Tere.
Uuriks lihtsalt, et kui paljud juba on pannud naastrehvid auto alla. Kas oleks mõistlik juba alla panna või võiks veel oodata. Endale ostetud uued continentali naastud.
Isiklikult ei jookse esimese jäälaigukese peale rehve vahetama. Nädala/kahe prognoos on jah juba soojem. Ka novembris tavaliselt midagi hullu pole viimastel aastatel olnud...
Kõik ei ole nii kõvad vennad nagu sina ;) Aga ikkagi oled sa äärmiselt nõrk..lõpuks paned ju ikkagi alla. Vanasti sõideti "slik" kautsukist tehtud rehviga mis muutus plastmassiks ja sõideti igalepoole iga ilmaga.(liiklustiheduses me muidugi ei räägi) Sõidavad ka naisterahvad ja kui neid rehve on vaja siis üldiselt ootad järjekorras ja senikau uisutad suvekatega. Kui teistel velgedel-pane millal ise tahad. Kui vaja rehve vahetada siis mõtle aegsasti ette. 1kuu naastuga paljal asfaldil klõbistada mõistlikult sõites pole mingi teema.
Metsavahelistel aladel on mitu hommikut järjest tee jääs olnud. Kõik oleneb kus keegi sõidab. Ei peagi alati tee jäätunud olema, suverehvisegu muutub juba 0 lähedaste kraadidega ja selle omadus ei ole enam see isegi kuival asfaldil.
Täna näitab, et külma ega lund-lörsti ei tule niipea. Üle 2 päeva pole võimalik pödevalt ennustada, esmaspäevane prognoos võib olla juba midagi muud.
Igaljuhul tuleb naastud alla panna, sest kuigi tee on kuiv ja kohati paistab päike ning õues valdavalt plusskraadid, ei tea keegi, millal talv tuleb ja kui jõululaupäeva hommikul järsku lumi maas, siis tänad taevast, et nii ettenägelik olid. Ja teine tahk veel- hiina suverehvid on ammu plastmassistunud ja ja seda saab igaüks ise proovida- toksa haamriga külge ja vaata, kuidas kumm pudeneb. Teemaalgataja on väga tark inimene, et sellise teema püstitas.
Olen kuulnud soovitust, et panna naastud nädal kaks ennem libedat alla . Mõte on selles, et asfaldi peal ei lase ju ratast ringi ja nii saavad naastud paremini sisse sõidetud.
Praegu suht mõttetu naastrehve kulutada. Aga noh maitse asi. Mõni ei viitsi rehve vahetada ja sõidab suvel ka naastudega. Nõukogude aal sai aastaläbi suverehviga sõita ja polnd häda midagi. Sõita peab lihtsalt oskama igasuguse rehviga ja igal ajal. Rehv ei sõida. Tihend peab rooli ja istme vahel pidama.
15 okt. on lubatud naastrehvid alla panna ja innovatiivsemad inimesed ka panevad siis sest siis hakkab teekate varem kuluma ja asfalti tootjatel, teetöölistel ja riigihankijatel-Kov-idel on tööd ja leiba. Majandust peab elavdama.
See tee lõhkumise jutt on kergelt öeldes jama ! Norras on teed samasugused kui meil ? Meie teid ehitatakse endisel 80ndae sandardi järgi...Tuttuus naastrehv tahab sissesõiu 600-800km. Välida järske kiirendusi, pidurdusi ja suur kurvikiirust. Naastupesa tööab ennast sisse ja naast hakkab kergel liikuma kui teda torikida.
Kui peab hommikul vara linna tööle sõitma, siis on mõistlik ka talvekas alla panna. Kui sõita linna sees foorist foorini või ainult pärastlõunasel ajal, siis kiiret pole.
Uued naastrehvid on praegu/varsti tõesti enamvähem õige alla panna, eelmise aasta omadega otsustab igaüks ise vastavalt pea kõvadusele. Esimese lumega on miskipärast kõigis rehvitöökodades märkimisväärsed järjekorrad.
Järjekorrad on paraku niiehknii, sest vabariigi peale ikka kordi rohkem autorattaid kui töökodasid. AGA- meil on päris palju igasugu ilmaennustusportaale, kus saab vajadusel kasvõi kuu aja prognoosi ära vaadata (see muidugi jama), aga ütleme nii, et kui nädalaprognoos näitab külma ja lund, siis on ehk aega reageerida küll. Oktoobris (lõpupoole) on alati väikese esimese lörtsi ära teinud, aga minna nüüd täpselt 15. okt naelu alla kruvima on ka minu hinnangul liiast.
Eile panin tutikad michelini ice peak northid alla, kuna sõitmist ainult varahommikusel ja hilistel kellaaegadel maanteid mööda.
Teine põhjus, et kui esimene lumi maha sajab, siis kõik ärkavad ja rehvivahetuspunktid on nii umbes, et võimatu järjekorda saada, kui eelnevalt pole broneerinud.
Just samadel põhjustel, nagu kodanik kollane vaal, panin ka mina oma pere autodele talverehvid alla. Naise Civic Tourer sai naastud, enda CR-V sai lamellid. Miks nii vara? Sest esiteks, talv tuleb alati ootamatult, teiseks- palju sõitmist varahommikul-hilisõhtul ning kolmandaks- kui lumi tulebki maha, siis ärkavad kõik korraga ja järjekorrad on päevapikkused. Milleks oma elu keeruliseks teha.
Naise autole panin naastud üleeile, enda omal on tutikas lamell all, üks komplekt naaste teistel velgel ootab. Pean mõtlema kas panen või ei pane. Praegu on mõistlik aeg, ilmastik näitab juba hommikul ja õhtul hambaid, ning ega pärast pole parem oma suverehviga kuskile uisutada ja kuskil oodata määramatu aja.
Talverehv ja mootoriõli ei ole koht kus sente lugeda ja midagi säästa.
Sõidan A/T rehviga reaalse talve tulekuni ja siis naast alla mis on valmis teistel velgedel. Eelmine talv said naastud alla jaanuaris ja tatipritsidele,A/T rehvid on M+S tähisega.
Valukad on muidu ikka kallimad kui plekkveljed ja valuveljed pole paremad ka pigem kehvemad kui plekkveljed. Aga praegu on veel vara naaste alla panna. Novembri võib veel vabalt suvetehvidega sõita sest lund üle 10 cm enne maha nagunii eui tule. Praegu on veel ideaalne suvekatega sõita. Mees peab lihtsalt masinast üle olema!
Hiljuti jäi silma Vene liiklusseaduse muudatus, kus naastrehvide kasutajaid kohustatakse auto klaasidele panema kleepsu (või sildi), et neil on all naastrehvid.
Aga kuidas sellega mujal on, näiteks mujal Euroopa riikides? Kas on kah mingi kohustus äramärkida oma auto, kui sellel on all naastrehvid?
Poolast nö allpool peaks olema keelatud naast...kuigi eks sealset kliimat silmas pidades, pole ka ime. Meie talvega võrrelda väga ei ole seal midagi ju.
Poola kliima ei ole nüüd küll midagi troopilist, -20 on seal isegi nähtud ja õite lõbus on seal veoautoga suverehvidega FSOde vahel sõeluda. Naastud keelatud jah.
-20 pole isegi Kesk-Euroopa lamellile mingi temperatuur. Siiski, meie kohati -30´ga pole seal miski võrrelda.
Aga naast vs lamell teemal- sõitsime eile perega kahe autoga maakodusse, kuhu viis tee, mis värskelt sadanud lumest oli liuväljaks muutunud (lükkamata kinnisõidetud lumi), tulede valguses läikis nagu puhas jää ning naise Civic naastudel oli tema sõnade järgi väga kindel teel, samas kui mina CR-V lamellidega ei tundnud end mitte nii kindlalt kohati...ometi on korraliku firma uued rehvid. Niiet, mina eelistan meie oludes vähemalt üheveolisel, kindlasti naaste. Nelikveolisel on juba maitseasi.
Mida sa opel imestad- naast ongi selleks, et jääl pidamist oleks. Aga et eelistad nüüd naastu sellepärast, et käia vahel harva maakodus jääl uisutamas ja muul ajal käib see naast sul vastu puhast asfalti- ons asjal sügav mõte? Said ju selle maakoha jäise osa ka rahulikult ära sõidetud.
kas sa punktiir ei oska lugeda? oli ju selgelt öeldud, et lamellidega ei tundnud end mitte nii kindlalt kohati. kui kindlust ei tunne, siis ei ole see ka rahulik sõitmine. te võite oma lamelle propageerida palju tahate, aga meie teehoolduse juures kasutan naastu. loe ka sammaljala postitust, millal tuleb naastu eelis välja ja mõtle milline on meie stabiilne ilm. kõigubki selle nulli ümber. kui on külmem, siis vesi lendab soolast ja kui vee osakaal selles soolvees ületab teatud piiri siis millseks see märg tee muutub? ma ei ütle nüüd, et kui naast all, et siis võin kasutada suviseid sõiduvõtteid kiiruseni kuni rehvi kiiruseindeks lubab, aga ma tõesti ei viitsi tegeleda pideva kalkuleerimisega ja otsida peevahe karvadega ühendust autoga, et iga nõks ja jõks tunnetada auto käitumist ja siis ka kiirusel 0-10km/h vajuda lihtsalt teekallakust alla autoga. on nähtud, on kogetud. kõige hullem libedus ongi siis kui jääle uuesti tekib vesi peale.
muidugi ei propageeri ma naastu, et kõik peavad sõitma naastudega, aga minu jaoks on lahendus selline ja naastul selge eelis minu jaoks. ja kui sa tead kus on teise inimese maakodu ja milline tee sinna viib ning kui tihti ta käib seal, siis vast võiks teiste eelistuste üle iriseda, aga muul juhul...
Sammal, no aga millest ma siis räägin? Just sellistes oludes ongi naast parem, samamoodi oli ka minu näitega. Naine on hea juht küll, kuid kas just parem, kui mina, natukene kahtlen. Aga mitte see pole siin oluline.
Punktirida, ma käin maakodus keskmiselt 2 korda nädalas, niiet ei ole haruharva käimine. Ja hoolimata sellest, kui tihti ma seal käin, jääks mu rehvivalik ikka selliseks, nagu ta on. Põhjused tõi ära looder23. Vaata meie kliimat.
Samamoodi ma ei sunni nüüd peale, et kõik kindlasti peaksid naastu kasutama, kuid tõin välja ENDA seisukohad ja valikud. See ei tähenda kohe, et sina ja kõik teised samuti tegema peate.
Kui inimesel on asja maale (pealinnast väljas käib ka elu) siis naastrehv. Viimased talved on olnud "külm-sula-külm" mis muudab maateed klaasist liuväljaks ja seal aitab ainult naast. Liinibuss tuleb vastu, tema ilmselgelt teeäärde ei võta, pead sina minema ja sellistes oludes ei prugi enam tee kallakust ülesse saada, iga ratta libisemine ajab nina veel rohkem kraavi poole. Autot vajuvad oma raskusega teelt minema.
sellise jama kirjutaja pole vist päevagi autoga sõitnud. ise olen vaid korra elus jäisel külavaheteel tsirkust teinud teel püsimisega, aga see oli ka 90ndate algul ja all oli puhastverd suvekumm ning autoks pirukamosse. peale seda pole iial olnud juhust, et hakkab kiilakaga kuskile poole vajuma.
Olen ise täitsa kogenud, et auto vajub ka naelrehvidega lihtsalt kraavi poole.Kui on ikka väga libe ja vähe suurem teekallak või tugevam tuul, võib ka seistes auto lihtsalt kraavi vajuda. Eriti kui on kõrgem auto - maastur, kaubik, buss.
Nojah, kes kuipalju kuskil seikleb :) Vajuvad veokad kraavi, bussid ja sõiduautod samamooid. Tugev külgtuul aitab eriti kaasa. Nähtud ja tehtud asjad. Eriti põnev on sellise kooslusega N3 ja O3 kategooria komplektiga ja vihmasajus kus kesktelik haagis naitab ka kõige pisemad tee kalded kenasti kätte. Autosi on näpitud erinevaid, sõidetud ka piisavalt, arvan et üle miljoni kilomteraaziga satub elus ikka väga erinevatesse kohtadesse ja erinevatesse olukordadesse erinevate sõidukitega. D-kategooriaga sõidukogemus on marginaalne kuna see täht puudub ainukesna lubadelt. Mõni maaliini bussijuht võiks ka oma arvamust siin avadada ja rääkida milliseks muutuvad halbadel tingimustel külavahe teed :)
See teema on küll vana aga kui teema autor pole veel naastrehve alla pannud,soovitan seda teha.Jää peal sõites on ohutum sõita naastrehvidega,mitte suve-või lamellrehvidega.Auto raskus surub naastud jää sisse ja tänu sellele on sõitmine ohutum.Isegi asfalti peal sõites on ohutum.Suverehv on talvel sõitmiseks liiga jäik,lamellrehv pehmem,kui naastrehv,kuid lamellrehvil puuduvad naastud.Ma sõitsin varem naastrehvidega ja jäin nendega rahule.Nüüd sõidan lamellrehvidega,kuna eelmise aasta lõpus ostsin omale uuema auto ja autoga olid kaasas lamellrehvid.Olen ühe talve nende lamellrehvidega sõitnud ja väga hästi hakkama saanud.Kui mul oleks vaja näiteks mäest ülesse sõita ja mäel oleks teel sile jää,siis vist enne mäge jääksin seisma ja mõtleksin natuke aega,kas riskin või mitte-sellises olukorras eelistaksin naastrehvi,kuigi ei pruugi ka naastude olemasolul mäest üles sõita.Kuna tee on juba jäine,siis soovitan Sul oma uued rehvid alla panna.Ohutus on kõige olulisem,kui kahtled,pane alla.
Enne jäist mäge tuleb muidugi seisma jääda ning arutleda, selmet võimalikult suure kiirusega tõusu võtta.
Nädal tagasi võtsin tööle sõites ühe 10% mäe ära, olid ikka väga kuradi libedad paar kilomeetrit. All on tutikad Goodyear UG ICE2 lamellid, sabas oli veel 1.4t haage. Läks üles küll. Mäe all ei mediteerinud.
Müra sõltub autost ka, kuipalju väljast sisse kostub. Isiklik kogemus on, et Master protirehvide müra läks pärast kõvasti vähemaks, aga erinevate uute naelrehvide müra on olnud kogu aeg ühesugune. Mul on selline suurema ja kõmisevama kerega linnamaastur ning seepärast naelu enam ei pane. Viimati olid all Bridgestone naelad ja undasid ka suht kõvasti. Contid ju kiidetud rehvid, kuidas nad nii lärmakad siis on? Mul selline arvamus tekkinud, et uuemad rehvid ongi lärmakamad kui varem.
Muutub iga millimeetriga vaiksemaks ja pidamine kehvemaks. Alla 5-6mm on juba pastel.
to PS
Protikate müra oleneb mis karkassil põhju kasutatakse. Üldiselt tänapäeval on valitud vaiksed põhjad + näiteks H2 seguga muster on pehme ja sigavaikne.
Mul on teist talve need icecontact2 all ja kui vaikselt veereda siis natuke on krõbinat kuulda, aga juba suuremal kiirusel enam mitte.
See vist ikka ka autos kinni, kui palju rehvimüra sisse tuleb
Mul on käepärast ka eelmise aasta TM rehvitest ja seal ei ole Icecontact 2 naastumüra miinusena välja toodud kuid sel aasta on, aga et see müra nii suur on seda ei uskunud. Väikestel kiirustel akent paotades on kuulda mis möll väljas käib. Dunlop Icetouch oli ikka hiirvaikne selle kõrval.
Naastrehv peabki tahes-tahtmata müra tegema.
Tahate vaikset aga toimivat naastrehvi soovitan Gislavedi - nii vana NF100 kui uus NF200 pea kõigi testide põhjal konkurentsitult kõige vaiksemad äriklassi naastrehvid. Rehvid suunatud lõuna-Rootsi ja Norra turule - suur osa ajast peateedel paljas asfalt, kõrvalteedel aga kiilasjää (nii et lamell hästi ei aita).
Nagu siin üks kodanik juba ütles, siis rehvimüra on enamasti siiski autos kinni, mitte niiväga selles, mis rehv parasjagu all on. Olen väga palju erinevaid brände oma autode alla ostnud ja võin nüüd 100% öelda, et tahad vaiksemat autot, siis ennekõike ostagi vaikse salongimüraga auto, siis vali kõige vähem müra tekitavam rehv, olgu see kasvõi naast.
Tänavu ostsin näiteks oma kahele autole, üks siis suur luksus sedaan ja teine kesklassi perekas, sama brändi naastud alla ja vahe on meeletu, luksuslikuma auto kasuks. Seega, kui hullult lärmavad teil rehvid, siis vahetage autot, või tehke korralik müraisolatsioon.
Sama auto all millel nüüd on Icecontact 2, oli varem Dunlop Icetouch. Icecontact 2 (2016) toob meelde kunagised Masteri protid, kui samas Icetouch tegi vaid veidike rohkem häält kui suvekas Dunlop Fastresponse.
luksussedaan või mitte, aga oma audidel A100-st - A6C5 ni, pole olnud ühtegi rehvimüra probleemi. samuti opel omega b. fiatil ei mäleta enam. kasutusel olnud nii tipprehvid kui masteri protid. sierral ka ei kurtnud müra üle.
samas sõbra 92 civicuga pidi salongis kõrvalistujaga suhtlema karjudes, sama aasta primeras, sai suheldud inimese moodi. rahulikult rääkides.
Tere! Kasutan talvistes oludes naaste (eraldi pl. velgedel), sest liigun tihti ka nn. "maateedel" ja seal on minu veendumust mööda naast sobilikum kui lamell. Mis rehvi mürasse puutub siis usun, et see sõltub suuresti protektori vagude nö. laiusest (mida laiem tühi vagu seda mürarikkam) ja loomulikult mõjutab rehvis kasutatud materjal, naastude arvukus ja materjal, kulumisaste jne... . Enamus sõite linna tingimustes ei vaja naaste ja lamellidega saab ilmselt rahuldavalt hakkama aga nö. maale on ikkagi küsitava tulemusega lahendus---sõidad siis veidi aeglasemalt-ettevaatlikumalt ja jõuadki kenasti pärale. See siis minu arvamus.
Lugupidamisega T.
Rehvimustri ja naelamüra hiilgeajad jäid 20-25 aasta taguste mudelite ajastusse HKPL1, X200 jne. Vaikseid rehve tehti 15-20 aastat tagasi kus kasutati pehmet Q kiirusklassi karkassi ja mustrisegu ning selles pehmes rehvis kandub ka naelamüra vähem edasi, HKPL2, Gislaved NF3, GY UG400.
Protid lärmasid ka selle pärast rohkem et võeti suvalised põhjad, mis võisid olla vabalt mingi kõrgema kiirusklassiga jäigad rehvid (muidugi olid ka Q kiirusklassi materjalid karkassis teised) ja kui sinna uhati HKPL1 muster selga mis on lärmakas, siis saadigi üks mürarohke kompott. Tänapäeva naelrehvide mürafoon on kõigil tootjatel suht ühtlane ja suht vali sest kasutatakse T kiirusklassi karkassi ja kõrgemat, mis on jäik ja võimendab müra. Mustri ja naelamüra on suht tagaplaanil, võrreldes 25 aasta taguste (HKPL10) rehvidega.
Praegu pole üldse talvereffi vaja. Täislisad ei tee ka skoda octaviast luksussedaani. Et vaikset ja luxusautot saada tuleb vahetada esimesena asjana auto marki!
Fabia on keskklassi pereauto, Octavia on luksusklassi auto ja Superb on presidendiklassi auto. Ja kõigil neil peaks ikka talverehvid ka all olema sest on alla +5 kraadi sooja.
