Tänavaliikluses ei saa küll öelda, et 2/3 oleksid "D".. Mõni üksiküritaja ikka teele satub nädalas korra-kaks. Aga on koht kus ma seda tõesti arvan ning selleks kohaks on parkla! No kas tõesti ei saada aru, et reeglina kehtib parklas parema käe reegel, kui märk teisiti ei näita!? Seisavad mokad töllakil ja vahivad otsa selle asemel, et tegutseda ja oma eesõigust kasutada kui vasakult lähenev on auto juba peatunud.

Ehk siit saab lugeda välja ainult üht. Väga paljud lihtsalt satuvad paanikasse ja ei oska mitte midagi teha kui liiklusmärke ees pole. Või kardetakse neid parklakõkse nii hullusti?

No põhimõtteliselt võiks nimekirja lisada kõik need, kes eiravad klassikalisi hea tava sõiduvõtteid- suunatule mittenäitamine, auto paiknemine enne vasak-parempööret, suvalt tehtud parkimine, pikivahe, mõistlikus tempos kiirendamine, teiste liiklejatega arvestamine, ka parklaliiklus jne. Eks nad sõidavad lihtsalt mingi kunagi pähe kulunud programmi järgi ega püüagi enda oskusi arendada või analüüsida enda sõidukombeid ja siis kui situatsioon erineb tavaolukordadest, on juhe koos. Aga mis seal ikka, meie neid vist muuta ei saa, peavad ise aru saama muutumise vajalikkusest.

Oluline probleem Tallinna liiklusplaneeringus ühe konkreetse ettevõtte näitel.

https://arvamus.postimees.ee/8072757/abilinnapea-jarvan-suda
linna-arid-sulgevad-uksi-aga-eestlane-kannatab-vaikides-ja-h
ambad-ristis

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120312436/tallinna-ekleeri
kohvik-sulges-uksed-linnavalitsuse-tegevus-suretab-varsti-ko
gu-kesklinnas-aritegevuse-valja

¤¤¤Kesklinna liiklus on juba kaks aastat halvatud ja inimesed pigem väldivad kesklinnas liiklemist, sama kehtib ka Põhja-Tallinna ning Balti Jaama turu osas. Selline linnavalitsuse sihipärane tegevus suretab peatselt kogu kesklinna äritegevuse välja,“ avaldab Maalmann oma karmi hinnangu. Ta lisab, et kui kohvikule puudub autoga mugav juurdepääs, siis tarbija sellisesse kohta pigem ei lähe.¤¤¤

Esiteks, kui keegi tahab vastu vaielda, siis palun tooge välja konkreetne number, mitmeks kuuks/aastaks on teil isiklikult olemas puhver oma praegusele elustiilile pealemaksmiseks ja kui pikk on teie arvates normaalne aeg selliseks pealemaksmiseks.

Teiseks on igal medalil ikkagi kaks külge - igale poole ei peagi autoga pääsema. Samas jääb linnas elav ja isiklikku autot mittevajav inimene ilma nendest teenustest, mille ellujäämise jaoks on hädavajalik, et mingi % klientidest pääseks ligi ka autoga. St seesama näide, sest ekleere ei tarbi ju ainult autoomanikud.

Sellepärast olengi toonud korduvalt välja seda, kuidas samad probleemid on lahendatud mujal riikides. St autoga ligipääsust peavad olema ka mugavamad alternatiivid, aga autoga ligipääs peab olema samuti, kasvõi invaliidide jaoks. Mujal torkab silma trend, et jätangi auto meelsasti "pargireisi" taolisesse kohta ja liigun südalinnas metroo, trammi vm-ga, aga kesklinnas korraks kuhugi autoga minna on ikkagi mugavam kui näiteks Tallinnas, lihtsalt need muud alternatiivid on veelgi mugavamad ja motiveerivad autot mitte kasutama. Tallinna liikluskaost aktsepteerivate inimeste puhul see vist ei toimiks, kui isegi siin tuntakse soovi autoga igale poole otse treppi sõita:)

Muuhulgas on ka auto parkimine kesklinnas lühiajaliselt pea igal pool odavam kui Tallinnas (või Võsul või Pärnu rannarajoonis:). Aga konks on ikkagi mitte ainult hinnas ega ligipääsetavuses, vaid selles, et autoga kesklinna tulles on võimalik leida ka parkimiskohti ega teki vajadust linnas asjatuks tiirutamiseks lihtsalt parkimiskoha leidmiseks (asjatu-mittevajalik liikluskoormus). Selleks pole vaja mitte kalleid parkimistasusid, vaid vastupidi, odav või lausa tasuta lühiajalise parkimise võimalus ajapiiranguga. Mitte nii, et rikas (või kes käib kella keeramas) saab parkida ka kolmeks tunniks, sest siis leidub juba piisavalt "rikkaid", kes niiviisi kesklinna täis pargivad. Kuna kesklinnas on ka "kuni 3h teenusepakkujaid", siis neil on tavaliselt oma klientidele mõeldud parkimiseks linnaga eraldi leping ja auto nr registreeritakse teenusepakkuja juures (loe: makstakse kinni teenuse hinna sees). Aga ikkagi tähendab see siis ainult üksikuid 3h parkimisi, kui kõik teised autojuhid tulevad kesklinna teadmisega, et nad on sealt veerand (või poole või kahe) tunni pärast nagunii juba lahkunud koos autoga. Süsteemi kuritarvitamise välistamine on vist ka üks põhjuseid, miks mitmel pool on "kellakeeramine" asendatud mobiiliäpiga või mingil moel numbrituvastusega.

PS: just tulime perega autoreisilt, kus auto oligi eelkõige odavaim/mugavaim viis liikumiseks sihtpunktideni, aga auto seisis vahepeal päevi puutumatult majutusasutuse parklas ja käisime igal pool bussidega, marsadega, rongidega, praamidega jne. Aasta jooksul oleme samal viisil külastanud üsnagi suurt hulka EL riikide pealinnu ja teisi suurlinnu, kus on vaja käia korraks mingil päeval ka autoga kesklinnas, kuid enamuse käimistest saab teha mugavamalt ilma autota. Nagu ka Tallinnas.

Tallinna kesklinnas on toitlustusäri piisavalt, klientide ärakadumises võib süüdistada pigem kõrget hinnataset. Ja võibolla ka kohtade üleküllusest tulenevat klientide vähesust. Üks näide, küll mitte kesklinnast, sattusin Tallinnas Lasnamäel Mustakivis on ühest putkast kohvi ostma. Papptopsis late eest küsiti 4,3 eur, kaerapiimaga variant 4,8 eur.
Kui selliseid ettevõtjaid vähemaks jääks ja need igavlevad tööpuuduse käes olevad müüjadkuskile mujale tööle läheks, kus neid rohkem vaja on, ei kaota mitte keegi. Kesklinnas äripinna omanik ainult, kes pindasid üürib.

nii kallist kohvi pole ma isegi Pariisist saanud

No Helsingi kesklinnas 5 eur late eest on tavaline hind. Aga kuskil Lasnamäe putkas 4,80 on röövimine.

Kärss pane enda teiste linnade kogemuse kohta konkreetsed linnade nimed ja ühistranspordi vahendid, millega liikusid. Viimati olin pikemalt Varssavis ja seal on ühistransport parem kui Tallinnas ja põhiline põhjus on selles, et tramm sõidab seal kiiresti. Bussid on sama, metroo liine on vähe aga kus need on, on muidugi head. Aga Varssav on ka nn uus linn, peale sõda nullist üles ehitatud stalinistlike plaanide järgi. Rattaga on Varssavis suurepärane sõita. Aga kesklinnas autot küll kuskile Varssavis parkida ei ole . Seega kuskile kohvikusse autoga minna, ka äärelinnas, kus on viimasel ajal tervikult arendatud Mokotow näiteks, ei ole kuskile autot parkida.

Ma ei saa aru, millest sa jahud. Istusin poolakal kõrval, kes tulistas 120'ga läbi linna igale poole õhtusel ajal. Parkida sai ka igale poole. Peamiselt tegutsen LIM ümbruses.

varssavis saab alati vabalt parkida kaubanduskeskuste parklates.

Irw@Hki late 5e. Samal ajal seal, kus ma päriselt kohvi naudin, saab pullakahvit (st koos värskelt ahjust tulnud saiakesega) 2e eest. Peaks illustreerima hästi, et see pole mitte kohvi hind, vaid me maksame niiviisi kinni kohvikute kalleid rendihindasid. Nii ka Eestis. Kusjuures kõrges rendihinnas pole "süüdi" mitte omanik, vaid maksudega ülesse aetud üldine hinna- ja palgaralli.

# Kärss pane enda teiste linnade kogemuse kohta konkreetsed
# linnade nimed ja ühistranspordi vahendid, millega liikusid.

Olen teinud kord-paar aastas neid kaugemaid reise juba üle 30 aasta, fotode põhjal saaks panna peale linnade nimede ka konkreetsed kuupäevad ja mõnikord isegi kellaajad... aga mis selle mõte on? Ma just kogemuse pealt üldistasin selleks, et mitte hakata koormama detailidega inimesi, kes midagi nagunii muuta ei saa ja kelle hulgast mõned kipuvad vastama kommentaaridele isegi neid läbi lugemata. Autoga sõidud on alates 2002 jäädvustatud isegi pardakaamera(te)ga ja need on enda õigusturvalisuse tagamiseks olnud sees alati ka kõigis rendiautodes, aga loomulikult ei hoia neid salvestusi alles mitte mingil kujul. Need näitaks samas vast kõige paremini, kui lihtne on suhteliselt "keerulises" suurlinnas isegi kesklinnas liikuda ja kuidas on leitud mujal mõistlikud kompromissid autoliikluse-ratturite-jalakäijate vahel. Aga nagunii saab praegu igaüks ise minna ja leida nii paremaid kui ka halvemaid näiteid, kui see teema huvitab... Aga mida ei saa enam tagantjärele, on "enne-pärast" kogemused. Näiteks Honolulus kümmekond aastat varem või hiljem, aga ka selle kohta saan öelda, et rendiauto asemel oleks võinud vabalt kasutada ka taksot, sest bussidega sai suurepäraselt hakkama nii linnas sees kui ka kogu saarele tiir peale tehtud ja sellepärast teisel korral enam rendikat ei võtnudki. Võõras riigis on ühistranspordi kasutamine mõnikord küll väljakutse, aga jällegi, selles inforägastikus võõrkeelse turisti jaoks vajaliku info leidmise lihtsus räägib riigi kohta vähemalt sama palju kui peldikute puhtus.

Linna liikluskiiruse teemasse: hommik algas järjekordse "toreda" uudisega
https://forte.delfi.ee/artikkel/120313253/michali-maksufesti
val-valitsus-kupsetab-autoomanikele-veel-uht-maksupirukat

Et mitte asjata paanikat külvata, siis selle plärakonna esindaja, kus kunagi ei valetata, lükkas õnneks kiirelt ümber veel ühe avalikkusele lekkinud maksu kehtestamise plaani. Maksud ei tõuse, punkt, lugege huultelt, vähemalt mõte oli selline.
https://www.delfi.ee/artikkel/120313288/video-ja-blogi-micha
l-valitsusel-ei-ole-plaanis-kehtestada-ummikumaksu

Ummikumaksu kiidame küll üksmeelselt heaks. Ja see võiks olla kindlatel kellaaegadel kogu Tallinnas kui autos viibib ainult 1 inimene. Alguses teeks aususe peale väga mugava maksmislahendusega , enne sõitu maksad. + pisteliselt kontroll nendele, kes e ole maksnud, et kas autos on vähemalt 2 reisijat. Ja ilma eranditeta. Ei ole nii, et viisa lapse kodulähedasse lasteaeda ja siis sõitsin üksi kesklinna tööle. Siis on juba vaja maksta. 5 eur päevas oleks paras taks. Ei ole ju palju. Jätad ühe kohvi ostmata.

Nojah, defineeri mulle nüüd ummik? Mustamäelt 2h Kadriorgu sõitmine pole veel mingi ummik selle kõrval, mida mujal päris probleemiks peetakse. St tulebki sõnastada esmalt probleem, mis VAJAB lahendamist, seejärel leida optimaalseim võimalik lahendus, seejärel leida vahendid jne. Ummikumaks ise polegi vale, aga üksinda kontekstist väljarebituna ning kõik muud probleemid (sh alternatiivsed valikud) lahendamata jättes pole see kaugeltki mõistlik/optimaalne.

Nagu mu eelnevalt toodud näiteski, et karistusmaksud löövad kõige hinnatundlikumaid inimesi (sh neid, kellel on päriselt VAJA). Eesmärk peaks olema mitte vähendada linnas liikuvate autode hulka autojuhi rahakoti paksuse, vaid autoga liikumise vajaduse järgi.

Teisel teemal: sellest kurvast sündmusest alates mõtlen, et kuidas need forrestgump-ametnikud nüüd järgmiseks "probleemi" lahendama hakkavad? Pannakse rohkem foore-liiklusmärke nende jaoks, kes juba varemgi fooride-liiklusmärkide peale kõrge kaarega lasid? Saame peagi näha. Hea seegi, et karma sai kätte ainult ühe poolemeelse ega võtnud kedagi teist kaasa. See on tegelikult suurem probleem terves Liiklusseaduses, et LE rikkuja on süüdi ainult rikkumises, mitte rikkumise tagajärjel avarii(-ohtlike olukordade) tekitamises, kuid näiteks rivistudes või teed andes tuleb arvestada ka nendega, kes sõidavad mitu korda suurema kiirusega, vastassuunas jne, st on otseselt süüdi avarii põhjustamises.
https://www.delfi.ee/artikkel/120313290/video-ja-fotod-mooto
rrattur-kihutas-vaga-suurel-kiirusel-pirita-traagilise-onnet
use-kohal-on-palju-kusimarke

¤¤¤Seda kinnitas Delfile ka üks allikas, kelle autost sõitis too rattur koos kaaslasega mööda veidi maad enne, Pirita Selveri juures. „Vähemalt 100 km/h. Suu ammuli vaatasime. Tundus nii ohtlik,“ lausus ta¤¤¤

EDIT: kahjuks suri saadud vigastustesse hiljem ka VW Multivan "kaubiku" juht:(
https://www.postimees.ee/8076782/teine-hukkunu-mootorrattaga
-kokku-porganud-kaubiku-juht-suri-haiglas

Muudetud 13.08.24 16:41

Kärss, sa oled maailmaasjadest vildakalt aru saanud. Meil on olemas ikkagi väga palju lahendusi, mis probleeme otsivad, mitte vastupidi.

Liikluse radikaalse ümberkorraldamise teemal ilmus kaks üsna põhjalikku artiklit. Esimene on segu headest mõtetest, soovunelmatest ja kohati lausa utoopiast.
https://www.delfi.ee/artikkel/120314979/tallinna-liikuvuse-u
uring-soovitab-kesklinna-liikluskorraldust-radikaalselt-muut
a-abilinnapea-pere-suureparane-too
Keda huvitab, loeb lähemalt, aga toon sealt välja ühe väga olulise nüansi, mille poolest eristub siinne kaos paljudest teistest linnadest välismaal, kus pole mingit kaost, kuigi eeldused kaose tekkimiseks on olnud suuremad. Selle pika lause esimene pool, erineva otstarbega liinivõrgu komponentide toimiseta ei hakkagi inimesed ühistransporti kasutama:

¤¤¤Tipptunniummikute vältimiseks ja mugavaks liiklemiseks tegi uuring ettepaneku luua Tallinna regiooni uus integreeritud liinivõrk, tagada võrgus otseste, kiirete väikese intervalli ja suure veovõimega põhiliinide töö, rajada kiiruste ja usaldusväärsuse tagamiseks prioriteedirajad kõigile põhitänavatele mõlemas suunas, rajada rattateede põhivõrk ja teha muudatused põhitänavatel.¤¤¤

Teine artikkel on vastulause eelmisele. Mõned tsitaadid sealt:
https://arvamus.postimees.ee/8078773/kristjan-jarvan-vaid-pa
hatahtlik-voi-aarmiselt-naiivne-isik-voiks-sellises-autojuht
ide-kiusamise-nipikogumikus-naha-vaartust

¤¤¤Rattaideoloogide fanatism hoiab neid jätkuvalt kinni usus, et kui tekitada piisavalt suur ummik, siis inimesed hakkavad rattaga sõitma. Lihtne küsimus – meil on juba täna korralikud ummikud – miks nad seda siis juba täna ei tee?

Läbikukkunud rattastrateegia lubas, et 2027. aastaks moodustab rattaga liikumine 11% kõigist liikumistest. Ainult rattateed pidavat selleks toona puudu olema. Tallinn on aastate jooksul pannud miljoneid eurosid rattateedesse – tänavatel on toimunud korralik punapööre. Milline on olnud mõju rattakasutusele? Strateegia kirjutamise ajal oli rattakasutus 1% lähistel ja täna ligikaudu 2%
/.../
Hea näide on London, mis kaotas tänavatelt eraautod ja kus nüüd on veelgi suuremad ummikud. Tehti täpselt neid samu asju, mida rattaideoloogid oma liikuvusuuringus soovitavad – rattateed, autodelt ruumi äravõtmised, diagonaalsed teeületused jalakäijatele jne. Probleem on lihtsalt selles, et praktikas oli kõigi nende soovituste mõju täpselt vastupidine võrreldes värske uuringuga: ühistranspordi kvaliteet ja kiirus läksid alla, mis ilmselgelt vähendas ka ühistranspordi kasutust. Rattaid ei hakanud kasutama mitte autojuhid, vaid need, kes varem kasutasid ühistransporti.

Amsterdami peetakse ratturite paradiisiks – arvatakse, et seal autosid ei ole. Reaalsuses on Amsterdam ehitanud linnaosade vahele kümnerajalised maanteed. Sellisel juhul polegi autojuhtidel vaja südalinnast läbi sõita, sest neil on positiivne alternatiiv. Rattafanaatikute uuringu sissejuhatuses vastanduvad autorid otseselt aga Tallinna analoogsele projektile. Miks? Sest see «soodustaks otseselt isikliku sõiduauto kasutust.» Pime ideoloogiline viha ei luba isegi kaaluda lahendusi, millest võidaksid nii autojuhid kui ka väheneks liikluskoormus kesklinnas.
/.../
Sundida vanaemad talvisel kiilasjääl rattaga sõitma on ikkagi absurditeatri esinumber.¤¤¤

Keegi võiks kunagi teha mingi küsitluse, et kustkohast need autod ja autojuhid pärit on. Kui selgub, et pooled või isegi enamus on väljastpoolt talinat, siis on ju elementaarne, et rattaga see inimene sinna ei tule. Ja teine küsitlus võiks olla, et miks nad mööda linna sõidavad. Vaevalt et keegi vastab: niisama lõbu pärast. Seega autoga linnas sõitmine on ilmselt põhjusega ja ilmselt on ka põhjus selles, miks rattaga ei sõideta. See, kes on võimeline auto ratta vastu vahetama, on selline inimene, kelle auto varem 8t töökoha parklas seisis, mitte ei rallinud mööda linna. Saamata aru, st teadmata põhjusi, miks inimene autoga sõidab, on kogu see rattafanatism vaid otsene "koolikius".
Umbes sama nagu öelda nutvale lapsele range häälega ära nuta, tundmata mingit huvi nutu põhjuste osas.

# Keegi võiks kunagi teha mingi küsitluse, et kustkohast need autod ja autojuhid pärit on. Kui selgub, et pooled või isegi enamus on väljastpoolt talinat, siis on ju elementaarne, et rattaga see inimene sinna ei tule.

Selliseid küsitlusi on juba tehtud ja tulemused avalikustatud. Enamus Tallinnas liikuvad autojuhid on pärit Tallinnast. Väljastpoolt talinat on küll päris suur osa liiklejaid, kuid see jääb siiski alla poole.

Olgu. Aga miks nad sõidavad autoga, mitte rattaga? Nagu juba mainisin, siis lõbu pärast ei sõida ilmselt keegi, seega auto mitteasendamine rattaga on ilmselt põhjendatav.

Ma sõidan linnas rattaga. Ja ma ei sõida ka lõbu pärast vaid asja pärast. Kui on vaja midagi suuremat kaasa tassida, siis kasutan autot. Rattaga sõit on normaalse füüsise korral jöukohane enamus inimestele, ka pensionieas. Enamus inimeste füüsis on aga lubamatult nõrk. Ülekaal jne. Oleks minu teha, siis paneks ma autojuhtidele kohustuse iga aasta füüsiline test teha, et load säiliks. Kui invaliid ei ole, aga lihtsalt liigutamise mõttes laisk, siis käi jala. Autoga las sõidavad terved ja sportlikud inimesed. Erandina siis ka liikumispuudega inimesed.

Maal oleks siis teine teema. Seal on autot vaja.

muidugi,muidugi on väga mõistlik eestit võrrelda londoni ja amsterdamiga.mõned tegelased võiks kasvõi gloobuse välja võtta uurida kus eelpool mainitud linnad asuvad.
eestis algab kohe nn. polaartalv,mis kestab aprillini.pime ja külm ja pidev sadu.veebruaris märtis võib eestis veel 20 kraadi külma olla,kui samalajal euroopa linnades on 10-15 kraadi sooja.mõistlik oleks seda rattateemat liiklusspetsialistidele meelde tuletada novembis-detsembris.las käivad rattaga tööl kasvõi 3 kuud detsembrist kuni veebruarini tööl ja annavad pärast tagasisidet kõigile autojuhtidele

Kohe tuleb meistrilt vastulause Soome ja Oulu(?) näol...

¤¤¤Autoga las sõidavad terved ja sportlikud inimesed. Erandina siis ka liikumispuudega inimesed.¤¤¤

Kus see loogika nüüd on? Las sõidavad need, kes saaks ka teisiti? Mitte nii, et las sõidavad hoopis need, kellel ON VAJA sõita? Kaubaveo jm ahistamise (ressursimahukamaks muutmise) kaudu rahvatervise parandamine on sama ajuvaba nagu majanduses endi rikkaks maksustamine.

Liikumispuude taotlemisega oled kokku puutunud? Inimene, kes liigub põgeneva mardika kiirusel koos kepiga, ei saa puuet registreerida lihtsalt oma liikumisprobleemi tõttu. Peab ikka erakordne egoist olema, kes ENDA JAOKS MUGAVAMA olemise nimel selliseid inimesi jalgratta selga või talvel läbi lume jalgsi sumpama sunnib.

Soome näite puhul meenutaksin, et -20 ei takista kuidagi rattaga liiklemist, aga mida põhjapoolsematest laiuskraadidest räägime, seda lühemad on seal tatised aastaajad kevad ja sügis. Ka siin ei tohi põhjust-tagajärge segi ajada: kui tuleb talutav talvine teehooldus (nii et saaks sõita ka trikitõuksidega;), siis tulevad ka jalgrattad tänavatele. Seda ei saa teha tagurpidi, et võtame ära alternatiivid ja lund kah ei korista. Rattaga peab arvestama, et saad sõita terve tee sihtpunktini. Mitte nii, et 70% sellest on sõidetav ja ülejäänud raskesti läbitav ja mõnest kohast üldse läbimatu (loe: tuleb otsida lumest puhastatud alternatiivseid ümbersõite ajaliselt piiratud olukorras).

Lisaks lumekoristusega on vaja ka tänavate pesu põhjamaade tasemel, sest isegi, kui kõnniteed suudetakse ehitada ümber siledateks-loiguvabadeks, on muidu kevadel-sügisel riided poripritsmeid täis. Sellepärast vältisin ja väldin ka tulevikus vihmaste ilmadega Tallinnas ratta/tõuksiga liiklemist ja kasutan siis pigem ühistransporti. Soomes elades ei tulnud selle pealegi, et sellised probleemid kusagil eksisteerivad.

Lisaks on Soomes, Rootsis jm rattateed autoteedest tunnelite jm lahendustega nii hästi eraldatud, et peatumist vajavaid ristmikke/ülekäiguradasid jääb teele vaid mõni üksik ka linna ühest otsast teise sõites.

Mul on mõningaid kahtlusi, et kui lüüa nüüd kõik need auto- ja rattateede ümberehitus- ja hoolduskulud kokku, mis tooks meil samuti massid rataste selga nagu mujalgi, koormaks jalgrattaga läbitud km hind maksumaksjaid rohkem kui ükski teine transpordilahendus. Selle asemel tegeletakse jällegi näiliste asendustegevustega nagu ummikute tekitamine või rohepesu raames tänavaid punase plastmassiga kattes tohutu mikroplastireostuse loomine seal, kus on sellest mugav mööda vaadata.

Muudetud 17.08.24 14:30

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015119?leiaKehtiv#para
52

(2) Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita:
4) jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet.

Peab linnast ikka kogu selle rattamajanduse ära kustutama, hetkel on see seadusevastaselt maha joonistatud. Saab kiirused ka normi tagasi.

Kas ma pean a piilari külge mingi 1,5m ridva kruvima, et seda distantsi kontrollida või saan silmaga hinnates näiteks 1,29m kauguselt mööda? Või kes on see, kes mu kinni peab ja trahvi teeb, sest möödusin lähemalt? On sel trahvijal ka mingi distantsilt toimiv mõõtevahend või võtab aluseks kergliikleja kirjaliku tunnistuse?

Hki kogemus autode kaotamisega kesklinnast: ligi 140 surnud äri ja 200 miljonit eurot kahjumit.

https://arvamus.postimees.ee/8089023/ahti-kallikorm-helsingi
-kogemus-autoliikluse-suretamine-kesklinnas-suretab-ka-seals
ed-arid

¤¤¤Meie «liikuvuseksperdid» soovitavad veel ühte väga huvitavat muudatust: nimelt pakutakse analüüsis välja, et suuremad kaubaveosõidukid ei siseneks kesklinna, vaid sealt veaks kaupa edasi nullheitmega sõidukid, näiteks kaubarattad. «Kaubaratas on mitmete uuringute põhjal kaubikust kiirem ja efektiivsem, vähendades samal ajal süsiniku emissiooni 96 kuni 98 protsenti,» kiidavad uuringu koostajad pedaalide ja elektrimootoriga rattalaadset asjandust. Tundub, et uuringu kirjutanud «eksperdid» vist pole oma elus pidanud ühessegi restorani või kauplusesse sortimenti viima, sest kaubaratta ja kaubiku kandevõimed on kardinaalselt erinevad. Lisaks on sellist juttu tore rääkida ju päikesepaistest küllastunud augustis või juulis, kuid Eestis on (hoolimata kliimasoojenemisest) endiselt neli aastaaega. Üks neist on väga külm. Ja lumine. Ja üldse mitte rattasõbralik.¤¤¤

Ei kutsu ülesse kedagi umbusaldama:)
Varuge natuke aega ja lugege sealt alt läbi hoopis kommentaarid.
Tsiteerin sealt lõigukest kahest kommentaarist.

Lingilt pääseb ka (juba menetlusse antud) Järvani tagandamise algatuseni ja seal all olevate kommentaarideni.

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1213

¤¤¤Autod ei tekita autosid. Autosi liiklusesse tekitab vajadus. See on olnud riiklik poliitika, et riigiteenused koondatakse tõmbekeskustesse¤¤¤

¤¤¤Mind teeb kurvaks see, kuidas on korraga väga häälekalt asunud oma tahtmist läbi suruma huvigrupp, kelle tegevuse ajend justkui ühest küljest oleks arusaadav ja tihti viidatakse oma tegevuse juures ka reaalsetele murekohtadele, samas aga selle asemel, et algatada mõistlik ja rgumenteeritud arutelu, loobitakse pidevalt välja endale kasulikku statistikat, moonutatud fakte ning tuuakse eeskujuks muu maailma linnu, kus on sarnased eksperimendid nende seisukohast edukad olnud. Kahjuks ei kaasne nende eeskuju toomistega ka teise mündi külje demonstreerimist, kui palju näiteks majanduslikku kahju on kaasnenud selle linnaruumi radikaalse ümber kujundamisega kohalikele ettevõtjatele. Kompromissid ei ole nende fanaatikute jaoks lahenduseks ning nendega diskussiooni algatamine on tõesti umbes sama hea, kui loota sõltuvushäirega kodanikku päevapealt ümber kasvatada¤¤¤

Tänu rohehullusele ongi löögile pääsenud teatud huvigrupid, kes teavad väga täpselt, kuidas teised inimesed elama peavad.

teema pealkiri on 30 kmh. igal pool.ma oleks väga rahul,kui saaksin Tallinna kesklinna läbida 30 kmh.eriti Paldiski mnt.linna poolne ots

Acceleristas juttu Transpordiameti tellimusel valminud järjekordsest uuringust juhtide seaduskuulekuse kohta.
https://accelerista.com/eluviis/uuring/uuring-kiiruspiirangu
t-ei-pea-mikski-77-autojuhtidest/
Uuringule vastas 1000 üle 18-aastast Eesti elanikku.
Originaalmaterjal seal:
https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2
F%2Ftranspordiamet.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fdocuments%
2F2024-09%2FS%25C3%25B5idukiirus%252C%2520v%25C3%25A4simus%2
52C%2520joobes%2520juhtimine%252008-2024%2520aruanne_0.pptx&
amp;wdOrigin=BROWSELINK

ligi 70% juhtidest ületavad kiirust
Põhimaanteedel ületab kiirust 73% juhtidest, kusjuures 29% neist ületab kiirust rohkem kui 5 km/h.

seega enamus juhtidest ületab kiirust vähem kui 5kmh ja paljud ei ületa üldse. võime ka arvata, et nad kas sõidavad alla 90ne või vastasid uuringus meelega nii, et näidata ennast korralikena.
nii jõuame taas sinna, et spidokas ei ole täppismõõtevahend ja kui üldteada on spidoka viga, siis seieri või numbritabloo järgi 90ga sõites sõidad sa tegelikult aeglasemalt kui lubatud. niiet hoia seier 94 peal ja oledki täpselt lubatud kiirusega sõitja. ja kuna ka politseiradar ei ole täppismõõteseade, siis ei saa ükski statistikakoostaja öelda, palju keegi tegelikult kiirust ületab või ei ületa. seega on taoliseid uuringud mõttetuse tipp.

Spidomeeter ongi mõõtevahend. Inimene sõidabki selle järgi. Kui ta paneb kiiruse 94-ja peale, siis ongi ta kiiruse ületaja. Kui ta seda tunnistab, läheb ületajana arvesse.

Ma just selgitasin, et spidokas näitab tavaliselt rohkem kui tegelik kiirus, st ei ole täppismõõtevahend.
Spidokas on sama hea mõõtevahend nagu püksikumm joonlauana- igaühel näitab ta erinevalt.

Spidomeeter küll valetab aga mitte palju ja kui sõidad spidomeetri järgi, siis see vahe on nii väike, et mingit katastroofi ei põhjusta.

Nähtud uut sidrun C4 mis näitas 50-90 vahel +10 kmh.

Kui palju peab üks spidokas valetama, et katastroof tekiks?
Kui mul on seier 90 peal, tahavad rekad mööda sõita. Aga neil ju väidetavalt piiraja 90 peal?
Seier 95 ja rekad enam järgi ei jõua, samas väga kiirelt maha ka ei jää. Viga mul ca 3-4km.
Niiet kellel ikkagi on liivimaa täpseim spidokas, et tema kannul sõita ja mitte saada nahutada kiiruseületamie eest?

Enamus piirajaid siiski 86-89 kmh.

Nagu ma ütlesin, siis spidomeeter on kiiruse mõõtmiseks mõeldud seade. Autos sa selle järgi mõõdadki kiirust. Kas ja kui täpselt see näitab, ei ole teemaks. Spidomeeter valetabki ja erinevatel autodel erinevalt. Ka veokite spidomeetrite taotlemisel annab manipuleerida, et pärast tegelik kiirus on suurem ja see pole taatleja süü. Uute smart 2 aparaatide puhul ma ei tea, kas hakkab viga sisse taguma. Veokite puhul määrab tegeliku kiiruse ka see, kas veok on koormatud või mitte. Rehvirõhk, rehvide tüüp, tugevam või pehmem karkass. Seda, et kõik autod liiguks kõik võrdse kiirusega, ei ole võimalik.

Antud küsitlusse ka. 77% juhtidest tunnistasid, et ületavad igapäevaselt (vist) kiirust, siis ülejäänud 23% valetavad selle kohta, sest pole olemas inimest, kes ei eksi kunagi. Kasvõi korraks.

Mati, ma pakun, et enamus piirajaid siiski 90 peal, aga tehase poolne spoidomeetri häälestatud on 86-89 peal. Spidomeeter näitab 90, aga tegelikult on kiirus väiksem. Ülemus plaksutab käsi, sest sama kütuse koguse korral loeb kilomeetreid rohkem,siis tore rääkida, kui öko on auto.

Ja selles kogu point ongi- võrdse kiirusega liikumine pole võimalik ja kõigil spidod mingil määral valetavad. Seepärast ongi mõistlikum tagada liikluses pigem ühtne kulgemine, mitte ajada taga seda, kas keegi sindrinahk nüüd sätib seieri 95 peale ja tembeldada ta kiiruseületajaks ehk otsesõnu seaduserikkujaks. Kui me nüüd hakkaksime kõik piinliku täpsusega seierit lubatu peal hoidma, tuleks sellest üks suur jama, sest kõik, kel viga väiksem, saavad nõuda sõitmist enda spido järgi ning kõigist, kel viga suurem, hakata mööda sõitma. Ja nagu ma näiteks tõin, siis minu 90 tähendab rekadele seda, et ronivad sappa ja tahavad mööda trügida. Seega ongi mul püsikas keskeltläbi 95 peal ning ise teen harva möödasõite, samas minust minnakse ka suht harva mööda. Seega on meil maanteedel siiski üsna stabiilne liiklus ja ei ole vaja hädaldada, et eestlased massiliselt rikuvad.

"Pea iga linlane teab ilma vastava hariduse ja programmita, et sõiduridade kinnipanek on esimene ummikute tekitaja – eriti kui ei pakuta alternatiivseid trasse. Viitamine tehisarule kõlab küll peenemalt, aga asi on lihtsam: liikluse planeerimisel pole alati vaja tehisaru, vaid lihtsalt aru.

Kogemused ja ideoloogiavaba pilk toimuvale annab lahenduse suuremale osale küsimustest. Paraku on aga nii, et vihane võitlus autostumisega ilma vahendeid valimata teeb ka ühistranspordile karuteene. Suurem osa Tallinna ühistranspordist on ikkagi buss ja see kasutab autodega sama taristut. Halvendades autode tingimusi, halvendad paraku ka teise omi. "

https://epl.delfi.ee/artikkel/120322490/manuela-pihlap-paldi
ski-maanteel-voeti-inimeselt-oma-aja-planeerimisvabadus-ummi
kutesse-jaetakse-tunde-kaotatud-aega

No kui nüüd kuidagimoodi proovida analüüsida nende mõttemaailma ja miks selline otsus tehti, siis ainuke mõistlik variant on, et sundida inimesed ratastele kui autoga liikumine väga ebamugavaks teha. Muud targemat ei oska küll välja pakkuda, sest iga normaalne inimene oskab ette näha seda, mida juba eespool kirjutati- tekivad ummikud ja see pole kuskilt otsast parem lahendus. Ehk siis ei mingit präänikut, ainult piitsa.

No sundimiseks sellest veel ei piisa, selleks tuleb rohkem vaeva näha. Pakun, et pigem tahetakse Brüsseli valitsusele "progressiivsusega" silma paista, et endale rohkem plusspunkte saada, äkki saab kunagi ka sinna tööle ega pea siin oblastis istuma. Või luuakse "omadele" ehitus- jm firmadele riigikassa arvelt töövõimalusi. Pole välistatud, et mõnel noorsotsi puhul on tegu ka lihtsalt alaväärsuskompleksi põhjale tekkinud ideoloogilise vihaga.

paldiski. mnt on seal nii lai,et rattateele ja kõnniteele võib rongi käima panna.see on ikka puhtalt kiusu pärast tehtud.

Ma täiendan eelmist postitust. Rattatee ja kõnnitee ning maantee vahele saab rongiliikluse ühel pool, trammiliikluse teisel pool ja kaks trammi panna veel keskelt käima kahe maantee vahele, korraga!

###400 meetri pikkune autode rivi, milles seisab ka ühistransport versus tühi sõidurada, millel 2 jalakäijat ja üksik tõuksik. Iroonilisel kombel ukerdas veel üks tõuksisõitja teisel pool sõiduteed oleval kitsal kõnniteel (ei jäänud pildile)###

nagu juba eelnevalt siin kirjutanud olen,siis on antud pildil ilusti näha,et rattatee on 2 korda laiem,kui sõidutee.oleks võinud ühe poole jalgtee korrastada ja ära asfalteerida ja saaks sinna isegi 3 rada sõidutee jaoks.seda jura tehakse sihilikult,et inimesi kottida,kuna bussid seisavad samuti.transpordiamet on tegelikult kuritegelik organisatsioon mis tuleks likvideerida võimalikult kiiresti

¤¤¤seda jura tehakse sihilikult,et inimesi kottida,kuna bussid seisavad samuti¤¤¤

Täna poole kõrvaga kuulsin KuKu raadiost, et kõik need inimesed, kes praegu seisavad neis meeletutes ummikutes, seisavad ju peagi jälle valimiskastide ääres. Arvake ära, mida nad seal teevad? Hääletavad tõesti nende poolt, kelle juhtimisel neid tahtlikke sigadusi korda on saadetud ja nende eluaega täiesti kasutult raisatud? :)) Need igasugused isehakanud staarlinnaplaneerimisstrateegid jm koomikud käituvad nii, nagu peale neid tulekski veeuputus. Selles osas ei erine muidugi Tallinnas toimuv riigis toimuvast.

Sellel artiklil on täiesti tsiteerimist vääriv sissejuhatus!

¤¤¤Mind häirib süüdimatu poliitilise agenda tagaajamine ja vastasseisu meelitav steroididel klikihullus meedias. Killustame sellega oma ühiskonda ja värvime väga keerulisest ning süstemaatilisest probleemist pisendava must-valge pildi.¤¤¤

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120333489/arvamus-tana
varuumi-umbermotestamine-tooks-kasu-koigile-liiklejatele

Seal esitatud seisukohtadega võib nõustuda või mitte, aga mulle meeldib Tallinna-Hki-Pariisi võrdlus.

¤¤¤Pariisis viidi aga läbi laiaulatuslik uuring, mille raames jälgiti kuus kuud GPS-seadmetega üle 3000 elaniku liikumismustreid. Uuringust selgus, et 44% liikumistest tehti jalgsi, 34% juhtudel kasutati ühistransporti, 11% sõitudest tehti jalgrattaga ja vaid 9% liikumistest toimus autoga.
/.../
Helsingis /.../ kasutab ligi 60% elanikest igapäevaseks liikumiseks ühistransporti, samuti on jalgrattakasutus viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.
/.../
Aasta alguses ilmunud Rohetiigri transpordi teekaardi andmete põhjal kasutab Eestis üle poole linnas töötavatest inimestest tööl käimiseks autot, ühistransporti eelistab vaid 10%, rattaga tööl käib umbes 3% inimestest.¤¤¤

Igaüks, kes on liigelnud Pariisis, Hki-s ja Tallinnas nii ühistranspordiga (jalgsi) kui ka autoga, peaks teadma, mille poolest eristub Tallinn neist kõige enam. Neis teistes linnades ei ole mitte "autoga halvem", vaid muude liikumisviiside osas parem. Nii lihtne ongi.

Sellepärast: kui mitu üksteisele järgnevat linnavõimu üritavad lahendada seda probleemi nii, et autoga oleks VEEL halvem, siis on inimestel valida ainult halbade valikute vahel ja valitaksegi nii, et parem olgu mul halb autoga kui et halb rattaga või halb bussiga. Huvitav, mida tehakse järgmiseks? Autoga liiklemine linnas VEEL halvemaks? :))

Pariis,Berliin,Helsinki-nendes kõigis on ju metroo mida Tallinnas ei ole ega ka tule.neid linnasid ei saa ju omavahel võrrelda

talin hiilgab jälle. Peaasi, et märgitootjad ja paigaldajad pappi saavad.
https://elu24.postimees.ee/8129344/postitantsu-allee-kaarli-
puiestee-sebrauputus-pakub-nalja-ka-uhismeedias

«Kui me ülekäiguradasid ei teeks, siis see tähendab, et jah, jalakäija võib samuti üle käia, aga rattur tuleb mäest alla, tema hoog on tõenäolisemalt suurem ja tal puudub indikatsioon, et ta peab jalakäijale teed andma.»

Väga naiivne mõte sealt artiklist. Mäest alla tulles on "tasuta" hoog sees, ei hakka seal jalgrattur seda jalakäija pärast maha pidurdama.

Metroodest rääkides (kiire google):

Tallinn on 159km2 ja 458 tuhat elanikku.
Helsinki on 215km2 ja 676 tuhat elanikku.
Pariis on 105km2 ja 2,1 miljonit elanikku.
Berllin on 891km2 ja 3,8 miljonit elanikku.
London on 1579km2 ja 8,8 miljonit elanikku.

SKP-sid ei hakka võrdlemagi, kõik saavad poindist aru. Pariisi pindala on üllatavalt väike ja autode maksustamise kontekstis on selle linna eripärad (inimeste eluviiside sarnasus Tallinnaga) siit foorumist varemgi läbi käinud.

Tallinna Metroo oleks sama vajalik kui Paide-Rakvere neljarealine kiirtee:). Tallinnas oleks parimal juhul teostatav ehk Budapesti kollane (kõige vanem) metrooliin, mis tähendab sisuliselt pindmist ja suht madalat kraavi, milles sõidab tramm, mis on pealt kaetud betoonplaatidega ja otse nende betoonplaatide peal ongi juba tänav. Selle tegemine Tallinnasse on tahtmise küsimus. Teisi linnu eeskujuks võttes ja kuhugi maapõue sügavustesse metrooliini rajamine tundub Tallinna puhul juba mõttena naljakas, sest pole inimesi, keda vaja vedada ja inimese vedamise km kulu tuleks nii suur, mis eeldaks jälle uusi makse, aga kui pole inimesigi...

Trammide asemel oleks odavam panna neisse "kaetud kraavidesse" sõitma (kasti)rattad, kaoks koheselt hala kehva ilma ja lume pärast ja saakski ilma ristmikel aega raiskamata ennast kiiresti teise linna otsa vändatud/tõugatud. Siis tekiks uus argument, et inimestele meeldiks vändata pigem parkmetsas ja puugiväiladel.

Eelmise postituse täienduseks ka üks videoanimatsioon põhjanaabrite juurest. Ega nemadki seda kõike ise välja ei mõtle, kopeerivad mujalt ja kohandavad enda oludesse.
https://www.facebook.com/watch?v=1099897084973531

Helsinkit tuleb arvestada koos Espoo ja Vantaaga ehk see on miljonilinn.
NSV Liidus ehitati metroo alates miljonilinnast. Tallinnale oli ette nähtud kiirtramm. Minuteada on Tallinnas ka mingid tänavakujad lahti jäetud et kas tuleb nõukogude võim tagasi või leitakse kuskilt rahapada.

Sügavale maa alla ehitatakse metroo alles siis kui maa peal pole enam ruumi või on linn mägine. Kiievi metroo on kõrgel paremkaldal sügaval maa all ja hiljem täisehitatud madalal vasakkaldal samamoodi maa peal nagu elektrirong Tondil. Tuleb jõekaldal mäe seest välja, põrutab üle silla ja muutub elektrirongiks.

Järvan üritab jälle trollida Pere püüdlusi Tallinna liikluse sujuvamaks muutmisel... kuidas need kastiratturid siis talvel sõitma peaksid hakkama? :))
https://forte.delfi.ee/artikkel/120337586/jarvan-tegi-ettepa
neku-likvideerida-pere-rajatud-rattarada-ummikutele-paldiski
-maanteel-voib-saabuda-leevendus

"Tallinna kesklinnas on pärast piirkiiruste alandamist liikluses viga saanud jalakäijate arv vähenenud kolmandiku võrra, ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss."
https://www.err.ee/1609540795/politsei-piirkiiruse-alandamin
e-tallinna-kesklinnas-vahendas-onnetuste-arvu

Taavike jätab oma protsentides arvesse võtmata, et pool (50%) sellest nn. kesklinnast oli üles kaevatud ja liiklust seal ei toimunudki. Pärnu mnt. sirged ei ole kunagi väga liiklusķõnnetusi "tootnud". Teine pool (kus veel oli võimalik liigelda) seisis suurema aja ummikutes.
Suurim liiklusõnnetuste põhjus on liikluse korraldamatus ja ülereguleerimine.

huvitav,et inimesed usuvad absoluutselt kõike mida neile ette söödetakse.

Artiklit avades arvasin, et nüüd hakatakse rööbastransporti likvideerima, aga loen hoopis, et kastirattalinnapeale ei meeldi autod ja mootorrattad:) Vaikses varahommikuses Tallinnas kostub pöörava trammi krigin teinekord kilomeetri kaugusele, kuigi ükski sinna vahele jääv auto kuulda ei ole.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120342548/tallinnas-ku
lub-aastas-ule-125-miljoni-euro-liiklusmurast-tingitud-haigu
ste-raviks
Kusjuures rolleri-mootorrattaliikluse soosimine linnas aitaks vähendada ummikuid ja vähendaks ka keskkonnajälge. Küsimus vaid selles, et pläristajad tuleb liiklusest välja noppida nagu kiiruseületajadki olenemata sellest, kas nad veerevad 2 või 4 rattal. Nii kaua, kuni see on lubatud, pole õigust ka neile kiirendamisi jms ette heita, aga probleem ise ei seisne üldse rataste arvus ja selle kaudu "probleemi lahendamine" on klassikaline valimiseelne ajupesu.

Kahjuks on igasugune kahetaktiline ja tsiklite puhul ka neljataktiline heitgaaside suhtes palju kehvem tänapäevasest autost. Pole ühtegi head kuumasõela sinna vahele topitud, ei ühtegi kübemepüüdjat ja mõned isegi panevad veel suisa karpa peal ringi, mis linna jaoks saab timmida ju kõige ökonoomsemaks küll aga muudel pööretel ta jällegi seda pole. Mitu lõõri jällegi hakkab hinda tõstma :)

Tasuline sisu vastab pealkirjale ja sisaldab eelkõige eneseõigustusi:)
https://epl.delfi.ee/artikkel/120344216/tallinna-abilinnapea
-paldiski-maantee-loiku-ei-peaks-naitena-ule-kandma-kogu-pea
linna-rattataristule
Tekib vaid tahtmine küsida vastu, et miks seda näidet ei peaks kandma üle kogu pealinna rattataristule, kui see näide iseloomustab seda taristut kõige paremini? :)

https://epl.delfi.ee/artikkel/120343944/kulli-tammur-abilinn
apea-jarvan-kas-autojuhtide-mugavus-kaalub-ule-jalakaijate-n
ing-kergliiklejate-ohutuse

Eks selle taustal pidi vastama midagi.

¤¤¤Üks suurimaid ohutuma ja sõbralikuma linnaruumi vastu võitlejaid on Isamaa erakonda kuuluv transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan.¤¤¤

Üsna jälk ja sildistav artikkel E200 liikme poolt (nagu ka minu pandud link ühte teise E200 liikme poolt), kelle E200 tausta üritatakse siin maha vaikida. Aga täpselt sellise sildistamisega mingid poliitgrupeeringud tegelevadki, et kui oled telemastikõrguste tuulikute paigaldamise vastu elumajadest 1km kaugusele, siis oled järelikult roheenergia vastane, kui oled kaevanduste avamise vastane RB jaoks rabadesse hiiglaslike raudteetammide tegemiseks, oled järelikult keskkonnasõbraliku rongiriikluse vastane, kui oled ratturite surumise vastu autode heitmete keskele, oled järelikult jalgrataste vastane jne. Saab eksisteerida ainult üks tõde, avalikud debatid on keelatud ja iga demonkraatia ilming sildistatakse avalikult ajakirjanduses järjekordseks vastasuseks. Aitäh kõigile, kes Savisaare (või stalini) ideoloogia taaskehastusi poliitikasse järjekindlalt tagasi valivad! Oluline, et ise rahul olete. Mind need liiklusprobleemid ei puuduta, küll aga riigi muutumine kodanikke mõnitavaks diktatuuriks.

Kui hukkumiste ja vigastatute puhul võivad suurõnnetused statistikasse kahtlase väärtusega "müra" lisada, siis liiklusõnnetuste koguarvu kasvu puhul on küll vajalik peeglisse vaadata...

https://forte.delfi.ee/artikkel/120345149/videoulevaade-tana
vu-pustitati-viimase-kuue-aasta-liiklussurmade-rekord-miks

¤¤¤liiklusõnnetuste koguarv on viimasel kolmel aastal märgatavalt kõrgem kui kolmel varasemal¤¤¤

Mis meid selleni on viinud:
- autod on iga aastaga üha targemad ja "paremad",
- juhid on iga aastaga üha saamatumad,
- liikluskorraldusvahendite rohkus hajutab juhi tähelepanu üha enam,
- piiranguid on pidevalt üha karmistatud (kiirus, sõiduridade laius jne),
- maanteedel on möödasõiduvõimalusi pidevalt vähendatud (keelavad märgid, füüsilised piirded),
- üha enam on tehtud juurde autoteede ja jalakäijate-kergliikurite ristmikke,
- üha enam on sunnitud liikluskorraldusega liiklema autosid-rattaid teineteist segavalt.

Mul on lausa sportlik huvi vaadata, kas kõiki neid tegevusi, mis on olukorra nii halvaks teinud, hakatakse ükskord piirama ja ehk lausa tagasi pöörama või üritatakse oma ilmeksimatusse uskudes teha seda kõike veelgi rohkem...

Aga ikkagi, kes vastutab selle eest nüüd oma ametikohaga?

Otepäält. Seal lõigul polnud juhtunud enne seda mitteühtegi avariid, kuni transpordi-amet tegi katselõigu https://www.err.ee/1609395751/transpordiamet-katsetab-otepaa
l-suunamuutetakistusi
Ja siis hakkas juhtuma..
Peale pikka kisa koristati see jama ära https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120327434/liiklusohtlikke-
olukordi-tekitanud-rongu-otepaa-maantee-suunamuutetakistused
-eemaldatakse

Artikkel ise pole liiklusest, aga puudutab otseselt seda, mille pärast lumehelbekesed hädaldavad.

https://tartu.postimees.ee/8161313/indrek-niibo-arge-tehke-t
artu-ooeluga-sama-viga-mis-tallinnas

¤¤¤Mis saaks olla suurem luksus kui see, et saad õhtul kontserdilt koju jalutada, vaid mõne minutiga jõuda reede õhtul sõpradega Genialistide klubisse kokku saama või Woltiga eine tellimise asemel spontaanselt ümber nurga restoranis Aasia toitu nautida. Arvestasin, et vanalinna korterit ostes ei ela ma ilmselt täielikus zen-vaikuses ning ilmselt möödun õhtuti koju jalutades ka mõnest purjutavast kambast, aga see peakski ju olema iseenesest loogiline, kui oled linnasüdamesse elama asunud.
/.../
Tegu on lihtsa gentrifikatsiooniga, kus alternatiivkultuuride loodud kultuuriskeene meelitab kohale uued, jõukamad elanikud, kel pole piirkonnaga sidet ning kes hakkavad protestima naabrusest tuleva lärmi pärast. Kaebuste tõttu peab linnavalitsus seadma piiranguid, mis samm-sammult suretavad alternatiivkultuuri selles linnaosas välja.
/.../
Tallinnas on sama protsess toimunud mitmes piirkonna, kõige ehedamalt aga Kalamajas, kus piirkond kaotas oma põneva näo juba mõnda aega tagasi (millele viitab näiteks Ingmar Pastaku 2021. aastal kaitstud doktoritöö). Ka Telliskivis, mis alles hiljuti oli Tallinna ööelu üks mootoritest, on gentrifikatsioon pannud ööeluasutusi uksi sulgema.
/.../
Paradoksaalselt on kesklinnadesse kolinud inimesed selle valiku teinud üsna sarnastel kaalutlustel nagu mina – olla melu keskel ning liikuda igale poole jala.¤¤¤

Ei, see pole ei õigustus ega vastuargument autodele. See juba käis siit teemast korra läbi, et linnaelu armastavate äride tasuvuse piir jookseb sealt, kus äridele peab pääsema ligi ka transport ja ilma sellega kaasneva ebamugavuseta kaovad ka need ärid, mida lähikvartalite inimesed sooviks tarbida. Ehk siis tagasi teema algusesesse tulles ei tohiks linnas piirata mitte autoliiklust vaid ainult linna läbivat transiitliiklust ja sedagi mitte piirates, vaid pakkudes paremaid alternatiive, mida just linnas on lihtne pakkuda.

Lisan juurde ka mõne päeva eest enda tehtud pildi - neil päevil oli üsna palju liiklemist just linnas sees, sh ka ühistranspordis. Sportlikust huvist jälgisin neid rattateid, mille arvelt kõiki teisi piiratakse - MITTE ÜHTEGI ratturit ei kohanud! Lootsin näha kasvõi ühtainust eranditki, aga paistab, et ka need, kes seal sopa sees elada armastavad, ei taha seal rattaga sõita... mida ei saa tervet mõistust omav inimene neile ka sugugi pahaks panna. Ei, see ei ole parem alternatiiv.

PS: õnnestus sõita ka uue trammiliiniga läbi sadama. Põnev oleks kunagi lugeda, mis põhjusel selline keerutamine küll projekteeriti. See võiks olla mõistetav, kui praeguste peatuste asemele tulevad täiesti uued ja terve piirkonna planeering on detailideni juba ammu paigas. Viimase aasta jooksul ilmunud artiklitest sellist muljet pole jäänud, kui isegi Linnahalli tulevik pole veel 100% lukus.

Igas mõttes õige lähenemine. Samuti peaks sõitma (kiir)tramm Lasnamäe kanali lõppu, et mööda Lenska maanteed ja Tln ringteed saabuvad autod leiaks SEAL endale parkimiskoha ja inimesed pääseks SEALT kiirelt edasi kesklinna. Sama lugu ka Harku/Haabersti, Männiku, Viimsi ja Pääskülaga (mitte Järvega!). Tohutu hulk mittevajalikke sõite jääks tegemata.

Praegune pargi-reisi süsteem toimib tõesti hästi, ainult et sunnib ikkagi juhte sõitma kesklinnale palju lähemale, kui NEIL ENDIL tegelikult vaja/tahtmist oleks. Samas plaane tuleks teha ikkagi tulevikuvajadusest lähtudes tänaste "tulekahjude" kustutamise asemel.

https://www.err.ee/1609494796/tallinna-transpordiameti-hinna
ngul-vajab-linn-jarvele-trammiuhendust

Ma loodan, et kõik märkavad, kui intensiivses kasutuses on praegu lumepudrukihi all olevad jalgrattateed, mida kasutatakse ettekäändena autoliikluse heitgaasikoormuse tõstmiseks linnale. Ehk tulevad järgmistel KOV valimistel valima ka keskkonnast hoolivad inimesed...
Ristmikukaamerad:
https://ristmikud.tallinn.ee/index.php/cams

Tallinna rattateed on mingid jupid. Vahepeal tuleb adrenaliinilaks kihutavate autode vahel ja siis on jälle tsill. Selle tõttu niisama rattaga ei sõida, pigem tööle ja tagasi harjumuspärast marsruuti pidi, sest mujal on ohtlik. Aga küll ta areneb, samuti võid öelda, et: "Miljardid on läinud aga ikka ei saa Lätti, käisin Pärnu vaksalis vaatamas, ühtki rongi ei näe".

Vastuargument: ma nägin just praegu ristmikukaamerate lingile klikates ühte ratturit! Endalgi oli raske uskuda:) Siin on ju teisedki varem väitnud, et paarkümmend cm lumepudru rattateedel autode vahel turnides on asjatu vingumine ja kes tahab, see saab ikka hakkama. Keegi saabki. MIs ei tähenda, et kõik saaks (ja tahaks). Küsimus ongi rohkem selles, mis on selle kõige hind rahaliselt ja liikluse sujuvuse tagamisel tervikuna, mille sisse oleks aus arvestada ka vigastused ja seetõttu tegemata tööpäevad.

ma sõidan ka vahel rattaga,kuid väldin teid kus peaksin autode vahel sõitma.kasutan kõrvalteid ja neid on vähemalt Tallinnas külluses.ma ei saa üldse aru mis ahvimõnu on busside ja rekkade vahel ukerdada,olgugi ,et nende kiirus on piiratud 30-ni

Tallinnas käies pideva ühistranspordi kasutajana ja just seal piirkonnas väga palju (autota) liikununa on huvitav kaasa mõelda ja mõistan ka autorit, kes ei ole mitte trammi vastu, vaid ajuvabade lahenduste vastu ja sorry, kohalikke olusid arvestades on see valitud lahendus tõepoolest kõige ajuvabam valik üldse. Lisasin pildina valikud, millest esimene läheb töösse, teine oli kaalumisel, viimased kaks on kohaliku poolt välja pakutud ja kunagise "poolkohalikuna" ka minu silmis kõige loogilisemad.

See kaar saaks olla veelgi suurem ja võibolla peakski olema, sest "Pärnu linna jagu" uusi elanikke on probleem, mida ei saa ignoreerida. Sellepärast jääb arusaamatuks ka kohalike vastuseis trammile kui sellisele, sest tagajärgedega (tramm) võitlemine ei kõrvalda probleemi (kinnisvaraarendus), aga selle vastu nagu keegi isegi ei taipaks sõna võtta... müstika...
https://epl.delfi.ee/artikkel/120353424/nadala-kommentaar-al
o-raun-tallinn-lopeta-juba-see-trammihullus

Omaette huumor on veel ka see, et Keskplärakond võitleb praegu avalikult ja aktiivselt just selle marsruudiversiooni vastu, mille nad ise töösse panid:))
https://www.delfi.ee/artikkel/120353892/keskerakond-voitleb-
trammikoridori-vastu-mis-nende-voimu-ajal-kavandati-ossinovs
ki-kuunilisusel-pole-piiri

Muudetud 01.02.25 13:35

Pelguranna osa on miinimumprogramm ja nudituna kõige kiirem, KOV valimised on juba tänavu ja ilmselt valimisveduriks seda ka ei saa kasutada.

Kõik uus on unustatud vana. See ringtee toimis seal varem ju väga hästi, nagu ka Tartu mnt, Haabersti jt ringid:)
https://epl.delfi.ee/artikkel/120355343/kristo-enn-vaga-tall
inna-ohtlikem-ristmik-vajab-umberehitamist
Pigem jääb natuke arusaamatuks, miks selles kastirattateeämbris pidevalt Järvanit süüdistatakse. Nii palju, kui avalikult infot on puistatud, ta ikka selliste lolluste vastu võidelnud ja süüdistada saab teda pigem rohepesupundile järeleandmises.

Sellest artiklist jäi silma üks huvitav lause:

### muuta Madara unustusse vajunud agulitänav uueks, hea elukeskkonnaga tänavaks ning lubada sinna ka näiteks bussiliiklus.

Põrssapõlves elasin Luise tänaval. Tore oli tõukerattaga üles ja alla sõita. Alla oli muidugi toredam :)
Nüüd on seal pidev autode ja busside vool. Loomulikult põgenesin "maale" ära ja olen enamvähem rahul. Midagi liisida ei olnud õnneks vaja. Küsimus aga on - kas Madara elanikud rõõmustavad? Ma sügavalt kahtlen selles. Nende arvelt tehakse trammile, mida EL rahastab, liikumisruumi. Jajah, see on ka artiklis kirjas, et trammi topitakse just eurotoetuse tõttu igasse kohta kus võimalik ja ka võimatu. Autodele jääb jälle 1+1 sõidurada ja 30 kmh....

oleks äärmiselt naiivne loota,et nn. taksopargiristmiku asemel tehakse foorivaba ringtee.sinna tuleb samasugune pornograafia,nagu haaberstiring praegu on.jaanuaris kühveldas transpordiamet 3 milli puhtalt taskusse registreerimistasusid.nüüd on hea hakata igasuguseid perverssusi välja hauduma oma üüratutes kabinettides

See, kuidas liiklussõlm seal lahendatakse, pole veel päris selge. Võib tulla nii ja naa. Aga - mis sellel kõigel Transpordiametiga pistmist on? Tegemist on ju munitsipaalettevõtmisega.

63 emotsionaalne purtsatus on tiba veider neh, aga...
Osad linnatänavad on riikliku maanteedevõrgu osad ja seal on seos riigiga täiesti olemas. Puhas munitsipaal ei kehti igalpool.
Konkreetse ristmiku kohta ei ütle peast ja otsida ei viitsi taaskord.

Haabersti ringil pole häda midagi, arvestades sellele kasutada oleva pinna piiratust. Aga seda Tulika harunemise asemele ei õnnestu teha, kuivõrd ühegi suuna jaoks viadukti jaoks ruumi ei ole.

Probleem ei ole ju ristmikus, vaid juhtides!!!
Aga jah, idioote ümber õpetada on märgatavalt kallim...

Ega vana (kibuvitsadega;) Haabersti ring toimis ju suurepäraselt nii kaua, kuni sealt Tabasalu poole põldusid massiliselt täis hakati ehitama. Niisamuti toimis ka Kristiine ringristmikuna ja toimis pikalt ka praegusel kujul, aga enam nii ei saa, sest autosid on liiga palju ja need on kuhjatud kokku viisil, mis aeglustab nende juhtidel ühistranspordi boikoteerimisest vähegi väärikamate eesmärkide täitmist. See ongi üks Tallinna probleemidest, et mida pikemaks ajaks sunnitakse autot kahe punkti vahel liikluses aega raiskama, seda rohkem viibib autosid tänavail, mis on mõeldud autodele siiski liikumiseks, mitte seismiseks.

Aga selle vastu on rohi ammu leiutatud ja paljudes riikides-linnades efektiivselt kasutuses. Maksustada saab näiteks liiklemist mingis piirkonnas konkreetsetel kellaaegadel, aga saab maksustada ka kellaaaegadeta, kuid suure (ja vähese vaevaga mõõdetava) liiklustiheduse korral. Piirkonnapõhisel transiitliikluse möödajuhtimisel toimib hästi näiteks see, et linnas on mingid pudelikaelad (nagu Kristiine raudteeviadukt) ja iga selle alt läbi sõitmine nt kl 7-20 vahemikus tähendab nt 5e arvet). Transpordifirmadega tehakse tasaarveldus, Bolditaksojuht lisab sellise marsruudisoovi korral selle arvele, kulleriga kesklinnakoju külmkappi/õlut tellides samuti jne. Neid pudelikaelu on Tallinnas suhteliselt vähe, mis lahendaks enamuse ummikutest viisil, millest mööda pääsemiseks ei saa kasutada ka kõrvaltänavaid.

Siis tekib lihtsalt uus probleem (=rahateenimisallikas), et mida teha kõigi nende autodega, millega tullakse linna tööle, aga millega ummikutevabas ja kaotatud ajuvabade kiiruspiirangutega linnas enam liigelda ei soovita:) St päris probleemide lahendamisega ei taheta tegeleda, muidu poleks järgmistel valimistel vist midagi enam lubada. Sest muidu sõidaks ammu tramm Lasnamäe lõppu, Viimsi keskuseni ja Haaberstisse ning lääne suunalt tulijaid hoopis meelitataks rongile nende peletamise asemel (kallima piletihinnaga).

Ikka kilplaste loosungitega õige asja nimel, sest mida kauem autod liikluses sunnitakse aega veetma ja mida rohkem mustmiljoni ülekäigu pärast pidurdama-kiirendama, seda vaiksemaks linn ju muutub:)
https://www.postimees.ee/8190039/tallinn-asub-liiklusmura-va
hendama

¤¤¤Liiklusmüra tõttu on Kesklinnas keeldutud ehitusloa andmisest, väikelapsed ei saa õues koduakna all magada ning linlasi häirib ka tuppa kostuv mootorrataste ja autode kiirendamine.
/.../
Tallinna põhiprobleem on suur liiklussagedus magistraaltänavatel¤¤¤

No tõesti tule Ansip appi! Selleks ju MAGISTRAALE tehaksegi, et suunata suurem osa liiklusest sinna, sest ühes kohas (nt kanalis, seinte vahel jne) on müraprobleeme lihtsam/odavam lahendada.

Alustama peaks ikkagi sellest, et keegi ei tee linnas lõbusõitusid ja esmalt oleks vaja vähendada põhjuseid selliste autosõitude tegemiseks (sihtpunktid loogilistesse kohtadesse ja alternatiivina hea ühistransport, heaks näiteks pakun passipildi tegemise, liikumispuudega inimeste ligipääsu arstide juurde jne). Selle mootorrataste ja "rallisõitjatega" võitlemise võiks kah kohe nimetada tuuleveskitega võitlemiseks, sest lammaste jaoks sobivate siltidega sildistamise asemel tuleks pöörata tähelepanu neile, kes päriselt korda rikuvad. Raske mõista, miks seda siiani pole tehtud või miks just nüüd ärgati? Õigus jah, KOV valimised tulevad, kodanikest hoolimise imiteerimise kampaania...

Eestis neid proteste liikluse blokeerijate poolt veel praktiliselt ei näegi, aga läänepoolsetes naaberriikides on probleemid kohati juba üle pea kasvanud. Seda muidugi vaid ilusa ilmaga, kui on soe ja mugav protestida:) See video on lihtsalt üks näidetest, miks ei tohi liiklusest kaotada ära lõplikult lärmavaid (ja ka tahmavaid;) autosid, sest ühishüve seisukohalt on nende kasu suurem kui kahju. Ühishüve oleks mõistlik arvestada inimeste raiskuläinud töötundides, mille ühiskond vastasel korral nagunii kinni maksab. Selline protestijate laiali ajamise viis on kindlasti humaansem prantslaste jt-ga võrreldes, kus neid veeldatud väljaheidetega pritsitakse, millest tuleb hiljem ka tänavaid-maju veel puhastama hakata.
https://www.facebook.com/reel/569568942751519
;)

Palju on olnud juttu mürast ja viimasel ajal linnas jalgsi suuremate trasside ääres jalutades olen püüdnud sellele spetsiaalselt rohkem tähelepanu pöörata. Ühtegi "uudist" rääkida pole ja ega liiklusmüra polegi enam ammu mootorimüra, vaid ikka "rehvipladin", mis on paljuski seotud rehvi laiuse, mustri ja auto enda massiga. Aga mitte ainult, sest rehvitehnoloogiad on erinevad lähtuvalt eesmärgist ja kui auto tootja nõuab mingit "kõvemat" massi-kiiruseindeksit, mis on mõistagi ka lärmakam, tuleb auto omanikul ÜV saamiseks ka neid nõudmisi järgida. St kui auto kiirus on tootja poolt piiratud 250km/h, tuleb kasutada sellel vastavaid rehve, sest Eestis esitatavad tehnilise ÜV nõuded eeldavad, et KÕIK autokasutajd on kiiruseületajad ja sellepärast peavad nii nemad ise kui ka jalakäijad taluma ka suuremat rehvimüra liikluses. See on kunstlikult tekitatud probleem, mida üritatakse lahendada nüüd kasutute asendustegevustega. Sellepärast kohtabki linnas sageli olukorda, kus mingi poekäruks sobilik elektriline Tesla Model3 tekitab rohkem lärmi kui diisel Landcruiser ja need mõlemad on selgelt valjemad lähemalt möödatuhisevast rasktest liinibussist...

Siin on lihtsalt huvitav lugemine, mh ka ajaloost. Mulle isiklikult meeldib see Lasnamäe lõpust Mustamäe lõpuni trammi idee väga, kus kesklinnas sõidaks tramm maa all. Mitte tramm kui asi ise, vaid et see võimaldaks teha ka bussiliinid ja muu ühistranspordivõrgu palju efektiivsemaks ja inimsõbralikumaks.
https://kultuur.postimees.ee/8196783/linnakeskkond-viin-agul
id-ja-ummikud-selle-parast-pole-tallinnas-ilusat-linnaelu

Seal võetakse jälle ülesse ka see kikilipsu kujulise linna teema (et kui linnakeskus oleks jäänud Iru linnuse juurde, asuksid järved meil linna servades ja probleemi poleks). Kuna see kikilipsu kitsaim koht on 3km, ei kõla see eriti usutavalt, et nii pika maa peale pole võimalik rajada ei maa peale, maa alla ega ka õhku paari üksikut transiidikoridori, mis selle kikilipsu kujulise probleemi piisavalt hästi ja jäädavalt tasalülitaks. See kõik seisab poliitilise tahte taga nagu Lasnamäe kanali kiirtramm jpm.

Sisuliselt seesama Teiteri propageeritu, et ühest linna otsast peab saama teise sajaga sõita. Kõik uus on hästiunustatud vana.

Järjekordne propagandaartikkel, kus jõutakse järeldusele, et Järvan/Isamaa on süüdi ja lollid ning erakonnakaaslane Solman on sama loll ja kaitseb teda. Lihtsalt hämmastav, kui kitsa silmaringiga või puuduliku elukogemusega sellised inimesed on, kes isegi ei oska kopeerida maha mujal maailmas toimivaid lahendusi. Piisab sellest, kui eraldada autod-jalakäijad-kergliiklejad füüsiliselt, vähendada nende KÕIGI ristumisteed miinimumini (mitte ehitada massiliselt ülekäigurägastikke, mida lammaste eest ostetud juhilubadega boldijuhid jälgidagi ei jõua) ja just nendes vähestes ristumiskohtades tagada juhile hea nähtavus, vähem tähelepanu hajutavaid segajaid ning KÕIGILE ristujatele mingisugune "äratuskell" (künnis vm), et nii juht kui ka jalakäija kasvõi korrakski pilgu tinderist liiklusele suunaks. Kiusul põhinev liikluspoliitika neid avariisid põhjustab ja rohkem liikluskorralduskiusu viib meid üha sügavamale. Sama puudutab kaudselt ka liikluskontrolli, sest mida rohkem peab juht jälgima föönitajaid põõsastes, seda vähem jääb aega tegeleda liiklemisega. Selliseid hoiatavaid artikleid tuleks anda lugeda praeguse jama arhitektidele.
https://www.delfi.ee/artikkel/120362957/paiskusin-ule-konnit
ee-metallpiirde-ja-siis-kaotasin-teadvuse-igal-aastal-vajab-
otsasoidu-tottu-ravi-800-jalakaijat

jalakäijaid aetakse ju sunniviisiliselt sõiduteele! üks perverssne näide on balti jaama ülekäigurada fooriga.ülekäiguraja all on aga tunnel.isegi venelane suutis tol ajal niipalju mõelda,aga praegu on küll eestlaste poolt korraldatud korralagedus liikluskorralduses alla igasugu arvestust!

Ära ei saa samas koristada, sest ööseks pannakse kinni või vähemalt varem pandi.

Siin on üks tore postitus ja 200+ päris huvitavat kommentaari sellest, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades põrkuvad erinevad ideoloogiad. Arvutuse algandmed leiab kommentaaridest (autode tihedus 25 autot minutis sõiduraja kohta, ühes autos keskmiselt 1,3 inimest, trammis 200 inimest.). Igaühel on lubatud kirjutada oma oskuste piirides kontrollimiseks täpsem prompt.
https://www.facebook.com/groups/236281253126489/?multi_perma
links=24583811621280113

##Kui Liivalaia sugusel magistraaltänaval asendada 2 samasuunalist autorada trammitee ja rattarajaga, siis kuna enamik lisanduvat inimeste läbilaskvuse koormust langeks trammile, peaks see tramm hakkama seal sõitma 2-3 minuti tagant.##

PS: veelgi huvitavam on uurida nende labasemate kommenteerijate poliitilist tausta/seotust;)

Üle hulga aja üks väga asjalik ja pikk artikkel liiklusohutusest ja sellega kaasnevatest müütidest (eelkõige põhjus-tagajärg seostest). Mitte, et ma ideoloogiliselt kõigega nõustuksin. Tsiteeritud lõigud ei võta kokku sisu ja on mõeldud eelkõige intrigeerimiseks, et tekiks huvi tervikliku artikli mõttega lugemiseks.
https://www.err.ee/1609860939/kaur-ilves-miks-me-raagime-lii
klusohutusest-valesti

##Uuringu tulemused on väga üllatavad. 667 000 sõiduki ja kahe miljoni juhtumi analüüs jõudis järeldusele, et "Seos kiiruse ületamiste ja liikluskahju põhjustamise vahel on ebaoluline või lausa puudulik (r=0.06)".
/.../
Liiklusterroriste on meil ainult 0,2 protsenti kõigist juhtidest ehk umbes 2000 inimese jagu. Mis omakorda tähendab, et ülejäänud 698 000 juhiloa omanikku pole ilmselt küll just inglid, aga kindlasti ei vääri nad tervikuna sagedast kollektiivset ristilöömist kui üks kiirusterrorist uudistesse pääseb.##

Ei maksa nii sinisilmne olla ja uskuda neid kinni makstud analüüse, neid saab kallutada ja tellida just selliseid kes parasjagu maksab " analüüsi" eest.
Elementaarne, et kiiruspiirangud ei ole mõeldud asjata ega kellegi kiusamiseks, need on kindla põhjusega, et suurendada liiklusohutust!
Kiiruse tõustes muutuvad mitmed füüsikalised tegurid ja ka ohu tekkimisel reageerimiseks jääv aeg muutub samuti lühemaks. Nii et liikumiskiiruse ja õnnetuse vahel on vägagi suur seos!

Valdek peaks veelkord artiklit lugema!
Juht, kes oskab sõita, on kaine ja telefoni ei jõllita, saab hakkama ka siis kui 50 alas 70ga liigub. Täiesti 100% ohutult.
Samas selle 50 asendamine 30ga ei muuda selle oina jaoks, kes sealt 120ga läbi lendab, mitte midagi. Reeglina on oinal kaasnevaid riskifaktoreid veelgi.
Loomulikult tean juttu, et aeglasem sõitja saab enne ülekäigurada pidama, kiirem aga mitte, see siis hädapidurduse korral. Ehk prooviks hoopis niimoodi liigelda, et HÄDApidurduse vajadust ei tekigi? See on võimalik, muide!

Muudetud 22.11.25 16:31

Lihtsalt huvitav FB postitus teedeinsenerilt (kandideeris Keskerakonna nimekirjas). Edasine on juba kopipaste, st mõeldud vaidlemiseks oma ala professionaaliga, mitte sõnumitoojaga.

Anname Tallinna Linnavolikogu liikmele head nõu kuidas maksumaksja raha mitte laristada.

Mis siis tegelikult tuleks esmalt teha?

No vaatame – kui me tahame Sõle ja Kopli tänava ristmikku korralikult ümber kujundada, siis peame ju esmalt aru saama, mis seal praegu toimub, eks? Kes seal liigub, kui palju, millal ja kuhu? Milliseid masinaid seal näeb? Kuidas me integreerime Maleva tänavat sellese ümberprojekteerimisse? Ja kuidas jalakäijad ja jalgratturid seal hakkama saavad kui me kahe T kujulise ristmiku asemel tekitame sinna hoopis midagi muud?

Ilma nende vastusteta – kuidas me saame üldse teada, mida projekteerida?
Aga kes siis otsustab, milline see ristmik välja peaks nägema?

See ongi see huvitav koht. Kui me praegu võtame otsuse korraldada ümberprojekteerimise hanget, siis keegi peab ju projekteerijale ütlema, mida me tahame, eks ole?

See kõik peaks ju olema kirjas lähteülesandes. Sest iga eduka lahenduse puhul on tagaplaanil tehtud eelnevalt suur planeerimise ja analüütiline töö. Aga kui korrektset lähteülesannet pole kui vastavaid uuringuid ei ole, siis kuidas me saame olla rahul tulemusega?

Ristiku tn (Standardi kõrval) vana rdt tammi peale jalakäijate silla ehitamine on piirkonna arengu mõistes põhjendatud aga kas lähteülesanne võimalike nõuetega on olemas?

Vana raudteesild oli ehitatud massiivsete betoontaladega. Pealisehtis oli üsna jäik ja tugev, et isegi kui mingi haagisega veoauto sinna vastu sõidab, siis kahjustused oleksid minimaalsed. Aga kui me tahame ehitada uut jalakäijate silda – kas olete nõus et paigaldame sellele ette samu gabariidi väravaid nagu Tondi viaduktil?

Järjekord on tähtis. Kas pole loogilisem nii: esmalt kogume infot, siis mõtleme läbi mida me soovime ja alles siis otsime kedagi, kes selle meile kavandab.

Selline võib olla tulemus (pilt) kui sul pole korrektset lähteülesannet.

Sel teemal jagatakse viimasel ajal nii palju videosid, et tekib tõesti küsimus, miks politsei sellega ei tegele? Neist "rikkumist/tunnis" videotest jääb mulje, et oleks vaja mitut politseinikku sinna trahve välja kirjutama, sest üks ei jõuaks seda tööd ära teha. Riik ei vaja seda raha, nagu ei vaja raha ka bussiridadel sõitmise, kõnniteedel parkimise, punase foorutulega ristmike kinnisõitmise jms eest?
https://www.delfi.ee/artikkel/120435724/video-keskturu-umber
-valitseb-liikluskaos-kohalikel-on-rikkujatest-korini-aga-po
litsei-laiutab-kasi

Siin teemaski on palju seda autode-ratturite vastandamist. Tartust on paljud riputanud ülesse sarnaseid pilte, sest seal on need vastandumispoliitika "eksperdid" endiselt võimul. Tallinlased oskavad ehk kommenteerida, mis seal toimub? On need rohepesijate valitsemisperioodil loodud rattarajad kogu talve puhtana hoitud ja ka reaalses kasutuses? Nii harva, kui linna satun, näen rattureid pidevalt "normaalsetel" rattateedel (Kõrgepinge tn jt), aga pole vist näinud ühtegi seal, kuhu ka ise rattaga minna ei julgeks.

PS: ei kritiseeri üldse rattateid, vaid seda, kuhu/kuidas need tehakse, sest nii on need ohtlikud ennekõike ratturitele ja hajutavad autojuhtide tähelepanu seal, kus tuleks ohutuse huvides hoopis liiklust rohkem jälgida.

Üks asi on rattateed, minu meelest veel hullem on igasugu saared, pöörded, ringid, kuhu suvel tehakse ägedad teravad ääriskivid, kuid uups, siis saabub päris talv ja keegi neid puhtana ei suuda hoida. Veljed on kraabitud, rehvid kahjustatud, sild kõver, mingi lumemügarik vaatab vastu, kus on kivi näha pole. Igasuguseid vahvaid triipe veetakse asfaltile, lootuses et tuleb igavene suvi, samas peaks kliimat jahutama. Tahaks oma silmaga näha neid lollakaid, kes selliseid asju hauduvad kuskil kabinetirägastikus.
Lamavad pollarid, mis on lühikesed ja teravad, on kus juhtub, ka 50 alas. Kogu seda sitta nimetatakse liiklusohutuseks, my gaad.

Kirjutasin juba varem sellest, kuidas Tallinnas tehakse kõik selleks, et autojuhtide tähelepanu hajutada. Olgu need siis autoteede/rattateede ebaloogilised "vingerdused" enne ristmikke, liiklusmärgiuputus, lamavaid politseinikke on n+1 eri sorti (juht peab liikluse jälgimise asemel jälgima, kas sellest konkreetsest saab lubatud kiirusega autot lõhkumata üle sõita või mitte), pimedas valgustatakse jalakäijatele/ratturitele teed, mitte ei valgustata neid autojuhtide jaoks nähtavaks jpms. Seda pole tõenäoliselt võimalik isegi uurida, kui palju liiklusohtlikke olukordi ja avariisid juhtub sellise tähelepanu hajutamise tõttu. St me ei saa modelleerida olukorda, kus seda ei tehtaks ja juht saaks pühendada kogu oma tähelepanu muu liikluse jälgimisele. See on veel omaette teema, et osa juhte tegeleb vaatamata sellele skrollimise-svaipimisega ja siis ehmatab järgmise tähelepanuhajutaja pärast. Selliste tolvanite hulk on liiklust jälgides hoopis suurenenud...

Teemasse: Tallinn on nüüd läbisegi täis neid 30 ja 40 märke ning nendel väikestel tänavatel, kus üle 30 nagunii ei julgegi sõita, on lubatud 50... tra mis toimub:)) Järjekordne tähelepanu hajutaja, sest oma peas ei suuda tõenäoliselt keegi arvet enam pidada, millisest ristmikust milliseni oli nüüd 30 või 40 või kus üldse 50. Kuna vähemalt osa fooritsüklitest arvestavad endiselt 50-ga, ei saa ka panna pahaks, et kohalikud, kellel need tsüklid pähe kulunud, just sellise kiirusega ka sõidavad. Erinevalt minusugusest maakast teavad nad vähemalt ka neid ohtlikke kohti, kus lapsed või joodikud ootamatult teele võivad kakerdada ning arvestavad sellega kiirust ületades. Pole kusagil muus maailmanurgas tundnud seda, et ei jõua kiiruspiirangute pideva ja kaootilise vaheldumise tõttu nende üle enam arvet pidada, sest sellist piirangutekaost naljalt mujal ei näegi. Või näeb mõnes üksikus kohas, mitte üle linna. Õnneks hoiatab auto suurel ekraanil nende piirangute eest pidevalt. Teisel autol hoiatab Waze, aga see hoiatab ka politseinike kiirusemõõtmise eest, nii et seal pole vajagi piirangutest kinni pidada:)) Kaasnev piduritetolm aeglustamisel ja heitgaasid kiirendamistel on lisaboonuseks neile, kes seal elavad.

Tund tagasi oli Tallinnas Lasnagorski kanali lõpus üks auto kraavis, rattad taeva poole, kohal kiirabi, politsei, tuletõrje jne. Seal on 50 ala. See kurv on läbitav ka väga kolmenumbrilise, mitte lihtsalt piiripealselt kolmenumbrilise kiirusega. Klassikaliselt tuleks nüüd panna sinna 30 märk ja probleem ongi lahendatud;)

Ma arvan, et jäägu Tallinna liikluskorralduse kommenteerimine inimestele, kes vastavad järgmistele tingimustele:
1) elavad ise kogu perega Tallinnas
2) peres on erinevas vanuses liikmed, kes kasutavad liiklemiseks peale auto ka teisi vahendeid ning liiguvad linnaruumis ka jalgsi.

Midagi ei ole teha, autoga sõites käivad kõik künnised ja piirangud närvidele aga kui ma käin koeraga jalutamas, liigun niisama jala või sõidan jalgrattaga vajalikke sõite, siis ma mõistan väga hästi seda liiklusmüra ja suurematest kiirustest tulenevat turvatunde vähenemise probleemi ilma autota liikleja vaatest. Minu kodu ümbrus on palju 30-40 km/h piirangualasid ja seal kus reaalselt on ka kiirused alla saadud, on palju meeldivam jala või rattaga liigelda.

Ma sõidan Tallinnas igapäevasõite autoga umbes 6000 km aastas ja jalgrattaga 4000-5000 km. ühistransporti peaaegu ei kasuta, jala liigun Tallinnas ca 1000-1200 km aastas.

Ma ütleks, et Tallinnas on liiklusega enamvähem, asjad on viimase 15 aastaga oluliselt paranenud kõikide liiklejate jaoks.

Kõvasti on paranenud va need viimatised idiootsed 30 ja 40 tilkumised, need on ainult trahviraha kogumiseks tehtud.
Ja lisaks need idiootsed rattateed ja veel idiootsemad, ratturi jaoks eriti ohtlikud ristumised sõiduteega.

Muudetud 03.04.26 14:18

Arva mida tahad. Tallinn ei ole tallinlaste privaatses omanduses, vaid Eesti Vabariigi pealinn, kuhu on koondatud teenused, mis sunnivad kõiki kodanikke aegajalt Tallinnas käima. Olen elanud Tallinnas piisavalt kaua ja mu Tallinnas autoga läbitud kilomeetrid viimase 15a jooksul jäävad kindlasti alla jalgsi ja ühistranspordiga läbitud kilomeetritele. Jalgrattaga pigem mitte, sest kasutasin ratast vaid neil aegadel, kui oli koht, kuhu ratast jätta (TTÜ lukustatud rattaparkla, enam tudengeid ei õpeta). Sellepärast vaatan ka praegu Tallinna liiklust eelkõige jalakäija mätta otsast ja oman maksumaksjana täielikku õigust öelda välja oma arvamust.

Künnistega, ajuvabalt vahelduvate kiiruspiirangutega, lühikeste ning suuremat kiirendust nõudvate fooritsüklite jms-ga seotud SUUREM liiklusmüra, LISANDUVAD heitgaasid ja peenosakeste saaste on just jalakäijate probleem. Autos on filtrid vahel ja sõites vaikus (või hea muusika), lihtsalt veidi suurem aja- ja kütusekulu jalakäijate (ning veelgi rohkem hingeldavate jalgratturite;) tervise hinnaga. Midagi Su jutus ei klapi, kui rohkem õhusaastet jalakäijana soovid...

Millal sellel rallisõitjast jalgratturitorbikul enne midagi klappinud on, käib siin ainult õli tulle valamas.

Tallinn on ennekõike töö- ja elukoht tallinlastele, mitte läbikäiguhoov suburbia elanikele või maakatele, kes aegajalt linna satuvad. Sellest lähtuvalt tuleb linnakeskkonda ka disainida.

heitgaasid on Tallinnas väiksem probleem, suurem on peamiselt kevadeti tolm (naastrehvidega lahti võidetud asfalt, soolas olev mustus). Madalamad kiirused keerutavad ka tolmu vähem üles.

nagu ütlesin, las linnaruumi teemal räägivad need, kes ise selles linnas koos perega elavad ja kasutavad erinevaid liikumisviise. Kõrvaliste isikute manitsusi ja õpetusi ei ole vaja.

No ega su epistli lugemist pole ka vaja, ela ise ja lase teistel elada. Probleem on, et sinusugused ei lase rahulikult elada vaid kogu aeg on vaja jama kokku keerata ja vasika kombel amokki joosta iga uue hullusega.