Ei ile küll linnakiirustega seotud, kuid siiski... https://www.delfi.ee/artikkel/120281449/tahtsime-parimat-aga
-laks-nagu-alati-autojuhid-eiravad-uut-ohutust-tostvat-liikl
uslahendust
Miks Eesti autojuhid kiirust ületavad?
PPA 2022. aasta küsitlusandmet kohaselt järgib suurematel maanteedel kiiruspiirangut iga neljas autojuht ja väiksematel maanteedel iga kolmas. Juunist septembrini kiiruseületajate arv kasvab ja siis ületab suurematel maanteedel kiirust lausa iga teine juht.
Tallinna ülikooli poliitika- ja riigiteaduste doktorant ja nügimise uurija Heiko Leesment on Eesti liiklusprobleemi kõige laiemalt sõnastanud: Eesti asetab süü endiselt igale üksikule liiklejale, kuid ei pööra tähelepanu keskkonnale. Ehk siis kiiruseületamise kontekstis on Eesti teed lubatust kiiremini sõitmist soodustavad.
Rootsi kehtestas 1997. aastal Nullvisiooni, mis tähendas uut süsteemset lähenemist liiklusohutusele. Kogu Rootsi (ja hiljem naaberriikide) liiklust muutnud uus lähtekoht oli, et liiklusõnnetuse eest vastutab ennekõike keskkonna looja, mitte selles keskkonnas osalt sundvalikuid tegev liikleja. Leesmendi hinnangul on Eestis liikluskeskkond läbimõtlemata ja ohtlik, kuna väga paljudes kohtades peavad ühes kohas sõiduteed jagama autod, rongid, rattad ja jalakäijad.
Teine vaatenurk on juriidiline. Kriminoloogiaprofessor Jüri Saar toob esile, et meie liikluseeskirjad lähtuvad praeguseks aegunud printsiibist, et kõigil liikluses osalejatel on võrdne vastutus. See paraku jätab eelisseisu autosistuja, keda kaitseb enam kui tonni jagu metalli ja kaitsevarustust. „Auto on ja jääb alati suurema ohu allikaks, mis paneb selle juhile kõige suurema vastutuse ohutuse eest,“ on Saar oma kirjutistes rõhutanud. Seega saavad Eestis autojuhid tunda end Eestis liikluses eelisseisus, mis võib viia reeglite jultunud rikkumiseni.
Kordan ennast- sa võid sõita ükskõik kui kiiresti kuni sa teistele probleeme ei tekita. Asi pole autodes, asi pole seadustes või teedes või milles iganes- asi on inimeses. Kui räägitakse, et keskkond võimaldab kiiremini sõita, siis meie käitume 180 kraadi vastupidi- me ei kasuta ära seda keskkonda, tema plusse, tema poolt pakutavaid võimalusi ja kasvi võimalust bneid veelgi arendada ja soodsamaks muuta- ei, me hakkame selles keskkonnas seadma hoopis kõikvõimalikke piiranguid, sest alati leidub keegi, kes hoolimata positiivsest keskkonnast suudab asjad pekki keerata ehk lühidalt öeldes liiklusõnnetuse põhjustada. Seda ei tee tuhanded juhid ega sajad ega isegi kümned- seda teevad vaid mõned üksikud liiklejad. Nii auto- kui ka muud juhid ning samuti ka kergliikurid. Seega taas oleme punktis, kus normaalseid inimesi piiratakse selle tõttu, et normaalsete seas on mõned ebanormaalsed. Ehk hoopis koristaks need ebanormaalsed ära ja normaalsed saavad siis normaalselt edasi elada, liigelda?
Selle peale ametniku olematu aju ei tule, ta oskab ainult piirata. Ta piirab täpselt pöördvõrdeliselt sellega, kui piiratud on tema enda ajutegevus.
Lollidemaa oli ja jääb lollidemaaks.
## piiratakse selle tõttu, et normaalsete seas on mõned ebanormaalsed
Nii see kahjuks on. Veider on see, et avarii tekitamisel on ainuke järgnev sanktsioon kindlustusmakse suurenemine! Iga avarii tekitamine peaks olema karistust väärt ja krooniline plekimõlkija peaks lubadest ilma jääma!
On maininud, et kasvõi suvaline teelt väljasõit põllule või puu otsa või kellegi hekist läbi peaks olema samuti karistatav, eriti kui kaassõitjad peal, aga seni vaadatakse sellele läbi sõrmede- hea, et keegi haiget ei saanud ja sõida edasi kuni järgmise korrani. Liiklust enne korda ei saa kuni see kord luuakse ebanormaalsete liiklejate korraliku nuhtlemisega, mitte normaalsetele kaigaste kodaratesse pildumisega. Eks me kõik ole näinud, kuidas kuskil midagi ümber ehitatakse ja olukord ohutumaks muutub, aga samas lajatatakse sinna koheselt nt 70 märgid või kaikad püsti vms.
Eelnevate arutelude puhul tekib küll küsimus, et kummal juhul on oodata jalakäijale raskemaid vigastusi, kas põrgates kokku 30km/h liikuva jalgrattaga või 30km/h liikuva autoga, mille puhul autotootjad on näinud tohutult vaeva materjalide-disainiga, et kapotile maanduv inimene terveks jääks? Äkki peaks jalakäijatega ristuvatelt teedelt keelama esmajoones ära mitte autod vaid hoopis rattad-tõuksid? :))
# Miks Eesti autojuhid kiirust ületavad?
Trotsist! Kuidas küla koerale jne.
Ega keegi ei taha ometi väita, et seda tehakse mingil praktilisel põhjusel, näiteks sooviga jõuda pool minutit varem kohale? :D
Neis artiklis mainitud kohtades on probleem aga hoopis nõmedam ja lahendus erakordselt eluvõõras. Mul on sarnane olukord igapäevaselt, et vaja arvestada maantee ületamiseks lähenevate autode kiirusi. Mõned PRAKTILISED tähelepanekud:
- palju suurem probleem, kui suur kiirus, on hoopis see, kui see kiirus muutub,
- kui kahelt poolt lähenevad autod muudavad liiklusmärgi tõttu kiirust, on see veel ohtlikum,
- sama suuna eri sõiduradadel erineva kiirusega liikuvad autod (nn moodsad tagasipöörded, aeglustusrajad jm) teevad vähegi kehvema nähtavusega (vihm, lumi) asja veel hullemaks, eriti kui peab samal ajal jälgima veel mõlemalt poolt lähenevat liiklust.
Need oleks nagu kabinetivaikuses töötavate teoreetikute väljamõeldud lahendused, kes ise neid kunagi ei vaja ja kes neid hiljem isegi proovimas pole käinud. Mina kõrvalteelt tulijana eelistan igal juhul seda, et nad liiguks pigem kiiremini (kasvõi kiirust ületades) aga ühtlase kiirusega.
# Ehk hoopis koristaks need ebanormaalsed ära ja normaalsed saavad siis normaalselt
# edasi elada, liigelda? Selle peale ametniku olematu aju ei tule, ta oskab ainult piirata.
Ära kunagi alahinda vastaseid! Kui tegeleda tagajärgede asemel põhjustega, siis kaoks ka probleem ja siis poleks enam seda ametnikku vaja. See ongi süvariik, kus lõpuks ametnikud ise loovad kunstlikult vajaduse nende endi töö järele.
Teemakohane https://www.postimees.ee/7990700/vorumaal-paiskus-auto-teelt
-valja-soitjad-paasesid-raskemate-vigastusteta
Vältimaks seal edasisi teelt väljasõite, tuleks sinna kohe panna 70 märk. Ei ole ju süüdi juht, kes hakkas huuli värvima, tiktokis surfama, mehele õlut avama ning lastele kommi andma- süüdi on ilus ilm ja kuiv asfalt- need tegurid soodustavad ülisuurt kiirust ning teelt väljasõite ja ainult kiiruse piiramine on lahenduseks.
Mina kiirust ei ületa ja e iõigusta seda tegevust mitte kuidagi. Vastupidi, usun et nii meie seadusandlus, karistused, kui ka teede-tänavate disain on ajale jalgu jäänud. No ei ole ikka õige, et iga ahv võib ennast tunda karistamatult tänavate ääres mängivate laste läheduses Markko Märtinina! Oleks aeg sellest postsovetlikust mõtemallist vabaks saada, et auto omanik on kunn!
Õpi sõitma, mida sa niisama siin ikka jahvatad. Lennuväljad ja harjutusväljakud olemas nii kiiruse kui ka kurvi harjutamiseks, offroadi jaoks paljud karjäärid avatud.
Kuidas hoida igal aastal kokku Sul on ikka tõsine probleem. Kus need lapsed tänavate ääres mängivad, ja õuealadel küll ei näe mingit kihutamist, Ära tooda pa-ka.
Kogu kesklinn on lapsi ja noori täis, eriti koolitundide alguse ja lõpu poole. Mina üldiselt seda 30 asja ei poolda aga nendelt kes südalinnas arutult kihutavad ja süstivad võiks küll load väga pikaks ajajs ära võtta.
loomulikult koolide ja lasteaedade juures tuleks täie rangusega kihutajaid karistada.oma tähelepanekutest.koolide ja lasteaedade juures on ca. 90 naisjuhid kes ei tea liiklusest ööd ega mütsi.sõidetakse punn põhjas.paremakäe reeglist ei tea nad midagi.ilmselt arvavad,et kui nendel on rool otse,siis on nendel eesõigus.ebsoluutselt süüdimatud tegelased
Kas just igal pool, aga kõnniteel,mille on vallutanud ühe kuni neljarattalised kondi, bensiini ja elektri jõul liikuvad asjandused peaks küll piirangut ka reaalselt mitte teoreetiliselt kehtima.
Irw, ma hakkan vist tulevikus käima linnas lärmaka ja igati legaalse tossava kahetaktilisega:) Siis oleks nagu linna ja riiki juhtivad kommunistidki, et saaks ka viisakalt, aga miks ma peaks, kui seadus võimaldab sõita ka teerulliga? Ei saa ju kodanikule pahaks panna oma esindajate antud eeskujudest järgimist?
# Linnades nähakse kurja vaeva, et tekitada pikematele teelõikudele rohelist lainet, mis
# võimaldaks autodel võimalikult sujuvalt liikuda, muuta turvalisemaks jalakäijate teeületuse
# ning sugugi mitte vähem tähtsa argumendina tuleb arvestada ka keskkonnamõju. Kiirendav
# sõiduk kasutab kõige rohkem kütust ning samuti suureneb mürareostus. Kui autod peavad
# võimalikult harva kiirust muutma, väheneb ka avariioht.
Tsitaat näpatud siit artiklist, kui "amatööride" arvamused ei sobi.
Kas seal artiklis on ka lahti kirjutatud, mismoodi see roheline laine peaks midagi jalakäijate jaoks ohutumaks muutma? Jalakäijate jaoks minu meelest roheline laine tähendab ainult ebanormaalselt pikki ooteaegu fooride juures, mis tähendab, et nad ületavad teid punase tulega.
Mis puudutab seda tohutut soovi keskkonda säästa, kui ainult ei peaks peatuma ja kiirendama, siis see on kõige pesuehtsam demagoogia. Reostaja seletab, kuidas ta reostaks võib-olla natuke vähem, kui ainult talle tehtaks reostamine mugavaks! Kui sind päriselt keskkond huvitab, siis on väga lihtne asi, mida sa saad teha - käi jala!
Teeb ohutumaks sel moel, et sekundid jooksevad fooris ja jalakäija ei hakka punasega ületama kui kumme sekundit on jäänud ja autod sõidavad. Sa ei hooma liikluse dünaamikat, lihtsalt lõugad, et autod on pahad. See ei vii kuhugi!
Päris olukord on see, et jala liikujatele kes tahab, on ruumi küll. Vaadake veidi lahtiste silmadega, kõnniteel on kolm inimest kilomeetrisel lõigul, autosid liigub sadu samal ajal.
Autodes on kes? Inimesed ju, kes ei teadnud veel.
Ilma autodeta elada ei saa praegusel ajal (see, etp mõni saab ei loe), seega ei tasu kiusata seda, mida meil on enim vaja. Inimene on ikka loll loom, mõtleb välja vajaliku auto ja hakkab seda kiusama, teeb alkot, aga peidab seda enda eest nuka taha. Sööb ja salgab. Mingi pisike kesklinna-vanalinna osa, olen nõus, autod 20 -ga kulgema jnagu õuealal.
Mis puudutab seda tohutut soovi keskkonda säästa, kui ainult ei peaks peatuma ja kiirendama, siis see on kõige pesuehtsam demagoogia. Sellega kinnitad jälle et oled täisloll.
Sujuvat liikumist takistavad lamavad politseinikud. Aga neid ei saa ära võtta, kuna kiirusepiirangust kinni pidada enamus autojuhid ei oska.
Hommikul sõidan rattaga tööle tänaval kus lubatud on autodele 30 km/h. Mina sõidan ühtlaselt kergliiklusteel ca 20-25 km/h. Autod rallivad aga jäävad iga kühmu juures pea seisma. Kokkuvõttes 1 km hiljem olen rattaga sama kaugel. Autoga sõites lasen ma ise 30 km/h ja ei pidurda vahepeal . Aga siis jäävad kühmude juures mul teised autod ette. Mõistust peas ikka no ei ole enamus autijuhtidel. Mida sa kurat tõmbled. Mine ela ennast ringrajal välja.
Sa vist ei tea autodest midagi. Lamavast mendist paned 70+ kiirusega üle ja ei saa arugi, et see olemas on.
Mis aga rohelist lainet puudutab, siis see on laine, mitte terve tänava ulatuses roheline. Kui debiilne peab olema, et roheline laine tuua vabanduseks punasega tee ületajale?
deus,mine sõida trummi tänaval 70-ga sellest nn. politseinikust üle.sooviks tagasisidet.
30 alas pole mingit pointi rohelisel lainel,kuna aeglaselt liikuvad masinad ummistavad kogu tee ära.mida aeglasem kiirus,seda suuremad on ummikud
# Reostaja seletab, kuidas ta reostaks võib-olla natuke vähem, kui ainult talle tehtaks reostamine
# mugavaks! Kui sind päriselt keskkond huvitab, siis on väga lihtne asi, mida sa saad teha - käi jala!
Huvitav, mitu korda ma siia teemasse kirjutama pean, et linna tulles pargingi auto linnapiirile või PR parklasse ja käin jala, sõidan rattaga, ühistranspordiga jne. Sellepärast see ongi minu huvides, et need, kellel ON VAJA sõita autoga, saaks seda teha vähem saastades, vaiksemalt, vähemate pidurdamistega klotsi/rehvitolmu tekitades jne ja lõpuks ka kiiremini kaduda mu vaateväljast oma sihtpunkti suunas. See on ju minu huvides! Ega see, kui sundida autojuhte kauem müristama-tossutama ja sagedamini pidurdama, ei vähenda ühiskonnna toimimiseks vajalike sõitude hulka. Selline autojuhtide asjatu kottimine teeb lihtsalt jalakäijate elu ebamugavamaks ja tema kohvi/jäätise/leiva kallimaks. Selline sisutu kottimine on labane kadedus, ei enamat. Sisuliste piirangute kehtestamine oleks hoopis teine teema.
Ma elan Kristiines Sõpruse pst alguses. Mind üldse ei häiri ühtlane sujuv liiklusvool kiirusega 50-60 kmh. Eelmisel suvel ca kilomeeter Mustamäe poole toimunud teetööde ajal oli mu maja ees aga pidev vool 20-30kmh tiksuvatest autodest. Ja vot see häiris tõsiselt - müra oli rohkem, õhk oli palju rohkem mingit tomu ja tossu täis. Lisaks olid juhid palju närvilisemad - pidevalt käis mingi signaalitamine.
Üks õudne nõiajaht on lahti läinud autojuhtide vastu. Ma ise liiklen nii jala, ratta kui ka autoga. Ja kui meenutama hakkan, siis viimase paari-kolme aasta jooksul on liikluses olnud kolm sellist olukorda, mis vähemalt endale on tundunud päriselt ohtlikud. Neist kaks olid minust kui jalakäijast 5cm kauguselt ja ca 30kmh liikuva elektritõuksiga möödujat ja üks samasuguse sõidustiiliga jalgrattaga debiilik.
Kohutavad kannatused! Mul näiteks eelmisel suvel oli juhus, kes järelhaagisega metsavedaja pani maanteel jalgrattast mingi 10 cm vahega ca 90 kmh mööda. Aga mida ta sai teistmoodi teha, kui parajasti trehvas lausa üks auto vastu tulema? Ja kui nii kõrgesti koolitatud professionaal ei suuda midagi muud välja mõelda, mida sa oma tõukeratturitest tahad?
Võib-olla siis saadame tõukeratturid sinna kooli, kust need professionaalid tulevad? Arvad, et läheb midagi paremaks?
Teil on siin üsna huvitav suhtlusstiil. Ja niimoodi te tahate võita jalakäijate respekti või et jalgratturid teiega koostööd teeks?
"Teeb ohutumaks sel moel, et sekundid jooksevad fooris"
See ei puutu ju absoluutselt rohelisse lainesse? Need sekundid jooksevad sul Viru ja Vabaduse väljakul, kus ei ole ega peagi olema mingit lainet.
"Lamavast mendist paned 70+ kiirusega üle ja ei saa arugi, et see olemas on."
Sinu mingis fantaasiamaailmas. Sa tahad tõesti öelda, et sul ei ole kõige õrnematki ettekujutust, mismoodi autojuhid päris maailmas tegutsevad? Või sa lihtsalt ei tee silma järgi vahet kiirustel 7 ja 70 km/h?
"Huvitav, mitu korda ma siia teemasse kirjutama pean, et linna tulles pargingi auto linnapiirile või PR parklasse ja käin jala, sõidan rattaga, ühistranspordiga jne."
Väga tore, kui see on nii. Ainult et ma ei näe, et sellest autosid kuidagi vähemaks jääks. Kõigil teistel ON VAJA ja nemad millegipärast ei saa autot linnapiirile jätta? Või sa arvad, et nendel tekiks ka mõte jätta auto linnapiirile, kui õnnestuks autoga edasi sõitmine kuidagi veel mõnusamaks teha?
"saaks seda teha vähem saastades, vaiksemalt, vähemate pidurdamistega klotsi/rehvitolmu tekitades jne "
Üks asi sellega on, et selgelt on ju näha, et autojuhid EI TAHA kõike seda teha. Ma tean, mismoodi näeb välja säästlik sõidustiil. Internetis on autokoolide õppevideod kõik ilusasti olemas. Mitte midagi sellist ma ei näe autojuhte tänavatel tegemas.
Võtame näiteks õuealad. Mina sõidan täiesti ühtlaselt 20ga. Mitte keegi ei käsi autojuhte kaks-kolm korda suurema kiirusega mööda uhada, et järgmise teekünnise ees nulli pidurdada. Nad ise tahavad seda. See on nende arusaam sellest, mismoodi liigeldakse õuealal.
# Sinu mingis fantaasiamaailmas. Sa tahad tõesti öelda, et sul ei ole kõige õrnematki
# ettekujutust, mismoodi autojuhid päris maailmas tegutsevad?
Mitte, et see väga oluline üldse oleks, aga vanakooliautodega, mis omasid vedrustust, sõidan ma samuti neist üle suurel kiirusel, sest 30-ga raputaks. Uuematel autodel, millel on vedrustuse asemel mingi odav vedrustuse imitatsioon, nendega tõesti ei sõida nii. Kui siin nooremad ei mäleta 80ndaid, siis veel 90ndatelgi oli osa tänavaid auklikumad neist lamavatest politseinikest. Maal sõitmiseks valitakse ju kah teeoludele vastav auto, mitte ei venita auklikku teed käimise tempos edeva wannabesportluksumiskupee roolis.
See vastastikune respekt kadus ära ikka nende liiklust segavate rajatiste nõudmise ja piirangutega, kui tekkisid mingid tegelased, kes arvasid, et nende eluviis peaks olema teiste omast privilegeeritum. See respekt ei tule tagasi, kui neid hüpekaid ja kiiruspiiranguid üha juurde tehakse. Enne seda jama sõideti linnas 60-ga ja kõik olid rahul.
Khm, rahul olid vaid 60 sõitjad ja nende ootajad. Interneti puudumise tõttu jäi rahuolematut wing vaid lähedaste taluda. Nüüd saavad OMA MAAILMA igal pool pasandajad kõigile närvidele käia.
Teate, sellest ei muutu mitte midagi. Autojuhid jäävad sõitma lubatud kiirus pluss munade suuruse ja karvasuse jagu peale. Ajudeta tõuksurid/pedalistid/tossukulutajad jäävadki alla jääma.
Normaalsed liiklejad suudavad üksteisega arvestades ära mahtuda.
Aga: õuealal 60 km/h? Ja Sa ei teata sellisest ISAst politseile? Ootad, et keegi alla jääks ja siis saaksid jälle ahastavaid romaane siia trükkida järgmised pool aastat?
Kastiratas on tore aksessuaar trenditeadlikule kodutule ilusa ilmaga seni, kuni maailmamajanduses kõik hästi läheb. Tulevik ei paista kuigi helge...
Ainuüksi kiiruse langetamine ei muuda veel südalinna mõtlemis- ja maksevõimelistest inimestest tühjaks, aga eks paneb mõtlema küll. Et kui ikka ei oodata sinna, siis ei tasu ju ronida.
Kui veel Soomepraamide sadama ka linnast välja saaks, polekski põhjust sinna lolli mängima ronida.
Tahan näha näha mobiilide seireandmeid: kui palju on südalinnas "maakaid" ja kui palju linna sees edasi-tagasi sõeluvat rahvast.
Ma igaks juhuks mainin, et olin alarmsõiduki roolis veel tookord.
Enamik lamavaid mente häirivad 30 ja 60 vahel sõites. Mõnedele on küll tehtud järsem nurk, õhukese rehviga käiks kindlasti sillast läbi, kui vedrustus pole vastav. Autosid peab tundma, eriti enda omasid, millega sõidad.
Et ma siin nüüd norida tahaks, aga lubadeta jalgrattur, kui metsakas oleks läinud sinust mööda sõidule 10cm kauguselt kiirusel 90km/h, siis ei mögiseks sa siin, vaid äärmisel juhul oleksime saanud lugeda krimiuudistest, et mingit ratturit kraabitakse metsaka haagise rataste vahelt välja. Seda nimetatakse füüsikaks.tekkivad tuulekeerised oleksid su auto külge imenud. Aga hirmul ongi suured silmad.
POOK
No teie jutt ei päde. Mine käi jala tänava ääres kui seal on ummikud ja autod liiguvad vaikselt, vahest seisavad jne. Saad kaaslasega vabalt juttu rääkida. Kui mööda sõidavad autod 50-60 kmh, siis ei saa omavahel kõnniteel normaalselt rääkida. Liigne müra tapab aga linnakeskkonna kvaliteeti.
Millegipärast tundub, et normaalsetel inimestel selliseid probleeme pole. Normaalse inimese jaoks pole ka vahet, kas on õueala või 120km/h ala, sest ta sõidab ikkagi oludest lähtuvalt. Kui ikka rohkem nähtavust pole, siis 120km/h alas ohutulede ja 20-ga võib olla juba liiga palju. Või kui on kallak ja pidamist pole, jääb normaalne juht üldse seisma, pöörab otsa ringi ja valib teise tee. Nendest, kes ringteel 90 alas 60-ga "hullu panid", ilmus sel talvel päris palju videotega artikleid:P
# õuealal 60 km/h? Ja Sa ei teata sellisest ISAst politseile? Ootad, et keegi alla jääks
# ja siis saaksid jälle ahastavaid romaane siia trükkida järgmised pool aastat?
Äkki keegi ei näinud, sest jutt käis sellisest kohast, kus hommikul kl 5 polegi kedagi vaatamas ja kõik majad-põõsad-hekid on nii kaugel, et kaugelt hoovist poleks saanud tuvastadagi?
St sama lugu, et normaalne inimene saab aru ja arvestab oludega. Seal, kus liiguvad inimesed, eriti veel maailmast mitte päris hästi aru saavad väikesed inimesed, on ka õuealale lubatud kiirus teinekord liiga suur ja tuleb jääda seisma võimaliku ohu ennetamiseks, mitte peatuda ainult seal, kus LE seda nõuab. Kusjuures ka ratta/tõukerattaga sõites, mitte ainult autoga.
Samas märgitakse õuealaks ka heinamaade vahelised teed lageda peal ja tühjad laoplatsid, seal ületatakse isegi tõstukite ja roclatega kiirust. Samuti sõltub kõik kellaajast ja teistest liiklejatest. Ei käi need asjad päris nii lihtsalt, et sajandeid toiminud ühendusteel olev lõik, millel oli varasemalt lubatud 90km/h ja mille serva üks kohalik korrumpeerunud poliitik (nimesid nimetamata;) laseb maja ehitamise järel paigaldada liikluse vähendamiseks õuealamärgi (kohalikele koha kätte näitamiseks, et sõidetagu nüüd paar km ringiga) ja pannakse ka kõrged lamavad politseinikud sinna, siis ohud on seal täpselt sama suured kui varemgi. St täpselt sama suured, kui selle õuala märgi taga olevate kõigi teiste talude väljasõiduteede ääres, kus on endiselt lubatud 90-ga sõita.
Keerasin teadlikult vindi üle näitega maapiirkonnast, sest igaüks oskaks tuua välja päris arvestatava listi sellistest õuealadest kusagil asula piiride sees (sh lageda tühjuse keskel), kus see pole praktikas põhjendatud, vaid on tehtud kõige valjemini kisavate või juhthoobade määrimisniplite ligi pääsenud tegelaste survel.
# Tahan näha näha mobiilide seireandmeid: kui palju on südalinnas "maakaid" ja kui
# palju linna sees edasi-tagasi sõeluvat rahvast.
Selliste andmete pealt saaks kogu linna transpordi väga efektiivselt ümber korraldada. Ainult et neid andmeid sellisel kujul vist ei olegi tulemas, sest seireandmed ei erista seda, kas 8 inimest istuvad suures bussis või perena mahtuniversaalis ja tänavaäärsel kõnniteel üksi liikuv tõuks või ratas ei jää kiiruselt ega sihtpunkti jõudmise aja osas sugugi autodest maha.
# Mine käi jala tänava ääres kui seal on ummikud ja autod liiguvad vaikselt, vahest seisavad
# jne. Saad kaaslasega vabalt juttu rääkida. Kui mööda sõidavad autod 50-60 kmh, siis ei saa
# omavahel kõnniteel normaalselt rääkida. Liigne müra tapab aga linnakeskkonna kvaliteeti.
Väide ise peab paika. Eriti, kui mõtleme veel tänavatele, kus on 4+ sõidurada. Mulle tuli hiljuti retsenseerimiseks teadusartikkel (mitte Eestist), kus analüüsiti seda, millest see tänavamüra koosneb. Ei tohi avaldada tulemusi enne avaldamist, aga iga loogilist mõtlemist omav inimene teab vast vastust niigi. Vihjeks siis rööbastransport ja sõidukite mass. Sellest on ajakirjanduslikul tasemel olnud juttu varem ka Eestis, et linnas tuleks ühelt poolt tegeleda kaalupiirangutega (elektriautode lisakaal/rehvilaiused!) ja teiselt poolt müra peegeldumisega (hoonete fassaadimaterjalid, tänavate projekteerimine mitte koridoridena, madal- ja kõrghaljastus jne). Ilma kompleksse lähenemiseta oleme muidu lõpuks jälle olukorras, et kümmet inimest vedava trammi müra summutab 20 väikese linnaauto müra täielikult, järgmine kuuldav heli on politsei sireen ja sellest järgmine on 0-30km/h kiirendav sumpsita "harley" jne, aga "süüdi" mõistetakse hoopis need autoomanikud, kes jätavad oma auto linna piirile ja liiguvad linnas jalgsi.
PS: varasem vihje signaalitamisele oli väga hea tähelepanek. Näitab hästi, kui oluline on liikluse sujuvus (mitte kiirus), et selles osalejad närvi ei läheks.
PPS: hetkel meie juures elav vahetusõpilane on pärit ühest zooroopa suurlinnast. Jätab ööseks oma toas magades tuled põlema ja raadio mängima, sest siin maal on tema jaoks muidu häirivalt vaikne ja pime:))
Kas sa tahad kuidagi selleni jõuda, et minul on probleemid sellepärast, et ma ei saa aru, kui normaalsed ja oludega arvestavad on need autojuhid, kes mulle igasugu napikaid teevad?
Õueala puhul mulle on jalakäijana kõige rohkem avaldanud muljet Vana-Pärnu maanteel autojuht, kes niigi silmatorkavalt kiiresti sõites veelgi kiirendas, et minust mingi 10 cm vahega mööda rebida enne, kui jalakäija lolli peaga tee äärde pargitud autost möödumiseks kõrvale astub. See "normaalne" autojuht nägi 100 meetri kauguselt, et mitte ainult ei ole tal kitsal õuealatänavakesel jalakäija on, vaid ta raalis ka oma peakeses välja, et tal läheb 100 meetri pärast selle jalakäijaga kitsaks. See kõik muuseas toimus veel talvel, tee oli jääs kahe sügava roopaga. Ja ei, mul ei ole mingit põhjust arvata, et seal aserid kihutamas käivad. Ilmsesti kohalik inimene või keskmine Nõmme muusikakooli lapsevanem. Ma ka ei näe, mida politseisse kaebamine annaks.
Üldiselt autojuhid nähtavasti tunnevad ennast jalakäijate läheduses ebakindlamalt kui jalgratturite läheduses. Samas kui sa ikkagi liigud kõnniteeta 30 piiranguga tänaval ja aktiivselt ei tegele autode eest hangedesse hüppamisega ja enda nende teelt koristamisega, siis tehakse sulle omajagu napikaid kiirustel, mis on sellest 30st oluliselt suuremad.
Millest ma tahaks ka jõuda küsimuseni, mis pretensioone justnimelt teil (deusid ja v6sad) saab olla mingitele tõukeratturitele. Need tõukeratturid, kes "5 cm" kauguselt "30ga" (pigem tõenäoliselt 30-40 cm vahega ja 15 kmh) jalakäijatest mööduvad, on täpselt samasugused "normaalsed oludega arvestavad" inimesed. Kas sul on siis raske enne suuna muutmist veenduda, et sa kellelgi oludega arvestamist ei sega?
" Seda nimetatakse füüsikaks.tekkivad tuulekeerised oleksid su auto külge imenud. Aga hirmul ongi suured silmad."
Oled sa kunagi rattaga üldse maanteel sõitnud ja mõnda veoautot kohanud?
Jah olen. Suisa tuules sõitnud aga sina? Algajal võib ilusti käest tõmmata, natukene harjutanud inimesed suudavad seda kompenseerida enamasti aga vahel ei aita isegi proffiks olemine. Kui juba viba sisse saad, siis lõpuks lenksuga vasta rekkat ja vb pääsed sinikatega. 10CM napika näide.
Ise kasutan jalgratturina kergliiklusteid nii palju kui võimalik. Kui sõidutee ületamiskohale aeglaselt läheneda, siis on enamus autojuhid viisakad ja lasevad sul sõita ning ei sunni jalgrattalt maha tulema. Kui austad teisi austavad teised ka sind! Muidugi suure maantee äärde, kus puudub kergliiklustee hea meelega sõitma ei läheks. Just sellel nädalal õhtul hilja proovisin ka jalgrattatee ära. Sain aru, et seal tuleb sõita nagu autojuht. Kui fooris on punane, siis ootad samamoodi rohelist tuld nagu autojuhidki. Jalgrattatee on nii kitsas, et teine jalgrattur mööda ei mahuks ja pealegi on kohati mõlemal pool sind sõitmas mootorsõidukid ja turvalisem on kasutada kergliiklusteed või kõnniteed. Ohutus on kõige tähtsam ja olulisem on see, et tervelt kohale jõuad ning kiirus on teisejärguline. Mida kaugemal autodest oled, seda turvalisem! Nii nagu autojuhtide õpetatakse, et lapsed, vanurid ja haigustunnustega inimesed on need, keda tuleb rohkem jälgida, siis jalgratturina võin öelda, et jalakäijatega ühte ja sama teed kasutades tuleb samamoodi just selliste inimeste suhtes eriti tähelepanelik olla. Näiteks kõndis üks väike laps keset kitsast kergliiklusteed kellele tagant aeglaselt lähenesin ja planeerisin, kui kiiresti ja millisel hetkel tast möödun. Hakkas siis äkki mingeid tantsuliigutusi tegema..., ehk tuli hea tuju aga sain siiski mööda sõidetud sellise kiirusega, mis kogemata otsa sõites suure tõenäosusega poleks talle vigastusi põhjustanud. Kella tilistamine polegi ehk hea mõte, vaid võib pigem inimest ehmatada..., üks vanainimene ehmuski..., vabandan. Üks laps tuli aga tõuksiga suuremal kiirusel vastu ja oleks peaaegu kukkunud, kui telefoni hakkas sõidu ajal näppima. Autojuhina ja jalgratturina võin öelda, et jalgrattaga liikluses osalemine on eriti linnas, mõnusam kui autoga, kuid kohalejõudmiseks tuleb aega varuda, kui pole just nn. profijalgrattur. Autoga pikki vahemaid läbida maanteel on samuti meeldiv. Jalgrattaga 100 km korraga ikka ei sõida aga autoga pole see probleem. Kes kesklinnas ikka kiiremini sõidab, kui 40 km/h. Suurematel teedel linnas võiks muidugi kiiremini sõita aga ega see 10 km/h ka nii suur kiiruste vahe pole, mis probleeme tekitaks. Ummikus üldse seisad või sõidad alla 30 km/h ja saavad inimesed ka nii elatud. Erinevaid sõidukeid on palju ja eks igaüks leiab enda jaoks sobiva, kuna ainult jala igale poole jõuda pole võimalik, kui just kõik eluks vajalik lähedal pole. Minu jaoks on nüüd jalgratas transpordivahend pikemate vahemaade läbimiseks, kui teeksin seda jala käies ja auto veel pikemate vahemaade läbimiseks...,pigem siis lõbusõiduk. Eks ühistransporti ka vahel hea kasutada, et elu mitmekesisem oleks aga kõiki sõidukeid ei jõua ja polegi vaja ära proovida. Siiamaani olen jalgrattaga sõidetud saanud väga edukalt tööl käies linna keskkonnas 5 päeva nädalas, iga päev 16 km sõites. Üks päev oli küll lumi maas ja kuigi raskem oli vändata, polnud ka see ületamatu raskus. Kui ikka päris tugev tuul oleks või päris talvel paksu lumega tõesti vaja muud lahendust, siis tööl käimiseks on minu alternatiiv näiteks rong aga selliseid tingimusi veel olnud pole ja eks siis paistab, kui see aeg kätte jõuab. Kui autoga sõites on katus pea kohal, siis jalgrattaga sõites on vihmariided ja veel mõni riideese alati kaasas, ilma milleta sõitma ei lähegi.
Kui fooris on punane, siis ootad samamoodi rohelist tuld nagu autojuhidki. Et siis muidu paned punasega üle nagu enamused ratturid. Neile on ka ikkagi eeskirjad.
Ma pidasin silmas jalgrattateed, kus autojuhtidele kehtiv tavaline foor kehtib ka jalgratturitele. Teistmoodi polekski loogiliselt mõeldav! Jalg- ja jalgrattateel on jalakäijatele ja jalgratturitele oma foor ja loomulikult ei sõida punasega sõiduteele. Mina ei kuulu nende hulka kes jalakäijatest kiiresti mööda tuhisevad. Jalgratas on minu jaoks transpordivahend, et jõuda ühest kohast teise, mitte ei täida spordi tegemise eesmärki..., see vaid boonus. Kui oleks minu teha, siis need kiirsõitjad võiks autojuhtidega teed jagada, kuna arvan, et nende kiirus on vähemalt 35 km/h. Nad võivad küll head sõitjad olla aga kui nii kiiresti jalakäijale otsa sõita, siis see võib väga õnnetult lõppeda ja ka parimad eksivad vahel.
Minu pretensioon tõuksuritele on sama, nagu ajudeta jalakäijatele ja pedaalivenituspingioperaatoritele: vaadake mulle otsa ENNE ülekäigurajale astumist/veeremist ja VEENDUGE, et ma olen teid märganud. Saate oma eesõiguse.
Mitte ärge tuhisege pead telefonist tõstmata sebrale otse rataste alla. Teil võib ju postuumselt õigus olla (aga ei pruugi ka, sõltub kaamerassejäänust).
Õuealal paarutamist või ÕIGEL teepoolel kulgevast jalakäijast vaba tee korral napilt möödumist ma oma kontole ei võta, seda pole mõtet mulle nina alla hõõruma tulla.
"Õuealal paarutamist või ÕIGEL teepoolel kulgevast jalakäijast..."
Asulasisesel teel ei ole jalakäijatel mingeid õigeid või valesid teepooli ning vähe sellest, õuealal võib jalakäija kasutada sõiduteed kogu laiuses, sealjuures on tal täielik õigus lasta autojuhtidel enda järel sõita nii pikalt kui vaja, kui see on millegagi põhjendatud. Näiteks ma ise rattaga sõites ei eelda, et jalakäija peab minu läbilaskmiseks mingisse loiku või hange sumama.
---
deus, see kõik kisub juba teemast väga kõrvale. Selles sinu videos ei ole kuidagi võimalik vahet teha, kas seal oli mingi tuul või siiski pigem otsene kokkupuude. Samuti ega ma ei välistagi, et kui on kõva külgtuul, siis selle ootamatu äravarjamine võib tasakaalu mõjutada, eriti kui suunamärguande andmiseks isegi lenksust lahti lasta.
Deus peaks olema näinud kiirabis piisavalt, mis jääb lenksust järele peale kokkupuudet. Sel ajal, kui mina kiirabis töötasin, nägi neid kah üksjagu, sest sel ajal olid teeservad auklikud, ratturid muudkui vingerdasid ja juhtus pidevalt, aga üllatavalt leebete vigastustega.
# see kõik kisub juba teemast väga kõrvale
Jalgratastest soigumine autode kiiruspiirangute teemas on tõesti väga teemast kõrvale.
Jalgrattajutuga autofoorumi trollimist ei ole plaanis kah lõputult lubada.
Mine tagasi jalgrattafoorumitesse, seal ei käi mingid madalalaubalised autojuhid oma elustiili ega maailmavaadet ratturitele peale surumas.
Vabandan kõigi ajudega inimeste ees, aga spetsiaalselt lubadeta jalgratturi jaoks tuleb nähtavasti pikemalt lahti kirjutada.
Minu kontosse ei saa kirjutada:
1) õuelalal, mis on piiratud märkidega 573 ja 574, mõistusepäraselt liikuvate ja kaasliiklejaid arvestavate kergliiklejate ahistamist või sõitmist lubatust oluliselt kiiremini. Tõenäoliselt olen isegi 30 kihutanud lagedal avatud teel, kus iga tulija on kümneid sekundeid näha. Samas - iga majadevahe ei ole tingimata õueala...;
2) teadlikku ja jalakäijat ahistavat ligidalt möödumist asulavälisel teel, kui ta liigub õigel teepoolel ehk tuleb minule vastu ning on end nähtavaks teinud. Liikuvaid prügikotte (liiguvad valel pool, kannavavad tumedaid riideid, ei helkurit, ei lampi) üritan samuti elus hoida, aga kui inimene ikka surma otsima läheb teadlikult, siis peab ta selle ka leidma... Seni on õnneks läinud, kuigi ossaraisk-hetki on sadades:(;
3) teadlikku kergliikleja ahistamist asulateel, kui mul vähegi on kuhugi minna. Palun vabandust, aga kui ma kahetonnist haagist vedades kitsal tänaval kohtun lapsevankriga mammaga, siis tema mahutab end hõlpsalt poolteistmeetrisesse taskusse, aga minu lohele on vaja kolmeteist meetrit. Arusaadav, et tema annab mulle teed, mitte mina ei hakka tagurdama...
4) hämaras ennast nähtavaks teinud jalgratturist (heledad riided ja hoiatustuli või mitu helkurit) suurel kiirusel vaid õhuvahega möödumist. Võtan omaks, et kümmekond pedaalivat prügikotti (tume riietus, ei ainumasti helkurit, rääkimata põlevast hoiatustulest) on tulnud vastutuleva auto tuledesse sellise üllatusena, et ei ole alati jõudnud turvalist meetrit kukkumiseks luua. Või pole seda lihtsalt olnud kitsal teel olemaski. Samas - meil on vaba maa ja kui inimene ikka surma otsima läheb teadlikult, siis peab ta selle ka leidma...
Palun veelkord vabandust kõigi ajudega inimeste eest, aga lihtsalt pidin trollituvastuse ära kirjutama. Kui nüüd veel inisemist on, siis pole säärase maksulise komissariga miskit peale hakata. Või noh, liitrit viis biodiislit saab vast. Komposti saab kümmekond kilo.
Jälle kaldub kuidagi teemast kõrvale. Kust järsku tekkis see küsimus, kui "tubli" inimene just sina oled?
Minu meelest siin jutt algas sellest, et keegi väljendas rahulolematust, et temast oli tõuksiga "30ga" "5cm" kauguselt möödutud (ärge kiusake illikukusid autojuhte, kottige parem tõukse). Aga see tõukerattur on ju ka igati viisakas liikleja! See kurtja võiks käia "õigel" pool teed, hoiduda teeserva, teha ennast tõukeratturile nähtavaks, mitte olla "liikuv prügikott", mitte näppida telefoni, vaid luua tõukeratturiga silmside ja teha koostööd. Ja saada inimlikult aru, et kui tee on kitsas, siis tõukeratturil lihtsalt ei jää mitte midagi muud üle!
Tõukerattur ka üritab väga hoida seda inimest, aga mida tema saab parata, kui see inimene ise tahab, et tal luud murtaks!
See lubadeta jalgratturi purse on jälle minu viimase kommentaari kohta. Esimesele purskele ma ei viitsinud vastata, aga vastan siis nüüd - lubadeta jalgratturi-nokk, kui sul mulle midagi öelda on, siis ütle viisakalt, mitte ülbitsedes ("kohutavad kannatused" jms nõmetsemine). Mis nüüd viimast purset puudutab, siis loe mu eelnev jutt nüüd uuesti läbi. Kas ma kurtsin midagi või hädaldasin? Ma lihtsalt kirjutasin, et mulle meenub oma viimase paari aasta Tallinna linnas liiklemisest 3 ohtlikku olukorda. Ja need kõik olid siis, kui liiklesin kõnniteel jalakäijana ja põhjustajad elektritõuksid ja korra jalgrattur. Kusjuures jala liigun kilomeetreid kõige vähem, seejärel tuleb jalgratas ja kõige rohkem km tuleb sõiduautoga.
Eilne päev liikluses: https://www.delfi.ee/artikkel/120285313/paev-liikluses-viis-
liiklusonnetust-neist-kaks-toukerattaga
https://www.delfi.ee/artikkel/120285313/paev-liikluses-viis-
liiklusonnetust-neist-kaks-toukerattaga
Kui nüüd POOKi jagatud uudist tähelepanelikult ja mõttega lugeda, peaks olema kõigile selge, et autode kiiruse vähendamine valimatult kõigil tänavatel 30-ni on ainuõige lahendus ja kui kiirust veelgi rohkem alla suruda, siis ühtegi neist (pööra tähelepanu nende liiklusõnnetuste kirjeldusele!) poleks ju juhtunud;)
Pook. Kõnniteel ja segakergliiklusteel ei ole jalakäijate ja kergliiklejate liiklus reguleeritud. Lase tänavatel autodel parempoolne liiklus vabatahtlikuks ja vaata mis toimuma hakkaks :).
Kõnniteedel täpselt see toimubki. Kõik kergliiklejad peaksid sõitma oma eraldi teel tänapäeval.
Ei pea kõik eraldi teedel sõitma. Piisaks kui "mina ja maailm" tüübid suudaks oma ninaotsast kaugemale näha. Tõuksitajad ja ratturid võiks lihtsalt hoo maha võtta, kui jalakäijatele lähenevad. Sama käib autode kohta siin Kristiine väikestel tänavatel, kes 30kmh alas ilma kõnniteeta tänaval peavad normaalseks teeääres kõndivatest jalakäijatest mööduda 30-40kmh. Mu jutu mõte oli esialgselt see, et ei ole ainult autod/autojuhid pahad ja kõik muud liiklejad head ja nunnud. Kui oled mölakas, siis oled mölakas nii jala, autoga kui ka tõuksiga liigeldes.
Nii nagu on autode kiiruste alandamine linnas elementaarne , on elementaarne ka see, et keegliiklejale on eraldi tee, ka talvel kasutatav. Lihtne. Mul on rattaga üks distants järvelt bussijaama kanti. No ideaalne on sõita ka talvel kui on eraldi ja lahti lükatud tee. Järve metsa tagant , järvevana tee äärest, juhkentali tunnelist läbi, siis on lühike sitt lõik, kus pole ka kõnniteed, aga siis raudteest üle ja siis ratta oma ringteest tehnika äärde ja bussijaama välja kesklinna kalmistu tagant. Nii peab olema kogu linn. Ja eks neid häid näiteid on mitmes kohas. Jalakäijate vahel ei hakka see asi normaalselt tööle. Ja rattas on roheline ja neile tuleb anda eelis. Samamoodi ühistransport ja jalakäijad. Jalakäija eelis on samamoodi oma tee.
magister elab utoopias - nii peabki olema igal pool. See võtab aega ja vahepeal peab käituma nii, nagu POOK soovitab - arvestama teiste liiklejatega! See algab lastetoast ja seal on kõige suuremad probleemid peidus paraku, mina ja maailm tegelasi on süle ja seljaga kahjuks.
30kmh igal pool ei lahenda ühtegi probleemi.
Pole selle lastetoaga hullu lahti midagi. Rattad, tõuksid ja jalakäijad segamini ühel teel, kus ei ole jagatud teeosasid, ega aastatega välja kujunenud mingit üldist tava, on konflikt juba eos sisse kirjutatud. Ja see ei saa ka laheneda kuna kergliiklust tuleb juurde. 30 km/h autodele lahendab seda, et rohkem rattureid julgeks sõita sõiduteel.
See jutt kõigiga arvestamisest on ilus küll, aga meil on siin tegemist tüüpidega, kes peavad inimesi "liikuvateks prügikottideks", "ajudeta tossukulutajateks", kes "otsivad surma" jne jne. Näiteks mis vahet on sõidukijuhil, kummas teeservas liigub maanteel jalakäija? Minu jaoks rattaga ei ole mingit vahet, täpselt samamoodi tõmban aegsasti paar meetrit teeservast kõrvale.
Ma lihtsalt kirjeldasin, mismoodi võiks hinnata tõukerattaga jalakäijale napika tegemist, kui teha seda taolise silmapaistva empaatiavõimega normaalse autojuhi kriteeriumite järgi.
Eilne päev liikluses. Kust te näiteks teate, et see tainas, kes Raua tänaval (30 alas) ennast tee äärde pargitud auto otsa vigaseks sõitis, ei oleks ennast puhta surnuks sõitnud, kui seal poleks 30 ala ja teekünniseid? Vastu seina tagurdamine arvatavasti näitab, et siiamaani on autojuhte, kes ei ole saanud aru turvavöö mõttest. Ülejäänud kuulub kategooriasse, et jah, purjus inimesed kipuvad palju kukkuma, kui ei ole midagi hullemat, näiteks ei jää suitsuga magama. Aga mida sinna parata? Prooviti aktsiisitõusuga, aga see ju ei kõlvanud.
## See jutt kõigiga arvestamisest on ilus küll, aga meil on siin tegemist tüüpidega, kes peavad inimesi "liikuvateks prügikottideks", "ajudeta tossukulutajateks", kes "otsivad surma" jne jne
Selle pani kirja inimene, kes arvestabki kõigi teistega ja loodab sama ka kaasliikejatelt. Paraku seda ei ole ega tule kuniks ülbikutel on "õigused" ja ainuke meede on kiiruse vähendamine. Suurema ohu valdaja nagunii tajub vastutust ja käitub vastavalt kui lastetuba OK. Vastu saab midagi väga harva miskipärast.
## Ja see ei saa ka laheneda kuna kergliiklust tuleb juurde.
Saab laheneda küll kui telefon on liikudes taskus. Kiire visiidi ajal kolhoosikeskusse päästsin kolm inimelu mõni aasta tagasi. Oleksin võinud nad kõik alla ajada ja vaba mehena välja jalutada olukorrast. Seal see mure ongi.
"30 km/h autodele lahendab seda, et rohkem rattureid julgeks sõita sõiduteel."
See tundub mulle natuke naiivne. Näiteks Nõmmel, samamoodi paljudes teistes Tallinna linnaosades, juba ongi praktiliselt kõik tänavad peale mõne magistraali 30 piiranguga. Me võime ju fantaseerimise asemel vaadata, kuidas asjad päriselus käivad.
Nõmme inimesed üldiselt tulevad kenasti rattaga sõiduteel sõitmisega toime. Ainult et siin pole asi mitte 30 piirangus, mis autojuhte niikuinii praktiliselt üldse ei loksuta, vaid selles, et nendes tänavates on valdavalt väga hõre autoliiklus ja need tänavad on üldiselt piisavalt laiad, et mõnel üksikul autojuhil pole mingit probleemi jalgratturitest möödumisega. Ja kuna siin kõnniteid pole, siis oleks väga imelik, kui keegi ei tule rattaga sõiduteel toime tänaval, kus jalakäijad vahel südamerahuga ka lausa keset teed jalutavad.
Aga kitsamatel ja suurema liiklusega tänavatel, nt Raudtee tänav Nõmme ja Hiiu vahel, sõidavad rattaga ainult kõige vintskemad tüübid. See 30 piirang, mis autojuhtidele tähendab tüüpiliselt 60 kmh, ei muuda seda tänavalõiku jalgratturitele kuidagi atraktiivsemaks. See ka ei aita, et see tänavalõik on nii kitsas, et seal ei mahu füüsiliselt normaalselt autoga jalgratturist mööduma.
Ja siis muidugi igal KOV valimisel hakkavad kõik lubama, kuidas nad ehitavad Nõmme kõnniteid täis. Kas sellest midagi paremaks läheb? Jalgratturid igatahes kolivad siis suuremas osas kõnniteedele, ükskõik, kas seal on mingi "eraldatud liiklusruum" või mitte. Ning hakkavad kokku põrkama autodega ristmikel ja aiaväravatel. Miks nad kõnniteedele kolivad? Sest kui "autotee" veel ka kitsamaks ehitatakse, siis paljude inimeste jaoks tundub kitsamal teel autodega ruumi jagamine kohe palju hirmuäratavam.
#Selle pani kirja inimene, kes arvestabki kõigi teistega ja loodab sama ka kaasliikejatelt.
Mul näiteks oli nimetatud Raudtee tänava lõigul eelmisel suvel juhus, kus keegi taksojuht võttis järele ja kuna ma seal kihutajaid mööda ei lase, kukkus signaalitama ja lõugama. 100 meetrit laamendas, siis selgus, et tema on nüüd kodus. Küsisin, mis kiirusega tema omaarust soovis 30 alas sõita. Tüüp teatas ka omaarust jube kavalalt, et 32-ga. Hämmastava kokkusattumusena kui ta minu selja taga märatsema hakkas, vaatasin ma spidomeetrit ja otsustasin "vastutuleku" mõttes kiiruse 32-lt täpselt 30-le vähendada.
Mul ei ole mitte mingit põhjust kahelda, et ta ise ja tema sõbrad peavad teda äärmiselt armastusväärseks tüübiks, kes arvestab teistega ja loodab sama kaasliiklejatelt. Mis paraku kõlab väga sedamoodi, et ta "arvestab" nendega, kes tema teelt nahui tõmbavad oma vokiga ja ei sega liiklusseaduse rikkumist.
Näiteks kas mina peaksin ka rattaga sõites leidma, et ma arvestan nende jalakäijatega, kes kõnnivad ilusasti hanereas kergliiklustee paremas servas, aga need, kes mitmekesi kõrvuti või keset teed loivavad, need on "prügikotid", kes ise tahavad, et neil luud ära murtaks? Ma muidugi ei tea, võib-olla teie arusaam "teistega arvestamisest ja endaga arvestamise ootamisest" seda tähendabki. Sellise suhtumisega jalgratturid iseenesest on olemas - nemad armastavad seda nimetada "vastastikuseks lugupidamiseks".
Kas sa õnnetu tõesti isegi sellest aru ei saanud, keda prügikottideks nimetati? Ilmselt mitte, muidu sa ei topiks seda fraasi igale poole. Heakene küll, eriteade miilitsale - prügikott on tumedas riides helkurite ja tuledeta kergliikleja pimedal ajal.
PS möödasõidu takistamine on liiklusrikkumine!
Pada sõimab katelt, ühed tühjad mõlemad. Aga üldistus tehakse pärast kõigi ratturite osas, kes kõik on nüüd Sulle tänulikud sellise "teene" eest.
# kuna ma seal kihutajaid mööda ei lase jne
# Mul ei ole mitte mingit põhjust kahelda, et ta ise ja tema sõbrad peavad teda äärmiselt
# armastusväärseks tüübiks, kes arvestab teistega ja loodab sama kaasliiklejatelt.
Inimene, osta endale peegel ja analüüsi natukene, millest tuleneb see pilt, mis sealt peeglist vastu vaatab. Loodan, et kohtud oma peegelpildi asemel päriselus sellise inimesega, kes käitub teistega sama hoolimatult nagu Sa ise, aga on samal ajal lühema süütenööriga. Saaksid tema käest kogu eluks meeldejääva õppetunni.
PS: selline nähtus nagu "lubadeta" liikluses osalemine tuleks üldse ära keelata. Lubadeta inimestele jäägu ühistransport ja kõnniteedel jalutamine. Kes tahab kiiremini liikuda, eriti veel autodega teed jagades, peaks tundma liikluseeskirju ja hoidma selle kinnituseks mistahes kategooria juhilubasid taskus. Isegi mu lapsed on aasta otsa selleks õppinud (1 koolitund nädalas), et jalgrattaload saada ega tuleks selle pealegi, et liiklust takistades ja ise miilitsat mängides mingit õigust taga ajada.
Kui sa arvad, et mind inimeste pidamine prügikotiks häirib sellepärast, et minul tulesid-vilesid ei ole, siis sa haugud taaskord täiesti vale puu all. Sa tahad öelda, et sinu poolest on OK, kui ma näiteks sinu last pean "prügikotiks", kui ta kiisut või kutsut nähes kõik muu unustab? Või kui sinu vanematel võib-olla kõrge vanuse tõttu peas kõik kõige selgem pole ja nad ilma helkurita mitte kõige ettevaatlikumalt õue seiklema lähevad? Või kui te ise näiteks veits vindisena kuskile kakerdate ja helkuri kuskile kaotanud olete?
Kas teil muuseas endal on helkurid küljes, kui autost välja tulete? Kunagi vist AK-s oli geniaalne uudisnupp sellest, kuidas politsei tegi reidi autoinimestele, kes Salme keskusest ilma helkuriteta parklas oma autode juurde suundusid. Oi kui solvunud need "prügikotid" seal olid.
See märkus möödasõidu takistamise keelatuse kohta näitab ainult, et minu diagnoos on 100% õige. Ma ei takista möödasõidu lõpetamist, vaid ma isegi ei lase seda üritadagi. Juba kaugelt-kaugelt autojuht peab sirgel teel mõistma, et sellest jalgratturist ilmsesti mööda ei saa. Soovitan üle vaadata v6sa seletas, kuidas tema kiiruseületamine on ohutu ja mõistlik ja tema sellega kedagi ei sega, sest tema juba kaugelt-kaugelt kõike näeb.
Kui lubadeta jalgratturi nime kandev palgaline troll minu kohta seda helkurijuttu heietas, siis jah, mul tõesti on iga jope taskus helkur ja see käib juba vist automaatselt välja tee ääres liikudes. Kui on pikem asjatamine (näiteks koorma kinnituse kontroll), siis ka vest selga.
Täitsa huvitav on lugeda pikki ahastavaid monolooge kergliikujaid alatasa ja suurtes hulkades ahistavatest autojuhtidest ning sinna sekka siis mahlakaid kirjeldusi samaväärsest tegevusest autojuhtide pihta. Sitasti koolitatakse teid, need asjad ei tohiks olla nii karjuvalt vastuoluliselt kirjutatud. Ei mõju usutavalt.
Trollifarmi blokkida ei saa, ta on varsti järgmise varastatud IP alt uue nimega tagasi. Rohepööre vajab ju märatsemist ja 15 minuti linn kehtestamist!
Tore, et elanikud ise rahul on. Minu maksud sinna ei laeku ja tuleb leppida sellega, et saastan teie juures vahest harva autoga "külas käies" rohkem ja kauem. Kõige olulisem, et need, kes sellise olukorra tekitamiseks sinna oma maksud on suunanud, kiidavad heaks nii ummikud kui ka nende endi jaoks kaudselt kallimaks muutuvad tooted-teenused.
#Tore, et elanikud ise rahul on.
Loomulikult on Tallinna elanikud rahul kui linn muutub turvalisemaks, vaiksemaks ja elu- ja töökeskkonnana paremaks.
#...... tuleb leppida sellega, et saastan teie juures vahest harva autoga "külas käies" rohkem ja kauem.
vastupidi, saastate vähem, kuna juba mõõduka liiklustiheduse korral linnas tänavate läbilaskevõime piirkiiruse alandamisel paraneb ja saaste väheneb. pikivahe on väiksem, kiirendusi, mahapidurdusi ja seisma jäämist on vähem ning närvilisust vähem.
#Kõige olulisem, et need, kes sellise olukorra tekitamiseks sinna oma maksud on suunanud, kiidavad heaks nii ummikud kui ka nende endi jaoks kaudselt kallimaks muutuvad tooted-teenused.
maarahval ei ole vaja muretseda, kuidas linnasrahvas oma maksude eest enda elukeskkonda näha tahab (enamus inimesi elab linnades ja enamus majanduslikust väärtusest luuakse linnades). Ummikuid ei teki piirkiiruse alandamisel juurde vaid neid jääb just vähemaks, kuna tänavate läbilaskevõime ajaühikus paraneb. Lisaks paraneb linnakeskkonnas turvalisus ja tajutav müra tugevus väheneb kuni 2 korda (mitte DB-des, sest see on logaritmiline mõõtühik). Eelnev toob juurde kergliiklejaid, kes ei julge täna kiiresti sõitvate autodega sama tänavaruumi jagada ja juurde tuleb ka jalakäijaid, sest linnaruumis on mõnusam ja vaiksem liikuda.
Seega Kärss Teie ärge muretsege asjade üle, mis teisse absoluutselt ei puutu. Jätke need linnainimesed ometi rahule ja laske neil elada nagu nad tahavad.
kuidas saab väiksema kiirusega liikluse läbilaskevõimet suurendada!mida aeglasem liiklus,seda suurem saaste linnas.mida väiksem on kiirus,seda raskem on ümber reastuda kuna pikivahe on olematu
Sa vist ise ei sõida autoga jah? Praegu on pidurdusi 4x rohkem. Fooritsüklid on nii paigast ära lihtsalt. Isegi kui kesklinnas midagi muudeti, siis rohkem perifeeriasse on kõik sama.
Kõikidest päevadest TÄNA istusin ma 4's kohas suisa sisuliselt kinni. Eestis ummikuid ei ole, ei saa viriseda selle poole pealt aga liiklus on küll aeglustunud kordades ja ootamatuid ettekeeramisi mitmekordistunud. 11 aastat pole mulle keegi ette keeranud ja peale seda neetud 30 ja 40 alade tegemist oleks inimesed nagu load ära kaotanud ja seda koos mõistusega, kas aeglus uinutab või mina aru ei saa, miks nüüd tahetakse küljelt sisse tulla, pole isegi autot vahetanud 10 aastat. Hullemaks on läinud autojuhi jaoks, jalamehe jaoks ei muutunud sttagi, ei turvalisemaks ega ebaturvalisemaks, nemad on endiselt kõnniteel, mitte keset sõiduteed.
30'ga venivad tümakamehed käivad küll pinda, varem kadusid nad kiirelt...
Endiselt, kus on saade LASER oma uute mõõtmistega? 3dB langust lubati, tahaks näha, kas juhtus ka see või mitte.
Ise lubasid ju siit foorumist juhtme välja tõmmata peale oma sotsiaalse eksperimendi lõppemist? Või arvad, et kui kirjutada mingeid debiilsusi erinevate nimede alt, siis keegi ei märka?
Kelle tellimisel siis seekord trollima tulid? Kas opositsiooni sattunud partei toiduahelate lahtilaskmisest tuleneva ametnikearmee või mingi järgmise sotsiaalse eksperimendi tellimisel?
Neid võõraid loosungeid pole siia mõtet ümber kopeerida, kõik näevad ju suurepäraselt, kuidas tänu neile erinevatele LÄBIMÕTLEMATA piirangutele on liiklus muutunud üha vähem sujuvaks, üha rohkem peatumisi-kiirendusi jne. Juba varem tehtud vigu liikluse planeerimisel ei ole mitte kuidagi võimalik parandada nii, et korrata samu vigu uuesti ja veelgi räigemal kujul. Mõistlike ja eesmärgipäraste piirangute vastu poleks tõenäoliselt kellelgi midagi.
Muudatustega harjumine võtab aega. Alguses tulebki segadust juurde.
PS: kui maakas kolib linna, siis aastaid, vahest aastakümneid on tema suhumine ikka selline, et linn ei ole elukeskkond vaid koht kuhu oldi sunnitud töö tõttu kolima. Nende arusaam kaasaegsest linnaruumist jääb pikalt selliseks, et igale poole peab saama autoga.
Probleem ongi selles, et meie valitsejad saavad liiga palju mõelda ja see tekitab olukorra halvenemist hoopis kuigi ehk taheti ikka head. Võibolla nad ei saagi aru, et midagi valesti on, kuna nemad on harjunud liiga palju arutlema erinevatel teemadel ja palgad ning hüvitised nii head, et hoitakse oma kohast kinni, et jumala eest ei peaks kuhugi tehasesse lihttööliseks kunagi minema. Ma ei ole kade inimene ja saan tunduvalt väiksema palgaga õnnelikult elatud aga kui nad mõistaksid lihtinimeste probleeme siis nad küsiks rahva arvamust enne suurema otsuse tegemist.
Üksik jalgvärav, kiiruse alandamine ei tekita tänavate paremat läbilaskevõimet. Selleks on vaja muuta ka foore, et tekiks nn roheline laine. Paljudel tänavatel on see olemas, aga seda tuleb õppida, aga eks enamus autojuhte ole ka väheke imbetsillid. Selle vastu ei saa.
Kunagi kui Liivalaia tänaval sai veel raskeveokiga liigeldud, siis sadamast mööda liivalaiat Pärnu mnt. -le oli alates Tartu mnt-st roheline laine kiirusel 42km/h. Kelle pärast ma pidin fooride taga aeglustama, kohati peatumiseni, ikka need, kes foori tagant pasaga minema panid ja siis järgmise all foori taga seisid. Sama oli vabakal. Kiirusel 47 oli roheline laine. Ainuke auglustamine oli Hiiu ristis kiiruseni 30 või aeglasemaks, juhul kui bussid keerasid, siis ka vaiksemaks.
Ainult kiiruse alandamine ei ole mingi päästerõngas, tegeleda tuleb ka muuga. Ainult imbetsillidest ametnike ja sinusuguste lollpeade arvates on kiiruse alandamine imerohi.
kirjutan pika jutu ja siis vale kontrollkood .........
akkame otsast pääle
Nõustun looderiga
Liivalaia 40 km/h on täielik mõttetus, lambist võetud ja imetud .....ei sobi need tsüklid ei üht ega teistpidi ...
Sõpruse pst. : liikudes kl. 14 - 15 - Liivakust, seisan Magistrali s, Tammsaare ristis, Siilis, Linnu tee, Tedre ..... Varem sai Magistralist Kosklane rohelise lainega ...
Eks see ole kesikute pärandus järeltulevatele põlvkondadele ...
.
Ma olen modemi ajast selle selgeks saanud, et enne nupu vajutust teen tekstile Ctrl+C. Praegusel mobiilneti ajal ka vajalik liigutus, eriti kui meie konnalombist kaugematel maadel ringi sõita.
Perifeeria fooritükleid pole muudetud, kesklinnas ma ei saa aru, sest pole seal pidev sõitja ja pole pähe kulunud sealsed tsüklid kuid olen täheldanud, et pean mõne foori taga seisma küll, kus varem pole kunagi pidanud seisma jääma. Kuna liiklus dünaamiline, siis ei saa otseselt 30 alasid faktuaalselt süüdistada oma kogemuse pealt aga kahtlus tekib küll kui korduvalt pead jääma "vale koha peal" seisma.
Focus, kahjuks sa ei saanud aru, mida ma mõtlesin. Tol ajal kui ma seal liivalaias tihedamalt sõitsin sai mulle see 42 km/h sõites roheline laine selgeks umbes 3-ndal korral. Kui liiklus oli väike, siis saigi sellel kiirusel tiksutud ilusti Pärnu mnt.ni. probleemid tekkisid siis kui oli piisavalt palju neid täie pasaga foori alt kiirendajaid ja siis järgmise all seisjaid. Kokkuvõttes viibisime me kõik sellel lõigul võrdse aja. Mina ühtlaselt liikudes, teised kiirendades ja seistes. Seega kui enamus suudaks tsüklid selgeks teha, puuduks igasugune vajadus piirkiirust muuta. Ma tõesti ei tea, mis seis seal täna on. Ma räägin ikka ammusest ajast. 2005 ja natuke tänapäeva poole. Kui sai seal poolhaagisega veel sõita. Nüüd on seal väga pikalt juba üle 15t registrimassiga veokite keeld ja pole sinna siga ammu veokiga asja.
Vabakal oli sama, aga kiirust said kiiremana hoida. Kuni keegi keenius pani reklaami üles, et kiirusel 48 on roheline laine kuid pikkis vabaka nupuga jalakäijate foore täis. Esimese nupuga foori nupuvajutus ja võisid rohelisele lainele vee peale tõmmata. Minu arust praegu see laine ei toimi ka, erinevalt reklaamitust.
Õppimisvõime öised peavad olema mõlemal poolel, aga ametnike seas kindlasti pole ja jalgväravad ka ei ole.
Ei toimigi, täna sai uuesti proovitud. 54 GPS järgi, siis sai rohelises laines olla. Kedagi ette ei jäänud, keegi hoiatamata ette ei keeranud elik ideaaltingimused olid täna. Sai kiirendada rulluvalt esimese roheliseks mineva alt, kui see peaks tähtis olema.
Toon välja artiklist mõned lõigud. Lasnamäe kiirtrammi jaoks loodud kanal piltlikustab väga hästi seda, kuidas toimub ühe- ja mitmetasandiline liiklus. Kui neil linnaplaneerijatel oleks vähegi laiem silmaring ning välisriikides elamise kogemus, poleks meil praegust olukorda tekkinudki. Sellepärast ongi natuke veider, et see abilinnapea, kellele täna umbusaldust üritati avaldada, on välismaal õppides-elades seda kõike näinud, aga tervikpildi asemel räägib hoopis kastiratastest.
# Kesklinnas võitlevad kitsukese tänava pärast nii jalgratturid, autod, bussid kui ka trammid ja
# trollid. Minna pole neist kellelgi ju sisuliselt kuhugi: liikuda saab vaid mööda maad/.../
# Heaks näiteks on siinkohal Laagna tee ehk „Lasnamäe kanal“, kus ühtlane liiklusvool on
# tagatud kaljusse uuristatud sõiduteega ja seda ületavate jalakäijasildadega. Nii ei pea
# teed ületades ootama ei jalakäija ega sõidukijuht, lisaks ajavõidule tuleb vaadata sellise
# lahenduse puhul ka loodushoidu: „sebra“ ees pidurdav auto kulutab nii rehve kui pidureid,
# tekitades sellega agregaatide kulumisest eralduvat mikrotolmu. Endise kiiruse tagasi
# saamiseks tuleb masinal (olgu ta siis sisepõlemis- või elektrimootoriga) kulutada energiat.
# Kõik see on ei miski muu kui paljukirutud süsinikoksiidid ja keskkonda lendlevad kahjulikud
# osakesed. Ka Laagna teel saab ühel hetkel kanal otsa ning jalakäijate ja autojuhtide teed
# ristuvad. Sisuliselt tähendab see seda, et jalakäija vajutab nuppu, autodele süttib keelav
# foorituli ning ühtlaselt kiirusel sõitev auto peab enda inertsi kasutama kõige ebaotstarbekamal
# moel ehk selle maha pidurdama. Seega muundatakse muus osas liikumiseks kasutatav
# kineetiline energia pidurielementide hõõrdumiseks, mille tulemusena rehvid, klotsid ja kettad
# kuluvad ning eraldub jääksoojus. Seda kõike selleks, et korraks peatuda ja siis jälle kiirendada.
# Olgugi, et sellisele „rikkale“ riigile nagu Eesti meeldib teha kõiki asju kalli hinnaga,
# mitu korda ja puuduliku lähteülesandega, võiks Tallinna linna transpordiküsimuste
# planeerimine olla seotud ka riigikaitseliste vajadustega.
Paljusid suurlinnu ja ka Tallinna mõõdus väikelinnu maailmas läbivad mõned sellised magistraalid, mis võimaldavad kiirelt saabuda-lahkuda. Sellisel juhul on magistraalist majade vahele või parkimismajadesse aeglaselt-sujuvalt liikumine üsna lühiajaline - seetõttu ka mugav kõigi jaoks. Keegi ikka mäletab seda, kuidas Tartu maantee lubati teha linnasüdamist Sossi mäeni parkimistunnelina, mille katuseks on tänav? Samuti oli algne plaan viia Reidi tee tunnelisse... aga siis oleks ju probleemid lahendatud ega saaks enam anda lubadusi valijatele, et me alles hakkame neid lahendama, kui te meid valite:))
Offtopik: see ei puuduta enam linna/30km/h, aga kui kõik linnast väljuvad teed viia samal viisil kanalitesse, ei lõhutaks ära ka linna ümbritsevate külade elukeskkonda neid tuimalt läbi lõigates . Ka sõja tingimustes oleks sellistes kanalis maanteedel ohutu liikuda omadel ja ohtlik võõrastel. Lisaboonusena oleks kaetud paekivi kaevandamise vajadused vist päris mitmeks inimpõlveks.
---
Tulenevalt kiiruspiirangute muudatustest on jäetud unarusse roheliste lainete küsimus. Fooritsüklid on paigast ära ja seal on ka poliitiline küsimus, et keda me roheliste lainete puhul eelistame.
---
Vähemalt mõnel inimesel on mõistus olemas. Kas ka midagi tehakse, on omaette küsimus. Siit tulenevalt võib öelda, et need foorumis heietavad vanamehed äkki ikkagi saavad aru, mida nad räägivad liikluse seisukohast.
Kristjan Järvan ei saa aru, mis ametikohale ta on sattunud. Enamus jutt mis ta intervjuus rääkis ei puuta üldse tema valdkonda. Tema asi on ühistransport ja no fooritsüklid ka, aga need üldiselt on ammu juba autode järgi seadistatud, jalakäijatel ei ole võimalik ise enam neid tsükleid kuskil katkestada. Mõne kohe peal on lihtsalt nende tsüklite seadistamise küsimus.
Aga kogu see intervjuu oli ikka päris piinlik lugemine. mees räägib linnaplaneerimsest, ise on transpordiala abilinnapea.
Ja iga linnaplaneerija teab, et korraga ei ole võimalik kõigile head teha. ei ole võimalik, et autojuhte ei peedista, aga teeme ühistranspordi kiiremaks, mugavamks - kuidas? Ja kaasaegses linnas jalakäijate massiline maa alla surumine või sundida nad igal teeületusel treppidest üles-alla sillale ronima?
see mees on lihstalt idiood, täpselt sama idiootne oli selle mehe II pensionisamba laiali lammutamise õigustamine.
Ja mees valetas, et ta kasutab ise ühistransporti. EI kasuta. Noor mees ja figuur on juba selline, et läheb lõhki.
viimasele.
sa vist pole kunagi eestist välja saanud.igas suuremas linnas on jalakäijad maa all koos metroodega ja ilma
tundub,et sa pole kunagi ka Tallinnas rooli keeranud.jalakäijate foorid kogu liikluse pekki keeravadki oma suvaliste süttimistega.
ma pole kunagi aru saanud,miks on vaja 100 meetri peale 3 ülekäigurada üle suure tiheda liiklusega tänava.linnas tegelikult ei eksisteeri mingit liiklusplaneeringut.kogu see kamasutra on kaootiliselt ,suvaliselt ,punnitades absoluutselt ilma ühegi loogikata üles ehitatud.tondi ülesõidu ehitusest saab varsti aasta täis.aastaga ehitab poolakas nt. mitu kilomeetrit 2 pluss 2 kiirteed valmis
amg63
1. Tallinnas ei ole metrood, seda ei ole ka otstarbekas ehitada - see argument inimeste maa alla ajamiseks ei kehti.
2. 21. sajandil ei planeerita linnade liikluskorraldust autode järgi, vaid ühistransport, kergliiklus ja jalakäijad on prioriteet. Kuna ka Tallinnas on pigem olnud siiani prioriteet autod, siis on loogiline, et kui prioriteet muutub, siis kellegi privileegid vähenevad.
3. Kui sa oled tähele pannud, siis autoteed lähevad enamvähem otse igale poole, jalakäijate ülekäigurajad lähtuvad samast loogikast jalakäijate käiguteedel - nad on seal, kus jalakäijatel on vaja üle sõidutee minna. Miks peab jalakäija, kes on tänapäeva linnas prioriteet, autode pärast minema 25-50m kuskilt ringi, et üle tee saada?
Kristjan Järvani jutt oli eriti tagurlik. täiesti uskumatu, et nii noor mees sellist jura suust välja ajab.
amg63 - ega te juhuslikult ise maal või suburbias ei ela? tundub nii, et järjekordne Kärss, Marko (pakun, et ka Deus), kes kiruvad linnaelu koledust, elavad ise linnast väljas, aga tulevad õpetama, kuidas linnas inimesed elama peaks.
Ma olen kõikjal elanud. Võru, Tartu, Haapsalu, Pärnu, Tallinnas kõik mäed va Lasnagorski. Tean väga täpselt, kus müra kõige hullem ja millises poes saab eesti keelset teenindust. Maale tagasi kolin ma pensioni eas, senikaua peab Tallinn minuga hakkama saama.
"Miks peab jalakäija, kes on tänapäeva linnas prioriteet, autode pärast minema 25-50m kuskilt ringi, et üle tee saada?" - Sest ta pole autot ostnud.
toas ei ole liigne müra üldiselt probleemiks, kui aken kinni on. tänaval aga on. Kõrge liiklusmüra foon on ka üks tõestatud tervise riskifaktor. Aga kui Sa ise sõidad ainult autoga, siis sa ei saagi sellest aru.
Mina linnaelanikuna seisan selle eest, et linnakeskkond muutuks selliseks, et vähe oleks neid, kes lahkuvad linnast seoses sellega, et siin on müra palju ja lapsi ei julge üksi välja lasta.
Kiiruste alandamine ja päriselt ühitranspordi, kergliikluse ja jalakäija prioriteediks oleise jõustamine on üks oluline samm selles suunas, et linnas oleks ka elukeskkonnana hea elada.
Auto omamine ei puutu üldse asjasse. Enamus inimesed, kellel on auto, on täiesti normaalsed ja saavad väga hästi aru, et linnakeskkonnas autoga liikumise soodustamine tekitab ainult probleeme juurde, vähendamine vastupidi vähendab probleeme.
Minu tutvusringkonnas on kõigil autod aga selliseid Kristjan Järvani suguse suhtumisega inimesi pole kohanud. Ta ei saa absoluutselt aru, mis on ja milliseks peaks kujunema normaalne linnakeskkond. Autofoorumis ma seda ei ootagi inimestelt, aga abilinnapea võiks ikka midagi asjast jagada.
Mul on suht aastaringselt aknad lahti. Välimüraga väga tuttav. Ainukesed pinda käivad elemendid on 10 ja 00 vahel kiirendavad sumpsita isendid, õnneks öösel 2 paiku neid väga ei eksisteeri. Ühtlaselt sõitev masin seda jama ei põhjusta, küll aga iga foori tagant torusid tühjaks laskev masin, siis ei aita aknad ka sind.
///Miks peab jalakäija, kes on tänapäeva linnas prioriteet, autode pärast minema 25-50m kuskilt ringi, et üle tee saada?///
Rohud võtmata? Kas 20-50 sammu tegemata jätmine on väärt seda, et kuulata seejärel mitmekümne auto kiirendamist, hingata sisse nende pidurdamise-kiirendamisega eralduvat mikroplasti jne ja seda IGA teeületaja puhul? See on ju jalakäija jaoks palju hullem kui autojuhil korraks pedaale sõtkuda.
Mürast: suurim ja ühtlasi ka ebameeldivaima müra tekitaja on tramm. Selle kõrval ei pane korras summutajaga autosid tähelegi... ja neist esimesena panevad kõik tähele jällegi kiirendajaid.
Isegi kiirustest rääkides: poole ajast seisev ja poole ajast 60-ga sõitev auto jõuab sihtkohta sama kiiresti kui ühtlaselt 30-ga sõitev auto (st lihtsustatult, sest ka kiirendustele kulub aega, aga see pole praegu oluline). Selle asemel on loodud 30-40 alad ebaühtlase liikumiskiirusega, ehk siis kõik saavad nautide kiirendustega kaasnevad müra/heitgaase ja autod viibivad tänaval kauem, sest tänava läbilaskevõimet on kunstlikult vähendatud. Vist ei vaja selgitust, millest oleks pidanud planeeringut tehes alustama. Ma usun, et autojuhtidel polekski alandatud kiiruse vastu midagi, kui nad jõuavad sihtpunkti samal ajal, nii oleks win-win kõigi jaoks. Praegu kaotavad autojuhid ja saavad jalakäijad suuremat kiirendamismüra/heitgaase "nautida"...
Nüüd pean vajalikuks mainida, et olen elanud Tallinnas kokku üle 20 aasta, Tartus 6 aastat ja päris mitmetes välisriikides just linnades (sellest kõige rohkem Soomes) kokku 7 aastat. Sellest ülejäänud aja põhikohaga maal. Seetõttu on sõpru-tuttavaid laiali igal pool maailmas ja iga-aastasi autoreise perega tehes külastame neid tuttavaid inimesi ja kohti. Seetõttu näinud ka mujal nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid. Lisaks ka seda, kus mingit "arengut" polegi toimunud, sest "linn oli valmis" juba aastakümneid tagasi.
Hästi üldistatuna tooks ühise nimetajana välja selle, et hästi toimivates linnades ei ahistata autosid, vaid soodustatakse teisi alternatiive. Tallinna stiilis "p3rseaugud", kus ei suudeta linnast liikluse väljaviimiseks isegi ühtegi kiiret magistraali teha, on pigem erandlikud. Siin tegeletakse pidevalt jalakäijate-kergliiklejate-autojuhtide vastandamisega. Kuigi tegelikult puudutab auto- või jalgrattaobsessioon vaid väheseid ja neid kõiki ühendab sama eesmärk jõuda võimalikult kiiresti ja stressivabalt sihtpunkti. Liiklusvahend ise ongi ainult VAHEND, mitte eesmärk, sest paljud valiks teise liiklus-"vahendi", kui see täidaks eesmärk paremini. Järvan on vist siit konnatiigist kaugemalgi käinud, kui suudab teha sama üldistuse, et vaja on viia liiklus eri tasanditele ja võimaldada KÕIGIL kulgeda sujuvalt ja teineteise pärast peatumata. Enne seda tegemata käibki lõputu ja ainult näiline probleemide lahendamine, mis ei tee kellegi jaoks midagi paremaks, ka mitte jalakäijate ega tänavakohvitajate jaoks.
TO Raul Jaak Ervin Üks Jalgvärav ehk Rallisõitja Jaan: millal Sa oma sotsiaalse eksperimendi ära lõpetad ja, nagu kõigile lubasid, foorumi trollimise lõpetad?
Kärss, Tallinnas ongi tehtud seni näilisi muudatusi ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks ja jalakäijate elu parandamiseks. natuke on edasi liigutud rattateedega, aga see ei moodusta väga paljudes kohtades tervikut ja sõidetavat teedeõrku.
Küll on aga tehtud palju selleks, et autoga saaks igale poole kiiremini ja stressivabalt. Selle tõestuseks on autodega igapäevaselt liiklejate arvu kasv Tallinnas ja ühistranspordiga sõitjate pidev vähenemine. See suund on aga risti vastupidine sellele, mis on tänapäevasele linnale kohane eesmärk.
Linna liikluskorraldust ei saa vaadata läbi Kärsa üksikute sõitude, et kui ma ei peaks pidurdama, siis kuluks vähem kütust ja rehve ja oleks vähem heitgaase, vaid oluline on tervik. Ja terviku üks osa on see, et autoga igapäevaselt linnas liiklejaid jääks vähemaks. näita Kärss mulle mõni Läänemaailma linna arengukava, kus oleks eesmärk, et tõstame autoga linnas liiklejate osakaalu ühistranspordiga sõitjate arvelt või jalakäijate ja rattaga sõitjate arvelt? Kui see kuskil nii on (nagu Tallinnas reaalselt on juhtunud), siis on see sita linnajuhtimise tulemus.
Ka igas Soome linnas, kus Kärss on elanud, on eesmärk autoga liiklust vähendada. Kuidas saab Kristjan Järvan olla nii loll, et hakata seda kuidagi ümber mõtestama ja rääkida Tallinnast kui autoparadiisist, et siin neid kiusatakse - miks neid autoga sõitjaid siis juurde on tulnud?.
Elu muutub. Kui Kärss elas Tallinnas 20 aastat tagasi, siis ei osatudki väga rattaga liiklemisest mõelda. 20 aastat tagasi ei olnud näiteks Berliinis võimalik rattaga linnas normaalselt kuskil liigelda, siis tehti 5 aastaga oluline hüpe, tehti või märgiti maha terviklik rattateede võrk ja ratas muutus kõige kiiremaks liikumisvahendiks. Elasin Berliinis aasta ja ainult mõned pikemad linna ühest otsa teise sõidud, sai metrooga kiiremini kui rattaga. Autoga oli Berliinis täitsa võimatu sõita. See oli võimalik ainult kohalikul töötul immigrandil (neid on Berliinis palju) - neil oli aega küll, nemad ummistasid parkides ja sõites tänavaid. Metroo on Berliinis ka üpris kallis.
Ela ja aja oma asju Kärss maal ja probleemide korral pöördu kohalikku vallavalitsusse. ka 10 aasta tagune Tallinnas elamise kogemus on tänaseks päevaks lootusetult aegunud. Kes oleks 10 aastat tagasi osanud arvata, et isegi eelmine linnapea Kõlvart jõuab vähemalt jutu tasandil Tallinnas Rohelise pealinna konkursini, mis ka kinni pandi. Kes oleks 10 aastat tagasi osanud arvata, et Kristen Michael on nüüd juba viimastel kahtetel kohalikel valimistel Tallinnas rääkinud padurohelist juttu, et üleüldse Reformierakond on ülaltavalt tänapäevase lähenemisega kommunaalpoliitikas - ka Tartus näiteks.
Tegelik probleem on vägagi kompleksne. Rubla ajal jõudsin igale poole autoga kiiremini kui krooni ajal, krooni ajal kiiremini euro ajal. Nii aeglast venimist, kui praegu, pole kunagi varem nähtud. Sellepärast ongi tore irvitada, kuidas tallinlased seda ise õigustavad, sest ma tulen linna vaid juhul, kui klient soovib. St minul pole mingit probleemi istuda ummikutes nii kaua kui vaja, sest just tallinlane maksab selle kinni üsna krõbeda tunnihinnaga - see on minu võit ja kohaliku kaotus, mitte vastupidi. Kõigil muudel juhtudel (kui pole vedada midagi rasket), kui linna asja, toimib pargi-reisi suurepäraselt selle loomisest saadik. Aga võiks toimida veel palju paremini. Ühistranspordivõrgu kaasajastamine nii, et teeme kuhugi paar peatust juurde, on bluff, nii muutub see veelgi aeglasemaks.
Jalgratas alternatiivina ei ole juba ammu tõsiseltvõetav. Näiteks 80ndate keskpaigas olid probleemiks suured augud asfaldis, 90ndatel oli kõige häirivamaks täielik liiklusanarhia ja karistamatuse tunne (ohtlik). Samas nii 10 kui ka 20 aastat tagasi sai rattaga linna teise otsa alati sama kiiresti kui autoga, tipptunnil loomulikult kiiremini. Ainult öösel oli autol eeliseid. Tänaste elektriratastega oleks see vahe olnud juba väga suur. Tänasel päeval on need mikroplastireostusega punaseks võõbatud rajad kohtades, kus tuleb hingata sisse autode heitgaase... ma isegi ei kaalu rattaga kuhugi minemist ega luba seda ka oma lähedastel.
See on täpselt hr. Järvani sõnum, et erinevad liikumisviisid peavad olema teineteisest eraldatud. Isegi teispool autokeskset Atlandit on sellest juba aru saadud, rääkimata muust Euroopast.
Tsiteerin sealt artiklist aga hoopis midagi muud;)
---Tallinna niigi tohutu linnavalitsuse paisumine 7 asemel 8 abilinnapeani kasvatab veelgi ohtu, et tohutu hulk tegelinskeid asub paljusid asju muutma muutmise pärast ehk enda olemasolu õigustamiseks. Võrdluseks: Helsingis on abimeere neli, Vilniuses kolm ja Riias kaks.---
Nagu kirjutasin, tegelik probleem on kompleksne. Lihtsate vastuste pakkumine komplekssetele probleemidele on vandenõuteoreetikute pärusmaa. Linn on koostöös riigiga teadlikult neid probleeme kuhjanud, et mõlema toiduahelad kenasti maksurahadega toimetada saaksid (nii linna kui riiki ju terve igaviku juhtinud teineteisele lähedased ALDE sõsarparteid ja valimistsirkust tehti vaid selleks, et valijad omade vahel ära jagada). Suvanäide ühest kunstlikult tekitatud probleemist: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120290243/kesklinnakool
ides-on-kohti-vahe-soovijaid-palju-lapsed-suunatakse-kooli-k
uhu-nad-minna-ei-taha-ametnik-kui-poleks-fiktiivseid-sisseki
rjutusi-mahuksid-koik-piirkonna-lapsed-kooli-ara
Selliseid liiklusvajadust suurendavaid näiteid võiks tuua ka kümneid, aga kui päris probleeme otsast keegi lahendama ei hakka, siis jätkubki selline näiline tegevus, raha kaob musta auku ja kõigil, kellel ON VAJA liikuda, on seda ebamugav teha ja alternatiive polegi. Alternatiivid luuakse eelkõige neile, kellel EI OLE VAJA ja kes teevad pigem mugavusvalikuid.
Eerik-Niiles Kross on kirjutanud väga hea ja pika artikli linnaruumi teemal! Keda teema huvitab ja on nõus kulutama aastas raha max 5 tasulise artikli lugemiseks, siis see artikkel võiks olla just üks nendest. Mul endal täpselt samad tähelepanekud eri riikidest ja eri kontinentidelt, just see, mis lõpuks toimib ja mis mitte. Ja kui vähe on vaja, et seda muuta (mida paljudes kohtades ka edukalt on tehtud). Toon tsitaatidena sealt välja ainult mõned olulisemad mõtteterad.
Linnavõimud on «autostumise vähendamiseks» tegelenud väiksemate tänavate sulgemise ja läbipääsude kaotamisega, mis muidugi üksnes suurendab liiklustihedust neil tänavail, kus veel liikuda saab.
Uus linnavõim räägib tänuväärselt palju heast linnajuhtimisest, protsesside sujuvamaks muutmisest, planeeringute kiirendamisest, ühistranspordist, rohealadest. Aga on ju ilmne, et ükskõik kui kiiresti protsessid liiguvad, kui täpselt ja roheliselt bussid sõidavad, kui palju rohkem kastirattaid liigub, kui nad teevad seda Lasnamäe, Pelguranna, Mustamäe majade vahel ja tänavatel, Euroopa keskkonda seal ei teki. Kui planeeringutega planeeritakse senisest kiiremini uut Lasnamäed, läheb asi isegi hullemaks.
Linnaruumi põhielemendid ei ole tänavatel liiklevad autod ja rattad ning suvaliselt ehitatavate hoonete planeeringukiirus.
Buldooserdati kümneid agulimaju ja rajati bulvarid, mis nüüd eraldavad asumeid ja muudavad linnaliikluse selliseks, nagu iga päev kogeme. Liivalaia, Pärnu maantee, Endla, Sõle, Suur-Ameerika jne. Nende bulvaritega lõhuti tänavavõrgustik. Neid iseloomustab ristmike puudumine. Kümned tänavad katkevad (Tatari, Kentmanni, Koidu, Sakala jne) või on üldse kadunud. Euroopalik linn koosneb linnakvartalitest, mida piiravad ja ühendavad tänavad. Tallinn koosneb asumitest, mida lahutavad meie mastaabis hiiglaslikud bulvarid. See sunnib tohutult kasvanud liiklusel suruma ennast üldse kuhugi pääsemiseks neile bulvaritele.
Sada aastat tagasi oli Balti jaamast läbi Lilleküla kulgeva raudtee alt viis autodele mõeldud läbipääsu: Rohu, Paldiski maantee, Endla, Tondi, ja nüüdne Hendriksoni küür. 2024. aastal on neid ikka viis, ainult autosid on sada korda rohkem.
2024. aastaks ei ole ei linna- ega riigilinnavõim suutnud raudteemajandust viia linnast välja ja kahte suurima euroopluspotentsiaaliga hipsterlinnaosa, Kalamaja ja Pelgulinna, eraldab 36-hektarine tühermaa. Ala, mis on kesklinnas kahe suhteliselt Vene ajast rikkumata linliku asumi vahel, tahetakse nüüd teha, umbrohtu ja putukaid täis, uueks eraldusribaks.
Saaks tõepoolest kogu Põhja-Tallinnale 15 minuti linna. Kui muidugi suudetaks luua linnakvartalid koos tänavate ja kõnniteedega, mitte ei loodaks uusi tõkkepuude ja tänavateta minimagalaid. Need peaks olema kesklinnas rangelt keelatud. Äsja kerkis üks selline Rohu tänava ja Telliskivi vahele, praegu ehitatakse sarnaseid nn Kotzebue parki, Volta kõrvale, Hipodroomile, Veerenni lõppu jne. Kesklinna uusarenduste tingimus peaks olema nende ühendatus linnaga, mitte nende eraldatus. Kui keegi tahab elada liikluseta idüllis, siis seda saab teha maal.
Kui me tahame euroopalikku linna, vähemasti kesklinna, siis ei saa seda ilma tiheda ja liigeldava tänavavõrguta. Tänavad, mis on osa linna tänavavõrgust, mitte õuealad.
Haiged suurristmikud. Nende koormus väheneks, kui raudtee alt või pealt pääseks läbi mitte viiest, vaid kahekümne viiest kohast. Mitmetasandilised ristmikud kesklinnas oleks veel suurem õudus. Aga niikaua, kui eksisteerivad Endla-Tehnika, Endla-Sõrpuse jne mitmehektarised liiklussõlmed kesklinnas, on euroopalikust linnast asi kaugel.
Kui tänav koosneb majadest, mille aknad on õue poole ja esimesed korrused suletud, siis on tegemist vene ridaküla linnaversiooni, mitte euroopaliku linnaga. 15 minuti linn on tore idee. Aga see on võimlik siis, kui inimestele vajalikud teenused ei paikne autodele mõeldud hüpermarketites, vaid hajutatult asumites.
Ka lubatud «linna peatänava» puhul tekib küsimus, et mida inimesed seal peatänaval teevad, kui poed asuvad mujal. Seda palistavad ärid, restoranid, kohvikud ja teenusepakkujad. Kingsepp, särgipesija, rätsep, pagar. Need, mitte puud ja pingid, teevad tänavast peatänava. Tallinna teenusmajanduse mudel on totaalselt ostukeskusekeskne. See soodustab ameerikalikku suburbset autokultuuri, mitte Euroopa tiheda kesklinna elu.
Kui autostumise vähendamine on tõepoolest eesmärk, siis autod ei vähene enne, kui ilma autota saab eluks vajalikud asjad aetud. Tänavate sulgemine ja kitsendamine autosid ei vähenda, suurendab ainult ummikuid ja ajab inimese vihaseks.
-----tsitaatide lõpp-----
See oli lühikokkuvõte, tasulises artiklis jäi lugeda veel palju muudki.
Selle Hipoka ristmiku asemele võiks üldse pargi ehitada. Sel juhul algaksid need 5 suurt tänavat suurest ja rohelisest pargist. Kas poleks ilus?
Kuigi ma jagan hr. Järvani seisukohti ainult osaliselt ja mõned ei meeldi kohe üldse, meeldib mulle väga, kui konkreetselt ta oma seisukohti esitada suudab. Just sellepärast ongi lihtne nõustuda või mitte nõustuda ning ühtlasi ka teistel, selles osas, millega ei nõustu, hakata otsima paremaid lahendusi, tellida analüüise kinnitamiseks/ümberlükkamiseks jne. Mõned huvitavad faktid artiklist:
- ühe suure (?) puu istutamine koos 2a hooldusega maksab 10K
- Rootsi viimased kuumarekordid pärinevad aastatest 1933 ja 1947.
- Pärnu mnt viaduktil lõhutakse sõiduradade kitsendamise tulemusel 30 peeglit aastas. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120295482/kristjan-jarvan
-kesklinna-on-parkimiskohti-juurde-vaja-see-on-odavam-kui-uh
e-suure-puu-istutamine
-----tsitaate-----
¤Teie tunnete end siin jalakäijana hästi? /Jutt käib Kristiine ristmikust/
Jah, ja kui ma ei tunneks, siis ma läheks kas sada meetrit sinnapoole, kus ma saaks ühe ületusega üle, või sada meetrit sinnapoole, kus ma saaks ühe ületusega üle, või sada meetrit sinnapoole. (Osutab mitmes eri suunas – EE)
¤Ehk siis ringiga?
Miks ringiga? Kust inimesed siia satuvad? Nad tulevad ikkagi mööda neid viite põhiteed. Nad ei teki siiasamma ristmikule. Eesmärk ei ole mitte seda ristmikku ületada, vaid kuskilt nendest magistraalidest üle saada.
¤Missugune on teie unistuste jalakäijate tunnel?
Päris head näited on raudteetammide läbiminekud. See on sujuv ja näeb atraktiivne välja. Igal nädalal mitu korda läbin ma näiteks Järvevana tunnelit jalakäijatele. Väga meeldiv.
¤See ei häiri, et seal pole taimi, on pime?
Absoluutselt mitte. Ei, seal ei ole pime, seal on väga hea valgustus.
¤Loomulikku valgust ei ole, see ei sega?
Kui tahan kuuerealisest maanteest läbi saada, olen nõus leppima, et ma korraks lähen valgustatud kohta. Seda tunnelit kasutatakse väga palju, see võimaldab ohutu ja kiire ligipääsu kergliiklusteele. Aga ilmselgelt on see väärtushinnangute küsimus.
¤Jalakäijatel peab ju ka mugav olema.
Kõigil peab mugav olema. Peab hoidma tasakaalu. Liikluses olemine ei ole ju meie eesmärk. Me tahaksime kuskil kohal olla, lapsed kooli viia, tööd teha, koju saada. See, et läheks autosse või läheks nüüd jala kõmpima liiklusesse, ei ole enamasti eesmärk omaette.
¤See on hea, kui jalakäija ja rattur on koos?
Ma arvan, et see on oluliselt parem kui see, et oleme kitsa riba punaseks värvinud sõiduteel ja surume rattaid autode kõrvale liiklema. Tuleb välja, et nad ei taha seal sõita.
¤Aga miks on Tallinnas autosid nii palju rohkem kui kümme aastat tagasi?
Meie elatustase on tõusnud. 25 protsendis enim teenivates leibkondades on liikumisviiside puhul auto langustrendis, sealt tulevadki need kastirattad ja kõik, kes propageerivad neid. Kõige madalama sissetulekuga 25% hulgas on auto osakaal kasvanud, sest lõpuks ometi on Eesti elatustase sealmaal, et nad saavad endale autot lubada. Nüüd oleks päris silmakirjalik kõrgema sissetulekuga inimestel tulla ütlema, et jah, meie omal ajal sõitsime, aga nüüd teie ei tohi, sest meile ei meeldi. See on minu arust veidi kuri. Nad ei tee ju lõbusõite, neil on praktiline vajadus kuhugi jõuda.
/.../
Miks riik sekkub, on mastaabisääst: kui on vaja transportida suur hulk inimesi ühest kohast teise, on buss selle jaoks parem kui auto. See maailmavaade, et radu vähendada ja kitsendada, meelega ummikuid tekitada, on õel ja kuri, seda mina läbi ei lase. Minule on trammiga okei sõita, aga kui inimesel on liigeseprobleemid ja peatuseni jõudmine on tema jaoks pingutus, siis me ei saa teda põlata selle eest, et ta kasutab autot.
-----tsitaatide lõpp-----
Viimasena minu lemmiktsitaat sellest artiklist, kus ajakirjanik nagu üritaks teda kahvlisse võtta, mille peale ta vastab nii, nagu omast arust kõigeteadjad poliitikud üldjuhul vastata ei julge:
///Teie ei oska ühtegi põhjust nimetada?
Mul on hüpoteesid, aga ma ei ole kindel, et need on teaduslikult tõestatud – ma ei tahaks teile hakata valeinfot jagama.///
Lõpetuseks üks superhea lause veel sellest, kuidas ajakirjanik üritas talle oma maailmavaadet peale suruda, kuid hr. Järvan vastas kenasti, et see on teie maailmavaade ja teil on igati õigus selleks!
Nopin hr. Järvani intervjuust välja ühe tema mõtte.
¤¤¤oleme kitsa riba punaseks värvinud sõiduteel ja surume rattaid autode kõrvale liiklema. Tuleb välja, et nad ei taha seal sõita.¤¤¤
Tahtmisel on erinevad põhjused, üks muretseb turvalisuse pärast, teise jaoks tundub ajuvaba hingata seda tossu sisse otse autode kõrval, aga tulemus näitab otseselt seda, et tohutu mikroplastireostus korraldati ilma igasuguste analüüsideta, sest vastasel korral me (jalgratturid) ju tahaks.
Panin siia paar pilti, sest see sama probleem nagu jalgratturitel (ei tunne end hästi autode kõrval), on vähem või rohkem kõigil nendel, kes tahaks kasutada linnas just nimelt tüüpilist linnaautot, mis on väike-kerge ja mõeldud ühe-kahe inimese transportimiseks. See ongi probleem, et mopeedautode (nii elektriliste kui fossiilikate) juhid ei taha, ei tunne end turvaliselt nende kõrgete ModelX-de ja GLS-de vahel, sest mingi tühine % neist tegeleb liikluses tõmblemise ja lollimängimisega ning rikub sellega terve keskkonna turvatunde.
See hirm ei kao enne ei väikeautode ega ka jalgrataste osas, kui seda probleemi pole lahendatud. Ega minagi tea, kuidas seda peaks lahendama, aga Eestis kipub see käima pigem kõigi ahistamise kaudu, mitte tegeledes AINULT probleemse kontingendiga.
Muu maailma kogemuste pealt tunduks mõistlikum pigem soosida linnas linnaautosid selle asemel, et teisi otse keelata/ahistada. Näiteks sellega, et praegu arutluse all oleva elektriautode bussirajakeelu asemel muuta seda hoopis nii, et lubada bussiradadele mistahes alla 1t tühimassiga autod (suvaliselt pakutud number, vbl oleks 1,1t hoopis optimaalne), keelata seal kõik muud suuremad autod (sh taksod) ja tegeleda seejärel kindlasti ka kontrolliga. See ei motiveeriks mitte X5 omanikku oma elustiiliautot maha müüma (mida tal võib hobide, haagise vedamiseks vms tõttu ka päriselt vaja minna), vaid ostma juurde linnas üksi-kaksi sõitmiseks mingi väikeauto. Kui saavutatakse suurte autode (sh linnas sõitvate kaubikute veoautode!) kõrval kriitiline hulk väikeautosid, muutume korrapealt tüüpiliseks Euroopa linnaks, kus enamus tahab ja julgeb sõita väikeautodega ja need muutuvadki domineerivaks. Sel juhul ei häiri kedagi psüühiliselt ka nende vahele eksinud üksikud parketimaasturid ega kullerikaubikud.
¤¤¤Üks mu Harjumaal elav tuttav kurtis, kuidas kohalik omavalitsus tahab jõuga hakata muutma tema puurkaevu kaitseala väiksemaks, sest naaber jagas enda kinnistu kaheks ning müüs puurkaevu kaitsevööndisse kuuluva tükikese edasi uuele omanikule. See tahab hirmsasti sinna maja ehitada ning omavalitsusel on hirmsasti tarvis juurde tekitada väikeseid elamukrunte piirkonnas, kus reeglina asuvad pigem suuremad talumajapidamised ning kus lähim pood asub seitsme, kool kümne ning perearst samuti kümne kilomeetri kaugusel. Esimene teater ja kino asuvad loomulikult Tallinnas nii 40 kilomeetri kaugusel.¤¤¤
Teine lõik iseloomustab hästi, miks tuleb lahendada enne probleemid, kui hakata süüdistama neid autokasutajaid, kes ei ela/töötagi linnas. Õigemini mitte karistada neid enne, kuni on loodud alternatiivid. Just täna pidin korraldama logistikat nutitelefonivõõrale liikumispuudega inimesele, kes peab tulema Tallinna ühe bussiga, liikuma seal linnas läbi paari vajaliku ametiasutuse ja siis teisest kohast bussiga teise suunda lahkuma, kuhu ma talle maantee äärde juba autoga vastu tulen.
¤¤¤Terve Eesti on läinud tsentraliseerimise teed: näiteks postkontorid on kadumas juba üpriski suurtest asulatest. PPA teeninduspunkte on Tallinnas kaks, ülejäänud Eesti linnad (Tartu, Narva, Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Rapla, Kärdla ja Keila) peavad leppima igaüks ühega. Kuid Tallinna teenindussaalid on mõeldud ju ka Harjumaa teenindamiseks – lisaks kahele Tallinna punktile asub Harjumaal veel ainult Keila teeninduspunkt. Seega peavad Tallinnat, tema tänavaid ja magistraale, parkimiskohti ning ametiasutusi, külastama ametiasju ajades ka teiste seas Raasiku, Kehra, Kuusalu, Kose ja Rae elanikud. Isegi kesklinnast (näiteks Veerenni tänavalt) ei saa PPA teeninduspunktidesse 15 minutiga.¤¤¤
¤¤¤Terve Eesti on läinud tsentraliseerimise teed: näiteks postkontorid on kadumas juba üpriski suurtest asulatest. PPA teeninduspunkte on Tallinnas kaks, ülejäänud Eesti linnad (Tartu, Narva, Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Rapla, Kärdla ja Keila) peavad leppima igaüks ühega. Kuid Tallinna teenindussaalid on mõeldud ju ka Harjumaa teenindamiseks – lisaks kahele Tallinna punktile asub Harjumaal veel ainult Keila teeninduspunkt. Seega peavad Tallinnat, tema tänavaid ja magistraale, parkimiskohti ning ametiasutusi, külastama ametiasju ajades ka teiste seas Raasiku, Kehra, Kuusalu, Kose ja Rae elanikud. Isegi kesklinnast (näiteks Veerenni tänavalt) ei saa PPA teeninduspunktidesse 15 minutiga.¤¤¤
Kärss, kui tihti sul viimase 10 aasta jooksul on postkontrisse asja olnud?
Kui tihti on vaja dokumendi taotlemise pärast PPA teeninduspunkti minna?
Ära palun tooda siia jama, et kord 5 (ID kaart) või 10 (Pass) aasta jooksul PPA teeninduspunkti minek põhjustab mingit liikluskoormust. Kurat kui sa kiunud igal pool, et avalik sektor laristab ja siis samas hädaldad, et PPA korjab teeninduspunknte kokku, vähendab palgal olevaid inimesi ja maksab ülejäänutele rohkem palka, siis kuidas üldse võimalik midagi optimeerida?
¤¤¤Kärss, kui tihti sul viimase 10 aasta jooksul on postkontrisse asja olnud?¤¤¤
Igal aastal stabiilselt natuke vähem kui 10x. Maailma eri paigust armastatakse millegipärast saata pakke ja tähitud kirju just postkontorisse.
¤¤¤Ära palun tooda siia jama, et kord 5 (ID kaart) või 10 (Pass) aasta jooksul PPA teeninduspunkti minek põhjustab mingit liikluskoormust¤¤¤
Ei tooda, ainult Sina toodad siis sellist jama. Ka praegu, ise mõtled välja ja siis vaidled vastu.
Aga 6-liikmelises peres neid sõite natuke ikka on. Inimesed üldiselt sünnivad erinevatel aegadel ja sellepärast peab tegelema nende dokumentidega kah erinevatel aegadel. Lisaks tuleb sõidutada sellepärast maalt linna ka vanemaid inimesi, kes sinna iseseisvalt ei pääseks. Sisuliselt polegi vahet, kas sõidutan mina või sõidutab valla sotsiaaltöötaja, need on möödapääsmatud sõidud.
¤¤¤Kurat kui sa kiunud igal pool, et avalik sektor laristab ja siis samas hädaldad, et PPA korjab teeninduspunknte kokku, vähendab palgal olevaid inimesi ja maksab ülejäänutele rohkem palka, siis kuidas üldse võimalik midagi optimeerida?¤¤¤
Mul pole sellega mingeid probleeme, paratamatud harvad käigud, mis kiunumine, kus? Mind häirib vaid valetamine. Näiteks see, et auto omamine maalt linna teeninduspunkti tulemiseks on mittevajalik ja karistust vääriv luksus. Ei ole ju, kui sellest on tehtud inimesele ainuvõimalik viis pass kätte saada. Siis pole õigust teda ka karistada selle valiku OMAMISE eest, ei tohiks õigust karistada isegi auto parkimise eest passile järgi tulemisel. Selle inimese kraesse lükatud aja- ja rahakulu hoiab juba praegu riik kokku (irw@optimeerimine). Kujutad ette, mis saaks siis, kui inimesed teaksid oma õigusi ja hakkaks nõudma neid igal võimalusel? Nii kasutataks maksuraha ja sellel põhinevat tööjõudu veelgi ebaratsionaalsemalt. Seda ei saa lihtsustada saalitöötaja töötasule, mis on vaid murdosa kogu protsessiga seotud kuludest. Optimeerimine oleks see, kui Harjumaa teenindamiseks mõeldud PPA teeninduspunkt asuks kohas, kuhu pääseb igast Harjumaa nurgast mõistlikul viisil. Need ja veel väga paljud teised sarnased kunstlikult tekitatud "kohustused" toovad igapäevaselt linna suurel hulgal inimesi, kellel ei peaks üldse olema vajagi linna tulla ja kes sinna tulla EI TAHA. Selle riiklikult loodud rumaluse järgi sätib end järgmiseks ka erasektor (asukoht tõotab kasumit, sest ka kunstlikult kokku aetud inimestel on vajadused, kasvõi oma auto parkimiseks). Aga sätiks ka teistpidi. Näiteks oli meil kohalikus külapoekeses mõnda aega ka postkontoriharu. Kõik olid rahul, ühtki töötajat ei lisandunud (lisatasu poemüüjale), lähimate asulate peale kokku jäi tegemata tohutu hulk sõite linna suunas, millest nüüd enam pääsu pole. Jälle optimeeriti nii, et riik säästab ja kulud kannab edaspidi see, kellele riik jt oma tähitud kirju saadavad:)
Kas Sul enda vingumisest kõrini juba ei hakka saama? Ahti Kallikorm kirjutab, mina tsiteerin ja Sa vaidled hoopis minuga ega ole võimeline aru saama, mida ja miks TEMA kirjutas? Küsi tema käest seda statistikat, kui palju on selliste ajuvabade pealesunnitud lahenduste tõttu (mida me niigi kõik teame-kogeme) linnas rohkem täiesti mittevajalikku liiklust, mis võiks seal ka olemata olla. See statistika peaks olema üsna vähese vaevaga tuletatav ka siis, kui seda keegi siiani arvutada pole viitsinud.
Kärss kõrvuta nüüd enda 10 x aastas postkontoris käimist + PPA teeninduses käimise kordasid oma tavapäraste sõidukordadega maalt linna. Sa sõidad nagunii pidevalt ja sa ei lähe passi järgi kunagi spetsiaalselt.
Postkontoreid on kokku tõmmatud palju ka linnades ja põhjus on, et alternatiivsed lahendused on olemas ja inimestel on järjest vähem asja postkontorisse.
Eestis vahetab igal aastal dokumente miski 200 000 inimest. "Tänu" kehtivusaja vähendamisele on see arv nii suureks muutunud. Lisaks kõik muud toimingud, mida ppa büroodes tehakse. Kärss üksi ei ole mingi näitaja, sest neid kärssasid voorib seal igapäevaselt sadu. Õigustada seda, et riigiasutus eesti post lihtsalt ei suuda postkontoreid käimas hoida, on lollus. Mitte et luuakse uusi võimalusi, vaid lihtsalt sunnitakse inimesi ilma postkontorita elama.
¤¤¤Kärss kõrvuta nüüd enda 10 x aastas postkontoris käimist + PPA teeninduses käimise kordasid oma tavapäraste sõidukordadega maalt linna. Sa sõidad nagunii pidevalt¤¤¤
Jälle esitad oma väljamõeldisi, mille jaoks? Muidugi sõidan pidevalt, aga ei käi linnas pidevalt. Minu jaoks on Tallinn ebameeldiv koht närvihaigete autojuhtidega, väldin teadlikult ja üritan vajalikud käigud käia seal üldse hilisõhtustel (tööajavälistel) kellaaegadel. Näiteks kevadised Tallinnas käimised olid seotud peamiselt PERHiga, mujale polegi asja olnud. Kliendikohtumised lepin kah tavaliselt kokku nt Kiilis, Sauel vm, nagunii tullakse autoga kusagilt kaugemalt ja kellelgi pole huvi minna sinna lõputute teetööde keskele aega raiskama. Kuid mingi osa (panga- jt)teenuseid asuvad kesklinnas, täpselt nagu ka PPA teeninduspunktidega, neid käike on harva, aga neist pole pääsu, selleks on suurepäraselt toimiv Pargi-Reisi lahendus. Kuhugi Lasnamäele passi kätte saama sõidan iga pereliikme pärast ikkagi spetsiaalselt autoga.
¤¤¤Eestis vahetab igal aastal dokumente miski 200 000 inimest. "Tänu" kehtivusaja vähendamisele on see arv nii suureks muutunud.¤¤¤
Väga hea tähelepanek selles osas, millega saaks päriselt optimeerida. Näiteks Eestisse kolides andsin ära oma juhiload, mille kehtivusaeg oli kuni mu 70 aastaseks saamiseni ja sinnani muretu. Eestis on mul nüüd tavapärase (lühikese 10a) kehtivusega load, mis kehtivad eeldusel, et kehtib tervisetõend jne. Sellist jaburat kunstlikult tekitatud bürokraatiat kohtab igal sammul. Nende likvideerimine hoiaks kokku nii inimeste kui ka riigiametnike aega/raha ja likvideerimine ise ei maksaks kah suurt midagi. Aga selle jutu kohta, kui odavalt saaks riiki paremaks teha, on mujal, see teema on linnaliiklusest.
ERGO on Norstati abil Debiilikute* liikluskäitumise uuringu läbi viinud :-) https://accelerista.com/eluviis/uuring/uuring-enamus-juhte-u
letavad-kiirust-ja-peavad-teisi-debiilikuteks/
*- "Kõik on debiilikud!
Norstati kevadtalvise arvamusuuringu põhjal peab ⅔ ja enamgi Eesti autojuhte end üle keskmise heaks. Ent kaasliiklejate osas ollakse kriitilised. Kui ennast hinnatakse valdavalt vilunud juhiks, siis vaid alla veerandi on nõus, et ka mõni teine autojuht sõita oskab."
