# Orjadel varsti uued probleemid- võetakse auto käest. Küllap varsti keelavad ahju- ja katlakütmise ka.
# Nii meid tasapisi allutatakse. https://forte.delfi.ee/artikkel/120208270/maailma-majandusfo
orum-nouab-autode-arvu-vahendamist-75-vorra
No ma ei tea. Nõukogude ajal oli autosid ilmselt veelgi vähem, aga keegi ei käinud internetifoorumis kurtmas, et autosid on liiga vähe või et talle ei meeldi nõukogude võim.
Miks nüüd peaks kuidagi teisiti olema?
jutt ju õige, raskem auto suurendab teede kulumist. Huvitav on see, et sama teemat ei ole keegi püstitanud viimase 25-30 aasta jooksul, kus keskmine sama klassi sisepõlemismootoriga auto on muutunud rohkem kui see 300 kg raskemaks + linnamaasturite ja maasturite trend, mis on paljudes riikides veel omakorda lisanud oluliselt keskmisele sõiduautole raskust juurde. Samas inimeste arv ja pagasi kaal, mida 1 sõiduauto transpordib on pigem vähenenud.
ehk siis lahendus saab olla ainult sõiduautodega liiklemise osakaalu oluline vähenemine, mitte sisepõlemismootoriga autode elektriliste vastu 1:1 välja vahetamine.
Väga hea tähelepanek. Kõik need kolm lemmikut Saksamaalt mida meil linn täis. Neile on olemas ka sõiduauto variant. Ca 200-300 raskemad, mis tähendab, et tootmine kallim, kulu suurem kütusele ja rehvidele, teekattele. Aga tegelikult ei huvita see kedagi, ainult kuidas raha teenida ja nüüd järsku on hull paanika.
Vanal hallil ajal, kui aktsiisi kasutati teede korrashoiuks, oli kõik justkui tasakaalus- raskem auto kulutas rohkem teekatet, samuti rohkem kütust ja maksis rohkem. Kui sõitis, siis maksis, ei sõitnud, ei kulutanud, ei maksnud ka. Lihtne ja loogiline. Eks tänapäev näitab, et kõigil on juhe kokku jooksnud, ei osata nende erinevate autodega enam midagi peale hakata, ei suudeta leida variante, kuidas maksustada nii, et hundid söönud ja lambad terved, et lambakari päris otsa ei saaks, sest siis pole millegagi nälga kustutada.
Võiks ju aktsiisi tõsta, sõidad ja maksad ja vahet ei ole, kas maksad 20 raha kuus automaksu või kulutad 20 rohkem kütusele. Elektrikärudega sama lihtne- lähed posti külge juhtme otsa, see loeb auto ajust välja auto margi ja vastavalt sellele kujuneb kwh hind. Dacia spring ühe hinnaga, audikolakas teise hinnaga?
Ehk siis. Tegu pole elektriautoga. Fossiilkütuse jne. säästmiseks soovitakse naasta juurte juurde, ehk siis õhemate rehvidega kergete masinate juurde. Nii et mingis mõttes sama ülesande lahendamine mõnevõrra teisiti.
Ma siin kuskil juba kunagi mainisin, et kogu see elektrikärundus liigub vales suunas- selmet teha võimalikult odavalt toodetavat ja ökomalt sõitvat soodsa hinnaga käru, vorbitakse suuri kalleid kolakaid ja siis peavad poliitikud kukalt sügama, et raske elektriauto lõhub teid rohkem ja mida teha. Aga eks see äraspidine või võltsmoraal ole siin maailmas tavaline asi.
Tigedaks teebki see, et kogu see rohetööstus on tarbija poolt kinni makstud ja paraku üsna kalli hinnaga. Toetused, toetused, toetused... Eesti energia esitab miljonilise arve ühendamiseks ja meie maksame selle p@sa kinni.
Aga noh tuulikult saab vähemalt taaskasutusmaterjali- genekast vaske ja rauda. Tiivikud matame tee-ehituses maa alla nagu meil siin üks keenjus vanade rehvidega tegi.
Mitmendat korda kisun rimist ostetud pirnidelt (need puu otsas kasvavad) maha pisikesi rimi logo ja pirnisordi nimega kleepekaid ja mõtlen, et kuskil on mingi masin, mis miljonite kaupa neid kleepse toodab ja tarbib elektrit ning kuskil on mingi masin, mis miljonite kaupa neid kleepse pirnidele topib ja tarbib elektrit ja kuskil on mingi lintkonveier, mis miljonite kaupa neid pirne kleepsumasina alla veab ja tarbib elektrit ning mina pean kulutama viis sekundit oma elust selle kleepsu mahakiskumisele ja prügikasti saatmisele. Kena roheline maailm...
jee.kim (registreerimata)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Ei tasu ära....
Laenamine ei tasu ära. Sellised projektid balansseerivad mõneprotsendilise kasumi ootuses vast, samas turg on selline nagu see on. Kuidas saab minna pankrotti kui võtad taskust raha, mis seal odavneb, ostad tuuliku ja hakkad elektrit müüma? Ei saagi kuna laenu ei ole.
Kõik tahavad võõrast raha pööritades ratsa rikkaks saada, paraku pole kõigi teguritega võimalik arvestada ja nii need krahhid juhtuvadki, ootuspärane.
EDIT: samas soomlased väidavad, et 5 aastat tagasi investeeritud raha on praeguseks kümnekordistunud:
Järjekordne populistlik hirmutamiskampaania, mis paneb nõrgema närvikavaga inimesed maasturite suunas molotovi kokteile pilduma. Aga kui nüüd mõnikümmend aastat ajas tagasi minna, siis tavaline veljemõõt oli 13-14 tolli ja rehvilaius 155-175mm ning auto tühimass 1000- 1200kg. Ja sai kõik sõidud sõidetud, mahtus 4-5 inimest autosse ja pagassi mahtus ka samapalju kraami kui tänapäeval- ei olnud see universaal sierra või mondeo sugugi mikroskoopiliste mõõtmetega. Niiet kes süüdi on- kas tootjad, kes pidevalt oma kärusid suuremaks tuunivad või ostjad, kes neid ostavad? Kuna euroopa juba igasugu direktiive ja muud pska nagunii toodab, siis võtku vastu seadus, et max veljemõõt ja rehvilaius selline, auto max gabariidid sellised ja max täismass selline. Ja kui juhile öelda, et sul pole kaalu kokkuhoiu tõttu ei turvapatju, abs-i, ebs-i, srs-i, ja muid esse, siis ehk sõidab ka ettevaatlikumalt.
See on diktatuur kui pead ostma loodussõbralikuma auto, aga see ei ole, kui sulle igasugu maksusid kaela laotakse maailma päästmise nimel?
Ma ei ole mingi paduroheline ja ei arva, et maakera peatses hukkumises ainult inimene süüdi on, aga arvan, et enda kodu täiss.tumine ka just kõige mõistlikum variant ei ole. Kogu sellest p.sahunnikust väljapääsemise ainus lahendus ongi tarbimise vähendamine. Kapitalismi tingimustes on see muidugi suht võimatu teema, sest kapitalist peab kasumit teenima, seega ei saa mingit tootmist vähendada, aga põhimõtteliselt tulebki inimesele anda valik, kas ostab loodussõbraliku toote mõistliku hinnaga või rohkem reostava asja sellise hinnaga, et enne mõtled sada korda kui rahakotti taskust võtma hakkad. Niiet seni kuni autope.edel on valik silme ees ja võimalus osta seda mis meeldib, maailm puhtamaks ei muutu, aga kui tema valikud kokku kuivavad ja kuskilt urruaugust hakkab ammu uinunud terve mõistuse alge välja roomama, on juba lootust selgemale taevale. Neid valikuid annab muidugi ka muudel elualadel teha.
Üks väike lihtne näid takkaotsa- enne olid autol suvekad, mis kahe suvega siledad. Nüüd juba kaks suve all teise firma omad ja hetkeseisuga paistab, et käivad ka kolmada ära. Läbisõidud suve või aasta lõikes üsna sarnased, seega ei ole vähene kulumine ka vähese sõitmise teema- lihtsalt rehvid ongi erinevad. Ning ei ole ka mingid premiumid- tavalised keskklassi rehvid nii enne kui praegu. Ja ei ole ka aru saanud, et sõiduomadustes mingi erinevus oleks- veerevad sama hästi, kütusekulu sama, müra sama. Seega saab vähem reostada küll kui õiget kaupa toodetaks ja ostetaks.
Tutvu palun rehvide klassifikatsiooniga ja siis saad aru, miks ühed kuluvad 25000'ga ja teised 100 000'ga. Siinkohal saab ainult oma teadmatust süüdistada. Lühidalt: jahi C või D klassi rehve, mitte A.
" Näiteks A-klassi energiamärgisega rehvide mustri sügavus 6 mm, mis tähendab, et rehvi läbisõit on ainult kolm millimeetrit, rääkis Suurekivi. Võrdluseks: tavarehvi muster on 8 mm sügav ja läbisõit vastavalt 5 mm. "
Säästad kütusekulus, kaotad rehvide elueas. Looduse koha pealt on see 0,2L sajale võitu tänapäevase õhu kõrgfiltreerimise juures läbi mootori täielik nohu võrreldes tekkiva kasutuskõlbmatu rehvikuhjaga.
Ega mustri sügavus pole ainukene näitaja ju rehvi juures. Pehmem segu = parem haare asflatil = kiirem kulumine. Sellest tulenevalt võib sul odav plastikrehv kestagi 7 aastat ja ilgelt kallis kvaliteetrehv kuluda nagu põletaks rehvi iga foori taga. Füüsika vastu ei saa :)
Kas kodanik Suurekivi unustas "halamise" käigus märkida, et räägib talverehvidest? Eestis on minu teada suverehvil min. jääk 1,6mm aga mitte 3.
Ja see rehvimärgis kah hiljuti upgradeti https://www.goodyear.eu/et_ee/consumer/learn/eu-tire-label-e
xplained.html
Kui kellelgi vaja "väga pika" läbisõiduga rehve, siis tootjad märgivad kõva segu enamasti "eco" või "green" liite lisamisega toote nimesse. Pika läbisõidu taotlemisega lähevad kahjuks käest ära pidamisomadused, eriti hull on neil märjal teel pidamine :-(
Kui oledki selline rott, et sõidad rehvid viimse piirini läbi tavaliikluses, siis see ei asenda ikkagi puuduvat 2mm või mis? Kuidas see halamine on, kui tuuakse konkreetselt välja, et A klassil on 2mm vähem materjali peal?
Ja mida sealt rehvimärgise appgreidi alt lugeda saab va see, et veel rohkem raisatakse tinti infole, mis rehvi enda peal kirjas? Ei näe seal ühtegi seletust, et mis A ja C on ja kas selle mõõteviise on vahepeal ka kohandatud nagu pesumasinate ja külmarite omad ette võeti.
See Eco ja Green seletus ka ei päde. Sellega võivad tootjad vabalt märkida, et kasutasid rehvide tegemisel vanadest rehvidest metalli ja juba on need märgised kosher.
Antud ülevaates on põnev, kuidas Maalehe ajakirjanik teeb Liivi mainitud vältimatust "globaalsest kataklüsmist" ja ka Postimehes mainitud "tsivilisatsiooni kollapsist", mida me parimal juhul suudame sulasoolareaktoriga natuke edasi lükata, kui meil peaks õnnestuma säärane reaktor tööle saada, järelduse: rohelised on lollakad.
Samas nendest nopetest tekib tugev kahtlus, kas Maalehe ajakirjanik tõstab siin midagi hoolikalt kontekstist välja või "globaalse kataklüsmi" pärast muretsev Liiv ise kütab mõnusalt demagoogilist kraami. Nendes väljanopetes on asju kuidagi väga moonutatult esitatud, pole aru saadud probleemide tegelikust olemusest, need on kuidagi kohatult ilkuvas toonis jne. Nt piltide järgi paksuke, võiks arvata, et ennast liigse lihasöömisegaga ebatervislikult nuumav inimene ilkumas täisveganite ebatervisliku toitumise üle, kes pidavat tagatipuks lootma sellega vett kokku hoida!
On ikka halb küll, kui teaduspõhiselt su vigaselt tekkinud maailmapilti purustatakse.
Kui veganlus peaks siledat ja saledat tähendama, siis miks nendes veganrestodes minust kaks korda suuremad tibid istuvad?
Ega tegelikult vahet ei ole kas ajude pesemiseks kasutatakse marxi-engelsi-lenini propagandat, hitleri propagandat, stalini propagandat, nlkp propagandat, putleri propagandat, roheliste propagandat- kõigil neil mõjuteguritel on ühine nimetaja- olematu ajutegevusega persoon, kes tõuseb ristiretkele kui isandad käsevad.
"On ikka halb küll, kui teaduspõhiselt su vigaselt tekkinud maailmapilti purustatakse.
Kui veganlus peaks siledat ja saledat tähendama, siis miks nendes veganrestodes minust kaks korda suuremad tibid istuvad?"
Minu maailmapildil ei ole veganlusega mingit seost. Küll aga tunnen ma väga hästi ära demagoogia, argumenteerimisvead, manipuleerimisvõtted.
Sul endal näikse sellega raskusi olema. Esiteks ma pean uskuma sinu sõna, et veganrestodes istuvad sinust kaks korda suuremad tibid. Teiseks, miks nad ei või olla ennast kõigepealt rämpstoidust kaks korda suuremaks õginud ja nüüd veganiteks hakanud lootuses sellega midagi parandada? Kolmandaks, mis ajast saab järeldada, et kui inimene istub veganrestoranis, siis ta on vegan? Aga sa kunagi baaris oled istunud ja mida ma peaksin sellest järeldama?
Kustkohast pärineb üldse see eeldus, et veganlus peab tingimata kuidagi rohelisusega seotud olema? Ka näiteks see sinu mure avokaadode jalajälje pärast. Kustkohast sa võtad, et keegi sööb avokaadosid "planeedi päästmiseks", aga mitte selleks, et ta peab seda endale tervislikuks või sellepärast, et talle lihtsalt see maitseb - nii nagu sulle võib-olla maitsevad banaanid, mille vastu ma pole näinud sind sõna võtmas? Mina isiklikult ei ole ühtegi veganit kunagi näinud avokaadot söömas. Kõik avokaadod, mida mina olen näinud söödavat, on söödud mitteveganite poolt.
Sel juhul oled sa harimatu tegelane, kui ei tea, mis seos on avokaadodel veeganite menüüs ja veeganitel omakorda seos rohepöörasusega, jääb sulle kodutööks uurida.
Demagoogiaga pole siin midagi pistmist, ilmselt käin ma natukene rohkem linna peal inimestega suhtlemas ja erinevaid asutusi külastamas.
Kusjuures avokaado pidavat Mehhiko mafia tuluallikas nr 2 olema...
Nõudlust on, et seda fossiilidega mööda maailma kolistada ja siis veganluse/rohelise pähe maha müüa!
Selle kõige nimi on turundus ehk siis seesama tavaline ajupesu. Kui homme lasta internetti lahti sõnum, et konnasilmaplaaster aitab kortsude või soovimatu raseduse vastu, tõuseb müük hoobilt lakke. Nii on seda tehtud igasugu toiduainete ja muu kraamiga, mis vajab lollidele mahamüümist. Ma ei eita ühegi toidu kasulikke omadusi inimorganismile (v.a ehk valge) kärbseseen, aga mingit imetoitu kohe kindlasti olemas ei ole.
Viimasel ajal on silma jäänud, et naiste möginad sisaldavad mingit müstilist hüaluroonhapet. Varem pole sellest kraamist kuulnudki, aga väidetavalt ta kuskil organismis siiki olemas on. Ülivõimed sel ainel muidugi on- üks kild netist: Hüaluroonhape on võimeline siduma suurt hulka vett – kuni kuus liitrit ühe grammi kohta.
Googeldage seda nime- ei leia esikümnest ühtegi wikipedia laadset või muud sarnast teaduslikumat artiklit.
Ajalehed on täis artikleid iseravijatele- "kuus erinevat kõhuvalu tüüpi, ära jäta neid tähelepanuta"
"millised on .... vähi sümtomid" (punktiirile kirjuta suvalise siseorgani nimi). "millist peavalu ei tohi ignoreerida". ja nii edasi- loed need kõik läbi ja saad teada, et oled superman, sest kõik need haigused kehas ja ikka veel elus.
enda suguvõsas ka üks inimene mms-i usku. niiet maailm on kirjumirju.
Avokaado ei ole enamus veganitel mingi vältimatu põhitoit. Avokaado on lihtsalt pungil vajalikke vitamiine, rasvu jm toitaineid, mis on ühteviisi kasulik nii veganile kui segatoidulisele. Kuna liha tootmine on ise ülistatakse, siis kindlasti ei ole avokaado lõuna Ameerikas kasvatamine ja euroopasse vedamine hullem kui veise või sealiha ja selleks vajaliku toitaine euroopas kasvatamine või tootmine. Kogu see avakaado teema on käima tõmmatud teadlik kampaania, mis viiks tähelepanu lihatootmise jm meeletult suurelt saastamiselt kõrvale.
"Avokaado on lihtsalt pungil vajalikke vitamiine, rasvu jm toitaineid, mis on ühteviisi kasulik nii veganile kui segatoidulisele."
Unustasid ära, et täis on ka omega6 rasvu, mis põhjustavad põletikulisi protsesse, millest saavad alguse muud degeneratiivsed haigused nagu reuma, vähid jms.
Tänapäeval probleemiks ongi see, et korralik küllastunud rasv on asendatud odava taimest pressitud saastaga, mis läheb kiiresti hapuks ja vajab seetõttu igasugu säilitusaineid ja lõhnaaineid, et üldse söödav oleks.
Mäletate kampaaniat, sööge kõik margariini või on kahjulik. Margariin on rääsunud taimeõli tahkestamine hüdrogeenimise teel.
Tsitaat:
" hüdrogeenimine, vesiniku liitmine keemiliste elementide või ühenditega kõrgel temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel."
Ja kogu see gemüüse suudeti inimestele maha parseldada kui tervisetoode ja südamesõber:)
Tegelikult müüdi odavat p..ska, mis kuidagimoodi söödavaks suudeti teha:)
Ära enam kirjuta toidu teemadel, su teadmised on kuskilt paraleeluniversumist. Tuleb ikka tervikpilti vaadata, mitte rebida kogu kompotist üks pisemaid gruppe välja ja siis tuututada, et kõik üdini paha.
Avokaado on lihtsalt popiks toiduks muutunud, selle nõudlus on kasvanud ja selle kasvatamiseks on tehtud põllumaad juurde, metsa arvelt. Kogu lugu. Ja popiks on avokaado muutunud ka lihasööjate hulgas ja kuna neid on palju rohkem, avokaado nõudluse kasv on tulnud rohkem lihasööjate arvel. Aga kogu negatiivne foon on lükatud veganite kraesse. Täpselt sama kontekstist välja rebitud üks detail, nagu on tuulikulabade või päikesepaneelide jäätmete probleemi eriliselt suureks puhumine. Ka Deus tõi siin näite, et tuuliku labade tükeldamisel satub loodusesse mikroplast ja konna kopsud lähevad lõhki. Samal ajal satub enamust mikroplasti reostusest loodusesse auto rehvidest. No ja raske arvata, kust seda mikroplasti rohkem tekib või kust on võimalik selle loodusesse sattumist takistada. Labade lõikamisel on see lihtne (ime lõikamisel imelisse) . Auto rehvide kulunise mikroplasti kogumine on sisuliselt võimatu, mingeid ideid selles osas on katsetatud.
Mis taimetoitlusse puudutab, siis mul üks noor kolleeg vaatas paar aastat tagasi filmi game changers ja mõtles, et proovib taimetoitlust paar nädalat. Nädalaga oli töövõime ja energia hoopis teisel tasemel. Mees oli taimetoitlane lõpuks aasta aega. Kaalus võttis alla 20 kg, jõudis teha rohkem tööd ja sporti. Aga ütles, et need peedikotletid ja kikkerhernehautised tüütasid ära ja läks lihatoidule tagasi. Kaal tuli tagasi ja töövõime läks tagasi nagu enne ja spordi tegemine vajus ära.
Kässari jutt läheb kustutamisele kui faktiliselt vale jutt.
Jaan aga ei vääna mu sõnu ja annan võimaluse sulle end parandada! Samuti faktiliselt kui ka ajalooliselt vale interpretatsioon minu öeldust!
Jee.kim, ei ole OT, see veeeeganlus ja rohepöörasus on otses seoses ja nagu eelnevalt kodanike poolt mainitud, puhas suurkorporatsioonide tehtud ajupesu uuele tootele suunamiseks.
"Mis taimetoitlusse puudutab, siis mul üks noor kolleeg vaatas paar aastat tagasi filmi game changers ja mõtles, et proovib taimetoitlust paar nädalat. Nädalaga oli töövõime ja energia hoopis teisel tasemel. Mees oli taimetoitlane lõpuks aasta aega. Kaalus võttis alla 20 kg, jõudis teha rohkem tööd ja sporti. Aga ütles, et need peedikotletid ja kikkerhernehautised tüütasid ära ja läks lihatoidule tagasi. Kaal tuli tagasi ja töövõime läks tagasi nagu enne ja spordi tegemine vajus ära."
Näitab, et taimetoitlusega on küllaltki raske kaalu säilitada. Pead sööma nagu lehm, päev läbi mäletsema. Tüüp kuivas jumala kokku ju, oleks jätkanud, oleks veelgi rohkem kokku kuivanud.
Nii et jah, kaalulangetuseks sobib küll hästi, sest taimed eriti hästi , nagu näha, energiat ei anna( seejuures ka mitte vitamiine jms vajalikke asju ja seetõttu peavad nad vitamiinikokteile jooma).
Paraku pikemas plaanis läheb mingi hetk raskeks kaalu hoida ja siis tuleb loomne valk tagasi tuua, nagu näha.
Igasugune ühekülgne dieet on saatanast! Olgu see karnivoori või vegani versioon, tekitad aind hunniku steriilseid põletikke endale ja tulevikus pead kummaliste vãhkkasvajatega madistama.
Vale on kindlasti fakt, et taimetoitlased peavad pidevalt sööma. Kestvusalade sportlased on väga paljud taimetoitlased ja põhjus on selles, et tulemused on paremad ja normaalkaalu on lihtsam hoida. Tippspirdis loeb iga ülekaalu kg. Ja punane liha on WHO vähki tekitavate põhjustavate tegurite hulgas miski 20 aastat juba. Ma ei ole kuulnud lugenud, et taimetoitlus vähiriski tõstaks, pigem ikka vastupidi.
Arvestades millega tänapäeval taimi pritsitakse, siis ma selles küll nii kindel ei oleks, et taimetoit vähki ei põhjusta. Samuti igasugu GMO värk.
Ja kui selle taimetoidu juurde kuulub ohter taimeõlide manustamine) , siis need puhtalt vähkitekitavad, kuna suruvad immuunsüsteemi alla ja tekitavad põletikke.
Miks just taimeõlid, selgitus on siin:
"While most any food can technically become rancid, this term applies particularly to oils. Oils can be especially susceptible to rancidity because their chemistry can make them exceptionally susceptible to oxygen damage. When food scientists talk about rancidity, they are often talking about a specific type of rancidity involving oxygen damage to foods, and this type of rancidity is called "oxidative rancidity." During the process of oxidative rancidity, oxygen molecules interact with the structure of the oil and damage its natural structure in a way that can change its odor, its taste, and its safety for consumption."
"Hazards:
If not terminated fast enough, there will be damage to the cell membrane, which consists mainly of lipids. Phototherapy may cause hemolysis by rupturing red blood cell cell membranes in this way.[4]
In addition, end-products of lipid peroxidation may be mutagenic and carcinogenic.[5] For instance, the end-product MDA reacts with deoxyadenosine and deoxyguanosine in DNA, forming DNA adducts to them, primarily M1G.[5]
Reactive aldehydes can also form Michael adducts or Schiff bases with thiol or amine groups in amino acid side chains. Thus, they are able to inactivate sensitive proteins through electrophilic stress.[6]
The toxicity of lipid hydroperoxides to animals is best illustrated by the lethal phenotype of glutathione peroxidase 4 (GPX4) knockout mice. These animals do not survive past embryonic day 8, indicating that the removal of lipid hydroperoxides is essential for mammalian life.[7]
On the other hand, it's unclear whether dietary lipid peroxides are bioavailable and play a role in disease, as a healthy human body has protective mechanisms in place against such hazards.[8]"
Siit tulebki see antioksüdantide olulisuse jutud jms asjad. E vitamiini vajalikkus näiteks.
Aga kõik see on tule kustutamine, tegelema peaks sellega, et tuld ei teki , ehk siis taimeõlide tarbimist tuleb piirata niipalju kui võimalik.
Aga muus osas, kui taimeõlisid ei tarbi, siis taimetoidu peal on kindlasti võimalik saavutada kalorite puudujääk ja selletõttu kehakaalu langus, mis mõjub positiivselt tervisele. Aitab ka lihtsalt paastumine.
Vaata deus ma olen teadlase tüüp. Kui a midagi väidan, siis ma ei ole lugenud ühte raamatut vaid rohkem. Taimetoitluse kahjulikust kohta on väga keeruline leida tõsiseltvõetavad allikaid. Liha kohta on neid palju. Ja mind ennast jätab mingi igavese elu allikate otsimine ka täiesti külmaks. Raugaiga ei kellelegi vaja. Kui kuskil 60+ vanuses viskab vähi, las siis olla, ei ole mingi õnnetus enne 70 maha surra. Elutöö on selleks ajaks nagunii tehtud.
"Lehm sööb rohtu ja on paks, aga kas sa paksu hunti oled näinud ?"
esiteks ei ole lehm paks, vaid suurt kasvu loom või veis. Ei ole vist keegi rasvast veiseliha näinud, st ses mõttes, et sarnane seapekiga, mis taid katab. Teiseks kapjab hunt ööpäevas maha ehk kümneid kilomeetreid saagi otsingul, samal ajal lehm lamab ja mäletseb. Aga kuna siga loetakse oma organismi poolest inimesele üsna sarnaseks loomaks, siis on mõistetav, miks inimene ka rasvub. Kuid inimene on evolutsiooni käigus kujunenud omnivooriks ja võiks sellega tasapisi jätkata. Ilmselt harjub ta ka taimetoiduga, aga selleks peaks ikka mõned inimpõlved aega andma, et organism kohaneks ja ennast täielikult ümber häälestaks. Järsud üleminekud toovad vaid jama kaela.
Lääneühiskonnas süüakse liha liiga palju. Evolutsiooniliselt ja arstide soovituste põhjal piisab täiesti kui punast liha süüa 1-2 toidukorral nädalas, rohkem kala, mille kalakasvanduses kasvatamine ei koorma keskkonda rämedalt ja linnuliha, mille koormus keskkonnale on ka veise ja sealiha kasvatamiseks võrreldes oluliselt madalam. Tervislikkuse aspektist võiks 3 4 päeva nädalas olla üldse loomse toidu vaba. Piimatooted on üldse asjad, mille tarbimine on küsitava kasuteguriga. Kaltsiumi omastamine piimast ei ole inimorganismil üldse lihtne, seedimisprotsessile piimatooted ei ole üldse lihtsad seedida ja enamus maailma inimesed ei talu laktoosi üldse ja piimatooteid ka ei tarbi.
Ei vaidle vastu- liha ei peaks tõesti nii palju õgima. Eestlaste grillihooaega vaadates on kogused ikka meeletud. Samas jälle lihtne eluline probleem (vist küll rohkem eestimaine)- kala on kallim kui liha. Sööks, aga kuram hakkab rahakotile. Aga noh rohkem kartulit-sousti taldrikule ja vähem liha sinna kõrvale pole halb valik. Piimaga on see teema, et kuidas keegi harjunud on- hiinas nad ei talu laktoosi, sest pole seda talumist ajaloo jooksul omandanud, põhjamaised rahvad karmis kliimas peavad toitvamat kraami sisse ahmima. Tänapäeva moehaigused ongi igasugu talumatused ja paraku hakkab see lastevanematest peale- ei anta lapsele juba varakult teatud toiduaineid lisatoiduna ja nende keha harjub ilma olema, st seedesüsteem ei kohandu ja siis kui mingil hetkel saab laps kuskilt saiakannika kätte ja kõht hakkab valutama, on kohe kisa gluteenitalumatuse üle.
Vaata Jaan, ma olen ka teadlase tüüp. Lausa õppejõuna teadlane ja seetõttu ka lühikese jutuga, enam küll seda õppejõu poolt pole, sest hakkas professionaalsust segama. Liha suhtes täispunktid, üle pika aja oled genereerinud teksti, mis kajastab täielikult normaalset maailmapilti, kus kõik on tasakaalus, pole ekstreemsusi ja pole täis ühiskonna vihkamist.
Raugaea kohta aind et, miks sa üldse pensionit kogud? Kui tööiga täis saab ,siis kuul pähe ja ära ole planeedile ja Eesti maksusüsteemile koormaks? Evolutsiooniliselt tuleks tegelt peale hammaste välja kukkumist juba muld peale tõmmata.
Mis puutub laktoosi, siis selle talumatus on harjutatav, just see talumatuse osa. Enamik, üle 90% selle "diagnoosiga" inimestest on laktoositalumatud, mitte laktoosi allergikud (tihtipeale ristkasutatakse neid sõnu). Kui sa 4 aastat laktoosi ei tarbi, muutud talumatuks. Piir on muidugi kõikuv nagu kõik siin maailmas, mis inimorganismi puudutab aga jäme piir siiski ehk siis tegelikult söö laktoosi kogu aeg ja ei juhtu sinuga midagi aga kui juba oled üks kord talumatuks muutunud, siis tagasiteed ei ole, sest pöördumatu kahju organismile on juba tehtud.
Asiaatidega ennast ei saa tõesti võrrelda, geneetika on lihtsalt teistsugune.
PS!
Leiud kinnitavad, et Homo Erectus (1,5 mil aastat tagasi) elas kauem, kui tal hambaid oli, suisa mitu aastat kauem. Põhjuseks oletatakse, et oli abilisi, ja siit saab ise tuletada, et abilised polnud lihtsalt kaastundest või empaatiast vaid tõenäoliselt oli vaja teda kogemuste pärast elus hoida.
Pensioni ma ei kogu. Aktiivsed spordimehed kaua ei ela. Lõpp saabub kuskil suusatajal või Alpides rattaga tõuse võttes ülepingutuse tagajärel. Ja senikaua kui on vormi ja tervist, miks mitte tööd teha.
Inimene on lihasööja oma loomult. Liha söömine pani aluse aju arengule, sest ainult lihast oli võimalik saada piisavalt energiat, et aju üldse areneda saaks.
Aga tehke katse, minge metsa ja üritage seal hakkama saada juurikaid ja marju süües:) Vaadake , kaua vastu peaks. Minge üritage rabas jõhvikaid süües oma kaloraazi kätte saada:)
Deusi jutt on natuke untsus, nagu oleks hambad tuksi läinud. Hambad läksid tuksi alles siis, kui hakati põllumajandusega tegelema.
"Farming grains and other carbohydrate-rich foods freed up a lot of time for our ancestors. In turn, this helped spur the development of culture, art, trade, science, and all the other things that go into complex human civilization (like news sites you read on the internet).
Yet this flood of carbs made our mouths — long-adapted to a more complex diet — a fertile breeding ground for one type of bacteria called Streptococcus mutans.
S. mutans is most commonly associated with cavities and tooth decay. It feeds off the carbs, including sugars, that get stuck in our teeth, metabolizing them into lactic acid. This acid then eats away at dental enamel and rots our teeth.
The bacteria is basically built for the human mouth, and is passed down from mothers to children during infancy.
However, our teeth hadn't really evolved to deal with it in large numbers, and researchers used genetics to discover that, around 10,000 years ago, S. mutans started to grow exponentially — right in time with the rise of agriculture."
Kes tahab rohkem uurida, siis selline nimi , nagu Weston Price. Käis ja uuris omal ajal igasugu suguharude hambakaari ja oli hämmastunud, kui hästi arenenud olid lihasööjate hambakaared ja kui tugevad ja terved hambad neil olid. Jahusöödikute hambakaared olid aga seevastu halvasti välja arenenud, hambad puseriti ja mädanesid.
Oh sind Kässar, mine laienda silmaringi ikkagi natukene, oli seda näha covid teemas, on seda näha siin ja tegelt igal pool su kommentaarides. Kaaries ei ole ainuke põhjus, miks hambad lõuast lahkuvad. Ja ma esitasn fakti, mitte ei mõelnud seda ise välja. Fakti leidude põhjal.
"Dr. Weston Price (1870-1948) was a dentist who traveled to many of the most remote parts of the world to study the health and diets of traditional peoples.
His initial goal was to discover the secret to the excellent dental health of the ancient cultures he encountered. "
"In each of these populations Weston Price found an absence of cavities and tooth decay, straight teeth and wide attractive smiles, and an absence of the so-called “diseases of civilization” including heart diseases, cancer, osteoporosis, diabetes, and autoimmune diseases.
He concluded that tooth decay and deformed dental arches that caused overcrowded and crooked teeth were not defects inherited from genetics, but the result of nutrition deficiencies in modern diets. "
Tüüp tegutses, käis ringi , uuris ja tegi järeldusi. Käis ise reaalselt koha peal, olles hambaarst vahtis otse suhu ja hindas olukorda. Mitte ei otsinud netis välja mingi 1 propaartikli, kus leiti puuduvate hammastega eelajalooline kolp ja tegi selle pealt laiaulatuvaid järeldusi.
Õpi lugema. Ma kordan ennast, KAARIES pole ainukene asi, mis hambaid lõualuust välja kukutab!!! Teine hambaarst käis selle sama Homo Erectuse hambajuuri uurimas.
Loen praegu Weston Price-i "Nutrition and physical degeneration"
Tsitaat:
"Dryer,(6) in discussing dental caries in the pre-historic South Africans, makes this comment:
In not one of a very large collection of teeth from skulls obtained in the MatjesRiver Shelter (Holocene) was there theslightest sign of dental caries. The indication from this area, therefore, bears out the experience of European anthropologists that caries is a comparatively modern disease and that no skull showing this condition can beregarded as ancient"
Aga rohkem ma ei kommentaari hammaste teemal. Las Deusil jääb viimane sõna. Ütlen vaid seda, et ärge oma lastele toppige suhu hambaklambreid, kui nad on kasvueas. Keerate hambakaared ja koos sellega kogu näo ülesehituse tuksi. Need klambrid sõna otseses mõttes kammitsevad hambakaarte kasvu.
Teema kisub üsna laiaks juba kuid pisuke OT veel. Eelmisel nädalal oli uudis, kus MÜ hoiatas probleemi eest, et liiga vähe vet-arste tuleb peale. Kässar ilmselt saaks siingi oma laiade teadmistega appi tulla ja oma panuse ses vallas anda. Sellist valdkonda siin keskkonnas naljalt ei leidu, milles ta sõna poleks võtnud.
„Praeguses olukorras on vastutustundetu ehitada Eesti inimeste raha eest uut fossiilkütuste tehast, mis süvendab kliimakriisi ja ahendab noorte vabadust elada tulevikus oma äranägemise järgi,“ on MTÜ Loodusvõlu juhatuse liige Kertu Birgit Anton varasemalt rääkinud.
mõtlen, et mida need noored siin tuleviku eestis üldse peale hakkavad kui mitte midagi teha ei tohi.
võinoh midagi võib ikka- roheliseks võib kõik teha.
automaksu teemast siia
Üks päris hea intervjuu, mis katab erinevaid kliimakriisi puudutavaid teemasid, ka seda mis siin "punkt" välja toob pidevalt, et miks meie väiksed peame midagi tegema, meist ei sõltu midagi.
Ka selle autostumisega on teema, et inimesed ei taha ebamugavat tõde kuulda. Autoga liikumine kohtades kus enamus inimesed elavad ja toimetavad, on kõige saastavam liikumisviis. https://www.err.ee/1609132070/maia-liisa-anton-inimesed-ei-t
aha-ebamugavat-tode-kliimakriisi-kohta-kuulda
@.
pole Sinu asi mõelda, kuidas täiskasvanud noored mõtlevad või teevad enda tulevikuga. Alati on olnud see keskealiste ja vanainimeste vingumine, et noorus on hukas. Kui noored näevad, et nende esivanemad on läinud saastamisega liiale ja nemad tajuvad, et nemad kannatavad, et nende elu elamisväärsus nullitakse tänase mittemidagitegemisega ära, siis nad peavadki tegutsema.
ja punktikese väide "Võiks ükskord aru saada, et kogu see kliimakriis on suur mull." ei maksa midagi - see võide ei põhine mitte millelgi, see ei ole tõestatud mitte millegagi.
Ma olin ka kunagi selline nagu Jaan. Uskusin, kui räägiti, et ressursid saavad kohe otsa ja et kliima soojeneb niipalju, et varsti ei saa enam elada teatud piirkondades.
Aga nüüd, olles natuke lugenud ka teisi arvamusi, olen jõudnud arusaamiseni, et asjad ikka päris nii ei ole.
Nafta on tegelikult taastuv ressurss. Maa sees on olemas kõrge rõhk ja temperatuur( kes veel ei tea, siis maa sees on meil olemas teine päike, mis annab ka meile sooja) ning vastavad katalüsaatorid, mis on vajalikud nafta tekkeks. Mõni keemik võib seda lähemalt kommenteerida. Kogu protsessi on võimalik laboris simuleerida ning naftat toota tundidega. See on aga energiamahukas protsess ning milleks seda teha, kui maakera ise seda toodab suures ulatuses.
Nüüd sellest, et justkui on olemas fossiilkütused. Fossiilid ei põle. Fossiil on eelajaloolisest elukast säilinud kujutispilt. Näiteks ma surun oma käejälje savisse. See käejälg ei põle. Ja kui ongi mingi kondipuru kuskil säilinud, siis see ei põle. Süsinik on aatom, millel pole küljes silti, et ma olen pärit orgaanilisest kehast. Mädanevast dinoauruse kehast ei teki naftat. Minge kaevake mõned hästi vanad hauad lahti ja näete ise, et ei teki naftat seal sees. Ka miljoni aasta pärast ei teki.Selleks on vaja tingimusi, mis asub tükk maad sügavamal maa sees.
Nüüd sellest, et kliima justkui soojeneb. Tegelikult ei soojene. Ta ei saa seda teha, see on energiajäävuse seaduse vastane. Miks meil on üldse atmosfäär? Kui temperatuur oleks absoluutne null, kas siis meil oleks atmosfääri? Ei oleks, sest kogu atmosfäär sajaks maapinnale maakera külgetõmbejõu tõttu. Mis siis põhjustab atmosfääri? Loomulikult energia, soojusenergia. See paneb osakesed liikuma ning need rebivad ennast maapinnast lahti, moodustub atmosfäär. Aga see nõuab kõik energiat, sest maakera tahab kõiki neid osakesi tagasi enda külge tõmmata. Mida tihedamat ja vingemat atmosfääri me tahame, seda rohkem peame energiat kulutama. Põhjus tagajärg seos on selline, et temperatuur tekitab atmosfääri , mitte atmosfäär ei tekita temperatuuri. On ju räägitud, et vaadake kui suur rõhk on Veenusel ja selle rõhu tõttu on seal kõrge temperatuur. Asi on ju tagurpidi, kõrge temperatuuri tõttu on seal tihe paks atmosfäär ja atmosfääri rõhk on seetõttu ka kõrge. Ehk siis ühesõnaga, kui mingi ime läbi keegi puhuks meil korraga atmosfääri minema, siis tänu temperatuurile( maakera sisemisele ja päisesele) aurustuks kiiresti ookeanidest uus atmosfäär asemele.
Kui te saate omale põhjuse tagajärg seose paika, siis saate aru, et atmosfäär on põhjustatud temperatuurist ja temperatuur on määratud päikeselt tuleneva energiaga ja maakera seest tuleneva energiaga. Need on suhteliselt konstantsed suurused. Kui , siis maakera sisemine energia hoopis jahtub. Väidetavalt oli ju maakera kunagi magmapall, mis ajapikku järjest jahtub.
Ma loodan, et see väike selgitus paneb nüüd inimesi mõtlema natuke ka oma peaga. Ja siis te saate aru, et kogu see kliimasoojenemise värk on jama. Mõelge näiteks , kuidas saab Veenusel olla nii, kuum, kui seal päikesevalgus praktiliselt maapinnale ei jõuagi, kuna atmosfäär on seal nii tihe ja paks. Kasvuhooneefekti on ju kirjeldatud selliselt , et valgus jõuab maapinnani, neeldub selles ja siis hakkab kiirgama mingit spetsjomm CO2-le sobivat kiirgust, mis hakkab siis selles hirmsasti neelduma ja seda soojendama:) Aga Veenusel teps mitte ei jõua valgus maapinnani:)
Kogu see värk on üks suur rahapump. Keegi kühveldab taskud täis ja neile, kes kogu selle jama kinni maksavad, aetakse kelbast maakera päästmisest. Muud pole siin midagi.
kle jaanikene, millega siis sina seda kliimakriisi tõendad? et oli kuum september.
aga 1934 oli ka.
siis ka juba soojenes?
Uus septembrikuu keskmine soojarekord on sündinud. Tartu-Tõravere vaatlusjaamas oli kuu keskmine temperatuur 15,5 kraadi, mis ületas kaua püsinud 1934. aasta rekordi 14,6 kraadi tervelt 0,9 kraadiga.
Nüüd juba kolmandalt kohalt leiame 1938. aasta septembri 14,1 kraadiga, edasi aastad 1866, 2006 ja 2018 (kõik 14,0 kraadi). https://maaelu.postimees.ee/7873598/ilm-labi-aegade-koige-so
ojem-september
kõige hullemad ongi need fanatismist haaratud tüübid, kes igal pool püüavad oma tõde maksma panna. sama seis nagu kunagi ristiusku pähe taoti. kui ei meeldi, taome mõõgaga. mul omal kodus kaks noort, kes peagi täisealiseks saavad ja pigem mõtlevad nad sellele, kuidas hea haridus saada, mitte planeedi päästmisele. need tuleviku noored (käputäis), kes praegu planeedi pärast halavad, hakkavadki tulevikus vaid sõnamula tootma ja plakatitega vehkima, aga keegi peab tööd ka tegema et neid luusereid toita.
mina ei ole kliimateadlane, ma ei hakka oma peaga selles midagi välja mõtlema ja siis otsima ebamugavale teabele mulle mugavaid vastuargumente.
- kui suitsetajale öelda, et suitsetamine kahjustab lisaks suitsetajale endale ka teisi, siis esimene reaktsioon on, et inimene läheb kaitsesse ja hakkab otsima ennast õigustavaid asjaolusid.
Sama kordub, kui autoga liiklejale öelda, et autoga liikumine on saastav ja seda võiks vähendada. Kohe minnakse umbkaitsesse.
Ültle ülekaalulisele, et söö vähem ja tervislikumalt ja liiguta rohkem - sama teema, kohe kaitsesse.
Rohepöördel ja rohepesul tuleb osata vahet teha.
Päris teadlaste kirjutatud raamatute lugemine ei tee kunagi silmaringi kitsamaks. Seal on nii palju pilte-skeeme, et peaks olema ka kõige aeglasema sõnaveerija jaoks nädalavahetusega loetav.
Kui peale foorumis mölisemise peaks olema huvi teaduslikult tõendatud seisukohtade osas, siis lisaboonusena leiab sealt tohutu kogu viiteid, mis pole teaduslikud artiklid, kuid on teadlase poolt sõela läbinuna siiski sama lihtsalt loetavad kui tüüpiline Delfi artikkel ja samas ka tasuta kättesaadavad (suurimaid probleeme teadustööde osas, et "lihtsurelikud" ei pääse maksmata ligi andmebaasidele).
aga põhimõtteliselt võid sa usklikule anda kätte raamatu ateismist, aga ega see teda siis ateistiks muuda. seega rohehull jääb rohehulluks, kirjuta mida tahes.
tore raamat, mis toob välja palju õigeid asju, aga ei paku mitte ühtegi lahendust peale selle, et jätkame vanamoodi edasi, kuna praegu ei ole meil veel olemas ühtegi tehnoloogiat, mis lubaks meie keskkonnajalajälge oluliselt vähendada. Või no, et keerame interneti kinni, kuna selle püsti hoidmiseks kulub viiendik elektrist. Samas mida internet võimaldab teistes valdkonades efektiivsemalt teha, sellest ei sõnagi. Põhimõtteliselt ei ole selles raamatus mitte ühtegi uut fakti, mida ka "rohepöörajad" ei teaks või ei tunnistaks. Ainult lahtisest uksest sisse murdmine. See, et mahepõllumajanduses onn vaja 2 x rohkem pinda, no seda teavad absoluutselt kõik, küllap ei vaidle ka keegi selle vastu, et mahepõllumajanduses on co2 emissioon kõrgem toodetud ühiku kohta. Aga loomasööda kasvatus, mis neelab kordades rohkem maad ja ressursse, kui sama toiteväärtus taimses toidus. Nendest faktisest ei hakka autor muidugi enda raamatus ja endale vastu rääkima :). Ehk siis ta on valinud raamatusse selgelt endale sobivad faktid, autori valik lihtsalt :)
1970-datel, kui hakkas teadlastel tekkima veendumus kliima soojenemisest ja selle seosest inimtegevuse mõjust, siis suutsid naftafirmade tellitud libauuringud, teema paariks aastakümneks päevakorrast maha saada. nüüd ei kahtle kliima soojenemise keegi, aga ette on võetud teadlik lobitöö, et inimtegevusel ei saa sellele mõju olla, kliima on muutunud kogu aeg jne.
Samas üksi argument ei räägi vähema tarbimise mõistlikkuse vastu, mille suunas peakski liikuma. Kogu lugu. Selle peale räägitakse, et kõik see teeb rahva vaesemaks. enamus maailma inimesi elavad lääne inimestest vaesemalt ja samas õnnelikumalt. Lääne ja ka Eesti inimene saaks vabalt elada palju "vaesemalt", tegelikult arukamalt ja mitte midagi ei juhtuks
"1970-datel, kui hakkas teadlastel tekkima veendumus kliima soojenemisest "
No tegelikult algas asi juba palju varem. 1827 aasta Fourier paber. Natuke hiljem Arhennius jne.
Tsitaat:
"In the 1820s, Fourier calculated that an object the size of the Earth, and at its distance from the Sun, should be considerably colder than the planet actually is if warmed by only the effects of incoming solar radiation. He examined various possible sources of the additional observed heat in articles published in 1824[16] and 1827.[17] However, in the end, because of the large 33-degree difference between his calculations and observations, Fourier mistakenly believed that there is a significant contribution of radiation from interstellar space. Still, Fourier's consideration of the possibility that the Earth's atmosphere might act as an insulator of some kind is widely recognized as the first proposal of what is now known as the greenhouse effect,[18] although Fourier never called it that.[19][20]"
Nagu näha, siis Fourier oli tugevasti hädas, kuna ei suutnud selgitada, miks maakera on niivõrd soe, aga arvutused näitasid, et peaks olema lausa ca 33 kraadi külmem. Fourier arvas, et lisaenergia äkki tuleb mujalt kosmosest ja selles suhtes oli tal ka õigus, sest tõepoolest, kauged tähed soojendavad ka maakera,aga väga nõrgalt. Praktiliselt olematu mõjuga.
Termose värki ma ei hakka kommenteerima, kuna termose kohta on teada, et töötab mõlematpidi. Kui maakera oleks termos, siis päke teda ei soojendaks.
Siin on tema 1827 aasta paberi üks inglisekeelne tõlge, mille leidsin:
Võtame näiteks ühe tsitaadi tema 1827 aasta paberist:
"The original heat conserved in the interior of the mass has long ago stopped
having any noticable effect at the surface; the present state of the terrestrial
envelope allows us to know with certainty that the primitive heat of the surface has almost entirely dissipated. We regard it as very likely, given the construction of our solar system, that the polar temperatures of each planet, or at least most of them, is little different from that of space. This polar temperature is essentially the same for all bodies, despite the fact that their distances from the Sun differ greatly"
Tõlkija märkus sellele tsitaadile:
"This argument is qualitatively right, but quantitatively wrong. The actual ”temperature of space,” which may be identified with the microwave background radiation, is more like 4 degrees Kelvin than 200 degrees Kelvin, as Fourier supposed. "
Mida me näeme, on see, et teadus muudkui areneb. Fourir oli kahtlemata väga tark mees, aga tänapäevane teadus on edasi arenenud ja Fourier väited on tänapäevase teaduse silmis ebatäpsed. Muidugi, tekib küsimus, et kummal üldse õigus on, aga see selleks.
Kui seda artiklit lugeda, siis Fourier rääkis päris palju, kui mitte öelda, et enamasti maakera sisemisest energiast ja üritas ennast veenda ja jätta muljet, et see on tühine, mis jõuab maapinnani.
Wikist:
Earth's inner core is the innermost geologic layer of planet Earth. It is primarily a solid ball with a radius of about 1,220 km (760 mi), which is about 20% of Earth's radius or 70% of the Moon's radius.[1][2]
There are no samples of Earth's core accessible for direct measurement, as there are for Earth's mantle.[3] Information about Earth's core mostly comes from analysis of seismic waves and Earth's magnetic field.[4] The inner core is believed to be composed of an iron–nickel alloy with some other elements. The temperature at the inner core's surface is estimated to be approximately 5,700 K (5,430 °C; 9,800 °F), which is about the temperature at the surface of the Sun.[5]
Mina arvan, et see vaat et peaaegu kuu suurune 5500 kraadine küttekeha planeedi sisemuses siiski omab mingit mõju:)
Sõidaks tegelt ise ka hea meelega elektriautoga ja jätakski diisli maa sisse tulevastele põlvedele, et nad saaksid kasvõi näiteks šampooni ja muud eluks vajalikku sellest valmistada.
Kas leiduks mõni hea ja loodusest hooliv inimene kes annetaks mulle elektriauto, et saaksime sellega koos ühe suure heateo teha loodusele ja koos sellega jätaksime väiksema jalajälje looduskeskkonnale? Kui on selline hea inimene maailmas olemas siis võib mulle kirjutada ja teeksime diili ära looduse heaks ja sellega koos looksime puhtama elukeskkonna ning siis ma enam ei tossutaks nii palju oma diiselautoga ega rikuks inimeste kalleimat vara (tervist) sellega.
Elektriautode kasvava populaarsuse tuules on automüüjate kinnitusel hoogustunud ka kallite Teslade müük ning tänu riigi toetusele ja langenud hinnale on need kättesaadavad varasemast rohkematele autoostjatele. Kui aga selline auto garantiiremonti vajab, SIIS EESTIS SEDA AMETLIKU ESINDUSE PUUDUMISE TÕTTU TEHA EI SAA.
Täna õhtul oli see ristirüütel ringvaates ja tema usk käseb kõigil käpad fossiilkütustest eemal hoida. https://epl.delfi.ee/artikkel/120249390/20-aastaselt-peatada
-kohtus-olitehas-kust-tuleb-see-mote-ja-joud
Aga reikop nagu alati biiti ei jaga ning ajab ümmargust mõttetut mula ja jättis noorsandilt küsimata ühe lihtsa küsimuse- kuidas te latsekesed tulevikus elada kavatsete kui kõik fossiilkütused maa sisse tahate jätta.
Jäi silma:
"“Puhta roheluse” räpasem külg
… Suur õhinast välja kasvanud paljude jaoks ülitulus hullus omab ka teist poolt, millest paraku ei räägita. Vaene lõuna kaevatakse tühjaks vaid selle nimel, et isegi siinsed enam kui puuduliku haridusega, kuid ülimalt enesekindlad ja küsitava vaimse seisundiga aktivistid saaksid kellegi objektiks olles enesega rahul olla ja toime tulla. Seda viimast seniks, kuni nad vajalikuks osutuvad.
Iga tuuleturbiin peidab enda taga saladust. Loomulikult muudab ta niisama puhuva tuuleiili elektriks, kuid kõik see, millest see riistapuu tehtud on, on otsekui tabu. Iga üksus nõuab tsementi, liiva, terast, tsinki ja alumiiniumi. Ja muidugi tonnide viisi vaske – seda nii käigukasti, generaatori, transformaatori ja lõputute kaablirullide jaoks.
Rannikust eemal asuva turbiin vajab keskmiselt 67 tonni vaske, mille kaevandamiseks läheb vaja 50 000 tonni maagi maast välja kaevamist ja ümbertöötamist, see kogus on ca 5 korda enam, kui kaalub Eiffeli torn. Pisku roheenergia jaoks on vaja tervet suurt tükki meie jalge all olevast maast.
Põguski ülevaade Tšiili põhjaosas asuvast Los Pelambresist annab üle mõõtkavadest, milles kogu asi toimib. Kraatri kurgus on 3600 meetrit, sellest „august“ tuleb ca 2% kogu maailma vasetoodangust.
Suured veoautod viivad maagi 13 kilomeetri kaugusele, töötlemine vajab seal nii haruldast vett ja elektrit, kogu asja juhib Antafogasta nimeline firma, peakorter on sel Londonis. Elekter tuleb hüdrojaamast, see tõmbas põllumeeste maa küll kuivaks – no ja mis siis? Vett on vaja rohepöördeks!
Kaevandus muudkui kasvab, vett on ikka vähe ja nüüd tuuakse juba magestatud vett ookeanist, paar aastat kestab asi veel kindlasti, siis on tühjaks tehtud ja kui palju turbiine selle aja jooksul jõuab toota! Tuleviku tarbeks ohverdatakse paraku olevik, inimesed sealhulgas.
Ressursiuurija, valdkonna üks autoriteetsemaid „tegijaid“ Mathis Wackernagel kirjeldab seda kui hävituslikku arengut. „Me pole paraku tuleviku üle kuigi palju mõelnud“ – nii ütles Wackernagel, kelle sõnul maakera vajaks iseenda regenereerimiseks vähemalt 1,75 maakera. Kui kõik inimesed maailmas kulutaksid nagu sakslased, siis oleks vaja vähemalt kolm maakera.
Ta toob näite, et kui mineraalide kasutamiseks raisatakse rohepöördeks ära kogu vasemaak, siis pole enam ressurssi kasvõi peedi kasutamiseks. Ülimugava auto Jaguari väljavahetamine lihtsalt loosungitäiteks näiteks Teslaga võib olla lühinägelik.
Paljud arvavad, et kui nad sõidavad elektriautoga, kasutavad vaid tuule- ja päikeseenergiat ning kogu kelder on täis liitiumakusid, siis on nad jätkusuutlikkuse eesrindlased. Nad ei aimagi, mida tähendab kõigi nende materjalide tootmine.
Kasvõi näiteks seda, et ühe tonni neodüümi (haruldane metall, mis kasutusel turbiinides) tootmisel eraldub 77 (!!!) tonni CO2-te?! Isegi tonni terase tootmisel eraldub vaid 1,9 tonni sedasama süsinikdioksiidi.
Päikeseenergia park, mille mõõdud 1000X1000 meetrit, sisaldab 11 tonni hõbedat. Üks Tesla Model S sisaldab liitiumi sama palju kui 10 000 telefoni, elektriauto vajab kuus korda rohkem kriitilist toorainet kui sisepõlemismootoriga auto – põhiliselt vaske, grafiiti, koobaltit, niklit. Maismaal asuv turbiin nõuab samu materjale üheksa korda rohkem kui gaasi jõul töötav jaam. Umbes 150 miljonit tonni vaske on juba praeguseks kasutatud ülekandeliinideks üle kogu maailma. Siinjuures tasuks meeles pidada, et inimkond on alles selle pöörde algfaasis!
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel suureneb toorainete vajadus aastaks 2040 neli korda, liitiumi vajadus seejuures suureneb – pange tähele, 42 korda! Agentuuri juhi Fatih Biroli sõnul muutuvad need elemendid elutähtsateks, sest muutuvad energiasüsteemida lahutamatuteks komponentideks. Paraku on viimase aja arengud ja praktika siiski näidanud, et entusiasmist ja näiliselt „puhtast“ energiast ei pruugi piisata. Ja pange tähele – sõltuvus fossiilsetest kütustest muudab ühiskonna OPECI riikidest veelgi sõltuvamaks.
Birol räägib avatud tekstiga sellest, kuidas üha enam riike ja valdkondi on muutunud toorainesõltlasteks. Indoneesia ja Filipiinid varustavad maailma 45% ulatuses vajalikust niklist, Hiina toodab 60% haruldastest muldmetallidest, Kongost tuleb 33% kogu koobaltist. Lõuna-Aafrikast tuleb 75% plaatina – tootmise kontsentratsioon on isegi suurem kui nafta ammutamise puhul. OPEC katab maailma nõudlusest 35%, samas toodavad 10 riiki 70% vajalikest toormaterjalidest.
Toorme hind läheb aina üles, sest vajaliku osise hulk maagis väheneb aina, kasutusele tuleb võtta ka kohad, kus vajalikku metalli maagis minimaalselt – auk maas muudkui kasvab. Viimase 12 kuu jooksul on nikli hind tõusnud 26%, vask 43% ja alumiinium 56%. Liitiumkarbonaadi hind on tõusnud aastaga 3 korda ja jõudnud 20 000 dollarini.
Metallivarud maailma ladudes samal ajal vähenevad hirmuäratava kiirusega ja isegi Birol on sunnitud tunnistama, et soovi ja tegelikkuse vahel võib olla üsna suur vahe.
Kui kellelgi midagi on ja kellelgi ei ole, kuid väga tahaks – see olukord toob kaasa täiendavad julgeolekuohud, Kartaagogi hävitamise põhjuseks toodi omal ajal see, et seal kasvavad nii head oliivid, et kohalikud pole neid lihtsalt väärt – tuleb ära võtta!
Kaevandus rohepöörde nimel tähendab rikast maad ja vaest rahvast selle pinnal. Kaevandused tulevad, inimesed lähevad – täpselt nii, nagu juhtus Naurus ja kasvõi Ginea külas nimega Hamdallayes, kust boksiidi kaevandamise käigus inimesed järsku kuidagi otsa said.
Ginea on huvitav riik – maailma vaesemad inimesed, kuid maapõues ilma suurimad boksiidivarud. Selle kaevandamise käigus kaob muuseas ka vesi, asja opereerib Saksamaal asuv kompanii AOS, kohalikud aktivistid on selle laastamise vastu küll sõdinud, isegi Saksa keskkonnaagentuur on vaikselt sõna võtnud – ei midagi, raharongid sõidavad ikka omasoodu. Lisame siis veel nende kaevanduste poolt tekitatud reostuse ja see ületab ettekujutusvõime, paraku ei ilmu need mitte kuskil ja aktivistid ei taha neist midagi teada. No upub 270 töölist lekkinud paisu all, no protestivad kohalikud Šveitsi kompanii tegevuse vastu Guatemaalas viimase röövelliku tegevuse vastu nikli tootmisel, mis on viinud eriolukorra väljakuulutamiseni riigis – ja mis siis?
Tuleme korraks veel tagasi elektriautode juurde. Iga selline vajab 150-250kg spetsiaalseid algaineid. Suurimad osad koosnevad grafiidist, niklist ja vasest, lisaks mangaan, liitium ja koobalt. BMW juht Oliver Zipse teatas, et BMW teeb kõige rohelisema auto – lubas isegi seda, et firma ei kasuta tooret, mis saadud laste tööga ja kasutab seevastu vaid „puhast“ ökotooret. Sellist pole siiani õnnestunud paraku turult leida. Samas arvatakse BMW-s et aastaks 2030 on 50% konveierilt tulevaid autosid elektrilised praeguse 3% asemel. Reaalsed võimed BMW-l tooraine hankimise üle puuduvad ja siit haigutab vastu vastuolu reaalsuse ja retoorika vahel.
Hiina on omaette faktor – arvatakse, et kõnealuses valdkonnas on Hiina palju võimekam tegija kui ÜRO kogu oma aparaadiga. Jällegi – loosungitest hoolimata on lääs suuresti kogu oma tootmise just sinna areaali viinud ja sõltub sellest üha enam. Lisame siia veel Venemaa ja saame jõu, mida eirata pole võimalik.
Seega – see roheline ei kipu sugugi nii väga roheline olema.
Alles hiljuti protesteerisid noored Toompeal kliimamuutuste, eriti aga just CO2 emissiooni vastu. Küsimuse peale, et palju seda jubedat gaasi meil atmosfääris siis juba on, vastas entusiastlik 12. klassi õpilane, “vaat et juba pool!“. Kuulnud, et siiani ikka ca 0,04%, teatas ta veendunult, et “palju seal siis enam puudu on?!“. Vast oleks targem koolis olla ja õpetajat kuulata?!“
Kõigepealt ma korjaks neil lastel käest mobiilid ja paneks kinni interneti, sest see on kõik meeletu elektrikulu ja praegu ei tooda elektrit ei päike ega tuul. Siis vaataks üle nende nende naftast toodetud riided ja soovitaks midagi maavillast. Samas lambanahkne kasukas ongi soojem kui vatiinist voodriga keemiajope. Siis teeks mõned klassiekskursioonid kaevandustesse- vask, liitium, nikkel, kuld, hõbe jne ning kõik need arengumaade kaunid maastikud ja tööd rügavad põlisealnikud oma lastega- ehk saavad meeldiva reisielamuse. Aga kuniks need lapsed pole oma silmaga ELU näinud, jäävadki nad tseeoost kaagutama.
hea oleks jeekim kui saaks võrreldavad arvud siia välja tuua:
mida ja kui palju kulub 1mwh tuuleenergia tootmiseks, päikseenergia tootmiseks võrreldes kivisöega, põlevkiviga, maagaasiga, tuumaelektrijaama korral.
Palju ja mida üles kaevatakse, mis on sellega kaasnev saaste. ja kogu elutsükkel siis, alates tootmisvõimsuse rajamisest kuni utiliseerimiseni. juhitamatute võimsuste korral ka salvestuse teema.
Elektriautodega on see arvestus ammu tehtud. selgus, et kui taastuvallikatest elektrit ei saa, siis elektriauto saastab pigem kogu elukaart arvesse võttes rohkem kui diisel.
Klassieksursiooni võib Eesti lastele teha Ida Virumaale. näidata neid alasid, mis on kaevandamistega kasutuks muudetud, kui suurel alal on veerežiimid rikutud, mida kujutavad endast põlevkivijäätmed. Lisaks näidata juurde, et kuhu me jõuame tänase põlevkivi planeeritud kasutamisega (ka uue õlitehasega kaasnev mõju) lähema mõnekümne aastaga. kui palju alasid muutub veel kasutuskõlbmatuks, mis on mõju veekasutusele ja põhjaveele.
Ja kõrvale on noortele hea teadmine suhtarvud - palju on Eestis elaniku kohta neid rikutud maaalasid ja kui palju on neid mujal arengumaades, kus maavarade kaevandamine on oluline osa majandusest.
Oleks väga huvitav teada ja see info on kindlasti olemas.
Aga muidu niisama pedaalida siia lihtsalt ühte auku infot, ei anna midagi. inimkond on suur ja kogutarbimine ja energiakasutus ongi meeletu.
Puht loogiliselt aga ei tundu usutav, et see tuulegeneraator saastab iga toodetud mwh kohta rohkem kui näiteks söeelektrijaam. Pealegi on tuulikupargi ehituses kasutatud metallidest enamus lihtsalt taaskasutatavad. rohkem on nendest tuuliku labadest räägitud, millega on vähe peale hakata. Aga kui tuuliku vundament korra tehakse, siis selle peale on peale mõningast täiendamist võimalik panna ka hiljem võimsam tuulik, ühendusliinide korral ei pea alati vana üles võtma vaid võimsuse kasvades lisatakse täiendav lii kõrvale ja ka vana jääb kasutusse jne.
Keesulisem on salvestamise vajadust arvesse võtta.
Päiksepaneelidega on sama teema. tahaks näha konkreetseid võrreldavaid andmeid iga toodetud mwh kohta.
Lapsed peavad teadma seda, et kuidas me edaspidi oma moobiilide laadimiseks elektrit saame kui põlevkivi maa alla jätame. Lastele tuleb rääkida seda, et tuul ja päike ei ole iseenesestmõistetavad asjad kui teemaks elekter- nii nagu on olemas vahelduvvool, on ka vahelduv päike ja tuul ning vaheldumise vaheaegadel neid lihtsalt ei ole. Lastele tuleb palju rääkida kõikide asjade erinevatest tahkudest, muidu nad arvavadki, et kõik tuleb nipsust.
Ma olen nende rohepöörajate suust kuulnud palju igasugu roheloosungeid ja maakera pekkimineku jutte, aga ei ole kuulnud kindlat ja toimivat plaani ilma fossiilkütusteta elamiseks. Võinoh mingi plaan neil on- vähendame saastet kui vähem fossiile põletame. Aga mis määrani me vähendame? Kas nad ise ka on võimelised senisest eluviisist loobuma kui midagi vähendatakse? Kuidagi jõle üheülbaline on see rohepööre- ei mingit pikka plaani neil pole kui ühe erakonna loosungit kasutada.
Ahjah, viimane euroliidu plaan oli teha uued plastist piimapudelid seniste kartongpakendite asemele. Ikka reostuse vähendamiseks.
Ma kõike ei viitsinud lugeda, aga see osa jäi silma "kirjanik" Andres Raid üllitises "Elekter tuleb hüdrojaamast, see tõmbas põllumeeste maa küll kuivaks – no ja mis siis? Vett on vaja rohepöördeks!
Kaevandus muudkui kasvab, vett on ikka vähe ja nüüd tuuakse juba magestatud vett ookeanist ..."
Et misasja?? Hüdroelektrijaam ei tarbi vett - vesi jookseb temast läbi lihtsalt :-) :-) Lumi ammu maas, aga mingid tüübid ikka veel söövad seeni :-)
"Ahjah, viimane euroliidu plaan oli teha uued plastist piimapudelid seniste kartongpakendite asemele. Ikka reostuse vähendamiseks."
Kui sa teaksid milline PITA on selle lamineeritud kartongpakendi ümbertöötlemine võrreldes monoplastist pudeliga sa plaksutaksid rõõmust! @solbeer
Mis viga on tavaliselt liitrisel kilepakendil? Tunduvalt vähem materjali, lihtsam kokku koguda ja utiliseerida elik ümber töödelda. Euroliidul lihtsalt meeldib üks saast teise saasta vastu välja vahetada.
Jaa jaa, saan aru, paljulapselisel perel on neid kilekotte jõle tüütu poest koju tassida ja lähevad nad kergesti katki ka.
Ma küsiks hoopis sedasi, et mis vanadel piimapudelitel häda on, mida piimamees murikamaal ukse taha tassis ja meie riigis kolhoosi poest ise koju tassima pidi? Pole vaja ümber töödeldagi, aind pesta/stereiliseerida enne uut kasutust ja mõned kilduma hakanud pudelid ümbersulatamisele.
Mälestus küll vana, aga tootjad vihkavad ringlevaid pudeleid, nendega on palju tegemist ja hinnavahe uuega olematu, lisaks veel lisaruumi ja seadmete vajadus.
Tõesti ei oska öelda kui kulukas on taara vastuvõtt, sortimine liigiti, vedu piima või viinakombinaati, pesemine jne. Tänapäeval on ring ju selline, et viskad taaraautomaati, sealt viiakse jahvatusse ja peeneks jahvatatud pudist tehakse uued klaas või plastpudelid. Ilmselt ka mingi hügieeniteema nende klaaspudelite pesemisel, et äkki ei saa ikka nii steriilseks kui vaja. Aga fakt on see, et elame pakendiuputuses ja seda võiks ikka kõvasti vähendada. Lõigatakse kümme viilu suitsuvorsti või sinki, pressitakse kahe kiletüki vahele ja ongi järjekordne reostus tehtud.
Muideks, inglismaal vist siiani piimamees toob hommikuti klaaspudelid ukse taha.
