no see probleem tuvastatakse registreerimiseelses kontrollis, seal kus tüübikinnitusi vaadatakse jne. Seda on teinud tavaliselt auto maaletooja ehk auto pood või müüja.
Ostja (kui ostab platsi pealt välismaalt toodud autot) tavaliselt saab vaid paberi, et auto on juba ära käinud seal kontrollis, see paber juba tõendab, et autot tohib arvele võtta. Ehk siis ostja lihtsalt marsib paberiga ARK-i sisse tädikese juurde arvele võtma, autot füüsiliselt enam näitama seal tädikese laua juures ei pea, maksad oma 200 raha ja saad eestisse arvele.
ainult seda et saadakse pedereerida neid müüjaid kes kerisid ennem esmast ülevaatust, nüüd krutivad lihtsalt hiljem, vahet ju tegelikult pole kuna kruttida teatud riikide (taani,soome, holland) puhul kust saadi andmeid lisati need nagunii meie andmebaasi
Aga mnt.ee sinna läheb kirja ju tehnoülevaatuse näit. Seega kui ma toon 500 000 km sõitnud auto eestisse, käin arkis ära, saab tüübikinnitused värgid, läbisõit veel kerimata. Võtan arvele. Ülevaatusel pole veel käinud. Kerin 180 000 peale maha ja alles siis lähen ülevaatusele, siis peaks mnt.ee lehele jääma 180 000 mitte 500 000 eksole?. Ma pole ju kohustatud tehnoülevaatusele minema lihtsalt eestis registreerimisel (võin autot ju treileril liigutada arki eest minema pärast eestis arvele võttu)
Tehnoülevaatus ju viimane osa selles protsessis alates auto riiki saabumisest
juba kõik värisevad :) ammu oli aeg see asi ära teha, kuigi ega mooduse leiab alati - kuna mnt amet vist ka päris igalt poolt infot kätte ei saa.
Ja ega üv ei puutu asjasse. Peamine on sõiduki registreerimiseelne nõuete kontroll - see ls erinevus tuleb juba seal välja (st. see märgitakse juba seal ülesse ja see ilmub ka e-teeninduse lehele). Kui sa nüüd rind kummis lähed ennem üv ja ise krutid maha lootuses, et läheb väiksem km kirja siis saad ikka vasta näppe.
# Küll hakkavad tegema kui oma autosid müüa soovivad. Huviga vaatab mis
# nende autoaedade odomeetrid näitama hakkavad kas ikka 160t.
Karta on, et edaspidi tuuakse vähem Soomest-Rootsist ja rohkem just neist riikidest, kes on põhimõtteliselt keeldunud sellist infot avalikult teiste riikide ametkondadele jagamast. Teine variant on tuua avariilisi ja ülespekstud masinaid, mille avariid ei kajastu andmebaasides (kraavi või vette sõitmised kaskota autodel jms), kuid mis on ka päriselt väga väikese läbisõiduga masinad ning seetõttu soodsalt kätte saadud. Eks neid variante on veel, aga ei taha rohkem sel teemal väga rääkida, las teevad rondiärikad ise kah veidike kodutööd:P
See kõik on paras bs ja ammu on kõik info olemas asjatundjatel kes veidigi midagi jagavad sellest teemast. Palju toredam oleks olnud mnt andmetesse lisada näit. eelnev Itaalia, Prantsuse jne. Reg number ;).. Ja saksa autodega on ikka nagu on, infot omavad esndused ja seda ei saa sealt mingi moega kätte ei mnt ega lollakad generaatorid, mida igal pool promotakse. Tegelt on ka paremaid viise läbisõidu tuvastamiseks, kuid see eeldab juba oskusi ja tehnikat selleks. Siis on liistul ka välpade vahel kerijad. Isegi kui "aus" ajalugu jookseb nagu peab. Näen seda tihti.
kui tood sisse kehtiva ülevaatusega auto, märgitakse angaaris kõik numbrid üles ja nii ilmub pärast arvele võttes ka läbisõit sinna ülevaatuse lahtrisse.
kui käid angaaris ilma üv-ta autoga, siis vist arvele võttes seda numbrit sinna ei teki ja pannakse alles peale tüv-i kirja?
Ei saanud täpselt aru millal siis need muutused reaalselt ka jõustuvad? Või on juba jõustunud? Et kas reaalselt hakkab a24-s mingisugust muutust nägema? Eelkõige Soome/Rootsi sõidukitega. Kus ilmselgelt keritud sõidukeid enam lihtsalt müüki ei teki? Väga suur osa just käesoleva teema isenditest on just nendest riikidest toodud. Usun igatahes, et Rootsi toodud taksode äril tõmbab asi küll vaiba alt.
# Käisin Soomest toodud ilma ülevaatuseta autoga ja pandi kirja mis odo näitas.
Juba ammu kirjutasin, kuidas käisin mingit suure läbisõiduga autot enda jaoks registreerimas ja siis ARKi hallis idioot teatas esmase kontrolli akti üle andes mulle võidurõõmsalt, et kilometraazh on registreeritud ja nüüd on mul juba hilja näitu väiksemaks kerima hakata:))
Tegelikult on siiski huvitav, mida see seadusemuudatus kaasa toob. Siiani tegutsesid kerijad ja mittekerijad erinevates turunishides. Kerijad püüdsid lambaid ja mittekerijad reaalse auto otsijaid, keda huvitas seisukord. Kerijate nishi ei tunne, aga kuna nende autode hinnad on kogu aeg püsinud märgatavalt odavamad (irw@seisukord), siis mulle tundus see just hea välistamismeetodina, et välistada lammastest ostjad. Aga mis nüüd siis saab?
1. Keritud autosid ostvad lambad enam selle hinnaga reaalselt vähesõitnud autosid ei saa. Hakkavad maksma märgatavalt rohkem selliste eest või lepivad suuremate numbritega kellal?
2. Mis saab 10a tagasi toodud miljon km sõitnud autost, millel on tänaseks 150tkm peale keritud näit jõudnud 300tkm-ni? Tuleb kerida teine ring tagasi 150tkm (st 1.150.000km) peale?
3. Kus hakkab reaalselt toimuma "sertifitseeritud õigekskerimine" ja mille alusel? Näiteks autol kerimine on tõendatud, aga viimased 10a käinud ülevaatustel sama näiduga, kuna spidomeeter töötab, aga hodomeeter ei tööta (ja seadus selle töökorras olemist ei nõua)? Isegi, kui seadus hakkab seda homsest nõudma, ei saa seda nõuda tagasiulatuvalt.
Ex paistab,reaalselt võib see seadus olla aga kas toimima hakkab on iseasi. Palju kära vähe villa.
Sama oli vin koodi kuulutuste lisamine,aeganõudev areng oli ja läks aastaid enne kui toimima sai.
Küll eero mulgi alt leiab ikka lahendusi oma ls õige..muinasjutule.
hakkab siis kui pettur meeldejääva litaka saab, aga nagu elu on näidanud siin see vaevalt juhtub. Kas unistada võib? Äkki peaks vähemalt kõik sisse toodud autod seisma mingi aja kindlatel platsidel, kus vastav sõltumatu komisjon need üle kontrollib (tehnoseisund, dokumentatsioon, läbisõit jm.) tulemused oleksid avalikud. Kulunud summa võiks lisada müügihinnale.
Valdav enamus "äsja ____st" masinatest on nii või naa toodud Leedust ärimees Nossovite poolt, kes ei teagi millisena ja kuidas ta sinna jõudis. Tänu uuele nõudele hakkab neid arvatavasti vähenema ning siinne autoturg paranema -- seda ma vähemalt loodan.
eero ja toomas üks punt ,üritavad muljet jätta et pole.
Valga kaher kerib ka nagu tava nõuab.
Huvitav kui toon leedust endale auto ja see juba seal keritud,pean laskma tagasi kerida või? Siis peaksid seda kerimis teenust hakkama seaduslikud firmad pakkuma?
Edasi kerimine pole mingi tabu, seda tuleb teha ka näit. kellaploki vahetuse korral. Pöördu esindusse, kui ametlikku kerimist soovid. Veelparem, ära too Leedust keritud rimakat.
Materjal pole oluline, kaal on oluline :-)
Näiteks sealt https://cenergysolutions.com/cng-tanks/ kõige väiksem mahuti kaalub 98lbs=44,45kg.
Need Volvol olevad ei pruugi oluliselt kergemad olla, seega 170...180kg kokku?
Enne tuleks 100% selgeks teha, mis on tühimass.
LS määrab: tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass;
AGA nüüd kas see tähendab Curb weight (laialt kasutuses) või Dry weight (harva kasutatud, otsetõlge)?
Curb weight näiteks sisaldab kõiki vedelikke, täis paaki ja EU-s enamasti ka 75kg juhti.
EDIT: https://www.abbreviationfinder.org/et/acronyms/vcw_vehicle-c
urb-weight.html
Kui inimesed lubavad võõraid oma pangakontole ligi, siis pole mingi probleem leida mõni loll kes keritud käru ostab. Ja küll juba huiar auto juures selgeks teeb, miks näit kõigub ja miks seda autot osta tasub. Nad ei tööta seal platsil esimest päeva.
Ükspäev juhtusin tlns fooritaga nägema VW Caddyt, peale oli suurte tähtedega kirjutatud midagi sellist, et sõidame operatiivselt kliendi juurde ja keerame näidu õigeks, vaid helistamisvaev. Tööd järelikult jagub.
Viimases Maalehes selline kirjatükk: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94196923/kes-vastutab-keri
tud-labisoiduga-auto-eest
Seal PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo teatab, et "Muudetud läbisõidunäiduga auto omanikku võib politsei karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, kui tegemist on eraisikuga, ning kuni 3200 eurot, kui tegemist on juriidilise isikuga."
Teab keegi kust need numbrid võetud on?
Siimukene isegi küsimusele vastanud:
Ilmselt kusagil error sees vôi kellegi näpukas, esinduse info klapib kenasti ja VIN raportid korras. Auto on supper seisukorras ja ei tundu kuidagi reaalne et nii palju sôitnud oleks.
Huvitav on ka see, et mõlemad viimased Audid siin on numbri alust vaadates ostetud Tartust samast autopoest, mis on spetsialiseerunud Taanist toodud autodele. Kas see võib olla juhuslik kokkusattumus, et mõlemad on keritud enne Eestis arvele võtmist?
Ma ise arvasin ka, et kaasmaallased on nii head ja lahked. Lisaks lahkusele ei tasu unustada, et kõik on kindlasti autot kuskilt remontinud ka enne müümist- pm uus auto!
Parem kui uus. Uuel võib tekkida ootamatuid tõrkeid (garantii asjad), aga see on siin juba sissesõit tehtud ja kindel et tõrkeid pole. Teine 500K veereb murevabalt. Chip veel tasuta peale kauba (selle eest eraldi raha ei küsita) ja veljed mis pildil antakse kaasa (ei ole kirjas, et peaks oma veljega tulema)
Aga päris head masinad siis? Selles valguses et vaatamata korduvale kerimisele liiguvad endiselt omal jõul (käivitub ja sõidab) reaalne läbisõit siis 400k kandis neil
Liiguvad jah, käest kätte, sest iga omanik hoiab neid miinimumtasemel sõidukorras ja kui suurem väljaminek remondile ees ootamas, siis jälle kähku müüki. Aga saksa preemiumi omamine on ju auasi.
Olen kasutanud ja omanud mitte "luks" preemium marke. Ls on olnud 600 + tuh. Aga autod on korras, õli, filtrite jm vahetused tehtud korrapäraselt. Kõik lisad on töötanud. Ja müüdud on sellepärast, et tahtmine ka mõnda teist marki ( mudelit) proovida. Aga noh, mina ei pea näitama " kõrgemat staatust" ühiskonnas ja see mida keegi tühine arvab sellest millega sõidan. Jutu mõte on, et hooldage oma liikureid vahet pole, preemium või mitte ja nad teenivad teid kaua korralikult.
Jaapanlaste nõrk koht meie kliimas on kere, muidu äärmiselt vastupidavad masinad. Need Priused, Insightid, Civicud, millega taksot sõidetakse, on nt. Rootsis juba 400-500tuh läbi sõitnud, siin keritakse ilusti 200 tuh maha, mõne aastaga on läbisõit jälle 400-500 ning autod sõidavad ikka edasi.
Kusjuures "Saksa preemiumi" kvaliteet on ka täitsa erinev - MB sõidab ka mitu miljonit vabalt läbi, BMW jääb töökindluses alla ka mõnele prantslasele-koreakale (vaadake nt Soome üv statistikat - kõik mudelid ilusti tabeli teises pooles).
Muide, n-ö vanas Euroopas on kõige vanemad liikluses püsivad autod just väikesed odavad autod, mida on odav ning kerge hooldada - vanad Polod, Pandad, Renault 5-d, Citroen AXid jne. Meil on vanad luksusbaržad, millega proovitakse teiste ees eputada (ja hooldada vist enam üldse ei püüa). Järelikult on asi inimestes, mitte autodes.
polod,pandad jne on kõik nn. koduperenaiste ja pensionäride masinad.tavaliselt on nende 20-30 aastaste masinate läbisõidud 200-300 tuhat max.kui on pere,siis sellistest jääb väheks
Vanas euroopas pole sellist talve nagu siin, seega seal teedele soola ja soppa ei visata, mille tulemusena seal võib mazda kesta ka 30 aastat, siin meil aga roostetab 10 aastaga läbi.
Ise omanud nii japse kui saksa “luksus masinaid”
Japsidel mida omasin on tehnika töökindlus hea. Tangi ja sõida sisuliselt. Miinusena - roostetas kere ümbert ära, ja loomulikult tegemist suhteliselt “taburetiga” ehk null mugavust. Kõige rohkem häiris suur müra salongis maantee sõidul
Saklased seevastu, roostega erilist probleemi ei olnud, super mugavus ja vaiksed maanteel, aga tehnika kaprissne. Vabalt võis suvalise vea peale kulutada 500 eurot (näiteks aktiiv roolivõimu aju andis otsad) - sellist juppi polnud jaapanlasel isegi küljes, seega ei saanud see ka katki minna
Vend ostis eelmise kümnendi keskel kasutatud Lexus LS-i, pere kolmandaks autoks, ehk siis pühapäeva liikuriks omale. Umbes poole aastaga sai see masin sisuliselt pere peamiseks autoks kuna see oli tema sõnul ainus auto, millega sai maanteel mugavalt sõita ja mille puhul võis tõesti kindel olla, et jõuad ka sihtkohta.
Naise ML ja tööautoks olev suht uus A6 olid pidevalt mingite pisihädade käes ja maantee mugavuse osas ei saavat kumbki LS-i vastu. Lexuse ainsateks vigadeks pidas ta suurt kütusekulu ja AWD puudumist. See kütusekulu väide oli väikese konksuga, nimelt ML ja A6 olid mõlemad 3.0 turbodiislid ja ilmselgelt ei saa vabalthingav V8 neile kütusekulu osas mitte kuidagi vastu.
Nii et pole neil japsidel häda midagi, isegi siis kui neil on varustust rohkem, kui nö. "sakslastel" kipuvad nad ikkagi vastupidavamad olema.
Japsid surevad Eestis kiiremini ära, kuna 99% neist on ostetud uuena siit. Sakslasi tuuakse kogu aeg sisse olenemata masina vanusest. Eestist ostetud W211, C6, F10 jne on rohkem roostes kui sama vanad ka samuti Eestist ostetud Avensised, Yarised jne.
Odokas on lisaks pidevale muutusele ka Taanist tuues hüppega muutunud. https://www.auto24.ee/soidukid/3494557
193000 07.2020 Taanis
175000 11.2020 Eestis arvele võttes
974CLN
WAUZZZ8R4DA064916
https://www.auto24.ee/soidukid/3508089 . Søgeresultat
Der blev fundet ét køretøj ved søgning på stelnummer WAUZZZ4BZYN054870. Herunder vises køretøjsoplysninger og de sidste 10 synsrapporter. Færdselsstyrelsen har ingen oplysninger om ejerforhold.
Synsrapporter
Klik på feltet for at se rapporten
Dato Resultat Km-stand Reg.nr. Gem/send
08-03-2021 BET 0 VT32823
08-03-2021 MID 0 VT32823
19-06-2020 GOD 109.000 VT32823
06-04-2018 GOD 106.000 VT32823
18-02-2016 BET 102.000 VT32823
02-05-2014 GOD 94.000 VT32823
04-04-2012 GOD 83.000 VT32823
25-11-2009 GOD 55.000 VT32823
21-11-2007 GOD 29.000 VT32823
13-12-2005 GOD 183.000 VT32823
Ilmselgelt on algul tegu näpukaga 2005 aastal. Ei näe nagu tõestust kerimisele.
Kui ks on juba vini lisanud, on ka üldjuhul õige sõit. Ennamusel muidugi pole vinnni..
minu kätte oli selle läbisõiduga jõudnud sõiduk, mina kirjutan selle läbisõidu millega ta ostan, kloun vaata palun mitu omanike vahetusi olnud on enne mind, ja selgita välja kes mis läbisõiduga selle riiki sisse tõi, idikas.
Tundub, et inimene on seitsmeaastaselt ärisse sukeldunud ja kool on puhta ära jäänud. Eks varsti tulevad ajad, kus saab kõvasti aega end harida. Nii vaimselt kui eetiliselt.
Samas võiks küsida, kuhu kaovad autode hooldusraamatud?
Käin mööda erinevaid autoaedasid ja olen imestunud, kas tõesti välismaalt imporditud autodel ei ole kaasas hooldusraamatuid?! Auto manualid on nii mõnelgi pardatsokis vedelemas, aga miks peaks keegi auto ülesostjatele nii müüma?
Ise ka ju ei müüks autot, et ei annaks ostjale kaasa kogu paberimajandust.
Hollandi autodel olid ka kõigil "elektroonsed" kuni ARK hakkas Hollandi läbisõtu nägema ja taustakontrolli ära märkima.Nüüd kõigil hooldusraamatud ilusti täidetud ülevaatuse paberid ja remondiarvedki olemas.
Loogiline on, et igaüks püüab autot müües seda paremana näidata, et rohkem raha saada ja selles osas on igasugune dokumentatsioon abiks. Loomulikult tõestab see ka läbisõidu ja kui auto oli saksas 280 000 ja eestis 180 000, ei saa ju ometi ühtegi paberit kindalaekasse panna.
See kõik oleneb kultuurist - riikides, kus elatakse päev korraga/aega on stiilis (peamiselt Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia), ongi väga paljudel autodel hooldusraamat ja -ajalugu puudulik. Hooldatakse kohalikes ja enamasti väiksemates töökodades (kui sedagi), kus parimal juhul saad arve tehtud töödest ning sedasi juba uuest peast. Loomulikult on ka erandeid, kuid Lääne- ja Lõuna-Euroopas ostetakse auto pigem tarbimiseks kui lootmiseks, et 5-10a pärast keegi Eestist, Leedust vms ta ära ostaks täiusliku hooldusajaloo pärast.
Annely87 a miks sellist asja siia postitada? Kas inimene petab kedagi? Kas valetab? Kas varjab sihilikult?
Väga suur hulk sõidukeid on suurema või väiksema avarii üle elanud. Liiklevad ikka probleemideta. Kui kasko läbi käib, siis ei jää tihti kuhugi märget. Kas nemad tuleks ka siia häbiposti panna?
Sellise kõksu puhul ei näe ma absoluutselt mingit probleemi, miks ei peaks antud sõidukit ostma.
kuidas saab hooldusraamatut täita,kui seda tegelikult olemas ei tohiks olla! mingid isetehtud võltsitud raamatud vist,sest muidu autot eestlane ei osta
@Tegu
Mitut õhkpatjadeta sõidukit sa näinud oled? Paljudel juhtudel on nii olnud, et on vahetamata jäänud? Need jutud on koguaeg levinud. Nagu ka see, et diislit talvel käima ei saa.
Näinud nii mõningaid. Isegi leedust toodud sellistel on õhkpadjad asendatud.
Eestlane ostab ainult ideaalse ajalooga avariivaba sõidukit turu keskmisest odavama hinnanga. Sellel põhjusel neid romuärikaid siinkandis on ka nii meeletult. Kasulik on valetada ja petta. Usutakse ja ostetakse.
Reaalselt on see teema selle jaoks, kui sõiduki odomeeter on manipuleeritud ja müüakse isendit muudetud näiduga. Avariilisus ei ole pettus. Seda ei pea kirjeldama. Kas te ise panete kirja kui teil endil sõidukiga juhtub õnnetus? Kaskojuhtum. Kuulutuses toote välja, et sõiduk on taastatud?
To:Gsutae
Jah, panen kirja! Kõik mis on juhtunud või tehtud, saab uus omanik teada!
Kuna ei ole ärikas siis siiani on autode müük võtnud tunde, mitte nädalaid ja kuid!
Olen näinud rohkem kui ühte autot millel taastamise käigus on jäetud turvapadi paigaldamata või on avanenud turvapadi lihtsalt lae vahele tagasi topitud. Minu jaoks on turvavarustuse rikkumine vastuvõetamatu. Aga kellelgi on ju vaja kasumit teenida. Pole mõtet siin kõiki mingite odavate autode otsimises süüdistada.
See on oettus. Samamoodi on pettus mingitele rambetele ül ostmine. Peaks hakkama aru saama. Ja ma ei räägi praegu vanematest autodest. Kui te enamus " ralläaasadest" ei jaksa autot hooldada ja müües tahate petta, siis teiesuguste jaoks on liikumisvahendiks ühistransport!
Seoses hooldusraamatu puudumisega oli üks naljakas kokkupuude.
Tartumaal Uhti külas autoärikas. Kuulutuses kirjas hooldusraamat olemas. Lähed vaatama siis on kasutujuhend näitamiseks. Vannub käsi südamel kuidas läbisõit on 200 tuhat. Mine kontrolli esinduses nagu mina tegin. Kindlasti annab esinduses mitte asjasse puutuvale vennale mingi auto ajaloo. Auto oli ikka korralikult kasutust saanud. Istmed kottis välja veninud jne. Täpselt nii see ongi nende raamatutega vist, et lendavad sellistel meeste ahju. Kuidas on võimalik, et vanas rahas miljoni krooni autol pole olemas ühtegi arvet, ülevaatuse lehte, mitte ühtegi paberi tükki ajaloo kohta? Ulme.
Eks erand kinnitab reeglit.Mul hetkel Soome auto aastast 2010 ja pole ühtegi raamatut ega paberit.Samas 99% juhtudel on olnud.Tavaliselt selle olemasolu tuuakse isegi eraldi argumendina kuulutuses välja.
Korduvalt siin juba räägitud et 99% autodel on hooldusraamatud paberil.See elektroonsete jutt on ärikate argument selle puudumisele.Jah,osadel on võimalus esindusest väljatrükk saada aga see ei tähenda et seda varem pole olemas olnud.
Väga lihtne vastus sellele elektroonilisele ajaloole. Kas mina müün autot? Mina otsisin autot. Kui sa tahad müüa ja väidad tervet ajalugu esinduses olemas olevat siis mine lase see jama paberile ja kinnita templiga või midagi muidu ei tähenda see paber küll midagi. Sinul kui müüjal on auto paberid käes ning antakse see ajalugu võibolla. Ja kui sellel paberil on midagi võltsitud siis see on pettus koos tõendusega, mille peale tuleb kuriteoteade. Miks seda ei tehta ja ei teinud ka see kellega kokku puutusin on lihtne - jutt oli puhas p**k ning seda oli auto pealt näha juba.
See elektroonilise hooldusraamatu teema on ka paras mula, sest kui käid hoolduses, trükitakse alati välja arve ja seal on ka tehtud tööd kirjas. Seega kui maksad kohapeal, saad paberi vastu ja pane see kausta ning ongi raamat olemas. Loomulikult on esindusel kõik ka nö elektrooniliselt kirjas. Aga ega kõik mõtlegi sellele, et kunagi tuleb autot müüma hakata ja siis oleks hea kõik paberid ette näidata.
