Kärss, see on hea soovitus oponendile, et mõelgi enne postitamist. Tänud!
Mina ei ole paduroheline ega ka mingi hull transpordi vastane, püüan siin regionaalpoliitikaga sammu hoida ja kõiges mitte Kaja ja illuminaatide kokkulepet näha.
20a tagasi kui hakkasin peret tegema, oli mõni valik - kallis korter linna, kallis maja äärelinna või soodne maja maale. süda oleks tahtnud maale aga pidi tegema praktilisema valiku, et järglased saaksid korraliku hariduse ja natukenegi värskemat õhku. töötan ise siiani kesklinnas ja kuigi mu kontori aken on enamus aja kinni, siis umbes nädalaga muutub aknalaud seal mustaks. see näitab päris realistlikult mis keskkond meil siin on ja mida sisse hingame.
maainimene võtab kaitseasendi ja talle tundub, et ta on allasurutud. tegelikkus on see, et keskmine linnainimene tahaks ka maal elada ja puhast õhku ja vaikust nautida aga see on väheste privileeg. tööealine keskmine
kodanik ei saa maaelu endale lubada.
Kas Sinu töökoht maal on hädavajalik?
Kas Sinu kohalolek ülikoolis on vajalik?
Minu abikaasa töötab haiglas nõustajana. Enne Koroona aega oli mõeldamatu, et seda tööd saaks veebis teha. Tänaseks on ta 3 a magamistoast tööd teinud ja tööviljakus on 30% veel kõrgem kui enne. mitte et kõik elus oleks must ja valge, aga noh, halle varjundeid on tegelikult ainult nii kauaks kuni me neile enam õigustust ei taha leida.
Ilmselt Su lapsed lõoetavad koolid ja kolivad siis ikkagi kuskile linna keskkonda, tahad Sa seda või mitte. Tagasi tulevad kodukohta pensionieas, siis kui tööl ei ole enam vaja käia.
kas maaelu on täna vajalik? kindlasti on ,aga suur osa tänastest maaelanikest on lihtsalt jäänukid eelnevast regionaalperioodist.
Deus toob näiteks koristajad ja müüjad kodutööl, et ei saa peab sõitma. Palju on neid koristajaid ja müüjaid, kes sõidavad autoga? Mul on hetkel lühirendi korterites 4 koristajat (ei tee ainult mulle tööd), kes teenivad selle tööga väga korralikult ja mitte ükski neist ei sõida autoga. Miinimumpalgaga kuskil palgal olev koristaja ei sõida autoga ammugi. Sama kehtib ka enamus müüjate kohta ja seda ka maal. Ja Telia tehnik sõidab ju töö autoga. Kuidas see puutub isikliku auto kasutusse?
Autofoorum või mitte aga see, et autod meeldivad , ei peaks inimest lahti ühendama muust maailmast.
Ja Kärss ära topi enda isiklikku elu näidet, mille pealt üldistusi teed - see ole ka mingi tavalise maainimese elu näide. Koolide arv oli 40 aastat tagasi 549, 1995 aastaks kasvas see 742 peale ja 2022 oli 505. 80-date lõpus ja 90-datel kasvas koolidr arv just maakoolide arvelt. Eks siis läks see number kunstlikult üles kuigi rahvas kolis maalt järjest ära. Mind ajab eriti vihale see maaelanike vingumine, et maalt kaovad ära koolid ja poed, regionaalpoliitikat pole ja siis kui süüvid natuke sellesse, kus maarahvas enda lapsi kooli panna eelistab ja kus poes käiakse, siis selgub, et penskarid käivad tasuta bussiga linnas suuremas poes, töölkäjad ostavad kodulähedasest väikepoest ainult hädaprast ja ka lapsed pannakse võimalusel mitte kodule lähimasse vaid tihti suuremasse ja kaugemasse kooli. Ja see kehtib samamoodi ka Harjumaal. Ääsmäe küla rahvas ei tee enda toidu sisseoste põhiliselt Meie külapoest vaid linnast. Aga miks siis kiunutakse kui külapood uksed sulgeb?
Maal elab palju pensioniealisi naisi, kellel ei ole autot. Saavad hakkama küll.
Kogu see auto hädavajadus on ise endale kunstlikult pähe istutatud. Loomulikult ei puuduta see kõiki.
# maainimene võtab kaitseasendi ja talle tundub, et ta on allasurutud.
Seejärel minu tsitaat:
# Kas linnas inimesed ei räuskaks, kui eelarvepuudujäägi täitmiseks müüdaks näiteks tänavail
# olev asfalt välismaale ja lõpetataks samal ajal ka ühistransport (luuakse samad tingimused,
# nagu paljudes maakohtades;)? Sellele lisatavad autode registreerimismaks ja omamisemaks
Küsin uuesti, kas see oleks linnaelanikele aktsepteeritav? See poleks isegi mitte kiusamine, sest siis oleksime võrdsetes tingimustes. Ainult selle vahega, et linnas on endiselt kõik lähedal, maal ei ole lähedal suurt midagi:)
# Kas Sinu töökoht maal on hädavajalik?
# Kas Sinu kohalolek ülikoolis on vajalik?
Ärme sellest nüüd minu isiklikku teemat tee, vaatame ikka suuremat pilti. Aga ilusti küsitud küsimustele vastan ilusti, et jah, minu töökoht just nimelt maal on mõistlik lahendus (sest muidu tuleks sõita igapäevaselt linnast maale seda sama tööd tegema) ja kohalolek ülikoolis on vajalik, sest olen Eestisse tagasi kolimisest saadik ainus oma eriala spetsialist Eestis ning tehniliselt keerulisi asju ei saa õpetada veebi vahendusel. Lapsed ju kardavad küsida, kui nad aru ei saa - samas ruumis inimestele silma vaadates saan kohe aru, mida ja millises ulatuses tuleb teise ja mõnikord veel kolmandagi nurga alt lahti seletada. Samuti pole ma kunagi teinud maale kolimise valikut, sest mu talu ajalugu ulatub väga mitmete sadade aastate taha ja usun, et ka mu laste jaoks on väga loogiline elada kunagi kohas, kus on nende juured. St mitte maad ja maja, vaid suguvõsa elab laiali taludes 10km+ raadiuses, peaaegu kõik vanemad inimesed, keda oled enne lahkumist tundnud, puhkavad siinsamas kalmistul, kus on igal talul oma hauaplats jne. Kõik need teised inimesed siin lähikülades, keda tunnen samuti lapsepõlvest saadik, elavad siin nendel samadel põhjustel ja kui mõned linnast maalekolinud muruniitmishobiga inimesed välja arvata, siis külast külla liikudes puudub praktiliselt võimalus kohata võõraid inimesi, kõigiga on musttuhat ühist ja siduvat jututeemat.
Linnas üksikuna täiesti võõraste keskel elamine võib ju paljudele sobida, aga ärge sundige maalt inimesi linna kolima või lihtsalt kadedusest meie elu maal ära rikkuge. Linnas käies ja nähes seda tohutut stressi, mida liikluses, kauplustes trügides jm üksteise peal täiesti massiliselt välja elatakse... ei jäta vähemalt seda muljet, et oma eluga ka sisimas rahul ollakse. Sellepärast ongi nõme, kui tullakse rohepesuloosungite abil õpetama teisi inimesi elama oma kommete järgi. Maainimesed ei nõua makse, mis linnas elamise kallimaks ja ebamugavamaks teeks või mis linnaelukorraldusega absoluutselt kokku ei sobi.
PS: peale eelmise postituse ära saatmist läksin lapsele trenni järgi, kokku 16km. Kooli rattaparklas seisis veel 4 jalgratast ja minnes sõitsin mööda ühest rattaga sõitvast lapsest, tagasiteel ühest poes käinud vanurist (poekottidest järeldan). Kusjuures täna on rattaga sõitmiseks üsna kehv ilm (tuuline ja miinuskraadid on sulalume konarlikuks jäätanud). Eile õhtul sama tiiruga aga kl 19 paiku nägin kahte ratturit. Huvitav, kui paljud linnas praeguste ilmadega täiesti tavalist jalgratast kasutavad mingil loogilisel kaugusel käikude tegemiseks? Mulle jäänud mulje, et linnas pannakse isegi paari km kaugusel poes käimiseks juba auto käima ega viitsita jalutada või rattaga sõita isegi suvel.
#Mind ajab eriti vihale see maaelanike vingumine, et maalt kaovad ära koolid ja poed, regionaalpoliitikat pole
Ma olen kah märganud, et linnainimesed on kogu aeg tõredad ja vihased, kui nad ei saa teistele oma vaateid peale suruda;)
Ei vingu ju, rahul olen. Aga sellega ei ole rahul, kui sinusugused, kel pole õrna aimugi, millest kirjutavad, hakkavad nõudma, et teiste elu keerulisemaks muudetaks, sest "meil linnas on sellised probleemid". Lahenda neid ja vihasta seal linnas siis!
Ma toon siin oma isiklikke väga päriselulisi näiteid sisse just sellepärast, et kogu ümbruskond elab samas rütmis ja ma tunnen "kõiki" neid inimesi kogu elu. Naljakas, aga oma laste klassidest lapsevanematest olen päris paljudel nii oma kui naaberkülades isegi titevankrit kõigutanud, kui nad minuealiste õdede-vendade hooleks jäeti. Need on sotsiaalsed sidemed, mida praegune valitsus lõhkuda püüab, kuid mis vaatamata regionaalpoliitika puudumisele väga hästi maal püsima on jäänud. Soovitan elada mõnda aega ka teistes riikides, et omada kogemust, kuidas teistes riikides see regionaalpoliitika toimib. Selleks ei ole vaja üldse igasse külasse kooli ega poodi, aga see pole siin ka teema, kus seda edasi peaks arutama.
Mul on magistri ihalus kastiratas muide täiesti olemas, isegi elektrit pole seal. Olen sellega ka niiöelda möödaminnes küttepuid vedanud. Korra lõin mingid lambiarvud kokku ka, ca 10 ruumi tuli suve jooksul. Samas ei tähenda see, et ma peaksin oma 2,5 liitrised bensuautod koogiks lööma ja edaspidi kõik asjad rattaga ajama. Ei kavatsegi! Magistril on praegu võimalus viisakalt taanduda või siis reeglitele mitteallumise eest eluaegne bann saada.
PS : ulmi nn väga ajalik jutt on linnamehe jutt, selle kiitmine ei sobi konteksti
See tegelane ei saa aru isegi, kuhu teda suunati, jaurab autost edasi, kuigi punkt oli just kodukontori ülistamises ja näited ametistest, kus EI SAA TEHA seda pagana kodukontorit!!!
Kui sina soovid oma lastele bussijuhti mängida, siis see on ju puhtalt sinu oma valik. Lastele koolitranspordi korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Ei tegele kõik maainimesed midagi oma lastele taksojuhi mängimisega.
Samuti see 8 km, kus su lapsed käivad, on paras naljanumber. See tähendab ju sisuliselt naaberküla. Sa tahad öelda, et ka lumevabal ajal sinu lapsed ei jaksa sõita seda 8 km rattaga? Mis mõte sellisel maaelul üldse on, kus lapsed ei saa iseseisvalt 8 km kaugusele mindud?
Ma olen muuseas ise Tallinnas koolis käinud samuti 8 km kaugusel. Mitte kordagi autoga. Alates esimesest klassist 2. septembrist täiesti iseseisvalt. Ei meenu, et üldse kedagi oleks autoga kooli toodud.
#Huvitav, kui paljud linnas praeguste ilmadega täiesti tavalist jalgratast kasutavad mingil loogilisel kaugusel käikude tegemiseks?
Huvitav, kustkohast sa võtad, et inimene peab sõltumata aastaajast täpselt samal režiimil toimima? Mina tõesti ei viitsi talvel jää ja soolaga võidelda. Ja nüüd kujuta pilti: ma käin selle asemel jalgsi. 10 km vabal päeval - null probleemi. Parema meelega võibolla kasutaks soome kelku, ainult et talvehooajad kipuvad viimasel ajal kuidagi väga lühikesed olema ja teine küsimus on, mismoodi sellega ületatakse soolatatud tänavaid.
Aga auto on viimane asi, millesse mul tuleb mõte talvel istuda. Mina olen üles kasvanud ajal, kui autod pandi talveks garaaži.
Kordan, kust sa selle 50 maksu nii kindlalt võtad ja seda kõigile. See et sinu tatitopsi maks mingis kalkulaatoris tuleb selline, ei tähenda et teistel kohe sama.
Asi on muidugi põhimõttes - põhimõttes, et alati peab kõige üle vinguma.
Kui sinu auto maks ei ole 50€, siis see on ju sinu isiklik probleem. Tuleb targemaid valikuid teha.
#AÜE vist ehitab hypermaja, kus kõik vajalik olemas ja majast väljumine eluajal pole vajalik-ideaalne koht magistrile elamiseks!
Kui läheb mingitesse vandenõu-äärmustesse kaldumiseks, siis kuidas meeldib tulevik, kus sa küll saad oma majast väljuda, aga ainult selleks, et istuda autosse? Et sa ei saagi kuskile minna, ilma et sa peaksid kogu aeg globaalsetele kontsernidele maksma. Mis mõnel pool on praegu juba tegelikkus.
Aga ikkagi ma ei saa aru, mille poolest see siis nii kohutav on, kui kõik vajalik peaks olema käe-jala juures. Olge siis õnnelikud, et saate lapsi 8 km kaugusele kooli vedada jms.
Ma arvan, et nii lapsed kui vanemad naudivad seda, et saab elada eemal linnakärast, linnareostusest. See kehtib muidugi juhul, kui järjekordsesse fibokülla ei koli, mis pole iseenesest muud, kui mööda maad laiali laotatud paneelelamud. Üheksakorruselise asemel on seal lihtsalt üheksa ühekorruselist. Niiet kui saad tõesti elada seal, kus siiski veel vaikust ja rahu on ning koolid lasteaiad mõistliku autosõidu kaugusel, ilusal aastaajal ka rattasõidu kaugusel, siis oledki eluga rahul ja ei saa aru nende probleemidest, kes peavad linnades oma autod maha müüma või maja ette seisma jätma, sest parkimistasud, ummikud ja automaksud on mõttetu lisa autoga opereerimise juures.
Põnev vaadata, kuidas mingi tegelane on "ebasobivaks postituseks" märku d kõik argumendid, mis reaalelu toetavad.
Lihtsalt vihjeks või nii, et pole vaja vaevata ennast selliselt vastumeelsuse välja näitamiseks, sest märkimine on kaks klõpsu pernpostitus, minul on reitingu puhastamine kogu lehele üks vajutus.
Või siis jätkake, teete mul päeva rõõmsaks sellise huumoriga.
# Lastele koolitranspordi korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus.
See on täiesti õige väide. Mida Sa soovitad peale kasututeks osutunud KOV avalduste süstemaatilise kirjutamise teha niikaua, kuni seda (ikka veel) juhtunud pole? Anna kiiresti teada, sest esmaspäeval (juba ülehomme!) peavad lapsed jälle kooli minema.
# Sa tahad öelda, et ka lumevabal ajal sinu lapsed ei jaksa sõita seda 8 km rattaga?
Ei taha öelda, ei ole öelnud ega tolereeri trollimise meetodina teistele oma väljamõeldiste omistamist.
Kui saadaksid esimese klassi junsu talvel pimedas 8km kaugusele vööni lumme sumpama ja keegi sellest teada saab, saad üsna peagi kirjutada seletuskirju lastekaitsele. Mu lapsed ei käi ENAM esimeses klassis, aga kui muusikakool või trenn lõpeb õhtul kl 19 ja huntide murdmise pärast hoitakse isegi koeri öösiti toas, siis täie mõistuse juures oleval inimesel ei teki mõtetki, et laps peaks tulema koju ise ratta või suuskadega. Kusjuures hundidki on kaudselt regionaalpoliitikaga tekitatud probleem, mida minu lapsepõlves polnud - siis püsisid nad inimasustusest eemal metsades, mis on nüüdseks paljuski maha võetud ning nende söögilaud on siirdunud metsast võsastikesse ja heinamaadele.
Ei saa tegelikult arugi, miks see lumevaba periood siia sisse toodi. Kui terve riik hakkaks autode OMANDImaksu tõttu müüma autosid lumevaba perioodi lõppedes ja ostma järgmise lumevaba perioodi alguses, siis kellele neid autosid müüa on võimalik? Ka praeguse maksuversiooni puhul rändab samal põhjusel suur hulk kasutatud autosid metalli kokkuostu ja nende ressursist enamus jääbki kasutamata=rohepesu uute autode müüjate lobitöö tulemusel.
Sellest on siin n+1 korda juba räägitud, et omandimaksu tuleb maksta ka enamuse aastast seisva auto pealt. Soomes näiteks peatuvad liikluskindlustus ja automaks koos ajutise teeliiklusloa peatamisega (tasuta) ja selle aktiveerimine iga kord maksis vist 6e (?). Kui nt maasturit on vaja 1 päev aastas, siis maksadki kindlustust+automaksu 1 päeva eest ja kasutuselevõtu eest samuti ühekordselt 6e.
PS: ma pole küll mõõtnud, kui kaua võtaks lapsel aega 8km kaugusele vööni lumes (tema jaoks) koju sumbata, aga kui kl. 19 liikuma hakata, ei jää kindlasti enam kodus piisavalt aega ei õppimiseks ega pilliharjutamiseks. Selle tulemusel näemegi foorumites kommenteerimas täiskasvanud inimesi, kelle silmaring, analüüsi- ja loetud tekstist arusaamise võime on jäänud püsima algklasside tasemele.
Sumpamise küsimuse vastuseks: Umbes 3,5 tundi, omast käest öeldes, kuigi osa maast oli siiski lahti lükatud ja osades kohtades oli tuul vaalude vahelised osad madalamaks puhunud.
Lubadeta jalgrattur, 10 km vabal päeval ongi tsill meelelahutus. Seal on rõhk sõnal vabal. Iga päev seda 2x jalutada, ei ei ole enam tsill, vaid muutub rängaks kohustuseks ja lõppeks ka tervisele koormavaks. Sest uneaega jääb väheseks. Vähene uneaeg on jälle laastav.
Magister, inimesed toovadki näiteid oma isiklikest ja lähedaste eludest. Isegi sina, aga selle erinevusega, et teised ei suru oma vaadet/eluolu peale. Sina saad ja teised peavad ka saama. Nõuka ajal oli bussiliiklus ikka sitaks tihedam kui tänapäeval. Siis ei olnud autosid inimestel. Mitte sellepärast, et oldi eri rohelise maailmavaatega või ei jõudnud osta, vaid uued autod olid ostulubadega ja need mis ei olnud... nohh, neid ei saanud väga autoks nimetada ka. Eesti taasiseseisvumise alguse poole sai rahvas rikkamaks, hakkas raha kulutama ja raha hakkas ka liikuma. Nohh, auto tõusis ka natuke staatuse sümboliks. Vähendati bussiliine, mis taas tekitas vajaduse autot osta jne.
Tol ajal oli ka enamuses siiski kellast kellani töö, mida tänapäeval enam väga pole. Erinevaid töökohti on juba nii palju juurde tulnud, tööpäeva pikkused on muutunud jne. Elu on läinud võrreldamatult mitmekesisemaks. Näiteks minu tööpäevad võivad venida 15h pikkuseks ja pikemaks ning seda mitte minu tahtest. Ma ei saa alustada täpselt ühel kellaajal vaid vastavalt tellimusele ja seadusega seatud piirangutele. Kui tööpäev venib 15h pikkuseks jääb 9h puhkamiseks. siis tuleks jalutada veel 2x11km, hommikul tööle tagasi ka. ( see siis nüüd jalgratturile veel infoks), lisaks dokumendid, tööriistad jne. Süüa, pesta, kusta ja kammida tahaks ka. Bussid kahjuks sõidavad valitud kellaaegadel ning ma ei hakka nõudma bussiliiklst 24/7. See pole reaalne.
Ma isegi saan automaksu vajadusest aru, sest reaalselt ei ole võimalik tõsta õpetajate, politseinike, päästjate jne palka, kui raha peale ei tule. Lihtsalt toiming 5-ga ostan ja 3-ga müün ei toimi. Lihtsalt jaburaks läheb see seisva, arvelt ajutiselt maas oleva sõiduki maksustamine ja antud juhul pole see rohelisusega mitte midagi pistmist.
Mõni nüüd ütleb, et raha on küll, et tuleb kulu pool ümber teha. Jah tuleb, ei eitagi seda, aga ma pole näinud mitte ühegi erakonda, kes oleks seda algatanud. Mitte ühtegi. kisavad küll, aga mitte ühtegi ettepanekut, ei auditit ega midagi. Nüüd jälle keegi mainib, et oma palgatõusuks oli raha küll ja kuluhüvitisteks, aga järgmise valitsuse palga muutust saab teha eelmine valitsus. Meil on olnud koalitsioonides erinevaid huvitavaid erakondi, aga taas, pole kuulnud mitte ühtegi algatust muudatusteks, sest kes see ikka tahab oma palka kärpida, kui ta ( üsna suure tõenäosusega) on järgmises riigikogus sees, vahet pole, kas koalitsioonis või opositsioonis. Muidugi võiks olla erisusi, nagu ka siin juba välja toodud, nt, pensionäridel peres ühe auto maksuvabastus. Jne.
Kui jalgratturid ja magistrid aru ei saa, miks meie automaksu nii vihkame, toon välja põhipunktid:
1. Meid on petetud. Meile lubati, et maksud ei tõuse.
2. Automaks ei paranda elu kvaliteeti (teeehitus, infrastruktuur jne). Seda on vaja puhtalt eelarveaugu täitmiseks, mille on tekitanud sisuliselt sama valitsus. Lisaks valetatakse meile pidevalt muid põhjusi välja mõeldes.
3. Automaksu plaanitav rakendus on mitmelt küljelt absurdne. Ükski arenenud riik ei maksusta kasutusest väljas olevaid autosid. Samas võib sul olla 10 välismaa reg. nr. autot, võid nendega isegi sõita, nende eest ei pea midagi maksma. (Nende maksustamiseks tuleks luua kleebiste vms süsteem, mis on meie viletsuse põmmpeade jaoks liiga keeruline, lihtsam on iga registrikande kohta arvet saata, raha on KOHE vaja). Kaubiku eest 5-7x suurem maks, on need rikkurite sõiduriistad? (Ilmselt on põhjus see, et kui on olemas kaubik, siis on mida vedada. Kui on mida vedada, anna rsk kohe siia! Puhas röövlite loogika)
4. Kes ütles, et automaks 50 euro juurde jääb? Pool aastat tagasi oli see vaid 30, nüüd on 2/3 võrra suurenenud. Ja rakenduseni on veel jäänud 2x sama palju aega.
See 50€ on ehk vaid pooltel autodel, mis 10+a vanad. Paljud maksavad siiski rohkem ja ka mina isiklikult peaks praeguste kalkulaatorite järgi 80 kanti maksma, kuigi tegu väikese, kerge ja säästliku (5l bena) luukpäraga. Aga meenub hiljuti miskit meediast, kus kuskil eestis liikus ringi identse numbrimärgiga nö kaksikauto. Ja tegi vist pättust ka. Seega lasen saksast siia tassida suvalise hallmetallikdiisli, siin leidub registris kindlasti sama mark-mudel ja värvitooni käru, krutin samad numbrid külge ja sõidan kui aus inimene. Kui liikluses millegagi vahele ei jää, ei ole ka mingit automaksu. Või läti-leedu numbrid külge.
Audiag: "Automaks ei paranda elu kvaliteeti (teeehitus, infrastruktuur jne). Seda on vaja puhtalt eelarveaugu täitmiseks, mille on tekitanud sisuliselt sama valitsus. Lisaks valetatakse meile pidevalt muid põhjusi välja mõeldes."
Eelarveauk on rahvale tasuta , osaliselt tasuta või raha kätte toetuste maksmise tulemus. Majandusteadlased on välja arvutanud, et autoliiklus on ühiskonnale väga suur koormus, palju suurem kui kütuseaktsiisist ja autoliiklusega seotud muudest maksudest laekuv tulu. Lisaks on autoga sõitmise kasvuga kaasnev "elukvaliteet" olnud negatiivse mõjuga täiskasvanute ja laste tervisele.
See sinu pidev mökitamine elukvaliteedi ja tervise teemadel on mõttetu möla. Tervist rikub ennekõike ebatervislik toit ehk siis inimese enda toidulaua valikud. Autosõit (või bussi-rongi-trammi-trolli-takso-boltisõit) on enamasti ajavõit ja liikusid ka vanad eestlased hobuvankril, mitte ei kõmpinud nipernaadi kombel mööda ilma ringi. Ei ole ka tõuksil seistes mingit erilist kaloripõletamist ja kui elektrijalgratas, siis ka sellevõrra väiksem füüsiline koormus. Kõik saavad aru, et väntamisest higisena töölejõudmine pole just parim päeva algus.
Kui summutist väljuksid lillelõhn ja taastavad ained, oleks see juba ammu sõitmisel auto salongi keeratud, et neutraliseerida ebatervisliku toidu mõju. :)
Magister, autoliiklus on praeguse ühiskonna toimimise alus. Ilma selleta ei jõuaks isegi toit sinu lauale, sööks oma keldrist püütud rotte.
Viimati kuulsin, et eelarveauk on 1400 miljoni suurune, neist 500 on läinud ühe slaavi riigi ülalpidamiseks ja kuhu veel 900 kadus, ei oska keegi seletada, sh seesama valitsus. Oleks meil nii suur raha jagamine käimas, saaks Eestist teine Dubai.
Ja isegi siis, kui augu põhjuseks oleks tõepoolest rahvale niisama raha jagamine, siis keda saaks selles süüdistada peale valitsust? Inimesi, kes seda tasuta raha vastu võtsid? Tuletan veel kord meelde, et enne valimisi oli meil sama võimupartei.
"Majandusteadlased on välja arvutanud..." sind ennast tsiteerides ütlen, et see on puhas rohepesu ja ei vasta tõele. Sellest peaks piisama, aga lisan veel, et arenenud riikides on liikluse ülalpidamise kulud ja sealt saadud tulud tasakaalus, meil on autoomanikud lüpsilehmad. Ja ära mölise, et maks paneb inimesi autodest loobuma, see valitsus hakkab tegema kõike, et seda ei juhtuks - kes see lüpsilehmast antrekoti teeb?
Vahemärkusena mainin seda ebatervislikkuse teemat, et tolm on vaenlane suurlinnas, olen lahkamiselaual käes hoidnud nii mittesuitsetaja pealinna kopsu kui Koselt suitsetaja kopsu. See muidugi oli sel ajal, kui korterites polnud veel vahetatavaid filtreid nagu tänapäeval. Akent ei tasu lahti teha väga muidugi maantee ääres elades, rehvitolm ja piduritolm, mida elektriauto ei ravi. Ega siin muud lahendust polegi, kui trammid kõikjale ja autod maale ja unustame selle automaksu ära, sest probleemi pole, mida kinnitavad ka numbrid, mida pole manipuleeritud aiapäkapikkude numbritega. Endiselt, inimene ei suuda, EI SUUDA, sõita kahe autoga KORRAGA!
Nii nagu teekattes tekivad augud tasapisi ja kui ei remondita, siis on lõpuks tee mittesõidetav, nii on ka eelarvega- see ei ole ainult praeguse või eelmise valitsuse viga- see on süvenenud aastakümnetega. Pole suudetud probleeme ette näha või neid eos likvideerida ja paljudel probleemidel on lastud omasoodu süveneda, ilmselt lootes, et ähk läeb ise üle. Ametnike armee on saavutanud ülimad mõõtmed, kõik justkui midagi teevad, saavad kopsakat palka ja seda palka maksab neile maksumaksja, kelle taskust nüüd veelgi kooritakse. Eksportiv tööstus on pea olematu, riiki raha sisse tooda ja siis proovitakse seda olemasolevat sujuvalt ringi kantida. No ei käi need asjad niimoodi. Seis on ikka väga hapu kui peab selliseid uusi makse välja mõtlema ja olemasolevaid tõstma. Kuhu edasi? Öeldakse küll, et tunneli lõpus on valgus, aga see pagana tunnel tundub juba lõputu olema.
Ukrainat tuleb toetada, sest kui oleks kiiev kolme päevaga ära võetud, oleks ilmselt need seni ukrainasse lastud sajad raketid (nüüd vist juba tuhanded) kuskil baltikumis maanduma hakanud.
Raha on küll, lihtsalt loobitakse mõttetult laiali.
Töön kasvõi näite koolide näol, korralikud hooned lõhutakse maha ja mingid s..anikerdised asemrele.
Meil lammutati korralik koolimaja maha, kuhu paar aastat enne seda pandi renoveerimisena sisse üle veerand miljoni euro. Siis keegi avastas et liiga suur ja vana. Tõmmati maha. Asemele ehitati s..nikerdis. Nüüd jälle häda kohti pole, 200+ õpilast pole kuhugi panna.
Kõik need uhked politsei ja päästjate majad - on neid vaja? Vähemalt meie kantis on vanad olnud heas korras ja renoveeritud.
Üleüldse politseiniku koht on tänaval, mitte klaaspalees lebotamas. Saksamaal on samasuures linnas politseijaoskond väike majake 4 toaga. Politseinidud on tänaval korda tagamas ja tulevad sinna majakesse ainult vahetuse üleandmiseks.
+ igasugused p...laiaksistujad ja riigikogulased oma tohutute palkadega, kuluhüvitistega jne, jne.
Keskmine palk kõigile ja punkt.
Aga no kussaa, Alzheimeri Joe ei luba ju..
Raha on meil palju. Täna maksame põlevkivi elektri eest 7 korda rohkem, kui Soome, kellel põlevkivi ei ole! https://www.nordpoolgroup.com/en/maps/#/nordic
Selle eest on neil aga täna võrdselt tuule -ja tuumaenergiat, mida rõõmsalt elektriautosse tankida saab, ilma, et see raha riigist välja, diktaatoritele, läheks! https://app.electricitymaps.com/zone/EE
# Nõuka ajal oli bussiliiklus ikka sitaks tihedam kui tänapäeval.
Kuna mul pole mingit oma agendat, mida peale suruda, siis tunnistan siinkohal, et bussiliiklus on läinud paremaks nõuka ajaga võrreldes. Kas just paremaks, aga "rohkemaks" kindlasti. On tehtud juurde uusi peatusi, uusi bussiliine, pandud liine sõitma lähemale põllupealsetele uusarendustele, sest neile peab ju meeldima (sealt tulevad hääled ja osa KOV maksudest). Ainult et need uusarenduste inimesed on nagunii jõukad, kes käivad kodus ainult magamas ja muru niitmas - on nõudnud omale valjuhäälselt seda bussiliini, aga kes ei kavatsegi hakata kunagi bussiga sõitma. Samal ajal inimeste jaoks, kes ei käi mitte maal magamas, vaid elavad-töötavad maal, on heal juhul neile lähemale tehtud üks bussipeatus, kust sõidab buss 2x päevas vales suunas või sellisel kellaajal, kui inimesed peavad juba/veel tööl olema... midagi oleks nagu tehtud, ressursse on kulutatud, maksumaksja maksab selle kinni, aga kasutu bussiliin on tühi ja see jääb kasutuks olenemata sellest, kui palju autosid piirata.
Nõuka ajaga võrdlus on kohatu ka sellepärast, et lihtne on öelda, et siis ei olnud autosid. Inimestel polnudki nii palju, aga maal ikkagi kõik sõitsid. Väga harva pidi jalutama maha tõesti terve maa, sest enne seda sõitis mööda ikka kas kohalik veterinaar, piimaauto, brigadir, poes pudeli järel käinud traktorijaama mehhaanik, valla partorg jne. Mina tundsin neid lapsest saadik, nemad tundsid mind sünnist saadik, loomulikult polnud kunagi vaja auto peatamiseks kätt tõsta ja "ma viskan su koju ära" toimis ja alati enne, kui koju või maantee äärde jõudsin. Kõik kohalikud võtavad tänase päevani neid teede ääres jalutavaid kohalikke peale... ainult et ma võin ka kindel olla, et teede ääres jalutabki alati põliselanik, mitte umbkeelne uusarenduse elanik. Ise jalutades tuhisevad aga "lehhused ja iksviied" mööda, pole mitte ainsamgi võõras kunagi peatunud... Ja pole asi minus, abikaasa jalutab soojal aastaajal maantee bussipeatuse vahet tavaliselt miniseelikus:)) Kraavist või hangest olen samas neid "iksviisi" elu jooksul välja tõmmanud kindlasti üle viiekümne ja ka külmetava inimese katki sõidetud auto juurest tema küprokelamusse viinud midagi vastu soovimata. Kohati tundub, et need nõuka aja võrdlused foorumites üldisemalt tulenevad mitte oma kogemusest vaid filmidest, ENSV taolistest telesarjadest vms.
Päris probleemi päris lahendusi oleks lihtne kopeerida kasvõi USAst, kus "ahistatakse" ummikute abil üksinda magalatest linnadesse sõitjaid (spets sõiduread). Kui koopereerud naabriga, muutud juba osaks ühistranspordisüsteemist ja maal (kus pole ühistransporti) sõida nagu ise tahad. Põhjamaades tellis KOV laste koolivedamiseks (mitte bussipeatusest vaid oma talu väravast!) taksoteenust ja see oli taksojuhi mure, kas pani talveks autole ketid alla või kasutas selleks maasturit, et lapsed kooli saaks, erinevad kooliastmed tulid-läksid erinevatel kellaaegadel, iga "koolitaksojuht" maal sai teha piisavalt palju ringe ja ka lõunat pidada, sest KOVi jaoks oli odavam lahendus kui pooltühi koolibuss.
Maailm ongi täis väga erinevaid ja suurepäraselt toimivaid lahendusi, ühest kohast annaks võtta üle ühte, teisest kohast teist... aga kui meil on automaksu-alko/tubakaaktsiisi jne eesmärgiks AINULT eelarve täitmine, siis tehaksegi kõik selleks, et inimesed maksaksid ja samal ajal võimalikult palju sõidaks, jooks ja suitsetaks. Ei ole näinud ka ühtegi erakonda, mis lubaks murda need nõiaringid, kaotada karistusmaksud ja turismi/majanduse elavdamise kaudu see sama raha hoopis välismaalastele erinevaid tooteid-teenuseid müües riigieelarvesse korjata. See võimalus on praegu olemas, seda mõned riigid ka kasutavad, Eesti naaberriikide maksuralli on mänginud meile selleks praegu kätte väga head võimalused.
Selles olen ma eespoolkõnelejaga nõus, et raha laristatakse riigi tasandil kohati tõesti meeletult ja mõttetult. Kärsa näited, et võtame siit üle selle lahenduse ja sealt tolle lähenemise, on targa ja raha lugeva inimese majandamine, aga kui ametnik ei tegutse oma rahakotiga, siis tal suht kama. Ka euroraha mõttes, lihtsalt euroraha puhul on aruandlus vähe pingelisem kui kohaliku raha laristamisega.
Teen postitustest väikse kokkuvõtte: Rahvas pigem nõustub, et autoliiklust on vähendada vaja, ennekõike linnades. Isegi Deus tunnistab, et piduri- ja rehvitolm teevad kopsu mustaks. Miski 6 kuud tagasi ei tahtnud deus veel tunnistada, et mikroplasti reostus rehvidest probeem on. Tuleb kiita, on näha arengut. Ma käin Tallinna äärelinnas koeraga jalutamas väikese liiklusega kohtades, kus soola ei panda ja sulailmaga on koera käpad mingi rasuse ollusega koos. Tõenäoliselt mingi bituumeni jääk, mis naastudega lahti sõidetakse, ladestub teeäärde lumme ja sulades jääb koera käppade külge.
Sa naljamees ei pea midagi kiitma, ma olin lahkamistel praktikal juba 21 aastat tagasi ja mäletan seda väga hästi. Autod ei ole ainukesed tolmuallikad, inimtegevus üleüldiselt on ja tänu igasugu filtritele tööstuses ja kodus on probleem kahanenud kordades. Ilmselgelt on mul natukene rohkem alust ja kogemust sellises teemas rääkida kui sul ehk siis ole parem vait ja kuula targemaid
Vastusest hiilid ikka kõrvale. Millal autoüritusele kohale lähed paksudele lollidele elamist õpetama? Siin on hea julge klähvida, mine klähvi seal ka!
Eeskujuks võid võtta mõttekaaslased Prantsusmaalt, jälle loobiti kuulsat maali supiga. Kas saad hakkama või on saba sorus?
Tubli, magistritöö sai valmis ja edukalt kaitstud- rahvas nõuab autode hulga vähendamist. Niimoodi võiks välja näha artikli pealkiri delfis- täielik klikimagnet. +
Aga äkki keelustaks naastrehvid- jääb ka tolmu vähemaks, teed lagunevad vähem ja remondist üle jääva raha suuname talvisesse teehooldusesse.
Ajab naerma, eksju? Mitte keelustamine või teehooldus, vaid üle jääv raha. On kunagi eestis kuskil mingit raha üle jäänud? Ja kui jääbki, siis on kohe kohal kümme kätt, mis selle oma taskusse püüavad toppida.
Aga kui me autode hulka vähendame, kustkohast siis riigieelarve need vajalikud automaksumiljonid saab? Magister, sa praegu õõnestad täiega riigi jalgealust ja see on juba julgeolekuoht.
Ahjah, me saame tänu jevroliidule nüüd ju kaela ka aastaringse liikluskindlustuse, niiet (hobi)autoomaniku rahakott kõhneneb veelgi.
Võinoh ei kõhnene kui hakkad mnt lehel pidevalt arvele-arvelt maha lahtrikesi klikkima.
Kindlustusfirmade lobitöö oli edukas.
Jäärada ja vanatehnika ja muu autohobindus on hobi. Mul maakodus pidas naaber lehma hobi korras veel aastal 2010, kus see viis ainult raha välja. Piima jagas ta külarahvale sisuliselt tasuta. Kui ikka uuriti, et miks ta seda teeb, siis ütles ta, et "Kes ütles, et hobi peab odav olema". Kuldsed sõnad.
Igasigune tehnikahobi on kulukas nagunii. Automaks seda märkinisväärselt kallimaks ei muuda.
# Mul maakodus pidas naaber lehma hobi korras veel aastal 2010, kus see viis ainult raha välja.
Sellega on nii, et vanad inimesed, kes sellist tööd on eluaeg teinud, teevad seda inertsist (lisaks sellele, et ''põhisissetulek'' on neil pension). Elu on näidanud, et peale lõpetamist muutub kohe ka tervis väga põduraks. Igapäevased kohustused langevad ära ja keha reageerib vastavalt. Nähtud-kuuldud korduvalt. Kaasa aitab sellele psühholoogiline efekt. Nüüd aga seda võrrelda hobiautonduse kontekstis on ikka äärmiselt küüniline...
# Jäärada ja vanatehnika ja muu autohobindus on hobi.
...sest, erinevalt lehmast, kes vast kuni 10 aastat elujõuline püsib, kestavad hobimeeste garaazi ''lehmad'' aastakümneid kui mitte -sadu, olenevalt hooldusest. Probleem on selles, et need hobikad on meie kõigi praegune ja tulevane ajaloopärand. Kui see pärand surnuks (loe: pressi alla) maksustada, kas meie (laste)lastel on üldse tulevikus enam, mida näha?
Selle ajaloopärandi säilitamise koorma kandmine ei peaks olema vaid mõne entusiasti kohus vaid meie kõigi.
Kõigele lisaks on planeeritav laekumine ka kahtlase väärtusega number. Kindlasti laekub vähem kokkuvõttes riigile raha, sest ega inimestel ei ole kodus raha trükimasinat. Juhul kui automaks rakendub, siis inimene peab selle raha enda taskust võtma mis ta muidu oleks kulutanud mujal. Ehk see summa jääb inimesel poes nüüd kulutamata (kuna ta tasus automaksu). Selle kulutamata jätmise tõttu saab nüüd riik vähem käibemaksu (sest inimene enam seda raha poodi ei saanud viia). Niiet jämedalt kui riik kõik taskud kokku liidab (automaks + KM laekumine), peaks 18% kadu olema alternatiivkulu tõttu (sest tehes 100€ suuruse automaksu, ei teeni selle pealt 18€ KM mis muidu oleks tekkinud, kui inimene selle poodi viiks)
Edit by Deus: Tao järgmine kord enne linki ja pärast linki enter vahele, uue foorumi kujundusega on teksti murdmine kuidagi katki läinud ja kuidagi vääraka välimusega postitused tekivad.
# ...sest, erinevalt lehmast, kes vast kuni 10 aastat elujõuline püsib, kestavad hobimeeste garaazi ''lehmad'' aastakümneid kui mitte -sadu, olenevalt hooldusest. Probleem on selles, et need hobikad on meie kõigi praegune ja tulevane ajaloopärand. Kui see pärand surnuks (loe: pressi alla) maksustada, kas meie (laste)lastel on üldse tulevikus enam, mida näha?
# Selle ajaloopärandi säilitamise koorma kandmine ei peaks olema vaid mõne entusiasti kohus vaid meie kõigi.
Jään sügavalt eriarvamusele.
Need inimesed, kes oma hobina päriselt tegelevad tehnika säilitamisega tulevastele põlvedele, ei käi automaksu üle internetis vingumas. Kui neil ongi probleem, siis see lahendatakse teisiti, kui seda on üldse võimalik lahendada.
Keevitatud difriga vinterpeeter ei ole ajaloopärand, vaid lihtsalt soov vana ja odava autoga lustida. Selles ei ole midagi halba, aga kui 50 eurot aastas käib ka üle jõu, siis võib-olla on aeg mõni pidu vahele jätta ja need 50 eurot säästa?
Automaksu teravik ei ole seal, hetkel soosib automaks olemasolevate autode lõpuni kasutamist. Automaks lööb esimese asjana liisinguorje, kes iga 3-4-5 aasta tagant endale uue auto ostavad.
eelmisele: huvitav, mida sellest arvab nt Järva-Jaani vanatehnikapargi omanik või teised temataolised, kellel kogudes kümnete-, et mitte sadade kaupa uunikume. Valusaid arveid hakkavad saama.
Ükskõik kes on suutnud tekitada mingisuguse muuseumihõngulise autopargi, ei ole seda maksu väärt, sest tema aja ning raha- ja energiakulu arvelt hakkab riik nüüd kasu lõikama. See on lihtsalt näkkusülitamine. Aga see siin tavaline teema. +
Ta ei pruugi vinguda maksu üle, aga suure tõenäosusega ei tekita see ka soojemaid tundeid riigi vastu.
# Ükskõik kes on suutnud tekitada mingisuguse muuseumihõngulise autopargi, ei ole seda maksu väärt, sest tema aja ning raha- ja energiakulu arvelt hakkab riik nüüd kasu lõikama. See on lihtsalt näkkusülitamine. Aga see siin tavaline teema. +
# Ta ei pruugi vinguda maksu üle, aga suure tõenäosusega ei tekita see ka soojemaid tundeid riigi vastu.
Alustame sellest, et automuuseumid olid automaksu kehtestamise protesessis eraldi käsitluse all ja sellele leiti ka lahendus.
Kui palju meil siis automuuseume on? Kohe tuleb meelde ainult 2 avalikku - Halingas ja Laitses. Lisaks mõned isiklikud muuseumid, mis on kahjuks külastajatele suletud. See on kaduvväike osa autopargist.
Kui keegi saab võtta mõne kommentaari mõne automuuseumi pidaja käest, oleks tore. Vastasel juhul on see lihtsalt niisama vingumine - teadmata kuidas olukord tegelikult on ja teadmata ka seda, mis tunded tal riigi vastu on. See on täiesti põhjendamatu spekulatsioon.
Kärss ütles veidi aega tagasi väga lihtsalt ja samal ajal väga tabavalt välja automaksu tulemuse. Tema jääb natuke vaesemaks. Mina jään natuke vaesemaks. Kõik.
Kogu lugu, maailm ei kuku kokku ja keegi ei lähe (eraisiku) pankrotti. Tuleb natuke laiemalt mõelda, aga vinguda on muidugi kõige mugavam.
Ma ise ei loomulikult ole õnnelik selle üle, et ma jään tänu automaksu tulekule veidi vaesemaks, aga mul on nii vähe autosid, et see jalgu alt ei löö ja iga 3-4-5 aasta tagant ma liisingautot ei vaheta. Kirjutasin oma eelmises postituses ja kordan veel, et automaksu sihtgrupp on uusi kalleid autosid regulaarselt vahetavad inimesed, mitte muuseumid.
PS minul ei tõuse käsi Järva-Jaani vanatehnikamuuseumit muuseumiks nimetama erinevalt selle kõrval olevast tuletõrjemuuseumist. Maasse vajunud vanaraud (kahjuks seda enamus seal on) ei ole liiklusregistris arvel ja selle eest automaksu ei küsita.
Aga tegu on off-topicuga ja siin teemal Järva-Jaani teemat rohkem ei puuduta! Kes soovib, arutagu selle üle mõnes muus teemas.
Jeah aga ma ei taha natukene vaesemaks jääda. Eriti pretsedendiga, mille tulemusena saab vabad käed tegelane, kes saab järgmine aasta oma allkirjaga sind ja mind veel vaesemaks teha ja siis sinna juurde veel välja mõelda jäegmise natukene vaesemaks tegeva asja. Meil on neid natukene vaesemaks tegevaid asju juba liiga palju, mis kogusummana teeb enamusele euroopale silmad ette kui arvestada kogukoormusena. Pole vaja siin seda üritada jälle ümber lükata. Allikad on eespool juba kirjas.
Deus, ma olen Sinuga kõiges täiesti nõus, mis puudutab olemasoleva olukorra objektiivset kirjeldamist.
Jah, kui see maks nüüd parlamendis läbi läheb, siis tõepoolest antakse maksumäära kehtestamise õigus rahandusministrile. See on õigusloomes enimlevinud praktika ja ma oleksin üllatunud, kui seekord oleks kuidagi teistmoodi.
Tulles isiklike emotsioonide juurest nüüd tagasi suure pildi juurde, siis kuidas selles olukorras toimida? Mina ka ei taha natuke vaesemaks jääda, keegi meist ei taha. Mis on positiivne programm?
Mulle teadaolevalt ainus organiseeritud ja selle teemaga tõsiselt toimetav ühendus on autoomanike liit. Nad on kogunud allkirju ning reaalselt ka parlamendiga suhelnud. Minu meelest väärivad nad oma tegevuses toetamist.
Ma ei rääkinud muuseumitest, ma rääkisin muuseumihõngulistest. Võiks siiski loetust aru saada.
Misiganes vähelevinud ja aastakümnetega haruldasemaks jäänud autod on juba muuseumihõngulised ja igaüks ei peagi oma hobiautosid muuseumiks vormistama- peaasi, et ta on need viitsinud korda teha, sõidukorras hoida ja vahel mõnel paraadil või kokkutulekul elik väljanäitusel osaleb. Rahval tore vaadata ja endal hea meel, et murdosa autotööstuse toodangust oma kätega korda tehtud.
Eesti 200 plaanis tasuta haigekassa tegemist natukene tasuliseks. Kas ma nõustun sellega või mitte aga vähemalt on sihtotstarbeline ja teada milleks.
Ministri allkirjaga kinnitamine on ikka tore. Ma ei saa aru, miks käibeka ja tulumaksa ja muude maksude üle üldse arutatakse meedias, allkiri alla ja olge vakka kõik, makske.
Kui nüüd tulla reaalsusesse, siis on päris palju ettepanekuid tehtud ja võib võtta hetkel juba kasvõi Lätist eeskuju. Maksud madalamad, investorid ja firmad kolivad sinna. Eesti on LIIGA KALLIS riik juba mitu aastat jabrohedebiilid ei tee ka elu lihtsamaks investoritele. Teha riik odavamaks, see meelitab ligi uuesti investorid ja firmad.
Sisuliselt Telia poliitika, tal pole vaja ühte 60k kuus maksvat firmat enda alla, kes tahab erilahendust. Talle piisab 3000'st tädi Maalist, kes on ühe pulgaga hallatav ja maksab 25 euri kuus.
Koroova ajal klopsiti kiiresti kokku punt spetsialistidest (või "spetsialistidest"), kes selle olukorra haldamisega tegelema hakkasid, aga kas nüüd ei ole võimalik leida nõunikeks pärisspetsialiste, kes riigi majanduse lõpuks tööle panevad, st õpetavad valitsust, mida ja kuidas teha?
Selge on see, et valitsuses taolisi inimesi ei ole.
#igaüks ei peagi oma hobiautosid muuseumiks vormistama- peaasi, et ta on need viitsinud korda
# teha, sõidukorras hoida ja vahel mõnel paraadil või kokkutulekul elik väljanäitusel osaleb.
Hobi mõte ei ole käia paraadidel, vaid tegeleda enda jaoks südamelähedaste asjadega. Ühiskonnale on see tervikuna odavam kui sotsiaalsete ja psühhiaatriliste probleemide lahendamine maksumaksjate raha eest.
Mõne auto restaureerimisele kulub aastaid, teisele aastakümneid, kulude hulka kuulub peale garaage(de) ehitamise ka nende remont, kütmine ja veel palju muud, mis on samuti maksustatud. Autode omandimaks tähendab seda, et need aastad-aastakümned tuleb maksta täie rauaga nii restaureeritava auto kui ka igale restaureeritavale autole doonoriks ostetavate autode eest. Sisuliselt on tegu ühe hobi surnuksmaksustamisega, kui teekond esimese "väljanäituseni", mis oli kulukas juba varemgi, tehakse veel märgatavalt kallimaks.
# natuke vaesemaks
Minul oli aasta tagasi veel 19 korras ja sõitvat autot. Praeguseks umbes poole vähem ja neist osasid ei näe enam kunagi Eestis. Neist midagi jätan ka Eesti registrisse, aga mõtlema paneb just sõprade olukord, kellel on minust kordades rohkem autosid, ostetud selleks maale vastav kinnisvara (eelkõige vanad laudad) ja selle korrastamisele juba odavama maja jagu raha kulutatud. Restaureerimine (sageli mitteoriginaaliks, et tõsta fun faktorit) pole lööktöö vaid peale tööpäevasid leitud ajal niigi väga pikaldane protsess, sest mõne varuosa leidmisele kulubki aastaid, niikaua saab tegeleda kõrval oleva teise projektiga, kuni selle ehitamine takerdub sarnasel viisil, protsess jätkub kolmandaga, samal ajal saabub lõpuks kusagil oksjonilt arutu hinnaga omandatud sõlm esimese auto jaoks jne. Kiiremini ei saagi, sest haruldane mudel tähendab veel haruldasemat säilinud varuosabaasi isegi maailma mastaabis. Sellised inimesed tõenäoliselt löövad käega ja otsivad omale uue hobi (näiteks alkoholism) või siis nagu mina, viivad oma ettevõtted ja hobid juriidiliselt Eestist ära. St müüvad enda auto iseendale teises riigis, kus need seisva auto maksud puuduvad, kus esmaregistreerimine maksab vanade autode puhul paremal juhul nagu tanklakohvi ja halvimal juhul on ikkagi odavam Eestist. Tobe on ka see, et üks ametnikujunn näeb enne restaureerimise jõudmist värvimiseni neis autodes vaid metallijäätmeid, kuigi nende hinnad ulatuvad juba siis tuhandetesse ja nii mõnegi hind on sajakordistanud AINULT/JUST tänu sellele, et neid on 10 või 20 aastat säilitatud kuivas ruumis. Auto kui omandi maksustamine kaotab jäädavalt palju selliseid kuivas hoitavaid ja väärtust koguvaid autosid, millesse on investeeritud kui pensionisammastesse.
Probleem pole ju tegelikult maksus, vaid maksustamise viisis ja sellega kaasnevas valetamises, mida üritatakse osavalt peita sõnastuse taha. Kui seda teeb veel koalitsioon, mis tuli võimule tänu valetamisele (maksud ei tõuse) ja mille toetus valimisõigusega kodanike hulgas on tuntavalt alla poole, on see vastuolus õigusriigi põhimõtetega ja ilmselgelt riivab inimeste õiglustunnet. Sellepärast rõhutan ka paljudes teemades tagasisidet, mida tuleb anda igal võimalusel, nii positiivset kui negatiivset. Näiteks pole ma kunagi viitsinud tegeleda oma ettevõtte autode kütusekulude aruandlusega, ostnud kütuse sisuliselt oma palgaraha eest ja kinkinud selle päris suure hinnavahe riigile. Mulle näkku sülitavale riigile ma seda raha rohkem ei kingi, teen hea meelega iga kuu n tundi rohkem tööd selle haldamiseks, et niimoodi käituv riik seda raha rohkem ei näeks. St see näkku sülitamine on juba toimunud, automaksu ära jätmine ei muuda seda olematuks. Tegemist on loomulikult suuremate summadega kui see, mille riik minult automaksudena kätte saab. Ka automaksust hoidumiseks on meile tänu nende endi pealiskaudsusele mitu juriidilist võimalust jäetud. Las maksavad need kellele sobib. Ma kah maksan, hästi natukene, et mitte silma torgata;)
Lgp magister. Kust küll sinu andmed Eesti ja maakoolide kohta pärinevad. 40 a tagasi ja nüüd 22 aastal samapalju koole? Minu maamaja piirkonnas 5 km raadiuses kaotati 90- 2000 ndatel 5 kooli ja 4 kauplust. Kas kohalike käest küsiti? Võru linnas kadus 4 kooli(oli 6, nüüd 3). Räägiti midagi tsentraliseerimisest... Mäletame ka hiljuti, et kõik haiglad ja päästekomandod Lõunaeestis hävitatakse ja jääb vaid Tartu oma. Irvhambad juba naljatasid, et kauaks see Tartugi jääb, varsti tuleb kiirabi ja päästeauto Helsinkist... Või Riiast. Tookord nagu ka nüüd valitses rahvavaenulik rehvorm. Lõuna-Eesti on kõige tihedama asustusega piirkond. Nüüd jõuame laste juurde, kes peavad mingisse keskusse sõitma bussiga alates juba kl 06.50 et jõuda enne 8 kohale 20 km kaugusele, sest buss teeb ringi üle terve valla. Tagasi hakkab buss tulema kl 16.00. proovi sa unistele väikestele lastele selgeks teha, miks ta peab kl 6 ärkama. Inimesed pole majadest kuhugi kadunud, talud on alles. Bussiliiklus on ka kokku tõmmatud, inimesed vajavad autosid, minu ühed naabrid on juba 80 ja on sõltuvad autost. Veab kui keegi pereliikmetest saab lapsed oma autoga kooli õigeks ajaks viia ja kl 14 tagasi tuua. Maksustada hädavajalikku? kust see võrgulaev ise pärit on? ilmselt pole ta Tallinnast kaugemal käinud rääkimata elamisest maal, mis tervet Eestit toitis.
siin läheb veel 2-3 põlvkonda aega enne kui kommunistidest ja korruptsioonist lahti saame
nagu juba kirjutati siin,siis probleemiks pole maks,kui selline,vaid kirves mis selga lüüakse.minu hobika regamine hakkab maksma 2600.- euri,mis on kallim kogu euroopas.pluss veel kõik registris olevad autod millelt maksu tahetakse koguda.enamus nn. fantoomautodest on ammu surnud koos omanikega,aga masinad ripuvad ikka registris,kuna eesti bürokraatiamasin ei saa neid arvelt kustutada.kohe tõuseb kütuseaktsiis ja ilmselt läheme kogu euroopast mööda kütusehindadega.me oleme ka ilmselt ainuke riik kus piim ja leib on sama käibemaksuga,kui tubakas ja alkohol.siin lükkab riik kõva kopika taskusse,aga ikka on vähe.
Nüüd hakkab siis tagantjärgitarkus peale.
Mis puudutab konkreetselt automaksu, ütles Kallas: «Tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et oleks võinud tõsta muid olemasolevaid makse. Aga OECD soovitas meile pikalt automaksu [kehtestada] ja meil on riigieelarves probleem.» Kallas lisas veel, et Eestil on ka CO2 alandamise nõuded.
«Kas mulle meeldib automaks? Ei meeldi,» lisas Kallas, aga ütles, et midagi muud tal pole. https://majandus.postimees.ee/7955132/kaja-kallas-tagantjare
le-tarkusena-poleks-pidanud-automaksu-tegema
Selle tagantjärgitarkusega ongi riik p.. keeratud. Peamine muidugi eelmiste valitsuste süüdistamine. Aga hullem tagantjärgitarkus võib meid veel ees oodata- siis, kui euroopa avastab, et oleks pidanud ikka ukrainat algusest peale ja rohkem toetama...
OT:
"... oleks pidanud ikka ukrainat algusest peale ja rohkem toetama..." - Ja olekski pidanud. Kogu see vanamaailm valis vale strateegia, valiti lõputu õudus. Tegelikult oleks pidanud valima õudne lõpp, kohe kraaklejale pasunasse ja kohe teovõimetuks, a vanamaailm on nii sinisilmselt naiivne ja lootis, et neis eneses olev hea ja ilus on ka idapoolses naabris. Ja loomulikult täielik sõltuvus gaasi ja nafta teemal + pidurdamatu soov sealsetega äri teha... ning hirm sealse militaarse teadmatuse ees,...
OT lõpp.
Nii selle maksu kui ka muu kaasneva valguses on kaks mu sõpra oma ettevõtlustegevuse Eestis lõpetanud ja asunud elama Eestis välja. Üks sõber viis oma tootmise teise EU riiki, teine sõber müüs kõik oma Eestiga seotud osalused maha ja lööb hetkel aega surnuks Tyrolis, mäe nõlval majakeses.
Firma, millega ise seotud olen, on ka muutuste tõmbetuules ja kahjuks negatiivses toonis. Paraku keerleb mõte, et peaks kah mingi kardinaalse muutuse elus tegema. Lapsed on juba suured - kannavad kaela ja omavad igasugu arvamust.
Päris huvitav pakkumine tuli Aasiast.....
Kas on ainult mul säherdune pilt, kuid jääb mulje, et too maailma mastaabis pisike peenar nimega Eesti muutub aiva üha banaanialikumaks....
Kui riigi edasine toimimine sõltub vaid kuskilt punnissilmi kokku kraabitud maksudest, siis see peenar ilmselt enam eriti viljakandvaks ei muutu. Käibeka tõus on juba näha igakuistest arvetest, mida kõik teenuseosutajad saatnud on. seb panga liising ilmselt tõstis käibekat juba detsembris, sest tollane arve ja jaanuari-veebruari summad olid täpselt samad.
"Kui riigi edasine toimimine sõltub vaid kuskilt punnissilmi kokku kraabitud maksudest, siis see peenar ilmselt enam eriti viljakandvaks ei muutu. " - väga hästi öeldud. Me oleme suletud ring, eesti riik. Praegu tundub, et valitsejatel on selline plaan, et saada riiki rikkamaks võtame raha rahva käest ära. No see on ju nagu ise enda käest raha võtmine. Vaja oleks välisvaluutat riiki meelitada. Teha soodne keskkond ekspordile, kasvõi teenuste eksport. Ei pea ju sõltuma soome ja rootsi majandusest (et puitmajade eksport kukkus ära, nüüd tõmbame ekspordile piduri peale), saab vaadata kauagemale ka. Ekspordime IT teenuseid siis kuhugi USA-sse või lombi taha. No koorida niigi õhukeseks lihvitud rahva rahakotti nüüd küll riiki rikkaks ei tee. Hetkel muidugi tee nolukorra hullemaks väliskapitalil põhinev majandus. Pangad kuuluvad välismaalastele (swed, seb), poed kuuluvad välismaalastele (rimi, lidl, maxima, prisma), tootjad enamus kuuluvad välismaalastele (kalev/orkla, rakvere lihakombinaat hk scan, tallegg, felix, atria, saku (carlsberg), alecoq (olvi) jne jne.. Ehk iga sent mis me poodi viime või kodulaenu maksame, sellest makstakse töölistele palgad ära ja kogu priske kasum liigub riigist välja. Raha ei saagi tekkida ega jäädagi siia riiki nõnda. See, et riik on vaene, on ootuspärane arvestades asjaolusid mis meil siin toimub
Tuli meelde, et kui sõja tõttu venest enam puitu ei tulnud, siis kõik saekaatrid ja muud klotsisaagijad hakkasid hädaldama, et tootmine jääb seisma ja sada jama. Samas veame oma metsa välja ja mujal maailmas tundub eestimaine palk kärama küll.
Aga käis juba Kalevipoeg pihkvast laudu toomas- miks siis näiteks võrumaa metsast laudu ei teinud? Imelikud need asjad siin.
Samas ka liikluskindlustuse kasumid liiguvad eestist välja. Ja kui nüüd kindlustushinda jälle tõstetakse, sest ringteel ei oska töllid sõita ja kahjud tuleb kindlustustel kinni plekkida, siis maksavad ka kõik need, kes ringteele kunagi ei satu. Raha vool riigist välja on tegelikult meeletu.
#...käis juba Kalevipoeg pihkvast laudu toomas- miks siis näiteks võrumaa metsast laudu ei teinud?
Asi lihtne. Eestis pole mitte kunagi varem olnud nii palju metsa(maad) kui praegu. Metsa toona hoiti ja palki võeti vaid vajaduse korral. Ajad olid siis teised. Mis puutub palgi väljavedu siis palki ei veeta välja suurt enam (paberit viiakse). Läheb vaid valmistoode (mida ka eriti ei taheta) või pellet/hake.
Ma veits kahtlen selles- kalevipoja aegadel oli eestis vähem inimesi, seega põllumaad vajati vähem ja mets sai seega laiutada. Arvatavasti jättis ka pikk nõukaaeg metsadesse tühjemaid laike, seega kaldun arvama, et hetkel ei ole meil metsa rohkem kui kunagi varem. Ka on teda viimase 30a jooksul piisavalt raiutud, sest juba maade tagastamise ajal käis eriti vilgas ja kohati halli alasse kalduv metsaäri. Nüüd on sinna ilmselt uus peale kasvanud, aga 30 aastat on korraliku palgimetsa jaoks lühike aeg.
# Asi lihtne. Eestis pole mitte kunagi varem olnud nii palju metsa(maad) kui praegu.
Kas tõesti on inimesi, kes veel ei tea, et see väide põhineb metsa definitsiooni muutmisel ja statistikaga manipuleerimisel? Mis kasu on palkmajaehitajatel sellistest metsahektaritest, mis on sisuliselt võsa või on statistikas sees ja mille eest tuleb maksta kõrgemat metsamaa maksu, aga mis reaalses elus on ainult puude peegeldus veekogu pinnalt? Ainuüksi minul on juba 4 sellist kinnistut, kõik erinevate veekogude ääres.
Aga see kõik pole enam seotud automaksuga. Kui soov jätkata sellel teemal, palun kolige mujale või tehke uus teema. Pole mõeldud pikalt saatmisena, majandust puudutavad teemad ja lihtinimeste oskus selles kaasa mõelda on üliolulised!
Lisaks veel, et suur osa põllumajandusettevõtetest on välismaalaste käes. Seda ei kohta naljalt kuskil mujal.
Pealegi on see toetusalune sektor, kus riigi makstav top up (meie maksud) läheb sirgelt piiritaha välismaiste omanike taskusse
Lihtne näide- sugulase 50m pikkune kinnistu piir põlluservas (st 50m jupike kogupiirist), kus kõrged kuused kasvasid, muutus metsaks. Vist mingi 200m2 oli. Minu maalapil tehti samuti "ümberhindamine" ja kõik kõrgemad kasvud tituleeriti metsaks, st sain hulgim "metsa" juurde.
Teemaga tõesti väga ei haaku, kuid et puidu- ja metsateema toodi sisse enne mind siis vastasin küsimusele. Teen seda korraks veel sest, et ei jääks valearusaamu, peaks mõned asjad ikkagi ära klaarima. Mujale teemasse panna ei oska ja poleks enam mõtet ka.
Alustuseks see, et Eesti metsamaa (!!) viimase saja aasta muutumise kohta on Maaülikoolis tehtud magistritöö. Kes soovib lähemalt tutvuda siis googel aitab leida.
Aga lühike resümee sealt on, et aastatel 1920-1950 moodustas metsamaa pind ca 17-21% Eesti pinnast (on mõned nüansid, mida silmas pidada aga need ei sega sõitu). Alates 1950-st hakkas metsamaa osa algul kiiresti, hiljem laugelt kasvama (ilmselgelt riigikorra vahetuse tagajärg). 1994-l aastal moodustas metsamaa Eesti territooriumist juba 43%. 2000-l aastal jõudis 50%-ni. Täna on metsamaa suurus umbkaudu 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole riigi pindalast.
# Kas tõesti on inimesi, kes veel ei tea, et see väide põhineb metsa definitsiooni muutmisel ja statistikaga manipuleerimise...
Tean ikka aga definitsiooni muudeti siiski ikkagi pigem hiljaaegu ning vaadates pinna kasvu dünaamikat ajas, ei oma see suures pildis nii suurt tähtsust.
Sellega olen küll nõus, et metsamaa ei ole veel mets aga sinna (võib) see kasvada (üldjuhul kasvabki). Lapsed-lapselapsed loodetavasti saavad vilju nautida.
no inimesed on ikka naiivsed! usute kõike mida kaka teile räägib.ta valetab isegi otseeetris silmagi pilgutamata!
nüüd on süüdi hoopis oecd ,kes väidetavalt soovitas -nõudis automaksu.igal liikmesriigil on tegelikult enda otsustada mis maksusid ta kehtestab.tegelik probleem on selles,et see maks on jaburalt suur meie elatustaseme juures,möödudes isegi soomest
Täna vikerraadio uudistes keegi ametnik targutas, et kui hobiauto omanik jõuab seda autot osta (ka taastada) ja pidada, siis on ta keskmisest jõukam ning automaks teda väga ei mõjuta.
Seadustega saab kõik välja suretada, ka inimväärse elu ja muuta inimesed taas pärisorjadeks. Ja kui vaja, st kellegi poolt tellitakse, siis sellised seadused ka tehakse.
ja sa naiivne laps arvad, et kui elektrikäruga sõidame, siis naftakunnid panevad nööri kaela? ole mureta- kõik muud naftat nõudvad asjad ja elualad aetakse nii kalliks kui vaja ja sinusugused tõuksivennad maksavad ikkagi selle kõik kinni.
Ütleme siis sedasi, et okse tuleb tanklas kurku, kui tean, kes mu raha lõpuks endale saab. Üks asi on see, et inimesel ei ole teist võimalust, kui seda verist läga tankida, teine asi on see, kui sellele tegevusele kaasa kiita, nagu sina seda teed!
Ma ei saa hästi aru, mis seos nende diktaatorite toetamisel on. Kui ma vaatan oma naabreid, siis absoluutselt igal täiskasvanul on oma auto - ja nende alaealised lapsed lasevad kõik ringi kõikvõimalike elektrividinatega.
Aga nüüd selle eelviidatud artikli juurde. Mida te ikkagi arvate sellisest argumendist?
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Meelis Telliskivi viitab ka ohule, et kui auto ostmine ja omamine muutub kallimaks, hakatakse kokku hoidma hoolduse ja remondi pealt.
„Näiteks ei suudeta autole osta korralikke talverehve, hooldada pidureid,“ toob ta esile. „Lisaks soovitakse, et inimesed hakkaksid soetama väiksemaid sõidukeid, aga nendega asulavälisel teel õnnetusse sattudes on üldjuhul tagajärjed palju traagilisemad.“
Ega juhuslikult sellistest muredest mõistlik inimene ei teeks pigem järeldust, et just tuleb vältida autode sattumist inimeste kätte, kellele auto pidamine käib üle jõu?
See väike auto on ohtlikum vms ei päde väga hästi. Olen laubakat näinud, kus mikra oli pikoks pakitud ja inimesed tulid välja sealt aga hašš bljat inimesed läksid haiglasse.
See selleks. Aga kogu see mõttekäik, et kui jätta kõige vaesematele kätte mingid 50 eurot aastas rohkem, siis nad saavad ka hakata ostma suuremaid autosid, et rikaste inimestega maanteedel võidelda nagu võrdsed võrdsetega, mitte nii traagiliste tagajärgedega?
Üldsegi kas keegi teine ka on märganud, et vähemalt Tallinn on sel talvel kastiautodega paksult üle ujutatud? See on ka mingi automaksu ennetamine? Et praegu saab eriti odavalt osta autosid, mille eest saab hiljem rohkem maksta ja ... siis on, mille üle vinguda? Ma ei suuda ette kujutada, mis praktiline mõte sellisel autol võiks olla.
Kastikate üleujutust pole küll märganud, minu arust on neid just vähemaks jäänud. Ikka tavalised RAM'd ja Hiluxid ja kasutatakse suisa sihtotstarbeliselt, küll on bobcat kastis, küll ehituskraam jne. Sõber linnas kastikat sihtotstarbeliselt ei kasuta aga maal veab puid sellega metsast välja. Peaks ostma teise auto linnas tööl käimiseks? Tal enne oli tegelt Corolla ka selle kastika kõrval aga siis loobus corollast, sest nii Corolla kui Isuzuga saab tööl käia aga Corollaga puid metsast välja ei tassi. Ehk siis see promo siin on tegelikult kahju teinud loodusele rohkem kui kasu. Siin teemas on seda kõriaugune juba korratud, et tegelikult on rohelised need, kes kasutavad kindlat masinat kindlaks otstarbeks, mis sa arvad, et on mõnus 12 sajale asjaga iga päev ringi ajada? Ei ole, sellepärast võetaksegi pisem ja säästlikum, et teha igapäeva töid ja suuremad jurakad, et kaupa vedada või muid asju teha. Seda teksti ei saa loomulikult laiendada kogu inimkonnale, ma tean seda.
## See selleks. Aga kogu see mõttekäik, et kui jätta kõige vaesematele kätte mingid 50 eurot aastas rohkem, siis nad saavad ka hakata ostma suuremaid autosid, et rikaste inimestega maanteedel võidelda nagu võrdsed võrdsetega, mitte nii traagiliste tagajärgedega?
Nii nõmeda konstruktsiooni suudabki teha ainult inimene, kes ei vaja autot. Sul pole auto kasutamisest vähimatki ettekujutust, seega vähem nõustades autoinimesi näed oluliselt targem välja. Uuesti nõustamist alustades pilt muidugi muutub koheselt.
Ma ikkagi hästi ei saa aru. See sinu sõber ju ei võtnud pisemat ja säästlikumat, vaid vahetas pisema ja säästlikuma 12 sajale asja vastu? Sest ta ise tahtis nii?
Kas rohelisem ja üldse igas mõttes soodsam ei oleks rentida auto puude vedamiseks? Elektriautode puhul see on kuidagi väga oluline, aga sisepõlemise korral kohe unustame ära, et auto tootmisel on oma jalajälg ja mitte väike?
Sinu kigisemise peale ei hakka küll keegi autost, mis teeb kõik asjad ära, loobuma lihtsalt selleks, et rohehullud saaks kuhugi ristikese teha - tehtud! Lõpeta see nõme pressing ära!
See ei ole mingi minu konstruktsioon, vaid Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuhi konstruktsioon, kes näeb, et me peaksime pigem soodustama suuremate autode soetamist. Ja miks - sest asulavälistel teedel ogaralt ringi kihutades suurem auto suurendab meie ellujäämisvõimalust. Ja miks see peaks nii olema - sest teistel on ju ka suuremad autod, sa ei saa ju minna neid mingi põrnikaga rammima.
Kogu see "debatt" on tobe sellepärast, et ühelt poolt meil on mingi teema kliimaga, siis meil on mingi teema inimeste tervisega ja mis veel kõik - ja teine pool selle peale teatab: see on tühiasi, hoopis suuremaid autosid on vaja!
Ma ei ole muuseas ka kuskil poole sõnagagi öelnud, millest keegi loobuma peaks või ei peaks. Selle automaksuga ei öelda kellelegi, et keegi peaks millestki loobuma. Heal juhul võib-olla nügitakse mingis suunas ja heal juhul mingis mõtestatud suunas. Aga üldiselt võib arvata, et see automaks on nii tibatilluke, et see kaob muude autopidamiskulude sekka nii ära, et seda ei pane tähelegi.
Ma tean väga hästi algupära suurema auto jutule. Sina rakendad kõik sulle sobivad jupikesed oma jalgratta ette ja seda on vastik vaadata! Siin ei ole publikut, kes kaasa koogutab, näopeksu saab aga alati....
PS ## kes näeb et peaksime soodustama suuremate autode soetamist
see on sinu konstruktsioon, kontekstiväline nagu trollile kohane
Mine ja rendi... Endal ei hakka imelik?
Kus kohast sa rendid kastikas maasturi ja kes see idioot üldse selliseks asjaks rendiks?! Saad ikka aru, mida tähendab maastikuvõimelise aparaadiga metsas tiirutamine?
Milline osa konseptsioonist arusaamatuks jäi, et kastikas teeb kahte asja aga corolla tegi odavamalt kuid aind ühte asja? Jood või? Automaks selga lendab, siis nägemist säästupillile ja sõidame igapäevasõidud raskema masinaga. Lihtne.
Ja kes võitis? Mitte keegi. Masina pealt maks jääb saamata, sest läks juba Aafrika poole teele ja loodus saab suurema ja raskema mootori tõttu suurema paugu, mida tegelt üritati just ära hoida. Kõik on kaotajad siinkohal.
Olen sama meelt, kui automaks tuleb, siis loobun väikesest linnaautost ja hakkan igapäevaselt sõitma ka linnas suure ja võimsaga. Kõik on rahul :). Teistpidi ei saa, kuna lollide konsentratsioon ühiskonnas ei luba pisikese autoga maanteele minna kui elada tahad. Õige, kahest saab üks, kuid enne ka üks alati seisis kui teine sõitis. Nüüd sõidab suurem edaspidi.
