Meil on igasugu haridustasemeid- põhikool, gümnaasium, kõrgkoolid oma bakade ja muude tiitlitega, aga autokoolis saad üheainsa taseme koolituse, st teooria ja sõit ning peale lõpetamist antakse kätte tonn- kaks kaaluv 25m/s lendav mürsk ning edasi vaata ise kuidas hakkama saad. No vahel juhtubki, et keegi saab surma, aga no see tühiasi- kõigest statistika. Ehk siis tegelikult kedagi ei huvita, mis sest juhist peale kooli edasi saab- õpib ta üldse korralikult sõitma või jääbki selliseks vastselt kooli lõpetanu tasemele.
Kõige lollim idee on eeldada, et juht peab täpselt täitma kõiki eeskirju ja loll juht on ka see, kes seda kõike ülitäpselt teeb- 30kmh ja mitte grammigi rohkem, 90kmh ja mitte grammigi rohkem, aga hea, kui grammike vähem. Teda ei huvita üldse auto juhtimine, tema vajadus on kuskile kohale sõita ning sõitmise ajal täita kõiki reegelid. Muu pole oluline.
Ma kuskil mainisin, et tähtis ei ole kui kiiresti sa sõidad, vaid tähtis on see, et keegi surma või vigastada ei saa ja auto jääb terveks. Kui kõik sellest lähtuksid, ei oleks liikluses ühtegi avariid ega vigasaanut.
# autokoolis saad üheainsa taseme koolituse, st teooria ja sõit ning peale lõpetamist
# antakse kätte tonn- kaks kaaluv 25m/s lendav mürsk
Autokoolis on siiski palju rohkem erinevaid tasemeid;) Mina pole näiteks kunagi autokoolis käinud, sest sel ajal polnud vajagi, aga ma käisin vähemalt ausalt eksamitel, kui samal ajal pool tutvusringkonda (st klassikaaslased jne) lihtsalt ostsid omale load, sageli lausa kõik kategooriad. Paljud olid selleks ajaks juba aastaid ilma lubadeta sõitnud, enamus õppis "inimkatsete" abil liikluses toime tulema liikluseeskirju kordagi läbi lugemata ja tean ka mõnda, kellel siiani need kategooriad taskus, aga polegi kunagi autoga liikluses osalenud (st käib ainult maal poes, kus piisabki vaid teadmisest, et Eestis kehtib parempoolne liiklus).
Aga probleem ise on hoopis selles, et puudub jällegi tagasisidemehhanism. Kui inimene ei tule sõitmisega toime (kui avarii põhjustaja on üheselt tuvastatav, nt ei osanud valida oludele vastavat sõidukiirust ja sõitis tühjal teel kraavi), siis mujal maailmas saab ta alati vähemalt trahvi. Paremal juhul ka täiendava sõidukoolituse. Eestis on sama käpard homme teedel tagasi. Subaarik on hea äärmuslik näide, aga sama puudutab ka äsjast ahelavariid Tln ringteel jpm. Linnakiiruse viimine 30km/h peale tähendab põhjuse asemel tegelemist sellega, et tagajärjed oleks veidi leebemad ja põhjus kindlasti kusagile ei kaoks.
Mulle meeldib see "mürsk" väljend. Saad load kätte ja võid omale rendist võtta tühjast kergveokist raskema 2,1sek/sajani "beasti". See on täiesti absurdne, et tühja kergveokiga, mille kiirus- ja kiirendusomadused on kõige aeglasemad üldse tänavail liikuvatest liiklusvahenditest, nõutakse inimeselt juba C kategooria lubasid, aga sama kaalukategooria "superauto" omanikult nõutakse ainult B-katti ega isegi mitte eksamitejärgset sõidukogemust. Kiirust piiravate märkide paigaldamine turvalisuse loosungite ettekäändel eeldab, et mitte keegi seadust ei riku. Ka mitte üle 2,5t tühimassiga TeslaX-ga, sest see renditakse ju ikka praktilise vajaduse tõttu ja noori juhte nagunii auto võimete proovimine ei huvita...
Totrus või mitte, kuid seaduses on selline kaheti mõistetav tekst kahjuks. Võiks üheselt mõistetavaks teha ja asi vask, olgu siis need märgid seal või mitte, isiklikult ei huvita, sest neid märke on nii palju igal pool, et harjud ära ja teine asi, et kui oled kogenud autojuht, siis tead juba täpselt, millise risti, teeotsa või põõsa taha nad ennast pargivad ilma selle märgita ka, nn vaistu pealt juba seal kohtades lollusi ei tee. Karistada saavadki need, kes said juhtimisõiguse õppimise paberi kätte aga pole veel seda juhtimise asja päris selgeks saanud.
Mis on aga 99,9999% kindel, on see, et nad pargivad alati ennast uue madalama kiirusepiiranguga alasse fööniga või automaatfööniga vehkima, vähemalt esimesed mõned nädalad.
Karistada saavad need, kes võõras linnas või siis piirangu muutuse algul vanast harjumusest vajutavad. Samas tuleb siiski tõdeda, et 30ga loivamine on ikka täiega nüristav. Eriti kui tee tühi ja ei näe mingit põhjust venimiseks.
Tuttav linn ei aita kah eriti kaasa. P viisin venna rongi peale ja lausa otsisin neid kiiruspiiranguid, sest nende tavapärane märkamine on ikka päris keeruliseks tehtud - enamus olid kõrgemal kui "tavalised" liiklusmärgid.
OK, mul autod loevad märke (ja vist isegi saab seadistada vastava piiraja) ja sedajagu võiks olla lihtsam, aga see automaatika on mul linnas ka 80 ja 100 piiranguid leidnud ...
linnas on 30 km/h mõte lisaks üldisele liiklusturvalisusele ka liiklusmüra vähendamine. kellaajalised piirangud seda ei toeta. Ilmast või kellaajast sõltuvad kiirusepiirangute muutmised on üldiselt ebasoovitavad, kuna toodavad ainult segadust. Ka maanteel võiks lõpetada talvel selle elektrooniliste märkidega mängimise. Käesoleval talvel on korduvalt olnud näiteks Pärnu maanteel (viimati eile) lubatud 100 km/h ja samas on must jää ja tee on realaselt libe. 01.12-01.03 iga talv igal pool asulaväliselt max 80 km/h ja asi on kõigile selge.
Offtopic:
Liikumiskiiruse valib ikka iga juht ise, arvestades teeolusid jms. @VettEiJooJalaEiKäi Liiklusmärk sätestab SUURIMA LUBATUD sõidukiiruse kõigest.
100 alas 80-ga sõitmine on täiesti OK tegevus (ja ka täiesti JOKK) - arvaku siinsed "sõidukunnid" mida nad tahavad :-)
Ja juba nad ilusti passisid nina südalinna suunas, kirku kõrval ja vaatasid, kes mäest alla kiirendab ja kes mitte. Mäest alla veeres 40 ikka sisse ja juba nad startisid ka aga ma parkisin ilusti maa alla ära ennast, ei tuldud järgi.
Mina näiteks Tallinna kesklinnas olengi alati sõitnud kiirusega 30-40 km/h. Näen rohkem ja pole ka mõtet foori alla seisma kiirustada. Pole tükk aega kesklinnas sõitnud aga kui on plaanis sõita, siis arvestan sellega, et seal, kus ma varem sõitsin näiteks kiirusega 35 km/h, pole see võibolla enam lubatud. Linnas sõites on olulisem jälgida jalakäijaid ja valgusfoore ning täita muid liiklusreegleid, mitte pingsalt kiiruspiirangu märke otsida. Ma arvan, et kui ma oma sisseharjunud kiirusega läbi kesklinna sõidan, siis ma kiirust ei ületa aga päris kindel ei saa ka enam olla.
# juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid
Igaühel on selleks mingi põhjus. Põhjendamine on põhjuse avaldamine:) Ajuvaba ülereguleerimine seaduses, mille ainus mõte seisneb selles, et äkki on saanud load ka mõni nii loll inimene, kes ei oska põhjendada. Samas aitab see põhjendamise nõue luua vahe sisse nendega, kes tahtlikult provotseerivad ja täidesaatva võimu kaalutlusõigus, kuni seda ei kuritarvitata, on igati tervitatav, sest muidu poleks võimalik jätta trahvi välja kirjutamata. Vastupidine näide kiirusega: https://www.delfi.ee/artikkel/120267458/politsei-otsustas-et
-autoga-kiirust-uletanud-mees-paaseb-puhtalt-oli-ju-tema-sih
t-naine-haiglasse-sunnitama-viia
30km/h põhjendamine rehvimüraga on pooleldi demagoogia (seos kiirusega vaieldamatu, aga seda mõjutavaid komponente on terve nimekiri), aga teiselt poolt tuleks ka siin nüüd põhjendama hakata. Kui inimene elas heinamaa ääres, mille kõrvale ehitati hiljem Sõpruse puiestee, on tema nõudmised näiteks müra- ja valgusreostuse vähendamise osas täiesti põhjendatud. Haruldane erand, aga mõni on veel elus. Ainult, et selleks on ka teisi vahendeid peale kiiruse piiramise ja Sõpakal tohib vist endiselt 50-ga sõita. Linna sees ehitatud majade või linnas elamispinna omandanud/üürinud inimeste puhul on aga tegemist teadliku valikuga ja olukord täpselt sama absurdne nagu lauluväljaku juures, et kui on talle sobiv kontsert, siis elatakse rõdul kaasa, aga samal ajal nõutakse liiklushäiringute tõttu laulupidude ära jätmist ja üldse kõigi pidude varajast lõpetamist öörahu ettekäändel. Mürast rääkimine on üldse kummaline ajastul, kui särtsuautoomanike komplekside pärast pannakse need kunstlikult kõlarite kaudu mürisema nagu fossiilautod:) Jalakäijate pärast poleks seda vaja, sest nende rehvimüra on niigi meeletu muu liiklusmüra taustal.
Mürareostus on linnas õhureostuse kõrval olulisuselt teine tervist ohustav faktor. Uuritud ja tõestatud. Olulisem on aga see, et mürarikka tänava ääres ei taha keegi jala liikuda või rattaga sõita. Kaasaja linnaruumi mõttes on sellised tänavad surnud tänavad. Liivalaia on hea näide. Kui seal nüüd reaalselt ka kiirus 40 peale saadakse, siis olukord muutuks kohe.
Hakkab pihta jälle... Mine ja mõõda ise palun ja ära topi mulle siia miskit Laseri "katset" mis oli tehtud tipptunniajal. Või pigem topi just koos enda mõõtmistega! Need numbrid pole muutunud grammigi ega muutugi! Ainukene koht, kus sai võib-olla maha natukene müra, on lausvihma ajal liikumisega seda veeladinat, mis rehvide alt välja lendab, see on kogu vahe.
Ioniseeriv kiirgus on samuti tervist ohustav faktor. Ei ole ju nii, et tead küll, aga kolid ikkagi elama sinna, kus radiatsioonitase on liiga kõrge... ja selle asemel, et oma majas probleem lahendada (tutvu, kuidas tuleb ehitada nt kõrge radoonieraldumisega piirkondades), jääd ootama, et keegi teine tuleks ja probleemi ära lahendaks. Magistraalid on ehitatudki selleks, et transpordivahendid pääseksid võimalikult kiiresti inimeste ja inimeste jaoks mõeldud kaubaga ühest kohast teise. Sinna äärde maja ehitades või elama kolides on see enda valik ja siis teedki elamise müra- ja vibratsioonikindlamaks. Või tuled siia maale mulle naabriks ja arvestad juba siia tulles linnulaulu, lillelõhna, huntide ja sõnnikuhaisuga:P Kuigi tõsisemalt rääkides viiakse need vajalikud magistraalidki varem või hiljem maa alla nagu mujal, sest mida rohkem inimesi, seda suurem on ka vajadus nende kiirete ühenduste järele.
Tegelikult on nõuka ajaga võrreldes läinud ju kõik tohutult paremaks, igasugune saaste on vähenenud (digi- ja valgusreostus on kindlasti suurenenud), muldkõnniteed asendatud asfaldiga, kõikvõimalik "tänavakolin" täiesti kadunud (kruusakattega tänavaid vist polegi enam järel), ühistransporti on võimalik alati sisse mahtuda, isegi jalgratast on võimalik turvaliselt lukustada, linnas elamine pole olnud kunagi nii mugav kui praegu.
See on ikka debiilide kokkutulek, kui hommikutv näitab pilti ja nent jahub jalameeste ja ratturite ohutusest, kuid mitte ühtegi neist ei mahu pilti selle aja jooksul. Ainult ment, kasmera ja autod. See riik läheb ikka puhta pipusse oma tegevustega ja totaka hüperaktiivsusega ametnike poolt. €CCCP.
Ajad mööduvad, tuuled pöörduvad. Ei ole mingit pädevat argumenti, miks ei võiks autode domineerimine linnaruumis tänapäeval väheneda. Kõik need argumendid on siin sama teema all ka seoses selle 30 km/h kiiruspiiranguga läbi mämmutatud. Lihtsalt mõnele ei jõua midagi väga kohale. Aga eks selline nügimine lõpuks ka toimub ja enamus saavad lõpuks aru, et linnaruum muutub meeldivamaks. täna ei ole Tallinna linnaruum enamus kohtades meeldiv ja sellepärast on ka jalakäijaid ja kergliiklejaid vähe. ei ole mõtet loendada prargu mürarikka tänava ääres inimesi ja öelda, et seal ei käi ju nagunii keegi.
Täitsa lahe oleks vaadata, kuidas lasna õis ja muud mäed hommikuti oma jalgrattad ja rollerid hommikuti välisuksest välja lükkavad ja kukuvad ühtses suures massis oma töökohtade poole väntama. Õhtul tagurpidi tagasi. Kõik need inimesed peavad oma väntasid öösiti ka kuskil hoiustama ja samamoodi töökohtade juures ja toidupoodide parklates. Parklates muidugi ruumi jätkub, sest autod seal enam ei passi. Niiet autode hulga vähendamine on väga lihtne tegevus- tee autojuhi elu igal viisil niivõrd ebamugavaks, et ta lihtsalt sülitab südametäiega ja läheb rattapoodi uue sõbra järgi.
Neid linnasid on ju maailmas küll, kus kergliiklus on massides. No ja tuppa väga keegi ratast ei tassi, Lasnamäel ja Õismäel on probleem praegu just selles, et autod ei mahu ära. Ratastega seda probleemi ei tekiks. Oma korterühistust tean, et ühe auto parkimiskohale saab teha 10 jalgratta parkla lahedalt nii, et igat ratast saab eraldi kätte ja iga ratta saab eraldi lukku panna (saab panna ka rohkem rattaid). Meil on kortermaja maa-aluses garaažis niimoodi tehtud. Mõned parkimiskohad jäid lihtsalt arendajal kunagi müümata ja ühistu sai soodsa diiliga need ära osta.
Koit: „Autod lähevad meil aastatega aina paremaks, aga kiirused lähevad ainult alla,“
mina: aga juhid muutuvad järjest lollimaks.
kas on asi selles, et inimestel puudub igasugune huvi auto kui sellise vastu, seega ka autojuhtimise vastu või siis lihtsalt ühiskond on üldisemalt mandunud ja eks me näe seda ka liikluses, kus eksisteerib vaid enda ego, mitte teised liiklejad.
Nõus, et juhid on väga palju oskamatumaks ja rumalamateks muutunud. Kui ikka noorem proua tagurdab kolm minutit parkimiskohast välja siis oleks jala parem. Aga oli vaja ju load teha, sest põlluprojekt on kuradi kaugel tööst ja lastest. Saate veel niimoodi surma oma valede otsuste pärast. Mik on load inimstel, kes on endale ja teistele ohtlikud? Liiklus ei ole krdi igameheõigus, oled loll ja saamatu, käi jala. Autokoolid peaks konkreetsemad olema selles.
Selle kõige peamine eesmärk jätabki mulje kui üks järjekordne ajutine rahakogumise kampaania. Kui enam vigu ei tehta ja raha ei tule, saabub võibolla ka mõistus koju tagasi ja pööratakse tagasi see häbiväärne peatükk linna ajaloos. Vähemalt on siin jäetud erinevalt autokaristusmaksust ka valikuvõimalus venida-tossutada kauem aega ja mitte maksta "hingamise" eest. https://epl.delfi.ee/artikkel/120268511/juhtkiri-tallinna-li
ikluse-trahvimasin-tuleb-seisma-panna
# Praegusel juhul oleks mõistlik erekollaselt märku anda - tahvlis „liikluskorralduse
# muudatus“ poleks midagi uut. Selle asemel on valitud teine, alandav tee. Politsei
# jõustab uusi piirkiirusi aktiivselt mobiilsete kiiruskaamerate abil. Ja et võimalikult palju
# patustajaid püüda, võetakse kaamerate eest hoiatavad märgid ka maha.
Vist tasuline, aga sisu lühidalt selles, et ilma igasuguse rahvaaruteluta, ilma mingitki liiklusõnnetuste statistikat avaldamata ehk siis avaldada põhjused, miks kiirusi piirata ja sisuliselt mittemillessegi süvenemata pandi piirangud peale.
Ka elu vanalinnas p..keeratud, sest autode keelamisega kadusid ärid, elanikud ja nüüd ainult turistid jõlguvad tühjadel tänavatel. https://arvamus.postimees.ee/7957487/ahti-kallikorm-autojuht
ide-ahistamine-on-joudnud-tallinnas-uuele-tasemele
Tegelt pole siin midagi vabandada. Need, kes on veidi oma teadlikust elust ka cccp all elanud, saavad aru, kuidas riik, e.s. ametnikud sulle järjepidevalt ilusa jutu ja naeratuse ning demokraatia sildi all kanni vahele keeravad. Järk, järgult, süüdimatult, omaenda eluolu pidevalt parandades ja vahel ka riigiga riigiraha pärast kakeldes. Nagunii mingid jobud ettevõtjad, töötajad, maksavad kõik kinni. Piirangud, direktiivid, seadused, rahaliikumise piiramine, maksutõusud, ilusate lubadustega, ametnike suurendamine, oma tegevuse kaitseks politsei ülistamine ja õigustamine ka võimu kuritarvitamise korral. Mõelge sellele vahest, mille poolest erineb NLKP EU-st. See kägistamine käib vaikselt, jupphaaval, mängides häid ja halbu. Tulemus on tegelt mingi krdi kamba diktatuur, kes väidavad end poliitikuteks olema. Istuge sisse omale see värk, lihtsalt ja loogiliselt.
Võib vabalt juhtuda, et koittoomele edaspidi linnaga seotud esinemiskutseid ei saadeta või mõned linnaga seotud esinemisruumid jäävad tema jaoks suletuks. Üldse ei imestaks kui nii tehakse.
https://www.postimees.ee/7958761/tallinnal-napib-pohjendusi-
autode-piirkiiruse-alandamiseks
Vandeadvokaadi ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessori Carri Ginteri hinnangul pole aga seni piisavalt põhjendusi, miks peaks Tallinna linnas piirkiirust alandama. «Kui vastused on hästi ümmargused ja piirkiiruse vähendamist põhjendatakse jutuga, et «juhtub õnnetusi» ja et «meie maja inimesed analüüsisid midagi», siis on keeruline aru saada, miks on seda muudatust tegelikult vaja.
Ginteri hinnangul peab piirkiiruse vähendamise otsus teenima kindlat eesmärki, aga sellel peab olema mõtestatud eesmärk, mitte because we can (inglise k – sest me saame),» ütles vandeadvokaat.
Lisaks piirkiiruse alandamisele tuleb autojuhtidel kohaneda veel ühe muudatusega – kui varem on politsei kiirusemõõtmise eest hoiatanud ja pannud välja hoiatusmärgid, siis nüüd on neist loobutud.
«Ma arvan, et politsei selline otsus väärib kohtus kontrollimist. Kui märk on olemas, siis tuleks see välja panna. Näiteks Saksamaal öeldakse, et ilma märgita kiirusjärelevalve on raskem sekkumine põhiõigustesse kui märgiga järelevalve.»
Tallinnas valmistatakse ette uut 30km/h kitsaste sõiduradadega põhimagistraali. https://www.delfi.ee/artikkel/120276754/suur-peterburi-tee-e
hitus-tootab-tuua-juurde-suviseid-ummikuid
Tore on ka see, et sel suvel paluti üleskaevatud kesklinna asemel kasutada autojuhtidel just Peterburi teed ja spetsialistid on otsustanud remontida mitte tervet hiljuti ümberehitatud lõiku korraga, vaid hakata igal aastal looma üha uusi pudelikaelu projekti jupitamise kaudu, et ka järgmistel aastatel autojuhid kesklinnast normaalselt mööda ei pääseks. Nii luuakse vist üha uusi õigustusi samu teid iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti maksumaksjate raha eest ümber ehitada.
PS: artikli kommentaarium kubiseb samasugustest pooletoobistest anonüümsetest trollidest nagu auto24 omagi.
Kui rumal peab inimene olema, et mitte aru saada lihtsast asjast, et kiiruse alandamine on vajalik müra vähendamiseks ja eelkõige selleks, et jalakäijatel ja ratturitel oleks turvalisem liigelda. Seega liiklusohutuse seisukohast ongi hädavajalik linna kiirusi alandada!
50 peal 7 käiguline kast 1400 rpm. 40 peal ~1900 rpm, 30 peal ~2300rpm. Silma järgi seieri asukoht umbes siis. Kumb on sul vaiksem kiirus nüüd täpsemalt? 43 pealt lükkab õnneks järgmise käigu sisse ~1200 rpm ja sõidangi kogu aeg nüüd liiikluseeskirju rikkudes onuvaldeku rahulolu nimel.
PS! Ei tasu soovitama tulla, et vaheta käsitsi. Kast arvab peale liiga madala pöördega sõitmist, et olen debiilik ja lükkab ikka kõrgema käigu sisse. Õigesti teeb ka muidugi, sest nii tiksudes olengi debiilik ja niisama õlipõletaja.
Mina olen kiiruse vähendamise poolt teatud kohtades aga kindlasti mitte kogu linnas. Kiirusega 50 km/h neljanda käiguga sõites tekitab vähem müra ja heitgaase, kui kiirusega 30 km/h sõites kolmanda käiguga. Seega..., kui vähegi võimalik, siis võiks ikka 50 km/h jääda. Muidugi väiksem kiirus on ohutum, kui kellelegi otsa sõidetakse aga samas võib otsa sõita ka kiirusega 15 km/h ja kui inimene halvasti kukub, ongi taevariigis. Pigem võiks püüda ikka kiirust hoida 50 km/h ja silmad lahti hoida, mitte roolis kõrvaliste asjadega tegeleda. Aga mis otsustaja mina olen..., ikka pean nii tegema nagu ametnikud on otsustanud.
Onuvaldekul on ignorandist jalakulgeja seisukohast õigus, aga miks peatuda poolel teel. 30 km/h on pea 10 m/s. Seda on palju! Pealegi leidub autode käigukastides liiga palju aeglasi käike ja 30 sõitmine on võimalik, kuigi autot kahjustav ja ebamugav.
Maksimaalselt 6 miili tunnis, iga auto ette ja järele hoiatuspersoon punase lipuga tagab õndsuse! Sihukesse tsooni ei roni tõepoolest keegi enam. Saabub rahu ja vaikus...
v6sa: enne kui saabub rahu ja vaikus, käiakse läbi ka etapp, kus linnapildis autosid pole ja kõiksugu (veel tegutsevaid) ettevõteid varustatakse kastirataste ning vbla ka särtsukatega. Kus kuller toob linnas elavale tema Alist telltud kauba ka kastirattaga... Loomulikult kullerteenuse hind on röögatu ning paljud loobuvad kauba koju tellimisest. Ettevõtlikumad käivad ise rattaga kaubal nt Jüris paiknevas log.keskuses järgi.
Kuid kuna talvisel ajal linna territoriumil kaup ei liigu, siis loobuvad nõrgemad teenindamisest ja alles jäänud kergitavad niigi kõrget hinda veelgi....
Siit saaks veel edasi fantaseerida...
Ning tegelikult on kõik kinni ajas ja/või rahas...
Ka kõvadel aktivistidel on valulävi olemas.
Tänapäevastel autodel on põhiline rehvimüra ja päris kindlasti on 30 km/h tänaval liikuv auto oluliselt vaiksem kui 50 km/h liikuv auto. see 3. ja 4. käigu jutt kehtib võibolla kitsa tahmarehviga Gaz 24 kohta.
ConnorFlint, ära alahinda iga inimese võimet rattaga liikumiseks kui me räägime sellistest 20 km päevas liikumisvajadusest. Jalgrattad on ka arenenud. Ma elasin ja käisin gümnaasiumis Lõuna Eestis. Koolitee oli 23 km (1 ots). enamus kooliaastast käisin koolis Turistiga, koolikott nahkrihmaga pakiraami külge pandud. Keskmine kiirus oli 20 km/h tollal. Täna sõidan 50 aastasena sama distantsi väga rahulikus tempos kaasaegse rattaga ja keskmine kiirus on 23-25 km/h. Ja ma ei sõida täna rattaga rohkem km kui tollal. Pensionini jõudes sõidan vast sama tempoga, mis gümnasistina.
Ma ei ole nõus sellega, et inimestest räägitakse tänapäeval võtmes, et nad ei suuda ilma autota midagi teha. Jõuavad küll.
Oleneb east. Mul paps lõpetas rattaga sõkkumise kuskil 65'selt ära, põlved ei pidanud vastu enam ja kannad ka mitte.
Jätsid lugemata vist ülevaltpoolt teksti, kus kirjutasin selgesõnaliselt, et 7 käiguline kast. Miks tuled fakte väänama jälle?
Tsiteerides siin klassikuid, siis tuleb eristada suutmine ja tahtmine. Pannivart saad ka dildona kasutada aga see ei tähenda, et see selleks mõeldud on, mugavuse kohta ma ei oska kommentaare jagada, jätan selle siinsetele massohistidele proovida, kes nui neljaks enda elu ebamugavaks peavad elama.
onu Valdek jagab biiti.
'
autoga on mugavam senikaua, kui autoga liiklemist ei ole linnas piisavalt ebamugavaks tehtud.
Tallinnas on uskumatult aeglaselt liigutud normaalse linnaruumi suunas, aga midagi ikka toimub. . Samas mõistlik oleks vast ühe raksuga rohkem ära teha, siis on ühe korra kisa ära ja rahu majas. praegu käib jupi haaval koera saba raiumine, ühe korraga ports uusi rattateid, kiirused alla, uued bussirajad ja võibolla ka mõned uued liinid.
aastaid tagasi oli ka meeleti kisa kui korraga suurem hulk bussradasid südalinna maha jooniti. peagi kisa vaibus ja no bussid hakkasid päeva pealt tipptunnil liikuma.
Ütleks selle kohta lihtsalt- aeg. Paljudel ei ole seda aega, et kulutada liigseid tunde ööpäevast pedaalimisele. Paljudele tähendaks see 20km tund aega varasemat ärkamist ja tunnijagu hilisemat kojujõudmist. Lisaks on seda mõistlikku rattasõiduaega meie kliimas ikka liiga vähe. Ühesõnaga täiesti mõttetu on suruda peale teistele neid tegevusi, millega ise hakkama saad ehk siis su elukorraldus, tööpäev ja töö iseloom võimaldavad seda.
fdghtgh – millel põhineb Teie hinnang, et enamus aastast ei ole ilm rattaga sõitmiseks sobilik?.
Mul on viimased 5 aastat koer olnud ja ma käin iga päev vähemalt 1 h korraga koeraga väljas, nv pikemalt ja vähemalt Tallinnas ei ole neid päevi aastas palju, kus tugevalt sajaks.
jopptvaju... kas jõuab ükskord kohale, et kui sinule sobib, siis teistele ei pea sobima? On inimesi, kes peavad näiteks teise komplekti riideid kaasa tassima ja peale rattasõitu töö juures ära vahetama ja kui pole eraldi kohta, kus vahetada, siis hakkab siseruumides teiste töötajate ees seda tegema? On teid, mis lihtsalt ei sobi rattasõiduks, sest nad on ohtlikud ja muutuvad ohtlikemaks pimedas, libeda ajal, suurema lumega lihtsalt mittesõidetavad, eriti kui veel lastest rääkida. Igasugu objektiivseid põhjuseid on olemas.
Kui piiratud peab üks inimene olema, et pidevalt oma ühte ja sama iba siin levitab?
Lepime nüüd viisakalt kokku, et see, kui sobib mulle, ei tõesta seda, et see peab sobima ka kellelegi teisele. Sellist trollimist ei ole võimalik lõputult tolereerida.
Olen viimasel ajal oma hämmastuseks täheldanud, et huvitavalt palju on äkki kuskilt tekkinud kommunistlikust ideoloogiast vaimustuses olevaid indiviide, kes agressiivselt peale surudes oma loosungeid ja mõtteid, sooviksid reguleerida kogu ühiskonda enda nägemuste järgi.
Veel mitte ammu aega tagasi istusid sellised oma urgastes vaikselt nagu hiired, nüüd on aga karjas välja tulnud ja hurraaga peale lennanud...
Kasutan linnas autot haruharva, sest see on kapitalistlikus maailmas teistest liikumisviisidest kulukaim. Olen ka ettevõtja ja üritan elu korraldada nii, et vanaduses ei peaks sõltuma ainult kommunistlikust 1. samba vanaduspensionist. Kulakute, s.h. pankade lisamaksustamise nõudmine, on hea näide kommunistlikust mõtlemisest, samuti ,,tasuta,, elektri ja kütuse nõudmine. Sõiduautode kiiruste alandamist südalinnas pooldan. Niipalju siis mõtteid kommunismi teemal.
Varem tohtis linnas üldse 60-ga sõita ja tuled pidi panema põlema kah ainult loetud päevadeks peale 1. septembrit. Nüüd on meil ohtusid tuvastavad ja automaagiliselt pidurdavad autod, aga järsku tekkisid juurde müraprobleemid ja heitgaasiprobleemid, mida varem polnud?
Veelkord: linnas on kohti, kus ka 10km/h on liiga suur kiirus, näiteks sisehoovid. Samuti on linnas kohti, kus 50km/h on ilmselgelt ebamõistlikult piiratud liiga väike kiirus, näiteks Pirita tee, eriti veel linnast väljuv suund. Eesmärk on ju autod ruttu minema juhtida sealt, kus neid on korraga liiga palju...
Ma elasin Soomes pikalt sellises linnas, kus kiirused olid ka kesklinnas olenevalt tänavast 30-40-50-60-80km/h. Sellises suuruses tänavad, kus praegu lubatud meil 30km/h, oli seal 60km/h. Lihtsalt tähelepanek.
rattaga tööl käimisest. üheks probleemiks on kindlasti rataste hoiustamine.tänavale neid jätta ei saa,kuna varastatakse ära.tööruumides kontorites hoidmine on välistatud.lisaks peab kodudes olema koht kus rattaid hoida.4 inimest-4 ratast.
30 km h peab liikuma ka ühistransport.mida aeglasem on kiirus,seda suuremad on ummikud-saaste.
Kärss:
"Samuti on linnas kohti, kus 50km/h on ilmselgelt ebamõistlikult piiratud liiga väike kiirus, näiteks Pirita tee, eriti veel linnast väljuv suund. Eesmärk on ju autod ruttu minema juhtida sealt, kus neid on korraga liiga palju..."
Või et Pirita teel on 50 km/h vähe? Millega sa mees mõtled muidu?
See on rannapromenaad sisuliselt. Seal (kui võtta Reidi tee ja Pirita tee kuni TOPini kokku) liigub igal aastaajal mere ääres palju jalakäijaid, rattureid, rulluisitajajaid, tõuksiga sõitjaid, iga natukese aja tagant on reguleerimata ülekäigurajad.
ja Pirita tee äärede tekkis suurem elu just siis kui sinna 2000 alguses rajati kergliiklustee ja kindlasti on oma osa ka selles. kui seal tõmmati 70 pealt kiirus alla 50 peale. Vähenes müra ja seal on märksa meeldivam aega veeta.
ära nüüd üle ka pinguta - sõidan igapäevaselt mööda Pirita teed ja no mina ei näe seal üle tee minevaid jalakäijaid mitte ühtegi. konreetselt väga harva juhtub kui seal keegi üle tee tahab minna, kuna teisel pool teed ei ole peale
lauluväljaku midagi. ja lauluväljakul pole neil ilmselt ka muhvigi teha. nii et vabalt võiks seal 60 olla näiteks. 70 oleks natuke raju vbl.
südalinnas olen 100% nōus 30km/h. 50 on ikka selgelt over kill. ja mitte müra tõttu, vaid see on lihtsalt liiga kiire ja kaoselik.
kuigi sõidan valge kaubikuga seal päevad läbi ja peaksin justkui kiiremat tempot eelistama.
Ega seal südalinnas 50 ei kerigi ette alla 200kW masinaga ja siis komistad ka juba järgmise foori otsa, kui mitte järgmise auto otsa. Siin teemaski enne juba välja toodud minu poolt reaalsed kiirused kui ka teiste poolt, jääbki sinna 32km/h ja alla tegelikkuses. Pirital on minu mälu järgi foorid olemas ülekäiguradade juures. Kui liiklust nii väga karta, siis tuleb võtta iseenda sõnu soovituseks: Tuleb linnast välja kolida rahulikku kohta.
Pirita tee 50ne piirang on lihtsalt jabur. See on üks väheseid allesjäänud teid, mida magistraaliks võiks nimetada, oma ülesannet täidaks suurema kiirusega oluliselt paremini. Jälle tulevad meelde Torgu kuninga sõnad - Tallinna liiklust ei saa enne korda kui ehitatakse tee, kus saab ühest otsast teise sajaga lasta!
Pirita teel tööpäeval ja tööajal on jalakäijaid ja kergliiklejaid vähe, aga muul ajal on seal alati inimesi jalutamas, käiakse nii mere poolses küljes, kui ka teisel pool, kus on lauluväljak, ajaloomuuseum, Maarjamäe memoriaal, kommunimsiohvrite memoriaal.
Ja seal on enamus ülekäigurajad reguleerimata. on küll mingi kollaste tulede vilkuma hakkamise automaatika kui jalakäija ülekäigule läheneb.
Tallinnas mereäärne tee, mille ääres on loodud väga head tingimused jalutamiseks, rattaga sõitmiseks, niidama istumiseks - no ei lähe kohe mitte, et selle kõige juures oleks taustaks autode müra. Seega 50 km/h on seal täiesti asjakohane kiirus.
Tallinna elanike asi ei peaks olema muretseda, et Viimsis elav maarahvas saaks autoga kiiremini linna ja tagasi. Ei koti ausaltöeldes üldse. Viimsis on kõik kohapeal olemas.
Aga oleksin kahe käega poolt, kui Viimsi ja Tallinna kesklinna vajele tuleks vähe nobedam rööbastransport, mida on igasugu transpordieksperdid Tallinnale soovitanud. Väidetavalt sooviksid seda ka Viimsi elanikud ise.
Ja kuigi siin kõik üritavad pisendada seda müra teemat ja mingi Deus ajab siin rahvast maale kogu aeg, kui müra ei meeldi, siis tegelikult linnakeskkonnas müra maha tõmbamine on üks kõige olulisem asi üldse. Linnakeskkond peaks olema ennekõike elamiseks, mille maakatele käimiseks. Monofunktsionaalsed linnaosad, et magala ja siis äriotstarbelised linnaosad, on juba möödanik. enam nii linnasid ei planeerita. pikitakse asjad läbisegi, mis tagab selle, et igapäevaselt vajaminev on elukoha lähedal.
Seega head autoinimesed - kui te ise linnas millegi muuga peale auto ei liigu, siis palun ärge tulge õpetama, kuidas linnas liiklust ja elukeskkonda korraldada. Ka autoga liikleja soovib, et tema kodukvartalis oleks vaiksem ja liiklus rahulik. Saage siis aru, et sama soov on ka kesklinnas elajal. Ja kesklinnas elaja ei saa lihtsalt lambist maale kolida. Autoga sõitja ei kaota sellest mitte midagi kui kiirused alla tõmmata linnas. autoga sõitja ei kaota ka sellest mitte midagi, kui linnas üldse vägem autoga sõita.
Linn ongi tööl käimiseks ja joomiseks. Merekohina kõrvalt ei kuulegi seda automüra, ülepingutatud lalin on siia kijrutatud nagu et Eestis on ummikud ja autostumise probleem. No ei ole. Kaks kuud siin käinud läbi Saksa ja Hollandi erinevaid asukohti, me siin oma konnalombis ei kujuta ettegi, kust tegelikult hakkab alles probleem. Paar nädalat Amsis tiksumist ja oled õnnelik, et saad tagasi remonti tegevate naabrite keskkonda. Magan üldse lahtise aknaga, kui mõned ristmiku pealt kiirendajad välja arvata, siis on vaikne elada. Veel vaiksem on Kalamajas, seal hakkavad kõrvad suurest vaikusest suisa undama.
Su kirjeldatu kehtib tõesti uusplaneeringute juures aind et uusplaneeringuna on linn ainult üks maja või püramiid, oleneb, millise rahvuse disaini vaadata. Ära hädalda ühesõnaga, meil on kõik hea ja hullemaks ei saagi minna, rahvaarv saab otsa enne.
Pirita teed kasutavad mitme linnaosa elanikud vähemalt 2 korda päevas koju-tööle sõitmiseks. Sealsamas korra kuus niisama ringi hulkuval Kalamaja hipsteril puudub igasugune õigus neile ettekirjutusi teha! Kui ei meeldi, kuluta jalanõusid hoopis teises kohas. Sinu käigud on muide meelelahutus, nende sõidud on vajaduspõhised.
Ise võid vabalt nt tsemenditehase kõrval elada, palun väga, lisaks sealset drenaaži joogiveena kasutada jne. Teisi sa sundida ei saa. Kui keegi tark peaks inimese eest otsustama, kus ta tohib/ei tohi elada, siis on see puhas stalinism ja kolhoos.
"Ja seal on enamus ülekäigurajad reguleerimata. on küll mingi kollaste tulede vilkuma hakkamise automaatika kui jalakäija ülekäigule läheneb."
Kas lisaks fooridele on veel mingeid vahendeid vaja, et ülekäigurada saaks reguleerituks nimetada?
Pirita teel on juba mitu aastat vaid üks reguleerimata ülekäigurada (hoiatustuledega) ning see asub lõigul, kus on iidamast-aadamast olnud 50km/h piirang.
Lillepi bussipeatusest linnapoole on olemas ka elektroonilise kiiruspiirangu märgid, kuid näib, et neid kasutatakse vaid selleks, et need kes ei saa/taha/oska saaksid ennast veelgi paremini tunda. Ehk siis võimalus seal suuremad kiirust lubada on jäetud aga kuna lumehelbekestel tuleb ka Laagri-Ääsmäe lõigul vihma või libeda tee tõttu kiirus 80km/h peale piirata, siis kasu nendest kahjuks pole.
Lillepi peatusest Pirita poole seda võimalust jäetud pole ning oletatavasti on põhjuseks see nn Kose tee tagasipöörde koht, mida ka ühistransport regulaarselt kasutab. Samas saaks seal väga edukalt neidsamu muutuvaid piiranguid kasutada.
Oleks minu teha ma paneks kõigis linnades kiiruspiirangu 20 peale ja maanteel 70 peale. See on turvalisuse ja loodushoiu huvisid arvestades väga vajalik meede. Sõitke rattaga ja ärge virisege, et ei saa kihutada. Kihutamiseks on üldse teised kohad ette nähtud.
Loodetavasti jääd ka edaspidi ainult nende asjade juurde, mis on sinu teha :-)
20km/h on auto alla jäämine palju valusam kui et 50km/h sest protsess võtab 2,5x kauem aega @Onuvaldek
Tänases laseris: talinas jalakäijatega miski 700 õnnetust aastas ehk siis ca 2tk päevas. Seega meil on igapäevaselt probleemiks umbes kaks autojuhti nende tuhandete seas, kes mööda linna kulgevad. Ehk siis karistame kahe juhi pärast tuhandeid teisi.
Aga see ongi piirangute ja reeglite klassika- normaalsed inimesed peavad väheste töllide pärast oma elu muutma.
Kõik on hästi nii kaua, kuni Onuvaldekud piirduvad ainult foorumite trollimisega ega trolli sääraste lollustega tervet ühiskonda. Samas praktika näitab, et eelmises linnaviletsuses oli tal siiski mõttekaaslasi. Eks peagi selgub, kas on neid ka järgmises või mitte.
EDIT: iga kett on nii tugev, kui on keti kõige nõrgem lüli. Ei käi ainult autojuhtide ja ratturite, vaid ka jalakäijate kohta. Meil on valitud suund, et liikluses tohivad osaleda ka pooletoobised ja neile tähelepanu juhtimine või neilt täiendõppe nõudmine oleks nende põhiõiguste rikkumine. Miks? Äkki on otsustajad samal tasemel nendega, mitte samal tasemel enamusega, kes liikluses probleeme ei tekita?
tunnistan enda viga - Pirita teel on nüüd tõesti Lauluväljaku ees, Ajaloo muuseumi ees ja kaks ülekäiku veel tehtud fooridega ja seda juba mõni aasta tagasi. need foorid on pandud ka rohelisse lainesse, et autojuhtidel puuduks mõte kiirust ületada.
Ise olen liigelnud Pirita teel pigem jalgrattaga ja olen imestanud, et puhkepävadel kui ilm vähegi kannatab, on seal alati inimesi, ka talvel.
kiiruse tõstmine Pirita teel tagasi nõuka aega või siis 90-datesse minek. no selline konservatiivide värk. las jääda kõik mis oli....... Peaelgi Pirita teel on Russalka juurest kuni Pirita Selverini 2,2 km. Kui panna sinna teine kiirus, siis kandub see praktikas üle palju pikemale alale, sest piirkiirusest meil autojuhid kinni pidada vabatahtlikult ei oska. Kui varem oli Pirita teel 70 km/h ja ma käisin lapsega seal rulluisitamas, siis oli omavaheline rääkimine raskendatud. täna kus Pirita tee on foore täis pikitud ja autode kiirus on reaalselt ka normi piires, saab rahulikult kõrvuti rattaga sõites omavahel juttu rääkida. Lugege siit samast auto24 foorumist, kuidas kunagi kui veel Pirita teel oli 70 km/h, oli see jalakäijate jaoks üliohtlik. Isegu tuntud autojurist Indrek Sirk, kes seisab igal pool autojuhtide eest, mainis siis, et Pirita tee on jalakäijate jaoks ohtlik. Meenub kurb sündmus, kus Indrek Sirgi enda maja ees Nõmmel sõitis veokijuht parempööret tehes surnuks rohelisega ülekäigurada ületanud 15 aastase poisi ja Sirk hakkas mingis telesaates veokijuhi süüd pehmendama ja arvas hoopis, et linn on süüdi, kuna 10 min enne õnnetust kustus automaatselt valgusandiritel töötav tänavavalgustus. näidati Sirgi maja tollaseid ähmaseid kaamerapilte, kust oli siis valgustuse kustumine näha ja Sirk seletas, kuidas see sai põhjustada selle, et juht ei näinud jalakäijat. Ei näinud kohe nii, et parempööre tehti selliselt, et kohe gaas põhja ja lohistati jalakäijat 100m rataste all edasi, sooritati veel vasakpööre ja alles siis kui keegi autole järgi jooksnud inimene auto uksele kolkis.
unustage ära see kiiruste tõstmine, suund on ainult kiiruste alandamise suunas.
PS: Deus, Sinu personaalne elu ja kogemus ei huvita absoluutselt - koli maale ja sõida oma autoloksudega seal.
PS! Sinu oma ka mitte, koli maale ja naudi seal vokiga sõkkumist ja lapsega rääkimist, äkki õpid puulusika voolimise isegi selgeks ilma näppe lõhkumata.
Pasundad siin puhtalt enda pealt kus mina tegelikult seisan üldsuse huvide eest, rõhk sõna üldsus, mitte see mikroskoopiline protsent hipistani, keda paneb tähele ainult seepärast, et nad karjuvad valjemini, nagu sina.
Rekkamehel on füüsiliselt võimatu näha, mis tal kabiini parema nurga juures aknast allpool toimub. Teatud-tuntud olukord, selle tõttu saavad hoolimatud kergliikurid pidevalt kannatada, nett on selliseid videomaterjale täis. (Rekka jaoks lähevad kergliikurite alla ka sõiduauto ja väiksem kaubik). Seda kihutamisega siduda on kas puhas lollus või trollimine või mõlemad korraga.
P.S. ainus viis seda vältida on rekkamehe pimenurgast eemale hoida (lastele teed samuti selgeks!). Kahjuks on see tänapäevase nutiinimese jaoks vist võimatu, kuna too oskab ainult oma õigusi taga ajada.
Hea Raul Jaak Ervin Üks Jalgvärav, olgem asjasse mittepuutuvaid teemasid käsitledes täpsed: Sirgi maja juures juhtunud õnnetuses jalutas noorsand veoauto tagaratta alla. Aga kuna see ratas käis piiratud ruumi tõttu ka üle äärekivi, sai loomulikult veoautojuhist mõrvar. Pisike asjaolu, et ainult idioot suudab jääda mõni kilomeeter tunnis kõrvalteelt peateele ukerdava veoauto ratta alla ei puhunud üldse pilli. Nagu ka see, et muu samas kohas seisnud rahvas ei jäänud alla... Sellist asja ei saa juht kuidagi teisiti ära hoida, kui veoautoga mitte linna ronides. Aga kuidas kaubad siis kohale saavad?
Mis puudutab kiiruse piiramist, siis see on arusaamatu: meil oleks nagu teed ja rehvid ja autod paremaks läinud, aga kiirusi toome järjest alla. Inimkond on ikka saamatuks mandunud küll:(
Mis puudutab mõtlemisvõimetute ahastamist "aaaagaaaa nad panevad ju kiiresti edasi", siis Pirita tee mõlemas otsas on fooriga ristmikud ja ega ikka ei pane küll. Kui just mitte tuimalt ISA teha.... Mis jälle pole kuidagi seotud reeglitega, sest Fordisolnu tapnud litter käis kiirusel "sitta kanti üle lubatu", mitte "kuni kümme üle".
fdghfgh, ma küll laseriga ei vaadanud, aga tekkis küsimus, et kas selle 700 õnnetuse sees oli kõik juhtumid, kus autojuht süüdi? Kui mitte, siis tuleb hakata neid probleemiks olevaid autojuhte veelgi vähendama. Aga mul on kogu aeg olnud küsimus, et miks ei tegeleta jalakäijatega? Sest harvad eii ole juhused kus joostakse ootamatult teele, ka vöötrajale. Kui sul tõestuseks videod ei ole, siis oledki kaamel ja vastutad sajaga.
v6sa, ega see ykskaksneli/rallisõitja jaan/muud nimed õpi siis. Sai oma sotsiaalprojektiga ühele poole ja pidi aurustuma aga näed, sõltlased käivad ikka oma sisse käidud rada mööda edasi-tagasi, ei õpi, ei käitu vastavalt sõnadele, panevad ainult õli tulle juurde, sest sõltuvus, mitte ratsionaalsus. Sellised käitumismustrid muide on esmakordselt interneedusega meie lõputöödes siduma hakatud rate.ee hiilgeaegadel. Sttagi pole muutunud.
Mis puutub Laser saatesse, siis soovitan seda kaine peaga mitte tarbida.
Ega ei vaadanudki seda lõpuni, lihtsalt saate alguses käisid need numbrid läbi ja väga jämedalt üldistades võime ju teha näo, et kaks autojuhti päevas on kõiges halvas süüdi. Oleks ta sõitnud 30ga, oleks kõik ok. Loomulikult on jalakäijaid, kes teele jooksevad ja kahel rattal liikujaid samuti, aga eks nende kiirusepiirajate hüüdlause ongi see, et tõmbame kiirused alla ning seetõttu jäävad terveks ka need kahejalgsed, kes ise hooletud on. Aga põhimõtteliselt võiks asja võtta niipidi, et kus on inimesi, seal on ka surm. Uppujad, sissepõlejad, ehitajad kukuvad kõrgelt jne- kõik on seotud inimestega ja mõned ütleksid vaid, et saatuse vastu ei saa.
# Kui varem oli Pirita teel 70 km/h ja ma käisin lapsega seal rulluisitamas, siis oli omavaheline
# rääkimine raskendatud. täna kus Pirita tee on foore täis pikitud ja autode kiirus on
# reaalselt ka normi piires, saab rahulikult kõrvuti rattaga sõites omavahel juttu rääkida.
Nüüd saime teada, et pidurdavad ja kiirendavad autod tekitavad vähem müra kui ühtlase kiirusega sõitvad autod... no mida järgmiseks?:)) Hea näide on ka Luise vs Endla tänav. Luise on kitsam, kiirendusi pole. Endlas on mäe all ja keskel foorid. Kui just rohelisse lainesse ei satu, käib seal pidev kiirendamine. Igaüks, kes päriselt linnas jalgsi käib või jalgratast/tõuksi kasutab, teab seda suurepäraselt. Täpselt samamoodi võid minna Sossi mäe all olevasse bussi või trammi peatusesse ja teritada kõrvu, kas kuuled mäest ülesse või alla sõitvaid autosid. Kiirus on nende kiirenduste kõrval täiesti teisejärguline probleem.
Kui veel mürast rääkida, siis praegu tehakse kesklinna uut trammiliini, millel oli vist kokku 2x13 pööret. Tramm on üldse kõige suuremat mürareostust tekitav liiklusvahend linnades! Ma pole sugugi rööbastranspordi vastane, aga selline liin, mida linnaelanikele vaja ei ole ja mis on tehniliselt niivõrd keeruline/kallis rajada otse südalinnas... mis mõte on veel üldse autode mürast rääkida? Varasemad väheste pööretega trammiliinid on projekteeritud siiski mõistusega inimeste poolt ja sama suunda oleks mõistlik jätkata uute trammiliinide rajamisel (nt Ladnamäe kanalisse, Kopli/Pelguranna putukaväilale jne). Liivalaia tänava elanikud on müraprobleemi lahendamiseks sinna planeeritava trammiliini pärast kindlasti õnnelikud:))
Mina tahaks, et Laser läheks ja teeks müramõõtmise nüüd uuesti, kui see 30 rakendus, sest eelmine mõõtmine oli ju siis tehtud, kui 50 oli veel. Noh, võrdluseks, et kui palju me müra maha saime, mind päriselt ka huvitab, kui palju detsibelle kukkus. Samal päeval, mitte riigipüha ajal, mitte koolivaheajal, samal kellaajal.
siin on mitmes kohas läbi käinud väide, et “autod on paremaks ja ohutumaks läinud aga meie langetame hoopis kiiruseid”. Kuulsaim tsiteerija oli Koit Toome.
Mina sellest mõttest aru ei saa. äkki keegi seletab? Et mis mõttes need autod meil ohutumaks on läinud? et kui on abs ja head pidurid, siis peatume kiiremini ja võime seega kiiruseid tõsta vms?
kas juhi reaktsioonikiirus on ka tõusnud? juhtide puhul võib pigem täheldada, et igasugune reaktsioon on üldse kadunud kuna keskendumisvõime puudub.
autod on turvalisemad tänu kere konstruktsiooni edasi arendamisele.lisaks ka airbagid .vanasti oli healjuhul 1 bag.nüüd on bagid ka küljekardinatel,põlvedel ja turvavöödel.
minuarust enamik surmaga lõppenud avariidest on trassidel,mitte linnades.linnas renoveeritakse mingi lõik ära ja peale seda on sellel lõigul kiirus vähendatud millegipärast.loodame et trassidel ei hakata kiirusi vähendama peale teede renoveerimist
“autod on paremaks ja ohutumaks läinud aga meie langetame hoopis kiiruseid”
Neid, kes niimoodi ütlevad, täiesti selgelt absoluutselt ei huvita, mis toimub väljaspool nende autot. Nemad leiavad, et nemad püsivad teel küll ja kui ka ei püsi, vahest päris ära ei lömastu nagu vanasti. Et nad võiksid olla vastutavad selle eest, mis nad teevad teistele inimestele väljaspool nende autot, on nende jaoks täiesti ennekuulmatu. Ei komputeeru.
Eks need sellised eluvalikud ole, kas sõita samasuguses turvapuuris ja mitte mõelda sellise asja peale või kõndida jala ja riskida kasti löögiga, mis 99% juhtudest on mittekastiga omaniku viga tegelikult. Kui siin teie trikke kasutada, siis -
Mina pole mitte kunagi auto alla jäänud autojuhi süü tõttu.
Lubadeta jalgratturil on siinkohal peaaegu õigus tegelt. Turvalisus on juhi jaoks paremaks läinud, jalgsimehe jaoks aga minimaalselt. Ümaramad vormid, mis vormitud tuuletunnelis ja jalamehe vastu sõites on parandanud seda osa aga olgem ausad, ükskõik, mis liigub 50 või 30 kiltsa tunnis ja on vähemalt sinu kehamassi suurune, teeb haiget.
võiks jah testida, et mis juhtub kui jalakäijale täiega sisse sõita kastirattaga, autoga kiirusel 30km/h ja siis autoga 50km/h.
ilmselgelt on tagamõte, et jalakäijatele edaspidi aeglasemalt sisse sõidetaks.
Mis aastas te küll elate? Kui automaagilised pidurdamised jne olid veel 10a tagasi pigem luksumisautode pärusmaa, siis praegu pole isegi auto turu absoluutses põhjas, Dacia mudelivalikus, olemas sellist autot, millele neid ei saaks. See ongi just nimelt roolis "magajate" pärast, kuigi peab tunnistama, et Daciad üle tee jooksvaid kasse veel tõesti tuvastada ei oska.
Aga probleem ise - ma liigun linna tulles nii ajaliselt kui kilomeetreiliselt kindlasti rohkem jalgsi-rattaga-ühistranspordiga kui autoga ja probleemid, kus keegi sigatseb või midagi ohtlikku korda saadab, on ikkagi need harvad korrad autoga, sest debiilikuid leidub alati ja neid ei huvita ka kiiruspiirangud (st see ei sobi debiilikuteprobleemi lahendamiseks). Jalakäijana-ratturina ei teki absoluutselt neid ohtlikke olukordi. Ei tule isegi kunagi ratta seljast maha ülekäigurada ületades. Silmside järel antakse alati teed, pole ka minul raske tänada, keegi ei aja kusagil oma õigusi taga.
Mul sellest tekibki küsimus, kas selle lubadeta jalgratturi lubade puudumise taga on äkki selline arengupeetus, et kui ta käitub sellise mölakana (nagu foorumis) ka linnaliikluses, siis lubasid ausal teel polegi võimalik saada ja siis tekivadki sellised pidevad probleemid nii jalakäijana ja ratturina. Teistel neid probleeme ju pole, on ainult lahendused.
Autojuht võib sõita ka 20 km/h. Kui talle tormatakse ette vaatamata ratta alla, siis on vigastus garanteeritud. No võib olla 6 miili tunnis ja kaks lipuga hoiatuspersooni suudaks tagada olukorra, et mingi enesekeskne lubadeta jalgrattur ei suudaks teha suitsiidi auto ratta all.
Küll peegeldab lubadeta jalgratturi raev selgelt seda mürki, mida inimene täis on. Ning mida ta ise võimaluse tekkides teiste suhtes rakendab.
Hariv iseenesest. Kuigi samas masendav: nii lollide egoistidega koos me siis liiklemegi.
Kärss, käibki. Tema jaoks pole olemas silmsidet ja perifeerset nägemist jne maagilisi asju. Eespool kirjas, vist oli teise nimega tookord aind, ei mäleta.
Ma sõitsin täna üle tüki aja läbi kesklinna. Ei näinud nagu 30-e piirkuuse ala, vaid oli 40- ala. Ei tundunud ennast absoluutselt ahistatuna ja tegelikult vist isegi 40 km/h ei saanud kätte. Politseile soovin aga jõudu ja tänan, et mu joovet kontrollisid. Õnneks olen alati kaine! Politseid nägin tegelikult mitmel korral enda marsruudil ja hea, et nad ikka tööd teevad.
"Jalakäijana-ratturina ei teki absoluutselt neid ohtlikke olukordi. Ei tule isegi kunagi ratta seljast maha ülekäigurada ületades. Silmside järel antakse alati teed, pole ka minul raske tänada, keegi ei aja kusagil oma õigusi taga."
Ilmsesti sa jala käies või rattaga sõites ei ürita kunagi sõiduteed kasutada või kui üritadki ja mõni autojuht mõne sigadusega hakkama saab, pead ennast süüdlaseks, et sa nende püha "autotee" peale ronisid?
Mul on hea meel sinu silmsideme üle, aga vahest sa siiski annaksid endale ka aru, et kõik see, mida sa rattaga sõites teed, on 100% ebaseaduslik ja sellest tulevadki need jutud, kuidas lollid jalgratturid autode alla viskuvad, arvates, et neil on eesõigus.
Mina ei ole vist juba kuskil seitse aastat mitte kordagi auto eest rattaga üle tee sõitnud, kui mul pole selgelt eesõigust. Ma ei tee seda, sest ma peaksin seda tegema jalakäija tavakiirusega ehk rõhutatud aeglusega. Kuna ma annan parem autodele ilusasti teed, ei ole mul mitte midagi peale hakata ka mingi silmsidemega.
"tekivadki sellised pidevad probleemid nii jalakäijana ja ratturina"
Millised probleemid mul sinu meelest tekivad? Miks sa arvad üldse, et küsimus on minus? Sellest, et mina liiklusega kenasti toime tulen, ei järeldu, et on OK rämedalt liiklusseadust rikkudes näiteks lapsi alla ajada.
Näiteks meil Tallinnas on autoinimeste üks viimaseid suursaavutusi ajada jalakäija alla ülekäigurajal, mille ette on spetsiaalselt pandud stoppmärk. (https://www.delfi.ee/artikkel/120280981/paev-liikluses-juht
-viis-jalgrattaga-vastu-autot-soitnud-poisi-ise-haiglasse)
See, et mina isiklikult niimoodi ega kuidagi teistmoodi auto alla jäänud pole ja ei näe ennast ka tulevikus jäämas, ei tähenda, et minu meelest on OK jalakäijaid ülekäigurajal alla ajada - ja veel niimoodi.
"Autojuht võib sõita ka 20 km/h. Kui talle tormatakse ette vaatamata ratta alla, siis on vigastus garanteeritud."
Nüüd me jõuame juba selliste jalgratturite ja tõukeratturite kiiruste juurde. Kui jalakäija ei ole piisavalt tähelepanelik ja tormab ette näiteks tõukeratturile, siis kas sa eeldad, et tõukerattur peaks sellega kuidagi paremini toime tulema? Või on see mingi autojuhtide privileeg, et üldse mitte millegagi ei pea toime tulema? Jalakäija ei tohi liiklusseaduse järgi tõukeratturile ette hüpata kuidagi rohkem kui autole.
Mulle on mitmel korral näiteks pargitud autode vahelt lapsed ratta ette jooksnud, aga minule ei ole see õuealal või ka 30 alal mingit erilist raskust valmistanud. Oleks väga imelik, kui valmistaks.
Ega ma nüüd sellest avaldusest ("garanteerin kõigile vigastused ka õuealal!") ei loe välja midagi, mis lükkaks ümber minu arusaama, et autoinimestel on väga suuri raskusi sellest aru saamisega, et nemad võiksid millegi pärast vastutavad olla.
Ainukesed vastutustundetud tegelased on need, et autole ette jäävad. Sa sisuliselt väidad siin, et iga rongi alla jäänu on süütu ja rongijuht alati süüdi. Palun siin hakata mitte jälle demagoogia sõnaga vehkima, kii tegelikult sai lihtsalt analoogiat esile toodud.
Halb lubadeta jalgrattur, millal ma viimati kellegi alla ajasin? Tead kuidagi väga kindlas kõneviisis rääkida kõigi kohta...
Jah, sügisel 2022 ma ei märganud Raplas ühte hallis mantlis daami kiriku ülekäigu juures piisavalt vara ja ta pidi minu järel üle tee minemiseks sammu aeglustama. Aga ka siis oleks ta pidanud jooksusamme tegema, et mulle alla jõuda. Rohkem ei meenu küll kedagi. Küll on saanud klapid peas süüdimatult ette astumise peale siganaalitörtsu peale siia maailma tagasi tuua tuhandeid enesekeskseid idioote. Samas on sajad ketivenituspingioperaatorid saanud ilma maha tulemata nautida seadusevastast privileegi sebral pedaalida, sest nii saame mõlemad kiiremini edasi. Aga eesõigust saab nautida vaid see, kes mulle ENNE ettepedaalimist/-tatsamist otsa vaatab. Trügid ülbitsedes ette ja saad signaali. Tuled kaklema, saad sama mõõduga vastu.
Näiteks Kärss on siin üks nendest ketivenituspingioperaatoritest, kes on õnnejunn, kui teda üle tee lastakse. Mis on kõik tore, ainult võib kergesti viia selleni, et lõpuks saab kärss või mõni temataoline oma "silmsidemega" millestki valesti aru.
Mina just kirjutasin, et ma ei sõida sinu eest üle tee, ükskõik mida sa üritad või kui palju sa tuututad. Liiklusseadus ei näe ette mingit kiiremini edasisaamist. Jalgrattur peab ületama kõik lõikuvad sõiduteed jalakäija tavakiirusel 5 km/h. Sealjuures ei oma mingit tähtsust, kas kuskil kilomeetrite raadiuses üldse mõni auto on või ei ole.
Kas sa, oinas, ei saanud aru, et räägiti üksteise vastu olevast viisakusest.
Ma pole ühtegi autojuhti näinud tuututamas mingi jalgratturi pärast, kes ratta kõrval kõnnib.
Sa oled ainukene, kes tõmbleb siin ebaviisakalt. Näitad sa ikka autojuhtidele fakki ka kui üle tee kõnnid, niisama põhimõttest või nii?
Võta väike paus nüüd foorumist.
## Mina just kirjutasin, et ma ei sõida sinu eest üle tee, ükskõik mida sa üritad või kui palju sa tuututad. Liiklusseadus ei näe ette mingit kiiremini edasisaamist. Jalgrattur peab ületama kõik lõikuvad sõiduteed jalakäija tavakiirusel 5 km/h
Just selle suhtumise pärast sa siin autoportaalis konfliktis oledki! Pm eranditult kõik jalgratturid, kellele viipad, kiirendavad ja lubavad ka autojuhil rahulikult edasi kulgeda, sina ujud vastuvoolu, nöögid liiklust ja soovid respekti ka veel?
Targad inimesed on ammu öelnud, et liiklus on meeskonnatöö. Sinule pole see lihtsalt kohale jõudnud, ilmselt ei jõuagi, seega võid oma sapi sisse ära uppuda, aga pooltarvamusi siit pole lootagi!
