parempoolsus ja vasakpoolsus Eesti parteimaastikul ei kehti enam ammu. Vaadates millist lapsehoidjariiki kehtestasid nii tegudes kui sõnades nii Keskerakond, Isamaa kui ka EKRE, siis mitte ükski nendest parteidest ei ole parempoolsed. Kõik need parteid on moel või teisel rääkinud riiklikult kontrollitud hindadest, rikkalikest toetustest rahvale, maksumaksja poolt kinni makstus "tasuta" asjadest jne. Lisaks tõmbasid need sama parteid vee peale inimese enda vastutusest pensioni kogumisel. Lisaks on nende kolme partei ühisnimetaja lauspopulism. Seega Keskerakonnast Isamaasse liikumine on täiesti normaalne. Kõik need on vasakpopulistlikud parteid sisuliselt.
- , e, maksumaksja poolt kinni makstus "tasuta" asjad
Reinsalu on oma ametiajal Isamaa viinud jälle paremasse serva, seega päris vasakust vasakusse see üleminek ei ole.
Pensioni kogumisest - II sammas ei olnud pensioni kogumine, see oli raha ümberjagamine esimesest sambast teise utooplilise "lisame 4%" sildi all.
Pankurid tegid megakasumeid lillegi liigutamata, tavainimese jaoks ei muutunud midagi. Peale selle, et neil võeti palgast lisa 2% maha.
Kui nüüd veidi ka teemasse rääkida, siis automaks peaks väidetavalt olema nn. roheline maks, ehk eesmärk on vähendada ökoloogilist jalajälge.
Nii, mu Kodiaqil läks sisemine ukse käepide puruks. Eraldi käepidet ei ole olemas, vahetati koos terve alcantara uksepolstriga. Väga roheline! (Maksumus pea 700 eurot.)
grigoori, isiklik sõiduauto ei ole mitte kunagi roheline liikumisviis. suur enamus kuluvast energiast läheb sõiduvahendi enda liigutamisele. auto juures mingeid rohepunkte lugeda on täiesti mõttetu. See, et 0,001% Kodiaqi omanikest suudavad ära lõhkuda uksekäepideme või mõne muu osa, ei ole ju põhjus, miks peaks tegema selle osa eraldi vahetatavaks. Sellised asjad ei lähe ju reeglina katki. ja üliharvade eriandjuhtude järgi autot disainida, ei saa ju olla kuidagi roheline.
ja nagu ütles Mihkel Nestor - autosid ja nende keskkonnajalajälge tuleb hakata õiglaselt maksustama.
Autosid tuleks toota kestvaid ja vastupidavaid. Disainida tuleb nii, et detailid oleks vastupidavad, odavad ja lihtsasti vahetavad. 700€ ukselingi paranduseks on suure keskkonnajalajäljega!
Autosid ja nende keskkonnajalajälge on võimatu maksustada õiglaselt. Ühel inimesel on auto ideaalses korras sõidab aastas näiteks 10000km ja kulutab kütust aastas näiteks 500 liitrit. Teisel on koguaeg õlirada taga ja kulutab kütust iga aasta näiteks 2000 liitrit ja sõidab 30000km. Õiglane autode maksustamine on illusioon.
Selliste tootmine lõppes sajandi alguses. Tegelikult oleks õige küll, mitte nii et 100k ja otsas. Asjad on juba nii kaugel et mõne väljalaske süsttemi jamaga on 10 vana masin odavam kaalule viia, sest varsti on kere ka järgi. Saab veel mingitki kilo.
Vetteijoo - mis rohelisest mõtteviisist me tööauto puhul räägime? Elektriautoga paraku kahetonnist treilerit ei vea, aga töö peab tehtud saama.
Tegelikult on EU asja käsile võtnud - tarbekaubad peavad tulevikus olema vastupidavamad ja neid peab olema võimalik remontida.
Mis puudutab Kodiaqi käepidet, siis selle konstruktsioon on tehtud õrnakene, nagu nimme, et saaks varuosi müüa. Kindel, et ma ei ole ainuke selle probleemiga.
See ukselingi lugu on lihtsalt üks näide. Mul on ahjul integreeritud soojaveetorud, kui toru lekkima hakkab, tuleb terve ahi välja vahetada. Tööstusrobotil murdus käpp ära, eraldi ei saa ja tuleb kogu robot välja vahetada... Näiteid küllalt, milles siin autoga sõitmine üksinda süüdi on? Auto kulu sõidul on küll kõige väiksem probleem. Terves maailmas tehakse traktorite ja veokate jõuvõistlusi niiet must toss taga... Mootorsõidukite võistlused on tänaseks laienenud absoluutselt igale sõidukiliigile- isegi murutraktorile. Ja see on okei kui korraga paisatakse õhku meeletus koguses heitgaase piiratud maaalal? Keegi ajab imalat roheökomöku jura ja töösturid itsitavad pihku. Teiseks maamuna just hiljuti väljus jääajast ja on teel tavapärasele soojenemisele. Et siis jälle otsast alustada. Iga riigi valitsuses on mõni greeta.
Koroona näitas väga ilusti ära, et kuidas saaste vähenes, kui inimesed koju jäid. Mitte midagi ei vähenenud, kuigi autosid oli kordades vähem teedel. Elektrijaamad töötasid edasi, tehased töötasid edasi. Ainult hiina kohale tekkis hea puhas laik, sest nad panid tehased ka kinni. Auto elueasaaste mõõtmine on probleemilt tähelepanu eemale juhtimine eriti kuna tänapäeval tehakse 10 aastaseid autosid ja edasi on juba uut vaja.
Seda teist sammast finantseeritakse tänaste penskarite arvelt. Selle asemel, et töölkäiv osa maksaks pensionit tööl mittekäivatele ehk penskaritele, hakati raha ümber kantima hoopis fondidesse. See on ettemääratult p..ssekukkunud üritus.
Aga noh, nagu näha, siis apologeete sellisele riisumisele on siin palju. Peamiselt muidugi reffivalijad ja ilmselt miskitpidi selle toiduahelaga seotud.
Ja nagu mulle on siin varem öeldud, siis nii tulebki teha, lollidelt raha ära võtta. Vot siis oled õige inimene. Kui ajad mingit tõde ja õiglust taga, siis oled lollakas. Ja nii ongi, tuleb äri püsti panna venemaaga ja lüpsta, nii kuis suudad. Ja muidugi valetada, ainult valetada.
Kässar, aga sa oledki lollakas ju. Sa pole mitte ühtegi arutelu siin tekitanud või arvutusi vms. Sa lärmad siin mingite loosungite najal ja needki võetud jumal teab mis allikatest. Oled õppinud ühe vöörsõna ära ja nüüd korrutad seda igas kommentaaris vähemalt korra. Teeb se sind targemaks? Kaugeltki mitte. Sa oled see kõige ehtsam ja tavalisem lollpea, kes heal juhul vaatab kes ütles, mitte seda mida öeldi. Kirjutad ja kopeerida asju, millest sul pole ööd ega mütsi ja sinuga mitte nõustujaid sõimad kõige huvitavamate nimedega, mida su harituse piiratud suudab genereerida või nohh, lõika/kleebi meetod. Ja muidugi, sõnad, - ilmselt, tõenäoliselt, reffi valijad, valetamine, toiduahel jne. See teeb sust nii targa inimese.
Kui need fondid toodaks nagu lubati, siis jah. aga nüüd on tõesti vaat et riigipoolne panus pensionidesse hetkel ja on rohkem kasu. Ei viitsi hakata töötavate arvu, palkasid ja pensione aasta lõikes välja tooma ja võrdlema selle riigi poolse osana.
Milles esimese lause loogikaviga seisneb? Seda osa, mida riik teises sambas finantseerib, ei võeta pensionikindlustuse arvelt? Või tänastele penskaritele ei maksta pensioni pensionikindlustuse realt?
Täpselt. Alates 83 aasta sündinud panevad oma raha + riik paneb nende (1983+ )maksudest raha + maksab nende (1983+) maksudest pensionit, mitte ei täideta sambaid praeguste penskarite rahadega.
Pensionärile on 30 euri kohati ikkagi päris suur raha aga seda ei võeta nende käest ära. Nagu näha meie riigi röövellikust käitumisest, siis kui nüüd see 2% või 4% või mis iganes see % palgast pole, ära kaotati, siis ei tõusnud mitte ühegi pensionäri pension selle võrra hoobilt kõrgemaks. Lasti pensionid vabaks aga kellelgi midagi ei tõstetud, loodetakse ikka selle peale, et paarikümne aasta pärast penskarid on isemajandavad oma kogutud papi eest ja riik ei pea enam midagi neile maksma
Mis kuradi juurde penskaritele? Ammu ammu ei jätku ju sotsiaalmaksu pensioni osast jooksvalt pensionite maksmiseks. Võime nimetada ka automaksu täiendavaks sotsiaalmaksuks, et pensionikassa süvenevat puudujääki katta.
Suurimate eelarve mahtudega teenused on riiklik vanaduspension (sisaldab ka eripensioneid) 2,89 mld eurot, riikliku vanaduspensioni kogumisosa 498 mln eurot ning riiklik toitjakaotuspension 22,5 mln eurot.
Tegevuse kulude eelarvet suurendab pensionid ja sotsiaaltoetused, millest riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 315,5 mln eurot, eripensionid 24,2 mln eurot
Sotsmasku sissetulek 2024: 4,97mld.
Kontrolli numbreid enne kui valetama tuled kas sihilikult või kogemata.
No kamoon mati, kui mingite populistlike loosungite kaasa laekumisega ei ühine, siis jah, sinu jaoks ongi tühi loba.
Konstanteering kässari võimete piirile ei ole ainult viimase kommentaari põhjal. Ta siin vahelduva eduga saripostitaja igasuguse pläusti teemal. Ta ei loe artikleid, tugineb pealkirjadele ja kommentaaridele, kus 90% kommenteerijatest on heal juhul pealkirja alusel kommenteerijad ja kommenteeritakse ütlejat, mitte öeldut. Selle najal käia foorumis nn. tarka panemas ning oma sõnade kinnitamiseks postitan linke uudistest, mis räägivad talle vastu. Ta on ise kinnitanud, et ta tugineb pealkirjadele (võib-olla ka tasuta osadele) ja kommentaaridele. Alles õhtul postitas ta vandenõuteooria teemasse lingi artikli kommentaaridest, mitte uudisest. Uudis ise lugemata, aga kommentaarid loetud, maailma pilt paigas ja bla-bla-bla. Nagu sinagi.
Rallisõitja, sa võid peast teada ju aga ma ei pea seda maha võtma, su väide on lihtsalt vale, et sotsmaksust ei jätku pensioniteks. Jätkub ja jääb ülegi. Ülejäägi saab muude maksudega koos mujal ära kasutada nagu näiteks kütuseaktsiisist laekuv raha, mis teedesse EI LÄHE!
Sotsiaalmaks on üks väheseid makse Eestis, mis on sihtotstarbeline. Ehk siis seda kogutakse kindlal eesmärgil ja seda saab kasutada selleks, milleks kogutakse . See on seaduses kirjas. Seega 20/33 läheb pensioniteks ja 13/33 ravikindlustuseks. Seega Deusi väide, et sotsmaksust ei jää puudu pensionide maksmiseks on sama asjatundmatu nagu öelda, et riigieelarvest ei jää puudu pensionite maksmiseks. Lihtsalt muid kulusid on veel ja sotsiaalmalmaksust EI SAA rääkida tervikuna pensionide kontekstis, kuna seal sees ei ole võimalik ilma seadust muutmata summasid ümber tõsta.
"II sammast luues rõhuti inimeste ahnuse peale, et keegi kusagilt paneb igale inimesele võõrast raha 2 korda nii palju juurde selgitamata, et see on tänaste pensionäride raha. Kelmide eestkõneleja "president" Kaljulaid teeb kõik, et see kelmus püsima jääks. Hoopis need samba loojad ja kaitsjad tuleks kohtu alla anda ja tekitatud kahju välja nõuda."
Ja ikkagi, veelkord. Täna lükkad sukasäärde 30.
Aastas 360
10 aastaga 3600
40 aastaga 14400.
II samba suured apologeedid väidavad, et see 14400 on mingi räige summa, millega saab vanaduspõlves kuskil palmi all peesitada.
Hea küll, oletame et perears vms näo järgi hindab, et kavatsed veel 20 aastat tiksuda peale pensile jäämist.
See tähendab, et sealt sambast hakkab 60 euri tilkuma:)
Ja nüüd mõelge, kas 60 euroga kuus täna elaks ära:)
Ja ma ei arvesta seda juurdepandud raha selletõttu, et see on tänaste penskarite arvelt riisutud raha.
Sa mõtled täna plaanis, mitte tuleviku plaanis. Nagu ma ütlesin, idee on 20 aasta pärast saada lahti pensioni maksmisest pensionärile, sest ta on oma eluea jooksul selle juba kokku kogunud, ka siis läheks edasi see raha eraldamine noorematele kuid kukuvad tagant ära täispensioni saajad ehk suures ja pikas plaanis on riik rohkem kasumis, sest raha ei seisa nende arvel vaid hoopis erasektoris osakutes.
Jaanile aga, et neid piire saab nihutada eelarves siia ja sinnapoole, see pole fikseeritud suurus nagu on kogusumma. Jääb puudu, võetakse järgmisest suurimast sissetulekust nagu käibemaks, juurde lihtsalt. Seda on meil kogu aeg tehtud ja parim näide ongi kütuseaktsiis, mis oli ka sihtotstarbeline üheks aastaks ja siis vaadati, et oi, kui palju jääb üle, hakkame muid auke lappima. Öelda meie riigis, et maks on sihtotstarbeline, on kergelt öeldes kitsarinnaline. Neid põhimõtteid pole meil ammu enam olemas olnud, kui, siis ainult paberil.
Deusile. Väike kokkuvõte kommentaatorilt asotsiaal, kus on võrreldud panuseid, mis tehakse täna II sambasse ja esimesse sambasse:
"Kogumispensioni II sambal on kolm mõttetuste taset võrreldes I samba panusega:
1. INIMESE TASE HINNANGUNA: Keskmise palga puhul on II samba kogumispanus perele 60 EURi kuus ja kolme piisava lapse I samba pensionimaksjaks kasvatamise kuupanus 3x600=1800EURi. Ühe lapse kasvatamise kuupanus alimendiseaduse järgi 600EURi. II samba panus moodustab I samba omast 60/1800=3,3%
2. INIMESE TASE TEGELIKKUSES AUDITEERITUNA: Äsja selgus, et II samba keskmine koguja on 17 aastaga kogunud 6 kEURi. Samal ajal on teada, et jooksva rahastatuse tõttu toimiva I samba käimas hoidmiseks on vaja perel kasvatada 3 last pensionimaksjaks 24 aasta jooksul ja teha kokku panus 200kEURi lapse kohta ja kolme piisava puhul 3x200k=600kEURi. Äsjase auditi tulemusel moodustab II samba tulemus I samba piisavast panusest 6k/600k=1%
3. RIIGI TASE: Kui võrrelda panuseid I ja II sambasse riigi tasemel, siis kui arvestada, et 11 mil-jardilisest riigieelarvest läheb iga aasta 2 miljardit I samba pensioniks ja pensionipõlve pikkuseks on 20 aastat, siis kulub ühele pensionipõlvele kokku 40 miljardit. II sambasse on suudetud koguda vaid 4 miljardit ehk 10% ja seda kõike ei maksta välja, vaid makstakse tootlus 5%. Kokku moodustab seega II samba välja makstav osa 10%×5%=0,5% I samba rahast ehk peaaegu ei midagi.
II samba kaitsjate kohta võib seega öelda, et tõelised mullimeistrid ja missugune kära?!
Kui üldse pensionisüsteemi reformida, siis tasuks parendada 100% pensionit tagavat I sammast, aga mitte asendustegevusena nokitseda 1% tulemusega või isegi 0,5% tulemusega II samba kallal."
Siin on puust ja punaselt välja toodud, mis vahe on esimesel sambal ja mis vahe teisel samba. Millised on panused neisse sammastesse. Nagu näha, siis teine sammas on mõttetu ninanokkimine. Suur kära mitte millestki.
Loota, et 20 aasta pärast penskarid on omale kogunud niipalju raha, et maksavad endale ise pensionit. Ma ei tea, mis fondist sa räägid, aga tundub, et oled püramiidskeemi ohvriks langenud:)
Kütuseaktsiisi sihtotstarbelisus kaotati ära tükk aega tagasi, aga tõsi, lubatud osa ei läinud teedesse enne selle kaotamist. Aga siis kattis selle vahe ära ELi raha, mis läks teede ehituse. Õiguslikult oli justkui kõik korrektne. Sotsiaalmaksuga seda muret ei ole olnud, et raha üle jääb. Haigekassa on kogu aeg saanud selle 13/33 kätte ja mingi aeg jäigi neil raha üle, millest moodustati reserv tulevikuks. Täna on seal samamoodi puudujääk, kuna elanikkond vananeb ja on haigem. Pensioni osaga on sama. Raha on puudu ja seal on pidev poliitiline surve erakorralikeks pensionitõusudeks.
Leidsin kommentaariumitest sellise kogemuse ühelt kommenteerijalt seoses II sambaga:
"Mul on ka sambas 10 000, aga sisse olen sinna maksnud 15 000. Välja võttes jään veel 20 protsendist ilma, seega praegu ei puutu, aga mingist tuleviku kindlustamisest siin küll juttu ei ole."
Kas on tõesti võimalik, et sambas on kogunisti vähem raha , kui oled sinna sisse lükanud? On kellelgi veel sarnast kogemust II sambaga?
Jess kässar, jess, jälle kommentaarid. Asotsiaal on seal mingi troll, kopi ja kleebi tuleb sealt nagu varrukast. Väga raske on aru saada, kas ta isegi adub teemat, aga kopeerimine on tall käpas. Romaane laekub sekunditega. OkJutt, et 15 kilo Maksim sisse, 10 kilo saan ja 20% maksan veel riigile, on tegelase jutt, kes pole mitte kunagi ka pensionisammast omanud. Ja sina kiidad takka. Tubli ja geniaalne. Kas sa sellele ei mõtle, et kommentaariumid kubisevad neist pealkirjade ning kommentaaride alusel lirjutavatest ludridest. Loodate takka ja kommenteerite lisaks. Nojah...
Asotsiaal pole mingi troll, vaid harib harimatuid, kes ei saa aru, kust raha tuleb.
Kommentaar asotsiaalilt :
"Hinnang sotsiaalsele õiglusele ja loodusseadustele vastavuses kollektiivse vanadushoolduse ehk pensionisüsteemide kolme erineva alternatiivi korral:
1. Pensionita ühiskond, kus ei saa oma vanadushooldust lükata teiste kasvatatud laste kaela. Lastetu alternatiivid vanadushoolduse tagamiseks: kas adopteerida nooruses lapsi või koguda varandust või jääda vanaduses vallasandi staatusesse.
2. Täissolidaarne I sammas, milles inimese solidaarse pensioni suurus on proportsionaalne ta solidaarse panusega laste pensionimaksjate kasvatamisesse. Siin kompenseerib solidaarsus õnnetusjuhtumid juhuks, kui kasvatatud lapsed hukuvad ja solidaarsus laste pensionimaksjaks kasvatamisel tagab ikkagi vastava solidaarse pensioni. Täissolidaarse pensioni korral esitatakse jooksvalt rahastatavat pensionisüsteemi inimestele ausalt jooksvalt rahastatavana, mille toimeloogika vajab jooksvalt rahastajaid ja nende kasvatamise panuse arvestamist pensionivalemis.
3. Poolsolidaarne I sammas, praegune I sammas, milles solidaarset pensionit saab ka see, kes pole solidaarselt panustanud pensionimaksjate kasvatamisesse. Poolsolidaarse samba korral esitab iibepuudelisele 2- enamusele 90% meeldida sooviv riik jooksvalt rahastatavat pensionisüsteemi riigipensioni kurejutuga hoopis kogumispensiona(tööaastate), mille toimeloogika ei vaja jooksvalt rahastajaid, vaid tööstaažiaastate kogumist. Tööstaaži aasta saab kirja, mitte tulevaste pensionimaksjate kasvatamisega, vaid lastetuna palgalt 20% sotsmaksu pensioniosa igakuiselt makstes 45 tööaasta jooksul. Riik OSTAB sellise pensionisüsteemiga noori peresid lapsi mittemuretsema tüki-hinnaga 200kEURi. Kinni on sunnitud laste mittemuretsemist iibepuudelistes 2- peredes maksma suurperelised 3+n, kes teevad perega suurema pensionimaksjate kasvatamise panuse, kui 3x200k=600kEURi, kuid pension pole suurem.
Kaks esimest pensionisüsteemi(vanadushoolduse süsteemi) alternatiivi on mittekommunistlikud, sest pered vastutavad ise vanaduses oma nooruse valikute eest. Kolmas alternatiiv on pensionikommunistlik, kus kõik saavad solidaarselt võrdselt jaotatud tulemust, kuid tulemuse saamisel ei pöörata tähelepanu panustaja solidaarsele panusele. Loomulikult toimivad poolsolidaarsed kommunistlikud pensionisüsteemid iibepiduritena.
Kuna ükski kommunismi liik pole osutunud elujõuliseks, siis pole seda ka I sammas poolsolidaarses pensionikommunistlikkus vormis. Loomulik iive on reeglina negatiivne ja seda ollakse sunnitud kompenseerima ebaloomuliku iibega tulnukatest ja sellega vahetub põhirahvus tulnukatega, mis ei vasta meie põhiseaduses deklareeritud rahvusriigi säilitamisele."
looder, uuri ajalugu, ajakirjanduses käis aastaid tagasi neid lugusid mitmeid läbi, kus inimesed avastasid, et neil sambas vähem raha, kui sisse makstud. Puusalt tulistan, aga mingid juhtumid olid, kus tootlus näitlikult 1,5%, aga fondihalduri tasu näitlikult 3%.
Pangad hakkasid alles siis tõmblema, kui Seeder lubas II samba vabaks lasta. Enne seda oli puhas Eldoraado. Osade pankade sambad tootsid suisa kahjumit, kuna fondihalduril pohh, mis seal toimus, nende sissetulek ei sõltunud tootlusest (sic!).
Veel üks kommentaar asotsiaalist neile, keda on ära hirmutatud, et I sammas kohe-kohe kokku kukub:
"I samba raha vanureile tuleb jooksvalt palgatöölisest pensionimaksja palga 20% sotsmaksu pensioniosast igakuiselt ja makstakse kohe kõigi vanurite pensioniks ja nii 45 tööaasta jooksul.
Seega kasvab I samba pension vanureile koos pensionimaksjate palga kasvuga kasvava sotsmaksu pensioniosaga.
EV Rahandusmin. sotsmaksu riigieelarvesse laekumise prognoos: aasta/miljard
EURi 2020/2,1; 2030/3,3; 2040/4,7; 2050/6,4: 2060/8,7; 2070/12,2
II sambasse ullikeste saamiseks ja II samba mittelõpetamiseks HIRMUTAVAD II samba aferistid I samba kokku kukkumisega, mida pole prognoosist näha. Pensioniraha kasvab 6 korda aastaks 2070."
Jeerum, mõned siin kiidavad seda ajupuudelist asotsiaali lollakat seal delfi kommentaariumis, kes igale suvalisele teemale sedasama sitta päevast päeva trollib? :D.
"Jeerum, mõned siin kiidavad seda ajupuudelist asotsiaali lollakat seal delfi kommentaariumis, kes igale suvalisele teemale sedasama sitta päevast päeva trollib? :D."
Ta räägib asjadest nii nagu nad on. Et sinusugused idikad aru saaksid, kust raha tuleb:)
Tehti see asi nüüd valmis, aga mina sellest arvutusest aru ei saa.
Baasosa on 300 eurot. CO²-komponent tähendab, mitu grammi CO² kilomeetri kohta autol kulub. 1–117 g/km kohta tuleb tasuda 5 eurot iga grammi kohta, 118–150g/km kohta tuleb iga grammi kohta tasuda 40 eurot, 151–200g/km kohta tuleb grammi kohta maksta 60 ja sealt edasi 80 eurot grammi kohta.
Ehk kui minu käru eritab halba haisu 117g/km kohta, siis korrutan 117x5?
Naabrimehel eritub 150g ja tema korrutab 150x40?
Seda kõike baasosale lisaks?
Ja veel- bens/LPG
CO2 (NEDC) 159 (g/km) / 143 (g/km)
CO2 (WLTP) 173 (g/km) / 157 (g/km)
Mille järgi maks arvutatakse- NEDC või WLTP järgi, bensiini või gaasi järgi?
Karta on, et võetakse kõige suurem number.
Ajakirjanik on vist pilves nagunii, sest tabelis on nissan berlingo. Aga ma ei usu, et sendid eurodega segas- summat vaadates on reaalne, et riik seda raha sinult tahab. Nüüd jaga see oodatav paarsada milli eesti elanike arvuga ja näed, palju igaüks maksma peaks.
õnneks ei ole auto enamus inimestele vältimatult vajalik tarbeese. ja no normaalse auto eest on see aastamaks ikka summaliselt väike, mis plaanitakse. Ma saan aru, et kui mul on autol alla selle 119g/km kohta saastamine ja mass jääb ka alla piirnormi, siis on maks see baasosa lihtsalt, ehk 50 eur.
Tuletan veelkord meelde, et see maks ei jää 50 euri! Teksti sisse peidetult antakse rahandusministrile oma suva järgi seda maksu muuta! Kui luuakse selline pretsedent, siis ei ole automaks viimane sellelaadne üllitis vaid soodne kasvulava rahva täielikuks pankrotti viimiseks! Tuletagem meelde, mis juhtus alkoaktsiisi ja kütuseaktsiis muutusel ja veel mõne planeeritava varamaksuga! Kogu raha läks sirge seljaga eestist välja!
Automaks oleks esimene varamaksulaadne toode. 10 aastat tagasi me maksime kõik maamaksu, mis ei olnud üldse väga väike Tallinnas ja harjumaal. Viimsi vallas 2000 m2 suvila eest oli maamaks 400 eur aastas. Nõmmel maja krundi eest 500 eur. Seega aastaid on maksukoormust vähendatud, riigieelarve sügavasse miinusesse lastud ja nüüd tulebki tagasi pöörata. Paraku sitt aeg on selleks. Kuslil 2017-2018 oleks pidanud neid makse kehtestama hakkama , aga siis tehti tasuta asju juurde hoopis.
Ajalugu ei tunne ilmselgelt, ei ole esimene selline maks, mis meil kirvena peakohal on olnud.
Röövmaksudele olen endiselt põhimõtteliselt vastane. Jätku oma palgatõusud ära algatuseks nagu erasektor on teinud enamasti ja siis alles hakkame edasi rääkima.
EDIT: Unustasin seda mainida, et kuidas siin poole aastaga järsku 120 milku lappimisest 230 milkut saanud on?
Vaatasin vanu maamaksu arveid. Aasta 2009. Viimsis 2000m2 suvilakrunt ja Nõmmel 1600m2 maja krunt ja maamaks oli 9000 EEKi kokku. 14 aastat tagasi. Eurodes 600, aga tänases vääringus oleks see 1200 eur kindlasti, kuna keskmine palk juba 2 x suurem numbriliselt. Seega see poliitikute valimistest valimustesse tasuta asjade lubamine ja ka jõustamine on meid viinud sinna kus me täna oleme. Rahvas on harjunud, et asjad on tasuta, et vara võib olla palju, kodu võib olla ebaotstarbekas, maksma vara eest ei pea. Kõik see on aidanud kaasa kinnisvarahindade kasvule, sest kellegi ei ole kiire müümisega. Iga objekt vormistatakse koduks erinevatele inimestele ja millegi eest ei maksta.
See 50 tulevikus ehk 100 eur normaalse auto eest aastas maksta on tühine aga see muudab kindlasti autode valikud säästlikumaks. Ja soodustatakse auto lõpuni pidamist mis on väga mõistlik.
Ja see, et kinnisvarsmaks normaalses suuruses tagasi tuleb, ok ka igati normaalne.
Vabandan, et esimese postitades panin mälu järgi vanad maamaksu summad 400+500 eur, tegelikkuses olid siis kokku eurodes 600 aga seda aastal 2009. Ja maamaksu maksti tollal kolmes osas, kuna see ei olnud väike summa üldse. Ma mäletan et see sama minu pere suvila, mida kasutasime tollal õdede vendade ja vanematega mitme peale ja jagasime ka maamaksu, kuna vanematele oli see maksta üksi palju ja nad oleks selle ise maha müünud. Nüüd on alles siiani kuna alates 2011 pole olnud vaja rohkem maksta kui üle 1600m2 ületava maa osa eest.
isiklikult ei ole automaksu vastu, kui selle eesmärgid oleks vähe selgemalt formuleeritud ja ka maksu kasutamine reguleeritud ja selge. praegusel kujul on pigem nagu vara maksustamine ja karistamine ja see pole päris see.
@ulm
No ma arvutan, et minu pere 2015 vw passati, bensiini mootor peaks ma maksma 56 eur aastas. No ja Passat eo keskklassi suuruses auto. No nagu ei ole palju. Selles automaksu näidise tabelis on 2019 passat, aga seal on see co2 oluliselt kõrgem ja makse on aastas 150 eur. Pole ka nagu palju. See, et keegi peab Q7 eest maksma 1000, no mis siis? Kui mul oleks q7, siis vaevalt, et ma siis selle 1000 pärast hädaldaks
Mulle oleks huvitav näha ka arvutuskäiku, kuidas RaM need numbrid sinna näidisarvutuse tabelisse saab? Mina arvutan ja arvutan, aga 149€ 2019 aasta Passatile ei tule mitte kuidagi kokku juba CO2 pealt.
Kas keegi oskab aidata?
no co2 arvestad alates 119 g/km kohta. kõik, mis alla selle on, ei lähe maksu alla. ja midagi tuleb ka siis massi arvelt juurde . mõni eur. ehk seal näites on CO2 eest 32*3 = 96 eur. + baasosa 50 eur.
no ja Octavia jääb alla kõikide piiride ja on ainult baasosa 50 eur.
no ja lisaks - kõik lühirendiautod ja ka taksod, mida ka ise kasutan on regline säästukad ning nende teenuse hinda automaks ei mõjuta oluliselt, kuna nii registreerimine kui aastamaks jääb baasosa tasemele.
1. Uue auto hind tõuseb sõltuvalt margist ja võimsusest 5000 eurot kuni 20 000 eurot. VALE
2. Lisaks tuleb igal aastal riigile hakata maksma juba välja ostetud auto pealt automaksu, mis jääb keskmise auto puhul 500 euro kanti ja veidigi suurema või võimsama puhul läheb jõudsalt üle 1000 euro. VALE
3. Maksu sisuline mõju on see, et just maapiirkonnad, kus on vaja suuremat ja võimsamat autot, saavad põhilöögi. VALE, maal ei ole vaja ja maal ei ole võimsaid autosid, pealegi enamus 15+ aasta vanuses, kus maks on madal
4. Samuti saavad suurema löögi suured pered, kes väikesesse tikutopsi ära ei mahu. VALE - ei ole suurtel peredel võimsad ja saastavad autod.
5. Lisaks saavad suurema löögi vaesemad inimesed, kes sõidavad praegu juba autoga, mis maksab mõni tuhat eurot – nüüd hakkavad nad igal aastal veerandi või poole jagu oma auto hinnast niisama riigile maksma. VALE, vaesed sõidavad 15+ aasta vanuste autodega ja isegi Cayenne aastamaks on siis 151 eur. mingist mõnetuhandelisest autost veerandi või poole maksmisest aastas on konreetselt vale.
no ja "kvaliteetmeedia" Objektiiv kopeerib sama valet :)
Mina olen kasvanud maal nõukogude võimu viljastavates tingimustes. Enamikul inimestest ei olnud sel ajal isiklikku autot.
Kui sul oli kolhoosikeskuses (meil küll sovhoos) asuvasse bussipeatusesse asja (kel kolm, kel viis kilomeetrit), siis üldiselt selleks oli jalgratas, talvel soome kelk. Viimased viissada meetrit viskasid jala. Ja tihti ka kogu tee jalgsi. Keegi ei tulnud mõttele, et tal PEAB isiklik auto olema.
Keskuses elanuil oli elu päris lill, kehvemad kõndisid kilomeetri töökoja juurde, tähtsamaid võttis brigadir lausa maja eest oma villise peale.
jne jne.
Jah, elu kvaliteet oli viletsam kui linnas, aga see-eest oli vaikus ja puhas õhk ja migrante oli ka vähem. Elada sai - siis saab ammugi ka praegu.
Miskipärast on viimasel ajal levima hakanud arvamus, et maal peaks saama elada sama hästi kui linnas. Mis seaduses see kirjas on?
Nõukaajal ei osanud enamik ka arvutist ja inernetist undki näha aga see ei tähenda, et neid tänapäeval vaja ei oleks. Ka teise linna helistamiseks tuli tihtipeale 4-5km kaugusele sidejaoskonda "reisida".
Lähimasse bussipeatusesse tuli jalutada 2km. Juhul kui hommikul läksidki rattaga, siis õhtul bussilt tulles pidid ikkagi jalutama, sest ratast polnud või oli sellelt miskit ära kruvitud.
ma olen maal küll ja küll elanud. vanasti oli autoks Lada ja Gaz 24 - saadi igal pool hakkama ja täna sõidavad maal minu sugulased MB Viano bussi, mingi Berlingo kaubiku ja škoda Superb ja VW Passat. Ühel tuttaval on ka Kodiaq, millel on ka 4x4, aga selle autoga põllul ei käida. sh naabritel, kelle majapidamine on mitu km peateest eemal, on olnud pidevalt tavalised autod - kunagi mosse, hiljem uuemaid Ladasid ja siis tavalised esiveolided lääne autod - VW Bora jne. Isa elas mul ka maal, sõitis VW Pologa. mitte ühelgi naabril ei olnud mingit maasturit. Ja minu sugulased on enamjaolt maal ettevõtjad, põllumajandustootjad, reaalselt põllumehed, autoga liigutakse igal pool.. ma olen ühele sugulasele alati kastikat soovitanud, et saad traktori esimest ratast vedada või kanistreid. vastus on, et kes see selle ratta sinna kasti vinnab, või neid kanistreid kasti laob, palju lihtsam on need Berlingo kuuti panna ja põllu serva sõita, traktor saab ju ise liikuda autoni, mitte ei pea autoga keset põldu liikumal. lisaks on mul mitmed sugulased aktiivsed jahimehed. kastikas on ühel, kellel on ma päris raskes kohas metsamaad, samas mees tunnistab, et saaks ilma hakkama, ei ole tegelikult vaja, aga meeldib.
Elukauge jutt mõlemilt. Maal oli/on traktor olemas, kui endal ei olnud, siis naabril ikka oli, tänapäeval on selle asenduseks ATV või 4x4 kui enam loomadega ei pea tegelema. Ei pea võimas 4x4 olema aga suur ja raske ning aeglustiga kindlasti. Teid lükati vene ajal ilusti lahti, tänapäeval isegi ka, vahepeal aga pidi oma traktoriga tegema.
Rehvi tassimise vabandus on ka pehmelt öeldes ajuvaba, traktori rehvid ega ka veljed ei purune tavaliselt tee ääres. Kütuse tankimiseks harvesteri metsasr välja ei aja jne.
Lisaks ei tasu siia sikse ja mossesid mängu tuua, autod olid hoopis teises kaalus ja sillaehituse ja mõõtudega.
Tore on lugeda sellest, kuidas teoreetiliselt maal elatakse või heietatakse mingeid lugusid ammustest aegadest.
Praktikas on minu (st kõigi mu külas elavate!) laste koolitee kõige lühemat (ja liiklusohtlikkumat!) teed mööda üsna täpselt 8km, ohutumat teed mööda peaaegu 10km. Paljud lapsed tulevad veel kaugemalt. Koolibuss on teoreetiliselt küll olemas, aga selleks ajaks, kui viimased tunnid lõppevad, ei liigu enam ammu ükski buss. Trennis käivad enamus 23km kaugusel suuremas keskuses. Sellepärast on siin KÕIGIS lastega peredes vähemalt üks suurem (vähemalt 7-kohaline) mahtuniversaal, maastur või minibuss (enamjaolt vanemad Transporter-Trafic-sõsarmudelid), et ühel päeval veab lapsi (loe: tuleb töölt varem ära) üks pere, teisel päeval teine, kolmandal päeval kolmas jne. St need suured ja rasked autod on täis inimesi, mitte edevust.
Suure ja raske auto maksustamine tähendab seda, et need tuleb maha müüa ja edaspidi hakkavad lapsi kooli-kodu vahet vedama igaüks oma autoga eraldi. Saime just teada, et nii päästetakse kliimat.
PS: eelnõu algab valega (nagu võimuerakondade puhul kõik alates valimiskampaania alustamisest), sest seisva auto omamine ei aita kaasa transpordist tekkiva keskkonnamõju suurendamisele. Vastupidi, seisev auto (õigus omada valikuvõimalusi) aitaks vähendada keskkonnamõju, sest ainult valikuvõimaluste olemasolu korral on võimalik teha üksi-kaksi sõidud säästlikuma väikeautoga (või tsikliga) ega oleks vaja teha neid pere ainsa mahtuniversaaliga. Kusjuures mahturit ei vaja mitte ainult lasterikkad pered, vaid ka need, kelle peres elavad lisaks lastele ka eakad esivanemad.
PPS: kui eesmärk oleks vähendada CO2 heitmeid, oleks aus jagada auto poolt õhku paisatavad heitmed autos viibivate inimeste arvuga. Kui eesmärk on maksustada mugavust või edevust, saaks mõõta seda näiteks auto kiirenduse (kW/täismass suhte) järgi. Kui eesmärk on koguda eelarvesse raha ühiskonnas kõige nõrgemate arvelt (ühistranspordi ja koolitranspordi kaotamise kaudu tehti esmalt maainimesed sõltuvaks oma autodest!), oleks aus seda ka otse välja öelda. Praegu jätkatakse valetamisega.
2. Lisaks tuleb igal aastal riigile hakata maksma juba välja ostetud auto pealt automaksu, mis jääb keskmise auto puhul 500 euro kanti ja veidigi suurema või võimsama puhul läheb jõudsalt üle 1000 euro. VALE
rallisõitja teeb nüüd enda väidet tõestava arvutuse ja võtab aluseks 160g/km ning 5a vana auto või 1,6l, 80kw, 1,5 tonni ja 15a vana auto.
Elupaik u 65km Tln kesklinnast ja võiks ju arvata, et tegu vaat, et Tln eeslinnaga, samas.... maakate kogukond. Nüüd siis kolmas päev, kut elektrit pole, koos särtsuga ka igasugu moodsad sidepidamise võimalused - mob.levi, nett jms lännu. Kunagi oli majapidamises RAS1000 tel side, mis võttis ka 12km mastist ühenduse ülesse, kus saatemast asus ühes strateegilises alajaamas ja oli alati ühendusvalmis. Nüüd on 900m kaugusel 4G mast, mis pikemal voolukatkestusel kooleb paari tunniga maha, kauemaks akut ei jagu...
Ja kui on looduse stiihia säherdune, kut just nädalavahetusel oli, on ikka über uhke kuuri alt välja ajada korralik ämeerka Peleteis, Koletis (nimeta kuis tahad, hääl massinal ikka mitu nime), pika kastiga ja pika kabiiniga 4x4 diisel. Naabrimeha oma, talviti saab ka tollega täiesti edukalt ka rasket lund lükata. Nüüs laksasime mõned genekat kasti, erinevat sorti kütust ka kannudega kaasa ja käisime külakorda, eriti just vanemad inimesed läbi, et nood ei hakaks kuhugi poodi v kütuse järgi ronima. Sai ka puid teede pealt ää tõmmatud - Peletisel 2 vintsi. Koju tagasi jõudes avastasin, et üks päris pirakas kask oli end tiiki pikali visanud. A tiigis on sitt toda jupitada - Peletis tõmmas välja. Mul omal Niva olemas, kuid Nifkin oleks lahjaks jäänud - Peletisel ikka meheni võõni kenad rehvid all, haarab korralikult.
Naaber kasutab seda maks 2-3 korda aastas, just enamasti, kut ilm stt ja vaja näit hää kodanik olla ja kohalike teid lükata v muul viisil kasulik olla. Lõbusõiduks ei kasuta seda juba ammu.
Nüüd, kut hakataks ka stand-by masinalt kümnist koguma, siis... whats the point?!
-
Üks siuke pisikoom seik juhtus ka tollel ndlvahetusel.
Ühel kõrvalteel märkame, et üks masin seisab tee ääres ja mingi mimm käib ümmer masina ja vehib kätega. Ei, mitte et oleks taht meile mingit märku anda seisma jäämiseks. Mimm otsis nutitelole levi. No, jäime seisma ja küsisime, et kas saab abx olla? Tütrekesel siis häda, et oli ema juurde teel, et üle kaeda, et kõik korras... Sest ema ei võtvat telefoni vastu... Ema saanudki telo vastu võtta - levi tolles piirkonnas pold. A mimm oli (vist mingis paanikas) unustanud oma el.masinat laadida ja sääl kohas sai just ka masinal särts otsa.
Nii ta siis oli sääl - masin ei liigu ja mobal levi polnud..... Moodsad ajad.
Võtsime peale ja viisime kohale. Vahepeal läbisime ka mingit moblalevi ja sai oma mehale olukorrast raporti saata.
@.
Miks Sa ise ei arvuta? - ma nii puusalt panen siia
esimesel variandil (5 a auto), jääb aastamaks 170 eur kanti ja teisel variandil 15 a vana auto, 60-70 kanti. Kas nüüd maarahvas vaesub selle peale? kusjuures maal on 15+ aastat vanad autod väga tavalised.
ja maal külakogukonnas külakorda korraliku maasturi või traktori pidamine on üpris tavaline ja väga mõistlik, kui olemas on vabatahtlik päästekomando, siis saab sinna alla ühiste jõududega maasturi või traktori muretseda. keegi tehnilise taibuga inimene käib aegajalt tehnika valmiolekus veendumas, laeb akut ja roteerib kütust. Ei ole vaja igalühel endal maasturit pidada. Ja seda keskmine inimene maal ka ei tee, eriti palgatöötaja.
eestis tuleb siis automaks maailmas analooge mitte omav variant.isegi,kui auto seisab,siis peab maksma.nt.hobikad,mis sõidavad 2-3 kuud aastas.hobikas ei pea olema 20-30 aastat vana.sellist perversset süsteemi pole isegi sellises urruaugus nagu venemaal.rääkimata euroopa arenenud riikidest.
Õnneks veel pole seaduseks kirjutatud seda jama aga kisub sinna suunda küll jah.
Rallisõitja, kui ajad karmiks lähevad, siis igaüks enda eest. Kas oled ise see küla vabatahtlik, kes enda hingekirja tervet küla aitava maasturi võtab või eelistad pigem ikkagi naabrimeest? Koomiline tegelane oled ikka, ei saagi aru, mis vati sees kasvand, et elupilt nii viltu kiskumud on, reaalsusest täitsa kaugele ja aind excell'i baasil...
Uskumatu, Kärss on välja ilmunud. Räägi siis , miks vahepeal ära kadunud olid. Kui ikka on tegemist originaalkärsaga:)
Teemasse niipalju, et Deus hakkab oma maksuküüru võidust varsti vaevalt plussi jääma. See oligi ju põhipõhjus, miks Deus reffareid valis, et maksuküürust lahti saada. Nüüd kogu see maksukammajaa on suures osas põhjustatud maksuküüru kaotamise kompenseerimiseks.
Küll kisati, et nii raske on seda arvestada, mingi lõpmata palju astmeid ja mida veel. Et see olla maailma keerulisim süsteem.
Aga mis nüüd tuleb, on igatahes hullem, vaja igasugu kontrolle, kes maksudest kõrvalehiilijaid hakkavad pihtide vahele võtma. Nüüd ei saa enam varsti oma fantoomautost ka lahti, vähemalt niimoodi ärvardatakse. Maksad oma numbrit ja ämbrit elu lõpuni:)
Pole reffe valinud juba kaks viimast korda, ei tasu alusetuid süüdistusi siia loopida, üleeelmine kord ütlesin selge sõnaga siin foorumis isegi maha, et valisin EKRE. Maksuküüruga pole ka kuhugi jõutud, endiselt alles. Nende lisakontrollidega on aga lisakulud ehk siis reffid tulistavad endale mitte jalga hetke jamaga ning mitte ühte jalga vaid kõikidesse jalgadesse ja valanguga. Loodetavasti ka reffide endi valijad peavad neid järgmistel valimistel hea sõnaga meeles, valides siiski mõne teise erakonna.
maal elamisele peaks mingisugune õigustus ka olema - kui oled tootev põllumees, siis igati mõistlik, aga meil elab maal täna ikka väga palju inimesi ikkagi puhtast mugavusest ja privaatsusest lähtudes. kes meist ei tahaks elada eraldatuses ja värsket õhku hingata aga linnas elajad peavad selle mugavuse kinni maksma. sama hästi võiksid nad linnas elada, aega ja kütust kokku hoida.
Kui nüüd reffarid maksuküüru ka alles jätavad, siis saavad nende valijad ikka täie raha eest petta:)
Aga seda ma ei usu, see oli nende põhimantra ja muude maksude koha pealt hoiti suu kinni, sest ei saanud ju öelda, et selle oma põhilubaduse täitmiseks tuleb teisi makse räigelt tõsta või lausa uusi makse juurde välja mõelda.
Kõige hullem on see, et nende kokku keeratud p..sa tõttu pean ma nüüd hakkama mingeid ebamugavaid tegevusi sooritama. Mingite fantoomiärikatega suhtlema. Muidu oleks vaikselt tiksunud, oma igapäevasõidu 2003-nda aasta diisel nissan berlingo panni automaksu ära maksnud ja rahulikult seda tsirkust pealt vaadanud:)
"...maal elamisele peaks mingisugune õigustus ka olema /// kes meist ei tahaks elada eraldatuses ja värsket õhku hingata aga linnas elajad peavad selle mugavuse kinni maksma..." - Too nüüd on küll päris "huvitav" loosung.
-
Ega... võib juhtu, et elamiseks üldse pääb varsti mingi õigustus olema...
"maal elamisele peaks mingisugune õigustus ka olema - kui oled tootev põllumees, siis igati mõistlik, aga meil elab maal täna ikka väga palju inimesi ikkagi puhtast mugavusest ja privaatsusest lähtudes. kes meist ei tahaks elada eraldatuses ja värsket õhku hingata aga linnas elajad peavad selle mugavuse kinni maksma. sama hästi võiksid nad linnas elada, aega ja kütust kokku hoida."
Mis mugavusest sa sonid. Suvel niidad päevade kaupa muru ja talvel pole üldse vahet, nagunii istud enamuse aja toas. Maal elavad suures osas need inimesed, kes on juba vanad ja ei hakka oma elukohta enam muutma. Neil pole rahagi selleks. Noored tõmbavad nagunii jeehhat maalt, juba Tammsaaregi kirjutas sellest omal ajal, et ei viitsi seal maal keegi oma vanemate talus orjama hakata.
Jaani jutt mingist külakorra maasturist ja traktorist ja võibolla ka naisest, on ikka jumala jabur. Teoorias on ilus , aga praktikas ei päde. Ei tahaks küll näha, kuidas mingid rullnokad hooravad minu raha eest ostetud ja korda tehtud maasturit.
rallimees, mina olen arvutanud hetkel olemasolevate andmetega ja saanud suuremad arvud kui sinu pakutud.
näita sina, milliste andmete põhjal sa need oma numbrid said. niisama puusalt suvaliste numbrite pritsimine ei ole tõestus.
2 asja, mis mõjutavad väga oluliselt makset, jäävad paljudel uue plaani osas märkamata.
1) Massina kasutatakse täismassi. Mitte ei loe see, et sul ntx vw sharan kaalub 1.9t vaid see loeb, et selle täismass on 2.59t. Ehk 590kg läheb maksu arvestusse
2) Co2 numbreid me tihti oleme näinud NEDC arvudes. Arvestusse läheb aga WLTP. Registreerimismaksu arvestuses on selline info kirjas. Eeldan, et aastamaksu puhul kasutatkse siis samuti WLTP numbreid.
Ehk NEDC number tuleb 1.24 korrutada. Paljude arvestatud 160g/100km on NEDC number ja WLTP kasutades läheb arvestusse hoopis 198g/100km.
Need numbrid löövad väga paljud tavalised keskklassi sõidukid üle 2000kg hulka ja co2 mõttes "luksusauto" klassi.
"Kui sul Berlingo on N1, siis on sul väga kehvasti "
Mul on õnneks M1, ma vist suuremast kirvest pääsen.
Kavatsen sellega veel pikalt sõita, kere on enam vähem OK. Tsingitud ju. Kui kere hakkab ära minema, siis toon saksast sama värvi uue ja sõidan sellega edasi. Registreerimise maks läheb ju nii kirveks, et ei saa korraliku kerega vanemaid masinaid enam saksast tuua ja arvele võtta.
Selle algelise kalkulaatori järgi hakkan ma 50 aastas maksma. Pole paha:)
Ülejäänud fantoomautod pean ära likvideerima. Paar uunikumilaadset asja on ka , aga neid keegi nagunii nüüd enam osta ei taha. Müün fantoomiärikatele ja kered jätan rossitama. Saab vaikselt juppideks müüa.
Samuti tasub ka vaadata aastasest automaksust kaugemale. Paratamatult tuleb meil kõigil üks hetk sõiduk välja vahetada. Siis jääb meile 2 varianti. Kas vanad pannid mis on registreeritud enne maksu jõustumist või uued masinad (või vähe kasutatud), mille hinnale on juurde lisatud registreerimismaks. Tundub, et kogu uue ja vähe kasutatud autode turg (tulevikus liisingu tagastus) läheb kenasti esinduste käpa alla. Kuna nad olid ka niiöelda "nõuandjana" maksu koostamise juures, siis nende poolt ikka väga korralik lobitöö. 45keur maksva masina puhul 6keur lisamaksu on veel kuidagi seeditav. 18keur jääkväärtusega 5a vanal sama masina puhul 6k lisamaksu on liig mis liig. Jäävad valikusse vaid kohalikul turul olevad masinad.
arvuta kuidas selle kalkulaatoriga tahad, ma naljalt enda autopargi ühelegi isendile üle 50 eur välja ei vea :). mul on mõned 20+ aastat vanad hobiautod, mõni ka musta numbriga, mis jäävad vist nagunii välja maksust.
igapäevasõiduautole tuleks hetkel jah 92 eur, aga 2025 aastast oleks see juba 76 eur. no ja mul on täitsa ok auto - keskklassi bensiinimootoriga automaatkastuga sedaan, 8,4 sekundiga venitab 100 km/h välja no ei jää kuskil jalgu. linnas saan 6-7 liitriga hakkama, maanteel alla 5l.
järgmise auto tahaks osta Model 3 - selle ostmisel on registreerimine 300 eur ja aastamaks 50.
ja Mina elan Harjumaal sellises külas, kus küla ühisel jõul ja nõul peame setsimaja (tõsi, selle ehitamiseks tuli raha vallalt), meil on kaks traktorit, üks vana, teine uus (muru niitmiseks, aga ei ole murutraktor). aastas teeme paaril korral talgud, kus tehakse ära suuremad tööd, muru niidavad ja traktoreid hooldavad oma küla inimesed. toimib. küla enamus inimesed käivad tööl Tallinnas.
(151-118)
Deus, pea nüüd hoogu. Kui meile on antud grammi hinnaks 3€ ja auto ajab seda välja 150 grammi, siis tehe on ju elementaarne- 150x3. Mida sa seal sulgudes veel lahutad?
Kui on 118, siis maksad 0 eurot . Kui on 119 , siis maksad 3 eurot, kui 120, siis 6 eurot jne jne.
Enne korrutame ja jagame, siis liidame ja lahutame, matemaatika põhitõed, ilma sulgudeta korrutaks sa 118 kolmega ja siis lahutaks kogu saadud vastuse 151'st. Hoogu pole seeski, mõtle natukene enne kui kirjutad. Sinu teoreemi kohaselt peaks 119 puhul maksma mitte 3 vaid 357 juba.
Must number ei päästa sind automaksust. Saad kõikide enda hobikate eest (n+1)*50 maksta, lugeda ka 63amg teksti enne vastamist.
Panin kalkulaatorisse ka paari naabri autod - Outback ja Forrester. e-boxer sain neil maksuks 370 eur kanti. pakun, et selline maks paneb juba inimeste ostukäitumist tulevikus muutma. kõik sellised täissuuruses SUV-d kaotavad ja meie autode ostunimekiri läheks rohkem Soome sarnaseks.
Kui võtta aluseks kässari näide, siis on asi selge- nö nullile lisanduvad grammid. Kui aga ajaleht kirjutab, et gramm maksab 3 euri, siis on elementaarne korrutada 150x3.
Kui ma ostan poes 1g kommi, maksan 3€, kui ostan 100g, maksan 300€.
Kus on biogaasi koht kalkulaatoris. Gaas, mida suudame ise toota!
Siiani ühtegi sõna selle kohta, et keegi üritaks selle rahaga midagi paremaks muuta. Ronge busse pole, tramm on Sveti kraavides kinni ja troll sõidab aeglasemalt kui ratas (kurvides seisab). Kui me rahvana midagi sellist läbi laseme, siis võime kohe ka teerulli omale osta. Siis peaks olema partei seisus ka selge :)
@parm
trollibuss on veel ok, kurvides ja liini hargnemistel aeglaselt, aga sirgetel liigub kiirelt. tramm on kõige hullem. Viru väljakult Lennujaama on tempo sama, mis jala minna. Samas bussid liigvad Tallinnas normaalselt kui liiklus umbes ei ole.
kui jätta autorahva mentaliteet kõrvale, mis on just tibladele eriti loomuomane, siis midagi hullu ju ei juhtu, kui autosid vähemaks linnas jääb ja ostueelistused väiksemate autode kasuks muutuvad.
Keegi Mait Kalamees ütles et: "Tarbijad, kes täna ostavad võib-olla kallimaid masinaid, hakkavad valima väiksemaid ja odavamaid autosid."
hirmus lugu küll - RAV4 asemel ostetakse tulevikus Corolla , CRV asemel Civic jms. tegelt savi ju.
