"Küll on mul küsimus, miks ei karistatud LS alusel vales kohas kakerdanud jalakäijaid? Nad ei olnud mitte LS (ja kaine mõistuse, HALOO!) järgi mitte teepeenral, vaid suisa keset avalikku ja piiranguteta kasutatavat teed. Helkureid ega muid abivahendeid enda nähtavakstegemiseks ka nagu ei paistnud."
Halloo, 2-aastane last ja tema isa karistati surmaga. Milline ebainimlik värdjas peab olema, et leida, et lapse ja mehe kaotanud ema peaks veel millegagi karistama.
"Kiiduväärselt on viimasel ajal hakatud ka kohtutes rääkima mõistlikust eeldusest, et ka teised täidavad seadusi."
Mis mõttes KA teised täidavad seadusi? Mismoodi sul saab ise ilmselgelt rämedalt liiklusseadust rikkudes olla õigus eeldada, et KA teised seadust täidavad? Selle "teised ka" all pead sa väga selgelt silmas, et AINULT teised peaksid seadust täitma selleks, et sinul oleks mugavam seadust rikkuda.
Samuti see teine jalgratturi juhtum näitab, et millegipärast jalgratturil ei ole õigust sellist asja eeldada. Tema sai poolteist aastat tingimisi + väga korralikult kukrut kergendada, mis paistab olevat raskem karistus, kui näiteks on oodata selgelt omal süül ülekäigurajal jalakäija surnuks sõitmise eest. Tema puhul nähtavasti leiti, et ta sõitis heast peast ontlikult vasakus teeservas kõndinud jalakäijale otsa, sest kuna ta kahe ülejäänud jalakäijaga kokku ei põrganud, siis nende tegevus kogu intsidendis mingit rolli ei mänginud.
"Kuigi kõnealuses kohas ja -ajal oleks võib-olla 30 km/h päästnud, siis kuidas säärase ebatavalise juhtumi järelmid toetavad taandarengule sundivat kiirusepiirangut linnaliikluses?"
See tuli jutuks seoses karistamatuse ja vastutuse küsimusega. Lihtsalt vastukaaluks sellele, et mis te autojuhte kiusate, las autojuhid teevad mis tahavad, kas on raske vaadata, kuidas ise eest saate. Kujutage pilti, näiteks lastel ja vanainimestel ongi raske.
Samuti mulle tundub väheke küsitav, kas süüdimatutel, olematu vastutus- ja empaatiavõimega inimestel, kelle meelest neile on kõik lubatud, sest nemad "tugevama poolena" tulevad ja tapavad lihtsalt sellepärast, et nii on neile mugavam, peaks üldse olema mingit sõnaõigust ühiskonna normaalset toimimist puudutavates teemades.
Mis siis puudutab neid punase tulega või ka "selleks mitte ettenähtud kohtades" teed ületavaid jalakäijaid, siis mind näiteks rattaga sõites absoluutselt ei eruta ka see, kui nad mind selle juures kahe silma vahele jätavad. Sealjuures ka näiteks sellises toredas olukorras Stockmanni juures, kus jalakäija läks ummikus seisvate autode vahelt punase tulega üle tee samal ajal, kui minul rattaga oli veel lootus rohelises laines püsides üle Tartu maantee ristmiku jõuda. (Loomulikult võin mina rattaga autodest sama sõiduraja piires mööduda täpselt sama moodi, nagu autoga võib minust sama sõiduraja piires mööduda, kui selleks ruumi on.) Aga siin räägitakse, et kuna autojuhil teel niikuinii midagi vaadata ega teha ei ole, siis 30ga tuleb uni peale...
Ma vist juba seletasin? Kogu see ettekujutus, kuidas teised, eriti nn nõrgemad pooled peavad KA seadust täitma ja KA tervemõistuslikkust ja enesealalhoiu instinkti ilmutama selleks, et mina ei peaks seadust täitma või tervemõistuslikkust ja enesealalhoiu instinkti ilmutama. Kogu see ettekujutus, kuidas teisi inimesi tuleks piirata selleks, et mina saaks millestki ega kellestki välja tegemata mõnusasti ringi kihutada.
Ka rattaga sõites tuleb ette tingimusi, kus suurt mitte midagi muud ei näe peale selle, kuskohas see tee umbes on. Näiteks võivad väga häirivad olla linnas isegi autode lähituled. Näiteks tüüpolukord, kus auto seisab lähituledega tee ääres ja inimesed sagivad selle ümber tee peal. Kas ma võiksin tuimalt sellesse pimedasse auku sisse sõita ja kas mul on õigus eeldada, et jalakäijad ei tolgenda ebaseaduslikult tee peal, või kehtivad jalgratturile mingid rangemad standardid? Ja kui nii, siis miks? Sellepärast et jalgrattaga on raske teinekord isegi suurimat lubatud kiirust arendada? Või sellepärast, et jalgrattur ei ole nii palju tugevam pool ka, mingeid erilisi vigastusi põhjustada ei suuda ning võib ise ka haiget saada?
Esialgse uudise peale ma mõtlesin, et vanamees niisama ülbitseb, et tema asi ei ole näha mingit tee ääres seisvat jalgratturit, aga selgub, et ta ongi täiesti tõsiselt veendumusel, et auto juhtimiseks ei ole vaja aknast välja näha.
"Väärteomenetluses tuvastas politsei, et 2. jaanuaril kella 15.30 paiku juhtis 70-aastane mees Tartus Kasesalu tänaval sõidukit Škoda ning enne sõidu alustamist ei olnud juht veendunud selles, et vaatevälja jäävad sõidukiaknad ja tahavaatepeeglid oleks puhtad. Selle liiklusnõuete rikkumise tõttu ei märganud juht sõidutee ääres seisma jäänud jalgratturit ning sõitis talle külge."
Ja sellistel peaks olema lubatud linnas sõita kiiremini kui 30 km/h? Vähemalt tüüp võib jääda lühikeseks ajaks jalameheks, kuigi mul tekib küll küsimus, milline täie mõistusega inimene annaks sellisele elektritõuksigi kätte.
Mis see 30 siin aitab, kui tegelane on veendunud, et tal polegi vaja kuhugi vaadata? Võin sulle julgelt öelda, et vahet pole, kas sinust sõidetakse 30 või 50’ga üle, sama valus on ikka. 70 on karm vanus ka juba vaikselt, seal juba mängivad igasugu tegurid rolli ja enamasti ei ole üks roll nooruspõlve seadusekuulelikkus.
Sellest, kui suur on tagajärgede vahe 30 ja 50 kmh auto ja jalakäija või jalgrattiri kokkupõrkel on nii palju räägitud, et midagigi võiks olla kohale jõudnud. Põhilooli füüsika.
Kui sa oled ratta all, siis on ka juba 0 kiirus väga valus, te siin eeldate nagu jalakäia saaks löögi ja lendaks minema kohe nagu oleks vastu kummiseina jooksnud. Reaalne elu ei ole selline.
no selles mõttes õige, et 50 kmh paugu korral ei jõua paljud valu tunda kuna pauk on fataalne. 30 kmh korral on aga valus ja kui see valu kokku liita, siis annab see vast kokku jah summaarselt sama valu, mis need vähesed 50 kmh paugu raskete vigastustega üleelajad tunnevad.
Endiselt sa eeldad, et lennatakse minema. Sa pole oma silmaga ühtegi liiklusõnnetust ilmselgelt pealt näinud ega ka koha peal käinud tagajärgi koristamas. Ma ütlen veelkord sulle: ratta ALL olles, on sul sama valus!
Noh, paistab, et "jõulukooma" on möödunud ning taas on mahti/võimalusi igast pläusti genereerima hakata. No mõni on saanud eluaegse trauma punase tulega teed ületavate inimeste nägemisest, aga äkki pöörduks kuhugi, kus saad rahulikult lesides asjast rääkida, mitte ei nõua kiiruse piiramist, mis ei parenda kumbagi osapoole austust punase tule vastu.
30 vs 6 km/h ja punane lipuke iga auto ees oleks kahjud ilmselt olematud. eeldusel, et punase lipukesega inimene jõuab kõik ratta alla tükkivad nutihoolikud ikka eemale visata.
Väga huvitav vaidlus siin.
Aga alati peab aru saama, et asjad peavad olema tasakaalus.
Kõige turvalisem on üldse mitte liikuda või autod, rongid bussid ära keelata. Aga kuidas siis jalgrattur on kaubad kätte saab ja vanainimene poodi?
Muide buss, veoauto ja tramm on palju ohtlikumad - paiskavad su igal juhul ratta alla, mitte nagu auto. Rongist üldse ei räägi.
Aga inimene on alati liikuda tahtnud ühest punktist teie ja seda alati kiiremini - mina ei tahaks küll sead lipukesega meest auto ette nagu kunagi oli. :(
Seega jääb tegelikult ikka päri vähe neid õnnetusi kus jalakäia saab linnas viga auto tõttu. Et saada päris tulemuse peaks veel välja võtma õnnetused, kus juht oli purjus või rullnokk (neil piirangutest savi tavaliselt) või rolli mängis muu sündmus kui kiirus. Ka minul ja mu perel on olnud mitu ohtlikku olukorda kus rullnokk lihtsalt ilmselgelt üle kiirusepiirangu sõites ülekäigurajal nina eest läbi kimab. Sellisel pole vahet kas lubatud on 30 või 50. Ja nagu öeldud, kui bussi, trammi või rongi alla jääd pole suurt vahet 30 võ 50.
Kahjuks jah täpseid algandmeid mul pole aga statistika järgi tundub, et jube vähe on neid vigastusega lõppenud õnnetusi mis selle kiiruse piiramisega 30 peale ära jääks....
Pakun, et parema efekti annaks pigem kõige ohtlikematele ülekäigu kohtadele fooride lisamine ja korralik liiklusjärelevalve kus madallendurid ja punasega ristmikule kimajad saaks maha võetud...
Eesti Politsei andmebaas näitab, et aastal 2022 toimus TALLINNAS liiklusõnnetusi, mille liik on kokkupõrge jalakäijaga 164 korda, neist inimkannatustega õnnetusi oli 159 ja kokku sai vigastada 164 inimest (NB! ühes liiklusõnnetuses saab olla mitu vigastatut) ja hukkus 3 inimest.
kokku hukkus Tallinnas 2022 üldse 6 inimest. Tavapärane on Tallinna linnas aastas suurusjärk 7-10 hukkunut. normaalseks loetakse keskmiselt vähem kui 1 hukkunu aastas.
Seal statistikas peab vajutama auto ja jalakäija ikoonidel, siis joonistub õige number. Samamoodi tegema auto ja tõuks, tõuks ja jalakäija jne. Selguse huvides soovitan paaris vajutustega seda teha, muidu kukub asju kokku segama liigselt heaks supiks.
Selle transpordiameti rakendusel on mingi kala sees, esiteks ei ole seal tervet 2022 aastat sees. Aga ei oska kommenteerida. Seal on ka andmeallikana Exceli tabel olemas ja seal tulevad teised numbrid, mis klapivad politsei omaga (aga seal ei ole 2022 sees). algandmed tulevad nagunii politseist.
Ei saagi olla veel, sest hukkunuid loetakse vigastatud tegelast, kes sureb 30 päeva jooksul. Teoreetiliselt on veel 10 päeva aega, kui eelmise aasta viimane õnnetus juhtus aasta viimasel päeval.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120131658/fotod-tallin
nast-sai-euroopa-roheline-pealinn-ekspert-tiitel-uksi-elukva
liteeti-ei-tosta
Tallinn on nüüd ametlikult rohepealinna tiitli kandja. Artiklis tuuakse välja mõned puudused, võrreldees eelmise rohepealinnaga.
1. Tallinna kesklinn ei ole kujundatud jalgratturitele ja jalakäijatele ning pole kehtestatud kiirusepiirangut 30 km/h.
2. Ühistranspordi kui kõige kõrgema mõjupotentsiaaliga valdkonna arengu kohta ei ole endiselt olemas tegevuskava.
3. Säästva liikuvuse kava ei ole nelja aastaga valmis saadud.
Mati, õige küsimus! Küsin vastu, kui mitu puud ja autot hävitas eelmisel aastal sool, mida Tallinna tänavatele endiselt Helsingist 10x rohkem pannakse ja mille puistamise vastu sinu kirutavad ,,rohelised" võitlevad?
Need sinu kallistatavad puud linnas on juba aastakümneid kanalka torud. Ja see sool puudele on kõige väiksem tegur sest siin aina halatakse et ei saada sõidetud kui helves on maas ja raha pole et testivõitjaid rehve osta.
Ja mine käi kevadel poolas ära, näed kuidas soola pannakse, kevadel teeääred valged. See soolvee pilv on ikka tõsine üleval, ja oh häda, need põlispuud teede ääres ikka alles ja peaks ikka oma 10m teest must maa olema taimestikuta. Tallinas ei uhataks iial sellist pilvegi ülesse.
Kõlvart ütles kunagi off the record ajakirjanikele, et Tallinnas pannakse soola niipalju, kuna võrreldes Soomega on meie autojuhtide sõiduoskused kehvad, liikluskultuur sovetiaegne, korralike talverehve osta ei jõuta ja meil on Tallinnas niigi palju liiklusõnnetusi. Helsingis ei saa jalakäijaid linnas surma iga aasta, Eestis saab mitu jne.
Rallisõitjana võib öelda, et see üeab paika, et sõiduoskused on Eestis kehvad. Kusjuures naised on paremad autojuhid, kuna ei hinda enda võimeid üle. Eriti tuleb see välja talvel. meil on naisautojuhte üle 40%, aga õnnetusi põhjustavad naised palju harvemini, raskete õnnetuste põhjustamises on veel suurem vahe, kuskilt teelt välja sõidavad naised samuti harvemini ja jalakäijate allajajad ja kasti sõitjad on reeglina ka ikka mehepojad.
Naised ei saa ise arugi oma provotseeritud avariidest ja ise kaovad puhtalt. Neid tõesti sõitvaid naisi on vast mingi 10%. Pigem need saamatud on selle sajandi autokoolide toodang. Nüüd vaja iga lammas läbi lasta, kasvõi 10. katsel. Ja ralli sõitjana sa küll sellist juttu ei toodaks siin kõikjal.
Vat sellega olen nõus, mida eile õhtul kirjutati:
"
Pakun, et parema efekti annaks pigem kõige ohtlikematele ülekäigu kohtadele fooride lisamine ja korralik liiklusjärelevalve kus madallendurid ja punasega ristmikule kimajad saaks maha võetud...
"
Foorid foorideks, kuigi neis mõningane kasu tihedas liikluses kindlasti on jalakäijatele. Aga jõustamata seadus on kasutu. Ning patrullid, isegi passiivselt jälgivad, võtavad enamusel kõvatajatel tuure maha.
Kõige parema hinna-kvaliteedi suhte annaks kaubikutäis patrullautopostreid, mida sobivatesse kohtadesse tunniks-paariks seisma panna. Üks suur kaubik ja loovalt lähenev transamees suudaks teha liikluse rahustamiseks kaugelt enam, kui eelkõige riigikassa täitmiseks tööle rakendet kaamerasüsteem ka parimas unenäos suudab.
@mati1112
Poolas ei ole vist talverehvid kohustuslikud, on mingi umbmäärane kohustus, et rehv peab vastama ilmale. naastrehvid, mis on Eestis endiselt rahva lemmikud, on Poolas kindlasti keelatud. Üldiselt on paljudes riikides, kus lumekate ei ole talve kuigi püsiv, aga lund võib ikka tulla, teeääred valged soolast. Tavaliselt ei ole sellistes riikides talverehvid kohustuslikud ja soola mõte on tagada sõidetavus suverehvidega või siis mingite lõuna euroopa M+S rehvidega.
Eestis on talverehvid kohustuslikud ja linnas sellises mahus soolatamine, viimastel aastatel ka kergliiklusteedel, on täiesti jabur. Miks ei või talvel olla linnas tee lumine, kinnitambitud lumi vms. Helsingis täpselt nii on. Aga siin jõuame jälle selle kiiruse juurde. Kui linnas oleks reaalselt jõustatud madalam kiirus autodel, siis ei pea teede hooldus olema ka nii hea. no ja talverehvide kontroll peaks olema selline, et Mupo võiks seda teha ka poeparklates, saata omanikule trahv jne. kui inimesel on naastrehv, siis see ei tööta ilma naastudeta, kuna kummi segu ei ole piisavalt pehme jne, vaadata tuleks rehvi vanust ka jne.
Leiad sa sellele väitele kinnituseks mõne allika ka?
Või põhineb see kõik sellele, et sa oled maru uhke selle üle, kui osavasti sa ohtudega maadled, saamata sealjuures aru, et sa ise oma agressiivsete sõiduvõtetega neid ohte tekitadki?
Ma võin ka öelda, et ammu juba on tõestatud, et kõige viletsamad ja kõige ohtlikumad autojuhid on need, kes ise ennast kõige suuremateks sõidumeistriteks peavad.
@mati1222
"See on ammu tõestatud, et kui naine sõites ohtu satub, sealt eriti välja ei tule."
See, et naised põhjustavad oluliselt vähem liiklusõnnetusi on FAKT. Ja seal taustal on oma sõiduoskuste objektiivsem hindamine ja liikluseeskirjast parem kinnipidamine. naine ei lähe liiklusesse nö kõvatama. meestel on aga igas vanuses mingi asjaolu, mis paneb nad riskantsemalt käituma. Nooruse huljulgusest alates kuni selle 70 aastase vanamehenässini välja, kes sõidab jalgratturile otsa ja õigust jääb veel ülegi.
Kui mõtled mind, siis pajatan asjadest nagu on, ja need faktid on ikka küllalt vanad juba. Ja üritan sõita nii et ise saan edasi teisi takistamata ja kui ikka minna tahetakse, siis mingu, minu ego pihta see ei käi ja kedagi seksima ei hakka selle pärast. Otsi ise kui huvi.
@mati1222
teema on oluline linnades rohkem, kus haljastus on teedel lähmal. Ja need valged maanteede teeääred ei pruugi näidata objektiivset pilti meeletust soolamisest.
Pakun, et meil Eestis pannakse soola igal juhul rohkem nii linnades kui maanteedel kui Poolas. kuna meil on lund rohkem, siis lükatakse lumega seda soola sealt teeäärest rohkem ära, teiseks on sula pidevalt, kus sulavesi viib selle soola minema ja kolmandaks on naastrehvid, mis kulutavad usinalt teekatet tolmuks ja lumeveega segatuna katab see tee ääred ju korraliku mustusega meil talvel - päris ropp mustus on ikka teede ääres nii maanteedel kui linnas - kevadeks on ikka päris kohutav pilt. Ehk sa ei näe meil lihtsalt seda soola selliselt valgena teede ja tänavate ääres.
Ma ei viitsi su jaburdustega enam vaielda, räägid enda jutule vastu See on täis ajuvaba juba, lihtsalt üritame mingeid õigustusi tuua. Ja veel, miks oli mingi nädal kisa et ei panda libeduse tõrjeks miskit, isegi kildu mitte. Ja kas polnud mitte teema et kõnniteede soolatamine lõpetati ära või viidi miinimumi. Krt, peab ikka valu olema mingit jama toota.
Ja siin käis jälle rehvijutt, siis tõmbaks need hiinakad ja cordiandid letti, mis juba uuena pea pole määratud töötama. Ja mine ole pesemata masinaga kuid euroopas, ja näed tõelist lepatriinut ja see on puhas pigi mis talvel lendab ilma naeltetagi. meil on pool külavahe muda mis tassitakse.
Ma võin ka öelda, et ammu juba on tõestatud, et kõige viletsamad ja kõige ohtlikumad autojuhid on need, kes ise ennast kõige suuremateks sõidumeistriteks peavad. Elu on näidanud et kõige kehvemad praktikud on tühipaljad teoreetikud, igasugused õpetlased ja muidu targutajad. Seda igas väldkonnas.
Jah, 30 ju parandab kõik. Soola ei pea panema, jalakaiad enam surma ei saa, rehvid kuluvad vägem, mootorid kestavad igavesti ine, kõik on kosher. Jaburdustega seal lõuna pool meeldib tegeleda…
Reaalsus on see, et linnakeskkonnas levinud 50 kmh piirangu kasuks ei räägi sisulisielt midagi. ainult vähesel määral kiirem kohale jõudmine võrreldes 30 kmh piiranguga. Seega sisuliselt kaotajaid ei ole, aga võitjaid on palju.
Lihtsalt üks jonn, mida näiteks Tallinnas aetakse. Samas tahetakse rohelise linna aupaistet :)
enamus inimesed elavadki linnas ja teistmoodi ei oleks võimalik. Seega teenib 30 kmh piirkiirus linnas enamus inimeste huve. Lisaks lõppeb ära valglinnastumine ja seeläbi autoliikluse kasv linnas, kuna inimestel ei ole vaja enam minna linnast välja vaikust, turvalisust ja rahu otsima vaid ka kesklinnas on normaalne elada, lapsed saavad omapead väljas seigelda ja rattaga kooli sõita, vanurid saavad iseseisvalt paremini hakkama ja tööinimesed peavad vähem muretsema enda laste pärast.
Lugesin seda artiklit eile. Järjekorne vati sees kasvanud murelik lapsevanem, kes mäletab asju ja kes on kasvatanud ilmakodaniku, kes KARDAB turvalises TOAS vaadates AKNAST välja!!! Darwini kohaselt peaks selline pere mitte juhtuma.
Kunderi tänava ääres on põhiliselt elumajad (sh paljud arhitektuuriliselt väärtuslikud), lisaks kool ning on täiesti loogiline, et seal oleks 30 km/h normaalne + liikluskoormust tuleks seal üldse oluliselt piirata, nagu linn on tegelikult ka ammu lubamud.
Ma elan ise ka pätsuaegses majas, kus mingit mürasummutust panna ei tohi ning kaasaegseid mürakindlaid aknaid samuti mitte ja kujutan väga hästi ette, et kui reaalselt on tänaval pidev liiklus ja kiirused ka täna linnas lubatust suuremad, siis ongi jama. Kui autod ära võtta, siis asukoht on ju seal tegelikult vaikne. Kui majad on uued, siis toas müraprobleemi küll ei ole, aga tänaval jala või rattaga liikumise tapab autode müra samuti ära. Tartu mnt on justkui Tallinna peatänav aga jalakäijana ja jalgrattaga seal liikuda sisuliselt ei saa ja üks põhjus on müra ning teine põhjus ruumi puudus - samas tehti seal tee keskele märkimisväärses ulatuses lai eraldusriba, mis on täiesti kasutu ruumiraiskaja. kõnnitee on samas kohati ainult meetri laiune ning jalakäija ei saa mitte kuskil ühe korraga tänavat ületada - ja see on kesklinn.
@mati1222
21. sajand on meil ammu käes. ja ma olen aru saanud, et Mati on maakas - mis see kaasaegne linnakeskkond üldse Mati asi on? ela ja ole seal maal ja jäta linnainimesed rahule. 30 kmh teenib linnaelanike huve, kes reaalselt linnas elavad, töötavad, käivad koolis ja veedavad linnaruumis muul viisil enda aega.
Kui tuleb seadus, siis kehtib see kõigile, seepärast polegi vaja siin dikteerida linnas 30 peale. Kui see aind Tallinnat mõjutaks, olekski savi aga meil kiputakse lollustega ikkagi üleriigiliselt kaasa jooksma. Alko alates 10’st müümise keeldu alustas kah Haapsalu omal ajal ja siin me nüüd oleme.
Aga tehke ettepanek: "Kehtestame prooviperioodiks (näiteks 2 aastat) Tartus piirkiiruseks 30km/h!". Siis saab adekvaatselt võrrelda, kas on mingi positiivne mõju või mitte. Tartus on muidu kah igasuguseid uimerdisi rohkem - mõni ei pruugi arugi saada, et piirkiirust vähendati :-) :-)
Nii möödaminnes peab mainima, et mul on keskmine seal 25 kandis tegelt linnasõidul ehk fooridega ta väga palju kiirem ei tule tõesti, pole vaja seda alandada. Olen seda ka paar/kolm lehte tagasi maininud.
Tartus ei saagi aru, kui piirkiirust vähendatakse, seal minu arust liigub see liiklus ilma märkidetagi väga teosammul.
Minu pisarakiskumise lugu on selline, et õnnestus mõned aastad tagasi elada mõnda aega Sõle tänava ääres ja sain ilmselt drauma elu lõpuni. Korter oli päikesepoolne ja läks suvel palavaks, nagu saun. Akent aga lahti teha ei saanud, sest siis ei kuulnud enam teleritki. Enne magamajäämist ikka vahel mõni mootorrattur kiirendas, või sõitis mööda mõni veoauto ja maja värises. Lisaks sõitsin iga päev autoga Haaberstisse tööle ja terve see teekond oli tipptunnil alati üksainus suur ummik.
Kolisime perega Tallinna teise linna otsa, vaiksesse tupiktänavasse, kus uus kortermaja piirneb metsaga ja lähedal on poolt Tallinna ja Harjumaad ühendav rattatee. Vot see on elu ma ütlen! Vaikne, värske õhk ja jalgrattateel ei ole mitte kunagi ummikuid!
kurioosum ongi selles, et kui piirkiirus piirata linnas 50-lt 30 kmh peale selliselt, et autod päriselt seda ka ei ületa rohkem kui +5 kmh, siis Deusi keskmine kiirus langeks 25 pealt kuskil 23 peale. Ehk siis linna läbimise kiiruse langus oleks väike, aga jääks ära need asjatud 60-70 kmh kiirendamised valgusfooride vahel, mida reaalselt autojuhid teevad. Sellest tekib müra ja ohtlikud olukorrad. lisaks ei julge paljud inimesed alustada linnas rattaga sõitmist nendel punastel radadel, kuna 60 kmh lähedalt mööda sõitev auto tundub ohtlik.
Küsimus on, kuidas jõustada ka reaalselt 30 kmh kehtestamisel sellest kinni pidamine. Aga võib arvata, kui 30 kmh piirang ketestada, siis autode kiirused langevad linna igal juhul. Teine teema on busside liiklustihedusest sõltumatult liikuma saamine. ehk siis näiteks Laagrist kesklinna katkematu bussirada mõlemas suunas. või minigi muutuva suunaga bussirada. saaks kaks kärbest ühe hoobiga, bussiga liikumisel tekiks tipptunnil selge eelis ning autoga liikumine muutuks omakorda raskemaks ja autosid jääks kindlasti vähemaks. vähemalt Nõmme enda elanikud ei pressiks kesklinna autoga enam vaid astuks bussi peale.
https://fb.watch/ilV4vU_FfQ/
Vide kohal olev tekst ütleb, et ainuüksi New Yorgis on umbes 2x rohkem valgusfoore, kui terves Hollandis kokku. Need foorid on hind, moda kõik peavad maksma suurema kiiruse eest. Kui linnades on valdavalt kiirused kuni 30/km tunnis, oleks vajadus foore rajada palju väiksem ja kõik saaksid liikuda sujuvamalt.
Et siis juhid võtavad 90 kraadiseid ristmikke 50'ga? Ma võin sulle puhtalt kogemusest ja teatud autode reaalsest omamisest öelda, et mul on ainult üks masin, mis saab napilt hakkama sellega läbi vastassuuna põike. Ülejäänutega peab ikka maja või puu või mis iganes seal 45 kraadi suunas ees poleks, koos autoga kaasa võtma või auto sinna ära parkima. 30 ei aitaga nende troppide vastu, kes sinust tahavad lihtsalt mööda sõita kui ülekäigu raja ees peatud. Nii mõnigi teeületaja on pääsend tulede vilgutamise või kerge signaali peale. Tarduvad, vaatavad sind kui debiili arusaadavatel põhjustel ja kui mu masina varjust miski rakett mööda tuhiseb, mida peeglist märkasin enne signaalitamist, siis tuleb näole pigem tänulikkus. Olen isegi 15 aastat tagasi samal põhjusel auto alla jäänud, noh, peale tegelt, Haapsalus, miski linnavurle otsustas seadust rikkuda.
Deus, lisan lingi, mida enne jagadasin, nüüd teisel kujul. Ehk töötab. Videos võtab nii mõnigi autojuht kahjuks kurvi liiga kiiresti. Ja omati ei saa kõiges alati (kõiki)liiklejaid süüdistada, vaid sageli on süüdlane ka planeering, mis võimaldab/kutsub kiirust ületama. https://fb.watch/irRNYaE45c/
Nii ilusti võtab kogu teemapüstituse kokku itaaliakeelne postitus. Mul kohe assotsieerus kunaginme totakas pangareklaam: elementare, Bank Unione!
Täpselt sama asi on ka 30 piiranguga: lahendatakse meeleheitlikult probleemi, mida ei ole. Ning põhiprobleem: kuidas saada inimesed autodest välja ja järgijääv transiitliiklus südalinnast eemale, ei huvita kedagi.
v6sa, ta tegelt ütles, et elementaarne on linnas kuid selle suunitlusega, et peab olema 30, mitte selle suunitlusega, et nii kui nii keskmine üle 30 pole.
EDIT:
M40, saa nüüd aru, see kiirus kurvivõtmises pole seal ei 50 ega ka isegi 30 mitte!!! Sinu 30 raiumine on täiesti mõttetu antud kontekstis!
On mõni 30 kummardaja üldse kunagi kalkuleerinud kui kaua pikeneks inimeste sõiduaeg ühistranspordis, kui palju vähem pakke saaks üks kullerikaubik tunni jooksul kohale toimetada, kui kaua pead sa oma saabuvat taksot ootama ja kui kaua võtab aega sõit sihtpunkti, kui palju varem peavad lapsed ja vanemad hommikul kodust väljuma, et jõuda lasteaeda, kooli, tööle ning vastavalt õhtul hiljem koju jne- puhtalt transpordi kiirusest sõltub meie elus väga palju asju. Ilmselt tuleb hakata ka fooritsükleid muutma. Sisuliselt tahame muuta inimeste elu kaks korda aeglasemaks, me hakkame päeva jooksul tunduvalt rohkem aega kulutama liikluses olemisele selmet sel ajal teha muid ja kasulikumaid asju. Raiuda nürimeelselt, et see säästab kergliiklejate elusid ja muu blaa blaa, on täielik lollus.
Ehk ükskord hakatakse midagi ka vähe suurema intensiivsusega Tallinnas ära tegema - kui juba poliitlehes enne valimisi on julgust väga asjalikku juttu ajada.
See on ju normaalne ka. Mina ja v6sa ja paljud teisedki on sama rääkinud aind et teie siin oma ratturibandega tahate seda rakendada linnapiirist linnapiirini.
Noorpered ettekäändeks tuua on muidugi alatu diversioon.
Pikaajalise 30 ala elanikuna on huvitav ainult see, kuidas mingi liiklusmärk lastega peresid ligi meelitab, teades väga hästi, et see liiklusmärk ei mõjuta mitte kõige vähemalgi määral autojuhtide kiirusevalikuid. Ja politseid nähtavasti sellised pisitänavad üldse ei huvita, muidu teaksid, et ka 30 alades on 73 km/h sõitmine ääretult tavaline - mis Rannamõisa teest te räägite.
Teekünnistest on väga lokaalne kasu. Et nendel mingigi mõju oleks, tuleb neid panna hästi tihedalt. Näiteks Raua tänaval on autode keskmine kiirus nüüd tõesti 30, aga seal on 600 m lõigul kolm teekünnist.
Künnistest on tõesti ainult siis kasu, kui need on iga natukese aja tagant. Samas on linnas valgusfoore ja ristmikke palju ning niikuinii on vaja tihti hoogu maha võtta. Ideaalne oleks see, kui sõidetakse nii sujuvalt ja nii ühtlase kiirusega kui võimalik mitte ei harrastata agressiivset sõidustiili. L iiklejaid on palju ja ruumi pole kuskilt juurde võtta ning autosid juhivad erineva mõttemaailmaga inimesed, selleks liiklus nii närviline ongi ja ega sinna saagi midagi teha. Olukorra lahendavad ehk täielikult isesõitvad autod, mis on programmeeritud ühte moodi sõitma. Seda aga ei juhtu niipea ja inimesed peavad vähemalt mitukümmend aastat suutma ise seadusekuulekalt autosid juhtida. Liiklusseadusesse ei ole mõtet asju juurde kirjutada, kui ei saa praegugi sõitmisega hakkama.
Paljud kohalikud mäletavad seniajani, kuidas septembris 2020 kihutasid Heina ja Taime tänava nurgal kaks autot teineteist kortsu, ja kiiruskatsed on jätkunud tänaseni.
täitsa pekkis- 3a tagasi selline megaavarii.
aga kui panna 30 märk, siis kõik juhid muutvad automaatselt korralikeks.
Pean pattu kahetsedes tunnistama, et sõitsin 3 aastat vanast inertsist ühel tänaval 50'ga enne kui avastasin puude sisse peidetud 30 märgi uusinstallatsiooni. Eelmine aasta eemaldati see märk ära ja saab jälle 50'ga sõita. Ilmselt ei tee see märk midagi, sest 3 aasta jooksul ei jäänud keegi jalgu seal - see tähendab, et oleks märgi järgi sõidetud. Isegi Waze ei tunnistanud seda 30'ks, muidu oleks mul karjuma pistnud +5 juures juba. Ehk siis võib õelda, et märgist üksi pole küll nüüd mingit noomijat, kes kiirendajad koheselt kaotab ja õndsuse tänavale toob.
30 on väga värdjas asi, püsikat ei saa kasutada, 40 alas seda vähemalt saab teha.
Lubadeta jalgrattur, ära üldista oma rikutuse taseme pealt!
KUI märk on nähtav, siis ma seda ka järgin. Ning sugugi mitte üksi, on inimkatsed näidanud. Ka idiootseid 30 alasid tühjas linnas südaööl ja ajapiiranguta 50 alasid tühjadel maanteedel koolivälisel ajal.
Puudesse või majade vahele peidetud märke ei oska ju järgida, seega nende kohta ei teagi.
Ka meie pere autodele on 30 väga vastik kiirus. Püsikiirus veel ei toimi, mäestlaskumispiirik samuti enam mitte. II käigu jaoks on pöördeid vastikult palju, III jaoks jälle vähevõitu. Ürgvana Mazda B2500 on ainuke, kus III käigul on mootor mõnusas 1800 pöörde alas III käigul @30 km/h.
Need kelle päevane kilometraaz jääb tavaliselt kuni 25 km kanti, ei peaks üldse autoga sõitma.
Isesõitvad autod oleks tõesti hea lahendus. Esiteks kaoks ära isiklikud autod (vähemalt keegi ei hoiaks autot seisvana tänava ääres vaid auto teeks 24/7 tööd), teiseks auto muutuks rohkem praktiliseks ja lihtsamaks. Taksole või bussile me ei esita ju selliseid nõudmisi kui enda auto valimisel.
Isesõitvad (pigem küll isejuhtivad) autod ongi väga hea lahendus, aga lähemate aastakümnete jooksul need tavaliiklusse ei jõua. Seega tegelikult ei ole hea lahendus, vaid pea liiva alla peitmine.
# Ka meie pere autodele on 30 väga vastik kiirus. Püsikiirus veel ei toimi, mäestlaskumispiirik samuti enam mitte.
Aga see ongi ju eesmärk, teha su elu võimalikult vastikuks, et sa oma auto emexisse viiksid ja (üks-)rattaga liikuma hakkaksid, õnnis naeratus näol unistades kunagi saabuvatest isejuhtivatest autodest.
kiiruse vähendamise eesmärk linnas ei ole autoga liiklejate elu võimalikult vastikuks tegemine vaid kaasaegse linnakeskkonna kujundamine. Linn peab olema selline, kus on hea ja turvaline elada. see autoga kärutamine moodustab tegelikult väga väikese osa inimeste elust. Auto kui elukvaliteedi osa on rämedalt üle tähtsustatud tegelikult. See kuvand on ka visa kaduma, inimesed on jätkuvalt valmis panema enda sissetulekust 20 ja rohkem % auto alla, mis tegelikult ju jabur. ja see % ei ole elatustaseme tõusuga vähenenud vaid kasvanud.
viimase 20 aastaga on paljud kolinud Tallinna ümbrusesse elama, kuna on soovitud vaiksemat elukeskkonda ja kinnisvara on ka odavam, aga pere vajab siis kahte autot - nn valglinnastumine, mis omakorda on genereerinud autostumist ja linnakeskkonna jätkuvat halvenemist. see on nagu nõiaring. nüüd tuleks teha korraga kahte asja - linnas vähendada autostumise negatiivseid mõjusid ja samas anda nendele valglinnastunud inimestele linna tööle käimiseks mingi töötav alternatiiv autole. Igasugu eksperdid on ammu ammu kõik välja pakkunud - kiire rööbastransport Viimisist, Tabasalust, Peetrist ja ka Maadust Tallinnasse + Tallinna sees paar liini. Aga no meil otsustajatel ju munasid ei ole - lihtsam on suunata Euroopa raha nõukogudeajal planeeritud 2+2 teede väljaehitamisse.
Et kiirused alla saada on vaja teed remontimata. Siis ei ole võimalik ka üle 30 km/h sõita ning pole isegi kiirust piiravaid märke vaja. Tõsi..., siis hakatakse kõrgemaid sõidukeid ostma aga kõrgema sõiduki lõhub samamoodi ära, kui sügavamast august kiiresti läbi sõita. Või teha nii, et teid küll remonditakse aga ainult niipalju, et ei lasta aukudel liiga sügavaks minna. Kui auk hakkab liiga sügavamaks minema, siis parandatakse ära, mitte enne.
On vaja füüsilisi takistusi, mis lõhuvad suurel kiirusel sõites sõidukeid.
Korraliku masinaga lased läbi löökaukude 50'ga nii, et kohvitops ei liigu armatuurilt, see pole mitte kuidagi lahendus vaid pigem suurendaks probleemi ehk siis jah, suured ja rasked, pika amordi- ja vedrukäiguga masinad, millel normaalmõõdus rehv peal. Minu pärast võiks terve linn olla kasvõi metsa ja kruusteed, see lisaks ainult põnevust igapäeva ellu.
Elan linna ääres - vaid mõnisada meetri linnast väljas.
Otseliini kodust tööle ei ole - autoga 20 minutit, bussiga ca 55 minutit. Buss loksutab nii, et mina ei seal raamatut lugeda aga töö teha. Istuma tavapäraselt ka ei saa, kuna liigund ju tipptundidel ja siis on buss täis. Konditsioneeri loomulikult bussis ei ole.
Ema/isa juurde bussiga minnes peab bussipeatusesse minemiseks käima ca 500 meetrit väga ohtliku ja kitsa tee ääres, kus isegi autod üksteisest hästi mööda ei mahu.
Saaks ka rattaga kuna, kuna nad lähedal. Aga sama probleem 2 km päris ohtlikku lõiku autotee ääres sõitmist ja ei julge väikeseid lapsi sinna rattaga sõitma panna. Millegi pärast ei saa Linn/Vald kokkuleppele et sinna kergliiklustee teha. Mingi jama seal oli ja servituutide ja kommuniaktsioonidega jne mida pole suudetud aastaid lahendada kuigi mujal ümbruskonnas teed olemas.
Ämma juurde sõita (elab muide Tallina piires) ühistranspordiga 1,5 tundi. Suure perega ja väikeste lastega seda aega ühistranspordis loksuda...
Kui autoga ämma juurde sõita pakub, et kõike kiirem tee tavaliselt läbi kesklinna ja vähegi tipptunnil järvevana umbes.
Ja siis öeldakse - kasuta ühistransporti või sõida rattaga...
Just täna käisin(linnas) tõuksiga töövestlusel kohas, mis asub kodust alla 3km kaugusel. Vaikselt veeredes kulus distantsi läbimiseks täpselt 14 min. Autoga ei jõuaks kiiremini, kuna peaks enne klaase jääst puhtaks kraapima ning teele jääb mitu ristmiku ja foori.
Enesepettusega tegeled praegu. Klaasid puhastuvad alla minutiga normaalsetel autodel, suitsumees ei jõua suitsugi lõpetada kui juba start, ise kraapides saad sama kiirelt. 14 minutiga jõuab ikka igale poole Tallinnas. Oleneb jällegi kellaajast.
Alla minuti ei ole mu ühelgi autol küll klaasid jääst puhtaks saanud isegi õrna jääkihiga. Peale mootori käivitamist hakkab alles jahutusvedelik soojenema ja kui see on natuke soojenenud alles siis hakkab jää vaikselt sulama, mitte enne.
Sul on võibolla eelsoojendus..., siis muidugi istud autosse ja hakkad sõitma ning lähebki alla minuti, kuna nähtavus on sõitma hakkamiseks juba piisavalt hea.
Ilma soojata jää ei sula ja sooja saamiseks peab jahutusvedelik juba mingil määral soe olema.
Mul kulub piisava nähtavuse tagamiseks isegi vähemalt 10 minutit, kui on jäävihma sadanud ja klaase katab tugev jääkiht.
Kesklinnas kodutud varastavad ära tekiks endale selle katte, ei tea, kas ka probleem veel aktuaalne on, ise pole kasutanud.
Kolmele punktile aga tutvustame revolutsioonilist autot nimega Ford. On ka teisi tootjaid, kes Euroopa Fordiga võrdväärselt luksuslikud on.
Lisaks ka füüsikat, et mida suurem ja ebaefektiivsem mootor, seda kiiremini soojaks läheb. Ja veel vanakoolimasinaid, kus puhuti eraldi juga kojamehe alla selle soojendamiseks, tänapäeval kadunud vajalik funktsioon.
Hyundai disladel ja paljudel teistel disladel on eraldi veesärgi soojendaja või salongi radikaale eraldi elektriline küte stardiks, siht kohene kuumus.
Ja veel üks viga, inimesed jäävad ootama kuniks kont ise peale keerab, pane parem ise kohe põhja klaasi peale, ka leige temp on + temp ja sulatab. Pole vaja oodata kuniks kont omaarust töötemp saavutab.
Ükski mainitu ei kehti liitrise škoda kohta, see ei suuda vedelikku soojaks kütta isegi peale 10 min koha peal käimist ja 5'te km sõitmist.
Ühesõnaga 10 mintsa klaasi puhastumise järel ootamine on ainult iseenda halbade valikute süü.
no see jäävihma näide oli muidugi äpardus, sest seda sajab meil talve jooksul paar korda. ja kui kodutud esiklaasi katte ära varastavad, siis kergema härmatise jaoks on aerosoolis või pihustipudelis jääsulatajad välja mõeldud. eks rahvasuugi ütle, et halba tantsijat segavad munad. aga osta see kate, proovi ära ja kui ära ei varastata, siis saad tema kasulikkusest aru. lisaks on olemas 12V puhurid, mille saab armatuurile panna ja mis ka leiget õhku toodavad ning klaasi sulatada aitavad. variante on mitmeid, aga üks neist muidugi 10min auto kõrval seista ja kraapida.
Miks üldse mootorit paigal soojendada?
teed auto lumest/jääst puhtaks (kui on vaja), istud sisse, käivitad silindrid ja kohe liikuma. Auto mootor ja salong soojenevad nii kõige kiiremini üles. Auto mootor töötab ainult siis kui auto sõidab.
Mati, juba vene masinatega soovitati alustada talvel kohe sõitmist, kuna siis soojeneb mootor kiiremini ja mootorile kahjulikku kiire kulumisega külmalt töötamist on nii ajaliselt kordades lühemalt. Loomulikult sõidetakse külma mootoriga rahulikult. rääkida 21 sajandil, kus õlid jms on külmalt palju paremate määrdeomadustega ikka seda, et autot tuleb soojendada, on täielik rumalus. pealegi meil ei ole enam talvedel ka külmasid.
justnimelt, madalamatel pööretel rahulik sõit on mõistlikum kui kohapeal "soojendamine". lased minutijagu kohapeal töötada ja hakkad vaikselt sõitma ning miski ei lõhu mootorit.
Teinud nii nagu punkt ütleb juba viimased 20 aastat. Kui head autot ei olnud, siis spray või soe vesi (mitte keev) oli abiks, ei viitsinud mina auto kõrval passida kunagi ja ei viitsi praegugi.
