ma ei ole skeptik! hinnavahe normaalse autoga on praegu mõttetu! mul on hobi millega seoses jõlgun eesti metsades.metsas oleks ideaalne elektrikaga vaikselt sahistada.ei häiriks linde,loomi ega piirivalvet.paraku tuleb edasi-tagasi kilomeetreid üle 500.metsas elektikat ei lae.arvestades ebamugavust laadimisel ja muid nüansse,peaks elektrikas odavam olema,kui tava auto.

on ikka v2rdhobi küll kuskil metsas oma pläriseva rondiga maastikku üles sonkida. samasugused tolgused need oma võrridega kuskil metsades vagude sisse kaapijad. põrssakari ma ütlen rsk.

63amg, nõus, SINU isikliku hobi jaoks ei sobi elektrikas. Kahju sellest. Samas tuimalt väita, et elektriautod on ilgelt kallid ja mõttetud vms sinu isikliku maitse tõttu on ka turgu ja tõde moonutav.
Antud teema on elektriautode mõttekusest. Selles võtmes peaks vaatama võrreldavaid asju. mingi 5-10 aastat vana järelturu lux masin ei ole ilmselt võrreldav tutika elektrikaga anyway (kui siin räägid kordades odavamatest autodest ja kasutajanimi viitab võimsamat sorti Saksa sedaanile).
Kui sa suudad mulle nüüd tuua võrreldava näite, kus sarnaste näitajatega elektri ja fosiilikas on mitmekordse ülalpidamis kulu vahega, siis ma võiksin sinuga nõustuda.
Seni oled sa ainult mingit ähmast möga ajanud ilma ühegi asjalikuma näiteta.
Võrrelda saab võrreldavaid, kui üks on uus sõiduk peaks ka teine olema uus. Kui üks on kasutatud peaks ka teine olema kasutatud.

Kust see "vrd" võttis selle, et tegemist on offroad võistlejaga. Äkki hoopis loodusfotograaf, kes sõidab kuskile metsa pildistama?

# Kärss, trollid või niisama loed mööda? Peugeoti näide oli toodud selleks, et
# juhtida tähelepanu hinna argumendile

Ei trolli, üldsegi mitte. Seda pole vist vaja isegi mitte tõestada, et hinnavahed ei ole kordades. Aga need pole ka väga võrreldavad asjad, kui just auto välimus või siseruum ei ole ostuargumendiks. Sportversiooni ei osteta selleks, et konkureerida särtsukaga, vaid peale progeaju ja asjaomastele tuntud taatide kirjutatud softi on tegemist ikkagi tõelise hundiga lambanahas, mida peaks kinnitama ka paljud järelturumasinad. Kui hakkame rääkima hinnast, tuleks ka lähtuda sellest, mida valib hinnatundlik klient: odavaim bens/diisel/särts. Loomulikult odavaim planeeritava ekpluatatsiooniaja jooksul, mitte lihtsalt ostes.

# Võrrelda saab võrreldavaid, kui üks on uus sõiduk peaks ka teine olema uus.
# Kui üks on kasutatud peaks ka teine olema kasutatud.

See on hea alus teoreetilistele vaidlustele. Praktilises elus on uue auto (potentsiaalsel) ostjal kasutatud auto juba olemas ja selle kasutatu väljavahetamiseks peaks olema mingi loogiline põhjus inimese jaoks. Kujutad ette olukorda, et inimene on sõitnud oma vana Volvoga juba üle poole miljoni, veermikumured on tundmata teema, mugavust on rohkem kui ühelgi tänasel särtsuautol, selle ajaga ei paista kulumine veel salongi pooleltki eriti välja, isegi kliimad-püsikad toimivat tõrkumata... inimene on rahul. Ta sõidaks praegusega sama muretult edasi veel päris mitmed sajad tuhanded kilomeetrid ja samal ajal võib olla uue särtsuauto raha tal arvel. See ongi nüüd praktiline probleem, et ta kulutab selle arvel oleva autoraha pigem suvila renoveerimisele, jahi ostmisele, perega reisimisele või kuhuiganes, aga sellisel inimesel puudub tõenäoliselt motivatsioon panna see raha millegi alla, mille väärtus kukub kolinal ja millest pole 20 aasta pärast eriti mingit väärtust ega ka rõõmu järel (erinevalt näiteks suvilast või maakodu kõrvale ostetud metsatukast). Üsna pointless on tema jaoks tuua võrdlusse nüüd mingi üle poole miljoni läbi sõitnud särtsuauto, sest selliseid pole kusagilt võtta, sellise vastu ta oma autot kindlasti ei tahakski vahetada (miks küll?:)) ja kui ta vahetakski, siis sellega ei saaks ta veel sõita sama muretuna mõned sajad tuhanded kilomeetrid juurde. Ei maksa takerduda praegu Volvo näitesse, selliseid "igiliikureid" leiab pea igalt tootjalt, mis mitte lihtsalt ei liigu hästi, vaid ühtlasi rahuldavad ka kõik omaniku ootused. Ega maksa unustada, et see sama inimene teeb oma töösõidud nt tuliuue E-klassi või Leafiga ja on suurepäraselt kursis, millest ta mõne kommenteerija arvates "ilma jääb", aga teiste kommenteerijate arvates muretumalt ja õnnelikumalt elab. Kindlasti ei ole need vanad katalüsaatorid sama keskkonnasäästlikud, aga need on juba olemas, nende pärast pole vaja võtta maha ühtegi puud ega kaevata mõne metsa keskele ühtegi auku juurde, et maa alt midagi kätte saada. Kirjutasin sellepärast, et see propaganda, et katsuge leida omale häid ettekäändeid särtsuauto ostmiseks, ei ole mitte iga inimese puhul ratsionaalne ega mitte ka roheline.

# on ikka v2rdhobi küll kuskil metsas oma pläriseva rondiga maastikku üles sonkida

Inimene, kellele on vastumeelne häirida lärmiga metsas linde ja loomi, ei songi tõenäoliselt maastikku üles pläriseva rondiga. Sina seevastu võiksid järgida foorumi reegleid ja kommenteerida ühes teemas ilma nime vahetamata.

Tänan väga Sull12 Norra elektrikulude näite eest. See pole küll võrreldav vist eriti millegagi, aga näitab suurepäraselt suunda, kuhu me praegu liigume. See suund võiks siiski mingil hetkel muutuma hakata.

senikaua kui elektriauto vs bensiinikas hinnavahe on u 2 korda klassifitseeriks selle 5keuri toetuse friikide või hobiautonduse toetuseks mida maksumakasja ei peaks kinni taguma. õnneks on seda jama aint 1,2 milli.

Ikka sa trollid Kärss.
Sina räägid inimesest, kellel ei olegi autovahetus plaani ega soovi. Ilmselgelt selline ei lähe särtsuautot ostma. Selline ei lähe üldse autot ostma. Miks selline üldse esile tõsta?
Autot läheb ostma ikka keegi kellel on autot tarvis, olgu see kas seetõttu, et eelmise ülalpidamiskulud lähevad liiga suureks, eelmine laguneb liigselt ära, et sõita vms. Kindlasti on neid, kes edevusest autot vahetavad ka.
Ehk siis ikkagi autot vahetab keegi kellel on auto vahetuse soov. Ja sealt saab edasi üldse arutada, et mida saaks/peaks ostma mis siis soovid ja vajadused ära katab.
Leaf-i võtta kui särtsukate üldist mugavus vms taset tundub ka vale. Olgem ausad, Leaf on üsna madalal otsas särtsukate mugavuse jne osas.

"..Kust see "vrd" võttis selle, et tegemist on offroad võistlejaga. Äkki hoopis loodusfotograaf, kes sõidab kuskile metsa pildistama?..'"

Kuna tal tuleb edasi-tagasi üle 500 km ja kardab häirida ka piirivalvet, siis ilmselt miski salakaubavedu üle Setumaa piiri ..... :P

Truff.... Maksud! Maksud! maksud!

fossiilauto sõidukuludes on neid jämedalt 5 senti km pealt rohkem..
arnis sõidab v-olla oma 300 000 km ilma läbisõidumaksuta ära, täna elektriauto soetaja suhtes ma poleks selles enam nii kindel...

Maksumaksja annab 4000 euri neto välja, et saaks aastas lisaks 1000 euri (20 000 km) pealt veel vähem makse sisse kasseerida. 10 000 euri kallima auto ost toob km-na tagasi ainult 2000 euri lisaks. arnisesugused loodavad kütusemaksudega 300 000 pealt maksta 15 000 vähem.

Elektriautode kiire lisandumise korral tuleb kiiresti ka läbisõidumaks kehtestada. Praeguste elektriautoomanike huvides peaks olema, et seda ei kehtestataks, st et elektriautosid ei lisanduks kiiresti. Sest ka minu arvates saab praegustega oma asjad juba enam- vähem ära aetud . Pere teise (ehk siis nagu öeldud - esimese ) autona kindlasti.

"...metsas elektikat ei lae.arvestades ebamugavust laadimisel ja muid nüansse,peaks elektrikas odavam olema,kui tava auto...."

..metsast jõuad sa esimese asjana miski taluni, kus on elektritoide, mitte bensiinijaamani.
Bensu saad muidugi kanistriga kasa võtta.

Kindlasti elektriautod tulevad ja jäävad. Vahepeal eksisteerivad nad küll bensukatega kõrvuti. See aga toob kaasa tanklakettide kokkutõmbumise. Kas aga muutuvad ka üldlevinuks näiteks eraalgatuslikud laadimispunktid iga eramu väravas? Hiinast võiks paarkümne eur eest ehk saada mündituvastaja, mis käivitab aegrelee... lased kaheeurise või eurise (?) sisse ja saad näiteks veerand tundi tavapistikust 16 A elektrit ?
Kui ka kiirlaadijad peavad end elektrimüügist ise ära tasuma, siis oleks see minu eralaadimispunkt värava taga igati konkurentsivõimeline? Mul pood üle tee, praegu pargivad seal niigi puhta ilma rahata....

Ehk siis, kas inimeste mõtteviisis valmisolek võõrale auto laadimiseks juhtmeots ulatada muutub üldlevinuks...?

grinch

Proovi veidi rohkem enda heaolu peale mõelda ja sedavõrra vähem sellele, kuidas kõik teised sinu arvates elama peaksid. Kui tavakütust enam sedapalju ei lähe, küll vahetavad omanikud bensupumbad laadimiskohtade vastu välja. Väravataguseid mündiautomaate ei lähe vaja, rahune.

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/nain-paljon-ajettuja-sahk
oautoja-ei-ole-viela-paljon-liikenteessa-taksiyrittaja-ari-o
n-ajanut-teslalla-744-000-kilometria-tallaisia-mutkia-on-tul
lut-matkaan/58c83da9-1d51-418e-aa86-d1e70bda16a8?ref=iltaleh
ti:95d4&utm_source=iltalehti.fi&utm_medium=almainter
nal&utm_campaign=sisalto_kauppalehti_uutisnosto&_ga=
2.227532509.175288016.1574633178-963911237.1424874365

Natuke juttu elektriauto kestvusest.

"...metsas elektikat ei lae.arvestades ebamugavust laadimisel ja muid nüansse,peaks elektrikas odavam olema,kui tava auto...."

Arvatavasti arvas tüüpiline Eesti talumees 100 a. tagasi: "... metsas autot ei tangi (erinevalt hobusest, kes võib suvaliselt kraavipervelt energiat juurde tankida).arvestades ebamugavust tankimisel ja muid nüansse,peaks auto odavam olema,kui hobune...."

Üks asi on tehnika areng ja selle tulemusena inimeste elu kergemaks, mugavamaks tegemine (hobune vs auto või traktor), teine asi maksta millegi eest kõrget hinda ja siis nentida, et tegelikult elu lihtsamaks ei läinud, vaid tekkisid uued probleemid, mis tuleb kuidagi lahendada. Eks sama oli alguses ka autode-traktorite remondi ja tankimisega, praegu aga keegi hobuse selga tööd tegema ei tüki.

Kui garantii on läbisõidupiiranguta, on sellise autoga takso sõitmine alati hea äriidee:)

Samas need Tesla taksod on vist ka põhjus, miks Tesla uuematele mudelitele enam läbisõidupiiranguta garantiid ei pakuta.

Tesla kastikas on aga hea näide sellest, et särtsuauto ei pea olema kallis - võrdle teisi sama suuri ja sarnaste omadustega kastikaid (st mitte mingeid hiluskeid) ja vähegi talutava varustusega ongi need seal 40K kandis. Selle kastitesla ostja saab juba tõsimeeli väita, et peale ostmist tuleb iga km juba oluliselt soodsamalt kätte, sest pole vaja arvestada ostuhinnas olnud õhku.

Ma selle metsas tankimise pärast väga ei põeks. Ok, praegu põeks, aga tulevikus see vaevalt probleem on. Nii nagu saab võtta kaasa kanistri, saab varsti võtta tõenäoliselt kaasa ka mingi (rendi)aku. Alles hiljuti oli iseenesestmõistetav kõigile, et mobiil saab laadimata hakkama vähemalt 2-3 nädalat. Seejärel vahetas arvestatav osa inimestest selle mugavuse 1-2 päevase laadimiskohustuse vastu. Täna toimub just see, millest Arnis siin kogu aeg räägib, et enamus viskabki vidinale igal õhtul juhtme sappa. Aga kui on mitmeks päevaks "metsa" minek (eriolukord), võtab mobla omanik kaasa akupanga (või ka kõigi teiste pereliikmete akupangad) ja saab kah suurepäraselt hakkama. Nii kaua, kuni neid autode akupankasid (või varugeneraatoreid või midaiganes) veel turul pole, õpib särtsuka omanik pähe Eestis asuvate kiirlaadijate asukohad ja sõidab Vahemere äärde teise autoga.

Kui nüüd raha peale mõelda, siis enne neid "autoakupankasid" võiks oodata turule veel ka renditavaid generaatoreid, mille saab vajadusel sappa visata. Sellise asja rent ei tohiks isegi arutult kalliks kujuneda (kiirlaadimise hinnaga võrreldes). Ahjaa, Leafidel ja Mievitel pole ju konksu käru vedamiseks...

"...arvestades ebamugavust tankimisel ja muid nüansse, peaks auto odavam olema,kui hobune...."

Talumees rehkendas õigesti - nii ongi - auto pidamine ongi tänapäeval odavam kui hobuse pidamine...
Kui taandada hobujõududele, siis tuleb ehk kassistki odavam...
seega ka 63amg väide on samuti prohvetlik.... vaja vaid oodata....

Väike õiendus kah:
Rikas Luksemburgi riik toetab elektriauto ostmist siiski samuti 5000 euriga - nagu Eesti. 2500 € makstakse toetust hübriidi ostmisel.


Veel:

Kui plug-in hübriidi akuautonoomsus hakkab juba igapäeavaseid linnasõite rahuldama, siis kaotab mõtte sisepõlemismootor/generaatori igapäevane kaasavedamine .... ehk siis pärakärus generaatori järelehaakimine pikemateks sõitudeks polegi vale mõte?

Või ehk saaks teha miski kompaktse asja, mida on võimalik pagasnikusse pista?

Või pigem on kapoti all koht, kuhu tõstad selle garaazinurgast, kui pikem sõit plaanis ?

# Või pigem on kapoti all koht, kuhu tõstad selle garaazinurgast, kui pikem sõit plaanis?

On seda üldse vaja garaazhinurgas pidada, kui seda üliharva vaja läheb? Äkki oleks soodsam siis rentida kui osta? Või kui läheks sageli vaja, on siis selle inimese jaoks elektriautol üldse mõtet? :) Hübriidiga saaks küll linnas ilma midagi põletamata sõita, aga muud särtsuauto eelised (lihtsam, odavam hooldada jne) seal puuduvad.

Teine uudis soome keeles kah Tesla takso kohta, mis enam nii positiivne pole. Paraku näitab kah trende, kus suunas me liigume.

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/tesla-taksi-lopettaa-kun-
latauskulut-kavivat-ylivoimaisiksi-berliinissa-omistaja-sahk
oauto-ei-kannata/7641a994-b0b8-4aff-b373-3aa918a87b2d

Tõlgin sealt paar olulist lauset:

"Laadimine maksis veel kolm aastat tagasi 6 eurot. Nüüd on hind tõusnud 33 euroni. Täis laetud akuga saab sõita umbes 300 kilomeetrit."

"...
"Laadimine maksis veel kolm aastat tagasi 6 eurot. Nüüd on hind tõusnud 33 euroni. Täis laetud akuga saab sõita umbes 300 kilomeetrit."...

Igaüks peab oma kulud ja investeeringud ise tagasi teenima.
Ma ju ütlesin, et kiirlaadija on oma olemuselt nagu puksiirteenus...

"Üks asi on tehnika areng ja selle tulemusena inimeste elu kergemaks, mugavamaks tegemine (hobune vs auto või traktor), teine asi maksta millegi eest kõrget hinda ja siis nentida, et tegelikult elu lihtsamaks ei läinud, vaid tekkisid uued probleemid, mis tuleb kuidagi lahendada."

El.auto esmaülesanne pole elu kergemaks teha nii nagu prügi ladustamise ja taaskasutamise ülesanne pole elu kergemaks teha (metsa alla viimine oleks odavam-mugavam), plii, elavhõbeda ja paljude muude asjadega sama lugu. Keskealisele või vanemale mitte väga kõrgelt haritud inimesele on seda pea võimatu selgitada - ta ajab ikka oma raha kokku hoidmise liini. Noortele tundub, et nad elavad igavesti ja nad suudavad asju ka teise külje pealt vaadata.

Xili viimase postituse viimased laused on puhas kuld. Aga kui see tänasesse konteksti panna, kõlab ikkagi nagu war is peace või fucking for virginity, sest kõige keskkonnasäästlikum oleks see elektriauto üldse tootmata jätta ja säästa keskkonda juba olemasolevate autode arukama tarbimise ja parema transpordilogistika kaudu. Nagu ka elektritõuks on keskkonnasäästlikum lahendus vaid eeldusel, et seda kasutatakse auto, mitte moodsa tehnikaga ühistranspordi asemel.

Kui kord koobalt on üles leitud ja purki pistetud, siis ka aastal 2055 saab seda purgist otse võtta, ilma, et peaks lapsneegrijõudu kasutama. Ehk elektriauto reostus on olemas kui seda teha koobaltist mis on kusagil mätta all peidus.
Ma loodan et me nii lollid ei ole et akusid viskame prügimäele, nagu me teeme plastikuga.
Koobalt jääb koobaltiks. Kui aastaks 2055 saab koobaltist midagi targemat teha kui autode akusid, siis vähemalt uue asja tegemisel ei ole lapsneegrijõudu tarvis, ega reostada uuesti. Seega ei saa elektriauto tootmise heitmeid 5 aastaga maha kanda.

Arnis, elektriauto sisaldab mh ka nö uue auto heitmeid (nagu fossiilikadki). Nii kaua, kuni soodustatakse uute ostmist ja vana lõpuni kasutamata asja ära viskamist, on seda raske pidada rohkemaks kui rohepesuks. Lahendusi on seal mitmeid, aga keskkonnast rääkides tuleks esmalt maksustada kõrgemalt igasuguse uue auto ostmine (mittevajalik luksus kui jõukate privileeg), lihtsalt heitmetest lähtudes ühed kõrgemalt ja teised madalamalt. Samas tuleks teha auto pidamine mugavamaks ja odavamaks, sest saastab liikumine, kuid juba toodetud sõiduvalmiduses olev seisev auto enam eriti ei saasta. See võiks ehk viia olukorrani, kus maasturit vajav pere saab osta omale maasturi kõrvale ka väikese auto (miks mitte just särtsuka!) ja sõita maasturiga ainult seal, kus seda tõesti vaja on. Ja see, kes ei vaja, aga kellele see on imago või elustiili küsimus, maksabki siis selle luksuse eest. Või oskab keegi pakkuda välja mõnda muud varianti, kuidas motiveerida inimesi liigutama koos endaga võimalikult väikest metallihunnikut?

Koobalt on vaid üks probleemidest. Alles äsja käis Soome meediast läbi uudis, et nii Saksas kui Poolas (Euroliidu sees!) on olemas üks nii suur kivisöejaam, mis ületab heitmetelt tervet Soome riiki (st transpordisektor, sõiduautod jne). Loomulikult pole need ainsad kivisöejaamad ja Hiina ehitab kivisöejaamasid pidevalt juurde. Suurt pilti vaadates tundub üksikute sõiduautodega võitlemine natuke veidra asendustegevusena, mida kasutatakse pigem rahavoogude suunamiseks õigete inimeste kätte. Kuigi ega suund ise sellepärast veel vale pole.

Aga samas Su enda mainitud koobaltki on probleem, mis puudutab hetkel mitukümmet tuhandet väga konkreetset last ja probleemiga peaks tegelema kohe praegu, mitte kümne aasta pärast, kui paljud neist lastest juba surnud on. Kasvõi selle hinnaga, et peatada ajutiselt koobaltit vajavate elektrividinate tootmine, kuni koobalti kätte saamiseks on leitud mõistlikumad lahendused. Praegu on see probleem lihtsalt meie silma alt eemal ja sellepärast on hea rääkida, kui rohelised me kõik ikka oleme. See link siit vist varemgi läbi käinud - tasub alati meeles pidada rääkides, kui keskkonna- ja inimsõbralikud on elektriautod.
https://www.dailymail.co.uk/news/article-4764208/Child-miner
s-aged-four-living-hell-Earth.html

Kas me jouame konsensusele, et alla euro3 bensukad ja dislad on oma aja ära elanud? Ma ka ei poolda autosid kasutada alla 10a.

Ei jõua konsensusele, sest ühe inimese mugavus ei tohi kunagi kaaluda üles kellegi teise elu hinda. Vihjan seal lingil olevatele lastele, kelle elu pole karvavõrdki vähem väärt kui Sinu või minu oma. Parem juba Euro0 sõidupiiranguga.

Me jõudsime Sillati eestvedamisel KeM töögrupis kiiresti konsensusele, et alla Euro5 diisleid sisse vedada ei tohiks, sest me ei ole Lääne-Euroopa romula.
Euro5 tähendab üldiselt juba kübemefiltrit ning see on väga oluline samm puhtama õhu suunas.

#keskkonnast rääkides tuleks esmalt maksustada kõrgemalt igasuguse uue auto ostmine (mittevajalik luksus kui jõukate privileeg), lihtsalt heitmetest lähtudes ühed kõrgemalt ja teised madalamalt.


See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele ja ei tähenda, et on absoluutne tõde. Automaks erineval kujul on olemas paljudes Euroopa riikides ning ma ei imestaks, kui see ükskord ka Eestis kehtestatakse.

Mis aga kindlasti tuleb, on läbisõidupõhine maks, meil nimetatakse seda "teekasutustasu". Hetkel seda pole lihtsalt seetõttu, et kontrollimine ja administreerimine on ülikeerukas, kuid tehnoloogia areneb ning ühel hetkel on meie ees direktiiv, mille lihtsalt peame üle võtma. Kuidas - seda me veel ei tea.

Eks valgel mehel ole tõesti mõnus oma kalli elektriauto istmel peesitada kui kollane või must maailmajagu selle orjapalga eest valmis on teinud. Aga valget meest see ei huvita, peaasi, et auto tema silmis roheline on, sest must ja kollane ei kuulu tema lemmikvärvide hulka. Ahjah, ka dollar on roheline.

Mine arengumaadesse ja ütle neile, et vot nüüd on nii et valged Euroopas otsustasid teilt töö ära võtta ja vaata kui õnnelikud nad on.

# Me jõudsime Sillati eestvedamisel KeM töögrupis kiiresti konsensusele, et alla
# Euro5 diisleid sisse vedada ei tohiks, sest me ei ole Lääne-Euroopa romula.
# Euro5 tähendab üldiselt juba kübemefiltrit ning see on väga oluline samm
# puhtama õhu suunas.

Kelle huvisid see töögrupp esindab? Ma mõtlen päriselt, mitte formaalselt?

See Euro5 ümber käiv jutt on selle teema jaoks küll natuke offtopik, aga kuna tegu on praeguse särtsuauto alternatiiviga, siis ega see teemast just väga kaugel kah pole.

Aga nüüd lähemalt: kunagise diislientusiastina julgen väita, et kõik vanakooli diislid (nii eelpõlemiskambriga kui otsepritsediislid) on võimalik panna silmale nähtavalt ja aparaatide jaoks mõõdetavalt (tahmaosakeste mõõtmine üv-l!) väga puhtalt käima väga odavate vahenditega. Seda isegi suht kohviks sõidetud mootorite puhul ja siin saab rääkida mootori ressursist ikkagi üle miljoni kilomeetri (käib ka paljude bensiinimootorite kohta). Miks seda ei tehta - üv punktid ja politsei koostöös (kordusülevaatus tänavatel tossavatele roimadele... või siis tuunitud autodele:)? Isegi, kui ma niimoodi vahele jääksin, oleks suht pohlad, sest max 100e ja tund-paar tööd/timmimist ja iga diisel käib nii, et seda töörezhiimi annab ikka otsida, kust mingit suitsu või tahma on võimalik leida. Igaks juhuks rõhutan, et see 100e on maksimumkulu, mitte miinimumkulu, kuna seal lihtsalt pole rohkem ega kallimaid detaile, mis suitsu/tahma põhjustavad. St see kõik peegeldab autoomaniku suhtumist (või siis hobi:) ja kui järelevalveorganid sellega ei tegele, on see kivi nende kapsaaias, mitte seadustes.

Vaatame tänavale - mis on reaalsus? Kirbe haisu ja tahmapilvega sõidavad ringi hoopis commonrailid ja põhjuseks kas siis pihustiprobleemid (sest pihustikomplekt koos vahetusega maksab ka odavaimale mikromootorile 1K+ eurot) või hoopis häired EGR-i töös (mida leiab ka vanematelt diislitelt ja bensukatelt). Brigitte SH tahmafiltrisaaga on vast kõigile tuttav, samast nähtusest vähemkuulsate inimeste puhul saaks rääkida ikka väga arvestatava osa Eestis ringi sõitvate uuemate diislite puhul. Huvitav, kui paljusid see võiks puudutada? Kolmandikku? Veelgi rohkemat? Nii mina kui iga autodega lähemalt kokkupuutunu teab, kui lihtne on sama asjaga petta nt ülevaatusel, sest selle kontrollimise meetodid on piiratud.

Lõpuks ongi meil ainult number paberi peal (näiteks Euro5), eelpool mainitud põhjustel numbri taga sisu ei ole ega tule, järelevalvet pole juba praegu (sest see lahendaks ka tegeliku probleemi:) ja reaalselt kannatab lõpuks ikkagi linnaõhk. Selles on võimalik veenduda enamikes maailma suurlinnades, mis on liiklustiheduselt ja pindalalt nii suured, et tuul ei suuda seda saasta laiali puhuda... sealjuures oluliselt uuema autopargi puhul kui eestlane lähimatel aastakümnetel omale tõenäoliselt soetada suudaks.

Ma väidan seda, et mida uuemaid (loe: keerukamaid ja kallimat hooldust vajavaid) autosid siia tuua lubatakse, seda vaesemaks me ühiskonna kui tervikuna jääme (käigushoidmisele kuluv ressurss oleks mõistlikum kulutada eksporditavate väärtuste loomisele) ja seda enam romulaks meie autopark muutub. Lihtsalt uuema aastaarvuga romude arvelt.

Kirjutasin küll pikalt, aga natuke liiga lihtsustatult, sest auto on palju enamat kui mootoritehnoloogia - tegelik probleem on selles, et töökindel auto ja "euronormid" asuvad üksteisest suhteliselt kaugel. Aga ei peaks. Ma näeks selle vastandamise asemel pigem võimalust, sest toetatava keskkonnasäästlikuse puhul tahetakse rääkida ainult heitgaasidest, aga peaks rääkima autost kui tervikust. Mitte sellest, mitu korda 100tkm jooksul stabikakonte peab vahetama, vaid lükkama vastutuse auto vastupidavuse eest osaliselt ka tootja kaela, et tarbija ei peaks avastama, et juba n-sada-tuhat sõitnud auto pidamine muutub nii kalliks, et ratsionaalsem on osta jälle uus ja lükata see varases nooruses roimastunud auto probleem järgmise ohvri kraesse.

Sorry, seda "euroopa romulaks muutumise" loosungit on kedratud juba aastakümneid, aga aastaarvu (ok, heitmeteklassi) uuenemisele suunatud seadused on seda siiani soodustanud. Sarnaseid näiteid on võtta kogu maailmast (Aafrika riikide seadusandjad on samuti ärimeeste käpa all, kogu siit sinna suunduv romupark elab läbi samu huvigruppide poolt suunatud arenguetappe). Minu huvi on eelkõige tulemus - et linnas ei kohtaks ühtegi tossavat ega haisevat autot. Tahaks näha ainult korras autosid (=et inimesed jaksaks omi autosid korras hoida). Kui senine suund seda pole taganud, ei taga seda ka see, kui senist suunda üha karmima käega jätkata... Palun vastuväiteid!

Olen väga väga nõus Kärsa jutuga. Suur osa tänaval tossavatest autodest on EURO 4-5, mitte iidvanad diislid.
Meie "tehnoülevaatus" on naljanumber.
Küll aga EURO3-st alates autod saavad olla korras olles puhtad, piisavalt puhtad, et ei ole kibedat vine ega musta lonti (jah väike pahmakas võib tekkida kui labidas põhjas).
Siiski ilma EGRita diisel ei ole võimeline olema piisavalt okei, isegi kui ta tehasest välja tuli, sealt ka mingi mõistlik piir. EURO3, näiteks. Ja karburaatoriga sama asi, no ei saa nii et tagant aromaatühendite lõhna ei ole külma mootoriga :)

Common Rail on jah väga suur mure vananevate sõidukitega. Ja mida aega edasi, seda hullemaks pilt liikluses läheb, sest tänane tutikas 2017a masin aastal 2027 arvatavast reostab veel hullemini kui 2007a masin aastal 2017. Ja kui midagi ei muutu, siis saavad need EURO6-d edukalt Eesti TÜVi ja liikluspatrullide sõeladest läbi puhta lehega. Liiklusjärelvalve on lihtsalt nii totulotu, et ei suuda kokku panna elementaarseid teadmisi: auto on näiteks EURO4-5, tahmafiltriga, aga liikluses oli näha väga väga kerget musta pilve või oli tunda kibedat lõhna. Seega väljalase on tuunitud ja auto vaja saata mõtlematult erakorralisele. 90+% juhtudel tahmafiltrit ei ole ja ilma järelvalveta 100% nendest tahmafiltrit enne auto mahakandmist tagasi ei tule. EURO6 disla ilma tahmafiltrita ei tõmba EURO3-gi välja (sest EURO3le vastav mootor ei riku midagi ära seal torustikus).

Aga noh, mida me seletame. Kõrgem ots teab kõike seda, lihtsalt vaikib.

Aga mis saab hobiautodega tüüpidest? Keelame aga kõik ära....

enamus antud teemas osalejaid ei saa kategooriast "hobiauto" muffigi aru. kuidas saab mingi ese millega saab lihtsalt aast beesse kellegi hobi olla.

# Siiski ilma EGRita diisel ei ole võimeline olema piisavalt okei, isegi kui ta
# tehasest välja tuli

Sellise lause peale ärkab minus diislientusiast, kes väidab, et mitte keegi ei keela seadistada näiteks pihustirõhkusid komakoha võrra täpsemalt, kui tehas ette nägi. Siis mitte ei käi puhtamalt, vaid ka ühtlasemalt ja on märgatavalt võimsam (loe: suurem osa sõidust käib nn alakoormatud rezhiimis). Ei maksa neisse tehnilistesse nüanssidesse takerduda, mõistlikum on lähtuda tulemusest. Kindlasti on autosid, mille puhul seda tulemust ei õnnestugi saavutada ja neid ei peaks mitte lõplikult ära keelama, vaid piirama just linnatingimustes (loe: motiveerima kasutama midagi muud, kasvõi nt mootoriswap nagu praegu üha enam Subaru diislite asemele vanu 81kw VAGi omi pistetakse).

# Ja karburaatoriga sama asi, no ei saa nii et tagant
# aromaatühendite lõhna ei ole külma mootoriga :)

Isegi tuliuue auto katalüsaatoriga diisli lõhn on enamike arvates hullem ja see mõiste "külm mootor" kehtib erinevate autode puhul väga erineva aja jooksul, lisaks on valdav enamus karburaatoreid võimalik seadistada ka väga keskkonnasõbralikuks (klappide eluhea hinnaga:)) ja maailma viimased karburaatormootorid andsid kohati ikka ulmenumbreid heitmete osas välja, mida paljud sama ajastu pritsungidki häbenema pidid. Loomulikult räägin ma jälle mingitest eranditest, aga kuna maailm koosnebki eranditest ja mingit "keskmist" pole reaalselt olemas, oleks kogu seadusandlus mõistlikum ehitada ülesse samuti mitte mustvalgete keeldude ja piirangute kaudu, vaid otseselt tulemusest lähtuvalt. St seaduse eesmärk ei peaks olema mitte see, et linnas ei kohta ühtegi karburaatoriga autot, vaid et karburaatormootor peab täitma mingid x nõuded, seejärel inimene otsustab, kas tal on ratsionaalne seda nõuet täita (näiteks tagada, et oma vana autot käivitab ta kodus alati elektriga ette soojendatuna). Seaduse eesmärgi võib lugeda täidetuks siis, kui selle tulemusena on linnas neid nõudeid täitvate autode hulk alla yy protsendi või promilli. Olen seda näidet varemgi toonud, et Subaru reklaamis oma veepritset alles käesoleval aastatuhandel, aga mu rallisõitjatest lähisugulased ehitasid oma moskvitsile veepritse peale juba 60ndatel ja see auto on mul tänaseni alles ning pani (veel krooni ajal) nii mõnegi tehnoülevaataja ahhetama - seadus ei jõua kunagi pidada sammu tehniliste lahenduste ega nendest mööda hiilimistega. Kõigi jaoks oleks lihtsam tegeleda tulemuste mõõtmisega ja jätta see tehniline lahendus selleks pädevate inimeste mureks. Ma usun, et selline lähenemine viib meid elektriautostumiseni täpselt sama kiiresti. Ainult et paljude jaoks oluliselt valutumalt ja ühiskonna jaoks odavamalt (loe: uusi maksumaksjaid kasvatavate suurte perede jaoks ilma hinge kinni tõmbamata).

Arnis, Sa kusagil varem tõid juba selle näite, et mitu korda on särtsuauto sõbralikum fossiilikast. Tõe huvides võiks jagada siin ka fossiilikad eri kategooriatesse. Mis see number oli, mitu korda see erinevus siis on? Kas ma eksin väitega, et üksi särtsuautos sõitmine on suurem koormus keskkonnale kui seitsmeliikmeline pere mingis gaasiseadmega väikeses mahtuniversaalis (nt VW Caddy Life)? Aga seismekesi bensiinimootoriga Ford Galaxis, Dacia Lodgys või Citroen Grand C4-s? Äkki poleks päris seitset inimest selleks autosse vajagi ja piisaks neljast inimesest mingis Toyota Aygos?

Kuna linnaõhku ei saasta mitte ainult heitgaasid, vaid ka rehvitolm (ja soojus, müra ja isegi nende autode jaoks vajalike parkimiskohtade lehtedest või lumest puhtana hoidmine), äkki peaks alustama piiramist (või maksustamist) mootoritüüpide asemel hoopis sellest, et autot kasutaks ainult (pigem) need, kes eelistavad ühildada oma käike (kasvõi koos naabriga) ja motiveerida sõitma inimesi mitmekesi? USAs on see ju üsna levinud viis ummikutega võitlemisel. Miks ei peaks see sobima Eestisse... seda enam, et isegi kui kõik inimesed särtsukatesse ümber istuks, ei kaoks praeguse üksinda autokasutuse juures ummikud mitte kuhugi.

"Siis mitte ei käi puhtamalt, vaid ka ühtlasemalt ja on märgatavalt võimsam (loe: suurem osa sõidust käib nn alakoormatud rezhiimis)" - Ideaalsed pihustused (üks pihustus per tsükkel meh-pihustite puhul) teevad mootori siidsiledaks jah, ka tahmasus langeb. AGA.. NOx gaasid tulenevad sellest, et diiselmootor ei tööta stoihhomeetrilises segus, vaid õhku on pea alati "liiga palju". Mida madalam on koormus, seda rohkem NOx-i. Mida rohkem liighapnikku, seda rohkem ühineb see lämmastikuga. Hapnikuvaese gaasi tagasitoomine silindrisse vähendab hapniku osakaalu ja langetab NOx gaaside kogust DRASTILISELT. Ja kui pihustid ei tahma, siis sisselase/klapid jäävad kõik ilusaks ja puhtaks. Ühtegi negatiivset EGRil ei olekski.

Arusaadavalt üksi 5-kohalises autos sõitmine linnasüdames (ilma kaubata) on patt. Eriti kui auto on suur ja raske. Aga seda teemat pole mõtet arutama hakata senimaani kuni naastud on kõigile tasuta. 100km naaste=2kg asfalti. Rehvi/piduritolm on köömes selle kõrval :)

Mulle pargi-reisi parklate idee meeldib, aga teostus on halb.
Esiteks, autosse mahub rohkem kui 1 inimene, seega kõik peavad saama tasuta sõita ühistranspordiga, mitte ainult sõiduki juht. Teiseks, parklad peavad olema ummikualast väljaspool ja ühistransport sealt ja sinna peab olema tugev. Aga üldiselt võib kogu ühistranspordi süsteemi p*se saata kuni 100% huvilistest tasuta sõita ei saa ning bussid dislad. Eriti naljakad on need suitsevad EURO6 diiselbussid :)

Eh jah. Elektriautode rääkimata "puhtus" tuleb sellest, et peale 300 000km läbimist on heitmete kogus per km parem kui kunagi varem (aastatega aina puhtam võrk). Tavaautode suitsu eraldamise võimekus aga suureneb ja suureneb :D

Ma ei mõelnudki, et EGR või kübemefilter valed asjad oleksid või vana diisli heitmed "kaasaegsete" uutega võrreldavaks teeks. Lihtsalt need uued on natuke liiga paljudes töörezhiimides üsna ebatöökindlad asjad ja kuna inimesed pigem näevad tahma ja tunnevad lõhna, siis ma näen, et mul õnnestuks sellist vaatepilti ja lõhnapilti pakkuda vanakoolidiisliga väga palju odavamalt... see on omakorda põhjus, miks nii palju uusi autosid tossavad ja vanad pigem mitte. Mul on omal kah üks selline vana diisel, mille EGR töötab puhastamise järel ideaalselt... päris mitu nädalat:) Linnas oleks sellise autoga sõitmine aga pehmelt öeldes väga ebaviisakas kõigi teiste suhtes, kuid samas on tehnoülevaatusel (peale EGR klapi puhastamist) kõik ideaalne. Aga leia nüüd inimene, kes viitsib iga paari nädala tagant need 3-4 minutit kapoti all veeta... ja ega ma isegi seda ennetavalt teha ei viitsi:)

Väga nõustun selle pargi-reisi lõiguga. Täpselt sama asi häirib ka mind koos naise-lastega Tallinnasse tulles (kasutame pargireisiparklat vaatamata sellele, et üks meist maksma peab). Minu arvates just see (ja ka näiteks 3+ inimeste lubamine bussiradadele) ongi see, millest tuleks alustada. Üksi Tesla roolis bussiraja kasutamine on pigem siiski omale privilegeeritu staatuse ostmine - Venemaal sõidavad samad inimesed ummikutest mööda kõnniteede kaudu. Naastrehvid aga... juba sellest oleks abi, kui panna neile maks peale. Näiteks 2e/24h. Ei käi see üle jõu maakale, kes kuus korra linnas peab käima, aga linnas igapäevaselt asfaldi freesija paneb juba mõtlema. Nii peaks olema hundid söönud ja lambad terved, sest ei tõmmata vaipa alt ära ka nendel, kelle jaoks see on tõesti oluline, kuid naastukasutajate hulk väheneks Tallinnas kindlasti olulisel määral. Väga lihtne korraldada üle äpi, tasulise numbri (nagu parkimine) või ettemaksega netis, lihtne automaatselt kontrollida ja hea lisatulu linna jaoks. Pigem tahtmise probleem, et seda juba ammu tehtud pole. Ja palju olulisem, kui "muutume Euroopa romulaks" sildistavate loosungite all rahavoogude suunamine võõramaiste autotootjate taskutesse. Kui veel suudetaks asendada liivatamine graniidikilluga (mille saab korjata kokku ja ära pesta nagu mujal) ning soolatamise asemel lasta samal puisturil sõita sahk-maas asendis, võiks vist elektriautode vähesuse probleemi üldse mõneks ajaks laualt maha tõsta:)) Aga kõik märkaks erinevust.

Ehh, kärss, ei tasu libedale jääle astuda. Oma jutu järgi oled igasugu keelamise-käskimise vastu, aga tead täpselt, mismoodi teisi maksustama peaks. Täna hommikul aknast välja vaadates igatsen isegi naelu taga. Millegi maksu alla panemine pole lahendus. Ja linna all pead sa ilmselt silmas Tallinnat - mõtle nüüd vähe loogiliselt, kuidas sellise haldusvõimekusega üksus suudaks eraldi veel naelkummimaksu koguma hakata? Mõtlen nii, et järjekord linna sissesõidul kuni Tapa ristini ei ulatuks. Pigem keelab üks songissepa järeltulija väga hea meelega üldse kõigil peale rasedate naiste ja sõjaveteranide linna sissesõidu ära, kui vastava palvega nende kontoorasse pöörduda.

Juba aastaid tagasi lubati nutikaid naastrehve, mis ajavad küüned välja ainult vajalikul ajal. Praeguse parima teadmise järgi selliseid veel vabamüügis pole. Vaadates nutipluti arengut, siis on imekspandav, et sellist kooslust pole suudetud veel valmistada. Kuigi erilist vahet ei ole, meie teed kuluvad-vajuvad piisavalt hästi ilma igasugu naeladetagi, eriti pealinnas.

Natuke koobaltijuttu, alates 4:30: https://www.youtube.com/watch?v=ysQ3VWpuwI0

"100km naaste=2kg asfalti."
Kuskil naastu teemas oli uurimus "läänest", et 1miljon autot kulutasid teed 5,6mm aga meil millegipärast toimub kulumine meetrites....
Ütleme nii, et sõitev(kasvõi EURO 2?) on 100X loodustsäästvam kui uus, ostetav EURO 7!

Kui eeldada, et asfaldi tihedus on 2000 kg/m3 ja autol on all 225mm laiused rehvid, siis 2kg asfalti 100km kohta per auto kulutaks asfalti miljoni auto puhul kaks 225mm laiust ja 22mm sügavust rada. Aga kuna autod ei sõida täpselt üksteise jälgedes, on rajad laiemad ning selle võtta madalamad.
Seega väited, et 2kg 100km kohta ning 5,6mm miljoni auto kohta on päris sarnased.

# Oma jutu järgi oled igasugu keelamise-käskimise vastu, aga tead täpselt,
# mismoodi teisi maksustama peaks.

Keelul ja piirangul (maksustamine) on üks väga suur ja põhimõtteline erinevus - üks välistab millegi, teine suunab inimesi käituma mingil viisil. Piirangute alla käib ka näiteks kütuseaktsiis, naastrehvide kasutuse ajaline piirang, tulede kasutamise kohustus, kiirusepiirangud jpm. Isegi rikkis autoga sõitmine pole mitte keelatud, vaid ainult piiratud, tohib sõita koju ja remonditöökotta. Igasuguste seaduste ja regulatsioonide sügavam mõte on ühtlasi ka see, et need peavad täitma oma väga konkreetset eesmärki ja olema niipalju mõistlikud, et inimesed eelistaks täita seadusi JOKK skeemide sepitsemise asemel. Paremat näidet, kui kütuse ja alkoholi aktsiiside arutule tõstmisele järgnenud piirikaubandus Venemaaga ja hiljem Lätiga, on vist raske välja pakkuda. Pole raske arvata, millised uued äritegevuse liigid tekiks turule peale vanemate autode toomise keelustamist.

TO ärnis Lihtsal OT jätkuks pargi -reisi muide toimibki nii, et lisaks juhile saab ka kuni 3 kaasreisijat samal marsruudil kaasa kulgeda ühistranspordis....
Täpsem info on tallinna kodukal selle teema kohta

Ja olengi hoopis mina loll
https://www.tallinn.ee/est/Pargi-ja-Reisi
Aga ikka on keevitatud sinna juurde selline konks, et kaasreisijad peavad jätkama teekonda koos samas ühistranspordis. Et kui naise ja naabrite töökohad asuvad erinevates kohtades, siis sel puhul soovitakse, et igaüks tuleks linna ikkagi pigem oma autoga, mitte koos... Roheline Tallinn:))

Säärane uudisnupuke:
https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/black-swan-uu
skasutus/

"...Mine arengumaadesse ja ütle neile, et vot nüüd on nii et valged Euroopas otsustasid teilt töö ära võtta ja vaata kui õnnelikud nad on...m
"
na arvan et kui nad seal vähem sigiksid, siis nad saaks ka varsti enesele suuremat palka küsida...
Euroopas oli lapstööjõu probleem samuti olemas 19. sajandil ja samal ajal ka suur väljaränne Uude Maailma...

Tänu pisikestele kollastele või mustadele käekestele ongi valgel mehel võimalik tarbida enamikku sellest, mida ta igapäevaselt tarbib. Valge mees ei mõtle sellele, mitu paari käsi igapäevselt rinnale risti pannakse ja heal juhul ka kirstukaas peale lüüakse, valgele mehele on oluline vaid hind- kui see asi on liiga kallis, siis ei osta, kui see asi on liiga odav, siis järelikult hiina saast, kui see asi on ka teistel, siis kindlasti ostan, kui teistel seda veel ei ole, aga minul on pappi selle ostmiseks, siis kindlasti ostan ja vaatan ülbelt kehvikute poole. Valget meest ei huvita, mis toimub tema mättast kaugemal, valgele mehele on oluline, et tema mätas on teiste omast kõrgem ja suurem.

sellest rinnale ristipanemisest hoolimata kollaste ja mustade kätepaaride arv kasvab igas päevas 220 000 võrra. aastas 80 miljonit...
Varsti see iga kätepaar tahab ka rooliratast kerata...

Jah, ja need pidevalt juurde sündivad käekesed on ühest kollasest riigist (või üldse sealsest maailmajaost) teinud maailma ühe võimsama majandusega riigi, mille töövilju valge mees naudib ja samal ajal vingub, et endil töökäsi ei leidu või tööpuudus kõrge või kõik on nii kuradima kallis. Samas paradoksaalselt seal jällegi vaesus vahib igast praost sisse.

See on kummaline ja totaalselt ebaloogiline, aga mida jõukamad on inimesed, seda vähem nad lapsi hangivad. See kehtib kõigi rasside ja religioonide puhul - USAs ja EUs sündinud mustanahalistel on alla kahe lapse naise kohta - nad surevad tasapisi välja nagu valge rasski. Ka Aafrikas näitena Mauritiusel sündis 1950-ndatel 6 last naise kohta. Siis avastas turismitööstus, et seal on ilus, soe ja mõnus. Hakkasid kerkima hotellid ja ka kohalike elujärg. Praeguseks Eesti GDP per capita seal veel saavutatud pole, aga sündivus juba on langenud 1,4 last/naine, umbes nagu Eestiski.

Muudetud 28.11.19 10:54

Et teemas püsida, arvan, et "asi" on elektris- nimelt akudega vibraatorites...

Elektriauto kasutamise praktilisest poolest kirjatükk
https://www.accelerista.com/proovitud/eksperiment/koerailmag
a-riiga-ikeasse-ja-tagasi/

no see ju lausa seiklus, mina oma masuudiperssiga saan sups teha kaks Tartu - Riia - Tartu otsa peatumatta 60 liitriga

Kui varem tuli enne reisi viisasid hankida ja kaitsepookimisi teha, siis nüüd tuleb rahakotivahed igasugu laadimiskaarte ja telefon äppe täis laadida.
Aga eks seegi lõbus lause:
...sõiduraadius kodu lähedal kinni ei hoia ja laadimistsükli ajal leiab hulgani sisukaid tegevusi.
Näiteks kuuseheki vahtimine...

Riia reisi seiklus on muidugi ilus ja tore.kõik numbrid on välja toodud,aga mida pole on aeg. aeg nagu ei maksakski midagi siin maailmas.

kui on seiklus, hobi käsikäes, siis aeg kaugel tagaplaanil, egas see mingi sprint pole

kellega siis Riiga sõita.naisega ei saa.selle aja peal lähed riidu.armukesega ammugi mitte.see on absoluutselt välistatud.sõbraga.kisub kahtlaseks.kaks meest süstemaatiliselt kuuseheki varjus.

Miks mitte armukesega? Kuni auto laeb, teed romantilisi jalutuskäike kuuseheki taga. Aga muidugi ei ole vist mõtet sama marsruuti järgmisel korral korrata, sest ilmselt ei meeldiks armukesele pidevalt ükssama kuusehekk.

Ma tsiteeriks sealt artiklist hoopis olulisemat mõttekäiku

# CNG mootoriga Octavia, millest võlusime väga ökonoomse sõidu võtteid
# kasutades välja samasuguse kütusekulu hinna.

# 2017. aasta Dacia Logan MPV-ga sõites maksab sada kilomeetrit 9 eurot. Võrdlust
# siia nihutades on elektriauto saja kilomeetri kohta küll 6,5 euroga võidus.

# Leaf maksab umbes 38 000 eurot ning Dacia 13 000 eurot. 25 000 eurose
# hinnavahe tagasi võitmiseks tuleb sõita ca 380 000 kilomeetrit.

Ainult et Logan MCV-sse (mitte MPV-sse:) mahub ära ka see, mis Leafi ei mahu (sest ainult üks neist on universaalkerega sõiduauto) ja bensiinimootoriga Logan on omas klassis üks janusemaid, mitte mingi ökonoomsuse etalon. Seesama Logan MCV diiselmootoriga või mõni muu odavama otsa ökopill viiks selle hinnavahe tagasivõitmise kilometraazhi müstilistesse kõrgustesse. Diisel-Daciad kehvema varustusega on isegi odavamad ja 13K saab peale Dacia ka mõnda muud diislit. Viieukseline CNG Seat Ibiza hinnad algavad alla 16K. St see kõik pole mitte objektiivne võrdlus vaid "sisuturundus"... iseasi, et kelle kasuks siis täpsemalt:)

Ma ei ole siiani aru saanud, miks seda särtsumasinat vaja on, peale poliitiliste põhjuste muidugi?
Kliimaga pole siin midagi pistmist, kahjuks....

tuleb kohe 380 tkm läbisõitnud elektrikas osta. siis oled kohe ka plussis.

Ma ei ole siiani aru saanud, miks seda särtsumasinat vaja on, peale poliitiliste põhjuste muidugi?
Kliimaga pole siin midagi pistmist, kahjuks....

Lisaks kliimale on olemas ka kohalik õhk. Sellega on elektriautol "kõvasti pistmist". Aga noh, tegelikult on märkimisvääriv see, et sellega kordades parem sõita. Leaf sõidab paremini (üldiselt, puudusi on piisavalt) kui 5-seeria BMW, millega ma olen harjunud sõitma. Üldiselt autod on kõvasti kehvemad kui 5-seeria BMW või Superb või A6 vms. Leafist on raske s*temat autot teha kui jätta auto elektriliseks. Aga see s*tt on niivõrd hea et teeb enamikule silmad ette. Kes ei tea, see ei tea. Kes pole proovinud, ei oma hääleõigust võrdlemises.

Elektriautod tulevad sest võrreldes naftamasinatega on nad paremad ja odavamad (kohe kui naftale õige väärtus ära keevitada, hetkel see nii ei ole, heitmemaks on null). See et hetkel pole roosat universaali katuseraamidega, see ei ole argument mitte millelegi, kui vaid sellele, et hetkel veel ei ole kõik kujud elektriversioonis saadaval.

# Kes ei tea, see ei tea. Kes pole proovinud, ei oma hääleõigust võrdlemises.

See on väga kehv eeldus mingit väidet esitades, et teised ei tea (mitte, et ma seda ka ise mõnikord ei teeks - ikka siis, kui see teadmatus väga välja kusagilt paistab). Usu, neid inimesi, kes on huvitatud ja need kogemused hankinud, on rohkem kui arvad. Ja see ongi põhjus, miks nad isegi ei kaalu sellise auto ostmist. Ma selle vastu ei vaidlegi, et igasugustel särtsukatel, isegi Mievitel, on oma fun faktor sõitmisel täiesti olemas. Samuti on fun faktor olemas pläriseval 2T motikal või surströmmingu söömisel, ainult et see fun faktor ei ole objektiivne omadus, mis teeb millegi teisest paremaks või paremini sobivaks. See on kõigest meeldimine ja nii tuleks seda võttagi (Su oma võrdlus bemariga). Ja see, et kellelegi tõepoolest sobib - heli abil tähelepanu kerjamiseks on ka lärmakal tsiklil mõte täiesti olemas ja kala hapendamine on läbi aegade olnud üks kala säilitamise viisides oludes, kus nt kuivatamine polnud võimalik. Kõigi ülejäänute puhul aga...

Heitmemaks on hea offtopik siin. Alati saaks öelda, et kui tahad sõita, kasvata ise puud oma puugaasi auto jaoks. Aga itimees ei kasvata ise, tema loob teisi väärtusi ja vahetab need väärtused puuklotside vastu. Nii nagu kasutab turbolaadur kaduma minevat energiat ära "pooltasuta", nii on kõigil võimalik anda oma panus nii elektri kui gaasi tootmisse päris mitmetel rohelistel viisidel, mis välistab loodusvaenulikult toodetud elektri kasutamise. Visaku esimene kivi see, kes elektrilevi teenustest täielikult loobuda on suutnud (ka mina liigun selles suunas jõudumööda). Need kõik on rohelisemad võimalused päris probleemiga tegelemiseks, kui üha uute ja uute autode väljamaal ehitamisele pealemaksmine maksumaksja rahaga.

Meenutan lihtsalt natuke ajalugu, mina olin üks nendest, kes autod seejärel kõik Tallinnast välja registreeris:)
https://epl.delfi.ee/eesti/tallinna-automaks-tehti-labimotle
matult?id=50721298
Paadimaksuga ähvardamisel oli künnis samuti madalal, kaater (ja kõik järgnevad) ei sõida enam Eesti lipu all.
Nüüd on siis järjekordne karistus välja mõeldud, mis iseenesest väga vale polegi, aga mul on juba mitu skeemi välja mõeldud, kuidas see tasalülitada ja ma pole kindlasti ainus:))
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/autodele-sissesoidumak
su-kehtestamine-voiks-anda-tallinnale-50-miljonit-eurot-aast
as?id=88209683

Panid tähele, ka eelpool mainitud "Leafiga IKEAsse" artiklis oli toodud välja särtsuauto eelisteks mh kesklinnas parkimine ja bussiradadel sõitmine. Et pigem tulgu üksi kesklinna särtsukaga kui nt viiekesi CNG autoga. Sisuliselt lubatakse üksinda täita oma autoga parkimiskohti ja takistada ltrolle-busse ning tekitada ummikuid ühistranspordiradadel... ei saa olla väga pikka perspektiivi sellel lähenemisel särtsukate lisandumise valguses ega ole see ka moraalselt õige nende suhtes, kes annavad oma panuse keskkonna heaks sellega, et hoiavad vanu autosid laitmatus korras ja tarbivad need lõpuni. Lamellrehvidega;)

jälle musta nalja. Rohelusest laulda ei tuleks enne, kui laevad, lennukid, rongid ja muu raske - ning sõjatehnika akudel töötama pandaks.

Kuna CO2 pn globaalne probleem, siis tuleb ka lahendada see globaalselt.
Maks tuleb panna nafta/gaasi/söeammutajatele, edasi tarbijani jõuab see siis automaatselt ja kõik on võrdses konkurentsiseisus.
Ja paarisada ammutajat on lihtsam administreerida kui miljardeid lõpptarbijaid.

mis sellest maksust kasu on.kõik sõidavad nagunii edasi.tipptundidel ei tehta ju lustisõitu.inimestel on vaja ju liikuda

Aga kuhu see kaevandajate maks siis kõik läheks, kelle kätte? Ja kas konteineritäie dollarite või eurode eest saab planeedi kuidagi rohelisemaks kui ammutamine ja põletamine samas mahus jätkub? Kõik need maksustamised on üks kahtlane teema, sest lõppkokkuvõttes ei suuda enam keegi kontrollida, milleks see raha kulub ja kas kulub õilsa eesmärgi nimel või laristatakse niisama- easy money ju.
Üldiselt tuleks kõik need aktsiisid ja käibekad ja muud jamad kaotada ning minna tagasi elementaarse majandamise juurde- kurgid sulle, raha mulle ja keegi ei topi oma karvast kätt vahele ega õngitse sealt veel mingit lisamaksu.
Ah et kuidas riik siis oma raha kätte saab? Kindlasti võib kasutada tulumaksu, kõik, kes kasutavad teedel liikumiseks autot, maksavad midagi, aga mitte nii, et pensionäri 6 päeva nädalas seisev auto maksu all oleks- teemaksu seadmete paigaldamine ei ole keerulisem kui kiiruskaamerate panek. Või loobub autost, aga saab normaalse ühistranspordi, mis loomulikult tasuline, aga odavam kui auto omamine. Kasvõi lastetusmaks, sest kui järeltulevat põlvkonda ei tooda, ei pea teiste inimeste lapsed su pensioni nimel töötama. Igasugu variante leiab kindlasti veel. Loomulikult sel juhul teatud kulutused suurenevad, samas mõned jälle vähenevad, aga süsteem saab läbipaistvam ja ilmselt jääb ka teatud osale inimestest rohkem raha kätte.

see oleks globaalne raha millega ehitataks globaalne elektrivõrk ja PV jaamade vöö Maa päikselisematesse piirkondadesse... näiteks.

Autode CO2 heide on siiski vaid osa probleemist. Energiatootmise osa on suurem.
Sõiduautode elektrikulu näiteks Eestis oleks ju vaid 1 TWh. 10 x rohkem läheb energiat mujale - seega ka CO2-e


Teemaks on kõige lihtsamalt kasseeritav ülevaatusel odomeetri näidu alusel.
See tuleb lihtsalt kerimiskindlaks muuta... v-olla dubleerida kuidagi elektrooniliselt.
Aga see on kohalik - riigi hallatav maks. pohhuistidest riigid seda ei kehtesta

Leafi käkk parem kui 5 seeria bmw. Koomik. Leaf on kõige si*em auto üldse mis loodud viimase 10.a jooksul. Hirmus salongi kvaliteet, odavad plastik nupud, jubeda kvaliteediga auto. Mitte midagi soliidset pole. Lisaks uue leafi väärtus langeb väga kiirelt. Sõidab nagu punn, veermik jube. Salongi ruum on pigem väike, eriti tagaistmel. Ja cmon, sul on vana bmw e39, 20.a vana masin ja võrdled seda oma 10.a uuema leafiga?

Ühesõnaga leafi pidada heaks autoks...peab midagi peas viltu olema.

Muudetud 09.12.19 10:33

Co2 on vajalik taimede jaoks, mis krdi globaalne probleem? Ennem lõpetage prügi loopimine tänavatele, veekogudesse. Eriti seal hiina maal. Isegi siin eestis keset tallinn-tartut vedeleb circkle k kohvi topse jne.

# Mitte midagi soliidset pole.

Nii nagu Arnis pole huvitatud maksma soliidsuse eest, pole mõni teine nõus maksma mingi iphone ühenduse või bussiradadel sõitmise õiguse eest, sest tal pole (nt Paides) seda lihtsalt vaja. Mis selles halba on, et üks auto, mis sobib ühele, ei sobi teisele ja vastupidi?

# Teemaks on kõige lihtsamalt kasseeritav ülevaatusel odomeetri näidu alusel.

Ühelt poolt jah, see oleks kõige ausam maksustamine, sest seisev auto ei saasta, ei tekita liiklusummikuid jne.

Teiselt poolt jällegi: maainimesel ei ole ühistransporti kusagilt võtta, aga ise peab kuidagi ikka tööle minema, viima lapsed lasteaeda-kooli(desse, sest põhikool ja gümnaasium asuvad sageli veel erinevates asulates) ja see läbisõit tuleb valikuvõimaluste puudumise tõttu üsna soliidne. Ja nüüd soovib keegi teda ühistranspordi puudumise eest veel uue maksuga karistama hakata...

Probleemiks on aga hoopis linnainimene, kes sõidab autoga nt Kristiinest kesklinna, edasi-tagasi ainult 5km päevas - tekitab liiklusummikuid ja kurdab pärast auto24 foorumis nende probleemide üle, mille on põhjustanud pidev lühikeste otste sõitmine. Ühelt poolt on Arnisel õigus, et just selleks sobibki särtsuauto kõige paremini, aga teiselt poolt oleks vaja mitte lasta neil mugavalt mööda bussiradu sõita sinna, kuhu nagunii pääseb ka bussiga (bussirajad!:). Just need, kellele särtsuauto kõige paremini sobib, tuleks hoopis autost loobuma meelitada (sundida). Kilomeetrite maksustamine töötaks tegeliku probleemi lahendamisel täpselt vastupidises suunas...

Ükski meede ei tohiks viia selleni, et maainimesel on lõpuks odavam kolida linna või tal tekib künnis tulla linna nt eriarsti vastuvõtule, sest need kõik on sama (riigi)rahakoti erinevad taskud ja nende vahel raha ringitõstmine ei tekita seda juurde. Aga raha viib välja ka see, kui inimene, kelle jaoks on loodud ja sobikski ideaalselt särtsuauto, eelistab bussiga sõitmisele osta uue auto ja siis kasutab seda, sest tal on niimoodi mugavam.

Härrased! Arutaks autode teemal ka vahelduseks. Kas keegi on proovinud Mercedes-Benz B electric drive, autot? Siin auto24-s on praegu 2 tükki müügis mis on imevähe sõitnud, praktiliselt nagu uued https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3281383
Soomest toodud 2015 aasta 6000km ja 2016a. 3000km. Kuidas see saavutatud on? Kas siin võib olla mingi konks? Nendel autodel peaks olema Tesla valmistatud akud, laadijad ja mootorid. Neid pole kunagi Eestis müüdud ei tea kas arvele võetakse?
Minujaoks isiklikult on probleemiks see, et neil pole kiirlaadimist aga neil peaks olema üsna võimekas pardalaadija (made in Tesla). Mõnedele inimestele kes viitavad jaapani autode salongisisustuse puudujääkidele peaks see mudel olema täitsa vastuvõetav. Paganama kahju, et nad C klassi ei teinud tol ajal elektriliseks.

Muudetud 29.11.19 13:49

11kW saab laadida jah, seega meie võrgustikus saab laadida 50km/h. Seega saab mersuga igapäevaseid sõita mugavalt teha ja isegi Tallinn-Pärnu ära sõita. Tallinn-Tartu - EI. Kindel ei.
Hind tundub mobilega võrreldes tore. Tundub olema veidi kõrgem kui tahaks, aga noh, selle autoga saab muretult sõita 200 000km maha ja tegemist on mersuga ikkagi.
Kuna kiirlaadimist ei toeta, siis ainsaks autoks paljudele ei sobi.

Ma ei saa ikka suurest poliitikast mööda. Meie keskpanga värske asepresident tsiteerib Unsere Mutti't

Zwickaus kohal viibinud liidukantsler Angela Merkelil oli samuti olulisi sõnumeid. Saksamaa hakkab riiklike vahenditega kiirendama üleminekut taastuvenergiale, et elektriautosid saaks laadida puhta elektriga. Riik toetab samuti laadimistaristu rajamist: vähemalt miljon laadimispunkti, ja seda niiviisi, et regulatsioon oleks liidumaade vahel ühtlustatud ning autoomanik ei peaks ühest regioonist teise sõites nuputama, kuidas laadida ja maksta saab. Väljakuulutatud riikliku paketi kolmas liin aga toetab uute elektriautode ostmist, et hind oleks tarbijale taskukohasem.

Pole ju paha? Kui meie saaksime ka midagi sarnast, oleks ju täitsa vahva?

Ammu vastamata küsimus:

#Kelle huvisid see töögrupp esindab? Ma mõtlen päriselt, mitte formaalselt?

See töögrupp esindas KeM (keskkonnaministeerium) huvisid. Kevadeks oli vaja kokku panna ja Brüsselisse ära saata konkreetne tegevuskava peenosakeste (peamiselt PMA 2,5) vähendamiseks kavandatud sekkumistest (meetmed koos eelarvega). Arusaadavalt oli sinna kutsutud asjaosalisi seinast seina, et tulemus ühiskonnas pisutki aktsepteeritav oleks, mitte üksikute valjuhäälsete oma.
Jah, Sillat ajas oma äri ehk et tegi seda, mille eest talle palka makstakse - kaitses oma ettevõtteid (kaudselt koduturgu). Ta lihtsalt kasutas võimalust. Selle eest teda hukka mõista oleks patt ja mulle isiklikult ka sobib :)

# See Euro5 ümber käiv jutt on selle teema jaoks küll natuke offtopik, aga kuna tegu on praeguse särtsuauto alternatiiviga, siis ega see teemast just väga kaugel kah pole.
# Aga nüüd lähemalt: kunagise diislientusiastina julgen väita, et kõik vanakooli diislid (nii eelpõlemiskambriga kui otsepritsediislid) on võimalik panna silmale nähtavalt ja aparaatide jaoks mõõdetavalt (tahmaosakeste mõõtmine üv-l!) väga puhtalt käima väga odavate vahenditega. Seda isegi suht kohviks sõidetud mootorite puhul ja siin saab rääkida mootori ressursist ikkagi üle miljoni kilomeetri (käib ka paljude bensiinimootorite kohta)

Ütlen ausalt, et ma ei tea, kas uskuda või mitte (pigem uskuda, sest miks Kärss peaks valetama!), sest puudub tõesti võrdlus toimiva kübemefiltriga autodega, mil ka AdBlue peal - ilma selleta tänapäeval NOX ühendeid alla ei saa.

Miks aga autotehased nii rumalad on ja mingeid kalleid tahmafiltreid ning AdBlue süsteeme autodele paigaldavad, ma aru ei saa, kui, nagu eespool kirjas, saaks ka odavamalt ja lihtsamalt. Ma ei usu, et nad loodavad tulevikus BSH-de arvelt megakasumeid teenida, pigem tundub asi olevat pealesunnitud olukorras.

Jah, mina rääkisin otseselt vanemate eelpõlemiskambriga ja otsepritsediislite tahmaosakestest, mida mõõdeti 90ndatel - ajal, mil ma diislite tuunimisega tegelesin. Rohkemast ei saa rääkida, sest sel ajal eriti rohkemat ei mõõdetud ju:) Ja räägin sellepärast, et Tallinnas tänavatel näen ma massiliselt tahmavaid moodsaid diisleid - see on probleem, mida oleks väga lihtne ja odav lahendada vanemal põlvkonnal (ja väga kallis uuematel põlvkondadel). Muudest ühenditest, mida silm ei näe ja mis sealt sumpsist koos tahmaga väljuvad, ei ole eriti võimalik midagi konkreetset rääkida, saab ainult oletada, aga probleemid paistavad silma just uuematega ja täiesti arusaadavatel põhjustel (korda tegemine ületaks sageli auto turuhinna). See on reaalne probleem ja vajab lahendust.

Saksamaa plaanide üle ei tea rõõmustada ega kurvastada, neil on oma riik ja omad probleemid, probleemidest lähtuvalt ka omad lahendused, mida ei saa igale poole mujale üksühele üle kanda. Lisaks on nad ka väga palju jõukamad meist. Mis on Eesti probleem, mida võõras riigis toodetud autodesse ja laadijatesse raha tampides lahendada tasub? Pole meil ju suurlinnasid, võrreldavat liikluskoormust, võrreldavaid vahemaid ega mitte võrreldavaid võimalusigi.

Ma pole kusagilt otsast elektriautode vastane, aga ma tahaks väga kuulda, kuidas keegi selge sõnaga ütleb, et elektriautode-laadimisvõrgustikuga lahendame me seda konkreetset probleemi ja see on kõige optimaalsem lahendus meie oludes ja meie kodanike jaoks. Ma lihtsalt ei suuda ise mõelda välja seda põhjust, mida just nii kõige ratsionaalsem lahendada oleks, sest siit teemast läbi käinud ummikud, linnaõhk jms see olla ei saa. Seda väidavad siin ka teised särtsukate pooldajad, et linnaõhku silmas pidades tuleks esmalt tegeleda hoopis naastrehvidega, tossavate bussidega ja rikkis autodega ning globaalselt tuleks tegeleda hoopis rongide, laevade ja kivisöejaamadega (mida teised riigid muudkui juurde ehitavad). Sellepärast tundubki see pigem ühe ärisektori ja hobisektori üsna kallihinnalise toetamisena, sest transpordist rääkides tundub mõistlikum alustada nendest sõidukitest, kuhu mahub kümneid inimesi, mitte mida enamus üksi-kaksi kasutab ühistranspordi asemel ja ühistranspordi sõidurajal:)

Miki-Hiiremaal on näiteks HOV(high-occupancy vehicle)-lane, kasutatakse sihipäraselt. Kuda meil töötaks? Ilmselt kõigil pohlad, nagu enamus liiklusseadusest.
Särtsukatest- pangu kasvõi miljon laadimisjaama, senikaua, kui täislaadimist mõõdetakse tunniga ja sõiduulatust autol alla 800km(olenemata ilmast ja koormast/koormusest) siis tast head nahka ei tule.
Tunnistagem, mingi nišš el.autol on aga keeldude ja käskudega poolfabrikaati, olematu loodushoiu meetmena peale suruda.....

kuhu sa selle HOV raja paigutad?

Bussiraja asemel! Sõiduk, milles on vähemalt 4 inimest!

Bussirajad ju ainult päälinnas

täna maksustatakse läbisõidu pealt kütuse kaudu, miski ei muutu. Maksupetturid sõitsid ahju, põllumajanduse või vene kütusega niikuinii.
kilomeetrimaks pidi kõigepealt minema tee-ehitusse...kui oled teel siis maksad.
Autokasutamise piirab linnas ära lisaks veel parkimiskohtade puudus.

Ei tule meie palgataseme juures neid elautosid veel niipea,massiliselt.

Praegused akutüübid ei sobi ükski autot veeretama, punnigu või veri välja. Ainuke lahendus on nö. superkondensaator aku, aga sinnani läheb veel aega.

sekka üks artikkel vesiniku hinnast:
https://www.pv-magazine.de/2019/11/29/pv-magazine-audiopodca
st-der-game-changer-so-erzeugt-man-wasserstoff-dezentral-und
-kostenguenstig-aus-solarstrom/
palju see päikeseelekter sel ajal maksab, pole vaevutud ütlema...
Kui kaugele selle 1 kg vesinikuga sõita pidi saamagi?

sobivalt värske artikkel vesinikuauto kohta kah võtta:
https://www.autoleht.ee/uudised/uudised.php?uid=60634

Et Tänak läks Toyotast Hyundaisse, siis peaks ise kah Mirai asemel Nexo poole vaatama...

Kui tõsiselt saab muidugi võtta artiklit, mis elektrolüüsi hüdrolüüsiga segi ajab (ma küll isegi seda kiiresti kommenteerides teinud, aga ma ei üllita oma kommentaare tõsiseltvõetavusele pretendeerivates "magazine" -des) ?

Samas vilksatab sama aastaarv 2030 ka wiki elektrolüüsi käsitlevas artiklis

https://en.wikipedia.org/wiki/Polymer_electrolyte_membrane_e
lectrolysis

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Üldjuhul on hüdrolüüsi näol tegemist aine lagunemisega.

Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil.
wiki.

Ju see vesi seal siiski laguneb vesinikuks ja hapnikuks.

Täna on ilmunud portaalis Geenius artikkel, kus selgitatakse, et uued elektriautode hinnad on jõudmas võrdsele pulgale, bensiiniautode hinnaga.
https://auto.geenius.ee/blogi/peugeot-blogi/5-pohjust-miks-s
u-jargmine-auto-peaks-olema-elektriline/
Näiteks on toodud Peugeot 208. Kui hinnakirja vaadata siis bensiini 208 hind algab 12900€ ja Electricul 28900€. Hinnavahe 16000€. Riik maksab sellest hinnavahest 5000€ kinni. 11000€ eest saab ikka päris palju bensiini osta ja hoolduse hinnavahe kinni maksta. Ma ei näe siin isegi sellisel juhul säästu, kui kogu auto elekter tuleks isiklikust päikesepatareis või tuulegeneraatorist?

11 tonni eest saab u. 8100 liitrit kütust.sellise punniga sõidab u.160000 km.sellise kilometraaži juures on paras selline punn juba maha müüa.

P 208 tuleks võrrelda ikka automaate vahel. 15700 on bensiin automaadi hind. Ca 8000 EUR jääks vahe ikkagi mida odavamate kuludega asuda tasa tootma. Oleneb palju sõita ja tegelikult ka palju elektri eest peab maksma võib minna 5a või 100-120 000 km.

See 15700 on märksa mökum kui elekter, tuleks võrrelda ikkagi seda PureTech180t elektriga, kuigi ka see on veits lahjem kui elekter, aga on võrreldavad. Hinnavahe sellest tulenevalt 12k€, miinus 5 = 7k€. Seda Active varustustaset ei ole mõistlik vaadata. Kui ikka pead süütelukku otsima ja plekkide peal sõitma, siis pole vaja üldse uut autot osta.

Ja 7k€ tasub kohe kindlalt 5a-ga ära. Pluss mind üllatab, et väikse raha eest saab garantiid 200 000km-ni soetada. Prantslase puhul on see väga tarvilik lisa (eriti kui tegemist EI oleks elektriautoga, aga siiski).

Oeh, ärge võrrelge jälle võrreldamatuid asju. Miks PureTech180t? Sama ajuvaba oleks praegu minu poolt hakata vastu väitma, et odavautode suunas vaatav pensionär saab aiamaal käimiseks isegi blank versioonile raskema käru sappa panna kui särtsukale.

Paljudel on täiesti pohlad, kas auto on manuaal või automaat või kui võimas on mootor. Enamike jaoks on juba see olulisem, kas auto on valge või punane!

Ja kuna jutt käib punnist, siis punni ostavad enamjaolt just need, kes raha loevad, gurmeerestorane väga ei külasta ja auto abil kellelegi midagi (kiirendus, võluveljed jne) tõestada ei ürita. Selles autoklassis on "raha ei loe ja tean täpselt mida tahan" suhtumisega teadlikud ostjad ikkagi pigem erand. Minu sõnade kinnituseks on mistahes punnide läbimüüginumbrid nt mootori võimsuste alusel, et kui palju on müüdud baasmootoriga, mingeid vahepealseid ja siis tippversioone. Vaatasin hetkel puht uudishimust siinsamas auto24-s kõik müügis olevad 208, 207 ja 206 läbi, gurmaaniautodest oli müügis täpselt üks 207.

Hinnasildi järgi ostes (soetushind + püsikulud) kannatab elektriline 208 täiesti kriitikat, aga hoopis teistel põhjustel.

Olen minagi kunagi noor olnud ja karvakasvu pärast muretsenud, aga ...

"auto abil kellelegi midagi (kiirendus, võluveljed jne) tõestada ei ürita"

... kuidas on võimalik midagi tõestada valuvelgedega?

Hehee, iga kord uut autot ostes peaksid kuulama tähelepanelikumalt müügimehe argumente plekkveljest kallimate võluvelgede valimisel. Nemad müüvad igapäevaselt. Ma usun, et nad teavad paremini meist kõigist, millisele nupule vajutada, et müügitehing lukku lüüa:))

PS: viimati just täna õhtupoolikul kuulasin seda pläma oma õde esinduses "abistades", kuiväga ja mille jaoks on vaja, et uus auto tänaval silma paistaks ja edukus (loe: liisingukõlbulikkus) võimalikult paljudele näha oleks ning enamuse elulisi probleeme lahendaks juba enne nende tekkimist... sorry, see on mingi ühiskonnakihi jaoks reaalsus, millega "vähemedukate" autodega sõitjad eriti kokku ei puutu ja mis paraku ka seda teemat (särtsuautode disainikeel) väga lähedalt puudutab.

äkki ja palju elektrikuid. meil jääks elektrijaamadki nälga https://youtu.be/a1uFudf37JU

Kärss, sa jääd kuidagi väga kinni nendesse velgedesse aga teema pigem ikkagi võrreldavas kasutuskogemuses. Odavaim 208 on nõrgema mootoriga seega linnavahel ja maanteel sõites on kogemus ikka oluliselt teisem. Elektriauto on võrreldav automaadiga oma sõidumugavuse mõttes niiet jällegi kohatu võrrelda odavaima masinaga mis manuaal.
Otseloomulikult on neid, kes väidavad, et neil pole vahet kas sõidavad automaadiga või manuaaliga. Mul ka ei ole vahet, mõlemaga saab sõidetud. Aga kuna pean aegajalt sõitma üks päev manuaaliga ja siis mitu päeva automaadiga (elektrikaga), siis on ikka üsna tüütu seda manuaali kangi koguag näppida ja töödelda niiet saan aru miks ei saa omavahel manuaali ja uatomaati sõidumugavuse mõttes samale tasemele panna.

Odavaim elektrikas vs odavaim bensiinikas on muidugi mugav võrdlus aga see on sarnane võrdlus nagu kesklinna korter terassiga vs rehielamu kaugel linnast. Mõlemas saab elatud ja mõlemal omad eelised aga ega ikka väga mõistlik võrdlus ei ole.
Õiglasem võrdlus oleks ju ikkagi samaväärsete asjade vahel.
Autode puhul siis selliste vahel, mis sarnase sõidukogemuse/mugavuse tagavad. Ja selle võrdluse ma siin tõin juba ennist välja koos arvutustega.

Kas sa saad aru, et inimene kes vaatab sellist väikest autot ei hakka ostma eales kõige kallimat varianti? Enamus müüakse odavaid. Selliseid punne ostetakse plank variandis kõige rohkem. Selle 29k eest saab hoopis asjalikuma, mugavama auto.
Mis krdi komme see nüüd üldse on, ostame mingeid elektri käkke, mille hind langeb räigelt paari aastaga. Nautige elu. Ükskord hauas olete, kuhu siis raha kulutate?

Lihtsalt infoks, Peugoet e208 on nõutum, kui tootja algselt arvestas: https://europe.autonews.com/automakers/peugeot-sees-stronger
-expect-demand-electric-208-ceo-says


Mis puutub elektrika käkiks nimetamisse, siis soovitaks neil inimestel teha mõni isiklik tutvumine elektri autoga ja mitte esimese põlvkonna Leaf-ga vaid mõne uuema masinaga a'la Kona või Ioniq või ID 3 (kui neid eestisse tekib) või ka Peugoet e-208 kui neid esindustesse tekib. Ei ole need elektrikad mingid käkid.

Mis puutub rahasse, siis mõistlik on ikka asju saada soodsamalt. Seepärast ka eelnev arvutus sai läbi tehtud, et näha kas ja mis tingimustel on mingi masin odavam. Hetkel nähtavasti kõigile ei oleks elektrikas odavam ja kõik ei peakski seda ostma. Aga suurema läbisõiduga inimestele, kes võib-olla nagunii natuke mugavamat masinat tahavad, siis elektrikas oleks mõistlikum, kui võimsaim bensiini mootor sel masinal.

Mis moodi suure läbisõiduga inimesele mõistlik elektrikas? Sitax viitsib oodata laadimise järel ju. 40k kona käkki normaalseks autoks piinlik pole pidada? 30k eest 10 korda mugavamaid autosi milles istudes ka rõõmu tunned. Ega sa oma autot terve elu ei pea.5.a ja välja vahetus.

Ära jaga oma lollust siin teemas palun. Mine võta kabanoss, sul on tanklasse niikuinii asja kogu aeg.
Mine näpista armatuurlauda ... pehme=mugav. Elu vajab ju nautimist.
Mitu senti sõrm armatuuri vajub 30k autol?

Mis te käitegi autos armatuurlauda näpistamas? Naine ei luba end katsuda?
Eesti autofriikide tase on ikka masendav küll- kui palju pappi ei maksa ja armatuurlaud pehme ei ole, siis rämps.

Mis armatuurist siin jahutakse. Võrdle istmeid juba. Nissan topib oma rõvedaid odavaid ekraane igalepoole, kui juba 10.a tagasi olid asjalikumad seadmed. Lisaks leaf oli kui auto mille väärtus langeb kõige kiiremini. Mida sa õigustad ja kiunud. Nagu elektriauto oleks jumal maailmas.

Muudetud 09.12.19 10:38

Truff, ega ma tahagi Sulle vastu vaielda, aga kui me räägime väikeautodest, siis mu üle-eelmise postituse eelviimane lõik peaks peegeldama reaalsust rohkem kui ükski siin esitatud oletus (ja seda retrospektiivselt, st see on juba juhtunud). Võibolla järgmise kümnendi jooksul juhtub tõesti kõik teisiti, aga et seda kohe autoostjate käitumise eelduseks võtta...

Kui räägid särtsu-208 nõudlusest, siis ära unusta toetusi, ilma milleta oleks see nõudlus (tegelik vajadus sellise auto järele sellise raha eest) pehmelt väljendudes nigelavõitu. Toetustega ja maksudega saab turu käitumist moonutada ikka väga suures ulatuses, aga mõlemal juhul maksame me kinni mitte puhtamat planeeti, vaid üksikute eraettevõtjate ärihuvisid. Mõnes muus sektoris nimetataks sama olukorda korruptsiooniks või oligarhide poolt ostetud riigivõimuks.

Mõni vähemalt saab asjale pihta ka. Kärss õige jutt. Siin mõnel tüübil ikka räiged elektriautode prillid ees. Muu on saast. Praegu tasub igaljuhul CNG masin võtta. Sääst suurem, autod suuremad, mugavamad.