Ausalt öeldes ei oska seda kuidagimoodi kommenteerida. Lihtsalt nõutuks võtab selline heintest kõrgemaks kasvanud idiootsus. Ühele hektarile maetakse üle miljoni maha.
Jutt käib ikkagi pargi rajamisest inimestele. Putukatele loomulikult piisab kui tühermaa jääb tühermaaks. Ka opositsioon nõustub, et seitse miljonit on palju, aga 3,5 miljonit oleks OK.
Kui kõik räägivad tähtsalt mingist kontratsüklilisest investeerimisest, siis loomulikult majanduse käimatõmbamise mõttes on see just praegu hea ja vajalik projekt. Seda enam, et pole näha, kuidas ja kellele see peaks kahju tegema.
Mulle tundub, et rohepöörajad üritavad oma kesiste teadmiste pealt tulevikku kujundada liiga kiiresti. Igasugu akupangad, tuulikud, paneelid jms. on tõenäoliselt 50 a. Pärast naerualused, samuti peetakse maakera rikkujateks praeguseid “rohelisi muusid”, kes väheste teadmiste najal fundamentaalseid asju läbi suruvad. Olen enam kui kindel, et vatsti tuleb energia vallas kõikemuutvaid avastusi ning oma ajast ei tasu ette rutata. Tuleks taaskasutada niipalju kui võimalik ning fosiilsete kütustega säästlikult ümber käia. Just nüüd, kui autod on võrreldes 20a. Taguse ajaga ökonoomseks ja suht puhtaks arendatud, hakkame otsi kokku tõmbama ja uut päris lahendust tegelikult ei ole. Maakera sõelapõhjaks kaevandamine on väga vale tee, mõned saavad väga rikkaks, mõned veidi mugavama elu, väga paljud kannatavad. Üks korralik päikesetorm või meteoriit kuluks küll ära, tooks äkki inimesed oma tahtmistega maapeale tagasi. Pole vaja autoga supikaussi mööda linna vedada, bolt, wolt jms. Kräpp.
Riigi eelarve ja linna eelarve pole käsikäes. Kas nüüd lasteaia asemel disainida 6 milku eest 1 milku maksev muruplats, on omaette küsimus. Jah, demagoogitsesin praegu.
Kopp ees neist tüüpidest, kes pidevalt miljonilaristamisi õigustavad.
Mida saab miljoni eest hektarile teha- neli korralikku kinnistut ja 250 000 eest korraliku maja. Seitse kooli või lasteaeda oleks miljoniga väga õnnelikud. talina tänavad on talvel kõigile teada, aga umbrohu kasvatamine on muidugi ülim prioriteet. Kas talinas on inimeste üleküllus juba olemasolevates parkides? Käib tihe rebimine, kes platsile ära mahub? Miljon on siin riigis peenraha, eriti kui ametnike ja poliitikute kätte satub. Palju sellest seitsmest millist kilekottidesse pakitakse ja omadele jagatakse?
Oh seda irooniat küll. V12 ja V10 mootorite boikoteerimine on viinud sinnamaani, et maru külm on nagu kolmekümnendate lõpus eelmisel sajandil ja ilmselgelt kliimasoojenemine tagurpidi käigu saanud tänu rohelisele inimtegevusele hoolimata plastmägede otsas paljunevatest euroopa prügikastimaade rahvastest.
Viimane lause aga on tähtis... Vähemalt minu arust.
Nende rohehullude peamine argument ongi see, et just sellised ekstreemsed ilmastikunähtused ongi kliimasoojenemist iseloomustavad tegurid. Kuskil kallab ladinal vihma, suvel 40 kraadi sooja, polaarjoone taga -38 jne. Eks mullegi meeldiks detsembrist märtsini -5 ja 10cm lund, aga no pole ükski aasta selline olnud. Tuleb siis edasi kannatada seda kliimasoojenemist.
Aga dubaisse tahavad kõik- seal ju kena soe ning lennukiga saab kiiresti kohale. Rovaniemis taha keegi konverentsitada.
Kes need rohehullud on? Kas need 98% teadlastest, kes oma teadustööga kliimamuutusi uurivad ja on ühel meelel, et kliima on kiirenevas tempos soojenenud peale tööstusrevolutsiooni?
Ma küsin seda teaduslikust huvist. Kui keegi vastab, siis võiks juurde panna ka enda soo (mees, naine, muu) , vanuse ja haridustaseme (alg, põhi, kesk, kutse põhihariduse baasil, kutse keskhariduse baasil, kõrgharidus).
Olen oma elus kohtand rohehullu, kes radikaalselt üritab sulle selgeks teha, et tööstused on pahad, mass toidu tootmine on paha jms.
Ise kandis teksaseid, mis kokku õmmeldud Türgis, kangas Indiast. Jalanõud, mis tehtud Indoneesias... Mis tingimustes kõik eelnev tehtud, pea vist väga kirjeldama (ise olen seda kõike näinud).
Söövad Mäkis burksi ja lähevad meeleavaldusele bussiga, mis tarbib diislit... ja liimivad end tööstuslikult tehtud liimiga asfaldi külge...
Sorry, aga minu jaoks pisut silmakirjalik käitumine.
Ehk siis... kõik on paha, a ise sellest loobuda ei taha (v ei saa)
-
Ja mida see sugu, vanus ja haridustase siin annab?
Eks tal oli siin vihje sellele, et põhi- ja keskharidusega inimesel lai silmaring puudub, alla kahekordse doktori pole üldse mõtet sõna võtta.
Selleks ei pea teadlane olema, et graafiku pealt muutust näha, piisab, kui oled põhikoolis matemaatika tunnis käinud.
Teadlased on ka ühtlasi samal meelel sellega, et meie planeet on läbi aastate samasuguseid tükke teinud ja isegi enne seda, kui koopainimene lõkke leiutas ja mammutiliha masstootmisesse surus.
Kurja, siis pean vist teemas vakka olemas, mul teiste poolt heakskiidetud vaid kesk... Sai ka kunagi nii mõnegi kõrgema kooli uksi kulututatud, kuid miski ei kõnetanud ning otsustasin ise õppida ja ise teha ja täna leian end pahatihti olukorrast, kus saan, et vaat paremini noist maailma asjadest aru, kui mõni kahekordne doktor, kes kuivalt tsiteerib oma kooliaegset õpitut, ega oma kriipsu jagugi seda päris infot, et kuda asjad on...
Keskaegsel soojal ajal olid Gröönimaal (Iceland), mis on saanud nime sellase roheluse järgi, põllundusest elatuvad viikingite asundused. Tegelikult oli Gröönimaa sama roheline kui oli sellele sinna inimeste meelitamiseks nime pannud Erik Punane. Pronksiaja kliimaoptimumi ajal umbes 1350–1250 eKr oli Alpide mäestiku Aletschi liustik umbes 1000 m võrra lühem kui tänapäeval.
Ma tuletaks härra magistrile meelde tõstamaa vanasõna, et ükski ülikool ei suuda korralikku lolli ära rikkuda. Oma tutvusringkonnas mind lausa "vihatakse" selle ütluse pärast, sest osad tunnevad end puudutatuna :).
Mees, keskiga, kutseharidus keskhariduse baasil.
Eks seal suhtumises ja vaatenurgas ole vahe sees ikkagi, eriti analüütilises lähenemises. Oleneb ka inimese iseloomust, mõni polegi pika jutu mees hoolimata kraadist.
Tänan vastuste eest! Ma tean ühte mitterohehullu, keda jubedalt häirivad jõulutuled kodudes ja linnas (elekter kulub). Lisaks ka amatöörsport (sportlane sööb rohkem). Ta ei saa üldse aru, et tema kodune naise pandud jõuluvalgustuse elektrikulu detsembris on väiksem kui autoga 1 x autoga linnas käiku ja amatöörsportlane sööb pigem vähem sest ta ei toida enda ülekaalu. Arvuta ja seleta, mis sa tahad, iga aasta täpselt sama jutt. Milleks linnas need jõulutuled kui selle raha eest võiks lund lükata või milleks on jalus need amatöörsportlased suvel rattaga, talvel suuskadega. Raiskavad toitu.
Ka siinse foorumi sisu on see, et kedagi ei huvita mis päriselt toimub, mis nurga pealt on mõtet oma igapäevaelus midagi muuta, millel on reaalne mõju väiksemale saastamisele ja mis on pigem lihtsalt mugav asendustegevus. Kärbi autoga sõitmist poole võrra, on väga suur mõju isiku enda saastamise vähendamisele, toatemperatuuri alandamisel 1 kraadi võrra , samuti. Suvel vastupidi vähemal jahutamisel. Aga see on nagu peaga vastu seina jooksmine. Aru ei saada. Ikka näidatakse näpuga kellelegi teisele või riigile või öeldakse, et ma ju sorteerin prügi, kas see ei ole juba suur panus? Prügisorteerilimise ärajätmise ökoloogiline mõju terve elu jooksul on sama, mis keskmine inimene autoga 6 kuuga sõidab. Piltlikult öeldes loobu parem autost ja saada prügisorteeriline pikalt.
Ma olen seda juba maininud ja kordame siis veel- tarbimise ja tootmise vähendamine võiks peale hakata tootjatest- mõttetu ja kohe laguneva rämpsu, kiirmoe, suurte raskete tilli pikendavate autode tootmine ning kõik muu kama, mida päevast päeva vorbitakse ja keegi jälle ostab ja viskab minema- seda kõike ei ole vaja. Piltlikult öeldes meid sunnitakse tarbima, sest inimene on saanud kätte maigu, et jõle mõnus on jälle midagi uut osta. Šoppamine on haigus, ületarbimine samuti, aga kui toodetaks ainult neid asju, mida tegelikult vaja ja mitte kümnes eri variatsioonis, siis jääbki tarbimispidu ning reostamine kestma. Aga samas püüa ette kujutada sellist maailma, kus tootjatele järsku öeldakse, et stopp, aitab sellest meeletust kasumiteenimisest ja nüüd teed ainult seda, mida inimesed tõepoolest vajavad ja teed need asjad nii kvaliteetsed, et vähemalt 10a kestab, siis kukub kogu kapitalism ja koos sellega praegu tuntud maailmakord hoobilt kokku. Mis järgneb, ei kujuta ette.
Inimene on nõrk, talle meeldib tarbida ja kui saad aasta vana telefoni asemele osta tonni eest uue, siis ta ostab, kui saad vana teleka välja vahetada uue ja veelgi ilusama pildiga pilli vastu, siis vahetad. Kolm aastat vana pesumasin andis otsad- palun, poes on kümneid eri masinaid igasugu maitsele ja igasugu hinnaga, aga no krt nad kõik teevad ju lõppude lõpuks ühte sama asja- pesevad pesu. Pesku siis see üks masin 10a järjest, ega uus masin pesu ikka puhtamaks ei tee kui senine. On siis megalt vahet, kas tsentrifuug teeb 900 või 1200 pööret? Muidugi kohe keegi tuletab meelde vene aega, kus riiulid olid tühjad ja valida said ühe pesumasina ja ühe teleka vahel (unustame praegu defitsiiditeema), aga reaalselt võttes ei ole vaja müüa kümmet- kahtekümmet erinevat asja, mis kõik teevad ju tegelikult sama töö ära. Vahe on vaid hinnas, vahe on tootja nimes, reklaamis, turunduses, aga lõpptulemus on ikka sama- asi helistab, asi peseb, asi näitab pilti, asi külmetab, asi puhastab vaipa jne.
Niiet seni kuni tehased huugavad, jäävad ka inimesed tarbima.
Jutt jumala õige. Rahvaarv on küll tõusnud ehk lähebki rohkem süüa ja tooteid vaja aga see asjade kiire suremine on needus igast vaatevinklist. Remontimine on ka kohati pea võimatuks tehtud sest kruvide asemel on liim ja needid või suisa keevised. Kasvõi lihtne harjade vahetus genekal või mis iganes harjasmootoril.
Sellest ma räägin. Inimene mõtleb ennast saamatuks, süüdi on rahvusvaheline imperialism ja 4 aastaaega.
Plaanimajandust tahad tagasi või? Inimesele autoostuluba ja tootjale kohustus toota auto, mis kestab. Siis on tulemuseks Hindustan Motorsi Ambassador :) . Äkki saaks inimene ise ka midagi ette võtta, et enda ja pere elu vähem laga maha jätaks? Ja alusta suure mõjuga asjadest, mitte poes kilekoti 10x asemel 15x kasutamisest. Isegi kui muidu korraliku pesumasina või auto remont on kallim ja tülikam kui uue ostmine, siis remondi vana ära näiteks. Mõtle autoga sõidud paremini läbi, kopereeru pere ja naabriga, mitte ainult mina mina mina ja mul ei ole aega teistega asju kooskülastada ja peres sõidavad kõik üksi oma autoga. Ja naabrid samuti. Söö vähem liha ja hinnast hoolimata osta pigem Eestis kasvatatud ja toodetud toitu.
See vähem liha on nüüd küll väga vale soovitus. Söö kodumaist, kui rahakott kannatab. Eesti toodab oma riigi jaoks vajaliku liha koguse ca 95% ulatuses aga poolakas maksab rohkem, võtab head jupid endale ja paiskab kehvemad jupid meie turule tagasi kasvõi vorstina. Taimetoitluse propageerimine siin foorumis aga on taunitav tegevus nagu ka karnivoori ja muude ekstreemsuste dieedid.
Siin ongi nüüd see kitsa silmaringi elementaarne näida- plaanimajandust tahad tagasi või?
Kuna enamus inimesi (vaatleme euroopat ja peamiselt ida poolt) tunnebki vaid kahte maailmakorda- sotsialistlik plaanimajandus ja kapitalism, siis ei suudetagi ette kujutada midagi muud. Mida on inimesel põhiliselt vaja ehk siis kolm vaala, millel tavaelu põhineb, söök, seks ja uni. Mõned saavad ka seksita hakkama, järelkasvu eest hoolitsevad teised, aga söök ja uni on elus püsimiseks vajalikud ning sellega inimsugu 24 tundi ööpäevas ka üldjuhul tegeleb. Söögi jaoks on raha vaja, seega tehakse tööd ja magamiseks kohta ja seegi eeldab töötegemist. See on siis lihtsustatud versioon elust. Aga kõik muu, mis selle elukesega kaasneb, ei pea olema nii meeletult kirev, saab ka lihtsamalt, samas ei tähenda see, et kõik nö elurõõmud hüljata tuleb. Ei hüljatud neid rõõme ka sajand, kask, kolm tagasi- keegi ei osanud ettegi juhutada autot, telefoni, telekat, aga elasid ja ilmselt olid ka rõõmsad. Rikkad vähemalt. Võtame näiteks amišid- väga askeetlikult elavad inimesed, aga üldjuhul eluga rahul, sest ei ole kuulda olnud, et sealt massiliselt põgenetakse. Seega võtamegi näiteks lähetpunktiks amišid, lisame pildile natukene värve juurde ja saamegi maailma, kus kõik tänased lõbud ja naudingud jäävad alles, aga lihtsalt väiksemas mahus- poes on valida nelja eri diagonaaliga teleka vahel, telefon teeb täpselt seda mida vaja- helistab, pesumasin pealt- või eestlaetav, üks kuni 3kg pesu poissmeestele, teine 6kg peredele, autodest on valida mõistliku mootoriga luukpära, sedaan, universaal või mahtuniversaal- väikebuss ja tegelikult piisabki sellest. Point lihtsalt ongi selles, et toodame pigem vähem asju, aga endistviisi kõike vajalikku, mitte et peame tagasi pöörduma 19. saj elustiili juurde. Ja eestis põllumehed lükkavad adrad haljaks ja hakkavad tootma kõike seda, mida eestlane sööb ja midagi ei pea sisse vedama. Mõtlen põhitoidust, mitte banaane ja apelsine- neid ikka toome, sest mitmekesine toitumine ei ole halb. Halb on ülesöömine.
Niiet lihtne ju, ei mingit plaanimajandust, ei mingit defitsiiti, kõik on endistviisi saadaval, lihtsalt valik muutus veidi üheülbalisemaks- sa ei saa enam leti ees seista ja mõelda, et mida milline see õige valik nüüd on, silme eest on kirju ja hinnad seinast seina.
Kuid kogu see mõttekäik praeguse kapitalismiga ei haaku- leia üks ärimees, kes loobuks kasumist, kaatrist, jahist, mersust, villast Balil jne.
## uskumatu, et selline tegevus on maksumuselt odavam kui poest uus osta
See ei olegi odavam, aga oma firma auto aku remondi puhul kaovad vahendajad, kes letihinna kujundavad, kõik ahelast ära. Kuti töö palgana sealmaal ühe aku kohta on hinnanguliselt kuni 10 dollarit, sellega ei võistle ükski poeaku.
Muideks sai ka vene ajal neid plaate vahetatud. Miite küll üksikult nagu videos, aga võtsid peetis purgi välja ja panid terve asemele. Kogu aku oli kenasti lahti võetav, pigi kraapisid ära, ühendusklemmid jootsid lahti ja kõik oli tehtav.
Liha kasvatamine on lihtsalt keskkonnale suurema koormusega. Punast liha kord nädalas pidi olema piisav täiskasvanud inimesele. Kord-paar kala või linnuliha nädalas ja rohkem ei ole mitmekesiseks toitumiseks vaja. Kerge öelda aga enamusele arusaamatu ja mittejõukohane.
No ja siis ei jäägi muud üle kui läbi maksude inimest suunata mingis suunas. Automaks ja suhkrumaks, liha maksu vist kuskil ei ole kuskil :)
TAI ekspert kalkuleeris naljaga pooleks, et pool Eestimaa täiskasvanutest, kes on ülekaalus või rasvunud võiks vabalt 1 kuu ainult vee peal olla ja enamus normkaalu ei saavutaks veel. Maailma rekord on kui üks britt oli > aasta ainult vee ja suhkruta tee peal. Võttis alla 125kg ja jõudis normaalkaalu.
Üks aspekt selles ülevõlli asjas, mida olen tähele panud...
-
Seoses tööga liigun palju planeedil ja hotellides. Hotellitoas kiri, et kui tahad uut rätikut, jäta rätik dušširuumi põrandale. Kui kasutad edasi olemasolevat, jäta rätik rippuma. Noh, jätan rätiku rippuma - kuram, vahetatakse ära. Panen päevadeks sildi toa uksele, et "mitte segada", libistavad ukse alt kirjakese, et kui soovite puhtaid rätikuid, pöörduge vastuvõttu.
-
Viibisin ühes hotellis 2 kuud ja kui esimese nädala jooksul rippus "mitte segada" silt iga päev ukse ees, pöördus vastuvõtus manager minu poole, et kas ma toa koristust ja puhtaid rätikuid ei soovigi? Seletasin neile siis, et kui ma päeval toas ei viibigi ja öösel magan, siis kui räpaseks see tuba ikka minna saab ning leppisime kokku, et koristavad minu tuba reedeti.
-
Lihtsalt retooriline küsimus, et kas kodus koristate kah iga päev kogu elamise ja vahetate iga päev rätikuid?
Ok, ise vastan: ei korista ega vaheta.
- - -
Olen ühes maailma suurlinnas ühes buffee söögikohas "All You Can Eat" näinud lettide juures silti, mis annab teada, et see mis kõik võtad omale söömiseks, tuleb ka ära süüa. Vastasel juhul, kui midagi (mis loomulikult on söödav) ära visata, rakendub trahv... (muide, sai ka kaasa võtta, siis trahvi ei rakendu) ja igati õige. Buffee mõte on, et saad ise oma soovi järgi toiduvaliku koostada, mitte jaburalt kuhjata ning siis osa minema visata, kuna lihtsalt ahnusest krabasid mõttetult...
- Kuulda on old, et üha enam laialdasemalt hakatakse seda käitumissuunist rakendama.
-
Üks söömaga seotud seiklus oli kunagi USAs viibides, kus juba tuttavas pubi söögikohas soovisin praadi. Aga kuram, küll olid sääl suured need söömised. No siis küsisin, et kas saan pool praadi - ei jaksa kõike süüa, a toitumist oli vaja. Ei saa pool, pole võimalik. Pisut suhtlemist ja jõudsin juba kokani (eelnevalt, et pool pole võimalik, oli ettekandja info). Kokk siis selle peale, et paneb siis pool kogust kartuleid, pool salatit ja pool liha - no problem. Ettekandja: a te peate ikkagi täis hinna maksma!!! - Ok, no problem, sest hinnakirja järgi see praad ju nii maksiski ja sellest pool saada oli minu soov...
Viimast "väidet" ei usu: HUY ta sealt teest ja veest endale kõik vajaliku sai!
JA sünteetikast ei saa samuti kõike juurde.
Samas õlle ja muna dieet katab suure osa vajaminevast :D
Solbeer, ma arvan, et see ongi plaanimajandus, mida sa kirjeldad. Tootja peab kasvatama ja müüma Eestis jne. Aga selleks tuleb esteks Eesti muust maailmast isoleerida, et inimesed ei teaks kuidas maailmas paremini elatakse. Üldine eluolu tuleb vaesemaks saada oluliselt, et inimene peale rasket ja ebaefektiivset tööpäeva tunnekski rõõmu sellest piskust, mida juhtkond arvab heaks ette näha tavaininesele.
Mismoodi see hotell sii raha teenib kui külastajaid täismahus ei ümmarda? Tuleb homme üks suunamudija, temal käterätte ei vahetata ja juba õhtul on netis suur halamine, et täielik peldik, pidin ühe rätiga kaks päeva kuivatama. Kliendid loevad ja teevad järelduse- sinna ma küll ei lähe ning hotell, õigemini kasumit teeniv ärimees hoobilt pankrotis. Kui maksad 300 taala öö eest, pead ka puhtad rätikud kasvõi kell kolm öösel saama. Aga lahendus on ju olemas- hosteli tüüpi majutused, kus kõik on tunduvalt lihtsam ja odavam. Hotelliärimees võiks ju ümber orienteeruda hostelitele, aga esmalt tuleb murda klientide stammmõtlemine, et mina maksan ja tahan luksust. Tegelikult on tal vaja vaid korralikku lutikavaba voodit, sooja tuba ja öörahu. Selleks pole vaja pidevalt käterätte vahetada ja kui maailmas enam midagi muud peale hostelite ei ole, siis harjutaksegi nendega ja elu läheb edasi.
Krt järjekordne tainas foorumisse tekkinud. Kes rääkis plaanimajandusest, kes rääkis eesti isoleerimisest? Kui lugeda ei oska, siis ära kirjuta vastuseid.
Pole järjekordne, vana hea troll kõigest. Faktuaalsusest vaadatakse mööda ja raiutakse aga juurikaid peale.
Faktuaalsust aga ei viitsi korrata, tühi töö. Liigsöömine on juurtasandil sama haigus nagu alkoholism ja muud sõltuvused, see on tagajärg, mitte põhjus.
Et sellele vastu hakata, võiks lihtsalt külmiku ülepäeviti tühjaks jätta nagu pudeli koju ostmata, alustuseks. Mõni asendab sõltuvuse spordiga aga see on asendustegevus, mitte ravi. Võtad poisilt spordi ära ja vanasse auku tagasi minek on kiire kiire, räägin praktikast.
Hotellidega on jah selline kahe teraga mõõk, samad emotsioonid siin aga lumehelbekesed ei saa kirjadest aru miskipärast, ikka teised süüdi, mitte oma lugemisoskamatus.
Solbeer kuidas see allolev tagada ilma plaanimajanduseta, kui Eesti on vaba riik ELis?
Ega defitsiiti keegi nõuka aeg ju ei planeerinud. Piirame turgu ja majandusministeerium valib välja telekad ja pesumasinad ning autod, mida Eestis müa tohib. Sisepiir lukku ja Lätti autot ostma minna ei tohi? Kliimaministeerium annab ette mida põllumehed toodavad? Sama nagu kunagi anti ette, et maisi on vaja nui neljaks igal pool kasvatada. See on ju plaanimajandus ja kas nõuka aegne majandus oli keskkonna suhtes inimese kohta säästlikum kui lääne Euroopa vabaturumajandus? Kahtlen selles.
Solbeer: "poes on valida nelja eri diagonaaliga teleka vahel, telefon teeb täpselt seda mida vaja- helistab, pesumasin pealt- või eestlaetav, üks kuni 3kg pesu poissmeestele, teine 6kg peredele, autodest on valida mõistliku mootoriga luukpära, sedaan, universaal või mahtuniversaal- väikebuss ja tegelikult piisabki sellest. Point lihtsalt ongi selles, et toodame pigem vähem asju, aga endistviisi kõike vajalikku, mitte et peame tagasi pöörduma 19. saj elustiili juurde. Ja eestis põllumehed lükkavad adrad haljaks ja hakkavad tootma kõike seda, mida eestlane sööb ja midagi ei pea sisse vedama. Mõtlen põhitoidust, mitte banaane ja apelsine- neid ikka toome, sest mitmekesine toitumine ei ole halb. Halb on ülesöömine."
Mina paluks väga fakte selle kohta, et loomse toidu vähem söömine lääne inimesele on kahjulik või et loomse (mitte kala) toidu kasvatamine ei ole ressursimahukam kui taimse toidu kasvatamine. See oleks mulle väga silmi avav. Who kodulehel on tervisliku toitumise all et küllastunud rasvu ja transrasvu peaks menüüs vähendama oluliselt. Kuidas seda ilma liha, erinevate poolfabrikaatide ja piimatoodete kärpimisega menüüst küll teha?
Küll pehme sõnastusega on punane liha koos seda sisaldavate poolfabrikaatidega ka vähi riskitegurite nimekirjas.
Kordan veel isiklikult sulle, mõttetu magister, sest teised ilmselt on asjast aru saanud. Teemaks ei ole eesti, sest eestis ei toodeta külmkappe ja telekaid ja telefone ja autosid, teemaks on kogu maailmas tootmise vähendamine ja toodetakse ainult seda, mida on vaja ning ei toodeta sama asja kümnes eri variatsioonis vaid selle nimel, et tarbijal oleks valik. Tarbijal on ainult üks valik- konkreetne asi, mis teeb oma töö ära ja mitte keegi ei osta koju kümmet erinevat pesumasinat ega kümmet erineva diagonaaliga telekat ega kümmet erineva kerekuju ning mootoriga autot- piisab ühest, mis täidab oma otstarbe. Ja nii väheneb tootmine, väheneb materjalivajadus, väheneb vajadus neid maavarasid kogu aeg juurde kaevandada, tehastes maaki rikastada ja sulatusahjudes metalli toota ja kulutada sellele kõigele meeletutes kogustes energiat ja paisata õhku meeletutes kogustes tseeood ja kui see valmis tehtud asi kestab kümme aastat, ongi kogu maakera reostamine vähenenud x, y või z korda.
Sinu trollimine on täiesti mõttetu.
Jäi silma hea sisuga meem:
Mulle ei meeldi eriti inimesed, kes lendavad eralennukitega soojadesse, naftat tootvatesse riikidesse ja ütlevad, et ma ei tohiks oma autoga sõita ja peaks sööma taimi ja putukaid....
Aga see on ainult minu arvamus,"
Midagi hakkab kohale jõudma, et siis kogu maailmas tuleb teha plaanimajandus ja näiteks ÜRO määrab tarbimis- ja tootmisnormid? Tundub,
et hakkan pihta saama. Enam-vähem siis sama, mis NSVL+ sotsialismileer ja HIINA kokku olid kuskil 70datel ja 80date I pool. Mingi kolmandik maailmast tollal. Mäletan ise hästi, lapsepõlv oli ilus. Meie helehall (belõi notš) GAZ 24 Volga tagaiste oli mõnusalt pehme, eriti kui lapsena täiesti nurga peale istuda kruusateel. Kui sarnases toonides ilmusid mõned aastat tagasi müügile S Audid ja hiljem škodad siia tuli lapsepõlv kohe meelde.
Poolfabrikaadid on saatanast, nõus aga mitte päris nii nagu sa mõtled.
Tuleb hakata 1894 aastast dr. Weston E Price 10 aastasest uurimusest ja seda uurida alustuseks, noh, silmaringi avamiseks või nii.
Kerime natukene tulevikku ja avastame, et piim on maru vajalik jook siiski. Näiteks Ivonna Mendoza, kõva veegan sai oma naha peal seda tunda. Võtame näiteks vitamiin A. Võiks ju mõelda, et porgandist saab seda hunniku ja taimetoitlastel sellega kõik bueno aga miski pärast ei mainita, et see tegelt polegi A vitamiin vaid hoopis beeta keratiin, mis seedimise tulemusel alles saab A vitamiiniks ja seda suisa väga kesise 20:1 suhtarvuga ehk väga väga halvasti omistatav. Vaatame tänapäevast 2020 uurimust ja oh üllatust, A vitamiiniga on kehvasti kõikidel veeganlastel. D vitamiiniga sama lugu, seda taimedest ei saagi, aind mitteloomselt seentest ja vetikatest ja jällegi, kehva suhtarvuga. K2, samasse auku. Edasisi vitamiine ei viitsi üles loetleda kuid need ei ole ainukesed.
Tänapäeval "õnneks" on toidulisandid olemas ja Beyond Meat ja muud derivaadid topivad oma kraami neid täis, kuid jällegi, immendumine maru kesine ja olenevalt vitamiinisordist on veeganitel puudulikkus kuni 72%. Puutumata ei jää isegi beebid, sest rinnapiimas ei saa olla seda, mida emme ei söö.
Lubasin küll vitamiinid rahule jätta aga pean siiski korra mainima B12. B12 vitamiini immendmiseks on vaja tugevat maohapet (World Journal of Gastroenterology) ja ülla ülla, mida räme taimerikas toit sisaldab? Kiudaineid, mis on teadatuntud maohappe lahjendajad ehk pärsivad B12 vitamiini immendumist. Mida telestaar Md House ütles selle peale? Puudujääk B12 = depressioon. (Selles seriaalis oli palju faktilisi tõdesid muide).
Liigume edasi huvitava aine suunas nagu raud. Väga palju kiidetud asi on fütiinhape, mida on täisterasaiakestes ja pähklites jne väga palju aga mida ei räägita, on jällegi omandamine ja selle suhtarv.
Koopaseinalt ei leia maalinguid porgandi söömisest ja antropoloogid on suht üheselt seisukohal, et tänu meie aju töötsüklile ja -moodusele, ei kõlba ainult kalatooted, on ka muid lihasid vaja ja loomset päritolu toite.
Peast ei oska enam uurimustööde nimesid tuua välja aga kui väga väga vaja, eks ma siis kalkulaatori taga olles otsin need välja.
Üldiselt meiel laiendatakse USA söömise tulemusi, no andke andeks, me ei viska iga päev steiki näost sisse ega ka rämedas hunnikus maisisiiurpit ja muid jamasid, mis neil seal on. Sööge normaalselt!
Kahju, et magister on seniilne ja elab ikka oma nõuka ajas ega suuda kord jäigastunud mõttemaailma paindlikumaks muuta, aga mis parata- inimest on raske muuta kui ta ise ei taha muutuda.
Mis söömisse puutub, siis enamus sisse aetud kraamist väljub tagant otsast ja muutub sisuliselt kasutuks, st selle ümbertöötlemiseks veepuhastusjaamades kulub tohutu hulk energiat. Seega piisaks inimesele ühest või mõnest tabletist päevas, kuhu sisse on pressitud kõik vajaminevad toitained, vitamiinid, mineraalid ja kapsad kaalid kontsentreeritud kujul. Umbes nagu puljongikuubik, millest saad liitirjagu lõhnavat suppi ja neli nägu söönuks.
Loomulikult on see esmapilgul harjumatu, sest jääb ära kogu mõnu söömisest kui rituaalist ja seedeorganid muutuvad pikapeale kasutuks ehk taandarenevad, aga jällegi kokkuhoid, st reostuse vähenemine.
Deus kui mina kellelegi täpselt sama juttu räägin, siis vahitakse mind nagu vasikad aiaauku... Mul naine tegeleb sarnase teemaga ja mina ka kindlasti mingite sektide manipulatsioonile ei allu. Väga õieti kirjutasid.
Minu tuttavad 100% taimetoitlased jälgivad enda verenäitajaid pidevalt. B12 vitamiini peavad vist kõik lisaks võtma, aga muud väga mitte, kõik saadakse tavalisest toidust kätte. B12 vitamiini puudus pidi olema ka paljudel lihasööjatel aga seda ei kontrolli keegi tavaliselt.
Raua osas oli arstide kommentaar aastaid tagasi, et üks kord nädalas punast liha ja vajalik raud on käes. Täpsemalt ei ole ise uurinud.
Kaltsiumi omistamine piimast ja piimatoodetest pidi varieeruma inimeseti väga palju. Joon piima ei pidanud pimesi mingit garantiid andma et luudes on kaltsiumi piisavalt. No ja piimatoodetest saab jälle neid rasvasid, mida peaks piirama.
Pakun, et Deusi põhjalik jutt ei räägi vastu sellele, et lihasöömist ja piimatoodete tarbimist võiks vähendada nii enda tervise kui keskkonna jaoks.
No ja miks on väga paljud sportlased taimetoitlased? Kus seal see point on? Ikka vast paremad tulemused ja väiksem kehakaal. Üks triatleet rääkis kunagi, et segatpiduga ta ideaalset kaalu ei suutnud tagada, et vajalik energia ka kätte saada. Taimetoit viis 7 kg kaalu alla ja sai ka kõik vajalikud kalorid kätte.
Ise ole ma segatpiduline ja kuigi ma ei ole ülekaalus, olen ma enda ideaalkaalust viimase 5 aastaga 10 kg otsa kasvatanud. Ja no ei saa alla kaalu ja kaloreid üle ei söö. Arst ütles, et korja juust ja liha + saiakesed kõvasti vähemaks ja pane kaunvilju ja juurvilju juurde. Umbes midagi sellist. Pole veel ette võtnud aga probleem on igal juhul kalorite allikas mitte hulgas.
Sa pasundad praegu lööklauseid, mitte fakte. Mõneaastane statistika ei saa miljoni aasta statistika vastu, evolutsioon ei tööta nii.
86% veganitest ja taimetoitlastest pöörduvad tagasi vähemalt piimtoodete juurde. On minu tutvusringkonnas neid, on ka väga palju tuntud nägusid ja poksijaid.
Ära pane tina ja jäta saiakesed menüüst välja ja läheb juba paremaks su 10 kilo kasv. Kui tina ka ei pane, siis tuleb lihtsalt kogused üle vaadata, ma kahtlustan, et alahindad kalorsust ja tuleb lihtsalt iga menüü kord sadakond grammi vähem süüa. Kalorid pole ka ainukesed asjad, mis sul kaalu kasvatavad, kilpnääre enam ei funktsioneeri nii häste, kuigi vereproov korras veel, kaalutõus. Pankreas enam ei taha nii hästi seedeensüüme eraldada, kaalutõus jne. Küsi mõne teise arsti käest lisaarvamust.
Kõik ühekülgsed dieedid on saatanast ja tuleb kinni maksta meie haiglasüsteemis maksumaksja poolt igasugu imelike vähkide ravide läbi tulevikus.
Eelnevatele vastuseks arvan, et mõnel imisel on teatud rupskitel talitlushäire. Teema on juba vene ajast üleval ja ammu selgeks tehtud, et siin on põhiosa geneetikaga seotud, on teatavad haigused, mida kantakse edasi põlvest põlve. Elustiil ei muuda seda nagu tänapäeval mõned sisuloojatest tibidest jms nõustajad arvavad.
Vaatan just enda ja oma naise perekonda. Mitte keegi ei kannata mingite haiguste ega puuduste käes. Ka nende ja oma vanavanematel polnud mingeid nihkeid rupskite talitlustes. Kõik sõivad kõike ja elasivad 100 aastaseks- see küll just lahkunud minu naise vanaema kuid minu vana-vanaema elas 103. Minu vanaema, kes tõmbas terved elupäevad suitsu ja töötas mööblivabrikus lakkijana, suri 97-sena. Tema 3 aastat noorem õde elab veel ja on täiesti terve ja kõbus, kohe saab 100.
Solbeeri ideaalse maailma väike tarbimine meenus kui lugesin akadeemik Einastoga tehtud intervjuud.
Aivar Pau: Kui minna maistele teemadele ja planeedi Maa saatusest rääkida, siis mis pilguga te vaatate praegust rohepööret ja CO2 heite hambad ristis vähendamist?
Jaan Einasto: Selge on see, et loodusvarad saavad ühel hetkel otsa ja prügi on tekkinud liiga palju. Nagu ka see, et fossiilsete kütuste põletamisel tekivad Maa atmosfääri üha tihedamalt sellised gaasid, mis hoiavad Maa soojust kinni ja põhjustavad temperatuuri tõusu.
ei saa pikas perspektiivis kulutada energiat rohkem, kui seda juurde tekib. Praegu me kulutame rohkem. Rohepöörde mõte ongi see, et piirduksime energiat kulutades jooksva juurde tuleva energiaga – kokkuvõttes on see kõik Päikese energia.
On täiesti selge, et tsivilisatsioon senisel raiskaval moel pikalt ei kesta. On kaks võimalust: kas inimrass sureb täiesti välja või ta saavutab stabiilse tasakaalu loodusega nagu ürgrahvastel. Mitte ükski kollapsist pääsenud loodusrahvas ei ole mitte kuskil elanud üle jõu. Nende juhid on väga täpselt järginud kogukonna arvu ja seda, et ei oleks ülekulutamist. Kasutatavaid vahendeid reguleeriti. Loodusseadused on loodusseadused – siin mängimiseks ruumi ei ole.
Mulle meeldivad kondiitritooted. Eluaeg olen igasugu magusaid küpsetisi söönud. Liigun palju. Varem lihtsalt ei hakanud kaalule lisa tulema, nüüd tiksub juurde. Arst vaataski minu menüü pealt. Saiad tõmba täitsa maha, juustu ja punast liha vähemaks oluliselt. No ja juurikaid liiga vähe söön, puuvilju pigem ka liiga palju, ehk sealt ka suhkrut palju. Kõik tundub ok, aasta aega justkui jälgin rohkem aga kaal püsib paigal ja no rasvapolster istub ümber :) alkoholi ei tarbi üldse, ei mahu päevaplaani.
Su elekter jõuab sinuni tänu venemaalt tulnud sünkile. Kui kütusega on 50:50 seis, siis elekter on 100% venemaa osalusega.
Silmaringi laiendamine on vajalik.
Lisaks plaanitakse selleks ajaks mil päike ei paista ja tuul ei puhu elektritootmiseks ehitada Eestisse gaasil töötav elektrijaam. Ja gaas ostetakse teadagi kustkohast.
Enne ei usu, kui ära teevad. Leedukad sügelevad juba ammu ja söimavad meid liiga aeglasteks ja liiga ettevaatlikeks.
Mulle pole vaja kleepida neid linke, ma tean isegi. Siiski hetkeseis on muutnud su "argumendi" sisuliselt tühjaks lobaks, millega iseendale vabandusi lood.
Millegi pärast olemasolevaidki üle poole ajast seisavad. Kas null tootmine kahekordistub? Ja palju on tootlikus hetkel päikeseparkidel, alles nad olid kõik lume all.Liigu vähe õues ka, näed elu.
Tehnilises vaates on vene võrgu sünkrost loobumine kahjulik. See raip on niiiiiiiiii suur, et katab laiuti 11 või 12 ajavööndit, seal neelduvad märkamatult ka tööpäevade alguse- ja lõpuimpulsid ja osaliselt ka puhkepäevade mõju. See viimane siis veerandi võrra. USA-l on 6 triipu, kärab ka kuidagi, euroopal ainult 2 kahjuks. Siia ei peida midagi ära.
Kahjuks pole võimalik naabrit usaldada ja neid eeliseid võrgu toimimisel aluseks pidada.
Selles artiklis on hulk naftafirmade palgatud lobiste, kelle ülesanne ongi "teadlasena" külvata avalikkuses kahtlusi. Vähemalt üks neist müüs eelnevalt oma teenuseid tubakafirmadele, külvates avalikkuses "teadlasena" kahtlusi, et teadlased ikkagi ei ole ühel meelel suitsetamise kahjulikkuses. Ja nende kiiluvees trobikond "konservatiive", kelle "traditsioonilised väärtused" ja suur "rahvuslikkus" nähtavasti ei luba leppida millegagi, mis võib häirida praegust globalistlikku tarbimispidu.
Tegemist on lihtsalt sellise uhhuundusse kalduva "konservatiivse" seltskonna infooperatsiooniga.
1. Ükski nendest teadlastest ei ole kliimaga seotud teadust teinud
2. Ma ei ole kindel, kas nad on kuskil nö koondunud ühise seisukoha taha või on see "koondumine" tehtud veebilehe autorite poolt ajakirjanduses avaldatud arvamuste põhjal, mille kontekst võib olla täiesti vale.
3. Tegeletud on nö sobivate arvamuste noppimisega ja välja on praagitud vähemalt sama nimekate teadlaste vastupidised arvamused. Jaan Einasto meenub kohe.
4. Ei ole avaldatud kõrvale sama nimekate kliimavaldkonnna teadlaste arvamusi. Tarmo Soomere näiteks.
5. Eakad tegevteadlased on kompetentsed enda uurimisvaldkonnas aga kipuvad teadlase enesekriitilist meelt minetama teistes valdkondades sõna võttes.
Jah, sulabki, sest tuleb välja, et see on normaalne maakera elutsükkel.
Teadlane on teadlane, spetsialiseerunud oma alale kuid omab analüüsioskust pea igal alal. Seepärast on meil ka eraldatud diplomiõpe kraadiõppest. Kraadiõppurid on need targemad igal pool rääkima, diplomiõppur aga lajatab laiale silmaringile oma erialas pika puuga.
Ei ole ka väga haruldane, et näiteks ajukirurg on ühtlasi ka tuumafüüsik, mitte ei arva, et ta on vaid ongi.
Jajah, see jää on seal olnud algusest peale, mõni miljard aastat ja nüüd oleme saja aastaga suutnud kõik pekki keerata, sulavesi lahmab täiega.
Mulle meeldib seal eespool olevast artiklist see lause:
Austraalia akadeemik, Melbourne’i Ülikooli geoloogia emeriitprofessor Ian Plimer (1946) selgitab: kümnete miljonite aastate pikkusel ajaskaalal kujundab Maa kliimat peamiselt mandrite tektoonika, sadade tuhandete aastate ajaskaalal planeedi orbitaaltsüklid, tuhandete kuni kümnete aastate ulatuses aga muutused päikesekiirguse energiavoos, mida IPCC ignoreerib.
Niiet see meie viimase aja tossutamine on kõige väiksem probleem.
Aga eks usk on usk- usud oma jumalat teda nägemata, tundmata ja samamoodi usud kõiksugu muud ajupesu. Põhjus on lihtne- su mõttemaailm lihtsalt haakub selliste teemadega, nö signaali vastuvõtt on just sellele sagedusele häälestatud. Öeldakse, et liustik sulab ja hoppa- andmed vastu võetud, salvestatud ja endale sobivaks ümber töödeldud. Samamoodi usutakse diisli võimu, et bensuga pestakse pintsleid ja naastrehv päästab elu igas olukorras.
Miks Ando Raukase arvamusele vastupidine Jaan Einasto arvamus on vähem kaalukas kliimasoojenemise ja inimetegevuse mõjus sellele?
Sa ei saa noppida endale sobivaid seisukohti välja suvaliselt.
Ma just rääkisin asjast- igaüks usub seda, mis talle rohkem peale läheb. Ei saa ju öelda, et üks teadlane on lollim kui teine, sest teise teadlase jutt meeldib rohkem. Samamoodi räägivad poliitikud rahvaga- ühe jutt sobib massidele paremini kui teise oma. Ei ole ju võimalik, et kõik see inimmass, mis midagi usub, on ülimalt haritud ja omavad kõrgtasemel mõtlemis- ning analüüsivõimet. Väike tüdrukutirts greta tinistati ära ja nüüd laulabki igal pool seda üht laulu. Vbl 20a hiljem, kui haridust ja elukogemust rohkem, hakkab asjadele hoopis teisiti vaatama.
Loe siis kokku sama kaalukad teaduslikud allikad. Leiad umbes, et 95% lähevad ühte auku ja 5% teise. Te usute, et pigem see 5% on õigel arvamusel ja 95% valel. Eks vaba valik
Üks väga lihtne küsimus- kui ma kuulen mõne asja kohta poolt või vastu argumente, siis miks ma peaksin emba-kumba juttu uskuma kui mul tegelikult puuduvad antud alal igasugused teadmised, kogemused ja muu säärane? Üks pool esitab ühed argumendid, teine pool teised ja see loll inimene peab nüüd sell epoole valima? Millistel kaalutlustel? Tavaliselt on nii, et kes kõvemini kisab, see saab ka suurema ammuli sui kuulava auditooriumi ja see kõva kisa lämmatab tavaliselt ka vastaspoole argumendid.
Näiteks millised on magistri haridus, töökogemused ja saavutused teadusartiklite näol, et nii kindlalt saab selle ühe poole valida? Kas on aastakümneid antud alal töötamist ja läbi viidud põhjalikke uuringuid, mõõtmistulemusi ja midaiganes veel vaja, et nii kindlalt pool valida? Vaevalt et on, sa oled täpselt samasugune ammulisui kuulaja nagu kõik teised sekti liikmed.
EDIT: Kogemata vajutasin postitamise nuppu kohe peale esimest lauset.
Sooviks teada, kuidas Anto Raukas ja Jaan Einasto väljaöeldu erineb? Mõlemad ütlevad, et normaalne nähtus, üks ütleb, et see on tänu päikese 40 aastasele tsüklile ehk vaatab taevast seda, teine ütleb, et see ongi normaalne ja seda ütleb selle baasil, mida ta maa seest välja kaevanud on ehk mulla/liiva/kivimikihtide erinevusest/sarnasusest läbi aastate.
Ilmselgelt oli see just siin demagoogiline võte Magistri poolt panna inimesi kahtlema milleski, mida pole kumbki kodanik tegelikult öelnudki.
Ära tee enam nii, järgmine kord saad postituskeelu.
Mulle väga meeldiks uskuda, et inimtegevusel ei ole mõju kliima soojenemisele ja et võime samamoodi edasi lasta kuni kõik ressursid on otsas :).
80-datel suudeti naftatööstuse rahadega kliimasoojenemise jutt vaigistada. 60-datel suudeti tubakatööstuse rahadega suitsetamise kahjulikkuse teema kalevi alla lükata. Raha ei haisenud tõesti.
Huvitav kelle rahadega seda rohepöörde asja siis kujundatakse praegu. Tuugenite ja päikesepaneelide või elektriautode tootjatel ei ole sellist ühisrinnet kuskil. Pigem on rohkem raha just vanamoodi jätkamise poolel.
Jama jutt ja selle tõestuseks on auto all katalüsaator 70'test alates ja tubakatööstus on ainult e-sigarettide vastu kakelnud, kuid nüüd, kus neil endil liinid tööle pandud, siis enam väga ei võitlegi selle vastu.
Rohepöördes on rohkem raha liikvel kui ükskõik, millises muus harus. Teed firma ja kui pole sul rohesilti küljes, siis rahastust ei saagi.
Ise mõtled neid tekste välja või keegi kirjutab ette sulle seda agendat?
Ise lugesid seda intervjuud ikka? Ainuke, mida ta ütleb, et kui tahad ilgelt roheline olla, siis mine tee enesetapp, sest maakera on ette nähtud max kahele miljardile inimesele.
Veel Jaani häälepaeltest tulenevat:
"Kordan, avastuseks on meie tööd palju nimetada. Rohkem on see huvitav vahetulemus, mis näitab, kui muutlik on maakera kliima. Päikesekiirguse hulk mõnel perioodil kahaneb - ja Eestis juhtus nii ligi 40 aastat ehk siis 1960-1990 -, edasi hakkab jälle kasvama.
Otsevastus aga teie küsimusele oleks, et ka kehaga ei ole päikesekiirguse hulga kasv tunnetatav. Nagu ei ole tunnetatav seegi, kuidas kliima soojeneb või külmeneb. Aastad võivad olla väga erinevad ning kui kord juhtub olema käre külm, imestavad kõik, et mis jutt see on, kuidas kliima soojeneb. Nii et me räägime ikkagi teatavast pikema aja trendist.
Sarnaselt päikesekiirgusele käitub ju ka õhusoojuse või sademete re˛iim. Ainult et õhusoojuse ja sademete muutusi märkame paremini, võrreldes päikesekiirguse kahanemise või kasvamisega. Märgatavad muutused annavad alust rääkida, kuidas vanasti oli lumi paksem ja talved pakaselisemad."
Ehk siis kui mina iin naljatledes ütlen, et mis krdi kliimasoojenemine, vaata õue termomeetrit, on minu poolt nali, siis mõni võtab seda tõena ja teised kukuvad targutama, et see ongi kliimasoojenemise tulemus tegelt. Noh, nii ja naa, sest kliimasoojenemine ongi planeedi elutsükli üks osadest nagu ka jahenemine (jääajad).
Võikski üks jääaeg peale tulla, paneelid lume all, tuulegenekad kinni külmunud ja grillid hirveliha lõkke peal ja siis saad aru, kust päriselt eluks vajalik tuleb.
Küsimus: Kui minna maistele teemadele ja planeedi Maa saatusest rääkida, siis mis pilguga te vaatate praegust rohepööret ja CO2 heite hambad ristis vähendamist?
Einasto vastus: Selge on see, et loodusvarad saavad ühel hetkel otsa ja prügi on tekkinud liiga palju. Nagu ka see, et fossiilsete kütuste põletamisel tekivad Maa atmosfääri üha tihedamalt sellised gaasid, mis hoiavad Maa soojust kinni ja põhjustavad temperatuuri tõusu.
Me ei saa pikas perspektiivis kulutada energiat rohkem, kui seda juurde tekib. Praegu me kulutame rohkem. Rohepöörde mõte ongi see, et piirduksime energiat kulutades jooksva juurde tuleva energiaga – kokkuvõttes on see kõik Päikese energia.
On täiesti selge, et tsivilisatsioon senisel raiskaval moel pikalt ei kesta. On kaks võimalust: kas inimrass sureb täiesti välja või ta saavutab stabiilse tasakaalu loodusega nagu ürgrahvastel. Mitte ükski kollapsist pääsenud loodusrahvas ei ole mitte kuskil elanud üle jõu. Nende juhid on väga täpselt järginud kogukonna arvu ja seda, et ei oleks ülekulutamist. Kasutatavaid vahendeid reguleeriti. Loodusseadused on loodusseadused – siin mängimiseks ruumi ei ole.
Ma olen sellest juba ammu aru saanud, et maakera teke ei saa olla täiesti juhuslik, sest siia on pandud kõik, mis elusorganismi ehk siis antud juhul inimese eluks vajalik on. Me peame seda vaatama just inimese seisukohalt, sest ahvena või lehma jaoks ei oma maa sees olev metallimaak või nafta vist erilist tähtsust, samas ahven ja lehm on inimesele tähtsad. Niiet mingi põhjusel on see planeet tekkinud või tekitatud ja mingil põhjusel kahejalgne siia elutsema pandud. See, et homo on nüüdseks väidetavalt sapiensi staatuse saavutanud, ei saa ehk samuti olla juhus- aegade jooksul on kunagisest kivikirvega kopsijast saanud praegune netiinimene ja ilmselt läheb veel natukene aega, kuni me õpime ka saadaolevaid ressursse mõistlikult kasutama ja ei pumpa kõike tühjaks ega tossuta surnuks. Aga kuna see sapiens on minu arust siiski veel üsna loll, sest kogu eksistents taandub hetkel ainult rahale, siis võib vabalt arvata, et suure kisaga millegi kuulutamine toob teatud inimestele korraliku papi sisse. Need, kes tegelikult pappi korjavad, üldjuhul väga ei kisagi, neil on selleks tööks omad jüngrid palgatud. Ja kui on pappi, rahastatakse ka täpselt selliseid uuringuid, nagu vaja. Rahastaja ei ütle, et uurige nüüd nii, et maailm ilusamaks muutuks, ta tahab sellist uurimist, mis talle hiljem kasu toob, sest kes maksab, tellib ka muusika. Ma ei saa siiamaani aru, kelle taskusse kaovad kõik need saastemaksud, mida erinevad riigid maksavad.
Jälle magister ignoreerib öeldut. Ma tõin selgesõnaliselt välja juurpõhjuse, mida Einasto ütles ja see, mida sa praegu välja tõid, on lihtsalt selle juurpõhjuse tagajärgede lahtiseletus, saad aru?
Gaaside kohta, et veeauru on meil rohkem kui CO2'te, peaks selle ära keelama, sest see on kõvem kasvuhoonegaas kui CO2. (See lause on demagoogiline võte Co2 vähemtähtsaks tegemisele)
Maaks välja toodud graafik aga kinnitab omakorda Einasto öeldut.
Tahad roheline olla, pane pael kaela ja innusta teisi rohelisi sama tegema.
Ikka leitakse absurdini minnes või demagoogitsedes endale mugavale ja sobivale vaatenurk.
Keelame veeauru , poogu need ennast üles , kes tahavad rohelised olla.
Siis tulebki üheksast miljardist teha mingil kombel neli miljardit. Või sa arvad, et inimkonna jätkuva paisumise juures tekib ressursse kuidagi juurde? Kõik tahavad süüa, kõik tahvad s.ttuda, kõik tahavad hingata ja vett juua, riideid selga jne.
Eks igaüks valib ise mida usub, aga protsessi ennast uskumine/ mitte uskumine ei muuda.
Andmete kuvamisel saab tõesti "trikitada" - skaalat "oskuslikult" valides võib suures pildis pea-aegu nähtamatu väga silmatorkavaks teha, aga jälle - andmed on andmed, need väljendavad juba olnut ja see mis tulevikus tuleb on ühteviisi tundmatu kõigile (sh ka "ilona kaldre"-tele)
# Loe siis kokku sama kaalukad teaduslikud allikad. Leiad umbes, et 95% lähevad ühte
# auku ja 5% teise. Te usute, et pigem see 5% on õigel arvamusel ja 95% valel.
Pea nüüd natuke, teadukirjandus tegeleb väga spetsiifiliste probleemidega, mitte ei filosofeeri hea/halb skaalal. Jutt ei käi ju sellest, KAS muutused on inimtekkelised, vaid MILLINE OSA inimtegevusest kui suurt osakaalu selles omab. Teaduskirjandust pidevalt lugedes on raske mitte märgata, et pigem põhineb just rohepesu sellel 5% ja samas ignoreeritakse poliitiliste (mitte kliima-)eesmärkidega tegelemisel enamust.
Et mõista paremini, miks igal pool nähtu ja loetu Su teadusele rõhuva jutuga nii suures vastuolus on, küsin mõned konkreetsed küsimused, millele palun ka konkreetseid (st link või number) vastuseid:
1. Millistest allikatest pärineb Sinu loetav "teadus"? (Delfi ega Posimees ega National Geographic ei kuulu teaduskirjanduse andmebaaside hulka).
2. Enamus eelretsenseeritud teaduskirjandusest on ju tasuta lugemise piirangutega - mitme teadusajakirja tasuliste artiklite lugemisõigusele on Sul ligipääs? Kui vastus on "mitte ühelegi", siis küsin teistpidi, et mitme üksiku teadusartikli lugemise eest oled pidanud maksma (pigem lasknud tööandjal maksta:) näiteks viimase aasta jooksul? Ligikaudne vastus on ok.
3. Kus asub Sinu jaoks allikakriitilisuse piir, st millist impact factorit omavaid teadusajakirju pead veel usaldusväärseteks? Siin pole õiget/vale vastust, aga Su väidete valguses tahaks teada Su enda hinnangut. Magistritöö kaitsnud inimesele peaks see mõiste vägagi tuttav olema. Kui konkreetset numbrit öelda ei oska/taha, too mõned näited allikate kohta ja igaüks saab selle impact factori siis ise üle kontrollida ja konteksti panna.
Teiste jaoks, kes teaduse teemal sõna ei võta, lihtsalt taustaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Impact_factor
4. Mitut teadusartikli viidet kontrollid/loed juurde tavaliselt iga teadusartikli lugemise kohta? Ligikaudne vastus/vahemik on ok.
"Mulle meeldib seal eespool olevast artiklist see lause:
Austraalia akadeemik, Melbourne’i Ülikooli geoloogia emeriitprofessor Ian Plimer (1946) selgitab: kümnete miljonite aastate pikkusel ajaskaalal kujundab Maa kliimat peamiselt mandrite tektoonika, sadade tuhandete aastate ajaskaalal planeedi orbitaaltsüklid, tuhandete kuni kümnete aastate ulatuses aga muutused päikesekiirguse energiavoos, mida IPCC ignoreerib."
Sa valid sealt ühe debiilsema argumendi üldse ja lihtsalt leiad, et see meeldib sulle?
Ja loomulikult sind ei häiri see, et tegemist on järjekordse naftafirma palgal (olnud) geoloogiga, kelle elutöö on olnud nafta- ja gaasivarude otsimine.
Seda nonsenssi on korratud tüütuseni. On küll nii, ainult see ei muuda mitte kuidagi pisikest tõika, et praegu on probleem selles, et inimkond laseb kümnete ja sadade aastate ajaskaalas vastu taevast süsinikku, mis on maa alla akumuleerunud kümnete ja sadade miljonite aastate ajaskaalas.
Nojah, täpselt samamoodi võib väita, et kuna metsatulekahjud enne inimese tekkimist olid kõik looduslikud, siis ei ole võimalik, et ka tänapäeval võiks olla mõni metsatulekahju inimese põhjustatud.
Jah, mulle meeldib see, et miljardeid aastaid vanal maakeral toimuvad ja on toimunud protsessid, mis on suuremad ja võimsamad kui pisikene putukas nimega inimene iial mõistma hakkab. See, et kuskil ilmaruumis lõõmab täiega üks suur tuumareaktor ja kogu me elu sõltub temast ning need protsessid, mis seal reaktoris toimuvad, ei sõltu samuti inimesest. See, et me viimased sadakond aastat oleme suutnud mingeid temperatuure mõõta ja graafikuid joonistada, on mõttetu kelkimine.
Ja täpselt samamoodi ei ole ju võimalik, et väeti inimene suure metsa põlema paneb. Sa nagu tõsiselt arvad, et inimene on vägevam kui äikesepilv? Sa ikka tead, kui palju miljoneid volte sealt tuleb?
Oled sa muide kursis Igor Kompotkini et al (2022) uurimusega mändidest, millel käbid muidu ei avanegi, kui metsatulekahju ei ole neid kõrvetanud? Kui metsatulekahjusid põhjustavad inimesed, mismoodi sinu meelest need männid paljunesid enne inimese tekkimist? Kui rumal võib olla.
Oled sa kursis statistikaga. Isegi kui inimesed peaksid kuidagi kogemata mõne metsatulekahju põhjustama, mis on äärmiselt väheusutav, arvestades, kui väike on inimene Amazonase vihmametsa kõrval, siis vulkaanid igal juhul põletavad maha sadu kordi rohkem metsa. Oled sa näinud, kui majesteetlik on vulkaan, ja kui hädine on selle kõrval inimene tikutoosikesega?
Kuidagi üle mõistuse on kogu see värk- kulutada sadu miljoneid selleks, et lõpuks oma lollusest aru saada. Vedada hiinast laevatäite kaupa poslamaslat, et siin sellest kütust toota. Aga noh keegi vähemalt teenis selle pealt korralikult ja paljud said tööd ja palka.
Pole isegi spetsialisti vaja selleks, lihtsalt natukene kainet mõistust ja vb ülikoolis paar loengut matemaatikat ja loogikat vaja läbi käia, mitte humanitaari pealt asju leiutada.
Kopin teisest teemast lingi ka siia, siin on üsna hästi esindatud ka globaalne ja poliitiline vaade. Ootan huviga, millal muutub särtsukate toetus efektiivsuse põhiseks;) https://www.youtube.com/watch?v=nZysvgm2_Aw
Kes süveneda ei viitsi, vaadake kasvõi video algust. Edasi läheb hullemaks, sest elusloodus ei võta neid kaevandusi kaevanduste vaid (mürgise) elukeskkonnana, ookeanipõhjakaevandused tapavad põhjaelustiku, grafiidikaevanduse pilt oli juba inimlikus plaanis masendav jne. Allikas vast kah üle keskmise usaldusväärsusega. https://www.youtube.com/watch?v=dEMKVFbO5V0
Tagasi probleemi tuuma juurde - enamus siin videos nähtust oleks ära hoitav, kui jäetaks need uued autod/akud tootmata. Praegu nügitakse meid uute autode suunas keskkonnajälje ettekäändel, kuigi peaks nügima hoopis selles suunas, et roostes autot keevitataks nii kaua kui "tasub", mootorid ehitataks ümber moodsamatele kütustele (uunikumiomanikele vägagi tuttav teema tänapäevase piirituse-bensiiniseguajastuga kohandumisel) ja toetataks mitte uute autode tootmist vaid tehniliselt efektiivsemat tehnikat. St nii, et uue auto ostmine oleks poliitiliselt ebasoositud ning sobilik vaid kõige jõukamatele, keskkonnasõbralikum tehnika samas soositud. Sellega jääks palju uut kräppi tootmata, olemasolevate autode säilitamist toetav tööstus saaks uue hingamise, autode puhul läheks hinda pikema reaalse elukaarega isendid (vahet pole, uued või vanad, kui sellel poliitiliselt vahet ei tehta) ja tekiks uus tööstusharu tehnikakittide tootmiseks-paigaldamiseks olemasolevatele mudelitele (mis pole isegi tehniliselt väga keeruline, sest moodsam tehnika on reeglina kompaktsem ja üha kompaktsemaks muutub). Loomulikult on selles kõiges oma koht ka elektriautodel, sünteetilistel kütustel, erinevatel siit teemastki läbi käinud uutel energia salvestamise lahendustel jpm. Ja siis on veel erinevad diktatuurid, mis panustavad praegu oma mõjuvõimu kasvatamisele Aafrikas jm ja kellele neist kaugel asuvad keskkonnaprobleemid üldse korda ei lähe...
Sa tahad ikka kapitalismi korralikult põhja lasta- kui auto kestab probleemivabalt 20-30a, siis kuhu jäävad majanduskasv, kasumid jne- kõik need ilusad asjad, millest unistavad riigid ja kapitalistid. Ka kõiki muid asju saab toota sellistena, et nad kestaksid kauem kui viis aastat, aga rahale orienteeritud maailmas oleks see... ma isegi ei tea, mis sõna siinkohal kasutada.
Mida hakkavad peale kõik need tehasetöölised, kes siiani on vorpinud lugematul arvul külmikuid, telekaid, pesumasinaid, tolmuimejaid, telefone ja kõike seda tavaari, mida me kodud täis on. Istuvad ja ootavad, kuni keegi tellimuse esitab. Seisavad ka kaevandused ja sulatusahjud ja kõik asju müüvad poed panevad uksed lukku. Meeletu hulk inimesi jääb töö ja palgata. Inimkond on ennast muutunud raha ja asjade orjaks ning ega sellest niisama lihtsalt enam ei vabane.
Aga ega auto eluea pikendamine nii väga keeruline ei olegi, sest aegade jooksul on lihtsalt mindud seda teed, et auto kestaks üha vähem. Korralik tehases tehtud roostetõrje, sellised mootorid, mis juba 200K juures kohviks ei muutu ning ongi suht vähese rahakuluga tehtud suur kvaliteedihüpe.
Sõber ostis Soomest oksjonilt 2020 V90 Cross Country millel oli kellal 628 000 km.
Ja täiesti toimiv isend, sai kah seda pisut proovitud.
Sõbral on oma autoremondifirma, ise ka lukksepp ja käis masina üle.
Nipet-näpet putitas ja läks naisele (tegelikuses kasutab seda terve pere, ülikoolis olevad lapsed elavad ka veel vanemate juures ja lastel on ka load olemas) kasutusse.
Hinne oli nii jabural odav, et patt oli ostmata jätta.
Küllap paljusid ehmatas läbisõit kellal...
Selle 600K juures oleks huvitav näha kõikide tehtud tööde loetelu, et kas mootor on originaalseisus või miskit vahetatud. Veermik muidugi on tähtusetu- see nagunii kõik kuluosa. Aga loomulikult on iga remont odavam kui uue auto tootmine. Isegi mootori täielik kapremont on keskkonna mõttes parem lahendus. Kusjuures mul ongi peast läbi käinud sellised mõtted, et ostaks romulast mootori, lapiks kõik vajaliku ringi ning keegi saab oma vanakesele korraliku mootori peale. See oleks tegelikult (eestis) päris mõistlik ettevõtlus kui kuskil on väike firma, mille ladu kapremonditud mootoreid täis. Kunagi punasel ajal taolist tööd eestis siiski tehti- näiteks traktorimootorite kapremonti teostati täiesti professionaalsel tasemel.
Paraku selline taaskasutus pole praegu popiks muutunud, sest lihtsam on auto romulasse lükata kui kulutada raha tema taastamisele.
