Loe uuesti, mida kirjutati. Samal teemal on siin juba jahutud päris korralikult.
Hetkel võeti konkreetset võrdluseks kõige kurikuulsam Ford Pinto ja küberveok, pildil Pinto ja Model S.
KONKRERTSELT!
Kui tahad üldistusse minna, siis lappa ettepoole, sel teemal on juba räägitud ja kirjutatud siia ja midagi lisada polegi hetkel.

Oletajale: kirjutasin kommentaari Sulle vastuseks, mitte Sinu kommentaarile vastu vaidlemiseks:) Ega nii ongi, endiselt pole põhjust vastu vaielda. Lihtsalt numbrid räägivad oma keelt ja tootmisarvudele tuleks lisada juurde ka autode vanus ning selle jooksul läbitud kilomeetrid. Pole sellist sisulisemat statistikat veel näinudki, sest, nagu juba kirjutasid, ajakirjanik kirjutab klikkide kogumise soovist lähtudes, sisu on teisejärguline.

Aga ikkagi ei saa rääkida särts vs fossiil põlemisest, sest fossiilikate põlemise statistikale andsidki igal ajastul oma panuse sellised "pintod" (neid mudeleid on ju palju, mis hiljemgi sellega silma paistnud). Teised ei põle üldse või põlevad ainult peale bensiiniga üle valamist. Tahaks väga loota, et sama kehtib ka särtsukate eri tootjate eri mudelite kohta, kuid särtsukate osas pole veel oma "pintosid" eriti välja toodud. Tesla on hammaste vahel, kuna igaüks teab, mis on Tesla ja neid on juba palju.

Arvutimäng pole päriselu, aga imiteerib seda vähemalt osaliselt.
https://www.facebook.com/reel/1167285665055633
Siit videost tekibki küsimus, et kas keegi on näinud kusagil statistikat, kus särtsukate põlemised põhjuste järgi numbritesse on pandud. See on arusaadav, et väikest hübriidiakut on selliste avariide puhul lihtsam kaitsta kui terve auto põhja all olevat suurt ja suhteliselt õhukest akut, aga Tesladest kaugemale vaadates peaks selliseid särtsukaid olema jäänud "kahe rekka vahele" juba piisavalt, mille pealt järeldusi hakata tegema.

Puht praktiliselt lähenedes, et kui sageli olukorras, kus on vaja elus inimesi autost välja lõikama hakata, on tõenäosus hoopis autosse sisse põleda?

PS: Nähes seda, kuidas igaühel tehisaru suunavate detailsete küsimustega õpetada on võimalik, nii et see ka enda varasematele vastustele vastupidiselt (ausamaid) vastuseid oskab hiljem anda, siis ma pole ise suutelinegi kirjutama sellel teemal niivõrd detailset prompti, mille vastust hiljem usaldada julgeks. Põhjus siis selles, et AI ei ole mitte tehis-ARU, vaid juba kirjapandud inimliku rumaluse süstematiseerija.

Siit leiab näiteid ja palju KKK vastuseid akude osas.
https://tehnika.postimees.ee/8197108/ekspert-vastab-kas-kiir
laadimine-tapab-elektriauto-aku

Midagi ka vaesemale rahvale
https://tehnika.postimees.ee/8204717/esmaesitlus-volkswagen-
toi-avalikkuse-ette-elektrilise-alla-20-000-eurose-rahvaauto
-id-every1
Auto tippkiirus on 130 km/h, elektrimootori võimsus 70 kW (95 hj) ning sõiduulatus vähemalt 250 km.
3880 mm pikk uustulnuk paikneb see suuruselt up!-i ja Polo vahel. Reisijaid mahub autosse neli, pakiruumi maht on 305 liitrit.

See on väljasureva iibepuudega rahva auto, mitte rahvaauto. Juba selle istekohtade arv välistab sellise autoga sõitva rahva püsimajäämise. See ei saa mitte kuidagi olla rahvaauto, vaid pere teine auto, ratastel ostukorv, auto tuleb ikkagi sellele lisaks juurde osta (kui seal elades üldse autot vaja on). Minu jaoks on hästi sümpaatne Dacia mitte autona, vaid nende kontseptsioon, et auto on tehtud lihtsalt-odavalt ja katab seejuures ära inimeste reaalsed vajadused. See, mida kõlbaks nimetada elektriliseks rahvaautoks, võiks olla võrreldav Dacia "rahvaautoga": piisavalt ruumikas, kriitikat kannatavate sõiduomadustega, olenevalt pere suurusest võimalus valida ise 5-7 täismõõdus istekohta ja seda kõike ca 17K eurode eest, millele igaüks ise vastavalt vajadustele/jõukusele lisavarustust (mürasummutusmatid, helivõimendid jne;) juurde lisab. Dacial on olemas ka väiksem mudel 15K hinnaga, aga ka see pole vaatamata 5 istekohale veel pereauto. See särtsuvolks pole sedagi.

Tuleb siiski tõdeda, et paljud kasvatavad oma 1-8 või enamgi last lõpuks suureks ja jäävad vanaduspõlves kahekesi- ka neil on vaja odavapoolset liikurit. Või noorel perel kooselu alguses. Kas see peab just elektriauto olema, on iseküsimus.
Ehk siis nagu me siin foorumites juba järeldusele oleme jõudnud, elektriauto on teatud oludes ja teatud inimestele üsnagi sobiv sõiduvahend.
Ja tore on, et mõni euroopa tootja veel suudab ja tahab teha lihtsat ning odavapoolset elektriautot, mitte 2,5 tonni kaaluvaid kandilisi ning kalleid monstrumeid, milledel ikkagi vaid (enamasti) tavapärased viis istekohta.

Nõustun selle kõigega, aga mu kommentaar puudutaski eelkõige väljendit "rahvaauto". On arusaamatu, miks ka Eestis ajakirjanikud sellise väljendiga meie ajusid loputada üritavad, sest üksikema vajadused ega kahe pensionäri poekoti vedamine pole mitte vähetähtsad, aga ainult selleks sobiv vahend ei tohi olla ka rahvaauto. Ka VW põrnikas oli rahvaauto mitte tänu oma disainile (sel ajal oli kõigi disain selline:), vaid tänu funktsionaalsusele tollaste seaduseraamide keskel. Kes on sõitnud sellises põrnikas kuue-seitsmekesi, saab aru, millest räägin, sest see oli tollal normaalne, nii veetigi lapsi kooli jne. Täna elame teistsuguses maailmas ja tänases kontekstis on paljudes riikides hästi näha, mis on kujunenud rahvaautodeks. Need ei ole kitsale sihtrühmale projekteeritud mikroautod, vaid vähemasti väikeautod. Mitte Dacia Spring ei vaja elektrilisi konkurente vaid Jogger, sest kui rahvaautoks saab Sandero konkurent, kaob see riik varsti kaardilt ja selle territoorium võetakse üle mustalt mandrilt tulevate migrantide poolt, kellel kõlbab kasutada auto asemel ka ühistransporti.

Volkswagen- tõlge eesti keelde rahvaauto. Ajakirjanik ehk tahtis olla loominguline. Aga eks eestis olegi volks muutunud omamoodi rahvaautoks- kõik kohad neid täis.

Õhk muudkui visiseb välja mullist. Ainult et see nagu olekski nende strateegia:))
https://majandus.postimees.ee/8207224/tesla-jarelturuvaartus
-kukub-usas-rekordilise-kiirusega

¤¤¤Model Y keskmine hind langes järelturul eelmisel aastal 25 protsenti/.../Tesla üllatuskampaaniad tõid endaga kaasa märgatava hinnalanguse. Näiteks Model Y baasmudeli hinda langetati 44 600 dollari tasemele. Selline hinnapoliitika vihastas aga isegi Tesla ustavaid fänne. Paljud ostjad olid võtnud ju sõiduki ostuks laenu, kuid kui auto turuväärtus langes järsult, tekitas see neile rahalise kahju. Allahindlused käivitasid ahelreaktsiooni ka Teslade järelturu – odavnenud uued mudelid tõmbasid kaasa ka vanemate mudelite hinnalanguse. Sealjuures oli hinnalangus märgatav juba enne Elon Muski avalikku toetust Donald Trumpile/.../Üks kukkumise põhjusi seisneb ka selles, et Tesla taga olnud tehnoloogiad pole suutnud täita neile pandud suuri ootusi.¤¤¤

Ja siis tuleb üks oma vanematelt saadud pärandust pika elu jooksul mahalaristanud ärimees "appi" ja valab õli tulle:)) Loeks nagu huumorirubriiki.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120362623/trump-ostan-musk
ile-toetuse-avaldamiseks-uhiuue-tesla

Alati saab veel vinti peale keerata:))
https://insideevs.com/news/753045/tesla-kia-anti-elon-ads/

Palju musk tseeood tekitab oma rakettide lennutamisega? Võiks need ka patareitoitele viia.
Aga pardike kohe oskab- ilmselt nüüd veelgi rohkem inimesi loobub tesla ostmisest.

Kusjuures Trump ei öelnud et ta seda enda isikliku rahaga teeb.

Eestis VW ongi kõige levinum auto. Mõnes linnas on Passat rahvusautoks. :)

Puudutab küll vaid ühte armastatud elektriautode tootjat, aga vähemalt nende pidamine muutub veel rohkem edevust rõhutavaks, kui kindlustushinnad tavainimestele arusaadavast hinnaklassist veelgi kaugemale liiguvad. Pildifragment T1 parkimismajast.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120364656/fotod-ja-videod-te
sla-vastane-vandalism-kogub-hoogu-ule-maailma-esimesi-marke-
sellest-on-naha-ka-eestis

Nüüd pidavat elektrimopeedid ka linnapilti ilmuma. Ei ole küll auto aga osaleb samamoodi liikluses nagu autod.

Tänane uudis. Mitte sellest, et mingi 3a vanune elektriauto jälle põlema läks, vaid just sellest, KUIDAS elektriauto põlema läheb. Ei jõudnud tõmmata teelt äragi, äkkpidurdus ja siis läksid uksed lukku:)) Tagaiste süttis sisuliselt plahvatades, hea et lapsed hetkel seal turvaistmetes ei olnud.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/5a936eb9-9125-470d-9c
b8-3b7e5c95c40e-
Aga statistikale tuginedes: viis teadlast kuuest tõestavad, et vene rulett on 100% ohutu mäng.

Edit: veel üks hea uudis, peaks soodustama ausat konkurentsi;)
https://sakala.postimees.ee/8215026/elektriautode-ostmiseks-
toetust-enam-ei-saa

Muudetud 21.03.25 19:34

Geniaalne mõttetera!

Kuulujutu järgi skeemitati suur osa toetusest praeguste elektriauto omanike poolt ära.

See toetuste värk on paras jura. Toetada võiks siis kui tavaline ja el auto oleks enam vähem võrdsed. Hetkel Eestis el auto on ikkagi nizzi toode.

Vanamees777, räägi lähemalt! Vormistati endalt firmale ja võeti toetust?
Kas meil üldse jõustus kasutatute ostutoetus?

Enne lingile klikkimist soovitav istuda.
https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/3190d3d5-
235c-4b33-aa3c-05bfc4962c4f.jpg?noup&w=1200

https://forte.delfi.ee/artikkel/120365679/avtotor-i-isamaali
ne-vaikeelektriauto-l7-jouab-ilmselt-tootmisse

Hämmastab selle käkerdise hind - 12k! Roiskuvas läänes suudetakse toota Citroen Ami palju odavamalt ja müüa 8k eest.

Veidral kombel suudetakse ikka veel irvitada katseauto välimuse üle. Kui teema esimest korda tähelepanu alla sattus, siis tootja ütles sirge seljaga - kest on platvormi katsetajate kaitsmiseks tuule ja vihma eest. Klikijahtijatel on sellest pohlad muidugi.

Eks nad pidid mingi vabanduse välja mõtlema. Sirgeseljalise. Usud verelast ja saad nagunii petta.
Aga midagi, mis nunnumeetri seierit upitab.
https://www.auto24.ee/soidukid/4183094

Tõsimeeli arvad, et võrkkesta vigastaval pildil on eelseeria auto?
Hari ennast, tõsiselt mõtlen!

Ära võta kõiki asju nii tõsise meelega, vaata vahel ka kõverpeeglisse ja irvita. Teada on, et verelane teeb analooge mitteomavaid asju, välismaal tehakse labaselt- auto kaetakse maskeerimiskattega ning tehakse testsõite, verelane toodab testsõitudeks eraldi kere. Aga äkki oli hoopis nii, et see kere oligi mõeldud tootmisse laskmiseks, aga siis ilmus kuskilt üks normaalset silma omav juhtivtöötaja ning ütles- ne ne, eto nikak ne poidjot, eto užasno, zdelaite novõi. Ja toodigi vabanduseks välja, et testkere.
Äkki oli nii?

https://arvamus.postimees.ee/8217465/jeremy-clarkson-meeldet
uletus-tesla-juhtidele-ma-hoiatasin-teid-17-aastat-tagasi
Elon Muskil ja mul on oma ajalugu. 2008. aastal andsin ühele tema varajastest autodest Top Gearis karmi, kuid õiglase hinnangu. Ma ütlesin, et see on ebausaldusväärne – mida ta oligi; et see on naeruväärselt kallis – mida ta ka oli; ja et kuna see kaalub rohkem kui enamik, siis see ei ole eriti hästi juhitav. Mida ta ka ei olnud. Musk vihastas selle peale ja kaebas meid laimamise eest kohtusse, väites, et mul on midagi elektriautode vastu ja et ma olin selle jutu enne valmis kirjutanud, kui olin üldse autosse istunud.
Ta kaotas kohtuasja ja edasikaebuse ega ole sellest kunagi päriselt üle saanud. Ta väidab siiani, et ma olin erapoolik ja et me teesklesime, et tema auto läks katki, kuigi tegelikult ei läinud. Kuigi ikkagi läks. Ma oleksin pidanud tegelikult talle tagasi tegema ja ta kohtusse kaebama, aga ma kartsin, et ta nimetab mind pedoks. Nii et selle asemel otsustasin lihtsalt jõe kaldale istuda ja oodata, kuni tema laip mööda ujub. Ja nüüd ta ujuski.
Pärast seda, kui Donald Trump määras Muski riikliku raiskamise ja ülekulutamisega tegelema, läksid vasakpoolsed marru. Nüüd rünnatakse Teslasid Belfasti müügisalongides, Saksamaa tänavatel ja Las Vegase esindustes. On teateid, et neid pannakse põlema ja nende pihta tulistatakse. Asi on nii hull, et üks mu sõber, kes püüdis maailma päästa (ja ummikumaksult paar naela kokku hoida), on nüüd oma Teslale kleebise pannud: «Ostsin selle enne, kui sain teada, et Musk on idioot.»
Loomulikult on see Tesla rahaseisu mõjutanud. Paistab nii, et tema täielikult lahjendatud turuväärtus on mõne nädalaga 1,7 triljonilt dollarilt 800 miljardile kukkunud. Ma muidugi ei tea, mida see kõik tähendab. Ma ei tea isegi, mis asi see triljon täpselt on. Aga hästi see ei kõla, eriti kuna just Tesla on see, mis võimaldab Muskil kõiki oma eraprojekte rahastada, nagu X ja SpaceX.
Mina olin oma autoarvustustes alati äärmiselt õiglane. Musk väitis, et ei olnud. Ja nüüd ta maksab selle eest. Ning mis teeb selle eriti nauditavaks, on see, et teda nokivad surnuks needsamad inimesed, kes ta algselt pjedestaalile tõstsid.
Seega fakt on see: mina olin oma autoarvustustes alati äärmiselt õiglane. Musk väitis, et ei olnud. Ja nüüd ta maksab selle eest. Ning mis teeb selle eriti nauditavaks, on see, et teda nokivad surnuks needsamad inimesed, kes ta algselt pjedestaalile tõstsid. Ökohipid. Ed Milibandi ja Al Gore’i nullheite jüngrid. Neile meeldis tema idee ainult tuule ja päikese jõul töötavatest elektriautodest, ning nad olid vaimustuses, kui ta pakkus oma ökopuhast Starlinki sidetehnoloogiat nendele õnnetutele ümberpiiratud Ukraina sõduritele.
Ta oli nende jaoks kangelane ja mind vihati selle eest, et ma olin tema varajase autoturule sisenemise suhtes niivõrd jäme. Kuidas ma küll võisin olla nii õel selle lahke ja filantroopliku härra Muski vastu? Jah, ja kuidas te ennast nüüd tunnete, kui istute oma Teslas ja armee teie mõttekaaslasi selle uksepeegleid küljest peksab?
Samal ajal istun mina siin ja mõtlen, kas selline asi võiks olla nakkav. Mis näiteks juhtuks, kui me avastaksime, et maailma suurima kaerapiimatootja boss hoiab voodi all «Mein Kampfi»? Või mis saaks siis, kui tuleks välja, et Ku Klux Klani liikmetel on komme ennast enne risti süütamist avokaadoga kokku määrida?
Lähiminevikus olid need tavaliselt tervisega seotud hirmud, mis mõne toote hävitasid. Kuid nüüd on see peaaegu alati mingi poliitiline küsimus, mis su tühistab. Mis viib mind ühele mõttele. Hitler oli taimetoitlane. Ta uskus, et menüüst liha väljajätmine teeb ta rohkem aarialaseks. Ja tema jüngrid võtsid selle uskumuse samuti omaks, nii et praegu on lihavaba dieet sisuliselt märk sellest, et sa oled täielik nats.
Me peame need lood avalikkuse ette tooma, sest see oleks pööraselt lõbus. Võib-olla kasutan järgmisel nädalal isegi Instagrami, et väita, et teatud ilmastikutingimustes näeb täisvõimsusel pöörlev tuuleturbiin välja nagu pöörlev haakrist. Sest praegusel ajal on vasakpoolsete seas valitsev hüsteeria selline, et nädala pärast oleks viimne kui üks nendest silma riivavatest tornidest näoli maas.
Kuidas te ennast nüüd tunnete, kui istute oma Teslas ja armee teie mõttekaaslasi selle uksepeegleid küljest peksab?
Tegelikult, kui aus olla, siis ei ole ainult vasakpoolsed need, kes endast välja lähevad – Budweiser võib seda kinnitada. Kuid nad on kaugelt kõige ägedamad ja proaktiivsemad, peamiselt seetõttu, et nii vähestel neist on töö, mis võiks nende tähelepanu kõrvale juhtida mis iganes poliitilisest tuulehoost, mis hommikul nende telgiavast sisse puhus.
Mainige mõnele parempoolsele Bud Lighti ja ta pööritab silmi ning ostab selle asemel Coorsi. Mainige mõnele vasakpoolsele naftat või naistevihkamist ja ta näeb välja, nagu oleks marutaudi saanud.
Kõik see toobki mind tagasi selle Tesla värgi ja natukese terve mõistuse juurde. Kui ma viimati vaatasin, oli ettevõttel umbes 125 000 töötajat ja tundub veidi ebaõiglane, kui neid kõiki tuleks sundida uut tööd otsima ainult sellepärast, et nende ülemus tervitas ükskord publikut viisil, mis nägi välja pisut hitlerlik.
Ja siis on veel kõik need eksiteele viidud lollikesed, kes ostsid ühe selle firma autodest. Nad tegid oma ostuotsuse heas usus ja teevad kõvasti tööd, et liisingumakseid tasuda. Isegi kui minu arvates ei ole see midagi muud kui ratastel kodumasin, on see nende uhkus ja rõõm.
Seega ei ole aus, kui keegi karvaste kaenlaalustega töötu tüüp selle põlema paneb. Ega ei olegi ju nagu mingit reaalset ökoalternatiivi, eks ole. Proovige elektrilisele Porschele või Minile kiirlaadimisjaama leida.
Loomulikult tahaksin ma kõigile Tesla juhtidele meelde tuletada, et ma hoiatasin teid 17 aastat tagasi, et midagi head teie ostuotsusest ei tule. Aga te ei kuulanud. Te otsustasite uskuda härra Muski.
Ja nüüd, tänu märatsevale rahvamassile, peate te oma auto lukustatud garaaži parkima, sõitma ühistranspordiga ja harjuma mõttega, et kui te selles üha hüsteerilisemas ja ebameeldivamas maailmas bussi ootate, sõidavad mõned inimesed oma päris autodega teist mööda ja karjuvad teile: «Bussipede!»

Akudega on uued probleemid:)) Tasuta loetav. Selliseid uudiseid on muidugi lõbus lugeda, kui oled samal päeval tankinud paagi täis oma vanal 600tkm sõitnud autol, sest ei taha suht samade omadustega 5a vana sitaharki kasutada, sest see on janusem, ebamugavama vedrustusega, lärmakam, nagiseb, nelivedu toimib nagu jumal juhatab ja üllatab oma 50tkm läbisõidu juures juba mitmesuguste probleemidega. Ehk siis ajuvabad rohepesuseadused on teinud fossiilautod ebatöökindlaks, lühike elukaar on toonud alla inimeste soovi investeerida kvaliteeti, autode võlguostmise rahastusskeemid soosivad nende ebatöökindlate autode sagedast väljavahetamist ja lõpuks ajakirjandus promob seda, nagu 250tkm peakski olema auto elukaar. Kuigi samal ajal inimesed ostavad vanu ja poole suurema läbisõiduga autosid omale teadmisega, et 2/3 auto elukaarest on alles ees:)) Parafraseerides "make ameerika great again" ja tunnistame esmalt probleemi, millest alates kõik vales suunas hakkas minema. Et aku piisavalt kestab, on muidugi igati positiivne, aga õnneks pole see ka kõigi särtsuautode juures nii suureks probleemiks;)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120366198/uus-probleem-ele
ktriautode-akud-kestavad-liiga-kaua

¤¤¤Tesla Model S aastatepikkuste analüüsid näitavad, et paljud autod säilitavad üle 90% oma akumahtuvusest ka pärast 250 000 km läbimist, mida loetakse keskmise sisepõlemismootoriga auto elueaks. See näitab, et elektriautod võivad olla vastupidavamad kui tavalised autod – ülejäänud auto laguneb kindlasti varem kui täielik töövõimetus elektriauto akut tabab.
/.../
Autotootjad loevad elektriauto aku eluea lõppenuks, kui selle mahtuvus langeb alla 80%. Kuid selle piiri kätte jõudmisel ei muutu auto sugugi kasutuskõlbmatuks. Kui uus auto läbib ühe laadimisega näiteks 500 kilomeetrit, siis 80% jõudluseni kahanenud aku suudab jätkuvalt läbida ühe laadimisega 400 kilomeetrit, mis on “eluea lõppu” jõudnud aku kohta igati praktiline sõiduulatus.¤¤¤

Tesladel läheb muidu kah hästi. Neid määritakse nt kokku sitaga...
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/9dae8cbb-31e2-4cf8-9ce
a-41882e45e97a

...ja visatakse välja rahvusvahelistelt autonäitustelt, sest ka näituse korraldaja peab mainet kuidagi hoida suutma;)
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/a06ed617-0408-4c70-944
f-49fa8473b72a

Juhtusin paar päeva tagasi nägema üht klippi/arvutust, mis maksab Inglismaal elektrilise kaubiku omamine/ sõitmine.
Kokkuvõte oli selline, et e-kaubik pole veel kaugeltki valmis täitma ülesandeid, mis üks kaubik tegema peaks. Ta ei võtnud arvutusse ei e-kaubiku maksumust, liisingut ega kindlustust. Vaid puhtalt km maksumus vs aeg ehk palk.
Kokkuvõte oli see, et 244miili läbimiseks tuli teha 2 laadimist, 40 ja 30 naela + start täis akuga kodust. Sama ka tagasitee. Laadijates kulutatud aeg 1t 45 min x2 ja 100 naela eest elektrit tagasiteele. Ehk km hind tuleb teel laadides kallim kui sisepõlemismootoriga, aga klienti ju ei huvita, mis asi sul kauba kohale toob.
Koostööpartnerile pidin ka siin ükskord vastu minema, kuna ta 334km sõitev Proace ei saanud 180km-ga hakkama. Aga siin selline loll nõue, et kui teed tööd riigiasutustele, siis pead tegema seda heitmevabalt. Nüüd teisel tuttaval seisabki Maxus-e kaubik laos, kui vaja linnavalitsusse kohtumisele minna või mõnd väiksemat tööd neile teha, läheb kohale Maxusega, kuna selline nõue, muu elu käib endiselt Transporteritega.
Samast asjast kirjutasin juba mõnda aega tagasi, kus tuttav oma iX vahetas x7 vastu, kuna siin põhjas on km hind diisli kasuks, kuna kiirlaadijad tee ääres maksavad idiootset hinda + lisaks külmadega ei suuda aku korralikult voolu vastu võtta ja lisaks kulutatud elektrile, maksad veel parkimistasu laadija kinni hoidmise eest.
Sõiduautod, igapäev tööle ja tagasi- pole vahet, millega sõidab, kaubik, mis peab reaalselt sõidus olema, et teenida- lootusetu.

Kahjuks ei vasta ükski asi seal tõele. Ei see 90% jutt kui ka 80% jutt. Korduvalt siin öelnud ja toonud ka katseartiklite najal välja fakti, et mahutavuse kukkumine ei ole lineaarne kilometraažiga. Mahutavus on ampertunnis kuid aku vananedes kukub väljastatavate amprite maksimaalne väärtus kolinal. Kui vanasti suutis 20A anda esimesel sekundil, siis 80% piiri juures suudab heal juhul 12A anda. Selleks, et kompenseerida aga hakkab pingelangus ehk siis kui nüüd vatttundidesse ümber taguda, siis on "mahutavus" natukene teine kui 80% Ampertundides. Loogika kehtib ka vastupidiselt.
Ehk siis tekst on eksitav, kui mitte suisa vale!
Miks seda siis tehakse nüüd nii? Selleks, et numbritega asja ilusamana näidata. Reaalsus, kasutatav reaalsus, mitte exceli tabeli reaalsus on natukene siiski teine. Jätan välja hetkel siinkohal ilmastiku, sest temperatuuri roll suureneb suisa logaritmiliselt mida väiksemaks mahutavus jääb.
Arnis siin oma Leafiga on siiani tõestanud ainult reaalelu paikapidamist, suisa oma Leafspy piltidega, kuigi ta oma arusaamade järgi väitis hoopis vastupidist, seda muinasjutu maailma.

Microlino on väga äge asi, sain sellega Saksamaal linnas liigelda. Ma võtaks hoobilt selle endale kasutusele, kui poleks automaksuga meil kõike pekki keeratud. Ehk kui pole vaja kaugemale kui Haapsallu või Võsule sõita ja seal vähemalt päev veeta, siis kõlbab isegi maanteele sõiduks, tekib kergelt sellise žapaka muhu sõidukogemuse tunne oma lühikese teljevahega aga mitte Samuka tunne, mis on lühike ja kõrge. Ma siis sõitsin selle 90km/h versiooniga, neil on puhtalt mopeediversioon ka tegelt.

Muudetud 26.03.25 14:36

Deusi jutu täienduseks, et see, kelle jaoks on vale, poolvale või pooltõde, sõltub puhtalt kasutusprofiilist. Kellegi jaoks kehtibki see 500km vs 400km, sest kellegi jaoks ei oma see 20A vs 12A tähtsust. Enamike jaoks omab, aga 80% müüt elab oma elu edasi ja propagandas saab seda kasutada. Sama loogika kehtib ka fossiilautode juures, sest 100kW autol on ühtlasel 60-ga töristamisel sellest vajalik vaid väike murdosa ja saadaval selleks kasutatavate mitteefektiivsete pöörete juures kah ainult osa maksimaalvõimsusest. Autosalongis määritakse aga võimsamaid mootoreid müügimeeste poolt juba inimpõlvede kaupa pähe just max võimsuse järgi, kuigi mõne auto puhul ei kasuta esimene omanik seda terve auto pidamise jooksul mitte kordagi:) Kes on gaasiseadmeid seadistanud, teab samuti, kuidas madalama kütteväärtusega kütusega saab auto isegi ökonoomsemalt sõitma panna tingimusel, et loobud nendest hobujõududest, mida piisavalt võimsa auto puhul nagunii vaja ole ja mida ökotamishuviline nagunii ei kasutaks. Need näited on aktsepteeritavad fossiilikate puhul, võiksid olla ka särtsukate puhul, kui need ausalt lahti räägitaks, sest aku vananemine peegeldub ka muus kui mingite tingimuste abstraktses sõiduulatuses. Vanasti olid need muud omadused näha isegi mobiiltelefonide juures, tänapäeval on iga akusae omanik nendega tuttav, kes tööd tehes nendega akusid järjest tühjaks ja pikapeale surnuks sõidab.

¤¤¤kuna ta 334km sõitev Proace ei saanud 180km-ga hakkama. Aga siin selline loll nõue, et kui teed tööd riigiasutustele, siis pead tegema seda heitmevabalt.¤¤¤

Kas abistada tohib kah ainult heitmevabalt või on see abistamisega kaasnev fossiilenergia mugavalt heitmevabade autode nõude valemist välja jäetud? ;)

Jah, sellega ma nõustun täielikult kui protsente loetakse kilomeetri pealt kuid siis peaks ka panema aku nn surma piiri kilomeetri peale, et kui läbisõit sellel masinal on kukkunud näiteks alla 150km, mis uuena oli 400, siis aku läbi. Seda muidugi ei tehta seepärast, et läbisõit on muutuvam väärtus kui aku mahutavus, mis on iga laadija/tühjakslaadija poolt numbriliselt tõestatav väärtus.

Muudetud 26.03.25 15:36

Kärss: õnneks päästma veel ei pea heitmevabalt :)
Kompanjon ostis Tesla X, koju sõites avastas, et ; oi, Tesla superlaadijad poolel teel ei töötagi. Valikus oli 1: kasutada bensiinijaama seinapistikut ca 12 t, et koju jõuda või 2. tellida puksiir ja koju jõuda veel samal päeval.
Õnneks "päästeautod" siin veel klassikalised fossiilid :)

Aku surma ei saa defineerida km kaudu (kuigi loogiline oleks), sest muidu tühjeneb kellelgi aku 0 kilomeetriga paigal seistes soojas autos Justin Bieberit kuulates:)

Sull12, kui pikka maad kodanik siis sõitma pidi, et valikus oli vaid plate või ööbimine bensukas?

Vahet pole, millise näitaja vähenemise me degradeerumise mõõdupuuks võtame. Tulemus on sama, lihtsalt halva akuga ei pea nii kaua Justini käes kannatama.

Tuletan endiselt meelde, et keskmine auto sõidab "mitte sittagi" kilomeetrit päevas... Ei tule minulgi tavalisel kontoripäeval 100 km täis ja pistik leidub mõlemas otsas.

Natukene on ikka vahe sees. Halb aku on ebastabiilne ehk poole Justini pealt võid sisse põleda. Ja on ka vahe sees silmamoonutuse pärast.
Ma eile tabasin ennast mõttelt, et äkki seepärast on siin lehekülgede kaupa seda väärinfot ja linnalegende aga samas need tekivad nii või teisiti kui inimesed ei süvene - lihtsam näide on linnalegend, et 98 bensiin ei mädanda tihendeid hobikas ja annab rohkem jõudu kui 95. Sama teema sisuliselt.

¤¤¤Tuletan endiselt meelde, et keskmine auto sõidab "mitte sittagi" kilomeetrit päevas¤¤¤

Täiesti õige fakt. Küsimus ongi rohkem selles, mida sellistest faktidest järeldada saab nende "sisse" vaatamata. Näiteks meie Mersu eelmise nädala keskmine kilometraazh tuli ca 140km/päevas, mille saaks statistiliselt lähenedes läbida vabalt igasuguse särtsuautoga (=auto seisis 6p nädalas ja ühel päeval tegi tiiru Panevežysesse, viies sinna 6 inimest ja 200kg ning tuues 2 inimest ja 900kg pagasi). Grand Cherokeega tuli mul samal ajal keskmiseks ainult 28km/päevas (üks 200km tripp ca 1,8t haagisega). Kastiautoga jäi sarnase kasutusprofiiliga nädala keskmiseks vist üldse natuke alla kilomeetri... ja ülejäänud kahel tööpäeval oleks tõesti võinud Volvoga lõbutsemise asemel sõita ka mingi särtsukaga... peaks vist hakkama kah kontoreid külastama, et keskmiste normide sisse ära mahtuda:)

Aga tõsisemalt rääkides - selliselt kujunevaid "keskmisi" ei saa suruda särtsukate rooli ka vägisi. Isegi, kui see mõnel päeval nädalas tõesti oleks kuidagi teostatav, ei oleks pere kolmanda auto valikute suunamine ratsionaalne ei majanduslikult ega ka keskkonnaaspektist.

¤¤¤Tesla visati välja rahvusvahelistelt autonäitustelt;)
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/a06ed617-0408-4c70-944
f-49fa8473b72a ¤¤¤

See lugu arenes edasi veel uues suunas:) Tsiteerin google tõlget.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/2c05ccbd-fbaf-4fbf-bb
5c-332f44a3d4ce

¤¤¤Kanada Global News teatab, et nii Elon Musk kui ka Tesla toetajad kutsusid üles kogu üritust boikoteerima/.../Võinuks ette kujutada, et maailma ühe silmapaistvama autotootja puudumine autonäituselt oleks vähendanud huvi näituse vastu. Tundub aga, et Tesla ärapõlgamisel oli vastupidine mõju. Tänavune näitus oli tõeline rahvahulga meelitaja. Külastajate koguarv, 138 000, oli näituse kõigi aegade rekord. Laupäevane 42 000 külastajat oli ka ühe näitusepäeva rekord.¤¤¤

Kärsa näited pikkadest sõitudest on head, aga Sa pole ju "keskmine Eesti elanik", kel liisingauto paneelika parklas töö-pood-lasteaed ringluseks. Miks Sa siis võitled võitlust, mis pole Sinu võitlus. Bensiini müüakse, diislikütust ka, sisepõlemismootoritega autode ostu-müüki pole veel keelustatud - milles paanika?

Et särtsmobiile tootvate ettevõtete turundusosakonnad väljutavad reklaamtekste, millel pole päriseluga mingit pistmist? Aga see on praeguse aja mood: valeta, valeta veel ja siis valeta ilusa lühikese seelikuga nooriku taustal ja rahvas ostab. Isegi siis, kui tal tegelikult seda vaja ei ole. Sest reklaam loob edukalt ilmajäämise tunde, kui Sul reklaamitavat ei ole...

Mingil põhjusel mina ei koge, et mulle elektriautot määritaks pähe rohkem, kui muud saasta meie ümber. Vaata ka: meestekosmeetika, kiirmood, nutitelefonid, investeerimistooted, ...

¤¤¤Kärsa näited pikkadest sõitudest on head, aga Sa pole ju "keskmine Eesti elanik", kel liisingauto paneelika parklas töö-pood-lasteaed ringluseks.¤¤¤

Irw, siseinfo vastab tõele, aga siseinfo pealt ei tehta statistikat:) Neil on vaid registriandmed ja igal aastal ülevaatusel registreeritav odokanäit. Statistika puudutab kah keskmist autot, mitte keskmist kärssa. Mina panustasin (mh ka automaksulaekumiste ootusesse;) ligi 20 autoga. Naaber niisamuti. Kusjuures me kumbki ei kandideeri auhinnale, kellel on külas kõige rohkem autosid;) ja räägin praegu tavalisest külakesest, mitte oma autoentusiastidest koosnevast tutvusringkonnast, kellest väga mitmetel on minust kordades rohkem autosid. See kõik annab paratamatult oma panuse statistiliste keskmiste arvutamiseks ja see panus on märgatav, sest neid korter+autoliising inimesi on palju, aga teistel on jällegi autosid palju, mõnel terve kortermaja jagu, kuigi sõidab vaid ühega korraga (kust võetakse ka see statistiline keskmine).

¤¤¤Mina ei koge, et mulle elektriautot määritaks pähe rohkem, kui muud saasta meie ümber.¤¤¤

Pähemäärimine ei ole ainult temu reklaamid, vaid iga gaasi, elektri, tankla, automaksu jne arve, mis ei põhine turutingimustel vaid riiklikult koordineeritud turumoonutusel.

Pähemäärimine on suunav poliitika, kus maksumaksjate raha eest moonutatakse turgu nii, et muuta särtsuauto sobivaks ka neile, kellele miski muu sobib paremini, kuigi samal ajal on see nish särtsukatega ikka veel täitmata, kellele see särts sobibki suurepäraselt, aga nad lihtsalt ei usu seda eelarvamuste tõttu;)

Paljude puhul särtsutoetuste turumoonutus ei pane mitte eelistama särtsukat fossiilikale vaid ühistranspordile, sest auto ise on nüüd nii palju odavam. Odavamate autode klassis oli neljandik auto hinnast ikkagi räme turumoonutus. Praegu (enne toetuste lõppemist) üle viiendiku ostuhinnast ei kehti vist ühegi "pärisauto" puhul (parandatagu kui eksin). Selline ühte väravasse mäng maksuraha toel kõigi muude autode puhul oleks ennekuulmatu. Ma kah ei tunneta seda kui määrimist, pigem kui kõlvatut konkurentsi ühishüvedeks mõeldud vahendite eest.

Ma siiski julgen meelde tuletada, et meil müüdava kütuse hind ei sisalda ausalt naftatööstuse keskkonnakahju. Igasugused Exxon Valdezid ja Deepwater Horizonid on klaaritud ennekõike ühiskonna varade ja vabatahtlike panuse eest. Kahju loodusele pole aga üldse heastatud... See ju ka kõlvatu konkurents ühishüvedeks mõeldud vahendite eest:P

Kuigi ma mõistan Kärsa seisukohta, ei nõustu ma sellega. Sest kui inimesel on vaja 20 autot, siis saab siit teha ka sellise järelduse: sisepõlemismootoriga auto on saast, sest inimesel on vaja 20 erinevat oma igapäevaelu elamiseks. Ei sobi üks auto kõigiks olukordadeks, järelikult kasutu ülehinnatud praht, eksole.

Võimalus tankida auto loetud minutitega täis on küll eelis särtsmobiilide ees, aga sellega ka eelised lõpevad ühe isiku transportimise vaates.

Olgu siinkohal meelde tuletatud, et ma ei pea elektriautot kuidagi paremaks ühe inimese jaoks (meeletult kulukas keskkonnale), aga linnades saab nii õhu puhtamaks. Ning maailma urbaniseerumise tase on juba üle 50%:(

Meeldib või mitte, ühe inimese transport ühe autoga ei kuulu meie jätkusuutlike tulevikustsenaariumide hulka. Ammugi mitte linnades.

Urbaniseeruminegi toimub muu keskkonna saastamise hinnaga, enda elektrivarustus ja toidutootmine silma alt ära ja urbaniseerujad tunnevad end rohelistena. Maal veetakse just praegu põldudele sõnnikut, ca 3 nädalat ei saa aknaid lahti teha ega õues pesu kuivatada. Linnas oleks kohe kisa lahti, aga maakate õigustest üle sõitmine on kosher. Õnneks maakad ei tee numbrit sellest. Sama medali teine külg.

Ps: ei saasta ka 100 seisvat autot. Lihtsalt ühed riknevad seistes teistest kiiremini;)

Pilt on mõeldud eelmise postituse juurde. Tänapäeval, kui fossiilautod liigutavad end meetri kaupa enamjaolt väikese aku abil ja nagunii igal peatumisel koheselt mootori seiskavad kohustusliku stat-stop-süsteemi tõttu, siis ummikus seisva auto suurim probleem pole nagunii enam saaste vaid ummik ise.

Kuna puudutab otseselt üht levinud särtsukat, panen selle uudise siia teemasse. Muus osas pole autode vastupidavusel eriti kokkupuutepunkte särtsukatega:))
https://majandus.postimees.ee/8218675/saksa-tehnoulevaatus-p
aljastab-see-on-koige-tookindlam-soiduauto

¤¤¤Statistika alumises otsas troonib Tesla Model 3, mille esmakordsel tehnoülevaatusel kukub läbi 14,2 protsenti autodest. Sama mudel on kehvade tulemustega esindatud ka 4–5-aastaste autode vanuseklassis¤¤¤

See on väga hea point, mida siin mainiti, et meid tegelikult maksudega surutakse el auto suunas. Olgugi, et Eestis on ta ikka väga väikese grupi jaoks sobilik. See sellisel kujul on ikka väga vale valitsuse poolt.

Nüüd siis hakkavad sunnivahendid tööle
https://www.err.ee/1609651235/suurejooneline-lubadus-poepark
late-eelkaabeldamine-maksab-kaks-miljardit

Vahepeal häid uudiseid ka. Selle aasta lõpus peaks tavainimestele kasutamiseks tulema müüki Naatriumi akud. Mahutavuse poole pealt on tegu LiFePo4 sarnase asjaga.
Nubriliselt väljendades 250-300 W·h/L kohta (NMC seevastu on kuni 650). Siin on pisikene aga. Naatriumaku mahutab 1000W kg kohta kui aga LifePo4 ja Li-Ion ca 400.

Ehk siis inimkeeli naatrumaku on 2x kergem sama suuruse juures võrreldes liitiumiga ehk saab ratastel makitadel aku kaalu hoobil 2x väiksemaks, mahu poolest on vaja endiselt terve põhi ära katta.
Positiivsed osad ei lõppe siinkohal veel, lisaks on Naatriumakud stabiilsemad ja enamus isesüttimisohtusid on maandatud miinimumi ehk äkki enam ei põle nii palju majapidamisi maha, praegu on ca 6 tulekahjut aastast tänu nendele vendadele, kes ignoreerivad minu ja teadlaste ja üldse tarkade inimeste teksti 80% mahutavuse piiri kohta.
80% reegel jääb kehtima ka naatriumakudele pisikese aga'ga et erinevalt LiIon aku 300 - 3000 tsükli loendurist on neil see 100 000. Esialgsetel andmetel.

Elame ja näeme aga tulevik on helge selle poole pealt.

Tsiteerin osaliselt

https://arvamus.postimees.ee/8224673/johannes-kass-kulud-pea
b-kandma-elektriauto-omanik

¤¤¤Nüüd tahetakse rohepöörde ELi direktiiviga panna ettevõtted, kaubanduskeskused, mis omavad autoparklaid, välja ehitama elektriautodele vajalikud laadimistaristud või vähemalt selleks vajalikku kaabelvõrku. Need on väga kallid taristud ja nende maksumus hakkab lisanduma ettevõte toodangu hinnale, teenindaval teenuse- ja kaubakeskusel kaupade hinnale. Tekib küsimus, miks peab vaene pensionär kaubakeskuse kassas sente lugedes maksma kinni selle elektriautode taristu ehitamise kulud, kui temal puudub seos elektriautoga või igaühel meist, kellel pole elektriauto omamisega mingit seost.

Teen ettepaneku, et need kulud peab kandma elektriauto ostja-omanik. Iga elektriauto hinnale tuleb lisada osamakse selle laadimistaristu väljaehitamiseks loodavasse fondi. Praegu võiks sellese fondi kanda elektriauto registreerimise tasu ja järgnevalt aastamaks. Kui sellest ei piisa, siis tuleb lisada ostuhinnale nn laadimistaristu ehituse maks/.../Nii toimib aus ja õiglane konkurents erinevate tarbeesemete tootmise ja kasutamise valdkonnas. Tavasõiduk maksab kütuse hinna kaudu tanklate ehituse ja toimimise kulud. Selle ELi direktiivi loogika järgi peaksid kaubakeskused ka kütusetanklad rajama parklatele.

On veel kulud, millest elektriauto omanikud on priid. Lisaks tasuta parkimisele ei tasu nad maanteede korrashoiu ja ehituse kulusid. Tavaauto omanik tasub need kütuseaktsiisiga. Elektriauto on tunduvalt raskem ja kulutab teekatet intensiivsemalt/.../Praegune selline elektriautode omanike privileeg riivab ka põhiseadust, mis sätestab omanike, kodanike võrdsust. Iga uus toode peab ise oma paremate omadustega oma koha tarbemaailmas välja teenima.¤¤¤

Tsiteerimata osas pakuti välja ka maks kiirlaadija/registreeritud kodulaadija põhiselt. Seda lugedes tekkis aga mõte, et nii saaks lüüa kaks kärbest ühe hoovaga - suunata kodulaadijaid eraldi lisamaksustades särtsuautode omanikke kasutama kodulaadija asemel nn aeglast laadimist pistikust, mis omakorda suunaks ostma just selliseid kergeid-säästlikke-keskkonnasõbralikke elektriautosid, mille puhul ongi võimalik aeglaselt laadides oma sõidud ära teha. Kuna neid autosid on palju (ja hakkab nagunii veel rohkem olema), aitaks see vähendada ka liikumiseks vajaliku elektritarbimise kogukulusid ja hajutaks paremini võrgukoormusi (vähem hädavajalikke investeeringuid taristu jaoks, millest võidavad juba kõik elektritarbijad madalamate võrgutasude näol).

Läheb kaudselt ka nende lisafunktsioonide teemaga kokku, kuigi need särtsu-audi kirjeldatud elektrivead ei ole tegelikult lisafunktsioonid, mille eest klient rõõmuga maksis:)
https://www.postimees.ee/8227098/postimehes-ilmunud-kriitili
ne-lugu-toi-vahur-kersnale-akna-alla-ootamatu-masina

¤¤¤Eile õhtul, kolm päeva pärast seda, kui teleajakirjanik Vahur Kersna oli Postimehe laupäevases numbris avaldanud Teslade saatusest rääkiva pikema kirjutise kõrval oma väikse kogemusloo streikiva elektri-Audiga, saabus Tallinnas Kadriorus tema akna alla üks Prantsuse auto. Selle tõi kohale Audide üle-eelmine müügijuht Lauri Ligi, kes nüüd töötab hoopis automüügiettevõtte Auto-Bon Baltic kahe brändi direktorina ega oma Audidega enam mingit seost. Ligi oli Kersnalt tema kirjutatu järel küsinud, kas tõesti ei ole tema kunagine tööandja, kelle juures ta töötas kokku kümmekond aastat, pakkunud telemehele vigase elektroonikaga masina asemele asendusautot. Ligi tõi Kersnale seitsmekohalise täiselektrilise Peugeot 5008.

Audi esindus helistas Kersnale täna hommikul ja andis teada, et paraku pole nad saanud siiamaani, rohkem kui kuu aega pärast seda, kui Kersna neid oma auto probleemidest teavitas, Audi tehaselt vastust, mida teha selle ärahoidmiseks, et tema masin ei jääks keset liiklust iseenesest seisma. Muud probleemid oli esindus lubanud lähiajal lahendada, ütles Kersna.

Kersna kirjeldas laupäevases loos, kuidas tema auto kõik neli akent kerivad suvalisel hetkel korraga alla, tagaluuk avaneb samamoodi iseenesest, võtmeta avamine ja tagaluugi jalaviibe töötavad, kunas tahavad, laadimispistiku luuk aeg-ajalt ei avane, telefon hakkab ise numbreid valima, ekraan läheb ja jääbki mustaks, kuvades jonnakalt vaid ähvardust, et kui juht süsteemi kohe sisse ei lülita, siis lülitub süsteem välja. Ligi rääkis Kersnale, et neid vigu, mis on ilmnenud tema Audil, esineb aeg-ajalt ka teistel automarkidel.¤¤¤

See on nüüd üks hea keiss- kas audi suudab auto korda teha ja kersna sellest ka teada annab või jääbki kotermann kolistama. Vaevalt, et talt see auto tagasi võetakse ja uus asemele antakse.

https://tehnika.postimees.ee/8227783/milleks-elektriautole-k
aigukang-ford-teab-vastust?cx_testId=142&cx_testVariant=
cx_1&cx_artPos=6#cxrecs_s

Kuna elektriauto ikka see päris "õige" auto ei ole, teeme ta petrolheadidele sobivamaks.

Hiljuti avaldatud Ameerika Ühendriikide patenditaotluses pealkirjaga «Shifter Assembly For Electric Vehicle» kujutatakse klassikalise välimusega käigukangi, mis on paigaldatud kastikujulisele moodulile. Mehaaniliste ühenduste asemel seob seda süsteemi hulk elektroonilisi ajameid ja juhtkontrollereid, mis simuleerivad käiguvahetusest arusaamist.
Süsteem pole siiski lihtsalt nupp, vaid jäljendab tõetruult kangi, mida saab liigutada erinevatesse mustritesse – kuuekäigulisest H-kujulisest skeemist kuni järjestikuste vahetusteni.
Ford rõhutab, et süsteem suudab elektrooniliselt muuta mootori pöördemomenti ja kiirust, jäljendades erinevate käikude mõju – see tähendab, et juht tunneb, justkui auto liiguks mootori ja jõuülekande abil, kuigi kõik toimub tegelikult tarkvaraliselt.
Samuti plaanitakse kasutada haptilist tagasisidet: programmeeritavat vastupanu, vibratsiooni ja mehaaniliste süsteemide matkimist, mis kõik kokku loovad tunde, nagu oleks tegemist tõelise käigukastiga.
Ford loodab oma virtuaalse manuaalkastiga muuta elektrisõidu taas kaasahaaravaks ja meeldejäävaks. Süsteem oleks kasutatav mitte ainult täiselektrilistes autodes (BEV), vaid ka pistikhübriidides (PHEV), tavalistes hübriidides ja kütuseelemendiga sõidukites. Ehk siis universaalne lahendus neile, kes hindavad vanakooli sõidutunnet, kirjutab New Atlas.
Ford ei ole selles valdkonnas ainus katsetaja – Toyota on juba loonud versiooni siduripedaali ja simuleeritud käiguvahetusega ning Hyundai Ioniq 5 N pakub samuti ICE-autole sarnast sõidutunnet läbi kunstlike käigulabade.
Kas see lahendus ka tootmisse jõuab, pole veel selge. Aga kui sisepõlemismootorid kord tõesti ajalukku kaovad, siis olgu vähemalt alles võimalus näidata oma lastele, kuidas kunagi autoga «õigesti» sõideti.

Seda eelmist linki lugedes tekkis küsimus, et kuidas ma näiteks sellise autoga lastele vahegaasi andmist saan õpetada, et neil tekiks oskus kasutada ka sünkroniseerimata käigukastiga masinaid? Õigemini, milleks selline wannabekäigutsirkus üldse vajalik on? :) Pea kõigil meie automaatidel on ju ka käsitsi käikude valimise võimalus... kus ja millal neid kellelgi vaja läheb? Kui need vähesed (kuigi olulised) korrad meelde tulevad, siis mis kasu on neist elektriauto võltskäikudest, et seda tõsiseltvõetava ostuargumendina saaks võtta?

Siit artklist nopin välja lihtsalt ühe huvitava fakti.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120369977/alexela-arijuht-
eesti-on-diislikutusemaa-muume-seda-ka-2040-aastal

###Norra paradoks: isegi kui 89% uutest müüdud autodest on seal elektrilised, on diislikütuse tarbimine tegelikult kasvanud, sest diiselmootoriga autot hoitakse sageli alles teise autona pikemateks sõitudeks või raskemateks vedudeks.###

Pole oma elus ainsamatki TopGeari osa küll vaadanud ega oska nii suuri sõnu päris lõpuni mõista, aga huvitav uudis vast kõigi jaoks. "Ventilaatorauto" on muidugi sama kaugel meie autodest nagu varasemalt rekordit hoidnud autogi, aga ei saa vaadata mööda faktist, et sellist tehnoloogiat ei siiani ole suudetud fossiilikate puhul nii kaugele arendada... ja miks peakski:)
https://teadus.postimees.ee/8230555/video-elektriline-elajas
-purustas-top-geari-21-aastat-pusinud-rajarekordi
10min video:
https://www.youtube.com/watch?v=NDfKhBcGh9w

Enam ei ole eksperiment, vaid läheb nüüd masstootmisse. Tesla, Mercedes-Benz, BMW ja Volkswagen saavad juba sel aastal "päästetud":)
https://tehnika.postimees.ee/8235108/huvasti-liitium-hiina-h
akkab-tootma-naatriumakusid

See on ikkagi kaagutamine enne munemist.
Ootame ikka enne tootmise ära ja siis veel aasta paar et tegelikku kvaliteeti näha.

Eks neid "revolutsioonilisi" akutehnoloogiaid ole ennemgi olnud, siiani on need jäänud uudiste tasemele...

Tootmine jaemüüki on juba olemas, infoks teile. Endalgi kodus juba vastav tehnoloogia koos laadimisega olemas.

Lihtsalt huvitav lugemine, mõlemad artiklid on tasuta loetavad.
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/rimac-nevera-ok
sjon-on-musternaide-kui-halvasti-ulikallid-elektriautod-vaar
tust-hoiavad/

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/eestisse-joudis-seni-p
ikima-soiduulatusega-bmw-elektriauto/

Muudetud 24.04.25 16:45

Kunagi siin teemas küsisin, et miks ei tehta... Nüüd soomekeelne uudis kinnitab, et iinlased teevad seda peagi täiesti ametlikult - saadki teha oma särtsuautost tagantjärele hübriidi. Ühtlasi võiks see vist olla ka päris korralik särtsuautode elukaare pikendaja, kui akud juba lõpusirgele hakkavad jõudma.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/ac25e7e5-6a0e-43cf-97
63-aa0b1a38b127

Värske Slate uudisega on vast kõik vähegi särtsuhuvilised nagunii kursis.
https://techcrunch.com/2025/04/24/bezos-backed-slate-auto-de
buts-analog-ev-pickup-truck-that-is-decidedly-anti-tesla/

Selles valguses meenutan ka ühte vana uudist Teslast - fossiilikatele läbisõidu poolest küll mitte midagi erilist (eriline pigem kaasaegsete rohepesumootorite kontekstis), aga ka sellise läbisõidu juures pole vahetanud vist küll mitte keegi kunagi varem 14x mootorit:) Revolutsiooniks pole vaja enamat, kui tagada särtsukatele fossiilikatega võrreldav töökindlus ning elukaar/usaldusväärsus, nii sündisid omal ajal ka legendaarsed rahvaautod fossiilikate hulgas ja need verstapostid on vägagi hästi äratuntavad.
https://www.vehiclesuggest.com/tesla-model-s-hits-1-2-millio
n-miles/

Natukene lobisemist järelturu teemadel
https://vikerraadio.err.ee/1609689785/huvitaja-elektriautod

https://tehnika.postimees.ee/8318321/hiina-elektriautotoostu
s-on-kull-voimas-aga-seda-narib-uks-uss
Teisisõnu on see üsnagi jahmatav pööre: Hiinas, maailma suurimas kommunistlikus riigis, surub piiranguteta vabaturg hindu nii alla, et see ohustab tervet autosektorit ja seda koguni Ameerika Ühendriikides, mis on pikka aega propageerinud kapitalismi, juhivad autotööstust täielikult väljakujunenud tegijad ja see vajab 2008. aasta lõpus tohutut päästepaketti, et hoida ennast ja majandust vee peal.
Hiina võimud, kes käitlevad raha ja tootmist väga erinevalt, loodavad ilmselgelt vältida kulukat ja piinlikku kriisi. Hiina valitsus on alustanud kampaaniat selle vastu, mida Hiinas tuntakse «involutsioonina», nagu NYT teatas juulikuises loos selle teema kohta: liigse konkurentsi tsükkel, mis viib jätkusuutmatu deflatsioonini ehk hindade languseni. Involutsioon on Hiina sotsiaalmajanduses ja internetikultuuris tuntuks saanud mõiste. Algselt antropoloogiast laenatud termin kirjeldab arengut, mis pöördub sissepoole ega vii enam edasi, vaid süveneb ülekoormuseks ja kurnavaks konkurentsiks. Involutsioonivastane kampaania, mida esitleti kui midagi, mis tooks kasu nii riigi elektrisõidukite tööstusele kui ka majandusele, ei ole veel vilja kandnud.

Nagu Associated Press juunis teatas, lubasid 17 Hiina autotootjat, sealhulgas BYD, mis möödus Teslast kui maailma suurimast elektrisõidukite tootjast 2024. aastal, maksta oma tarnijatele 30 päeva jooksul pärast osade kättesaamist. Hiljutine vastavusaruanne näitab, et seda ei ole veel juhtunud ja ainult kolm osaliselt või täielikult riigi omandis olevat autotootjat olid koostanud maksegraafikud.

Suur osa involutsiooniprobleemist – mis majandusteadlaste sõnul kahjustab ka teisi tööstusharusid, sealhulgas terase-, aku- ja naftakeemiatööstust – näib olevat see, et Hiina elektrisõidukite tööstus tervikuna on pärinud toksilise maailmavaate Elon Muskilt, kelle Tesla investeeringud riigis panid aluse elektrisõidukite tootmisele.

Shanghai elektrisõidukite konsultatsioonifirma Automobility tegevjuht Bill Russo ütles intervjuus NYT-le, et see on võidujooks domineerimise, mitte kasumlikkuse nimel.

Sarnaselt USA-s lokkavate TA-idufirmadega, mis ilmselt paratamatult peagi hääbuvad, kahaneb Hiina elektrisõidukite tööstus tõenäoliselt kümnendi lõpuks. Globaalse konsultatsioonifirma AlixPartnersi hiljutise ennustuse kohaselt teenib 2030. aastal raha vaid umbes 15 protsenti 129-st eelmisel aastal Hiinas registreeritud täielikult või osaliselt elektrisõidukite brändist.
AlixPartnersi Aasia autotööstuse haru juht Stephen Dyer väitis, et kuigi rohkem kui see arv Hiina elektrisõidukite tootjaid jätkab tegevust, vajavad paljud neist jätkamiseks sügavate taskutega investoreid.
Vahepeal on Peking mures, et kui elektrisõidukite tootjad jätkavad riiklikest pankadest laenamist, et ehitada üha rohkem ja rohkem lisadega autosid – näiteks BYD luksusmaasturil Fangchengbao Bao 8 on armatuurlaualt juhitav droon, mis stardib katuselt ja saadab oma TA-ga täiustatud videomaterjali juhi telefoni –, võib see põhjustada majanduskriisi.
Ja kui olete mures maailmamajanduse heaolu pärast, siis parem lootke, et asi nii kaugele не jõua.
Rohkem loe Hiina elektrisõidukitest inglisekeelsest allikast: Hiina kasutab Trumpi taktikat tema vastu, et haarata elektrisõidukite turg.

Magistritöö: "Mis juhtuks, kui kõik magalapiirkonnas elavad inimesed sooviksid omada elektriautot ja neid oma kodu vahetus läheduses laadida".
https://agronomy.emu.ee/wp-content/uploads/2025/07/AR2025_09
7_Lumi_V_doi_065_TAVA.pdf#abstract-10855

Lühikokkuvõte eesti keeles
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/420
1123100120036

Mis juhtuks, mis juhtuks... Inimesed sõidaks bussiga ja see oleks see, mis oleks õige, nii keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Seda foorumit lugedes, austet Kärss ja austet Deus - teie oletegi oma sõnavõttudega auto24.ee viimastel aastatel manalateele juhtinud. Teie kõrvale lihtsalt ei mahu kedagi.

kas sa kujutad seda ette,kui terve lasnamägi otsustaks bussiga hommikul tööle sõita.ilmselt mõned ei jõuaks õhtuks ka kohale

Kui vaid olek nii mõjuvõimas. Keegi peab süüdi olema, ma võin siis süüdi olla kõiges. Saa üle ja mine oma eluga rahulikult edasi.
Kriitikast aga ei saa aru hetkel, sest kärss tõi välja magistritöö, mis ütleb, et kõik on titi-miti. Miks selline nihelemine nüüd tekkis? Üliõpilased vaikselt tõestavad, et meil pole õigus, vähemalt tulevikus mitte ja see ka ei sobi?
Kobisesid seepärast, et lihtsalt said ja vaja ikka mürki välja lasta, ei saa näppe auto24'st eemal hoida?

Tnaseks olen elektriautot omanud kaheksa kuud. Kortermaja elanikuna kodus laadimisvõimalus puudub ja laen enamasti tasuta tööl tavalisest pistikust. Väga mugav, töölt ära sõites on aku alati piisavalt täis. Keskmine läbisõit kuus on 1000km, avalikes laadijates kuub elektrile keskmiselt 0-30€ kuus. Lisan eelmise kuu laadimiste arve.

tasuta pole siin maailmas midagi. tööandja maksab selle elektrikulu ju kinni.

Tööandja raha tuleb kõigi töötajate taskust, sest ainult nemad teenivad firmale raha. Seega selle tasuta elektri maksavad kinni kõik töötajad.

Tihti on ettevõtetel, kelle elektritarbimine on suur, saadud elektrimüüjalt hea hind ja/või on ka endal energiatootmine (päikesepaneelid). Seega võib tööandja kulu ühe töötaja igapäevase elektriauto laadimise kohta kuus olla näiteks 10 eurot või isegi vähem - ehk mitte midagi. kui töötaja avalikes laadimispunktides laeb, siis maksaks mitu korda rohkem.

Minu tööandjal on oma töötajate jaoks (suletud territoorium) samuti elektriautode laadimiskohad (mida opereerib seda teenust pakkuv firma). Maksma peab töötaja ise, aga operaatoriga on hea diil ja elektri hind on sama soodne kui tööandja ise ostab. Avalike laadimispunktidega võrreldes palju odavam. Paljud kasutavad seda võimalust ja no vahe on umbes selline, et enne kulus kütuse peale kuus 10 korda rohkem raha, kui nüüd elektriauto laadimisele.

Kui ostsid auto sama hinnaga, mis vedelkütuse neelajad maksavad, oled võitnud, kui aga kallimalt, kulub päris mitu aastat laadimisi, enne kui nulli jõuad. Ja selleks ajaks on juba aku ka mahtuvust kaotanud.

Sellise laadimisvõimaluse kasutamine on seaduse silmis erisoodustus ja kuulub vähemalt sotsmaksuga maksustamisele. Lihtsalt vabakasutuses pistikupesa välisseinal on vast hall ala, aga kui keegi kitule läheb, siis võib ikka mingi jama tulla.
Kui on operaator vahel, kes raha võtab, siis pole muret.

Kui Hiina vahepeal kokku ei kuku, siis järgmisest aastast peaks juba saama naatriumakudel veerevaid masinaid osta, nagu ma kevadel hõiskasin, et sügisest massidesse, nii ka läinud on koduelektroonika vallas vaikselt. Kui siiani on LiIon ikkagi rämeohtlik, keskkonnavaenulik ja muud negatiivsed asjad olnud, siis Naatrium Ion omadel igatahes puuduvad maja mahapõletusoskused. Hakkab asi paremaks minema.
Sai omale mõned pulgad tellitud koos uue BMS'ga, saab mängima hakata.
Mobladesse nad siiski veel ei jõua, liiga mahukad on. Sama mahutavuse juures on ta ruumiliselt kaks korda suuem LiIon akust ja sama raske. Teisisõnu sama füüsilise suuruse juures on ta kaks korda väiksema mahutavusega ja kaks korda kergem .

Kummaliselt lahked tööandjad mõnel, või pole tegevusele veel peale sattutud.
Kirjutan mõtteaineks enda juhtumi. Paar aastat tagasi kui veel tööl käisin keeldus öösel auto käima minemast, aku oli juba kehvake. Valvebussi loomulikult olin lasknud ära sõita ja õues oli -15. Kell oli 2 öösel. Koduni 15km. Territooriumil oli ainult turvamees oma putkas. A mul oli igaks juhuks Start pagassis ja 20m pikendus samuti. Turva tõi valveputkast veel ühe pikenduse ja 5 minti pärast auto tiksus, korjasime selle majanduse kokku ja poole tunni pärast panin kodus õndsat.
Elu läks lõbusaks ca kuu aja pärast. Peremehel oli komme vanu turvavideosi vaadata ja avastas minu öösise äkšeni. Sain sõimata et krt elektriarved niigi taevas sina veel sigatsed.. Noh tulemus oli et jäin ilma 1 kuu lisatasust. Ligi 200 euri maksis see 5 minutine aku laadimine :(
Pärast tuli käskkiri et kõigil on keelatud firma elektrit enda tarbeks kasutada.

Vaeseke. Ei vea sul linnavalitsusega, naabritega, autoparandajatega jne jne. Pigilind?

Ma arvan, et selle "ma saan auto tasuta täis laadida" jutuga palju inimesi ei veena, sest keskmisel autoomanikul pole tasuta laadimise võimalust. Ka tasuta päikeseelektri juurde võiks võib-olla arvestada ka jaama rajamise kulud. Kuigi jaam võib olla rajatud ka muul eesmärgil ja tõesti tarbitakse puhast ülejääki.

Mina ei saa tasuta elektrit ja tangin turutingimustel. Kõige kallim kilomeetri hind tuli mul ühel suvisel reisil keskmiselt 3senti. See sisaldas ka kahte korda avalikus laadijas suht tühja aku täislaadimist. Keskmine hind kodus laadides tuleb aga alla 1,5 sendi km kohta.
Kadutatud auto ostsin (mitte nimes viidatu) suht sama hinnaga, millega saaks analoogses vanuses ja läbisõiduga bensuka.

Ma saan aru, et on osa inimesi, kellele täna veel on paremini sobiv muu auto, aga oma kogemusest saan arvata, et elektriauto on tänasel päevalenamuste inimeste jaoks parem valik isegi siis, kui nad korteris elavad.

see nn. tasuta elekter on sama,nagu veokameestel tasuta diisel oma auto tarbeks.mina loen seda varastamiseks.keegi ju maksab selle kinni

Varastamine on see siis, kui seda luba küsimata võtta. Elekter on sageli lihtsalt nii odav, et seda jagatakse töötajale või kliendile tasuta.

Kui tööandja su kasutatu pealt Marko mainitud +60% riigile ei maksa, siis varastad riigi tagant koos tööandjaga.

Aga kui tööandjal mis-iganes moodi elekter null või miinus hinnaga käes siis kuidas riigile seda 60% maksta. Või peaks tagasi küsima hoopis!

Pole olemas null või miinushinda., eriti kui ettevõtaja seda kellelegi annab.

on ikka ju, kui suvel börsihind miinusmärgiga ja ettevõttel paneelid katusel ja jääb sealtki üle ning võrku andes peaks hoopis peale maksma, siis see tarbimine sealt süsteemist tol hetkel igaljuhul negatiivse hinnaga ja ettevõttele võib isegi kasulikum ja väiksema kuluga see tarbimine sealt hoopisolla, kui teatud hetkedel miinushinnaga võrku tootes ettevõte ise hoopis peaks peale maksma elektri võrku müümisel nagu sel suvel omajagu tihti juhtus.

Ei ole võimalik oma töötajate elektriautode laadimist suunata ajale kus börsielekter miinuses on tund-paar, seega jääb Deusi öeldu - elekter on firmas kaup, mis maksab raha.

Kui on kokkulepe ja maksud tasumata, siis ongi vargus, mis siin nüüd nii keerulist on ometi?

Muudetud 21.09.25 00:56

https://majandus.postimees.ee/8328020/uus-tehnoloogia-voimal
dab-elektriautol-labida-uhe-laadimisega-1500-kilomeetrit

Nüüd siis jõutakse põhimõtteliselt sinnani, mille üle me siin ammu naersime- pane genekas pagassi ja sõida.

Hiina autogigant SAIC teatas hiljuti, et on välja töötanud uue elektriauto IM LS6, mis on ekspertide hinnangul selle vähetuntud tehnoloogia päris hea prototüüp, kirjutas InsideEV. Sisepõlemis- ja elektrimootoriga SAIC IM LS6 sedaan suudab läbida ühe laadimise ja fossiilkütuse toel kuni 1490 kilomeetrit. Euroopas veel suhteliselt tundmatu EREV-tehnoloogia põhineb küll sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioonil, kuid sellist lahendust ei nimetada hübriidiks. Nimelt ei kandu EREV-ite puhul fossiilkütusel töötava mootori energia, nagu hübriididel, üle sõiduki ratastele. Selle asemel toimib see generaatorina, mis laeb akusid. Bensiinikulu EREV-tehnoloogiaga autode puhul sõltub auto suurusest, läbitud kilomeetritest ja auto kiirusest ning võib ulatuda 1,2-5 liitrini 100 kilomeetri kohta. SAICi IM LS6 generaatori puhul toodab iga bensiiniliiter umbes 3,5 kWh elektrienergiat. Varem pakuti IM LS6-t ainult täiselektrilise versioonina, kuid kuna Hiina kliendid tunnevad üha enam huvi uudse EREV- tehnoloogia vastu, siis toodi turule ka selline mudel. Auto on saadaval kas 52 kWh või 66 kWh akupakiga. Mõlemat käitab 1,5-liitrine, 153 hobujõuline turbomootoriga neljasilindriline mootor. Väiksem aku pakub elektrilist sõiduulatust 368 kilomeetrit. Koos sisepõlemismootorigasuureneb läbisõit 1392 kilomeetrini. 66 kWh akupakiga suudab auto ainult elektri abil läbida 448 kilomeetrit. Kui lisada fossiilkütusel põhinev mootor, pikeneb teekond 1492 kilomeetrini.Ka autode hinnad pole sugugi pöörased, kuna Hiinas saab väiksema akuga versiooni osta 29 900 dollari eest, suurema akuga versioon aga maksab 33 400 dollarit.

Bhh, ei ole võimalik....... ei tea misasja need börsihinda jälgivad releed ja nutipesad siis teevad, niisama sügavad mune ja näevad ägedad välja w. Tööl parklates aeglane laadimine nagunii ja labaselt lihtsalt lülitaks vastavalt hinnale neid pesasid seal sisse või välja ja olekski kogu müstika ja "võimatus" Temal ja õigus, koomikud siin koos ikka.

Pane siia nüüd andmed juurde kui palju on tasuta või miinushinnaga tunde kuus, siis saad ise ka aru, et vale puu all haugud!

Varga mentaliteet ei lase asju suures pildis vaadata. Ametlikult peaks firma sulle seda aeglast müüma, muidu ei ole kosher. Kedagi ei huvita börsihind, maksuametit kindlasti mitte, teda huvitab ikka, et maksud oleks makstud ja rahakotid eraldi.

müüb siis seda 0 või 1 senti kwh päevast soodsat ja maksab sealt 0 sendi pealt makse, maksud korda 0, ja olemas. 0

Ja arvad, et maksuamet näeb elus esimest korda 0 arvet ja usub ka veel? Et sa oled esomene, kes selle peale tuleb? Kui sinisilmne saab inimene olla? Mine proovi järgi, päriselt ka! Läbi käidud rajad need kõik alates "vananenud" diislist kuni jääkelektrini välja. Odavam on ilma kuumaks kütta kui seda teed seaduslikult käia. Senikaua kuni mingi inspektor peale einsatu, on kõik ilus, nagu ka tööautoga poes käimine.

Aga Punkt, BYD juba müüb selliseid meil siin, sai isegi proovisõidul käidud paar nädalat tagasi. Saad tuimalt veebi teel endale tunnikeseks kirja panna selle kuigi tund jääb natukene väheks, et Paldiski tiir ära teha. Põhimõtteliselt raadio jne kõik asjad olid kinni, ei saanud aru, millal bensukas järgi tuli, ei vibrast ei häälest.

Võib-olla ma ei saa kõigest õigesti aru, aga selle uue leiutise läbisõit sõltub vist kütusepaagi suurusest. Kui tonnine paak panna siis saab ilma tankimata lausa 20000-80000 km sõita.

Ikka jah.

Elektriga sõitmine on nii odav, et isegi kui misiganes paketi hinnale 60% otsa panna, on see ikkagi nii odav, et tavalisel autokasutajal oleks finantsiline rumalus vedelkütust kasutada.

Ma usun, et need suured ettevõtted, kus on oma töötajatele tasuta laadimine ja kus on paigaldatud laadijad, teevadki oma raamatupidamist korralikult. Kui mõni veel ei tee, siis ma ei nimetaks seda vargamentaliteediks, vaid tõdeks, et see on väga uus teema ja küll korda tehakse. Vast ainult kuskil ettevõtte hoovil, kus on tööstusvoolu pistik mingil muul põhjusel seina küljes ja kus keegi ei viitsi sellega tegeleda, on see ehk potentsiaalselt teadlik ja pikemaajaline tegevus.
Ka mobiili laadimine tööl on sisuliselt sama asi, aga kuna selle mahutavus on nii väike, siis on ühiskondlikult aksepeeritud, et pole mõtet hakata raamatupidajate töökoormust sellega tõstma.
Meil ongi võimalus nüüd teha paremad seadused ja normid, mis võimaldaksid ja soodustaksid just rohkemat väga odava taastuvenergia kasutamist. See on Eesti majandusele ülioluline, et me vähendaksime sisseostetud kütuse kasutamist ja soosiksime odavat taastuvenergiat.
Seega küsimus nendele, kes on sel teemal pidanud EMTAga suhtlema, et mida peaks siis muutma, et saaks üleliigset energiat kõige mõistlikumalt akudesse?

A: energia ei taastu!
B: selle "odavuse" maksame me kõik ühiselt dotatsioonide/tasudega kinni!

Paberi järgi ei tohi sa tööl ka enda mobiili ega läpakat laadida, see on ka varastamine. Ainult töötelefoni ja tööläpakat tohid.
Karmimates kohtades paned sa oma mobla hommikul kappi ja saad õhtul selle sealt kätte.

# Seega küsimus nendele, kes on sel teemal pidanud EMTAga suhtlema, et mida peaks siis muutma, et saaks üleliigset energiat kõige mõistlikumalt akudesse? #

Mina olen MTA-ga põhjalikult suhelnud. Küll mitte teemal, kuidas saada üleliigset energiat kõige mõistlikumalt akudesse (see ei ole MTA teema, vaid kliimaministeeriumi asi), küll aga teemal, kuidas ja mis tingimustel tohib tööandja lubada töötajal isikliku elektriauto laadimist töö juures.

EMTA-ga ma sel teemal suhelnud pole, sest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ilmselt maksustamise teemadega ei tegele?

Tänan selle ametkonna nime täpsustuse eest. Kuna sageli kasutan maksuameti kodukat, mis on emta.ee, siis olen ise sellega harjunud. Aga see ei muuda asjaolu, et maksuseadused, millele on siin viidatud võivad vajada tulevikus muudatusi justnimelt seoses sellega, et elektri, kui kauba omahind on väga kõikuv ja võib sõltuda suuresti ilmast.

Börsi elektrihind on 2. ja 3. kvartal päevasel ajal tavaliselt ca 5-9h odav ja see periood jääb just tööaja sisse. Kui on tuult, siis on ka öösel odav, 1. ja 4. kvartal on pigem öösel odavamad hinnad. ka täna, öösel oli elektri hind 00-06 nullis ja päeval on 10:00-17:00 2,6 senti kw/h. Minu tööandjal on mingi fix pakett, kus on öö ja päev erineva fix hinnaga. tööandja enda autod laetakse kõik öösel, oma töötajad laevad päeval. Kuna minu tööandja on suurettevõte, teenuse hinnakujundus käib läbi Konkurentsiameti, siis kindlasti mingit sahkerdamist ei ole. Laadimise eest maksavad töötajad otse operaatorile, aga hind on tänavalaadijaga võrreldes palju odavam, kuna operaatoril endal ei ole vaja katta elektrihinna kõikumise riski.

off-topic: Lugedes Eesti elektri põhivõrgu süsteemihalduri aruandeid, siis 2. kvartal 2025, kus päikese olud olid keskmisest kehvemad, kattis kohalik päikese- ja tuuleenergia (+ muud taastuvad allikad) ära 56% kohalikust tarbimisest. 3. kvartal kujuneb ca samaks. Sageduse hoidmine on keeruline aga ainus võimalus saada lähiajal ka pimedamal ja suurema tarbimise ajal elektri hinda alla, on maismaatuuleparkide rajamine. Kui Paldiski hürdosalvesti mahus salvestust reaalsuseks saaks, siis võiks 2. ja 3. kvartal jõuda 90% peale kohalik taastuvatest allikatest tootmine ja tarbimine (aga tuuleenergiat on juurde vaja selleks). Ja taastuvenergia toetused on igaühel arve peal kirjas - selle arvelt makstakse neid toetusi tootjatele. igaüks saab ise arvestada, millise protsendi see elektriarvest moodustab. Ei ole mingid müstilised summad. Ja tuumajaama on nagunii vaja, aga selle reaalne turule jõudmine on mitte enne 15 aastat.

MTA seisukohast oleks väga lihtne asi, kui on kõigil eraldi mõõturid peal, inimene maksab oma tarvitatu ja nemad saavad tulumaksu firmalt makstud rahalt. Kuidas aga asi inimlikuks teha, et ei peaks jamama kõikide postide püsti panekuga koos kaugloetavate lugeritega ja selle üle siis arvet pidama hakata, neid ei huvita tegelikult.
Tehniliselt lahendades pole asi väga keeruline ega ka väga kallis, ID kaardi piiksutad läbi või lased kivi pealt enda nime lugeda alustades ja lõpus ja kerge programmike kuulab pealt ja paneb kirja ja kuu lõpus raamatupidaja võtab palgast maha nagu kasvõi erakõnedega praegugi töötelefoni pealt. Erakõned on ka muide 0 euri enamasti aga näed, eristama peab!

Ja kui see ettevõtte tasuta või miinushinnaga elekter ei ole enda toodetud vaid tuleb elektri müüjalt ,siis kohale toimetamine maksab niikuinii. Ja see tuleb ikkagi maksustada. Juuli kuus, kui elekter oli enamasti väga odav, oli mul isiklikul arvel elektri eest 27 eur. ja võrgu +muud tasud u. 50eur. Tarbimine 500kw/h. Kui peaksin tarbima ainult siis kui el. hind 0, oleks 50eur. arve ikka. Ja see on asi mis pani mind ümber mõtlema kas ikka tasub praegu el.autot soetada.

Kas see on mingi nali? Aasta tagasi septembri keskel sama jutt. Proovin siis vastata samale asjale natuke teise nurga alt.

#Elektriga sõitmine on nii odav, et isegi kui misiganes paketi hinnale 60% otsa panna, on see ikkagi nii odav, et tavalisel autokasutajal oleks finantsiline rumalus vedelkütust kasutada.#

See on samaväärne väide, et jalgratta või liinibussiga sõitmine on nii odav, et jne, sest just nimelt see tavaline autokasutaja ei vaja üldse eraldi autot üksi-kaksi ringikärutamiseks. Sealt edasi tulevad juba erivajadused (loe: vähemus päris VAJADUStega).

Kui rääkida odavusest või finantsilisest rumalusest, oleks mõistlik rääkida sellest ikka terve rahakoti ulatuses, mitte nii, et rahakoti teises sahtlis on nüüd rohkem raha, mis sai sinna tõstetud esimesest ja kolmandast sahtlist. Tänaste seaduste kohaselt on ka “tavalisel autokasutajal” endiselt odavaim tuua omale kusagilt soolavabalt välismaalt mõni vana diisel “golf/leon/oktaavia”, mille maanteekulu on selgelt alla 4L/100km, mille eelarve (toomine, korda tegemine, arvele võtmine jne) jääb alla 1000e ja millega pole vaja rooste pärast lähema ~5a jooksul muretseda, enne kui kohalik laussoolatamine endast märku hakkab andma. Kõik, kes sellest rohkem maksavad (sh kallim auto hind+liisinguintressid, hoopis teise hinna/elukaarega rehvid, kallim kasko, liikluskindlustus jne), tegelevad finantsilise rumalusega. Sina samuti, mina samuti. Ei näe põhjust seda häbeneda, sest ma saan “ägedatelt autodelt” ka nii palju rohkem vastu, kui saaks “finantsiliselt mõistlikumaid” otsuseid tehes (nt bussis istudes:)). Üksi-kaksi kasutan endiselt tsiklit (maksis samuti alla 1K koos Eestis arvele võtmisega jne), mis siin maal rahulikult töristades võtab tilk alla 2L/100km ja pakub elamust nii, et igal õhtul heidan magama nooremana, kui olin samal hommikul ärgates;)

Krt jälle heietan... selle Deusi näite “mootorlaadivahübriidi” mõte on ikkagi pakkuda võimalust (mitte kohustust) bensiini paaki valada. Suurema akuga pistikhübriidid on tehniliselt erinevad, aga täidavad sama turunishi (et ehk õnnestub igapäevased sõidud ikkagi särtsu pealt ära teha + vajadusel “plaanB”). Kui meil oleks aga jutt sama akusuurusega pistikhübriidist, näeksin sellel “sõidumootoriga” hübriidil juba selgeid eeliseid ka siis, kui igapäevaselt saab endiselt hakkama ainult särtsu pealt.

Toon taas reaalelulise näite, et nädala jooksul olen pannud sappa 4 erinevat järelhaagist kahele erinevale autole. Neist suurim (tonnise koormaga O2) tõstis diisel G-Chero kütusekulu ca 15%, moodsa 1.0L 7-kohalise peremahturi kulu tõusis aga üle 100% (st rüüpas juba rohkem Jeebist). Seda sama haagist olen sarnase koormaga vedanud ka Volvo V60 AWD diisel-pistikhübriidiga, selle kütusekulu kasvas samuti suurusjärgus 20%. Sama haagis on olnud ka sõbra Polestari sabas, mille elektrikulu kasvas koorma/haagisega ca 400% (st rahakulult võrreldav juba selle diiseljeebiga). Lisan pildi kah kärust ja sama Polestari pepust, mida siin varemgi näidanud.

Need näited ei ole 1:1 ülekantavad tehnoloogilistele eripäradele, sest autod ise on nii erinevad, kuid see “odav” ei ole mingil juhul absoluutne mõiste, vaid väga suhteline olenevalt kasutusprofiilist. Ka kasutusprofiil on sageli vahelduv (järgmise nädala jooksul ei pane ühtegi haagist sappa). Üksi ringi sõitmiseks pole ükski neist autodest finantsiliselt mõistlik. Üksi/kaksi sõitmiseks ei ole ka väljaspool ühistranspordiga kaetud Eesti osa autot VAJA, aga on nt vihmaga mugavam ja lumega ohutum kui tsikli või (kasti)rattaga;)

PS: Polestar on siiski päris tubli haagisevedaja. Lubatud piduritega max haagise mass kuni 1500kg on küll väiksem neist ürgvanadest Octaviatest, aga särtsuka kohta ikkagi arvestatav number (tuliuutel juba 2t) ja peaks katma ära neist enamike vajadused, kes oma elu kerghaagistega mängides elada ei saa.

PPS: selle konkreetse Polestariga sõidab juba uus "õnnelik omanik". Sõber arvas, et võiks hulk aastaid enne mööda minna, kui jälle mõnda särtsukat prooviks.

Ma alles eile ja üleeile sõitsin töö tõttu ka ise ca. 1,5t kandevõimega haagisega. Kuigi ma sõidan CE kategooriaga harva, olen elu jooksul siiski puutund kokku erinevate kergemate ja raskemate asjade vedamisega.
Ma olen ka ise eraisikuna omanud nii uusi kui ka vanametalli hinnaga autosid. Ma plaanin endale veel ühe vana bensuka osta hobiautoks kohe kui "vaba aega ja hoovis ruumi" tekib :)

Aga mina ei ole keskmine autokasutaja ja isegi minu isiklikku autot pole mõtet osta bensiinikat. Kui vaadata Eesti autosid mõnes suuremas linnas, kus on valdav osa autosid kasutuses, siis kui paljudel üldse haakekonks olemas on või kui palju on seda päriselt üldse kasutanud.
Olgem ausad, enamus inimesi ei ole nagu meie.
Lisaks veel oluline hulk kerghaagiseid sõidab ka maapiirkondades kord kuus teekonnal "kodu-bauhof-jäätmejaam-küttepuumüüja", mitte ei veeta 1,5t haagist ühest riigi otsast teise.
Kui me saadame ühiskonnale sònumi, et elektriautoga ei saa üldse haagist vedada ja muidu on kah kräpp kuubis, siis kõik needinimesed, kellele elektriauto sobiks, võivad sellest järgmisel autovahetusel loobuda. Nad jäävad ikka pumba sõltlaseks, mis viib ka 15 aasta pärast nii nende kui ka riigi rahakotist suuri summasid välja.
Samas nad võiksid teha valiku, mille tulemusena on nad sisuliselt kohe või vähemalt paari aasta pärast paremal majanduslikul järjel ja toetavad kohapealset või Soomes toimuvat energiatootmist, mitte meie jaoks vaenulikke riike.

Kuna elektrikäru on hetkel veel enamike eesti elanike jaoks luksuskaup, siis tore on neid kirjutisi siin lugeda küll, aga lugudeks need jäävadki. Kellel on vahel vaja käru vedada ja suudab osta 50K maksva käruvõimekusega patareiveduki, see on muidugi eluga rahul, aga ülejäänud teevad oma bauhof-jäätmejaam reisid ikka vanaviisi ära.

Ma pean ennast parandama- vahemikus 14-30 000€ on müügis 28 konksuga kasutatud autot, seega mingi valik enamvähem mõistlikus hinnaklassis siiski on ja bauhof- jäätmejaam ringi kannatavad nad ära.
Aga eks kasutatud elektrika ost on nagu on- mõne aasta pärast müüa veelgi keerulisem ning lõpuks järgi jäänud 150km sõiduulatust seab nii mõnegi piirangu igapäevaelule.
https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?bn=2&a=100&
amp;aj=&ssid=246575421&g1=10000&g2=30000&h%5
B%5D=6&ae=2&af=50&e%5B%5D=131&otsi=otsi