Kui inimene kolib autost liinibussi või rongi või poldi kärusse (või tõuksile), kas tema liikumisintensiivsus siis suureneb? Vbl 100-200m võrra päevas, aga erilist terviseparandust see küll ei tekita. Jalgratta valivad ilmselt vähesed, eriti talvel ja talina teehoolduse juures.
Tavaliselt on oma keha käest lasknud just selline madalapalgalisem lihttööde seltskond ja nendel vahel autot (või kahte) ei olegi, niiet liiguvad juba täna ühistranspordiga. Kõrgema palgaga seltskonnas on rasvumine juba teine teema- raha võimaldab head elu ja head autot ning selline ei koli kunagi ühistransporti. Loomulikult on ka inimesi, kes juba ongi geneetiliselt vähe suuremad ja neil muidugi tasub tervise eest rohkem hoolt kanda ja rohkem liikuda, aga eks siingi on teatud ajalised ja materiaalsed piirid. Taaskord püütakse kõiki ühe mõõdupuuga lüüa ja öeldakse, et kui oled paks, siis enda süü ja auto võtame sult ära, et sa rohkem liiguks ning vähem haigekassat kurnaks.
Deus, see sinu viide on väga absurdne. Ehk siis viide Eesti200 ja automaksu kohta.
Kui 1 inimene erakonnast selle vastuseisu välja ütleb, siis pole erakond algusest peale olnud automaksu toetaja?
PS. Mina pooldan automaksu. Aga mitte päris nii nagu seda on siiani meile serveeritud. Mina pooldan et kõik automaksud oleks välja arvutatud arvestades ka sõidukite tühimassi. Ehk raskem sõiduk lõhub teid tegelikkuses rohkem kui kergem sõiduk. Ja ma loodan et ka kõik elektriautod läheksid samuti automaksu alla, sest kui meil on juba üle kriitilise massi neid elektrikaid, siis kütuseaktsiisist saadav maks ei too enam mingit raha isegi teederemondi eelarvesse (kuigi ka praegu on juba see kütuseaktsiis sellest lahti seotud) ning siis mõeldakse välja mingi uus maksupoliitika.
Ma lihtsalt vestlesin e200 sepikutega tükimaad enne valimisi, neil oli muu maks plaanis, absurdsusega pole siin midagi pistmist, tuleb lihtsalt inimestega rääkida.
No milleks siis automaks kui võib teha tasulised teed? Siis on konkreetsed inimesed ja autod maksustatud- uhad 7 päeva nädalas tln-trtu vahet ja sõltuvalt massist maksad oma maksumäära. Suuri riiklikke maanteid meil küll, mille hooldamiseks ja remondiks raha vaja. Sry, siiski riigikassa jaoks.
Omavalitsused vaatavad ise olukorra üle- kuulub ka neile arvestatav hulk teid. Teemaks teeb olukorra natukenegi õiglasemaks- maksma peaksid ennekõike ikkagi need, kes teid ja autosid aktiivselt kasutavad, mitte et kord nädalas lähemas poes toiduvarusid täiendav pensionär maksab võrdselt iga päev ringi nühkiva tegelasega.
Meil on kütuseaktsiis, mis on piisavalt adekvaatne maks lähtudes nii vahemaadest, kui kütusekulust. See, et seda kasutatakse vääralt on omaette teema. Ka automaksu jura isegi ei varja, et kulutatakse suvalistesse kohtadesse. Kogu see jura on sarnane, teemale, kus poes ostes pätsi leiba ja selle eest ära tasudes, lõigatakse kassas leib pooleks, kuna sedasi on vaja.
Nagu siin mainiti peaks tühimassi võtma ka valemisse aga siis peaks vaatama mis autoga on tegemist kas ta on lihtsalt raske või ta on mahukas. Näiteks mul on mahtuniversaal, et kõik pere peale mahuks. Ta kaalub rohkem kui näiteks sama mudeli universaal. Näiteks 15 aastat vana suure mootoriga mingi sedaan on samas kaalus või vähem. Tekkib veidi ebaõiglane olukord.
Nagu siin on kahjuks liiga vähe mainitud, siis eriti taibukatele tuleb üle korrata: "Automaksu eesmärk on täita riigikassat. Ainult ja vaid. Punkt. Kas midagi jäi veel arusaamatuks?"
Rahulolematuile võib punast ja rohelist pesu juurde rääkida. Mõnele mõjub ka ja jääbki uskuma. Seda rõõmsamalt maksab.
Lüpsilehma pole mõtet lihakombinaati viia ja maksvat autoomanikku pole mõtet sundida oma autot maha müüma. Maks peab olema piisavalt suur, et raha tuleks, aga piisavalt väike, et järgmisel aastal oleks ka kedagi maksustada. Ja see ei ole üldse lihtne ülesanne.
See, kas kellelgi on mahtuniversaal või universaal, ei huvita mitte kedagi peale autoomaniku enda. Oluline on tema käest jätkusuutlikult maks kätte saada ja kogu lugu. Lihtne.
Ei ole meil jah vaja mingit ainult auto omanikke diskrimineerivat "automaksu". Nagu igaüks vastukajadest välja võib lugeda, ei ole mitte keegi käibemaksu +2% tõstmise vastu, sest see ei diskrimineeri mitte kedagi - maksavad ühtemoodi nii Pilled kui Peetrid ja ka nende lapsed/lapselapsed :-) :-)
Ma ei saa ainult hästi aru, mis ajast on riigikassa täitmine halb asi. Et parem oleks, kui riigikassa oleks tühi ja riik pankrotis?
Sellist automaksu, millel päriselt mingi mõju oleks, muidugi keegi ei julge ega saa teha. Kui juba mitte kedagi mitte kuidagi mõjutava automaksu ümber annab nii palju lamenti lüüa, milline seakisa siis veel tõuseks, kui keegi üritaks midagi päriselt paremaks muuta!
lisaks lubadeta olekule on tegemist ka mõistuse puudujääkidega. kui ikka peakolu ei võta, et järjest vaesuva rahva taskust järjekordse maksuraha kogumine ei tee riiki ühestki otsast rikkamaks, siis võiks selle peakolu esihargi vahele kruvida ja mööda munakive sõita. samahästi võid kallata vett ühest kruusist teise- vee hulk sellest ei muutu. loomulikult tuleb vastuseks, et palgad tõusevad ja kui ei tõuse, mine küsi ise juurde, aga millise kana prsest see palgaraha lisaks tuleb? see on kõik üks ja sama siin riigis ringlev raha, lisaks veetakse seda raha pidevalt riigist välja, sest rootsi pangad ja telekomifirmad viivad ühe osa ja kõik kütusemüüjad kogu ülejäänud osa, mis rahvas neile tanklas plekib. pluss igasugu muud elualad, mis seotud välisomanikuga või toimietavad sisseveetava kaubaga, toorainega, materjaliga.
mingi svensson ütleb mulle mida ma oma rahaga teha võin. ei ole küll automaksuga seotud, aga just sellised õigused ja võim rahval siin riigis ongi. olematud.
ja paraku pole ka huultelt midagi tarka lugeda.
Ikka loed ja saad aru kah, mida kirjutad? @ . (registreerimata)
"...on tegemist ka mõistuse puudujääkidega. kui ikka peakolu ei võta, et järjest vaesuva rahva taskust ..."
Ja nüüd kirud, et mingi svennson piirab sellel vaesuval rahval sularaha välja võtmise ühel kuul 7500€-le :-) :-)
Äkki sul endal esineb kusagil puudujääke? Oled sa viimasel ajal oma perearstiga suhelnud?
See on tõesti off-topic. Tema idee on selles, et kui on arvel 20k, siis pean saama selle sulas välja võtta, kui tahan, sest see on MINU raha, mitte panga. Aga see arutelu jäägu eraldi teemasse.
Taristuehitajate mätta otsast ainuõige seisukoht. Tõenäoliselt oleks automaksul negatiivne mõju autode hulgale ja see omakorda vähendaks vajadust vastava taristu ehk siis nende teenuse vastu.
Nii võib juhtuda, et teerulli ja kopajuhid peavad minema äkki puid istutama tulevikus ja see on paha-paha :-)
Püüa nüüd oma pisikese peaga artiklist aru saada- nad ei toeta praegusel kujul, sest keskkonnaga pole praegustel variantidel mingit seost. Märkus on õige- praegusel kujul soodustab maks vaid autopargi vananemist.
Püüa nüüd oma peaga aru saada, et see on kõige tavalisem poliitiline spinn. Kiimaminister ja rahandusminister on ühest ja samast erakonnast ning neid juhitakse ühest ja samast tagatoast.
Loomulikult peavad nad avalikkus ees tegema nägu, et üks pole teisega rahul, sest kliima jne.
Tegelikult ei huvita kumbagi ministri väljaütlemisi mitte kedagi peale ajakirjanduse, sest eesmärk on riigieelarve täitmine - aga mida valjuhäälsemalt sinna rohepesu juurde pookida, seda rohkem seda juttu usutakse.
Püüa nüüd aru saada, et mind absoluutselt ei koti mingi ministrite mula- automaks tuleb nagunii. Püüdsin lihtsalt maaksile selgeks teha, millest artiklis jutt.
esiteks: Maaks oskab lugeda ja saab tekstist aru
teiseks: mul on keskmisest suurem pea - sa ei pea kõiki teisi enda mõõdu järgi võtma @. (registreerimata) :-)
siis tuleb suurepealisel (on võimalik ka vesipea variant) selgitada väikesepealistele mida tähendab lause oravad on nõrgad? mingi suvalise ministri prääksatus ei ole nõrkuse ega tugevuse märk vaid lihtsalt suvalise ministri prääksatus.
maaks:
Michal EI OLE "mingi suvaline minister"
Täpselt nii! On kerge kahtlus, et Võrklaeva lahmimine on jõudnud otsustajate teadvusse ja see on praegu (veel) läbi lillede öeldud - poiss, ole tasem!
Kusjuures kohati jääb mulje, et Kristen on suure osa jutust erinevatest autofoorumitest kopeerinud :)
Minule näitab see vaid seda, et kogu see kamp ei ole suuteline omavahel maha istuma ja ühte korralikku seadust välja mõtlema vaid öeldakse ühele jooksupoisile, et nii palju pappi on vaja ja orgunni see meile, too nokitseb midagi koos nõunike ja nõunike abidega valmis, siis visatakse see pooltoores s.takäkk avalikkusele järada portsu õigustuste ja põhjendustega, siis teine ärkab ja mõtleb, et niimoodi me lõhestame rahva ja euroopale pole ka võimalik rohelisi tulemusi näidata ning hakkab järsku meheks ja ütleb, et nii ikka ei saa. Selline ongi meie "koalitsiooni"valitsuse tase.
Riigieelarves on ligi 2 miljardine auk. Automaksust loodetakse saada 200 milli. 700 milli käibemaksu tõstmisega. Miljard jätkuvalt puudu. Riigieelarve maht on ca 15 miljardit. Arvutage palju peaks veel maksukoormust tõstma, et miljardit välja pigistada.
Laenu võtta? Võetaksegi, aga mõne aasta pärast on puhtalt intressimakse planeeritud eelarvedefitsiiidi juures ca 500 milli. (loe: auk käriseb aina suuremaks.
See automaks misiganes kujul 200 milli saamiseks on kökimöki.
Ei tea, kas katab. Riigi ees vb küll aga 2% tulumaksu otsa kaubale ja selle transale on juba 4% tõus ning siis kogu kasumimarginaalile ja sellele 4% tõusule veel 2% lisaks ehk siis pimearvutuse ja päris reaalse matemaatikata ütleks, et 1/10 kauba hinnale juurde.
Peab meeldima.
Lisaks on hea meel teada, et meie riik nüüd on turvaline ja kindlustatud, sest toetume suusõnalisele lubadusele ruoootsi pankade poolt, et müüvad dividende rohkem ja värki.
kõige rohkem võidavad maksuküüru kaotamisest + tulumaks 22% peale suht keskmise palgaga inimesed, 2100 brutopalgaga saajal jääb järgmine aasta iga kuu 113 eur rohkem raha kätte. 1350 eur aastas. 3000 palga korral jääb 95 eur kuus rohkem kätte. Kui kogu netopalk läheb tarbimisse, kus on vaja 2 protsendipunkti rohkem KM maksta, siis 3000 eurise brutopalgaga inimene maksab KM aastas 600 eur rohkem. nii, et ruumi jätkub veel ka automaksu kehtestamiseks ja kütuseaktsiisi tõusuks ja ikka reaalselt selliste palkadega inimeste maksukoormus ei tõuse. tulumaksu tõusu mõttes ei vähene palk ka madalapalgalistel, aga nemad ei saa ka kätte midagi rohkem ja käibemaksu tõus on juba lisakulu neile. Reformierakond seisab kindlalt ikka tugevamate eest.
ja protsentide puusalt summeerimise juures tuleks arvestada ka maksustamispõhimõtteid ja reaalset käibemaksukohuslastest ettevõtete arvepidamisloogikat.
///...2% tulumaksu otsa kaubale ja selle transale...///
kas ma näen siin mõtte- või kirjaviga?
Kui jutt juba automaksult mujale s.t. ka teiste maksude peale läks, siis...
to: VettEiJooJalaEiKäi (registreerimata)
...oled ehk kuulnud, et on olemas ka keskmise palga-, mediaanpalga- ja (oh õnnetust) miinimumpalga saajad !!! Miks räägime bruto(ümbriku) palgast??
Ja kui nüüd meenutada kuidas kõik algas, kuidas ilma igasuguse aruteluta taheti lajatada maksud peale, siis nüüd on jutt ikka kordi pehmemaks muutunud ja tahetakse end sõbraliku ja arusaava inimesena presenteerida. Krt tsirkus täiega.
"Aus on öelda, et meil on aega 2024. aasta juulini seda diskussiooni pidada, et kõik saaksid rääkida kaasa, teha kooskõlastusringe, mida me siis ikkagi maksustame, mis see baas võiks olla, kas see võiks olla laiapindne või kitsam ja kõrgem, arutame siis. See on olnud valdavalt see kriitika ja sellele kriitikale me püüame vastata," ütles ta. https://www.err.ee/1609106474/kallas-maksudiskussiooni-puudu
mine-on-olnud-valdav-kriitika
Kohe näha, et siin mõni on kogenud ettevõtlusspets.
Ega ettevõtlus on lihtne asi jah, kui on ettevõtjana endale rohkem tulu vaja või sisendhinnad või maksud kasvavad, siis liida aga kõik enda toodangu hinnale juurde ja äri õitseb. Aga valvas peab olema, et ikka õigel ajal hinda tõsta. Mõni on hiljaks jäänud ja siis jookstakse kohe maha, maksukamm ja kohtutäitunud turja ja pankrot.
Just oli uudis, kuidas toidupoed juba praegu hakkasid vaikselt hindu otsa keevitama, mitte ei võta tekkivaid kulusid enda kasumist ja seda mitte ainult käibetõusu võrra. Majandusteooria on ju tore ja äri eetika on ka tore ja maksupõhimõtted on paberil ilusad aga meie lombis ei pea sellest keegi kuidagi kinni, üritage seda musta nii ilusaks rääkida, kui tahate. Lõpptarbija maksab kõik kinni, sest kasumit on ju vaja.
Ja seepärast ongi meie riik väga kallis ja naaber teeb palju odavamalt ja ärisid kolitakse järjest Lätti ja Leetu ning Soome rahakad eelistavad sisseoste teha hoopis Lätis, Poolas, Tšehhis jne jne.
Ironiseerida pole siin midagi kahjuks.
Üldiselt on jaekaubandus ja ka turism madalate palkadega sektorid. Teenivad hästi ainult kinnisvaraomanikud, kelleks on põhiliselt välismaised investeerimisfondid. Seega mida vähem nii kohalikud kui ka turistid Eestist ostavad ja turismiteenuseid kasutavad, seda kiiremini toimuksid struktuursed muutused. Vabaneks madalapalgalist tööjõudu nendesse sektoritesse kust on seda puudu ja lõpuks tuleks ka jaemüügi hinnad alla. Aga selleks peaks oluliselt vähenema iga müüdava ühiku kohta nii töökäte kui ka kaubanduspinna m2 arv.
Seega päris palju on ka lõpptarbija käes tegelikult. Aga lõpptarbijal meeldib Eestis perega kaubanduskeskuses puhkepäevi veeta. Meeldib käia avaras Serveris , mitte kitsas Grossi kaupades ja Lidlis või hulgjlaos. Meeldib sõita Ikeasse ja osta sealt kõrvalt outlettidest kallimalt spordikaupa kui tavalises Sportlandist jne. Kaupmees saab küsida kui tarbija raha lugeda ei oska või ei taha.
Meeldib seni kuni näpud täiega põhjas, sest enne tuleb maksta pidevalt kerkivad kommunaalid, liisingud, laenud ja muud reaalset elu tagavad summad ning alles siis saab minna ostukeskusesse. Mõni muidugi elab edasi sms laenude või krediitkaardi abil, aga eks ühel päeval tunneb temagi, et limiit on täis saanud ja payback time saabunud. Iga tarbimispidu saab kord lõpu ja siis on pohmell. Karm pohmell. Loll aga teiste vigadest ei õpi.
Eks tihti on see kuidas asi välja paistab olulisem kui sisu. Soomes tuleb kütuse aktsiisi langetus minimaalne, kütuse jaemüügi hinda pidi see mõjutama 4,4-4,9 senti L kohta. Automaksu alandus keskmiselt 20 eur auto kohta. Kuna see pidi puudutama pigem vanemaid autosid, siis no vana autoga sõitja võidab aastas näiteks 50-75 euri. ei ole nagu oluline summa. Samas kommunikeerida saab, et me langetame makse. Strateegiliselt on nii vist õigem nii, kisa vähem. Soomes tõmmati aga maha igasugu toetusi. Eestis oleks võibolla võinud ka selle piirduda, et oleks lisaks lastetoetuse tagasi keeramisele ja maksutagastuste kärpimisele tõmmata maha näiteks vanemapalga ülempiire ja maksmise perioodi.
5 senti liitri kohta on paari paagi pealt lihtinimesel lõuna ja veoäris kuupalk. Ei saa alahinnata sellist mõju kuidagi.
Vanadele autodele on seal juba niigi soodustus, eriti kui must number peal. Maksma peab ka ainult kasutusaja eest, mitte rohkemat. Sujuvalt ignoreerisid enda agenda tõttu lihtimimeste maksude alandamist. Rikastel ei tõstetud aga vaesemaid ja keskklassi kooritakse vähem. Ära ürita siin trollina jälle varjutada head kraami, jutt tüürib alati lõpuks hea asja halvustamise suunas nagu twitteri tibla suuvoodril.
Rohujuure tasandilt on iga langetus kellelegi kasulik. Meil on protsessid lihtsad- kui midagi tõstetakse, näit lastetoetust või pensioni või midagi muud, siis teise käega võetakse see tõus jälle ära kõigi muude hindade tõusuga või mõne uue maksuga või olemasoleva maksu tõstmisega. Nullseis ja hea kui veel miinusesse ei jää. Natukene tulevikku vaadates: Eesti käibemaksu tõus jaanuaris mõjutab tanklahindu 3-4 senti liitri kohta. https://majandus.postimees.ee/7860253/segaduses-kutuseturult
-tuleb-autoomanikele-halbu-uudiseid
Hullu justkui ei ole- keskmise paagi pealt maksad 1,5- 2€ rohkem, ühes kuus ehk 3-4€ kokku, aga
lisame siia kõik muud hinnad alates toidupoest (kus juba hinnasilte muudetakse) ja lõpetades vee, elektri, side, ravimid, lasteaiad, huviringid ja muude teenused ning saame taaskord ühe korraliku lataka tasku pihta. Ehk siis kui mõnel õpetajal palk tõusebki, siis kaob see kohe teistpidi minema. Päästjad ja politseinikud jäävad veelgi vaesemaks. Lihtinimestest rääkimata. Aga puššime ikka edasi viie rikkama hulka... sry, viie kallimate hindadega riigi sekka.
Miskipärast pole seda loosungit ammu kuulda olnud, ju saavad ka poliitikud aru, et päris paska pole mõtet enam rahvale pähe määrida. Ehk on ka ansip ise seda lõpuks mõistnud, et asi on üsna kollektoris.
Minul ei ole selle vastu midagi kui paremini hakkamasaajaid rohkem maksustada. Kas see peab olema astmeline tulumaks või varamaksud või mõlemad, on valiku küsimus. Mina pooldan igal juhul varamakse, mille alla loen ka automaksu. Soomes pidi RAM kastika pealt olema aastamaks 1500 eur , mingi väikeauto pealt oli 100-200 eur (see nüüd on ühe Soomes elava inimese info, mis võib olla ebatäpne) .
Endiselt, ei pea seda 1500 maksma, kui autot ei kasuta, kui kasutad ainult talvel 4 kuud, siis maksad ainult 500, makstakse kasutuse pealt, mitte hoolimata sellest, kas seisab või sõidab. Siin eespool ka mainitud, et saad teha seda kasvõi päeva kaupa. Ja ärme unustada ka palkade vahet. Soomes 1500 on natukene teine number, kui meil.
kui hakata kalkuleerima, kas rahakotile on kasulikum käibeka ja kütuseaktsiisi tõus või kord aastas 30- 100€ maksta, siis vbl tulebki automaks soodsam. Aga tuleb siiski tõsiselt vahet teha, kas see 20a vana audi liigub uugametsa pensionäri juhtimisel 2x nädalas külapoodi või uhab iga päev linna vahet või kas see ram on kuskil majandis põldude või lautade vahel tööl või liigub kuskil linna vahel. POÜ saab ehk ka ford rangeriga hakkama, ei pea luksuslikku rami ostma, seega automaksud tuleb omanikule näkku vaadates paika panna. Sama ka kinnisvaraga- kahemilline maja mere kaldal erineb väga oluliselt uugametsa pensionäri või paljulapselise pere 100a vana rehielamust. Ja vot siin peabki riigil olema see tarkus kuidas ja kedagi õigesti maksustada ja kuidas vältida maksustatavate skeemitamist stiilis, et rikkad ikka tõllas, uugametsa rahvas tühja rahakotiga männioksast tehtud võllas.
1. Presidendi, riigikogulaste, ministrite palk siduda miinimumpalgaga - kui min.palk tõuseb, saavad ka nemad juurde. Praegu nende palgad ca 6- 8 kordsed min.-iga võrreldes. Vähendada 4-5 kordseks.
2. Praegune riigikogu koosseis PEAB paika panema järgmise koosseisu 20-30% vähendatud palga, mis jääb 4-ks aastaks külmutatuks.
3. Kuna ENSVga võrreldes pole EWs 1,5 milj. elanikku, vähendada riigikogulaste arvu proportsionaalselt, vähemalt 81-le
4. Las ostavad bensiini, banaani ja kohvi omast palgast - kaotada kuluhüvitistega hämamine
Eks kunagine lubadus kartulikoori süüa hakkab täide minema.
Aga see riigikogujate iseendale palgamääramine on idiootsemaid asju üldse. Ei hakka keegi seda vähendama, sest loodetakse iseenda tagasivalimist ja keegi ei tea, mis toimub majanduses 4a. pärast. Enamvähem õiglane on see siduda miinimumpalgaga, aga mitte nii, et lajatame 4x miinimumi ja kedagi ei huvita, kas selle raha eest ka tööd teed. Kummitempli tüüpe seal piisavalt palju molutamas. Ja mitte keegi ei saa reaalselt sinu töötulemusi kontrollida- istu saalis ja hääleta nii nagu partei ütleb. Kogu töö.
Võib olla variant, et põhipalk ja lisatasu kohal oldud tundide eest. Siis ehk jooksevad vähem ringi, ei sõida taksot või ei pea kitsi ja saavad ehk rohkem aimu, mis riigikogus päriselt toimub. Ja lisatasu ainult ametlike töötundide eest, seega tehku oma ööistungeid või obstruktsioone palju tahavad, rohkem raha selle eest ei saa.
101 nägu on samuti ülepingutatud, piisab vabalt ca 60-80 lõustast. Enamus neist ei istu seal riigist ja rahvast hoolides, enamus neist on seal vaid palga pärast. Täpselt sama ka omavalitsustes. Ametnik jääb alati hingelt ametnikuks, teda ei hakkagi huvitama teiste inimeste heaolu.
Aga kuna 30a on seda tsirkust nähtud, siis kaldun arvama, et ei muutu siin midagi paremaks. Vähemalt lähema 10a jooksul mitte.
4. Las ostavad bensiini, banaani ja kohvi omast palgast - kaotada kuluhüvitistega hämamine
Ma olen selle poolt. Ma tean vastuargumente ka, et noh, oleme valinud ennast esindama ja seetõttu peakski tegelt ikkagi kinni maksma asjad, et jumala eest korruptsiooni teed ei läheks kogu krempel. Minu meele järgi aga kahekordne eesti keskmine palk peaks olema ikka suht hea motivaator õigel teel olemisele.
Mõtleme esiteks, mida tähendab, et oleme valinud end esindama? Milliste mõõdupuudega me seda "tööd" mõõdame? Kus on reaalsed tulemused, et saaksime öelda, et meie valitud saadik täitis oma eesmärgid ehk siis tegi seda, milleks rahvas teda valis? Kui igal pool ettevõtluses on töötajate tööl mingid mõõdetavad tulemused ehk siis lihtsamalt öeldes ettevõtte püsimine konkurentsis ja kasumi teenimine, siis mismoodi saadiku hindamine peaks toimuma? Seda enam, et tegelikult ei ole tal mingit vastutust, ta saab sigahead palka, peale kogust lahkumist on ta samuti rahaliselt kindlustatud, aga kui ta oma neli aastat seal ära vegeteerib ja essugi kasulikku ei tee, siis mida teha- nõuda tagasi see raha, mille rahvas talle nelja aasta jooksul maksudest plekkis? Me peame ülal seda 101 tegelasest koosnevat presiidiumi, samas mei ei tunne pooli nägusid neist, ehk isegi kolmveerandit, me ei kuule nende tegemistest nelja aasta jooksul mitte halligi. Vahel ajakirjandus avaldab nupukesi, et kes kui palju puudunud ja kuluhüvitist kulutanud, aga see ongi kõik- kedagi ei koti nende puudumine, nende kulutamine, neid ei karistata tööluusi eest, sest nad käisid ju valijatega kohtumas. Iga aastaga läheb asi üha rohkem p€rsekursi suunas, aga jätkuvalt käime valimas ja jätkuvalt tõdeme, et essugi ei muutu paremaks. Seega miks me neid valime? Et nad seal omavahel kakleks ja vaidleks ja pikalt saadaks?
aga jäta siis valimata. mitte sittagi ju ei juhtu, kui sa valima ei lähe. see on su enda probleem, et sa neid 101 tegelast ei tunne. tee ise endale selgeks, kes on kes, millega enne tegelenud jne. see, et sa kolmveerandit ei tunne, ei tähenda, et su naaber ka ei tunne. seal ongi ju üle eesti rahvas koos ja sa ei saagi teada/tunda kõiki. Ära unusta, me valime erakondi ja erinevate ringkondade alt. Kui sinu valitud inimene sai mingi erakonna all riigikokku, siis on juba edasi sinu asi küsida, et miks me liigume persekursil? tee selgeks, teised liikmed, tutvu ja võid esitada neile sama küsimuse. Keegi ei kontrolli, kas sa ikka valisid selle liikme või mitte ja kas üldse olid sealt ringkonnast.
enamus seal ongi nn nupuvajutajad. vastavalt, kuidas vaja mõni seadus vastu võtta. imelik oleks ka kui seal oleks 101 erakondadeta matsi ning kõik ajaksid nn enda asja. kui ei sobi, 4 aasta töö, mine ja hääleta teisiti. aga pole ju ka midagi teha, kui su valitu ei saanud valitseda, sest teistele sobis seekord miski muu või juba tehtud töö.
või siis jätame 101 kohta alles (ehk nuppu) ja igast erakonnast ainult 1 esindaja saali ja see peab siis vastavalt vajutama erinevaid nuppe niipalju kui nad kohti said. oleks see parem kuidagi? loomulikult võiks kohtade arvu kärpida, sest põhitöö käib ikkagi tagatubades, neid nupule vajutajaid ei pea seal nii palju olema.
Sa võid võtta mida tahad lähtepunktiks aga tahad sa väita, et need tegelased seal tipus saavad nii tänamatult vähe palka, et ei suudaks paarisaja eurist bensuarvet lubada enda palga eest? See oli asja iva!
No tule taevas appi, miks sa tyhmä tyyppi meelega vastupidi mõtled ja lahmid !
Kus olen ma öelnud, et "nad" vähe teenivad?
Loe palun mu üleeelmist postitust
Kus on lahmimine? Kas hommikune peaparandus on liiale läinud? Kuhu sa oma sõnavõtuga jõuda tahad? "Mittelugupidamisega" sõnastuse eest võib nuhelda saada aga sinu õnneks on siin karrastunud inimesed, keda sellised sõnavõtud ei kõiguta.
Riigikogus on 101 liiget.
Keegi teadja on ütelnud, et Eesti riigi haldamiseks oleks vaja 75 000 inimest (politsei, õpetajad jms kaasa arvatud).
Täna tegeleb Eesti riigi haldamisega 135 000 inimest.
Aga põhiline - Eesti riigilt saab palka umbes 240 000 inimest (igasugused MTÜ-d, Ametid, Instituudid jne, mis ei ole otseselt seotud riigi haldamise ega arenguga).
Ääremärkusena, et Eestis on tööhõivega seotud jämedalt 780 000 inimest. Ehk iga kahe erasektori töötaja kohta tuleb üks riigipalgaline.
Seda on siin igal pool juba mainitud tegelt teema algusest saati, et nö muidusööjaid on liiga palju. Ajakirjandusest käib pidevatl läbi, et hoobilt võiks 50 000 neid koondada ja erasektorisse suunata pärisväärtust tootma.
Siin üks väga hea ülevaade meditsiini olukorrast ja lahenduste kavandamisest. Kopeerin mõned lõigud, ehk saab üldmulje kätte ka see, kes pole lugeja.
###
Kaupo on teadlik, et tal on probleem, ja ta on abi otsinud. Õiges järjekorras, nagu vaimse tervise voldikud õpetavad: kõigepealt perearst, siis muud spetsialistid ja abiorganisatsioonid
Mullu hilissügisel läks asi päris hulluks, tulid enesetapumõtted.
Kaupo on proovinud psühhiaatri juurde aega kinni panna – võimatu. Tasuta vastuvõtule aegu ei ole! Tasulisse veebivastuvõttu saaks kas või järgmisel päeval, aga 140 eurot pooletunnise vestluse eest ületab taluvuspiiri.
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise teenuste koordinaator tunnistab, et paljude inimeste jaoks jääb õigeaegne tõenduspõhine psühholoogiline abi praegu tõesti kättesaamatuks.
Astmelise abi esmane tegevuskava valmib tema sõnul selle aasta 30. novembriks ning selle koostamisse on kaasatud üle 20 valdkonna eksperdi üle Eesti.
###
Siia on see koer maetud, spetsialistid teevad uusi tegevuskavasid samal ajal kui abivajajad elule käega löövad. Kavategijate palga tohtritele suunamine ilmselt parandaks olukorda.
Ilmselgelt on need 20 valdkonna eksperti :) selle liigse 50 000 muidusööja hulgas.
Võimalik, et selles valdkonnas on tõesti eraldi tasustatud eksperdid olemas. Minu valdkonnas tähendab "eksperdina kaasatud saamine" täiendavaid ülesandeid seniste peale ilma täiendava tasuta.
@v6sa
Sarnaselt on see avalikus sektoris laialt. Sa oled kuskil ametis ja sind kaasatakse kuskile töörühmadesse ja sulle ei maksta selle eest midagi. Tihti ka arstidest eksperdid panustavad kuskile töörühma ja neid ei tasustata selle eest, et nad kuskil töörühmas kohal käivad, midagi läbi loevad ja kommenteerivad. Arstide erialaseltside kompetentse kasutatakse palju ja selle eest ei saada tihti mingit hüvitist. Muidusööja on samamoodi ka erasektoris töötav inimene, kes varastab tööaega ja elab kuskil kommentaariumites.
Ettevõtetes on igasugused võõrlehed, mis pole töö tegemise jaoks vajalikud, kinni keeratud, et sellist asja ei juhtuks ja seda juba eelmisest sajandist alates. Tänapäeval nutifonidega on muidugi võimalik seda asja kergelt ignoreerida. Tööaja varastamise kohta aga nii paljut, et paljudel inimestel ei ole aastaid juba palgatõusu olnud ja ainuke viis, kuidas enda tunnitasu tõsta, ongi vähem tööd teha. Pole see maailm nii mustvalge midagi siin erasektoris.
Töörühmad ei käi ametnike palgaarmee alla nii kui nii, parimal juhul tuleb miski projekti rahadest see kerge tasu, millega plekitakse kinni majutus, söök ja kütus aga see on ka kõik töörühmas osalejatele. Töörühma korraldajad saavad ka sealt obrukit. Ehk siis kokkuvõtvalt ma olen skeptiline, et need 20 tegelast sinna 50k sisse jäävad, pigem projektipõhine ja EU rahade eest, mitte kohalikust eelarvest.
Avalik sektor on tõesti üle paisutatud. Tegelt ei tahaks ma , et kedagi sealt koondataks, minugi pärast võiks seal neid olla. Koondamine on alati igale leibkonnale negatiivne asi. Antud olukorras tuleks aga näiteks kevadine palgatõus neil ära nullida. Paar tuttavat, kes töötavad ministeeriumis ca üle 2500 eurise brutoga said kevadel üle 350 eur lihtsalt palka juurde. See, et neil nüüd palgad külmutatakse on ikka ju väga hea neile arvestades , et erasektoris käivad hetkel koondamised, palga alandused jne. Meil firmas jäetakse hetkel kõik jõulu üritused ära, sest olukord pole kõige parem. Imelik, et riik, kus kassa on tühi ei suudeta siiserinevaid otsuseid teha.
Teine asi on ka suurperede toetused. Näide tuttavalt, kes naisega teenivad pere peale üle 6000 eur ja saavad siis seda üsna suurt toetust. Ise ta ka maininud, et tegelt tal seda vaja ei ole ja võiks anda neile, kel tõesti raske, aga kui juba jagatakse, et küll siis mõnele reisile suudame selle ära ikka kulutada. Natuke neid erinevaid toetusi paremini sihtides suudaks riik sealt ka kokku hoida ja ei peaks neid erinevaid makse tekitama nii palju.
Toetised peaksid absoluutselt kõik olema vajadusepõhised nagu toimetulekutoetus. Minuarust võikski kõik erinevad toetused panna toimetulekutoetusega kokku. Oled lastega pere, sissetulek näo kohta on madalam kui mingi summa, saad raha juurde. Vanemapalka saad ka samadel alustel. Ja toetuse nimi olekski toimetulekutoetus. Ja pead taotlema toetust.
Toetustega on selline hea teema, et kui su sissetulek on kasvõi sendi võrra suurem, siis pühi suu puhtaks. Esmalt tuleb inimeste sissetulekud viia sellisele tasemele, et ületad suurelt toetuse saamiseks vajalikku määra ja alles siis jääb järgi see osa inimesi, kes tõesti toetust vajavad. Niiet piltlikult öeldes vajaksid toetust nii 900 kui 990 teenivad inimesed, aga kui toetuse piir on seatud 900 peale, siis see 990 on sel juhul (seaduse järgi) justkui piisav summa hakkamasaamiseks, aga reaalselt ta seda ei ole. Kui numbrid oleks 900 ja näiteks 1500, siis oleks pilt hoopis teine.
Numbrid on juhuslikult valitud, niiet ei ole mõtet nende kallal praegu norima hakata.
Toetus saab olla ju astmeline, mitte nii, et kas kõik või mitte midagi. Ja nagu ka toimetulekutoetuse taotlemisel, arvesse saab võtta ka eluasemega seotud kulusid ja võibolla midagi veel, mis on vältimatud, sh eluasemelaen ja samuti üür. See korrastas kohe ka üüriturgu ja sealt maksude maksmisest kõrvale hoidmist kui üürileandja teab, et üürnik eitab üüri maksmise andmed kuskile. Elad maal , saab olla ka auto vältimatu kulu. Igal asjal peaks olema muidugi ülempiirid, mis ulatuses saab arvesse võtta. Eluase ei saa olla mõis ja auto ei saa olla RAV4 mille kõik kulud saaks vältimatuks deklareerida
Raha on raha- mõni toetusesaaja joob selle maha, mõne toetusesaaja poeg joob selle maha, mõni mängib maha jne. Aga kui omavalitsus annab küttepuid, annab kütusetšeki, mida rahaks vahetada ei saa, annab toidutšeki kohalikku poodi, lapsevanemale beebitoitu, riideid, ravimeid jne, on ehk see parem asendus rahakülvile. Ammu juba öeldud, et iga vald toitku oma vaesed, seega võiks suvalise raha taskutoppimise asendada kübe mõistlikuma tegevusega.
#Muidusööja on samamoodi ka erasektoris töötav inimene, kes varastab tööaega ja elab kuskil kommentaariumites.#
Eestis on umbes 113 000 (era)ettevõtet, mille tööliste arv on 1 - 10 inimest.
Tõsi, ainult umbes 7000 Eesti suurimat firmat teevad enamuse SKP-st, aga ülejäänud 100 000 + annavad panuse kasvõi selle näol, et toidavad ennast ise ära, mitte ei ripu töötuabikassas toetuste peal. Kui töö on tehtud, istugu kommentaariumis niipalju kui vaja või tahtmist.
#Avalik sektor on tõesti üle paisutatud. Tegelt ei tahaks ma , et kedagi sealt koondataks, minugi pärast võiks seal neid olla.#
Oota, kuni kehtestatakse kirikumaks (Soomes vist 1,5%, ateist või mitte), telerimaks ja veel trobikond muid huvitavaid makse.
Sa võid kogu oma sissetuleku ja säästud neile ära anda, mul pole selle vastu midagi.
Oma teenitu sooviks ma siiski endale hoida.
Pärisorjuse ajal võttis mõisnik kümnist, ehk 10% taluniku toodetust, ja seda peeti represseerimiseks.
Tänapäeval võtab riik sinu käest minimaalselt 62% sinu teenitust ja sa ei iitsatagi.
Oleks siis, et see 62% läheks sellele 75 000 - le, keda meil hädasti vaja. Aga ei, vaja veel 165 000 parteikaaslast, sugulast, naabrit, tuttavat ära toita. Ja ei mingeid illusioone - riigi nisa otsas rippujate arv ainult suureneb.
@grigoori
selle 10% eest ei saanud pärisori vastu mitte midagi.
täna saab inimene ikka midagi maksude eest ka vastu. ja Eestis see suur eelarve puudujääk ei ole ainult avalikus sektoris muidusööjate arvel vaid reaalselt saadakse riigilt ja kohalikult omavalitsuselt tagasi rohkem kui makstakse.
Ma ei tea, milliselt onaviletsuselt Jaan rohkem tagasi saab, kui annab kuid nt maavaldades on asjad ikka nii @nuses, et osad on juba päris käpuli. Ja see on kahjuks allakäigutee algus. Tallinn oma rõngasosariikidega, Tartu ja mõni veel on siis ainsad, kes veel õilmitsevad.
Debiilid ei saa aru, et kui maal ei ole elu, ei ole ka maksusid ja ei ole ka mingeid omavalitsusi varsti. Kõik need vallaametnikud on peale seda liitumist hullemad puugid kui enne- vallavalitsused on täis kümneid kõrgepalgalisi taburetinühkijaid. Võtke mõne keskmise suurusega valla töötajate nimekiri lahti ja lugege üle- mõnes vallas neid rohkem kui 101 paksu riigikogus.
Kindlasti on neid puuke küll ja veel. Mina olen võtud ikka lahti viimased aastad lahti ametlikud palgatabelid, mis mis aprillis üles laetakse. Seal ikka hea vaadata kuidas igasugu tegelinskitel palgad nägu pärmi peal kerkivad. Need protsendid on eriti head seal juba suuremate palkade juures. Ega seal siis keegi ju eraldi arvutama ei hakka, võetakse exceli tabeli tehe ja lohistatakse lihtsalt kõigile sama valem. Erasektoris pead ülemuse käest eraldi protsenti nuruma minema, kui julged.
Kõige huvitavam on riigiametites, et kui nüüd neil palkasid ei külmutataks, siis isegi praguses majanduse languse olukorras, kus inimesi koondatakse ja palkasid erasektoris vähendatakse, siis avalik sektor saaks ikkagi oma seaduse järgse palgatõusu ka järgmine aasta kätte. Lisaks just seda keskmist suudavad nemad oma palkadega üles ajada.
See oleneb ikka valdadest. Osadel tuli juurde, teistel mitte. Põhimõtteliselt, mida Jaan valesti ütles?
Sa saad palka 1000 kuus kätte. Sellelt maksad 508 eurot riigile. Ütleme, et kulutas kogu raha Eestis. Sellelt maksad väga jämedalt 170 raha käibemaksu riigile. kütust ca 50L + elektriaktsiis kokku ca 30 eurot.
Tonn neto pealt saab riik makse jämedalt 710 eurot. Ja sa ei saa selle eest tagasi. Õpetajad, koolilõuna, politsei, teed, arstiabi jne. Te saate kordades rohkem tagasi.
Palganumbrid võid asendada oma reaalse palga summaga. Suits Alko juurde
Ikka saame tagasi- politseinikel palka ei tõsteta, päästjatel palka ei tõsteta, järjekordselt võib mõni komando kinni minna, koolilõuna nimel pingutavad enam-vähempakkujad, et selle pisikese raha sisse kõik toiduga seotud nõuded ära mahutada ja siis kuulata hädaldamist, et lastele toit ei meeldi, hooldekodudes hoolimata mingist reformist hinnad tõusevad, käibemaksu tõus tõstab ravimite, toidu, elutähtsate teenuste hindu- ikka saame tagasi ja üha paremini...
looder kindlasti rõõmustab veokamaksu üle- saad ju paremad teed ning odavama kütuse ning rekajuht palgatõusu ka ei nõua.
Kus ma olen öelnud ja rõõmustanud? Sa imbetsill õpi lugema. Jutt oli, et sa saad rohkem tagasi kui ise panustad. See kas kellegi palk tõuseb ei tähenda, kas sa saad rohkem tagasi või mitte. Teemaksust saan aru. Kasutan teed, maksan. Raskeveokimaksu on kõige ehtsam varamaks, kuigi see kehtib ainult siis kui auto registris on. Kui ei sõida või sõidab välismaal, siis tuleb ikkagi maksta.
Mulle ei meeldi ka maksutõusud, aga kui muud lahendust ei ole? Las riik võtab laenu, et nn elada? Aga miks sina ei võta laenu, et maksutõusu üle elada ja süüa osta? Raha riigis ümber mängida? Väga hea plaan, aga mitte ükski erakond ei ole seda pakkunud v.a. suusoojaks mulli ajamisele. Mingit õhkõrna konkreetsust pakkus Helenius, aga noh, seal me oleme. Midagi võib ju temast uskuda, sest tegemist ikkagi suurfirmade omanikuga, aga ei lastud ligi, et äkki raisk teebki midagi. Aga kuna ajamasinat meil pole, ei saagi teada.
Ma olin juba siis tulumaksu langetamise vastu, kui refid seda hirmsasti propageerida ja läbi viisid. Olin meelel, et tore küll, aga pärast langetust ei taha ma midagi kuulda, kui politseile, päästjate jne palgatõusu soovile vastatakse, et raha pole. Langetatud asja on alati keerulisem tõsta ja tõusu põhjust selgitada. Noh, siin me oleme. Kui juba tööjõumakse on langetatud, siis pigem võiks suuna võtta tarbimismaksude poole. Tõstame km määra, aga langetame toidu km määra. Ärme tulumaksu tõsta, teeme teemaksu ka sõiduautodele, siis oleks õiglasem. Kui kasutad, siis maksad. Variante oleks mitmeid. Maksaks ka välismaine sõiduauto.
Tegelikult, mind häirib ka see, et loodetakse, et Eesti oma inimene peaks kõik kinni maksma, et välismaalasele ei tohi kopikatki võtta. Leedus on olemas turismimaks.nKas neil on nüüd turism välja surnud? Selle maksu arvelt võiks jätta majutusasutuste km tõstmata. Ja maksu maksaks siis ka need, kes ei ole käibemaksukohuslased. Nt, läbi bookingi, Airibnb jne, kes on nii väiksed tegijad, et ei pea olema km kohuslased. See plaan, et teha seal platvormil registreerunu km kohuslaseks on lollus kuubis. Maks, ruts per kärss, nagu Leedus ja pappi voolaks. Raha võiks minna KOV -ile. KOV - il jälle põhjust, kuidas soodustada turismi jne.
Riigihanked on kõik vähempakkumiste peal. Ei ole see koolitoit erand. Maitsel mängib rolli klassi populaarsete maitse. Kui sulle maitseb midagi, mis popile ei maitse oledki loll ja mittekõlbulik sõbrustamiseks.
Kui laps kes iseki algklassides sõi kõike ja äkki ei kõlba midagi, ei ole mitte äkiline maitsemeele muutus, ikka see populaarsega sõbrustamine. Nohh, äärmisel juhul koka või toitlustaja muutus, aga sel juhul peaks kodus söömine jätkuma.
Ei jõua sulle kohale see imelihtne tõsisasi- maksude kergitamisest või uute maksude lisandumisest ei võida mitte keegi. No hea küll, saame päästjale sada eurot kontole lisada, aga kas sa arvad, et päästja on maksudest vabastatud? Samamoodi maksab kõrgemat käibekat, automaksu, teemaksu, aktsiisi, habeme ja häbememaksu ja midaiganes veel. Kui need suuremad maksud nullivad palgatõusu või tekitavad isegi miinuse, siis kes on võitja? Riik, kes peab jälle hakkama päästjate palka tõstma või mõnele teisele kodanikule/perekonnale hoopis sotsabi hakkama andma, sest maksutõus viis ta elatusmiinimumi piirest allapoole? Kus prses see võit on?
1 pere, kus on 2 x 3000 brutopalgaga töölkäijat, 2 ülalpeetavat last ning kummagi töölkäija kohta on pensionieas inimene, maksavad makse (sh sotsmaks) igal juhul vähem kui riigilt toetuste ja teenustena tagasi saavad. Sotsmaksu pensioniosa neelavad ära juba pensionieas vanemad, sotsmaksu ravikindlustuse osa neelavad kuhjaga ära pensioniealised ja lapsed + tööealine käib ise ka ikka arsti juures. Lisaks laste hariduskulud. Mida vanem laps, seda suurem summa maksumaksja kinni maksab. Eestis on sisuliselt kogu transport maksumaksja poolt peale makstud (sh isikliku autoga sõitja ei kanna kogu kulu ise, mis ühiskonnale tekib) Lisaks üldised hüved, millest saab osa iga inimene, kes Eestis elab. Turvalisus, riigikaitse.
Netomaksja on Eestis see, kellel lapsed iseseisvad ja kelle vanemad on surnud. See saab öelda, et ma käin tööl ja maksan makse kokku rohkem kui tagasi saan. Ja mida madalam palk, seda rohkem inimene nö kasumis on.
Üks kahe aasta tagune automaksu teemaga haakuv arvamus SEB makroanalüütikult: võtab olulisi aspekte hästi kokku.
Arvestades poliitikute vastumeelsust valijaid uute maksudega šokeerida, on Eestis seni eelistatud autosid maksustada läbi kütuseaktsiisi. 2019. aastal andis kütuseaktsiis 6 protsenti Eesti eelarvetuludest, samas kui ELis piirdus see keskmiselt 3 protsendiga. Vaid aktsiisil põhinev autotranspordi maksustamine on omal moel õiglane, sest enim maksavad need, kes rohkem sõidavad. Samas mitmes teises maksuvaldkonnas me sellist õiglust taga ei aja. Näiteks maksavad kõik palgatöötajad solidaarselt 13 protsenti oma palgast ravikindlustusfondi ja idee sellest, et igaüks ise oma tervishoiukulud kannaks, ühiskonnas erilist kandepinda ei leia. Rõhudes vaid kütuseaktsiisile, võtame rohkem raha maaelanike käest, kelle jaoks on isiklik auto olematu ühistranspordiühenduse tõttu ainus võimalus.
Rohkem solidaarsust aitaks süsteemi tuua auto soetamise või omamise maksustamine. Teistes riikides levinud automaksubaasid on näiteks CO2-heide, auto võimsus või auto hind. Mitmed riigid on loonud seadusandluses võimaluse ka kohalikel omavalitsustel autosid maksustada läbi „ummikumaksu“, mis pärsib ülemäärast autoliiklust tiheasustusega piirkondades. Eesti kontekstis võiks selline maks mõistlik olla küll ilmselt vaid Tallinnas. Oluline küsimus, millele arenguseire keskuse paberis tähelepanu juhitakse, on elektriautode esiletõus. Üldiselt on nende maksustamine Euroopas oluliselt madalam kui sisepõlemismootoriga autode oma, ent tulevikku silmas pidades ei ole see jätkusuutlik. Nimelt ei ole autode ainus negatiivne välismõju CO2-heide, vaid ka asfalditolm, domineerimine linnaruumi üle ja negatiivne mõju inimeste tervisele, sest kondimootorile eelistavad nad autos lösutamist.
Kokkuvõttes on õige aeg hakata arutama, kuidas autosid ja nende keskkonnajalajälge õiglaselt maksustada. Et ainuüksi sõiduautosid imporditakse Eestisse aastas umbes miljardi euro eest, siis ehk aitaks automaks veidi reguleerida ka kuumaks kippuvat temperatuuri majanduses.
Kuidas see auto enda maksustamine sul leevendab neid sundolukorras olevate kodanike maksukoormust, kel pole ühistransa võimalust?
Kui sa nüüd väidad, et aktsiis prügikasti ja autodele maks peale, siis ma sellega olen nõus aga topeltvarastamine pole teretulnud.
Igaüks oma tervise eest maksta, siis jõuame USA tasemele üsna kiirelt. Kõik mõtlevad, et on kuuli ja pommikindlad.
Jällegi, valest otsast läheneme. Meil on liiga palju suid, keda me oma maksuraha eest toidame.
Kui maksutõus teatavaks tehti, pillas Kaja meedias repliigi: "meil oli valida, kas kärped või maksutõus". Edasi mõtelge ise.
Keegi tark kunagi kirjutas kuskil, et kui meie ametnike / riigipalgaliste hulk piirduks selle hädavajaliku 75 000 inimesega, siis piisaks ainult käibemaksust, et katta kõik riigi kulud.
grigoori, käibemaksu laekus 2022 ca 3,27 mld. 2022 aastal olid sotsiaalkaitse kogukulud 5,74 mld - põhiliselt pensionid, hoolekanne ja tervishoid. mitte mingi valemiga ei ole võimalik käibemaksust katta riigi kulusid ja samal ajal pidada ka 75000 ametnike hulka. ka siis mitte kui kaotame sotsiaalkaitse täiesti ära, ei maksa mingeid toetusi, pensione, ega tervishoidu või töötuabirahasid. Kuidas tundub?, saad 60 aastaselt jalaga töölt tagumikku ja vaata ise kuidas elu lõpuni hakkama saad :). Mõni on midagi kõrvale pannud, mõnel on heal elujärjel lapsed, aga enamusel ei oleks ühte ega teist.
Alates 83 sündinutel oli kohustus koguda ise. Nüüd lasti see kohustus vabaks ehk kui tulevikus kehv pension on, siis on ainult süüdistada iseennast, et sambad kuivale tõmbas uue teleka jaoks. Automaksust pensionit ei maksa.
ma kopeerin siia paar kommentaari eestpoolt ühe lause: "Kokkuvõttes on õige aeg hakata arutama, kuidas autosid ja nende keskkonnajalajälge õiglaselt maksustada."
"Alates 83 sündinutel oli kohustus koguda ise. Nüüd lasti see kohustus vabaks ehk kui tulevikus kehv pension on, siis on ainult süüdistada iseennast, et sambad kuivale tõmbas uue teleka jaoks. Automaksust pensionit ei maksa."
Mediaanpalga pealt, väidetavalt 1400 euri, lükkad kohustuslikus korras sukasäärde 28 eurot. Aaastas teeb see 336 euri.
10 aastaga teeb see 3360 euri.
40 aastaga teeb see 13440.
Deus peab seda räigeks panuseks , mis aitab tal tulevikus muretut pensionipõlve nautida:)
Muidugi, on suuremaid tõenäosusi kui see, et Deus on lihtsalt loll. Pigem on reffi apologeet, nagu looder23 jpt.
Deus muideks võitis maksuküüru kaotamisest päris korraliku summa ja nüüd siin karjub mingist hüpoteetilisest automaksust, millest mingit teadet ei ole riigiteatajas:)
Sa jätad protsendid lisamata. See pole raha padja all vaid osakutena fondis ikkagi. Sukasäärde võid ise lükata kui tahad, ma tegin vabaks laskmise jutu peale kolmanda samba juurde hoopiski. A noh, sinu jaoks on üks vandenõu puha kõik.
Kontrolli oma "faktid" maksuküüru kohta üle enne kui tuled hambaorgiga tulevahetusse.
Jaan, tõepoolest, kõiki tarku ei tasu kohe usaldada.
Nestor ei ole kindlasti loll, aga pankuri kõrgelt toolilt alla vaadates paistavad asjad veidi teistsugused, kui meil siin all.
Deus, enne, kui II sammas vabaks lasti, oli pensionifondide tootlus meil väikeses plussis, aga see pluss tõmmati pankurite poolt haldamistasudega ilusti tagasi. Jälgisin oma sammast pidevalt 15 aastat ja juurde tuli seal ainult see, mille ise panustasin.
Miks peaks üldse autosid maksustama keskkonnajalajälje suhtes? See on kõik üks suur valede pundar. Esiteks alustades sellest, et mõni vanem auto mis sõidab aastas näiteks 5000km saastab kokkuvõttes oluliselt vähem kui mõni uuema auto mis sõidab üle 20000km aastas.
Mismoodi automaks keskkonda säästma hakkab? Kui inimeselt võetakse mingi osa rahast ära siis inimene hakkab koheselt mõtlema kuidas rohkem teenida, et see raha mis ära võeti aselmele saada, et mitte elukvaliteedis järgi anda ja seetõttu tarbimine võib hoopistüksi suureneda ja keskkonnajalajälg võib siis veeli tunduvalt suurem olla. Ja see raha mis kokku kogutakse automaksuga ega sedagi keskkonnahoiu nimel põlema ei pand vaid seegi raha suunatakse uuesti ringlusesse mis omakorda suurendab veelgi keskkonnajalajälge? Puhas loogiline mõtlemine!
„Ministri nõunike palk tõusis põhjusel, et neil lõppes katseaeg
lepingus võis olla kirjas, et peale katseaega palk tõuseb, aga ega keegi meist nagunii lepingut näe.
kuid kogu kisa juures, et raha põle ja ei tule ning tuleb kokku hoida, kärpida ja vähendada, siis sellised palgatõusud on paras rahva poole sülitamine.
