UKRAINA PÄEVIK 18.05: Väikesed edusammud Harkivis, jätkuv surve Izjumi suunast ning arengud Severodonetski piirkonnas annavad aimu Vene okupantide muutuvatest eesmärkidest ja kärbitud plaanidest. Võimalik, et Donbassi pealetungi ebaõnnetumise järel on langenud põhimõtteline otsus asuda kõikjal kaitsesse, välja arvatud Luganski oblastis, mille osas hellitatakse lootust okupeerida see täielikult.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel - ründajaid 28300 (+400), tanke 1251 (+16), soomukeid 3043 (+34), suurtükke 586 (+8), raketiheitjaid 199 (+1), õhutõrjesüsteeme 91 (+1), lennukeid 202 (+1), helikoptereid 167, droone 441 (+5). Eelneval päeval oli üsna mitmeid pealetungikatseid vene okupantide poolt, sh aktiivne rünnak Slovjanski suunal Izjumi poolt, kus jäeti paremtiib Dovgenke küla poolt täiesti kaitseta. Sealt ka need viimaste päevade keskmisest suuremad numbrid nii elavjõu kui tehnika ringmajandusse saatmisel.
1) Venemaalt on jätakatud Sumõ ja Tšernigivi oblastites piiriäärsete asulate tulistamine ja kaudtulelööke. Peamiselt on kasutusel miinipildujad, kuulipildujad ning automaat-granaadiheitjad. Kõige pikem oli miinipildujatuli Sumõ oblastis, mis kestis koguni tund aega. Selle positsioonisõja eesmärgiks on hoida põhjaoblastites kinni Ukraina kaitseväe üksusi, et nad ei saaks tegeleda okupantide väljasurumisega Ukraina territooriumilt.
2) Harkivi linn sai taas mõned raketilöögid, kuigi vahepeal juba tundus, et rahumeelne elu saab vaikselt taastuma hakata - isegi bussid pandi käima ja tehakse ettevalmistusi metroo käivitamiseks. Need olid siiski üksikud intsidendid ja vene okupantide väljasurumisega Harkivi ümbrusest on linna julgeolekuolukord tunduvalt paranenud.
Ukraina vägi vabastas Belgorodi maantee serval Harkivist põhjas asuva Dementijõvka küla, millest piirini on 12 kilomeetrit. Mingisugune areng, arvatavasti just sealkandis, oligi oodatud, kuigi ehk mõnevõrra suurejoonelisem. Võimalik, et põhjuseks on vene okupatsiooniüksuste vastupanud ja ründed äsjavabastatud Ternova külale, mis on täpselt Venemaa piiri ääres. Arenguid ida suunal ja Siverski Donetsi jõest edasi arutatakse kurilka-juttude tasemel ning märkimisväärse ja kindlama edu korral oleks Ukraina peastaap seda ilmselt kinnitanud.
3) Izjumi operatiivsuunal on viimastel päevadel kujunenud välja kindel koridor - see on otsetee Izjumi poolt Slovjanskisse maateed pidi - vene okupandid on proovinud sealtkaudu rünnaga, enam mitte Barvinkove kaudu ringiga. Samas on neile pinnuks silmas Dovgenke küla, mis asub kõrgendikul ja võimaldab seda pealetungivat jõudu üsna edukalt kärpida, nagu näitab eelneva päeva statistika. Seega on okupandid nüüd korduvalt üritanud vallutada Dovgenket, kuid siiani ei pasta seel neil õnnestunud olevat.
Kupjanski kandis lasti lennuk alla. Ilmselt küll Ukriana õhutõrje lasi ta alla kusagil rinde lähedal, kuid kukkus see arvatavsti sügavas okupantide tagalas.
4) Eile mainitud vene okupantide edasijõudmine Lõmani pealetungisuunal leidis tänaseks kinnitust - Šandriholove juurest on okupandid suutnud liikuda lõunasse Drobõštševe peale. Seega on ukraina väed veel Lõmanis ja mingil määral ka Aleksandrovkas loode pool. Kuna varasemalt on kirjutatud vene okupantide aktiivsest kaevumisest teistes piirkondades, mis viitab ettevalmistustele kaitselahinguteks. Sellisel juhul omandab pealetung Lõmanis ja selle ümbruses hoopis teise tähenduse, kui vahetu ohu tekitamine Slovjanski linnale. Kui venelased soovivad lähiajal kaitsesse jääda, tahaksid nad rinnet suruda võimalikult looduslike takistuste pidi - ehk antud juhul vastu Donetsi jõge, et ukrainlastel poleks soodsat sillapead vastupealetungi alustamiseks. Sellisel juhul puudub neil ehk suurem ambitsioon minna üle jõe, kuid ka ukrainalstel puudub huvi neid sinna jõeni lasta.
5) See kaitsesse jäämise jutt ei puuduta siiski Luganski oblastit, kus arendadakse aktiivselt pealetungitegevust Popasna poolt Katerinovkale ja varem Komõšuvahale ja Nižne suunast Toškovka peale. Ukraina andmetel on Popasna sektori tarvis Luganski oblastisse koondatud 15 helikopterit, mida kavatsetakse kasutada rünnakul. Eelneval päeval seal omavolitsenud vene Su-35 lennukid jätsid mulje, et õhukaitse antud sektoris pole kõige tugevam. Helikoptereid on siiski mõnevõrra lihtsam alla lasta kui lennukeid ja nende kasutaisest on Vene okupandid pikalt hoidunud. Samas pole kunagi hilja seda viga parandada ja proovinda tasandada statistilist vahet lennukite ja helikopterite kaotuste vahel. Võib arvata, et surve selles piirkonnas jätkub ja võib-olla isegi tugevneb. Kui mujal on Vene väejuhatuse territoriaalambitsioonid oluliselt kärbitud, siis Popasna-Lõman-Severordonetski kolmnurgas soovitakse ilmselgelt praegu edu saavutada, et hõivata kogu allesjäänud Luganski oblast. Mujalt kui Popasna piirkonnast see ilmselt ei õnnestu, sest Bilohorvika fiasko ja Severodonetski vahetus läheduses toimunud sündmused on ilmselt selgitanud nende ettevõtmiste perspektiivitust. Kui osutub tõeks, et lahinguid on hakanud planeerima Putin isiklikult ning tema poliitilised nõunikud, siis jätkub mõttetu ressursi sõjaahju loopimine veel pikalt.
6) Donbassi rindel on intensiivne kaudtuli rindeasulatele. Vene okupantide põhijõupingutuse suunad on Avdiivka ja Marjinka suunad. Avdiivka piirkonnas on pärast Verhnetoretski hõivamist venelased üritanud vallutada ka lähedalasuvaid külasid, kuid see pole õnnestunud.
Marjinka-Kurahhovo suunalised tegevused arenesid pigem lõuna pool. Vigledari juures püüdsid okupantdid võita Peremoha asulat, kuid kuna asula nimi tähendab tõlkes Võit, siis see ei alistunud.
7) Zaporiššja rindel on küll suurte muutusteta, kuid päeva jooksul ilmunud teated toetavad hüpoteesi, et venelased sooviksid praeguseid vallutusi kuidagi fikseerida ning eejärel kuulutada kõik okupeeritud alad enda omaks, koos kogu vilja, traktorite ja Euroopa suurima tuumaelektrijaamaga. Vene okupandid püüavad käituda nii, et nagu nad oleks sinna tulnud pikaks ajaks ja fantaseerivad juba sel teemal, kuidas Venemaa pakub Zaporižžja elektrijaama toodangut Ukrainal osta.
Melitopolis on väidetavalt aktiviseerunud partisanid. Raudteel on õhku lastud venelaste "soomusrong" ning Melitopolis okupantide staabis kostisid sellised paugud, nagu oleks keegi lõhanud paar granaati ning järgnes automaadivalang.
8 ) Hersoni oblastis on Ukraina võimude teatel suudetud hävitada kaks laskemoonaladu - üks oblasti keskel ja teine Hersoni linna külje all. Hersoni kohta on kirjutatud sama, mis Zaporižžja - okupandid kaevuvad intensiivselt ning valmistavad oma positsioone kaitseks. Ju pole Võhma enam rünnata ja kardetakse ukrainlaste vastupealetunge.
Mõkolaivi linn sai tulelööke taas.
9) Odessa pihta on lennutatud taas tiibrakette, kuid väidetavalt pole need tsiviilsektorile tõsisemat kahju teinud, kõik on elus. Tiibraketid tulid Musta mere poolt ja viimastel andmetel peaks vene okupandid olema merel väljas nelja raketikandjaga, mis suudavad korraga välja tulistada 24 raketti. Lisaks olevat valmis pandud 7 dessantlaeva. Seega dessandi teema Odessa piirkonnas pole täiesti välistatud, kuigi ohtu hinnatakse ebatõenäoliseks. Dnestri ja Transinistria osas arengud puuduvad.
Kanada tunnistas Krimmi tatarlaste deporteerimise genotsiidiks. Ukrainas käib usin kohanimede ja tähiste muutmine seoese derutsifitseerimise programmiga. Saavutatud tulemuste mõttes on Putin teinud kõik, et vähendada Vene rolli globaalsel tasemel millegi otsustamiseks ning kummalisel kombel ka nende ajaloolist rolli misiganes sündmsutes ja protsessides. Ukraina vastu toime pandud kallaletung sunnib paljusid riike ümber hindama ka ajaloosündmusi s.h monumentide tähendust. Huvitav, kas see oli samuti Putini strateegilise plaani osa?
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 19.05: Mariupoli kaitsjate väljumine Azovstalist jätkus ning Ukraina vaikib saavutatud kokkuleppe tingimuste kohta. Need lubatakse avalikustada pärast operatsiooni lõpuleviimist. Intensiivsemate lahingute alad kipuvad üha kokku kuivama, kuigi ähvardavate tulelöökidega soovivad vene okupandid hoida ukraina kaitsjaid pinges võimalikult suurel maa-alal.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel on järgmised - ründajaid 28500 (+200), tanke 1254 (+3), soomukeid 3063 (+20), suurtükke 595 (+9), raketiheitjaid 199, õhutõrjesüsteeme 93 (+2), lennukeid 203 (+1), helikoptereid 167.
1) Harkivist põhjas-kirdes on hetkel kaks lahingute pidamise kohta - ukraina vägi on hakanud venelasi suruma Belgorodi maanteest idas jooksval paralleelteel ning samal ajal jätkub vene okupantide agoonia Ternova ümbruses, mille ukrainlased vabastasid mõned päevad tagasi.
Uus lahingute paik on Borštšova küla, kus seni oli niisugune okupeeritud alade Harkivi poole väljaulatuv "hammas", mida on hakatud viilima. Ukrainlased liiguvad seal aeglaselt, aga kindlalt - praktiliselt meeter meetri haaval, et mitte joosta hurraa-hüüetega laupa.
Samas on jätkunud ka tulelöögid vabastatud aladele, sealhulgas mõned tabamused ka Harkivis. Seal plaanitakse metroo taaskäivitamist. Mida kaugemal on russkij mir, seda paremini naaseb linn normaalse elukorralduse juurde. Muidugi see naasmine on omaette väljakutse, sest okupantide tekitatud kahjude likvideerimine võib võtta palju aastaid. Hetkel suurim probleem vabastatud aladel on demineerimine - taas oli üks traktor miini otsa sõitnud. Mitte küll Harkivi ümbruses, vadis Tšernigivi oblastis, aga kevadtööde ajal juhtub seda praktiliselt iga päev kusagil.
2) Izjumi operatiivsuunal polnud teateid maastikul manööverüksuste liikumisest, vaid ainult tuletegevusest. Sellele saab olla kaks selgitust - ettevalmistavad löögid või vastaspoole rünnakut tõrjuvad löögid. Kuna Prõšõb, Gruštšuvaha ja Bogoroditšne asuvad kõik senistes vene okupantide rünnakusuundades, siis tundub loogilisem, et tegu on nende ettevalmistusega. Vähetõenäoline, et ukrainalsed koondudksid pealetungiks täpselt samas koridoris. Samas võib seal kahtlemata olla ukraina üksuseid kaitses. Dovgenke on endiselt ukrainlaste käest, või peaks ilmselt kirjutama, et Dovgenke küla asukohas olev kõrgendik. Küla pidi olema üsna pilbasteks.
3) Lõmani kandis samuti null liikumist ja ainult tulelöögid Lõmani ja Ozerne pihta. See tegevus ütleb, et ukrainlased ei kavatse Donetsi jõe põhjakaldalt niisama lihtsalt taanduda ja anda vene okupantidele võimalus asuda seal kaitsesse. Kuigi Donetsi põhjakallas pole kaitse jaoks kõige soodsam - paremkallas, antud lõigus lõunas, asub vasaku suhtes kõrgemal.
Pikalt pole midagi kuulda olnud Rubižnest, seal on 30% linnast veel ukrainlaste käes. Täna avalikustati üks droonivideo kohapealt, kus on näha purustusi. Ainult suitsevad müürid ja varemed. Vene okupantide kohaloleku tulemus on kõikjal üks - purustused ja häving.
Severodonetsile üritati veel peale tungida, kuid tulemusteta. Toškovkale lõunas samuti ja analoogse tulemusega.
Seal on praegu põhijõupingutus ja ukrainlased saavad ka sellest suurepäraselt aru - on sinna arvatavasti koondanud ka reserve ja võimalik, et Harkivi põhjapoosete alade puhastamine toppab selle taga. Kogu sõjapidamise kunst seisneb selles, kuidas teha kindlaks vastase põhijõupingutuse koht ning suunata oma üksused ründama sinna, kus vastane on kõige nõrgem.
4) Severodonetski operatiivsuuna põhijõupingutusega on seotud ka Popasna tegevus. Sealne edu oli mõeldud toetama Severodonetski ümberpiiramist, kuid seni on vene okupandid pärast ukrainalaste asulast taandumist tammunud seal mõne kilomeetri ürmbruses, saavutamata mingit suuremat edu. Popasna on toiminud kui Venemaa surematu polgu sepikoda. Seal, Ukraina suurtükiväelaste haamri ja maaväelaste alasi vahel, luuakse surematule polgule üha uusi manööverüksusi. Loodetud suured strateegilised võidud Popasna vallutamisega võivad konverteeruda millekski muuks, kui aset leidnud ressursi kadu muudab ühel hetkel olematuks vene okupantide pealetungivõime.
Aktiivsed lahingud olid ka Avdiivkast põhjas ja kirdes ning Marjinka suunal ja sellest lõuna pool, paralleelteedel Stepne ja Slavne külade piirkonnas. See on siis joon, kus vene okupandid ongi 8 aastat proovinud Donetskist lõunast lääne poole liikuda.
5) Mariupoli kaitsjate kohta saab öelda vaid ühte. Azovstalist väljuvad inimesed, keda vastane ei suutnud alistada. On suur vahe vangilangemisel lahinguväljal ning positsioonide jätmisel väejuhatuse käsu peale, sest on saavutatud vastspoolega kokkulepe. Kokkulepe tähendab vahetust, milles on mõlemad pooled huvitatud. Võib arvata, et kaitselahingute jätkamisel Azovstalis oleksid vene okupandid iga päevaga kaotanud uusi tormijooksu harrastajaid. Seega, kõnelemata vastutasuks soovitavatest vangidest, säästis ka vene poole enda sõdurite elusid, nõustudes Azovstali võitlejate vabatahtliku lahkumisega. Operatsiooni vahendab Punane Rist, kes registreerib kõik tehasest väljunud isikud ning see peab garanteerima, et keegi niisama kuhugi ei kao.
6) Zaporižžja ja Hersoni osas on muutusteta - mõlemas lõigus tegelevad vene okupandid ukrainlaste positsioonide pihta lastavate tulelöökide katte all kaitserajatiste tegemist. Seal on selgelt näha vallutatud alade külmutamise soovi. Ukraina jaoks on lootusrikas olukord, kus lääne liitlased on äsja kinnitanud, et ei survesta Ukrainat sõja lõpetamiseks kokku leppima Venemaa seatud tingimustel. Seda ütles ka Saksa kantsler. Britid on selles suhtes algusest peale teravamad olnud ja kinnitasid just äsja samuti, et kui olukord kisubki positsioonisõjaks, siis tuleb Ukrainat relvastada selliselt, et nad suudaks lähiajal asuda vastupealetungile, sest vastasel juhul antakse Putinile lihtsalt mõned aastad aega kosuda ja taasalustada uue "erioperatsiooniga".
Üldist pilti veel. Ukraina põhjaosas - Tšernigivi ja Sumõ oblastites jätkub vene okupantide poolne tuletegevuse Venemaa territooriumilt ukraina piirivalvurite ja piirikaitse üksuste pihta. Nii nagu Mariupoli kaitsjad tõmbasid endale kolmandiku vene rünnakugrupeeringu tähelepanu, proovib Venemaa teha sama Ukrainale, et nende reservüksused ei asuks Donbassi või lõuna rindel vastupealetungijaid toetama.
Samuti võib heidutuse sekka lugeda Venemaal ilmunud lugusid uutest wundervahvlitest ehk imerelvast "laserist", mida keegi pole näinud ja ka lääne luure ei hinda neid avaldusi usalduväärseteks. Võib-olla osutub sama, mis hüperhelikiiruste rakettidegagi, et lubati kõrgtehnoloogilist laserit, aga tegelikkuses on tühjade patareidega taskulamp. Ei väsi kordamast, et edukas organisatsioon võib suure tõenäosusega olla edukas kõiges ning strateegiline möödalaskja ei lase suure tõenäosusega ka järgmisel katsel pihta.
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade UKrainaga seotud sündmustest (20.05). Kommentaaridesse lisan mitmed lingid (ISW, Deepstate, NYT).
Sõjarinnetel ei ole kummalgi poolel suuri edenemisi olnud viimastel päevadel. Ukraina jaoks on viimasel ajal kõige edukam tegevus Harkivist põhja ja ida suunal, kus suudeti ületada ka põhjast lõunasse kulgev veekogu ning see loob eeldused edasiliikumiseks tähtsate transpordisõlmede Vovchanski (ingliskeelne nimekuju) ja Kupjanski suunas. Vovchanski kaudu pidi liikuma 50% Izjumi väegrupeeringu varustamiseks vajalikest veostest ning sellest linnast on ukrainlased suurtükitule kaugusel. Ukrainlaste jaoks oleks seal piirkonnas edasiliikumine väga oluline, aga kerge see ei saa olema, sest Venemaa armee on kuuldavasti nende vastu saatmas täiendavaid jõude.
Minu jaoks oli huvitav ka analüüs selle piirkonna maanteede kohta, millest selgus, et antud piirkonna suurim transpordisõlm on Harkiv, mida Venemaa armee ei kontrolli ja nii tulevad Venemaa armee kontrolli all olevatelt territooriumitelt Izjumi suunas väiksemad maanteed, mille läbilaskevõime on väike, samas on Izjumis Venemaal suur väegrupeering, mille varustamine on logistilises mõttes suur väljakutse. Raudteega on see probleem Venemaa jaoks, et kui Ukraina jõuab suurtükitule kaugusele ja saadakse nö sihik paika, on neil võimalik pidevalt raudteed tulistades selle tööd tugevalt häirida.
Donbassis on Ukraina jaoks murenoote rohkem ning eeskätt on seal probleemiks Venemaa armee püüe Severodonetskit ümber piirata. Kui põhja pool on Venemaa armeed takistamas Donetsi jõgi ning kuuldavasti oli üks väeüksus keeldunud järjekordsest Donetsi jõe forsseerimiskatsest, siis lõuna poolt on Venemaa saavutanud Popasna suunalt rohkem edu. Ukrainlased kurdavad seal piirkonnas, et Venemaa pool võitlevad wagnerlased on varustatud öövaatlusseadmetega, mis võimaldavad neil seal öiseid rünnakuid korraldada ning selle tõrjumisega on Ukraina hädas, sest puudus on nii öövaatlusseadmetest kui ka soojuskaameraga droonidest, mis võimaldaks vaenlast pimedas paremini avstada. Väidetavalt on Venemaal Popasna juures koondatud 10 pataljon-taktikalist gruppi, mis on arvestatav sõjaline jõud. Loodetavasti Ukraina saab seal kiiresti tehnoloogilist abi ja siis on lihtsam.
Mujal rinnetel suuremaid arenguid ei ole, peamiselt käivad suurtükiduellid. Venemaa rünnakupotentsiaal on lõuna pool ammendumas, samas on neil jõudu piisavalt, et hästi kaitses seista. Venemaa poolt okupeeritud alade vabastamine ei sa kerge olema, aga Ukraina arvestab sellega.
Relvastusest. Kui Ukrainal on hädasti vaja droonidele soojuskaameraid, siis samas õnnestus neil maha võtta Venemaa droon, millel oli peal selle aasta veebruaris Prantsusmaal toodetud Matrix kvaliteetne soojuskaamera, mis võimaldas avastada isegi Starlinki maapealseid seadmeid. Ei ole ju saladus, et hoolimata 2014. aastal kehtestatud sanktsioonidest võimaldasid just arenenud lääneriikide ettevõtete kõrgtehnoloogilised komponentide tarned Venemaal arendada nende kõige kaasaegsemat tehnikat ning needsamad soojuskaamerad on olulisel kohal nii tankides, droonides kui teistes lennuvahendites. Ukrainlased räägivad sellega seoses reaalse elu juhtumist, kus Prantsusmaa ei olnud neile nõus müüma snaipripüsse, aga samal ajal aitasid nende ettevõtted (peamiselt Thales ja Safran) Venemaa sõjatööstust võrratult suurema letaalsusega relvade arendamisel (panen kommentaaride osasse lingi artiklile, mis sama teemaga seotud, Chrome brauseris hiirega paremklikk ja sealt saab valida tõlke inglise keelde).
Venemaa teatas, et nad toovad lahinguväljale oma jäjekordse nn wunderwaffe, sedakorda siis laserrelva Zadira, mis pidavat kuni 5 kilomeetri raadiuses suutma õhust kõik droonid maha võtta. Mitte keegi pole seda imerelva töös näinud, seetõttu on ekspertide seas skepsis pehmelt öeldes suur, sest siiani on kõik Venemaa analooge mitteomavad relvad ainult multikateks jäänudki.
Harkivis sais Poolast toodud tankid T-72 täiendava välise dünaamilise kaitse (näevad välja nagu tellised, toodud Tsehhist) ning nüüd on nad valmis rindele Ukraina vägedele appi minema. Ukrainlased lasid kahe Brimstone raketiga puruks kaks Venemaa tanki ning nendel väikestel rakettidel on seal sõjas suur potentsiaal, sest sarnaselt Switchblade 600 tapjadroonidele suudavad nad autonoomaselt leida sihtmärgi ja ka teha nö koostööd korraga väljalastud rakettidega, aga erinevalt tapjadroonidest on nende kiirus lausa 1,3 MACH-i, mis teeb nende vastu võitlemise väga keeruliseks. Need raketid ei ole ülemäära kallid ja neid saab lasta ka kastiga sõiduatosse paigaldatud seadmest, mis tõstab oluliselt mobiilsust.
USA-s kiideti heaks 40 miljardi dollari eraldamine Ukrainale ning relvastusele läheb sellest natuke üle 20 miljardi dollari. See on hea uudis ka USA sõjatööstusele, sest nüüd saavad nad asuda tellimusi täitma, inimesed saavad tööd ning kosub ka seeläbi USA majandus. Ukraina armee kontekstis räägitakse nüüd sellega seoses nii Patriot-õhukaitsesüsteemidest, M142 HIMARS mitmikraketiheitjatest, täiendavatest haubitsate tarnetest. Seda abi on Ukrainal väga kiirelt vaja, et ideaalis juba kuu aja pärast alustada suuremate vasturünnakutega. Ilmselgelt oleks Venemaal huvides praeguse olukorra külmutamine, mille baasilt nn rahuläbirääkimisi läbi viia, mis tähendaks sisuliselt okupeeritud alade annekteerimisega nõustumist Ukraina poolelt, aga kindlasti ei ole Ukraina sellega nõus.
USA üritab leida lahendusi, kuidas võimalikult kiirelt piirata Venemaa tulusid nafta ja maagaasi müügist. Viimasel ajal on suurte allahindlustega ostnud neilt palju naftat nii India kui Türgi ja nii teenib Venemaa tänu kõrgetele energiakandjate hindadele piisavalt, et jätkuks sõja läbiviimiseks. USA kaalub erinevaid variante (lisan NYT artikli lingi), aga nende reaalne elluviimine saab olema keerukas. Näiteks on kaalumisel variandid, et Venemaalt tohiks osta naftat hinnaga kuni 40 dollarit barrel, kes rohkem maksab, satuks USA sanktsioonide alla. Või et kogu energiakandjate müügist saadud raha pandaks eriarvetele ja sellest rahast saaks Venemaa osta ainult ravimeid ja toiduaineid. USA mõistab, et Venemaa tulud tuleb kinni keerata nii kiiresti kui võimalik, muidu võib see sõda venida pika aja peale.
Ljudmõla Denissova, inimõiguste ombudsman Ukrainas (Людмила Денісова nime alt leiate FB-st postituse, millest jutt) kirjutas oma FB-i postituses uutest inimsusevastastest kuritegudest, mille on Venemaa armee sõjaväelased korda saatnud Harkivi oblastis. Ma ei hakka seda teksti siia ümber kirjutama, saaksin arvatavasti süüdistuse vihakõnes, aga tema FB-i lehelt leiate täisteksti ja hoiatan ette, et see on karm materjal. Väga karm.
29.04 saatis Venemaa kosmosesse oma luuresatelliidi Kosmos-2555, mis pidi neid aitama luureinfo kogumisel, aga on infot, et see satelliit on nüüd kasutuskõlbmatu.
Tänane lõpulõik tuleb Venemaa propaganda töövõtetest. Nimelt said ukrainlased trofeetanki T-90 ja äravedamiseks võeti tank T-80 ehk siis T-80 vedas enda järel Z-tähega tanki. Venemaa televisioonis pandi video lihtsalt tagurpidi käima, nagu veaks nende T-90 hoopis ukrainlaste tanki T-80. Saab ka nii.
Järgmine postitus pühapäeval, tõsi, siis lühemalt.
Au Ukrainale! https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive... https://deepstatemap.live/en#10/48.8489/38.2516 https://www.nytimes.com/.../russia-ukraine-oil-sanctions... https://istories.media/.../smozhet-li-rossiya-voevat-bez.../
Vot millega uute "riikide" juhid juba tegelevad- donetski ja luganski rahvavabariikude juhid kohtusid põhja korea esindajaga ja arutasid edasisi koostöövõimalusi. https://ria.ru/20220520/kndr-1789693339.html
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 20.05: suuremad arengud toimuvad Severodonetski operatiivsuunal ning kõige keerulisem olukord kujuneb Ukraina vägede jaoks hetkel Popasnast läänes, kus vene okupandid on viimase päeva jooksul edenenud kümne kilomeetri jagu ning ohustavad Bahmuti-Severodonetski peamist varustusteed Soledari lähistel. Teine märkimisväärne moment päeva jooksul on raketilöök Lozova kultuurikeskusele Harkivi oblastis rindejoonest eemal, kus ei toimunud mingit sõjategevust - ja see läheb ühte ritta kõigi nende muude sündmustega, miks Venemaa puhul on täpne kõnelda mitte kaitse-, vaid kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumist.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel on hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 28700 (+200), tanke 1263 (+9), soomukeid 3090 (+27), raketiheitjaid 200 (+1), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 204 (+1), helikoptereid 168 (+1), droone 460 (+5).
1) Harkivi põhjaosas pole olukord endiselt lahenenud ja suurem lahingutegevus käib juba mitu päeva Ternova ja Vesele kandis. Vene okupandid katsuvad ukraina üksusi viimati hõivatud kõige piiriäärsematest aladest eemale tõrjuda ning see on ilmselgelt seotud Vovtšanski-Izjumi suunalise ühendustee ohustamisega, mis on üks varustustrasse Belgorodi oblastist.
Olukord Siverski Donetski jõe ületamisega pole päris selge - selle kohta on olnud üksikuid teateid sotsiaalmeedias ning presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši jutupooltunnis, aga ka tema jäi üsna napisõnaliseks. Midagi olevat pisut õnnestunud, kuid olukord on habras. Võimalik, et ukrainlased käisid tõesti teisel pool jõge varustuskolonne kimbutamas. Võimalik, et ebapiisavate jõudude tõttu pole sinna püsivat platsdarmi tekitatud. Igal juhul pole tõsisemat kinnitust Harkivist idas Siverski Donetsi vastaskaldal asulate vabastamise kohta.
2) Izjumi operatiivsuunal on tegevus tagasihoidlikum, kuigi mitte päris kustunud. Sealsete üksuste fookus on hetkel ainult ühel suunal - see on otsetee Slovjanski poole ning paistab, et kuna Bohoroditšne kands pole vene okupandid suutnud ukrainlaste kaitsest läbi murda, siis proovivad nad nüüd ida poolt forsseerida Donetsi jõge Yaremivka piirkonnas ja teevad seda vastassuunas võrreldes sellega, mida üritati ida pool Severodonetski kandis. Yaremivka piirkonnas on ukraina väed, mis hoiavad osalt kinni pealetungi Lõmani suunal Donetsi põhjakaldal. Kuigi Lõman on praeguseks juba kahelt poolt ümber piiratud, pole ukrainlased läänepoolset platsdarmi Aleksandrovka piirkonnas loovutanud ilmselt selle mõttega, et mitte lasta vene okupantidel seal mugavalt kaitsesse asuda. Kuni ollaks samal poole jõge, on võimalik venelaste pealtungi ohustada ja takistada. Kui Yaremivka pontoonsilla kaudu õnnestub siiski märkimisväärseid üksusi üle tuua, on tolle platsdarmiga ilmselt aamen, aga see ületuskoht peaks olema Slovjanski piirkonnast suurtükitule ulatuses.
Lisaks andsid vene okupandid tulelööge Velika Komõšuvaha, Dovgenke ja Dolõna piirkonda. Dovgenge on ka üks põhjustest, miks nad mööda maanteed ei suuda edeneda, vaid on hakandus jõge forsserima. See küla kõrgub nende endise ründekoridori kohal - sellepärast ukrainalsed seda nii kiivalt hoiavad ja vene okupandid ründavad.
3) Lõmanist oli natuke juba juttu - Lõman on loodest, põhjast, kirdest ja kagust ümber piiratud. Kirde ja kagu suund oli juba ammu, loodest jõudsid venelased üsna hiljuti sinna lähedale ning lõikasid sellega ära ka Muud ukrainlaste üksused kaugemal läänes, mis on veel samal pool jõge - neil üksustel on olemas üle jõe veel teine taganemistee. Neid surutakse Yarova poolt ja nagu eelmises punktis kirjas, siis teisest suunast on oht pontoonsilla kaudu, kui toda enne õhku ei lasta. Lõmani võtmisega suudaksid vene okupandid kindlustada end piki jõe joont, Aga kui Lõman jääb siiski ukrainalste kätte, siis on neil lihtsam vabastada Luganski oblasti põhjaosa ning idapoolset serva Harkivi oblastist. Algne plaan oli vene okupantidel ilmselt Lõmani kaudu Slovjanskit ohustada, kuid see ambitsioon pole hetkel realistlik.
4) Severodonetski piirkonnas on vene okupandid liginenud linnale põhjast juba täitsa otse külje alla, kagu suunast jäävad veel Borivske ja Voronove asulad, kus neid on korduvalt tagasi löödud. Rubižnest mingis osas on ilmselt veel ukrainlased sees - just äsja avaldasid nad ka video ühe veoauto äralaksmisest tt-relvast, kuigi tavaliselt selliseid rakette veoautode peale ei kulutata ja piisanuks kuulipilduja valangust.
Lõunas Lõssõtšanski poole käivad lahingud Toškovka piirkonnas.
Kui nüüd rindesündmustest pisut kõrvale minna, siis olevat Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade minister Šoigu teatanud, et Luganski oblastit vallutatakse vastuseks Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga. Geniaalne põhjendus selles mõttes, et see Luganski oblasti nurk, mille pärast juba 86 päeva võitlus käib, paistab olema kujunevas olukorras seltsimeestele viimaseks lootuseks - nii-öelda lohutusauhinnaks, kuna endiselt pole Ukraina mandriosas mitte ühtki oblastit, mida vene okupandid oleks suutnud sajaprotsendiliseld ära hõivata. Seetõttu on kogu ressurss suunatud viimase 5-10% lõpuni surumisele, et saaks midagigi esitleda.
See põhijõupingutus eesmärgi saavutamiseks on neil päevadel olnud suunatud Popasna kaudu, mille vallutamine läks vene okupantidel väga visalt ning põhja suunas polegi nad sellest hoolimata suutnud sealt edeneda. Kuid eelneva paari päeva jooksul õnnestus neil murda ukrainalaste kaitsest läbi lääne suunal ja edelasse. Kui veel ööpäev tagasi hinnati seda kui mitte eriti ohtlikku edenemist, siis päeva alguse Ukraina peastaabi ülevaade kõneles juba lahingutest Volodõmirivka ja Vasiljivka külade lähistel, mis asuvad juba Bahmuti-Severodonetski maantee vahetus läheduses. Hetkel pole veel märke nende külade vallutamisest ja õhtune teade oli, et vene okupantidel pole õnnetunud oma positsioone parandada, kuid vaevalt nad nendest katsetest ka niipea loobuvad. Selle läbimurde ettevalmistamisel tehti seal Su-34 lennukitega õhulööke, mis tähendab, et ukraina õhukaitse ei toiminud piisavalt tõhusalt. Kindlasti on selles piirkonnas praegu Ukraina väejuhatusel rohkelt väljakutseid ja Bilohorivka jõeületuse tagasilöömine ei kaotanud Severodonetski sissepiiramise ohtu, vaid suutis selle ennetada ühest suunast. Vene okupantidel on õnnestunud lokaalselt hoog üles saada selles konkreetses lõigus ülekaalu tekitamisega.
Seal on kaasnev oht ka Svitlodarski piirkonnale, kui Popasna poolt peaks pealetung jõudma Bahmuti-Debaltseve maanteeni.
Öeldakse, et kõige pimedam hetk on enne koitu. Kas see on see hetk, me veel ei tea.
5) Donbassi rinde muudes lõikudes on olukord eelmistele päevadele sarnane. Donetski operatiivsuuna lõunatiival proovivad vene okupantide hordid murda Marjinka ja Vugledari vahelt läbi. Pisut on nad saanud seal edeneda, kuid veel mitte oluliselt.
6) Mariupoli vastupanu saab selle päevaga lõpetatuks lugeda. Azovstali garnisoni ülem andis teada, et on saatnud tehasest teele kõik tsiviilisikud ja haavatud. Ise väljus viimasena. Kokku võib sealt väljunud olla umbes 2500 tuhat võitlejat, kes tulid oma ülemate käsu peale. Venemaa üritab sellest pigistada oma propagandavõitu, kuid neil oli selle kokkuleppe saavutamisel ka oma põhjus. Sellest saame teada ilmselt siis, kui kõik vahetused on ära toimunud. Kuna Punane Rist fikseerib kõigi väljunute isikuid, siis see peaks garanteerima, et keegi vahepeal kaduma ei lähe. Putini sõna ei maksa muidugi midagi, kuid rahvusvaheliste jõudude mängutoomine ning venelaste kiun sanktsioonide aadressil annavad lootust, et kusagilt hakati pigistama nii tugevalt, et tuli järgi anda.
7) Zaporižžja rindel on olukord stabiilne. Inimestel ei lasta Ukraina teiste piirkondade suunas lahkuda. Melitopolis kimbutatakse ettevõtjaid ja kõiki, keda on vaja okupatsioonivõimudega koostööle sundida. Ukraina president on samas andnud väga selge signaali ja kordab pea iga päev, et okupeeritud piirkondi ei jäeta ning see orkivalitsus seal on ajutine nähtus, mis ühel hetkel kaob, nagu paha hais.
Hersoni piirkonnas on okupandid koondanud Tšornobajivkasse 130 ühikut tehnikat ja proovivad seal komplekteerida mingeid üksusi. Millegipärast pole neid veel sodiks lastud, äkki oodatakse täiendust, et saaks priskema noosi.
Okupandid on andnud tulelööke põhja suunas Krivõi Rigi poolse rinde asulatele. Samuti on teade silla mineerimisest Inguletsi jõel Snigurovkast põhja pool Davõdov Brodi asulas. Ilmselt on kartus, et ukrainlased võiksid üritada sealt kõige põhjapoolsemaid okupantide üksusi ära lõigata.
9) Taas oli raketilöök Odessale. Putin näeb kõvasti vaeva, et kõigis neis linnades, mida Kreml on ekslikult vene linnadeks nimetanud, vihataks Venemaad elupäevade lõpuni.
Odessa puhul pole hetkel enam aktuaalne meredessant maa-ala vallutamiseks, vaid kaubavahetuse blokeerimine, mis ei võimalda transportida teravilja. Osadele teraviljalevadele said vene okupandid küüned taha Berdjanski sadamas ja need varastati lihtsalt ära, üritades müüa küll Egiptusele, siis lõpuks Süüriasse. Midagi saadeti Kuubale vene vennaliku abi sildi all, aga tegu oli lihtsalt ukrainlastelt pihta pandud kaubaga.
Kuuldavasti katsuvad venelased sadamate blokeerimisest kujundada vahetuskaupa sanktsioonide lõdvendamiseks, kuid ukrainlased peavad hetkel läbirääkimisi ainult selleks, et saada rohkem ja võimsamaid laevatõrjerakette. Ukraina poolt on kostnud mõte, et toidunappuse ohu tõrjutmiseks tuleks Venemaa Musta mere laevastik hävitada. Praktilise poole pealt võib piisata ka hävitamise ohust. Paar näidisuputamist on selleks tehtud, kuid nähtavasti vajatakse tõsisemaid argumente juurde.
Üle Ukraina on jätkunud raketilööke nii Kiievist mitte väga kaugel asuva Malini kanti, kui ka Poltava oblastisse. Samuti jätkuvad provokatsioonid Tšernigivi ja Sumõ oblastite piirialadel. Igal päev erinevas kohas, pikalt ja korduvalt. Venemaa on igal juhul näidanud, et ei kohku kõigi tema käsutuses olevate relvaliikide kasutamisest. Ainult tuumarelv pole siiani käiku läinud - kõik muud asjad, sealhulgas strateegilised pommitajad, on igapäevaselt töös. Seega ei paista Ukraina liitlaste jaoks mingit moraalset takistust anda kõiki relvi, mida Ukraina oma inimeste julgeoleku tagamiseks ja vabastamiseks okupatsioonist vajab.
-----
Homsest alates tekib Ukraina Päeviku ilmumisse teatud määramatus seoses sellega, et hommikul panen ise vormi selga ja alustan meie võidukate vägedega rindejoone õgvendamist Siilil. Teen, mis suudan, et igahommikune infovoog ei katkeks. Samas ei saa 100% lubada, et see õnnestub.
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 21.05: Vene okupandid proovivad nurjata Ukraina jõudude vastupealetungi Harkivi oblastis ja nii püsib seal rinne juba mitu päeva stabiilsena. Popasna piirkonnas toimub massiivne pealetung ja okupeeritud ala laienemine, ukrainlased pole suutnud sellele veel piiri panna. Olukord Severodonetski operatiivsuunal on kõige dünaamilisem. Izjumi piirkonnas mõjutatakse tulelöökidega, lõunarindel on olukord stabiilne.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga jägmised - ründajaid 28 850 (+150), tanke 1278 (+15), soomukeid 3116 (+26), suurtükke 596, raketiheitjaid 201 (+1), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 204, helikoptereid 169 (+1), 462 (+2).
1) Harkivist põhjas on mitu päeva käinud jõukatsumine ukraina vabastusoperatsiooni vastu võitlevate vene okupantidega - möödunud päeval on ukrainlaste kontrolli all olevaid alasid tugevalt pommitatud suurtükkidega ning ka õhulöökidega. Lennukite kasutamine viitab sellele, et venelased on hakanud seda suunda tõsiselt võtma ning ukrainlaste õhukaitse piirkonnas on ilmselt ebapiisav. Erinevad kaardid pakuvad erinevaid variante ukrainlaste käes olevatest aladest - ühe versiooni kohaselt on venelased Ternova tagasi vallutanud, kuid ukraianlased püsivad samas teisel poole Siverski Donetsi jõge Zaritšnes; teise versiooni kohaselt on Ternova ukrainlaste käes ja teisel pool jõge sillapead pole. Ukraina peastaap teatas vene suurtükitulest Ternovale - sellisel juhul võiks arvata, et nad lasid ikka ukrainlasi, mitte iseennnast.
2) Izjumi suunal on olukord väga sarnane eilsele. Tulelöögid Velika Komõšuvaha ja Dovgenke küladele ehk kahele peamisele endisele liikumissuunale, kus ukrainlased panid okupantide pealetungi seisma. Kas nad valmistuvad seal millekski võib proovivad vasturünnakuid neutraliseerida - ilmselt mingil määral mõlemat. Tõrjuvad ja loodavad võimaluse korra taas midagi üritada.
3) Huvitavat infot on Lõmani ümbrusest. Selgub, et Oskili veehoidla tammi piirkonnas oli komest suunast ümber piiratuna mitme kompanii suurune ukralinaste üksus - sisuliselt kotis, kuid püsisid seal viimase hetkeni - ja nüüd tulid välja. Info levis vene uudisteallikate kaudu, kus propagandistid tundsid kahetsust selle üle, et ukrainlasi ei suudetud hävitada. Lõmani piirkonnas toimub aeglane edasiliikumine Drobõševest Yarova poole. Tulelööke on saanud Svjatogorsk, kus hävitati 2016. aastal Jaapani riigi toel üles vuntsitud muusikakool - hoone rusudeks ja seesama silt oli vaevu loetav, et Jaapan aitas remontida. Yaremivka pontoonsilla saatus pole veel selge.
Ukraina pool väidab, et venelased pole jätnud lootust foresserida Donetsi jõge taas Bilohorivka piirkonnas - seal olevat märgatud sillamasinaid ja nende toetamiseks vajalikku tehnikat. Kui asukoht on pontoonsilla jaoks sobiv, siis loogiliselt üritavad taas. Ja veenlase peamine idee on ju selles, et kes palju ja järjepidevalt üritab, see ükskord saab ikka edasi, sest mingil ajal kasvab laibakuhi nii kõrgeks, et pääseb kuiva jalaga üle jõe. Võimalik, et nad loodavad, et ukraina suurtükiväelased on kusagil mujal hõivatud või tuleb õhuvägi appi. Uus kaitse võidakse teha täiendavate jõudude kaasamisega.
Severodonetskis suutsid vene okupandid hävitada Lõssõtšanskisse viiva silla, raskendades tunduvalt linna varustamist ning takistades tegelikult Ukraina täiendavate üksuste liigutamist. Tegid nad seda pojengi-nimelise ülisuure kaliibriga miinipildujaga. Nende "pojengidega" on Ukrainal kurbasid kogemusi 2014. a. Luganski kaitse päevadest. Tegu on võimsate betoonkindlustuste vastaste relvadega. Põhimõtteliselt peaks pojengi laadung läbistama ülevalt alla 9-korruselise paneelmaja. Sellega on võimalik teele saata isegi taktikalist tuumalaengut. Igal juhul tolle konkreetse "pojengi" saatus polnud väga pikk, sest üsna pea anti tema pihta tulelöök ja pauk oli ka pojengivääriline. Miinipilduja ise leiti tänud vene propagandistide reportaažidele, kes paljastasid selle asukoha. Ukrainalstel ikka veab, et neil on lambad vastas.
4) Popasnas võis taas olla okupeeritud alade laienemine teoks saanud. Mitte küll veel otse Severdonetskisse viival varustusteel, kuid selle lähedal - Viktoryvka külas. Sellest läänes asuvatele Lõpove ja Vasõlivka küladele korraldatid tulelööke nii suurtükkide kui lennukitega. Võimalik on vene okupantide edenemine ka lõunas Võsrõva suunal. Soledarini on veel natuke maad, kuid olukord seal on ilmselt keeruline. Popasna ja selle ümbrus asuvad kõrgendikul, Soledar lohus. Ülevalt alla rünnata on alati lihtsam.
Donbassi muus osas pole olulisi edasiminekuid. Aktiivsuselt järgmine lõik oli Marjinka kandis ning seal ründas vene okupatsioonijõud kahes koridoris - Marjinka ja Novomõhalivika suunal. Ukraina peastaabi teatel seal edusamme polnud.
Kummaline teade oli õhulöögist Donbassi rinde lõunaosas Nikolske külale, mis asub Volnovahhast lõunas ja peaaegu Mariupoli külje all. Mida või keda võis vene lennuk seal rünnata on pisut mõistetamatu.
5) Zaporižžja rindelõigul on olukord stabiilne - stabiilselt pommitamisrohke, kui täpsem olla. Kõik olulised asulad mööda rindejoont on saanud suurtüki ja miinipildujatuld. See on kujunenud seal rutiiniks ja kipub olema mõeldud ukrainlaste mahasurumiseks, et nad ei kavandaks pealetunge ja laseks vene okupantidel silmini kaevuda. Palju allikad kõnelevad sellest, et venelaste lootus on seisata lahingutegevus praeguste piiride juures ja kuulutada vallutatud territooriumid enda omadeks. Kõigi materiaalsete varadega on nad nagunii juba seda teinud. Kogu teravili, millele venelased küüned taha saavad, läheb nende kaudu müügi või Venemaa muudele aladele - eks vene riik ongi väike ja põllumassiivid tagasihoidlikud. Hersoni oblasti põllumajanduslikud võimsused kuluvad neile nähtavasti marjaks ära.
6) Hersoni piirkkonnas on samuti oluliste muutusteta. Tulelöögid käivad piki rindejoont. Sise- ja välisluure kõneleb venelaste soovist võtta kogu oblast enda kontrolli alla, aga see ei õnnestu. Kohalik kollaborant aina kõneleb piirkonna ühinemisest Venemaaga, kuid samas pole okupandid siiani suutnud luua usutavat pilti Hersoni või Melitopoli elanike toetusest. Inimesed püüavad lahkuda ukraina vägede kontrolli all olevatel territooriumile ning neid takistatakse. Pensionäride passiandmeid kogutakse 10000 rublas eest. See on umbes sada eurort. Sama suur "preemia" maksti hiiljuti ka Donetski piirkonna leskedele, kelle mehed said vene poolel sõdides surma.
Raketilöögid üle terve Ukraina jätkuvad. Seekord oli selleks Rivne ümberus, kus venelased pommitasid arvatavasti mingit sõjaväeosa. Keegi surma ei saanud.
Tšernigivi ja Sumõ oblastite piirialadel käib endiselt tulega mõjutamine ning lisaks miinipildujatele on tulnud mängu ka raketiheitjad ja suurtükid. Analoogselt käitusid vene kallalaetungi ja sõjaroimade jõud ka 2014. aastal, kurnates ja nõrgendades ukraina vägesid. Ukraina ootab pikisilmi Rammšteini kontserti, see tähendab - kaitsealast tippkohtumist, millest võiks seekord olla rohkem osavõtjaid, kui eelmisel korral. Ukraina juhtkonna ootused sealt on kaasaegsed raketiheitjad ehk MRLS-id, mis oleksid suure löögikaugusega. Nende abiga loodetavast venelaste pealetungiindu kõvasti vähendada ja vastupanu murda.
Teet Kalmus kirjutab:
Lühiülevaade Ukraina seotud sündmustest (22.05). Kommentaaridesse lisan nii ISW kui Deepstate lingid, sealt saab lugeda nii põhjalikumat ülevaadet rinnetel toimuvast kui ka vaadata kaarte.
Ukrainlaste jaoks kõige probleemsem on hetkel olukord Severodonetski piirkonnas. Kui põhja poolt suudeti Venemaa armee võimalik pealetung Donetsi jõe juures Bilohorovkal peatada, siis lõuna pool Popansa piirkonnas on seisud kehvemad ning Venemaa armee on edenenud Popasnast nii põhja kui lääne suunas (Bahmuti peale). Severodonetski piirkonda varustatakse peamiselt Bahmutist tuleva tee kaudu ning juba tänasel päeval on see Venemaa armee suurtükitule ulatuses. Edasised arengud on antud sõja kontektis raskelt prognoositavad, sest näitas ju ka Kiievi juhtum, et üks asi on omada väegrupeeringut, mille suurus võimaldaks teoorias ümberpiiramise lõpuni viia, aga siin lisandub palju faktoreid, mis võivad oluliselt protsesse mõjutada - vägede motiveeritus, varustatus, vastase kaitsetegevuse efektiivsus. Popasna all olevad Ukrina väeüksused on rasketest kaitselahingutest kurnatud ning kannatada on saanud ka nende raskerelvastus. Lähipäevade kõige olulisem küsimus ongi, et kas nad suudavad Venemaa armee edenemise seal piirkonnas peatada või mitte. Probleemid on ka Venemaa poolel, sest pealetungiv pool kannab kordades suuremaid kaotusi nii tehnikas kui elavjõus. Ka tuleb arvestada sellega, et kättevõidetud terrirooriumi kaitsmisel on vaja päris arvestatavat inimressurssi, aga seda napib.
Harkivi piirkonnas on Venemaa oma väeüksusi oodatult tugevndanud ning Ukraina pool on tegelenud peamiselt kättevõidetud positsioonide kindlustamisega. Olukorras, kus Venemaa armeel on käes pealetungi kõige olulisem hetk, on iga selline jõudude pihustumine miinusmärgiga tegevus, samas on Venemaa jaoks selge, et ukrainlaste võimalik edu nii Vovchanski kui Kupjanski suunal võiks nende jaoks lõppeda Izjumi väegrupeeringu kontestis väga õnnetult. Seda eriti olukorras, kus Izjumi suunalt on lähipäevil oodata Venemaa armee katset liikuda edasi Slovjanski suunal.
Venema poolt võib oodata ka katseid rünnata lõuna pool, aga seni käivad seal peamiselt suurtükiduellid.
Relvastus. Selles osas on suuri probleeme mõlemal poolel. Nii kurtsid britid, et kui nad on otsinud üle maailma Ukraina jaoks neile sobivat, nn Venemaa standardite järgi toodetud laskemoona, siis on pea alati Venemaa neist juba ette jõudnud. Nii näiteks ostis Venemaa Iraagist relvastust ja laskemoona, mille nad kunagi sinna ise müüsid. Kuna Türgi on sulgenud läbipääsu sõjalaevadele, siis on Venemaa sellest möödahiilimiseks võtnud sõjaväetehnika vedamiseks kasutusele kaubalaevad, et tuua rasketehnikat Süüriast Sevastoopolisse. Kuuldatavasti olid "tundmatud" lennukid edukalt hävitanud arvestatava osa Latakia (Süüria) sadamasse koondatud Venemaa sõjatehnikast, nii et see Venemaa plaan võis saada tõsise tagasilöögi. Venemaa armeel hakkavad otsa lõppema droonid, mille abil saavad nad suurtükiväe tuld juhtida ning asemele pole sanktsioonide tingimustes neid kuskilt võtta.
Ukraina pool saab küll teistelt riikidelt mitmekülgset relvaabi, aga hetkel pole see piisav selleks, et suurematele vasturünnakutele minna. Raskerelvastusest on reaalset abi hetkel USA, Kanada ja Austraalia poolt antud haubitsatest ning Ida-Euroopa riikidest saadud nõukogude päritolu tankidest, mitmikraketiheitjatest ning iseliikuvsuurtükkidest. Ka on lahingutes erinevad soomustatud transpordivahendid, aga seda kõike kokku on hetkel liiga vähe, et lahinguväljal kaalukaussi Ukraina suunas kallutada. Nii oleks vähem kui saja haubitsa M777 asemele vaja neid suurusjärgus 500, aga sellises koguses pole neid kuskilt võtta. USA ei kiirusta mitmikraketiheitjaid M142 HIMARS Ukrainale andma, põhjendades seda kartusega, et Ukraina võib nendega rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke. Oluline muudatus retoorikas, sest veel mitte eriti ammu ei näinud nad selles probleemi. Väidetavalt on USA-st teele asunud sõjalaevad, mis toovad Ukrainale suuremas koguses rasketehnikat, aga selle kohalejõudmine võtab aega.
Portugal andis teada, et nad toetavad Ukrainat kokku 250 miljoni euroga ja selle sees on nii soomustatud transpordivahendid kui raadiojaamad. Väikese riigi kohta arvestatav panus. Poola lubas anda suure koguse MIG-29 "tagavaraosasid" ja relvastust nendele lennukitele, nii et ju siis Ukraina sõjaväelised võlurid suudavad tagavaraosadest kiirelt hävituslennukite arvu kasvatada.
Sõjapidamine on kallis ning kiirelt kasvavad kulud ka Venemaa jaoks, räägitakse juba kuludest suurusjärgus 20 miljardit dollarit kuus. Nimelt on enamus sõduritest palgalised (lepingulised), aga viimase kuu jooksul on lepingutega makstavad töötasud oluliselt tõusnud, lisaks kasvavad kulud seoses sõdurite surmade ja vigastusega. Siiani on energiakandjate müügist saadav raha (eeskätt Euroopast) seda võimaldanud ka teha ning seetõttu on eriti oluline võimalikult kiirelt seda raha hulka vähendada, vähendandes Venemaalt nafta, maagaasi kui ka naftatoodete ostu. Mida kauem saab Venemaa seda sõda heldelt finantseerida, seda pikemaks see venib ja seda kallimaks see kokkuvõttes kogu muu maailma jaoks läheb, sest lisandub ka toidukriisi mõõde (Ukraina vilja väljaveo blokeerimine).
Lõpulõik tuleb Severodonetskist, kus Venemaa põhjustas ukrainlastele palju peavalu oma liikuvmiinipildujaga 2S4 Tulp (Tjulpan). Tegemist on relvaga, mis kasutab 240 mm laskemoona ning üks ühik laskemoona kaalub 134 kilogrammi (lõhkeainet 21 kg) ning selle laskekaugus on maksimaalselt 10 kilomeetrit. Venemaa otsustas selle relva tööst teha telereportaaži ning ukrainlased said tänu sellele teada liikuvmiinipilduja täpse asukoha ning on olemas ka video, mis näitab tabamuse saanud liikuvmiinipilduja sees oleva laskemoona võimast plahvatust. Ukrainlased tänavad propagandiste, jätkake samas vaimus!
Järgmine lühiülevaade homme, esmaspäeval.
Au Ukrainale! https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive... https://deepstatemap.live/en#10/50.1052/36.6628
UKRAINA PÄEVIK 22.05: Vene okupatsioonijõud on keskendunud Severodonetski vallutamisele, paisates sinna kõige uuema tehnika ning aktiviseerides rünnakuid korraga mitmest koridorist. Tundub, et venelaste pealetung Popasnas on ukraina vägede poolt pidurdatud, kuigi surve seal jätkub. Mujal võib täheldada aktiivsuse vähenemist, kuigi pole välistatud, et võimaluse korral proovivad venelased taas ukrainlaste positsioone rünnata.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajad 29050 (+200), tanke 1285 (+7), soomukeid 3141 (+25), suurtükke 599 (+3), raketiheitjad 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 204, helikoptereid 170 (+1), droone 470 (+8).
1) Harkivist põhjas pole venelased aktiivset tegevust päeva jooksul arendanud. Jätkus suurtüki-, miinipilduja- ja raketituli helikopteritelt ukrainlaste positsioonide pihta. Põhiliselt sai tulelööke Dergatši rajoon ja selle lähiümbrus, samuti hiljuti ukrainlaste poolt vabastatud külad. Viide helikopterite tegevusel tekitab küsimusi, miks neid enam nii lihtsalt alla ei lasta, nagu varem.
Harkivi oblasti kohta on Ukraina võimud öelnud, et see on kõige enam kultuurimälestiste kaotusi kandnud piirkond. Ühesõnaga, kogu see kultuur, mida Putin tuli oma "erioperatsiooniga" päästma, on alates venelaste sissetungist näinud tohutut hävingut. Rääkimata muidugi tsiviiltaristust - üle terve riigi on hävitatud üle 1800 õppeasutuse ja sadu meditsiiniasutusi. Igaüks võib meenutada, mitu kooli või haiglat näiteks meie oma rahuaegses riigis suudame ehitada või renoveerida ühe aastaga ning seejärel mõelda, kui pikalt võtab sellisest "denatsifitseerimisest" taastumine.
2) Izjumi operatiivsuunal jätkus samasisuline tegevus, mis eilegi. Tulelöögid Barvinkove ja Slovjanski suuna küladele s.h Dovgenke, mis on juba kuulsaks saanud selles alapunktis. Võimalik, et vene okupandid püüavad luua tingimusi edasitungi jätkamiseks ning katsuvad pidurdada ukrainlaste hoogu vasturünnakuteks.
Kupjanski kandis käivad suurejoonelised raudteetaristu remonditööd, et parandada venelaste varustusvõimet. Olen nende logistikakeskuse kaardil märkinud suurema ja seest õõnsa kuusnurgana.
3) Paistab, et Yaremivka pontoonsillast siiski asja ei saanud - sellest pole midagi kuulda olnud ning ei pasta seal ka venelaste läbimurret tekkinud. Ju siis ei läinud õnneks. Samas on eelmisel õhtul Ukraina väed hävitanud veel ühe pontoonsilla Serebrjanka kandis, mille kohta oli eelnfot, et venelased koondasid sinna taas jõudusid Donetsi foresseerimiseks. Oli aktiivseid tulelööke Donetsi jõe äärsetele küladele Serebrjankast Lõmani poole, kuid venelaste edenemist maastikule pole märgitud.
Kõige suurem lahingute surve oli nüüd Severodonetski linnale - rakendati kõikvõimalikke lähenemisteid - Štšedrištševe kaudu, Purdivka, Aleksandrovka ja Smoljanõnove poolt, ja ka Borivske suunast. Briti luure märkis, et Venemaa on suunanud sinna kõige parema kaitsega lahingumasinad, mida neil on üsna piiratud hulgal. See peaks samuti kinnitama rünnakusuuna prioriteetsust. Eelnev Lõssõtšanski-Severodonetski silla purustamine muudab üksuste varustamise eesliinil keeruliseks, kui mitte võimatuks. Severodonetskis võitlevad aastate jooksul sõjas karastunud ukraina üksused ning see selgitab ka nende väga pikka ja siiani ületamatut vastupanu. Kummagi poole jaoks on tegu olulise lõiguga - seega surve sealsele rindele lähiajal ei vaibu.
4) Popasna kandis, mis on alates 8. maist näinud okupantide tugevat edenemist, on see tendents hetkel pidurdunud. Üks võimalus, et venelased on ammendanud geograafilise eelise kõrgendiku näol ning edasi ei lähe asi enam nii lihtsalt. Teine võimalus, et hetkel saadetakse kõik täiendused mujale - eelkõige Severodonetskisse - ja vene okupatsioonijõud ei Suuda edukalt peale tungida rohkem, kui ühes kohas. Igatahes huvi Popasna vastu pole neil kübetki lahjenenud, sest ka lõppeval päeval tegid vene sõjalennukid tulelööke ukrainlaste tagumistele positsioonidele Vrubivka ja Bahmuti piirkonnas.
Tulelöögid maabusid muuhulgas Svitlodaris, mille kohta varem sai märgitud, et Bahmuti hõivamisega jääks see ära lõigatuks.
Vene rünnakute hoog on Ukraina peastaabi hinnangul raugenud nii Avdiivka kui Marjinka suundadel, kuigi mõlemas kohas said rindega piirnevad asulad rohkesti tulelööke. Avdiivkas pommitati poeetilise nimega Lastotškino (Pääsukese) küla, Marjinka kandis pommitas vene pool lõunapoolsetes koridorides oma varasemaid pealetungisuundi, sealhulgas Vugledari. Krasnogorovkas Marjinka lähistel kandsid venelased tugevaid kaotusi - see on eraldi välja toodud.
5) Zaporižžja kandis oli tavaline komplekt tulelööke rindeasulatele alates Kamjanskest, edasi Orihhiv, Guljaipole ja muud naaberasulad. Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (IWS) on jõudnud samas huvitavale järeldusele, et venelased võivad seal planeerida uut pealetungi. Olgugi, et mingit aktiivset tegevust sellel rindel ei toimu. Väidetavalt on Inženernoje asula kandis täheldatud märkimisväärset vene vägede s.t tehnika koondumist Guljaipolest lõunas. Eks vaatame, mis sellest kõigest saab - varasemalt on venelased üritanud rünnata pisut teistest kohtadest - Guljaipolest kagus ja idas.
Rinnet mittepuudutavastest asjaoludest on ära märgitud teatud ebajärjepidevust okupatsioonivõimude poolt. Melitopoli kandis olla välja pandud impeeriumiaegsed Tauria kubermangu lipud. Näib, et venelased ei suuda otsustada kvaasiriikliku moodustise ja Venemaa hulka annekteerimise vahel. Või on eri osapooltel erinevad huvid.
6) Hersoni oblasti kohta käis samuti IWS välja oletuse, et venelased üritavad veel ühe pealetungiga oblasti territooriumi täielikult hõivata. Selleks on Võsokopillya kanti koondatud jõudusid, kuid varem on need jõudude koondumised muidugi lõppenud korduvalt fiaskoga. Ukrainlased on seal varasemalt andnud edukaid tulelööke nii tehnika koondumisaladele kui moonalaadungitele, suutes pealetungioperatsioone edukalt nurjata enne nende algust.
Veider areng on mitmete justkui vene kontrolli all olevate külade pommitamine Hersoni vahetus läheduses. Ainus loogika paistab olevat seotud järgnevalt nendesse paikadesse koheselt jõudnud vene ja venemeelse meedia esindajatega, kes asuvad propagandakino tegema. Sellist küünilist tegevust on nad vahest ka ise paljastanud veel 2014-2015 Donbassi aktiivse sõjategevuse ajal, kui filmiti elumajadest ukraina positsioonide tulistamist ja seejärel nenditi, et kohe tuleb vastulöök ja tuleb põgenenda.
Venelaste raketilööke on tulnud taas Malini kandis, kuhu päev varemgi - ju ei saanud analooge mitteomav täppisrakett esimese korraga pihta. Lisaks lasti midagi Zaporižžja kandis. Odessa piirkonnast ning Kiievi oblastist olid teated mõnede tiibrakettide allatulistamisest.
Maailma jaoks võtmeprobleemiks saab olema Odessa sadama blokaadi murdmine, kui Ukraina akuutseks mureks on venelaste pealetung Severodonetskis. Ukraina võimud kordavad vajadust korraliku raskerelvastuse järele. Saksamaalt tuleb vastakaid signaale relvatööstuse ja valitsuse poolt. Relvatööstus kinnitab, et neil on reserve Ukrainale andmiseks - nad sooviksid kindlasti müüa, aga valitsus vabandab samal ajal, et pole midagi anda. Sõnades asub Saksamaa samas selgelt Ukraina taga ning peab vajalikuks rõhutada, et Putin ei tohi oma sõjakäigust midagi võita. Samasisulise avalduse tegi ka Prantsusmaa välisministeerium. Igal juhul prognoosisid Ukraina esindajad välisabi sisulise mõju algust rindel mai lõpu-juuni lõpu vahemikus, mis hakkabki nüüd saabuma. Nüüd pole see enam kauge tulevik. Vene pool ilmselt aimab seda ning seetõttu surub peale oma võimete piiril.
Nagu või Borelli hiljutisest avaldusest 'EL sõjavarude ammenumisest...' võib järeldada siis Euroopa uusmarksistidest/liberaalidest valitsejad on paarikümne aastaga Euroopa kaitsetuks desarmeerinud. Konnasööja Macroni soov luua (eos lahinguvõimetu) euroarmee näib seejuures eriti tobe. Prantslased ei ole Prantsuse-Preisi sõjast saati suutnud ise oma kodumaad kaitsta, nende kastaneid on tulest välja tirinud tavaliselt ingliskeelne maailm. Millega see tolgus kavatseb siis Euroopat kaitsta? Putini näo säilitamise nimel kohese allaandmisega või? Kurbkoomiline, et meie valitsejad-lambad näeavad väga hästi Saksa ning Prantsuse riigijuhtide silmakirjalikust aga määgivad tolgustele kaasa ning loodavad neilt jätkuvalt kaitset. Kui ei oleks Usa sõjalist potentsiaali ning EL-st lahkunud UK välispoliitilist sirgeselgsust oleks täna lisaks Ukrainale suur osa Ida-Euroopast sõjatules.
Mulle igatahes meeldib, et EL-i 'vanade' olijate kiuste Poola ning Ukraina vennastuvad. On lootust, et Euroopa julgeolek nihkub venelaste poolt ülesostetud lääne valitsejatelt-lödipükstelt Ida-Euroopale, kellel on soov tõelisi sajandeid kujunenud euroopalike väärtusi ida hordide eest tegelikult kah kaitsta.
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (23.05). Kommentaaride osasse lisan ISW ja Deepstate lingid, sealt saate täiendavat informatsiooni nii lahingutegevuse kui kaartide kohta.
Ööpäevaga rinnetel suuri muutusi ei toimunud. Eelnevatel päevadel on Ukraina jaoks kõige kriitilisem olukord olnud Popasna juures, aga ööpäevaga seal Venemaa armee edenenud eriti ei ole. Iga selline edenemine toob küllaltki väikese väeüksuste arvu juures kaasa probleemi, et kuidas manööverkaitses olevate ukrainlaste vastu kaitsta kõiki külgi vasturünnakute eest. Tähendab see ressursi jagamist mitme suuna vahel ning olukorras, kus väeüksuste arv ei suurene, väheneb ka võimekus edasi tungida. Ukrainlaste andmetel on Venemaa kandnud Popasna piirkonnas suuri kaotusi ning ka see asjaolu mõjutab nende edenemist. Samas oleks võimaliku nö Severodonetski katla loomise seisukohast ülimalt oluline kohe edasi liikuda põhja suunal, sest põhja poolt ei ole Venemaa väeüksused siiani Donetsi jõge suutnud ületada.
Severodonetskis käivad ägedad lahingud ja tänahommikuse info kohaselt suutis Ukraina tagasi lüüa seal kõik Venemaa armee neli rünnakut. Just sinna on Venemaa koondanud oma kõige kaasaegsema rasketehnika, samas on neil vastas Donbassi konfliktis karastunud Ukraina üksused, kes suudavad linna kaitsta pikaajaliselt, põhjustades pealetungivatele väeüksustele suuri kaotusi. Lõssõtšanski-Severodonetski vahel on veel terve üks suurem sild ja kui Venemaa peaks ka selle suutma purustada, siis muutub Severodonetskis olevate väeüksuste olukord palju keerulisemaks. Küll aga on kogu Lõssõtšanski-Severodonetski vastupidamise võti lääne pool, sest kui Venemaa ei suuda neid linnasid ümber piirata, siis saab olema nende äravõtmine ülimalt keerukas.
Harkivi lähedal on Venemaa üritanud piiri äärest paaris kohas ka kontrarünnakuid teha, aga seni suurem eduta. Ukrainlaste sõnul vabastasid nad Harkivi piirkonna peamiselt väikeste mobiilsete üksuste abil ning rasketehnikat oli abiks vähe ehk siis vabastati peamiselt ikka seetõttu, et Venemaa armee viis sealt suurema osa vägedest minema. Nende jõududega ei ole reaalne ära võtta ei Vovtšanskit ega Kupjanskit, aga viimase info põhjal läks selle suuna tugevdamiseks appi värskelt Poolast saadud tankide baasil moodustatud tankibrigaad.
Lõuna pool on sõjaväeliste ekspertide hinnangul saavutatud sõjaline tasakaal ning viimasel ajal ei ole midagi suuremat ette võtnud kumbki pool. Venemaa on jätkanud Ukraina linnade tulistamist nii mitmikraketiheitjatest kui ka rakettidega, nii tulistati öösel aktiivselt Mõkolaijvi. Venemaa näitas järjekordselt oma täppisrakettide täpsust. Mitte eriti ammu nad suutsid täppisraketiga purustada Guljaipoles asuva avaliku tualeti ja nüüd nad suutsid oma vägitegu korrata Odessas, tabades mererannas asuvat avalikku tualetti. Mis teema neil nende tualettidega on, ei tea, ehk nad loodavad nii ukrainlaste kannatuse proovile panna, aga ukrainlased on leidlik rahvas, saavad hakkama.
Relvastus. Venemaa armastab rääkida nalooge mitteomavatest relvadest ja ühte sellist sai näha ka Ukrainas. Tegemist on soomustransportööriga, millele on paigaldatud võimas helisüsteem ning see pidevalt mängib Venemaa hümni, mida pidavat teatud tingimustel olema kuulda isegi kuue kilomeetri kaugusel. Tegemist pidavat olema psühholoogilise relvaga ja ise on nad väga uhked sellise võimsa relva üle.
Ukrainlastel on jälle teistsugune lähenemine. Nende mobiilsed üksused on võtnud kasutusele eletrimootorrattad Delfast, mille hind on 6600 eurot ning sellele paigaldavad nad lisaks NLAW tankitõrjevahendi. Sõidad hääletult ligi, teed okupandi tehnika kahjutuks ja lahkud vaikselt vs Venemaa imerelv hümni mängimiseks. Täiesti erinevad lähenemised.
Hersoni oblastis juhtus kurioosne juhtum, kus kohalikud okupatsioonivägede esindajad teatasid, et nad avastasid ukrainlaste keemiarelvad. Hiljem selgus, et tegemist oli tavaliste agrodroonidega, millega saab teha põllukultuuride kaitsepritsimist, aga venelaste jaoks oli see vaat et tehnoloogiline kosmos. Kosmosest rääkides, väidetavalt hävis Venemaa luuresatelliit Kosmos-2555 seetõttu, et lääne komponentide puudusel asendati osa neist ida poolt saadud komponentidega, aga nende kvaliteet jäi lääne omadele alla.
Miinid on Ukrainas tõsine probleem ja pea iga päev plahvatab mõni miin põllutööde käigus ning ekspertide hinnangul on miinidega probleeme veel paljudeks aastateks. Üks ukrainlane leidis meetodi, kuidas teha kahjutus Venemaa armee poolt paigaldatud miine, mille puhul oli maapinnal pigaldatud traat, mille puudutamisel miin plahvatas. Mees hakkas kasutama kõige tavalisemat spinningut ning kasutas oma kõige raskemaid lante, et piisavalt ohutust kaugusest teha heide ning siis maapinnal varjudes kerida lanti, kuni see traati tõmbab ja miini plahvatama paneb. Paraku näitab sellise tegevuse ohtlikkust see, et mees muutus ehk natuke liiga ettevaatamatuks ning astus teist tüüpi miinile ning kaotas ühe jala allapoole põlve.
Ukraina on hädas vilja ekspordiga - sadamad on Venemaa poolt kas okupeeritud või blokeeritud, aga Poola kaudu vilja väljavedu takistavad erineva laiusega raudteerööpad. Nii olevat kaalumisel võimalus, et vilja hakataks vedama läbi Valgevene Balti riikide sadamatesse, samal ajal kergendades pooleks aastaks Valgevenele kehtestatud sanktsioone. Kas see ka teoks saab või on see ainult mõttemängude tasemele jääv plaan, ei oska öelda, aga arvestades kriitilist olukorda vilja osas maailmas oleks sellel mingi loogika olemas, sest alternatiiv oleks kas USA või UK sõjalaevade kaitse all viljakonvoide moodustamine, aga see tooks kaasa riske võimaliku sõjalise konflikt eskaleerumise osas.
Krimmist tuleb infot, et Venemaa riigi poolt tungivalt soovitatakse lepingud sõlmida sõtta minekuks nendel Krimmi elanikel, kes varem teenisid Ukraina riiki sõjaväe- või jõustruktuurides, aga siis nad reetsid oma kodumaa. Ukraina on teada andnud, et kui sellised inimesed võetakse vangi, siis nad vangide vahetusele loota ei saa, vaid peavad kandma riigireetmise eest oma karistuse täispikkuses. Küll aga pääsevad karistusest need Krimmist sõtta tulnud inimesed, kes ennast vabatahtlikult vangi annavad ja kes varem ei ole Ukraina riiki teeninud.
Lõpulõik tuleb Poltaavast, kus mõistetakse kohut Venemaa sõjaväelaste üle, kes tulistasid mitmikraketiheitjatest "Grad" Harkivi linna elamurajoone. Loodetavasti tuuakse võimalikult palju sõjakurjategijaid ka edaspidi kohtu ette ja nad saavad oma tegude eest väärilise karistuse. Tõsi, suure tõenäosusega nad vahetatakse hiljem ukrainlastest sõjavangide vastu, aga selline see sõja reaalsus kord juba on.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale! https://deepstatemap.live/en#10/47.8339/36.1176 https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...
UKRAINA PÄEVIK 23.05: Vene okupantide rünnakute intensiivsus on mõnevõrra vaibunud, kui tulelöökide tihedus paljudes kohtades jällegi kasvanud. Kõige kriitilisem olukord jätkuvalt Severodonetsk-Lõman-Popasna kolmnurgas. Venemaa tugevdab ka Musta mere blokaadi, millega survetsatakse globaalse näljahäda ähvardusel leevendama neile kallaletungi eest kehtestatud sanktsioone. Taani riik on andnud esimese panuse mereblokaadi lõpetamiseks, lubades Ukrainale laevavastaseid rakette Harpoon koos laskeseadeldisega.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajaid 29200 (+150), tanke 1293 (+8), soomukeid 3166 (+25), suurtükke 604 (+5), raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 204, helikoptereid 170, droone 476 (+6). Kaotuste numbreid vaadates tundub, et tegevuse intensiivsus oleks nagu alla läinud. Tankide kaotused võivad näidata, kui intensiivselt vene pool ründab. Suurtükkide omad - kui intensiivselt ukrainlased vastu pealetungivad. Mõlemad näitajad viimastel päevadel maas, ühekohalised. Samuti on nüüd nullis õhusõidukid, kuigi õhulööke on kõige kriitilisemates kohtades olnud. Järelikult pole Ukraina suutnud mingi põhjusel nende suhtes vastumeetmeid rakendada.
1) Harkivi suund on oluliste arenguteta. On vaid kuulda olnud, et Vovtšanski ja Kupjanski kaudu Izjumi poole saadetud täiendusi. Hetkel ei suuda Ukraina neid varustusteid veel efektiivselt mõjutada.
Harkivi linna proovitakse tuua elu tagasi. Mõned elurajoonid on väga kõvasti kannatanud, eriti kirdepoolne Saltõvka, kus praktiliselt kõik majad on kannatada saanud. Suured paneelelamud on seest ära põlenud ja osaliselt varisenud. Inimesed teevad toitu hoovis lõkke peal. Aeg-ajalt käiakse majades oma endistes kodudes asju otsimas ning kodudega hüvasti jätmas. Suur osa maju pole taastamiskõlbulikud. Kogu Harkivist on kannatada saanud 70% elumajadest.
2) Izjumi operatiivsuunal on vene okupandid intensiivselt tulistanud nii Barvinkove rünnakukoridori suunas kui ka otse Slovjanskisse viivat teed pidi - Dovgenke, Dolyna. Dovgenke vallutamise katse lõid ukrainlased tagasi. Tundub, et lisaks otse-teele Slovjanskisse üritavad okupandid alternatiivi läbi Svjatogorski, mille üheks võtmekohaks on Yaremivka kandis jõeületamise võimalus. Seda hetkel veel pole, kuid okupandid on andnud tulelööke sealt edasi asuvatele küladele Studenok ja Svjatogorsk. Svjatogorski kaudu muidugi saab Slovjanskisse, kuid tee on väike ja käänuline. Muidugi võimaldaks ukrainlaste tagalasse pääsemine neid ka suure tee pealt minema ajada.
3) Severodonetski operatiivsuund oli kõige tulisem. Lõmanis polnud aktiivseid pealetungitegevusi, kuid tihedad tulelöögid linna pihta. Linn on kolmest suunast sisse piiratud ning loodeserv ilmselt juba vene okupantide kontrolli all, kuigi ukraina armeel oli mitu nädalat aega seal kaitse organiseerimiseks.
Severodonetskis endas ukrainlaste kaitse peab. Rünnatakse korraga mitmest koridorist ehk kõiki võimalikke teid pidi, mis olukupeeritud Luganski oblasti osast linna viivad.
Luganski suunast Toškovka kaudu on samuti pealetungi üritatud, kuid tulemusteta.
Tundub, et Popasna pealetung on pidama saadud, kuigi sealgi oli aktiivset survet ukrainlaste positsioonidele.
Mis nüüd kehvasti läks, oli Svitlodarski veehoidla piirkonnas venelaste väike läbimurre. See võib tähendada ka kogu Svitlodarski tasku loovutamist kuni Lugani jõeni. Ukrainlased lasid seal ühe silla õhku ning lisaks ka jõetammi.
4) Donbassi rinde ülejäänud osas oli intensiivsus madalamaks läinud. Aviidka sai küll tulelööke ja sealhulgas õhust. Marjinka ja Vugledari kandis Kurahovo suunal olid samuti tulelöögid, kuis ilma aktiivse pealetungi katseta.
5) Zaporižžja kandis rindejoonel endal olulisi muutusi polnud. Okupandid blokeerivad evakueerimiseteed ja sadu inimesi on suudetud päevi veetma autos. Mitmesaja autoga kolonnid on tekkinud venelaste kontrollipunktide ette.
Melitopolis oli taas märke partisanide tegevusest - kõlas plahvatus ja seejärel automaadivalangud.
Energodari kollaborandist pseudolinnapea jäi napilt ellu, kui talle korraldati pommirünnak postkastist. Samal ajal võtsid vene okupandid tuumaelektrijaamas kinni ühe võtmetöötaja ja lasid teda automaadist, nii et arstid võitlevad tema elu eest.
Põhja pool Dnipro kandis oli õhtul mitmeid raketilööke, mis olid limselt sihitud raudteetaristule - selliseid raketilööke oli veel.
6) Hersoni oblasti põhjasosas lasid vene okupandid Uraganide raketiheitesüsteemidega Krivõi Rigi suunas Apostolske küla. Lisaks mõjutati miinipildujatulega ukrainlaste positsioone üle rindejoone, et segada nende tegutsemist ja koondumist. Väidetavalt levivad vene propagandakanalites murenoodid seoses ukraina vägede suure koondumisega Hersoni piirkonnas. Alates tänasest on okupandid proovinud enda kontrollitud aladel lasta käibesse vene rublad.
7) Ussisaare piirkonnas on taas venelaste aktiivsust märkaga. Nad üritavad taas enda positsioone seal kindlustada, mis on seotud otseselt Ukrainale mereblokaadi kehtestamisega, mis viib omakorda edasi globaalse näljahädani. Kreml väidab, et probleemid seisnevad Venemaale kehtestatud sanktsioondes, demonstreerides taas, et põhjus-tagajärg seose geen on sealkandis ülimalt haruldane. Ukraina post on välja lasknud järjekordse postmargi, mida hordid tormanud kokku ostma.
Taani riigi otsus anda Ukrainale korralikud laevatõrje raketid võivad olukorda leevendada. Kui vene laevastik tajub tõsist ohtu, siis peavad nad Ukraina lähitelt lahkuma. Hetkel on merel väljas ka vähemalt kaks alust Kalibr rakettidega, mis suudavad anda 16-kordse kogupaugu. Ka enamik allveelaevu on baasidest välja saadetud.
Arvestades venelaste sõjatehnilist kvantitatiivset ülekaalu ning ukrainalste kaotusi, muutub relvastusabi küsimusi järjest akuutsemaks. Ukrainlased on kõnelnud seda sõja esimesest päevast alates, et vajavad relvi Venemaa alistamiseks. Kaitseministril on isegi põuetaskus väike nimekiri, mida ta saab alati oma vestlustes ette lugeda - 1000 haubitsat, 300 tanki, 100 sõjalennukit jne. See on umbes suurusjärgu võrra rohkem kui seni on antud.
UKRAINA PÄEVIK 24.05: Vene okupandid on koondanud kõik jõud Severodonetski operatiivsuunale, rünnates korraga Lõmani, Popasna-Bahmuti ja Severodonetski piirkondades. Lõmanis ja Popasna-Bahmuti kandis on vene okupantsioonijõud saavutanud lokaalset edu ning ukrainlased tegutsevad üpriski keerulistes tingimustes, kuna Severodonetski peamine varustustee pole enam turvaline.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - ründajaid 29350 (+150) , tanke 1302 (+9), soomukeid 3194 (+28), suurtükke 606 (+2), raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 205 (+1), helikoptereid 170, droone 480 (+4). Need andmed viitavad pigem lahingutegevuse mõningasele vaibumisele eelneval päeval. Lennukite statistikas sisaldub demilitariseeritud Venemaa kindral-major, kes istus spetsialistide puudusel ise lennumasina "sanga", andis rakettidega õhulöögi ukriainlaste positsioonidele, heitis pomme ning seejärel kohtus rünnaku lõpus Stingeriga. Sellega lõppes tema ajutine tööleping Vene kallaletungi ja sõjaroimade jõududega alatiseks ning saab postuumselt mõne medali.
1) Harkivi suunal pole erilisi muutusi. Tsõrkunõ asula piirkonnale korraldasid vene lennukid õhurünnaku. Suure tõenäosusega üritab Venemaa ukraina vägede vastupealetungi ja oma külade vabastamist takistada, suunates sinna täiendavaid jõudusid. Ukraina pool polegi saanud selles piirkonnas viimase nädala jooksul edeneda.
2) Izjumi operatiivsuunal ei toimunud peamistest varasemates rünnakukoridorides Barvinkove ja Slovjanski suunal midagi märkimisväärset. Võimalik, et vene okupatsioonijõud proovisid end ümber formeerida või täiendada varuseid, et seejärel uue hooga taas alustada.
Mäkrimisväärne oli lahing Yaremivkast lõunas Pasika külas, kus pealetunginud vene okupadid sunniti kaotustega taganema. Samas paistab see olevat juba osa Severodonetski operatiivsuunast, kuhu kindlasti kuulub antud hetkel ka Lõman. Olen Severodonektsi piirkonnale, kus peamised lahingud käivad, tõmmanud ümber pruunikarva ringi.
3) Severodonetski operatiivsuunal käivad peamised lahingud. Lõmani linn on olnud terve päeva väga tugevad pommirahe all - kõik linnaosad said seda tunda. Sama olukord oli ka Severodonetskis. Lõmani pommitamine meenutab varasemalt tuhaks löödud Rubižnet ja Popasnat.
4) Viimase ümbruses on vene okupantide üksused ikkagi taas saavutanud lokaalset edu, edenedes Lõpove-Bilogorovka teljel ja suutes Bahmuti-Lõssõtšanski maantee, mis on olnud Severodonetski suuna peamiseks varsustusarteriks, suurtükitulega katta.
Samuti edenesid venelased Svitlodarski veehoidla kanti. Seda suutsid nad mitte Popasna kaudu, vaid eraldi rünnakukoridoris, murdes läbi Donbassi rinde. Svitlodarski ja mõne piirnevad asula hõivamine "õgvendab" rindejoont Avdiivka ja Popasna vahel. Svitlodarskis olevat okupandid liikunud väikeste grupikestega.
5) Severodonetski vahetus läheduses okupandid edu ei saavutanud, Kuigi ründasid kõigist suundadest. Sama lugu on Lõssõtšanski lõuna suunaga - ukrainlaste kaitse peab.
Küsimusi on tekitanud Ukraina presidendi väljaütlemine, et neil on 20 korda vähem tehnikat ja raskerelvi kui vene poolel. See võib olla mõnes kohas nii lokaalselt, kus kaitses on kergjalavägi - näiteks Territoriaalkaitse. Samas võib see olla ka mõnevõrra ülepaisutatud, kuigi kindlasti leiaks Venemaa ladudes veel igasugu tehnikat, aga see pole niisuguselt juhul enam välismaa komponentidega, mis võimaldas teha neist enam-vähem kaasaegsed riistapuud.
Ilmselt on ukrainlased Severodonetski piirkonnas koralikult kaevunud - kui neile varustuskindlus suudetakse mingil määral tagada, siis võivad venelased seda ala võtma jäädagi.
Oluliseks on ta kujunenud seetõttu, et Severodonetski lõigu äravõtmisel hõivaksid okupandid lõpuks kogu Luganski oblasti territooriumi ja see oleks neil esimene poolvõitu.
6) Donbassi muudel rinnetel paistab pealetungitegevustes paus olema. Avdiivka ja Marjinka piirkonnas toimusid õhulöögid. Samuti oli suurtükituli Avdiivka, Piski ja Marjinka küladele. Elavjõu pealetunge ei fikseeritud.
7) Zaporižžja kandis jätkus olukord tulelöökidega ukrinalaste positsioonide pihta. Pealetungi ei kavandatud. Melitopoli linnapea Fjodorov paljastas, et eilne plahvatus ja valangud, olid partisanide kätetöö ning tulemusena suudeti häirida vene okupantide varustuskanaleid.
8) Hersoni oblastis tegid vene lennukid taas õhulöögi Snigurivka külast põhja pool. Samuti olid seal rakendatud Uraganid ukrainlaste positsioonide pihta, mis asuvad Krivõi Rigi suunal ning hoiavad osa oblastist endieslt vabana.
9) Vene okupandid olevat taas üritanud kinnitada rohkem kanda Ussisaarel. Toetava meetmena on Krimmi poolsaarele paigutatud õhukaitsesüsteem S-400. Peamiselt on seal muidugi tegu Odessa sadama blokeerimisega ning varem ka "Moskva" uppumiskoha turvamisega, millelt okupantide sukeldujad tõid ära meeskonna surnukehi ning tehnikat, mida ei soovitud jätta kolmandate riikide kätte.
Ukraina pool on juhtinud tähelepanu lääne meedias sünkroonselt ilmunud üleskutsetele lõpetada 3-kuuline sõda sellega, et ukrainlased nõustuksid territooriumide loovutamisega Venemaale. Seda peetakse Kremli mõjutustegevuse tulemuseks. Sama aktsiooni osaks oli ka Patrušei poolt vene meedia kaudu välja lastud sõnum, et Venemaa saavutab igal juhul oma tingimused Ukrainas ning võtku see nii palju aega, kui vaja. Püütakse lääneriike ilmselgelt hirmutada pika ja kurnava sõjaga. Lääneriikidel poleks aga vaja teha muud, kui anda ukrainalstele neid relvasüsteeme, mida nad on pikalt oodanud - MLRS tüüpi raketiheitjad, laevatõrjeraketid, tankid ja suurtükid. Tundub, et õhk on ka mõnevõrra problemaatiline. Tšehhi poolt annetatud 7 ründekopterit Mi-24 on ehk samuti pisut abiks. Nendel järeleandmiste üleskutsetel on üks nõrk koht - need ei arvesta asjaoluga, et Venemaale tehtavad vastutulekud kasutatakse ära selleks, et tugevdada oma positsioone tulevikuks ja et tulla siis uute ja suuremate nõudmisega. Ukraina EL-i perspektiivi osas väga skeptilised poliitikud kordavad enam-vähem sama mantrat, mida Eesti kohta kõneldi 1990ndate alguses - võib-olla saab liikmeks 20-30 aasta pärast, NATO-sse võtta ei tohi, et mitte ärritada Venemaad jne. Kõik see ei teostunud sellisel viisil ning Eesti enda tehtud strateegiline valik realiseerus soovitud kujul. Samamoodi võib see realiseeruda ka Ukraina puhul, kui nad ise selle nimel pingutavad.
Venemaa paistab olevat koondanud kõik jõud viimaseks tõsiseks tõmbeks, et saavutada võimalikult soodne olukord kaitsesse asumiseks ning läbirääkmiste taasavamiseks. Kui Ukraina suudab selle vastu pidada, siis pole välistatud, et venelastel saab järgmise sellise rünnakupiirkonna avamiseks jõud otsa. Seega tuleb antud võitlus pidada sealsamas ja kohe, et mitte lükata asja edasi perspektiivis aastani 2035.
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (25.05). Kommentaaride osas on nii ISW, Deepstate kui NYT lingid.
Kuidagi märkamatult on juba kolm kuud sõjategevust täis saanud. Kui alguses himustas Putin kogu Ukrainat, siis tänasel päeval on nii Ukraina tervikuna kui kolm suuremat Putini poolt ihaldatud linna - Kiiev, Harkiv ja Odessa - nö ohutsoonist väljas ning tänase päeva jõujooni arvestades see nii ka jääb. Küll aga on Ukraina jaoks olukord kriitiline Luganski oblastis, kuhu on Venemaa koondanud suured jõud ning nad ründavad vahetpidamata, samas kui Ukraina väed ka kuluvad, aga roteerida värskete üksustega varianti pole.
Oht Severodonetski ümberpiiramiseks on täiesti reaalne, aga sealt edasi on kohe küsimus, et kas Venemaa armeel jätkub jõudu, et seda rõngast kahelt poolt kaitsta lääne osas. Luganski oblasti okupeerimise operatsioon on pigem juba poliitilisest survest kantud st nad ründavad, kaotustest elavjõus ja tehnikas hoolimata. Energiakandjate müügist laekub piisavalt raha, et Venemaa mõistes korraliku palga peale lepingulisi sõdureid palgata ning sõja praeguses faasis on ka 4000-5000 sõduri lisandumine mingisse lõiku väga oluline tugevdus. Täpselt nii läks Popasnas, kuhu Venemaa tõi lisaks viis pataljon-taktikalist gruppi ning selle mõju oli kohe lahingutes tunda. Ukraina jaoks on seal piirkonnas ees väga keerulised päevad ja on raske prognoosida, kui hästi Ukraina seal vastu suudab pidada. Kõige halvem stsenaarium oleks see, kui Severodonetsk ümber piirataks ning Venemaa suudaks hävitada linna Lõssõtšanskiga ühendavad sillad. Aga kõige keerukam olukord on tänasel päeval ukrainlastel hetkel siiski Popasna piirkonnas.
Mujal on rinnetel olukord Ukraina jaoks paremini kontrolli all. Kui ilmusid uudised, kuidas Ukraina saab palju rasketehnikat lääne partneritelt, siis olid lootused kõrged, paraku on elu näidanud, et isegi uute relvade olemasolul on üleminek NATO-standarditele aegavõttev. Lisan postitusele lingi, kus räägitakse USA haubitsate M777 kasutamisest lahingutes. Väga head relvad, aga probleem on siiani olnud väljaõppes - lahingutes kasutatakse ainult kümmet haubitsat, samas kui teiste kasutamiseks käib väljaõpe. Seega tänasel päeval on need haubitsad näidanud küll väga head lasketäpsust, aga neid on kogu rinnet arvestades nii vähe, et mõju sisuliselt puudub. Olukord peaks muutuma paari nädala pärast, siis peaksid kõik 90+ haubitsat lahingutesse minema.
Enne Donbassi lahinguid oli suur lootus tapjadroonide Switchblade 600 peal, mis vähemalt teoorias võimaldaksid kaugelt distantsilt täpselt hävitada kaudtuld andvaid raskerelvi, aga siiani on nendest olnud vähe juttu ja põhjus proosaline - mingil põhjusel on nende kohalejõudmine viibinud. Eile läks liikvele video, kus selline tapjadroon ründab Venemaa armee tanki, aga samas liikus ka infot, et selliseid suuremaid tapjadroone on Ukrainasse jõudnud siiani ainult 20 tükki. Vaja oleks aga sadasid, et mitte öelda tuhandeid.
Harpoon laevadevastased raketid. Ka siin oli Ukrainal omapärane probleem - britid küll andsid neid rakette, aga puudus seade, mis võimaldanuks neid rakette maa pealt tulistada. Nüüd Taani abil saab selle kitsaskoha ära likvideerida - neilt saab nii maapealse laskeplatvormi kui ka rakette. Lisaks väljaõppele kuluv aeg, aga ideaalis võiks kuu-pooleteise pärast nendega Mustal merel Venemaale palju pahandust teha. Üks selline rakett maksab suurusjärgus 1,5 miljonit dollarit. Need raketid koos laskeplatvormidega võimaldaksid rindele saata ukrainalste värskeltformeeritud tankibrigaadi (Poolast saadud T-72), mis hetkel on Odessas valves, aga nad saaksid siis liikuda Hersoni piirkonda.
Uus-Meremaa annab moodsaid, aga väiksemaid haubitsaid M-119, mille kaliiber on 105 mm ning mis on kergemad ja mobiilsemad kui 155 mm haubitsad, aga ka nendega saab lasta kuni 11,5 kilomeetri kaugusele (spetsiaalse laskemoonaga veelgi kaugemale). Uus-Meremaa toob need kohale ja viib ka väljaõppe läbi, suurepärane.
Vili ja Valgevene. Lukašenko on endalegi ootamatult taas olukorras, kus ta saab korraga mängida mitmes suunas - Ukraina vilja väljavedu läbi Valgevene annaks kauplemisruumi mõlemal pool. Läbi Odessa sadama vilja väljavedu on äärmiselt komplitseeritud, aga täpselt samas seis on väljaveoga läbi Valgevene. Aeg liigub kiirelt ja varsti on Ukrainas tulemas uus saak, aga et eelmise aasta vili on suures osas välja vedamata, siis pole seda eriti kuskile panna, samas kui maailmas on vilja järele suur nõudlus. Ukraina vastu sõttaminemise pareeris ta Putiniga kohtudes jutuga, et ta ootab sissetungi Poola suunalt ja seetõttu peab Valgevene armee olema valmis selle tõrjumiseks. Nn "otmaska" missugune, läbinähtav vale, aga Venemaa kultuuriruumis aktsepteeritav. Irooniliselt öeldes, nn nägu säilitada võimaldav vale. Nii et ei ole hetkel vilja väljaveo osas häid lahendusi silmapiiril ei paista, kokkulepe Lukašenkoga oleks läänemaailma jaoks mõru suutäis, arvestades tema rolli Valgevene kasutamisel Ukraina ründamiseks ning riigis valitsevat olukorda, aga selline see reaalpoliitika kord juba on.
Läänest saabunud suurtükiradarid on olukorda lahingutes niipalju juba muutnud, et Venemaa suurtükiväelased ei saa enam ühe koha peal pikalt viibida ning peale 5-6 lasku peavad nad edasi liikuma järgmisele positsioonile. Nii palju siiski on asjast abi, aga loodetavasti hakkavad lähimal ajal ka kõik haubitsad M777 tööd tegema koos suuremate tapjadroonidega, sellest oleks suur abi. Seniks tuleb vastu pidada, aga eelseisvad kaks nädalat saavad Ukraina armee jaoks olema ülimalt keerulised Donbassi piirkonnas.
Homme st 26.05 osalen Ringvaate saates ja eks siis paistab, millest juttu tuleb. Millegipärast on tunne, et Ukraina teemast ei ei pääse ei üle ega ümber.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale! https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive... https://deepstatemap.live/#10/48.9915/37.7257 https://www.nytimes.com/.../us-ukraine-howitzers.html...
Mehe kohta, kes isegi riikide liidreid võõrustas pika laua taga distantsilt, on ta siin kuidagi liiga lähedal suvalisele "haavatule". Teisik rändab ringi?
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 25.05: olukord Ida-rindel on Ukraina vägede jaoks raske ning Severodonetski operatiivsuunal on see eriti kriitiline - vene okupandid olid jõudnud mingiks ajaks Bahmuti-Lõssõtšanski maanteele, püüdsid seda sulgeda, kuid pärastlõunaks oli maantee siiski liikluseks deblokeeritud. Siiski on tegu olukorraga, kus venelased suudavad Severodonetski piirkonna põhivarustusteed kaudtulega mõjutada. Vene okupatsiooniväed ei suuda murda ukrainlaste vastupanu Severodonetski vahetus läheduses ning seetõttu on keskendunud praegu varustustee äralõikamisele.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - ründajaid 29450 (+100), tanke 1305 (+3), soomukeid 3213 (+19), suurtükke 606, raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 206 (+1), helikoptereid 170, droone 491 (+11). Numbrid on viimastel päevadel langenud ning võiksid kõnelda lahingute madalast intensiivsusest. Muidugi on teoreetiliselt võimalik, et venelased ei kanna kaotusi, kuid praktilises maailmas ning lähtudest suuremast tõenäosusest võib siiski eeldada, et kumbki osapoole ei ründa sama intensiivselt kui mõne nädala eest või on statistilise efekti põhjuseks lahingutegevuse koondumine üsna kitsale alale.
1) Vene okupandid püüavad näidata Ukraina haavatavust üle terve territooriumi ning seetõttu jätkavad raketilöökidega rindest kaugemates piirkondades ja piiriäärsete alade tulistamisega miinipildujatest.
Harkivi ümbruses on suurtükitulel toetav funktsioon - seda kasutatakse ukraina positsioonide pihta, kuhu venelased üritavad uuesti pealetungida. Need on äsja vabastatud külades Harkivi-Belgorodi maantee ärres ning mõned asulad ida pool, sh Ternova piiri ääres.
2) Izjumi operatiivsuunal pole suuremaid pealetunge tükk aega toimunud, kuid vene okupandid siiski teevad pingutusi, et muuta olusid soodsamaks - selleks on tehtud tulelööke Novodmitrovka külale Barvinkove suunas ning Dovgenke külale, mis on Slovjanski suunas. Pealetungitegevusi on üritatud Dovgenke ja Bogoroditšen küladele ning mõlemal puhul tuli okupantidel kaotustega tagasi pöörduda.
3) Lõmani linn saab pidevat pommirahet. Vene okupandid on valmistunud linna vallutama ning nagu neil tavaks, siis kõigepealt lastakse linn pulbriks. Alles seejärel proovivad nende võidukad väed saabuda. Lõmanil on roll nii Severodonetski piirkonna ümberpiiramisel kui ka alternatiivtee rajamisel Slovjanskile, mis on Donbassi suuremaid veel okupeerimata keskusi. Sotsiaalmeedias levib juba fotosid vene okupantidega Lõmani linnas.
4) Severodonetksi ega Lõssõtšanski piirkonnas vene okupandid olulisi läbimurdeid ei saavutanud, kusjuures, Severodonetskis ei saavutanud nad neid üldse ja lõuna pool võeti ehk mõni ebaolulisem küla nende positsioonide vahetuse läheduses.
5) Seetõttu ongi selle operatiivsuuna põhijõupingutuse kohaks valitud Popasna lähistel Bahmuti piirkond ehk peamise varustustee äralõikamine. Selleks on vene okupandid liikunud Popasnast kirde suunas - otse polnud ilmselt võimalik, samuti on nad mingil määral edenenud Popasnast lõunasse. Tundub, et Svitlodarski piirkond Bahmuti maantee kõige lõunapoolseimas otsas kuni Lugani jõeni on venelaste kontrolli alla langenud.
Tegu on praegusel hetkel selle sõja võtmekohaga - kui venelased peaksid Severodonetskis lüüa saama - see tähendab, et neil ei õnnestu oma kavatsus ellu viia, siis järgmise sarnase operatsiooni läbiviimiseks ei pruugi neil lähitulevikus enam jõudu olla. Ukraina jaoks seisneb väljakutse sellest, et hoida kaitset sellisel viisil, et see säästaks ukraina armee võitlejaid, kuna tegu on äärmiselt kogenud kontingendiga. Seda näitab ka rinde püsimine Severodonetski linna piiril.
6) Aktiivseid pealetungitegevusi oli ka Avdiivka piirkonnas, kuigi seal pidid vene okupandid pärast rünnakuid naaberküladele, taas taanduma suurte kaotuste tõttu. Samuti langes Avdiivka koos Donetskist lõunas asuva Marjinkaga õhurünnakute ohvriks.
7) Õhurünnakuid oli Zaporižžje rindel ka Orihhove kandis. Mõkolaivka ja Guljaipole piirkonnas tegutsesid vene okupantide suurtükid. Võimalik, et sinna on koondatud vägesid pealetungi alustamiseks. Lõunarinde kõige lõunapoolsemas otsas - Krimmi poolsaarel - tegutsevad ilmselt kohalikud diversandid.
Hersoni oblastis annavad tulelöögid aimdust kolmest eri suunast kuhu vene okupandid liikuda tahaks - Krivõi Rigi poole põhjas, Snigurivka kandis läände ja lõunasse ning Posad-Pokrovske piirkonnas loodesse. Kõigis neis suundades on ka Hersoni oblasti alasid, mis pole siiani Ukraina kontrolli alt väljunudki või on vabastatud.
Palju on kõneldud globaalse nälja riskidest tänud Ukraina sadamate blokeerimisele. Näha on, et venelased püüavad sellest teemast teha endale trumpkaardi ning püüavad sundida Ukrainat läbirääkimistesse nende tingimustel. Venelaste jaoks näitab santktsiooonide valu ulatust ka see, kuidas Ukrainat süüdistatakse läbirääkimsite eriamises. Venelaste kommunikatsioonist võib tajuda, et soovitakse läbirääkimiste laua taha sattuda võimalikult kiiresti ning seda rinde külmutamisega hetkepiirides. See viitab nende mõningalsele arusaamisele oma vägede strateegilise võimekuse piiratuse kohta.
Seni on Ukraina suutnud sõja esimesel kuul vabastada okupantide riismetest 4 oblastit oma territoriumist ja tegid seda oma jõududega - vähese tehnika ja kergelt koolitatud võitlejatega. Selge on see, et soomustehnikal pealetungiva vastase jaoks pole vasturünnakute tegemisel kergjalaväe üksustest suurt abi. Sellepärast takerduski ilmselt rinne Harkivi põhjaosesa. Pika laskeulatusega raskerelvad aitaksid ukrainalasi kindlasti olulisel määral oma terrirtooriumi vabastamisega. Nagu esmaspäeval Vikerraadios sai kõneldud, siis Ukraina kaitseministri nimekiri on umbes suurusjärgu võrra suurem, kui Euroopa riikide seinsed tarned. Suurusjärk tähendab üldiselt seda, et üks null tuli juurde arvestada.
Aitäh Igor!
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 26.05: Ukraina peab raskeid lahinguid Luganski oblasti administratiivkeskuse Severodonetski pärast ning vene okupatsiooniväed on suutnud mõnel pool pisut edeneda, muutes piirkonna varustamise keeruliseks. Põhilöögisuunaks on jätkuvalt kujunenud Popasna ümbrus Bahmuti-Lõssõtšanski maantee piirkonnas, kust ukrainlased on suutnud vene okupante mõnel pool tõrjuda, sealhulgas hävitanud nende esimese kontrollposti maanteel.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajaid 29 600 (+150), tanke 1315 (+10), soomukeid 3235 (+22), suurtükke 617 (+11), raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 206, helikoptereid 170, droone 502 (+11). Peastaabi kommentaar oli, et suurimad kaotused olid vene okupantidel Avdiivka suunal. Mõnes mõttes kummaline proportsioon, kui kõige kriitilisemaks nimetatakse seisu hoopis mujal. Ei ole tõenäoline, et ründavad üksused hõivavad maaalasid väheste või olematute kaotustega, kuna edasiliikumine toimub aeglaselt - ukrainlaste vastupanu on endiselt tugev.
1) Harkivi operatiivsuunal on taas hakanud end ilmutama sõjaroimarite kombed. Linna põhjaserv sai päeva jooksul mõned tabamused, millest õhtuks oli hukkunud 9 inimest. Mingit sõjalist või kaitsealast loogikat selles teos polnud. Lihtsalt tuim jõunäitamine, et sundida Ukraina võimusid okupandile alluma.
Harkiv on põhjast lõunasse umbes 20-kilomeetrise läbimõõduga ning seetõttu on lõunapoolsemad piirkonnad olnud turvalisemat ja saanud vähem hävitatud. Vene okupantide praegustest positsioonidest ulatuvad nad oma kaudtulega ainult põhjaserva. Harkivis on hakanud käima metroo, kuna varasema ukrainlaste vastupealetungi järel teevad linnavõimud pingutusi enam-vähem normaalse elutegevuse taastamiseks. Seekord teatati, et tulelöökide tõttu metrood veel seisma ei panda, vaid eraldatakse tsoonid maa-alustes jaamades, kuhu saab varjuda ning transport jätkab samal ajal tööd.
2) Izjumi operatiivsuunast pole taas palju kirjutada. Mõned tulelöögid ja pealetungi katse Bogoroditšne suunal, mis ei arenenud millekski enamaks.
3) Lõman paistab vene okupantide poolt lõviosas hõivatud olema. Seal olid eelnevatel päevadel intensiivsed tulelöögid ja venelaste okuopatsiooniüksused jõudsid loodepoolsesse linnaserve juba üleeile. Täna on ukrainlaste päralt ainult kitsas riba lõunas raudteest teisel pool. Suurtükituli on suunatud Lõmanist lõunasse jäävate asulate pihta, kus ukrainalased ümber grupeeruvad. Tundub, et peagi jõuab rinne ka seal Donetsi jõe joonele, kus vene okupantide huvi oleks forsserida see Siverski piirkonnas. Nad on seda ka varem üritanud paralleelselt Bilohorivkaga, kuid ebaõnnestusid. Lõmani hõivamine oli vajalik kas pealetungi arendamiseks Slovjanskile või abilöögisuunana Severodonetski ümberpiiramiseks. Tõenäoliselt tegutsevad vene okupandid vastavalt avanevatele võimalustele.
4) Severodonetski juurdes käisid rünnakud mitmes koridoris ehk kõiki juurdepääsuteid kasutades. Intensiivsem katse võis olla Severodonetskist kagus - Borivske piirkonnas, kuid paistab, et seal on okuopandid ukrainlaste poolt tõhusalt seisatud. Ukraina üksused on linna ümbruses korralikult kaevunud ja venelaste suurtükituli neid hetkel veel väjla peksta ei Suuda.
Donetsi jõest teisel pool ja Lõssõtšanskist kagus on vene okupantidel olnud osaline edu Ustõnivka küla juurres, mis on Toškovkast omakorda põhjas. Paistab, et vene okupandid on liikunud kergemate üksustega jõeserva pidi, kuna Toškovkat ennast pole ukrainlased siiani loovutanud.
5) Popasna kandis on vene okupantidel olnud kaks suunda. Loode suunas Bilogorivka peale (sarnane jõeületuskoha nimele, aga teine asukoht) Bahmuti-Lõssõtšanski maanteel. Võimalik, et just seal oli neil ajutine edu ja õnnestus tulla füüsiliselt maanteele kontrollpunkti paigaldama. See peksti siiski laiali ja 50 okupanti koos sellega. Kindlasti jätkub seal väga tugev vastasseis ja olukord on kriitline. See kõige suurem tee Severodonetskisse pole enam turvaliselt kasutatav ning humanitaarkaupa viiakse inimestele teisi teid pidi, mille läbilaskevõime pole ehk nii suur. Probleem on nimelt selles, et eesliinil olevas linnastus pole ammu mingit energiavarustust ja kohapeal ei saa isegi leiba küpsetada ja vesi ei voola kraanist, kõik oluline tuleb mujalt sisse tuua.
6) Edelas on venelased peale tunginud Bahmuti-Svitlodarski maantee poole ning hõivanud Midna Ruda asula. Selle liigutuse loogika on hõivata Popasnast edelasse jäänud tasku Svitlodarski kandis, Lugani jõe läänekaldal.
7) Avdiivka piirkonnas oli pealetungi intensiivsus taas tõusnud, kuigi vene okupandid löödi kaotustega tagasi. Seal on olukord samuti kriitiline ning kohaliku päästeameti inimesed on Avdiivkast, kui ebaturvalisest piirkonnast lahkunud. Kui päeva kaotuste suurim osa tuli seal, siis tähendab see intensiivseid rünnakukaitseid mitmes kohtas. Tavaliselt tungivad vene okupandid peale paari rühma suuruse jõuga ehk 50-60 jalaväelast ja lisaks mingi tehnika. Tehnika kaotused on seekord ka pisut kõrgemad kui eelneval päeval. Ju on Avdiivkale surve alanud juba päev varem.
8)Donetskist lõunas Vugledari piirkonnas olid okupandid proovinud ukrainlaste kaitsest lõbi tungida Zolota niva piirkonnas, kuid ilmselt tulemusteta. Seal on välja kujunenud rindejoon Kašlagatši jõge pidi. Selle pealetungi eesmärk oli kahtlemata Donetski oblasti okupeeritud territooriumi suurendamine, kuid see ülesanne paistab hetkel täideviimiseks palju ebatõenäolisem kui Luganski oblasti täielik hõivamine.
9) Zaporižžja kandis polnud pealetunge mööda maad, kuid mõistagi tuletegvuseta see asi ei möödunud. Venelased on koondunud seal jõudusid. Melitopoli kaudu toodid üks tankipataljon - vanad T-62 muuseumieksemplarid otsiti ladudest välja. Nende peamine häda on vist see, et Javelini rakett hakkab olema kallim, kui see sihtmärk.
10) Hersoni oblastis proovisid vene okupatsiooniväed rünnada Mõkolaivka küla piirkonnas Krivõi Rigi suunal. Ilmselt oli eesmärk proovida Hersoni oblasti piirideni jõudmist. Võib arvata, et see on vene sõjaväejuhtkonna jaoks üks peamisi küsimusi - kuidas jõuaks Luganski, Donetski ja Hersoni oblasti piirideni, et saaks edasi läbirääkimistesse asuda Ukraina de facto olukorraga leppima sundimiseks.
Lisaks olid tulelöögid rinde ulatuses - Mõkolaivisse viiva tee peale ja Ukraina kontrolli all olevatesse külasdesse piiirist pisut eemal.
Selleks, et Ukraina võidukvadrandis jätkaks, on tarvis jätkuvat välistoetust nende pingutustele vene agressiooni tõrjumisel. Peamiselt paistab puudu olevat korralikumast kaudtule võimekusest - suurtükkidest, mis laseksid 40 kilomeetrit ja enam ning reaktiiv-raketisüsteemidest, mis lendaksid 100 kilomeetrit ja enam.
Lisaks õhukaitset. Sellised asjad jääksid vene maapealsete relvade laskeulatusest välja ja nendega oleks perspektiivis võimalik okupandid kogu Ukraina territooriumile välja peksta.
Venelaste tegutsemine okupeeritud aladel on kõike muud kui asjatundlik. Mariupoli on tekitatud tõsine koolera-oht, kuna kõikjal vedelevad ja suvaliselt maetud surnukehad tekitavad ohtu veevarustusele. Lisaks pole okupandid mõistnud ka kanalisatsiooni vajadust.
Hersoni oblastis Kahhovka kandis on tõsisemad probleemid hüdroeletkrijaamaga. Sealsed hüdrovõimsused on muidugi mõnevõrra suuremad, kui Eestis oleme harjunud.
Üks mõte, mis Eestiga paralleele omab, on seotud Ukraina poole kaotustega ja eriti aktiivse lahingutegevuse esimestel päevadel. Sellest kõneles ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi lõpurivistusel - Ukraina maksis üsna kõrget hinda kallaletungi esimestel tundidel, kuna üksuste formeerimine võttis aega. Eesti eeliseks on võime formeerida üksusi ka ilma mobilisatsiooni väljakuulutamata juba toimivatesse gruppidesse, kes on omavahel harjutanud ja teavad täpselt oma ülesandeid ja kogunemiskohtasid. See ei eelda vabatahtlikelt väga intensiivset panustamist ja olulise efekti saavutab juba 1-2 korda aastas nädalavahetustel harjutamistel käimine. Nii lahingüksuse võitleja kui tagalakokk peavad oma ülesannet ja tegutsemisskeemi täpselt teadma, et vajadusel ei kujuneks nende üksuste käivitamine liiga pikaks. Olen ikka korranud, et kui me soovime riigikaitse kõrvalt panustada raha ka teadus- ja arendustegevusse ning näeme samas vajadust täiendava ressursi järele, siis isiklik vaba aeg aitaks päris palju kompetseerida. 2% isiklikust vabast ajast ei võta kelleltki tükki küljest ning võimaldab vabalt jätkata kõigi muude huvide ja hobidega (jaht, purjetamine, golf, suvilas muru niitmine). See 50 tundi aastas oleks väga tuntav kvalitatiivhüpe, võrreldes näiteks kord 4 aasta jooksul metsas veetava nädalaga. Pigem korraga vähem ja tihedamini - nii jääb materjal paremini meelde. Kes on sündmusi jälginud Ukraina Päeviku vahendusel järjepidevalt, saab hinnata, kuivõrd nende vabatahtlike tundidega tehtav ennetus kaalub üle neid ohvreid ja kannatusi, mida Ukraina on olnud sunnitud kandma.
Teet Kalmus kirjutab:
Lühiülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (27.05). Lisan kommentaaridesse ISW ja Deepstate lingid, kuskohast saab nii põhjaliku ülevaate sündmustest rinnetel kui ka saab vaadata kaarte.
Ukrainal on kätte jõudnud keeruline periood, sest esiteks on vaenlane õppinud oma varasematest vigadest ja teiseks on hoolimata suurest jutust rindele jõudnud vähe lääne raskerelvi, mis võiksid ukrainlasi aidata.
Eelmises postituses kirjutasin, et USA haubitsaid M777 on rindel töös ainult 10 ringis ja ülejäänud peaksid rinnetel tööle hakkama paari nädala pärast, kui on piisavalt sõjaväelasi välja õpetatud neid kasutama. Kusjuures prantslastel saadud mõned liikuvsuurtükid Caesar on rinnetel abiks, nii et erinevalt sakslastest on nende panust märgata.
Kui suurtükke on veel Ukrainal endal ka, siis palju nukram seis on mitmik-raketiheitjatega, kus Venemaa päritolu mitmik-raketiheitjatel on laskemoon otsakorral ja seda pole eriti kuskilt juurde võtta, samas kui lääne poolt on siiani saadud ainult tšehhidelt modifitseeritud Grad’e. USA-l on tuhandeid mitmik-raketiheitjaid M142 Himars, neil on raha eraldatud relvastuse ostmiseks Ukraina jaoks, aga siiani napib selles osas poliitilist tahet. Kui Ukraina ei suuda pikemalt distantsilt hävitada Venemaa armee poolt kaudtuld andvaid raskerelvi, on neil lootust eduks vähe ning just need aspektid mängivad praegu olulist rolli nii Donbassis kui ka kõikjal mujal rinnetel, kus on samad probleemid. Mingi info liigub, et ehk järgmisel nädalal teeb USA mitmik-raketiheitjate osas positiivse otsuse, aga iga kaotatud päev pikendab sõda.
Venemaa armee on Severodonetski piirkonda kokku kogunud oma kõige võitlusvõimelisemad üksused kogu rinnete ulatuses, asendades need näiteks Hersoni piirkonnas osaliselt Rusgvardia liikmetega. Samas on neil kaitsepositsioonid piisavalt tugevad ning enamuses piirkondades ka ülekaal kaudtule andmise osas, nii et nad saavad väeüksusi liigutada, kartmata ukrainlaste poolt suuremaid kontrarünnakuid. Ja siis võibki lahingutegevuse osas kokkuvõtvalt öelda, et ukrainlaste kaitse veel püsib Severodonetski piirkonnas, aga perspektiiv linnastu ümberpiiramiseks on reaalne ja lähinädatel on relvastuse osas ka abilootust lääne poolt vähe.
Lukašenko on taas rohkem pildile tõusnud, sest kuuldavasti on Putin väga huvitatud sellest, et Valgevene diktaator oma riigi sõjaväe Ukrainasse viiks. Venemaa viis taas Valgevenesse Iskander-raketid ning see tõstab oluliselt ohutaset ka Kiievis, kus on nüüd paljude riikide saatkonnad taasavatud. Lukašenko võib ju üritada mis ta üritab, aga kui Putini käsul lastakse Valgevenest taas rakette Kiievisse, siis on selge, kes seal riigis sõnaõigust omab.
Vilja väljavedu erutab lääne riike ehk rohkemgi kui Donbassi saatus ja seetõttu saab Ukraina nii Harpoon laevadevastased raketid kui võimekuse nende väljatulistamiseks maismaalt. Venemaa viljasõda on nüüd kantud ähvardustest, et nälg Aafrikas ja Aasias tooks kaasa uue migrantide laine ja mõjutaks see eeskätt lääne poolt, seetõttu ka edasiminek rakettide osas, aga ka sellest oleks suur abi.
Okupeeritud piirkondades käib varastamine ja marodööritsemine sellise hooga, et sellisest tegevusest küll ei paista, nagu tahaks Venemaa sinna pikemaks ajaks pidama jääda või siis ongi neil plaan sundida sealt lahkuma enamuse elanikkonnast. Nii on Venemaal plaan Mariupolist hakata välja vedama metalli, mida pidi purustatud metallitehastes olema sadade miljonite dollarite väärtuses. Mariuopolis üritati taastada nii elektriga kui veega varustamist, kuid see lõppes lühiste ja veefontäänidega kõikjal purustatud linnas. Kanalisatsioon ei tööta ja nii on oodata seal erinevate nakkushaiguste levikut kuumadel suvekuudel. Küll aga toodi linna kohale suurte teleekraanidega veoautod, millelt näidatakse Venemaa riikliku televisiooni esimest programmi. Nagu öeldakse, et eluliselt kõige tähtsamad asjad esimeses järjekorra (sarkasm).
Järgmine postitus pühapäeval.
Au Ukrainale! https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive... https://deepstatemap.live/#6/49.438/32.053
UKRAINA PÄEVIK 27.05: raske olukord ukraina üksuste jaoks rindel jätkub - Lõmani hõivamine vene üksuste poolt sai kinnitust ning ühtlasi jõudsid venelased Severodonetski ringtee ääres asuvasse hotelli iroonilise nimega "Mir" (rahu) ja lähedalasuvasse bussijaama. Bahmuti-Lõssõtšanski maantee juurde on nad samuti jõudnud. Kuid kogu see liikumine toimub küllaltki aeglaselt ning ukraina väe taktikalise taandumise saatel.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajaid 29750 (+150), tanke 1322 (+7), soomukeid 3246 (+11), suurtükke 623 (+6), raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 206, helikoptereid 170, droone 503 (+1). Numbrid endiselt võrdlemisi tagasihoidlikud paari nädala taguse perioodi suhtes.
1) Harkivi kandis on muutusteta. Eelmise päeva tulelöökidele linna pihta pole lisa tulnud. Loodes, Sumõ oblastis, oli miinipilduja tulelöök piiriäärse Ukraina asula pihta Venemaa poolt. Lahingutegevust linnast põhja poole ei toimunud ning rinne hetkel seisab.
Üle piiri, Belgorodi oblastis treenib ning valmistub lahingusse minema 1,5 tuhande jagu vene reservüksusi - sellest saaks 3 poolpidust PTG-d. Samas on Venemaal võimekus panna pisut pikemas perspektiivis välja ka kümme korda suurem reserv ilma üldmobilisatsiooni välja kuulutamata ja sellise käsu kohta olevat Ukraina luure saanud vettpidavaid tõendeid.
2) Izjumi operatiivsuunal oli taas väike katse liikuda Slovjanski poole, kuid kuna Dovgenke küla kõrgendikul on endiselt ukrainlaste käes, siis sealt pole venelastel olnud võimalik edeneda. Igasugused ringiga mineku perspektiivid pole samuti seni vilja kandnud. Izjumi operatiivsuuna rindel oli tavapäraseid tulelööke venelaste huvipunktides ja endistes liikumissuundades lääne ja lõuna poole. Ukrainlased on sealkandis üle pika aja alla lasknud ühe helikopteri Ka-52.
3) Lõmani hõivamine sai eelmisel päeval juba teoks, kuid nüüd ka üsna ametliku kinnituse. Ukraina peastaap kirjutab, et ukraina vägi takistab vene üksusi Lõmanis kanda kinnitamast, kuid ilmselt tähendab see siiski ridade vahel, et ukrainlased on hetkel linnast välja löödud. Samas jäävad ukrainlased tõenäoliselt positsioonidele ümberkaudsetes asulates küllaltki tiheldalt ümberringi. Vene suurtükid ja raketiheitjad jätkavad Lõmanist lõunas asuvate asulate pommitamist, et võimaldada edasiliikumist Donetsi jõe kaldale ja sealt edasi. Venelaste huvi on Slovjanski külje alla jõudmine ning Severodonetski grupeeringu piiramine, milleks Lõmanist lõunasse liikumine annab võimaluse.
4) Severodonetski suunal käisid lahingud kõigil juurdepääsuteedel ning põhimõtteliselt õnnestus läheneda umbes 15% ulatuses linnapiirile, hõivates üks lõik kirdepoolsest ringteest. Seal jõudsid vene okupandid ka üle tee hotelli Mir ja lähedalasuvasse bussijaama. Päeva jooksul jälgitud kommentaaridest võis järeldada, et neis punktides on tehtud palju võidukaid selfisid. Need on siiski tõesti praegu üksikud punktid linnapiiril ja linn ise on ukrainlaste üksuste kontrolli all. Eks see kontroll on ka suhteline mõiste, kui üks pool on kaitses ja teine vahetpidamata mõjutab kaudtulega. Linnalahingusse venelased ilmselgelt ei lähe ennast tapma ja tõenäoliselt teevad umbes samamoodi, nagu Mariupolis, Rubižnes ja Popasnas varem. Lasevad kõigepealt ees kõik pulbriks ja siis liiguvad taanduvate ukraina vägede järel sisse. Hetkel siiski veel keegi ei taandu ja Severodonetsk püsib.
5) Luganski suunalt jätkus surve Lõssõtšanski lõunapiirile, mis on Severodonetski küljes sisuliselt ja neid lahutab vaid Donetsi jõgi. Vene üksused on mõnevõrra arendanud oma edenemist Ustõnivka külas piki jõge, aga mitte oluliselt kaugemale. Eile olid Küla piiril, täna küla keskel. Toškovkas 6 km tagapool käivad lahingud.
6) Bahmuti-Lõssõtšanski maantee servas on venelaste üksused jõudnud Bilohorivka ja Nahirne kandis. Tee pole tõsisemaks varustuse liigutamiseks ilmselt enam kasutatav. Kumbki pool suudab seda olulisel määral tulega mõjutada. Selge on see, et Severodonetskis massiivse laupa ründamise kõrval või asemel üritavad nad kõigepealt varustusteid ära lõigata. Siiani pole see lõpuni õnnestunud, nädal tagasi tempokalt kulgenud rünnak on pidurdunud otse maantee ees.
7) Avdiivka ja Marjinka-Kurahovo suundadel pole olulisi edasiminekuid. Vaid kaudtuli tsiviilobjektidele rinde läheduses ja ukrainaslte positsioonidele. Neist headest kaitseliinidest ei suutnud venelased 8 aastat läbi murde ega suuda ka praegu, kuna kõik reservid on suunatud Luganski oblasti täisokupeerimiseks Severodonetski piirkonnas.
8 ) Zaporižžja piirkonnas on olukord endine. Vene üksused seisavad ja kaevuvad. Kaudtuld antakse võtmepiirkondadele - hetkeseisuga Orihhove asulale ja kõrval Mala-Tokmatškale, samuti pea kõigile suurematele küladele mööda rindejoont. Kaevumisel rajavad vene okupandid väidetavalt juba kolmandat kaitseliini, kuna esimesed kaks on valmis. See viitab pikaajalise positsioonisõja ettevalmistustele.
Põhja pool sai Iskanderi raketitabamuse Dnipro lähistel üks õppepolügon, kus sai hukka kümmekond inimest. Väidetavalt tehti seal väljaõpet hajutatult ja tänu sellele polnud ohvrite arv suur. Samas on venelased suutnud korduvalt kasarmute pommitamisega hävitada suure osa väljaõppel olnud värskest reservist. Sarnased olukorrad kordusid pärast Yavorivi väljaõppekeskuse raketilööki Mõkolaivis, Desna väljaõppekeskuses ning taaskord Yavorivis. Miks kasutati sõjaajal õppelinnakuid, on suur-suur küsimärk. Ja ühtlasi ka hea illustratsioon sellele, miks Eestis käib suur osa väljaõppest metsas hajutatult. Ka mobilisatsiooni läbiviimine linnakutes on kõrge riskiga tegevus, mida aitab Eestis hajutada isemobiliseeruv Kaitseliit, mille liikmed hoiavad varustust ja paljudel juhtudel ka relvi kodus - selliselt pole vaenlasel võimalik üksuste formeerimist takistada, kui nad kogunevad ise kokkulepitud paikades staabi- ja logistikakeskustest eemal.
9) Hersoni rindel proovisid okupandid edeneda Ljubomõrivka küla piirkonnas, suunaga Hersonist Mõkolaivi poole. Kas eesmärk oli just hakata järgmist oblastikeskust ründama, Aga ilmselt on seal käsk hõivata sarnaselt Luganski oblastile kogu Hersoni oblasti territoorium Ukraina administratiivjaotuse piirideni välja. Selles mõttes on kummaline, kui suurt tähendust annavad venelased Ukraina põhiseaduslikele oblastipiiridele, et kogu nende kallaletung käib selle ümber, kuidas okupeeritud ala kattuks sellega, kuidas Ukirania neid sätestab.
Hersoni ümbruses on Ukraina õhuväe poolt alla lastud üks Su-35 hävituslennuk, mille ülesanne oli kimbutada ukrainlasi. Mis tähendab seda, et algne tegevus oli ukraina õhuväe toetus enda ründavatele üksustele. Sellisel juhul võis olla tegu katsega lüüa kiil vahele Hersoni oblasti põhja ja lõuna osade vahele. Eks homme näeme, mis sellest saanud on.
Olukord rindel peegeldab kokkuvõttes Ukraina karjuvat vajadust kauge laskeulatusega mitmikraketiheitjate järele. USA-l on need olemas ning läbirääkimised käivad. Väidetavalt on peamiseks takistuseks Ukrainaga kokkuleppe tegemine nende relvade kasutamise piiride kohta. Asi on selles, et USA raketiheitjad on palju suurema tegevusraadiusega kui Venemaa omad ning võimaldavad tulelöökide andmist kuni 300 km kaugusele. Tõenäoliselt soovib keegi ameeriklastest kinnitust, et ukrainlased ei hakka oma piirilt maksimumkaugusele vene linnade pihta tulistama, kuigi Venemaa kasutab Ukraina kallale praegu kõiki teadaolevaid relvasüsteeme peale tuumarelvade.
Miks need süsteemid hädavajalikud on - praegu jäävad ukrainalased vene üksustele alla just kaudtulevõimekuses ja suutlikkuses pidada patareivastast võitlust. Suurtükiväe esimeseks sihtmärgiks on alati vastase kaudtule üksused. Ja kui ukrainlaste suurtükid lasevad distantsile 20-30 km, siis venelaste raketihetijad osad 35 km ja mõned ka 70 km kaugusele. Selliselt jäävad nad ise efektiivse tule ulatusest välja. Kui ukrainlased saavad enda kätte 100+ km laskeulatusega raketiheitjad, siis hakkab see sõja kulgu juba oluliselt mõjutama ning lõpetab karistamatu suurtükkide rakendamise venelaste poolt.
Ukraina õigeusu kirik on deklareerinud end kirikukogu järel Moskvast iseseisvaks. See on loomulikult suur löök Moskva mõju pihta väljaspool Venemaa piire ning nullib kogu narratiivi õigeusklike sõjast lääne vastu. Juba sõja algusest on kõneldud sellest, et tõenäoliselt toob Putini kallaletung Ukrainale kaasa Moskva kiriku mõju kahanemise ning Rahvusvahelise haarde kaotamise, kuna suure tõenäosusega distantseeruvad ajapikku Moskvast ka teised kirikud. Tundub, et see on veel üks areng, mis lähe kokku Putini poolt väljakuulutatud strateegilise eesmärgiga suurendada Venemaa geopoliitilist mõju. Muide, Eestis tegutseva Moskva patriarhaadi filiaali meediahuve edendab teiste hulgas portaali Objektiiv venekeelne versioon.
Huumorivaldkonda kuulub Valgevene diktaatori Lukašenka käsk moodustada rahva omakaitse üksused välisagressiooni tõrjumiseks. Seda muidugi tahaks näha, kuidas nad hakkavad rahvast relvastama, kui seesama rahvas käis Minski hunta vastu kõigest 1,5 aastat tagasi massiliselt meelt avaldamas. Muidugi pole Lukašenka juttu mõtet tõepähe võtta, kud oma fantaasialennuga suudab ta siiski üllatada.
UKRAINA PÄEVIK 28.05: viis väga keerulist päeva Ukraina kaitsjate jaoks on vaheldumas pisut lootusrikkamate arengutega - Severodonetski operatiivsuunal ettevõetud vene üksuste pealetung on suuremas osas takerdunud ning mõned kohas on ukrainlased teinud ka eduka vasturünnaku. Väike muutus on ka Hersoni oblastis, kus Ukraina vägi võib olla alustamas sealse okupantide grupeeringu poolitamist eile küsimärgiga tähistatud kohast.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil päeva alguse seisuga olid järgmised: ründajaid 30000 (+250), tanke 1330 (+8), soomukeid 3258 (+12), suurtükke 628 (+5), raketiheitjaid 203 (+2), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 207 (+1), helikoptereid 174 (+4), droone 503.
1) Harkivi piirkonnas pole rindejoone osas muutusi, kuid lahingutegevust oli. Ukraina üksused püüdsid edeneda Harkivi-Belgorodi raudtee koridoris Tsupivka külas ning pidasid lahingut ka Nove asula lähistel paralleelselt kulgeva maantee kõrval. Vene okupatsioonijõud seevastu proovisid rünnata ukrainlaste positsioone Ternova külas piiri lähistel, kuid tulemuseta. Harkivist edelas sai Merefa kandis raketitabamuse päikeseelektrijaam.
2) Izjumi operatiivsuunal oli juba üsna traditsiooniliseks kujunenud tegevus - venelased lasid suurtükkidest taas Velika-Komõšuvahha küla läänes, Barvinkove suunal lõunas ja Dovgenke küla Slovjanskisse suunduva maantee kõrval. Dovgenke suunal oli ka ründekopteri õhulöök. Teisel poole maanteed proovisid tungida edasi Pasika külale Yaremivka poolt, kuid tulemuseta.
3) Lõmani hõivamise järel on tulnud sõnumeid, et linna kaguservas on veel kokkupõrkeid ning ukrainlased pole veel sealt täielikult lahkunud. Tulelöögid linnast välja olid suunatud ka kagus Dibrova ja Ozerne asulatele Donetsi jõe kaldal. Loogiliselt jätkub seal pealetung Donetsi jõe liinile ning võimalik veetakistuse forsseerimise katse.
4) Severodonetski juures oli põhirünnaku suunaks Oskolonivka poolt Severodonetskist lõunas asuvale Borivske peale, kuid ebaõnnestunult. Ukrainlased on seal korralikult kaevunud ja sõdivad professionaalselt. Vastas peaks olema reservistidest, LNR-lastest ja hävitamata jäänud dessantväelastest kokkuklopsitud grupeering, mis on ilmselt üsna ebaühtlase tasemega.
Severodoentski ringtee ääres jätkavad selfide ja telefonivideote jõudsat tegemist Kadõrovi säutsuväed, mis lasevad valanguid Mir-i hotelli akendest. See on üks hoone otse linnaserval, kuhu neil õnnestus tungida. Hotellist lõunas on juba ukraina väed, mis kütavad neil taguotsa kuumaks. Lihtsalt linnalahingusse ei raatsi nad ilmselt minna ning proovitakse saavutada midagi Mariupoli olukorra sarnast, kus linn oleks ära lõigatud. Selleks on venelased ühe silla juba ammu puruks lasknud ning proovinud nüüd ka teisi sildasid suurtükitulega hävitada. Kahjustatud need on, kuid ühendus linnast välja on veel säilinud.
5) Kõige tuntavam mõranemine vene pealetungioperatsioonis leidis aset Komõšuvahha külas Popasna piirkonnas, mille ukraina väed suutsid tagasi vallutada edukaga vasturünnakuga ning venelased sealt välja lüüa. Seega on venelaste edenemine Popasnast põhja poole saanud tugeva tagasilöögi.
Mujal on vene okupatndid Bahmuti-Lõssõtšanski maantee vahetus läheduses, suudavad seda miinipildujatulega mõjutada, kuid tee peal kanda kinnitada ei suutnud.
Meenutades nüüd viimaseid vene kallaletungi ja sõjaroimade ministri Šoigu lubadusi piirata sisse ja hõivata Luganski oblasti territooriumi täielikult "lähipäevil", on selge, et see plaan on praeguseks neil läbi kukkunud. Ukrainlased pole küll suutnud vene grupeeringut Severodonetski operatiivsuunal sõjaliset lüüa, kuid nende esialgse plaani küll juba tuntavalt lörri ajada.
6) Bahmuti suunal üritasid vene okupandid edeneda Novoluganske peale, mis asub Svitlodarskist teisel pool veehoidlat. Uus rindejoon seal läheb mööda veetakistust - Svitlodarski veehoidlat ja Lugani jõge. Peale Svitlodarski tasku ja Popasna, ei õnnestu venelastel Donbassi rinde vanadest kaitseliinidest läbi murda.
7) Avdiivka suunal oli pealetungitegevuse tulemus meetrites null ning vene lennukid tegelesid õhulöökide andmisega ukrainlaste oletatavatele positsioonidele ja tsiviilinfrastruktuurile Aviidka, Marjinka ja Kurahovo suundadel.
8 ) Zaporižžja suunal olid valdavalt tegu suurtükipatareide omavahelise võitlusega. Seega tulelööke palju ja mööda rindeasulaid peamiselt. Vene okupantidel tekkis küll korra mingi pettekujutelm Novopili ja Novodarivka kandis edenemisvõimaluste kohta, kuid need hajutati ukraina üksuste poolt koheselt ja efektiivselt. Rohkem seal keegi ei rünnanud.
9) Eile küsimärgiga olnud ukrainlaste rünnakuüritus leidis nüüdseks kinnitust. Ukrainlased on Davõdiv Bridist lõunas suutnud Inguletsi jõge forsseerida ja selle ületanud. Vene okupandid kartsid nende rünnakut Davõdiv Bridis, mineerides silla, kuid ukrainlased suutsid neid arvatavasti pisut üllatada ja ületasid jõe oma õhujõudude toel mujal. Vene okupandid peavad olema kaitses Andriivka, Lozove ja Bilohirka kandis endisest ebasoodsamatel positsioonidel, mis avab koheselt võimaluse ukrainlaste edasitungiks. Huvitav on see kohanimede variatiivsuse vähesus. Sarnase nimega külasid on isegi ühe oblasti piires vahel mitu, aga siin on lisaks ka sündmuste paralleel - Bilohorivka oli venelaste ebaõnnestunud jõeforsseerimise kohta Luganski oblastis, aga Bilohirka on õnnestunud ukrainlaste dessant Hersoni oblastis. Mõlemad kõlavad tõlkes Valgemäe moodi. Ühe jaoks on Valge mägi hukatus kui teise jaoks võimalus.
Ukrainalaste edasitung selles kohas on põhjendatud sooviga jagada Hersoni oblasti grupeering kaheks - Hersoni ja Krivõi Rigi osaks, kusjuures viimane jääks muudest üksustest äralõigatuks. Lisaks jõuaksid ukraina väed lähedale Nova Kahovkale, kust toimub Krimmi poolsaare kanali varustamine Dnepri jõe veega.
Mujal oblastis toimusid tavapärased tulelöögid ukrainlaste positsioonidele - nii põhjasuunal Krivõi Rigi suunal kui ka Hersonist Mõkolaivi suunal.
Ukrainlassed ootavad nüüd kannatamatult USA-st lubatud raketiheitjaid, millega ukrainlaste tulelöögid ulatusksid rindelt juba teisele poole Hersoni. Seega saavad neist relvadest paljudes kohtades rindel mängumuutjad.
Raketilöögid olid ka Mõkolaivis ja Krivõi Rigis. Samuti miinipildujatuli Sumõ oblasti piirivalve positsioonidele ning õhulöögid lennukitest tsiviiltaristule piiri lähedal. See kõik tekitab pinget, kuid vene üksuste piiriületust ei Peeta sealkandis enam tõenäoliseks - eelkõige varasema lüüasaamise pärast Kiievi lahingus märtsi lõpus. Kõik reservid on suunatud Severodonetskisse ning seal vajab vene okupatsioonigrupeering neid reserve hädasti juurde, et oma pealetungitegevust jätkata.
Vene politoloog Jekaterina Šulman tõi Putini erioperatsiooni alternatiivse selgitusena välja, et see alustati rohkem sise- kui välispoliitilistel põhjustel. Nimelt, selle väikese "võiduka" sõja alustamine oli ainsaks võimaluseks fikseerida Putini režiimi järgnevateks aastakümneteks, mida oli hakanud murendama noorema põlvkonna suhtlus läänemaailma ja rahva rahulolematus valitsusega halvenenud majandusliku olukorra tõttu. Mõnes mõttes on see mõlemat pidi loogiline, sest Venemaa juhtkond on täiesti avalikult välja öelnud, et sõja alustamine Ukrainas oli nende jaoks sundkäik enda hävingu ennetamiseks. Ainsa vahega, et nemad kasutasid retoorikas Vene riigi tulevikku, kuid pidasid silmas ennast.
Putiniga peetud telefonikõne pärast kõva peapesu saanud Macron ja Scholz üritasid Kremli põdurat vanurit ilmselt hoiatada vääramatult saabuva hävingu eest, mille toovad kaasa rindele saabuvad uued kahurid. Karta on, et ratsionaalsed argumendid seal ei toimi, vastasel juhul poleks Venemaa kallaletung Ukrainale sellisel kujul teoks saanud.
Kalmuse jutt, et suurtükke jagub, võib isegi tõsi olla aga moonaga on kitsas, räägivad, et juba ratsionaliseerivad seal laske, ca 100tk päevas aind saab teha.
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (29.05). Kommentaaridesse lisan ISW ja DeepState lingid, sealt saab nii põhjalikuma ülevaate olukorrast kõigil rinnetel kui ka vaadata kaarte. Kui Delfis neid linke ei ole, siis võite hakata jälgima mind FB-s ja sealt on võimalik neid vaadata.
Tänane hommik on oluliselt lootusrikkam kui varasemad hommikud, Venemaa pealetung on Luganski oblastis takerdumas ning kirsiks tordil on Ukraina vasturünnak ja Komõšuvahha küla tagasi enda kontrolli alla võtmine. Õnnestunud kontrarünnak on kaitses olevatele vägedele psühholoogiliselt väga oluline, ka oli Ukraina sinna saatnud reserve ja tulemus on näha. Severodonetskis on Vene väed linna ääres ühe hotelli enda kontrolli alla saanud, aga sealt edasi liikunud ei ole.
Lõssõtšansk ja Severodonetsk on linnad, mis asuvad jõe erinevatel kallastel, sealjuures asub Lõssõtšansk kõrgustikul, mis kaitse seisukohalt on suureks eeliseks. Linnade vahel on tööstustsoon, kus on palju ettevõtteid, mis kasutavad palju erinevaid keemilisi aineid ja nende ettevõtete pommitamine võib põhjustada arvestatava keskkonnakahju. Kui olukord oleks kriitilisemaks muutunud, siis kaitse seisukohast oleks Ukraina armeel olnud mõistlik väed tuua Severodonetskist Lõssõtšanskisse, sest vaenlasel on Severodonetskist raske liikuda üle jõe teise linna peale, samas tänasel päeval on märke, et Venemaa armee üksustel on seal piirkonnas aktiivsus langustrendis.
Mujal rinnetel on olukord küllaltki stabiilne. Ukraina armee seisukohast on kõige positiivsemad uudised lõunast, kus nad on tegemas vasturünnakuid ning nende käigus on ületatud ka Inguletsi jõgi. Suuremamastaabilisemaks vastupealetungiks Ukraina armee pole seal veel hetkel valmis, aga praeguses olukorras on iga selline vasturünnak oluline. Aga soovitan soojalt lugeda ISW analüüsi.
Seoses Venemaa armee pealetungiga Donbassis on ka minult küsitud, et kas tõesti Ukraina pool ei osanud seda ette näha ja selleks tõsisemalt valmistuda. Tänase päeva teadmiste valguses võib öelda, et jah, Venemaa suutis üllatada. Ukraina lähtus koos oma liitlastega arusaamisest, et peale I faasi läbikukkumist vajavad Kiievi alt väljaviidud üksused omajagu aega, et läbi puhkuse ja täienduste taas võitlusvõimeliseks muutuda, aga Venemaa armee juhtkond mõistis, et kui Ukrainasse saabub suve keskel rohkesti raskerelvastust Ukraina partneritelt, läheb neil raskeks, seetõttu liigutati Kiievi alt väljatoodud üksused kiirelt tagasi lahingutesse ning energiakandjate müügist saadud rahadega hakati Venemaa mõistes väga korraliku tasuga, 200000 rubla kuus (võrrelda on seda dollaritega raske, sest dollar pole vabalt vahetatav, aga isegi kursiga 1 dollar = 100 rubla on seda 2000 dollarit kuus) lepingulisi inimesi värbama.
Nii suudeti kiirelt lahingutesse saata täiendavad 12-15 pataljon-taktikalist gruppi, millega Ukraina pool oma plaanides ei arvestanud. Kõikjalt rinnete ulatuses tõi Venemaa Severodonetski vallutamiseks kohale oma parimad allesjäänud üksused, aga selle hinnaks on see, et mujal rinnetel neil sisuliselt kadus võimekus suuremaid pealetunge läbi viia. Kõik pandi ühele kaardile, sinna koondati kokku pea kõik, mis oli võimalik, alustades elavjõust ja lõpetades rasketehnikaga. Kui nüüd seal ei õnnestu Severodonetsk lähimal ajal ära võtta, on Venemaal edaspidi keerukas suuremaid pealetunge ette võtta lähima kuu aja jooksul, sest vägesid on vaja regrupeerida.
Kui kuu aega tagasi räägiti palju sellest, et Ukraina saab mitmikraketiheitjad M142 HIMARS, siis reaalsuses USA ei kiirustanud nende üleandmisega. Ukrainal on seetõttu tekkinud tõsine probleem, kuidas Venemaa armee üksuste kaudtule vastu edukalt võidelda - suuremaid tapjadroone on vähe, aga teiste vahenditega ei ulatu hävitama Venemaa mitmitraketiheitjaid. Suurema laskeulatusega 155 mm haubitsaid on Ukrainal rinnetel vähe. Kui Izjumi piirkonnas on ukrainlastel kaitses võimalik manööverdades vähendada Venemaa nn tulevalli efekti, liikudes tulevalli piirkonnast ära ja siis rünnata omakorda vastu nn puhastatud piirkonda tulnud Venemaa üksusi, siis Severodonetskis ei ole kuskil liikuda, linnas olles tuleb vastu pidada vastase marulise tule all, kusjuures ei ole võimalik kaudtuld andvaid raskerelvasid efektiivselt hävitada. Lisaks on ukrainlastel suur puudus 152 mm laskemoonast, nii on Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul Venemaa üksustel võimalik tulistada seal piirkonnas rohkem kui kümme korda rohkem mürske kui Ukrainal, rääkimata mitmikraketisüsteemidest. Samas on linna kaitsjatel omakorda eelis, aga pideva kaudtule vastu on ka nemad pikemas perspektiivis võimetud. Lähimad kolm päeva peaksid ära näitama, kuhu poole seal sündmused arenema hakkavad, kõige mustema stsenaariumi korral ei ole ka Severodonetski mahajätmine välistatud.
Venemaa armee võimaluste ajaaken on samas sulgumas, sest liitlased on olukorra kriitilisusest teadlikud ning püüavad kiirendada raskerelvade tarnimise protsessi. Järgmisel nädalal peaks tulema USA-st ametlik otsus mitmikraketiheitjate tarnimise kohta ning suure tõenäosusega ei anta Ukrainale tulistamiseks ballistilisi rakette, mille lennukaugus on 300 kilomeetrit, aga Ukrainale piisaks ka 70 kilomeetrisest lennukaugusest, mida pakuvad erinevad juhitavad kui ka juhitamatud raketid, mida saab nende süsteemidega lasta. Arestovitši sõnul aitaksid juba 20 süsteemi tasakaalu jalule seada, aga 50 süsteemi võimaldaks palju rohkemat. Mingi info liikus, et USA võib kokku anda lausa 200 sellist süsteemi ja see muudaks mängu oluliselt, aga see on kuuldustel põhinev info.
Laevadevastaseid rakette Harpoon annab lausa kolm riiki - Taani, Holland ja Suurbritannia. Neid tuleb piisavalt, et Odessa piirkonnas kõik Venemaa laevad kahjutuks teha. See on väga oluline jõujoonte muutus seal piirkonnas. Haubitsate osas on sellised uudised, et töös on nii M777, itaallaste FH70 ja liikuvsuurtükid Caesar ja ka ameeriklaste M109, tõsi, vanemad modifikatsioonid, aga ikkagi on tegu väga tõsise täiendusega raskerelvastuse osas.
Venemaa omakorda tõstis seadusega lepinguliste sõdurite vanusepiiri 65. eluaasta peale ning Melitopolis on näha lahtikonserveeritud tanke T-62, mida toodeti eelmise sajandi kuuekümnendate aastate esimesel poolel. Samas on ekspertide sõnul neil täiesti oma roll võimalikes kaitselahingutes, kui tank nö maa sisse kaevata ja siis kasutada tanki kui suurtükki, aga rünnakul on nendega raske midagi saavutada. Aga nende tankide kasutamine näitab suuri probleeme rasketehnika osas. Loomulikult on probleem rasketehnikaga ka Ukrainal, aga vähemalt nende taga on 47 riiki, samas kui Venemaa on üksi. Relva teema lõptuseks niipalju, et Ukraina territoriaalkaitse kasutab ka kuulipildujaid Maksim ja mitte ainult nemad, kas nn rahvavabariikide sõdurid, kusjuures ukrainlased pidid olema kuulipilduja tulejõuga päris rahul, see pidi oskaja käes head tööd tegema.
Venemaa lootis sõjas Hiina peale, aga need lootused ei ole ennast õigustanud. Nii hoiatas Hiina Venemaad, et kui Hiinas peaks maanduma lennukid, mis varem kuulusid liisingfirmadele, siis nad arestitakse. Tähendab see suurt hoopi, sest sest nende Airbuside ja Boeing'itega veeti Hiinast Venemaale palju kaupa, eeskätt AliExpressi oma, aga nüüd muutub kauba tarnimine täiesti prognoosimatuks, rongidega võtab see kõik võrratult rohkem aega. Kaovad võimalused ka nende lennukite hoolduseks ning inimeste veoks nende lennukitega. Väga valus löök.
Ja mitte ainult see. Venemaa teatas, et okupeeritud oblastite territooriumitel hakkab toimima Venemaa võrkude mobiilside ning sanktsioonide hirmus ei müü Huawei enam Venemaale võrguseadmeid. Nokia ja Ericsson ka ei müü, seega on mobiilside tulevik Venemaa tume, et mitte öelda must. Ja ei müü Hiina ka servereid. Ja veel mitmeid teisi asju, mille osas olid Venemaal lootused Hiinale peale rajatud.
Lõppu paar lühiuudist nn rahvavabariikidest. Naljahambad räägivad, et LNR ja DNR on nüüd liidetud üheks riigiks nimega ŽNR - Ženskaja Narodnaja Respublika ehk siis vihje sellele, et kõik mehed on poolvägisi või vägisi sõtta viidud. Nii püütakse mehi näiteks nii, et tuuakse veetsistern joogiveega ja kui mehed tulevad vett nõudesse võtma, siis nabitakse nad sealt kinni ja viiakse sõtta.
Luganski Rahvavabariigi õigusorganid teatasid, et nad avastasid ukrainlaste poolt väikese lennukiga levitatud lendlehti, mis olid nakatatud tuberkuloosi haigustekitajatega, selline on siis selle nn riigi infosõja tase.
Järgmine postitus homme so esmaspäeval!
Au Ukrainale! https://deepstatemap.live/#11/48.7777/38.3183 https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 29.05: ägedad lahingud Severodonetskis jätkuvad hotelli Mir ja bussijaama piirkonnas; samuti abilöögisuundadel, kus ukrainlastel on taas kohati õnnestunud anda edukaid vastulööke; jätkub ukraina üksuste tegevus Davõdiv Bridi piirkonnas Hersoni oblastis, eesmärgiga survestada sealset vene okupantide grupeeringut.
Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised: okupante likvideeritud 30 150 (+150), tanke 1338 (+8), soomukeid 3270 (+12), suurtükke 631 (+3), raketiheitjaid 203, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 207, helikoptereid 174, droone 504 (+1). Droonide hulk on viimastel päevadel olematuks kahanenud ja ega muudki numbrid suurusjärkudega silma ei paista. Üks hüpotees on, et ukraina suurtükivägi ei ulatu hästi laskma ning teine, et venelased on ka oma tegevust mõnevõrra muutnud.
1) Harkivi suunal polnud juttu aktiivsest lahingutegevusest linnast põhjapool. Küll pildusid vene okupandid ukrainlaste positsioonide pihta miine ja mürske. Kahetsusväärsel kombel lendas mõni rakett ka Harkivi linna põhjaosas tsiviilsektorisse. Alles seal oli mitmeid tabamusi. Muidu linn hakkab taastama argist tegevust - väidetavalt on isegi kohvikuid taasavatud, metroo liigub. Vene sõjarditele teeb see kõik meeletut tuska, nemad sooviksid Harkivi grupeeringut tugevada ning taastada olukorda, kus linn oli pideva kahuritule all. On kohe väga tigedad, et enam ei ulatu laskma. Ukraina vägi on seal nende tuju korralikult ära rikkunud.
Märkimisväärne sündmus oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski külaskäik Harkivi rindele, kus ta autasustas eesliini võitlejaid. Käis mööda linna, tegi päris sõjameestega pilti. Kas keegi kujutaks ette, et liliputin läheb ja suhtleb nendega, keda ta on surma saatnud? Siin on muidugi suur vahe omade eest hoolitsemises.
2) Izjumi operatiivsuunal muutustete ehk taas tulelöögid endistesse suundadesse - Velika Komõšuvaha, Barvinkove koridori küladele ja Dovgenkele. Taas pealetungiüritus Bogoroditšne-Pasika kandis, mis jäi ebaõnnestunud katseks. Ju on ukrainlastel seal kõik enam-vähem kontrolli all.
3) Lõman on kindlasti valdavalt okupeeritud, kuigi isegi Girkin pakub võimalust, et 90% ulatuses. Kagu suunal mingid kokkupõrked ehk käivad, sest ukraina põhijõud peaksid olema kagusuuna külades Dibrova ja Ozerne kandis.
4) Severodonetskis käivad ägedad lahingud juba linnas. Hotelli Mir lähistel ja ilmselt ka bussijaama kandis - need olid esimesed objektid, kuhu venelastel õnnestus ringteelt läbi murda. Võimalik, et nad on seal naabertänavatel pisut edenenud. TikToki kindral Kadõrov raporteeris, et ta olla Severodonetski juba "vabastanud", aga siiski on tema väed pigem ahtris kui avangardis ja linnakeskuseni on seal veel pikk tee minna, rääkimata kogu linna hõivamisest. Kagusuunalised pealetungid on vene okupantidel seni ebaõnnestunud ja seal on nad 5-10 kilomeetrit linna piirist.
5) Väga tugeva surve taustal Lõssõtšanskile lõunast suutsid ukrainlased siiski teha vasturünnaku Toškovkale ja peksid sealt venelased kolmandat korda tagasi. See näitab, et ukrainlastel on seal veel ründevõimekus olemas ja venelaste pealetungisurve pole lõputu.
6) Oli lootustandvaid uudiseid ka Bahmuti-Lõssõtšanski maantee kohta, et ukrainlased suruvad sellest okupante eemale, kuigi väga konkreetseid fakte kindlate asulate ja distantside kohta polnud. Seal oli muidugi palju tulelööke vene poole kõigile Popasna ümbruse küladele, mis rünnakusuundadesse jäid, sealhulgas ukrainlaste poolt eelmisel päeval tagasi vallutatud Komõšuvaha.
7) Avdiivka suuremate muutusteta ning venelased jätkavad suurtükitulega Donbassi rinde kõikidele piirnevatele asulatele. Küll olevat olnud pealetungiüritus Kurahovo suunal Donetskist lõunas ja lääne poole - Marjinka peale. Pole see õnnestunud varem ega midagi muutunud nüüdki.
8 ) Zaporižžja rindel oluliste lahinguteta, kuigi ei saaks öelda, et valitses vaikus ja rahu, sest Guljaipole küla sai oma mürsud kätte ning koos nendega kaasnesid ka elumajade purustused.
9) Üsna tihe päev oli Hersoni oblastis. Krivõi Rigi suunal said tulelööke praktiliselt kõik rinde läheduses olevad külad, mis pole okupeeritud. Ka tolle operatiivsuuna osas on vene sõjardid väga mürgised, kuna nende suurtükid ei ulatu suure linnani. Tahaksid ikka tappa ja purustada, aga võta näpust - saavad miinipildujatega põlde tulistada.
Davõdiv Bridist lõunas toimunud läbimurre vaikselt edeneb. Tähtis, et ukrainlastel õnnestus pärast jõe ületamist suruda vene okupandid ebasoodsatele positsioonidele ning hetkel peaksid need olema juba Kostromka küla kandis ehk siis vahemikus 5-10 km jõe joonest. Dneprini jõudmiseks on seal muidugi pea 50 km minna ja arvata võib, et venelased koondavad hetkel kõik oma sealsed ressursid selleks, et ukrainlaste edenemist piirata. Seda muidugi ongi vaja, et halvata Krivõi Rigi ja Mõkolaivi ohustamist ning tekitada lisaks Harkivile veel üks probleem sõjatandril, mis hakkaks kõvasti sügelema Severodonetski püha ürituse taustal.
Kui vene poole infot vaadata, siis nemad kardavad kõige enam kolme asja - pika laskeulatusega raskerelvade saabumist, korralikku lääne õhukaitset ja Vene õigeusu kiriku lagunemist väiksemaks Moskva ja suuremaks Kiievi kirikuks. Neid asju on päeva jooksul palju kommenteeritud ja ümber lükatud sellises võtmes, et on tunda tõsist muret.
Olukord on seni väga lahtine ning tundub, et mõned asjad ripuvad seal rindel juuksekarva otsas. Ameerika sõjauuringute instituud peab Severodonetski kinnisideed Venemaa nõrkuseks, kuna Luganski oblasti viimase 5% okupeerimiseks võidakse kulutada ülemääraseid ressursse. Ukraina poolele see sobib, isegi kui nad peavad Severodonetskist taanduma. Kui taandutakse organiseeritult, vältides lahingutes tõsiseid lüüasaamisi, siis on ka mõnede territooriumide kaotamisel armee lahinguvõimet säilitades võimalik relvatarnete saabumise järel lähitulevikus olukorda teistpidi pöörata.
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (30.05). Kommentaaride osas ISW ja DeepState lingid.
Eilsega võrreldes on rinnetel muutusi vähe. Kõige tulisemad lahingud käivad Severodonetski pärast, kus vaenlane on kohati linna serva jõudnud ning on alanud linnalahingud, aga selles sõjas on Venemaa armee linnalahingutes siiani õnnetu olnud ning kokkuvõttes on edu saavutatud ainult totaalse pommitamise ja purustamisega. Severodonetskil on Venemaa jaoks poliitiline mõõde, seega kulutatakse seal palju nii tehnikat kui elavjõudu, et iga hinnaga oma eesmärk saavutada. Pikemas perspektiivis on kujunenud olukorras Ukraina armeel mõistlik olukorra halvenedes liikuda üle Donetsi jõe Lõssõtšanskisse ning siis mitte lasta vaenlasel Donetsi jõge ületada nii põhja kui ida pool Ukraina väeüksustest. Antud hetkel pole taandumine päevakorral, aga sõjas on tihtipeale kõige mõistlikum säästa armeeüksusi, et saaks võitlust jätkata ning hiljem vastupealetungi teha.
Praeguses olukorras peab Ukraina pool püüdma teha kontrarünnakuid nii põhjas kui lõunas ning lõuna pool on nad suutnud luua intrigeeriva olukorra. Olukorra lühikirjeldus - lõunaridel on Dnepril ainult kaks ületamisvõimalust - üks sild Hersoni juures ning Nova-Kahhovka hüdroelektrijaama tamm. Kui Ukraina jõuaks vastupealetungiga hüdroelektrijaamani, siis nad jagaksid Dnepri läänekaldal olevad Venemaa üksused kaheks ning Krivoi Rogi pool oleks sisuliselt ümberpiiratud ehk nö kotis. Hüdroelektrijaama tammi ei saa ka purustada, sest see tooks kaasa katastroofi allavoolu asuvates asulates, sh Hersonis. Seal piirkonnas saab Ukraina kasutada läänest toodud raskerelvastust, mis võimaldab Venemaa suurtükituld hästi maha suruda. Lähipäevil saab olema huvitav jälgida, et kas Ukraina suudab seal edeneda või mitte, Donbassi lahingute seisukohast oleks edu vägagi tervitatav, sest sunniks Venemaad oma väeüksusi ümber paigutama.
Me teame omajagu ukrainlaste raskest olukorrast Donbassis, aga Donetski oblastis asuvate nn Donetski rahvavabariigi väeüksuste komandöride vestlustest selgub, et pole päris pilvitu taevas ka nende kohal. Nimelt, transport haavatute veoks ning väeüksuste varustamiseks toimub nüüd ainult pimedal ajal, sest valgel ajal olevat ukrainlaste droonid pidevalt õhus ning transpordivahenditega tehakse kiirelt 1:0. Liikuvate objektide hävitamiseks peaks sellisel juhul kõige paremini sobima tapjadroonid ja pisike Switchblade 300 saab tavalise veoauto liikumisvõimetuks muutmisega kenasti hakkama. Ka olevat neil seal rindelõigus suured kaotused elavjõus, peamiselt haavatutena ning sõdurite moraal rünnakule minemiseks madal.
Eile kirjutasin uunikumtankide T-62 rindeletoomisest Venemaa poolt ja sain ka natuke lisainfot. Märksõna on "kannibalism". Nimelt on Venemaal tankidega selline seis, et uuemate mudelite puhul kasutati paljusid konserveeritud tanke kui nö doonoreid, nendest võeti osasid, et remontida teisi tanke. Nüüd neid kasutada ei saa, sest pole piisavalt varuosasid, et neid töökorda saada. T-64 tankidega oli selline lugu, et kuna neid kasutab ka Ukraina armee, siis aastatel 2014-2015 anti need separatistidele, kes siis kuulutasid, et need olevat ukrainlastelt võetud trofeetankid. Ja siis ei jäänudki muud üle, kui võtta uunikumid. Nüüd tõsteti Venemaal lepinguliste sõdurite vanusepiir 65 peale, ju nad loodavad leida nii inimesi, kes neid tanke juhtida suudaksid, aga Venemaal on meeste tervisega lood viletsad, nende oodatav eluiga on nii madal, et kõbusa tervisega pensioninäre ja pensionieelikuid on raske leida. Aga nagu venelased armastavad öelda, popõtka ne põtka.
Natuke täiendust ka Venemaa lepinguliste sõjaväelaste värbamise osas. Energiakandjate müügist raha tuleb omajagu ning eriti Venemaa vaesemate regioonide elatustaset arvestades on need summad ahvatlevad - lepinguga ühekordne tasu 250000 rubla, kuupalk 220000, keskmine või raskem haavatasaamine - 3 miljonit rubla, surm - 12 miljonit rubla. Viimatinimetatud summat ei maksta välja, kui inimene jäi sõjas teadmata kadunuks. Nii et eurooplaste poolt makstud rahad lähevad kõik rahu heaks ja eriti just Ungari soovib rahu, jätkates Venemaalt energiakandjate ostmist endises mahus (sarkasm).
Kui vahepeal lootis Venemaa, et tal õnnestub käima panna nn hallis tsoonis paralleelimpordi, siis Venemaa majanduseksperdi Dmitri Potapenko sõnul see lootus ei ole täitunud, sest teised riigid kardavad USA sanktsioone. Sellest, kui suur on hirm USA sanktsioonide ees, annab tunnistust kasvõi see info, et Kirgiisia ja Turkmenistan lõpetasid Venemaa telekanalite transleerimise.
Ukraina andmetel on Venemaa pannud Odessa ümbruse vetesse suurusjärgus 400-600 meremiini ja mere puhastamine miinidest võtab omajagu aega. Samal ajal pakkus Putin välja läbinähtavaga loogikaga variandi, et nad looksid nö humanitaarkoridori, mida mööda saaks vedada Ukraina vilja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina sadamatesse, et see seal laevadele laadida. Tagamõte on selge - see raskendaks oluliselt Ukrainal vasturünnakute tegemist seal piirkonnas ning võimaldaks Venemaal Donbassis toimetada, karmata olukorra kriitlisemaks muutumist lõunas. Nii et lähimal ajal on raske näha edasiminekuid nn viljakriisi lahendamisel.
Relvastus. Sain jälle targemaks ning nüüd tean, et Poola toodab peamiselt importkomponentidest 155 mm liikuvsuurtükke AHS KRAB ning saadab neid nüüd ka Ukrainasse. Ukraina poolelt on tulnud infot, et USA initsiatiivil tuuakse Ukrainasse lausa sadades liikuvsuurtükke M109 A6 "Paladin", mis on selle liikuvsuurtüki eelmine põlvkond, aga tegemist on lahingutes suure jõuga, sest nad lasevad täpselt ja kaugele. Kas Ukraina saab ka seitsmenda põlvkonna M109 liikuvsuurtükke, seda veel päris täpselt ei teata, aga räägitakse, et ka see variant ei ole välistatud. Mitmikraketiheitjate osas ma ise väga loodan, et USA heakskiidu korral oleks rakettide näol oleks tegemist juhitavate rakettidega, mis võimaldaks iga raketiga täpselt sihtmärki tabada. See muudaks kiirelt mängu.
Järgmine postitus kolmapäeval.
Au Ukrainale! https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive... https://deepstatemap.live/#9/47.0935/33.6401
T62 on selline antiik, et foorumirahvas naerab aga kui sulle külla 7 tk neid sisse marsib ja sul on ainult kolm Pühak Javelini käepärast, siis ülejäänud 4 suudavad terve küla maatasa teha. Ma loodan, et neil saavad tankistid otsa, sest tundub, et sellel vanaraual ei ole lõppu lihtsalt.
Krabi ehk see Poola liikursuurtükk on jah seal kokku pandud. Tulejuhtimine ja tuleraud UK käest ning alus tuleb Lõuna Koera'st. Mingi hetk jäi see projekt neil toppama, sest raha sai otsa aga õnneks äratati ellu.
Lepingulistega on lootus see, et kuna nüüd saavad 90 päevased lepingud otsa siis enamus tõmbavad nahhui sealt. Seda vanusepiiri võib ju tõsta küll aga kui sa oled 65 aastane ja pole üheski sõjas ega kordusõppusel käinud 40 aastat, mis sust kasu on, T-seeriaga Stugna P'le lihtsalt söödaks. Lennukitega penskareid juba on seal alla toodud - lahingukogemus puudub lihtsalt.
Eks lootus on sellele, et kuna neid esialgse motivatsiooniga tüüpe on üksjagu juba tümaks tehtud ning juurde veetav täiendus, olgu siis mis vanuses tahes, enam sellist motivatsiooni ei oma ja lõpuks see kahurilihakotlettide vorpimine vaibub loomulikku teed pidi. Jäävad esialgu need, kes kuskil kaugemal kahureid laadivad ning ennast veel suht turvaliselt tunnevad, aga kui pealetungiv seltskond kipub püsse põõsasse viskama, siis pole ka mürskude lennutamisest suurt kasu. Ja kui mingi uustulnuk topitakse tanki, siis arvata võib, et taolistel on püksid kohe pruunid kui tema kõrval olev naabrimehe tank treilaastuks muutub.
Siberi ladudes, loe lahtise taeva all valvega platsil, oli möödunud sajandi 75, 76 ndal aastal neid igasuguseid seismas sadades ja see oli ühe diviisi varu. Parasjagu viidi t 34 jasid kongosse. Vaevalt neid seal oluliselt vähemaks on jäänud. Iseasi palju neist liikumisvõimeliseks reanimeerida õnnestub.
Tol ajal väitsid sõjapealikud ise tanki eluiga lahingus minuteid olema, täpsemalt kommenteerida ei oska ,minu rida oli automaat telefonijaam.
Et ringlevad jutud putja kehvast tervisest ja medveed rohkem sõna võtma hakanud, siis tundub, et kuulujuttudel võib põhi all olla küll. ei imestaks sugugi, kui medveed riigitüüri üle võtab- oli ta (eks praegugi) kunagi putjale korralik käpaalune.
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 30.05: Vene okupandid on edenenud Severodonetski linnas mõned kvartalid hotellist Mir ja kirdest asuvast ringteest kesklinna poole. Ukrainlased peavad seal viivituslahinguid ning hetkel pole põhjust kõnelda kontrollimatust läbimurdest. Severodonetski teistel külgedel pole ukrainlased taganenud ja hoiavad okupante linnast eemal. Samuti on uusi väikeseid kuid uusi edusamme Hersoni oblastis okupeeritud alade tagasivõtmisel.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised: okupante 30 350 (+200), tanke 1349 (+11), soomukeid 3282 (+12), suurtükke 643 (+12), raketiheitjaid 205 (+2), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 207, helikoptereid 174, droone 507 (+3).
1) Harkivis tegelesid vene okupandid ukrainlaste poolt vabastatud alade pommitamisega, et pidurdada nende vastupealetungi. Siit on näha selgelt pika distantsiga raskerelvade olulisus - kui Ukrainal oleks võimalik venelaste suurtükid rindel pikema maa tagant segi peksta, siis kobiksid ka vene üksused üsna pea üle piiri koju tagasi. Üks raketiheitja löök tuli ka linna pihta ja taas mõned haavatud linna põhjaosas.
2) Izjumi operatiivsuunal käib tavapäraseks juba kujunenud mähkimine - venelased muudkui grupeeruvad seal ümber, siis katsetavad korraks pealetungi ja jätkavad kaudtulelöökidega. Seekord proovisid nad rünnata Kurulka küla kandis suunaga Barvinkove poole. Barvinkove on üks enim pealetungitud külasid selles sõjas siiani, mis on kogu aja vältel okupatsioonist napilt pääsenud. Ukraina õhuvägi tegi ka omalt poolt mõned õhulöögid Dovgenke küla lähistel, kuhu venelased koondasid tehnikaga üksusi ja varustusautosid. Sellega saidki otsa sündmused kunagi Donbassi rinde põhilöögisuunana Venemaa poolt kavandatud Izjumi operatiivsuunal.
3) Lõman on venelastel üsna käes. Ukrainlased hoiavad veel külasid Donetsi jõe põhjakaldal, vene okupantidega samal poolel. Okupandid otsivad sobivaid ülestuskohti - jääb loota, et Bilohorivka kogemused pole neile midagi õpetanud ja ukraina suurtükivägi saab suure noosi hästi tabatud sihtmärke. Eks sellisest arengust on kõneldud juba kuu või rohkem tagasi, et vene pealetungi jätkudes liiguvad ukrainalased üle jõe ning jäävad kaitsesse. Kui ma ei eksi, siis selles kandis oleks kaitsjate poolel kõrgem kallas kui ründajatel, mis muudab kogu seda olukorda jõe ületamise mõttes keerulisemaks.
4) Severodonetskis edenevad venelaste üksused linna kirdeosas sealtsamast hotelli Mir ja bussijaama vaheliselt alalt. Ööpäev tagasi polnud see progress väga jõuline - pigem kvartali kaupa aeglane liikumine. Isegi kui on pisut kaugemale jõutud, pole põhjust veel kõnelda selle linna hõivamisest või täielikust ümberpiiramisest. Kagust Borivkse ja Voronove suunalt on okupantdid igal juhul korduvalt tappa saanud ja pidanud kaotustega taanduma. Muidugi, kui venelased jõuavad päris linnasüdamesse ja tekib oht kogu linna hõivamiseks, siis peavad ka kagu suuna küladest ukraina üksused ära tulema, vastasel juhul jääksid nad kotti.
5) Jätkuvalt käib võitlus Ustinivka ja Toškivka külade serval, mis asuvad teisel pool jõge Lõssõtšanski lõunaküljel. Hetkel pole muud infot, kui venelased proovivad pealetungida ning ukrainlased kaitsevad vapralt.
6) Bahmuti piirkonnas käivad võitlused Komõšuvahha, Berestove ja Novoluganske pärast. Iseenesest on see märkimisväärne, et Komõšuvahha Popasnast põhjas juba nädalaid püsib. Korra oli see venelastel juba käes, aga ukrainlased peksid nad välja tagasi. Bahmuti Lõssõtšanski maantee pole liikluseks kasutatav, kuigi venelasi pole tee peale lastud. Mõne kilomeeetri pealt saab miinipildujatulega ka seda päris tõsiselt mõjutada. Novoluganske on see asula, mis paikneb Svitlodari veehoidlast Svitlodarskist teisel poolel. Ja seal on alade Gorlovka külje all, mida okupantidel pole siiani õnnestunud hõivata.
7) Zaporižžja rindel on nii ida- kui läänepool suhteline vaikus. See tähendab, et aktiivseid pealetungitegevusi maastikul ei toimu ja vene okupantide üksused ei lähe manöörvrisse. Hetkel piirdub seal asi suurtükiduellidega. Võimsad plahvatused Melitopolis on linnapea Fjodorovi sõnul seotud tõenäolisetl kollaborantidega arvete klaarimisega.
8 ) Huvitavaim suund oli jälle Hersoni oblast. Seal on terve hulk külasid nii Mõkolaivi suunal kui Krivõi Riigi pooole, mida okupandid usinalt pommitavad selle mõttega, et sooviksid Hersoni oblasti piirideni väja jõuda. Aga kunagi need külad vabastatid Ukraina armee vastupealetungiga just selle mõttega, et sundida okuopante taanduma järgmiste suurte linnade hõivamise plaanidest.
Davõdov Bridi kandis loodud sillapea on arvatavasti pisut laienenud ja lisaks on ukrainlased suutnud hõivata põhjas Mõkolaivkaa küla, misjärel kirjutas Ukraina peastaap paanilistest meeleoludest Venemaaa naaberüksuste seas. Eks seal võibolla puhutakse selliste avaldustega suurest kärbsest väikest elevanti, kuid kogu Hersoni oblasti tegevus on Vene väejuhatuse jaoks praegu ilmselt suureks pinnuks ühes kohas. Severodonetski operatiivsuunalt nad midagi ära liigutada ei saa. Lisaks kõik muud rindelõigud, kus nähtavalt väga aktiivset tegevust ei toimu, kuid tänu sellele, et seal on tekkinud teatav tasakaal üksuste vahel.
Venemaa käitub okupeeritud territooriumil nagu suur varas - Ukrainast tuuri pandud vilja mahuks hinnatakse 400 tuhat tonni, mida üritatakse vene lipu alt maha ärida Süüriasse või analoogsetesse riigiesse. Meeletud metalli kogused on läinud Mariupoli sadamas laadimisele vene laevadele, millega on plaanis need vedada vene saidamatesse. See kõik asetab nn. "Erioperatsioonid" eesmärgid muidugi teise valgusesse ja muudab lavrovide ideoloogilised ponnistused tühiseks. Eelkõige ikka terrtirooriumi hõivamine, seejärel oluliste kaupade ja materjalide hõivamine ning müük ja lõpuks põletatud maa taktika, et keegi ei saaks hiljem midagi aru.
Paar murettekitavat arengut, millega Ukraina valitsus endale praegu jalga tulistab - president Petro Poprošenko keeruline piiriületus ning ombudsmani väidetavalt planeeritud lahtilaskmine. Varasemalt leidis aset Porošenkoga seotuks pidavate telekanalite levi piiramine kaabellevi võrkudes. Vahetult enne EL-i kandidaatriigi staatuse saamist panevad need asjad ilmselt paljudel kulme kergitama ning targem oleks oma sisepoliitilised võitlused jätta paremaid aegu ootama. Need tarbetud võbelused lisadavad argumente neile, kes otsivad põhjust, miks Ukrainale vajalikke relvi mitte saata.
Milneti foorumis tuleb mingi soga ekraanile. Kellelgi veel?
phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/bbcode.php on line 483: preg_replace(): The /e modifier is no longer supported, use preg_replace_callback instead
Keegi admin on neil PHP versiooni uuendanud ja phpBB ehk foorumimootor on iidne versioon ning uuendamata neil. Küll korda teevad mõne päevaga, oleneb, kui sõbralik admin on.
UKRAINA PÄEVIK 31.05: Ukraina väed on tõenäoliselt lahingutega taandumas Severodonetskist ning piirnevatest küladest kagus - päeva alguse seisuga jõudsid vene okupandid umbes 50% Severodonetski territooriumile, hiljem võis see number suureneda. Mõnevõrra võisid vene üksused edeneda ka Lõmanist kagusse ning Kõšuvahhas Popasnast põhja pool. Hersoni oblastis jätkub madistamine Davõdiv Bridi kandis ja ukrainlaste sillapea saatus pole selge. Mujal on olukord stabiilne ja oluliste muutusteta.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - okupante likvideeritud 30500 (+150), tanke 1358 (+9), soomukeid 3302 (+20), suurtükke 649 (+6), raketiheitjaid 207 (+2), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 208 (+1), helikoptereid 174, droone 515 (+8).
1) Harkivi ümbruses on nagu läänerindelgi - muutusteta. Vene üksused sooviksid ehk tagasi Harkivi linna piirile liikuda ning ukrainlased neid jällegi Belgorodi oblastisse välja peksta, kuid seni ei Suuda kumbki osapoole oma tahet peale suruda ja aktiivset lahingutegevust seal ka ei toimu. On tulelööke, kuid mitte enam massiivselt ja nende mõju on tõenäoliselt piiratud.
2) Izjumi operatiivsuund hoiab samuti endist vormi - tulelöögid rindejoone ulatuses olulisemate teedega piirnevate külade pihta. Velika Komõšuvahha, Barvinkove poole suunduv tee, Dovgenke küla, mille servast on vene okupandid eelmisel päeval eemale pekstud. Pealetungikatseid vene üksuste poole enam ei olnud. Grupeeruvad ümber ja loovad tingimusi uuteks pealetungitegevusteks.
3) Lõmani piironnas jätkasid vene okupandid liikumist linnast kagusse ukrainlaste positsioonide suunas. Mõningatel andmetel võib olla venelaste poolt võetud Staryi Karavan ja Dibrova külad. Niisugusel juhul on ukraina üksusi seal ainult Ozernes ja nad peaksid peagi üle jõe ära liikuma, kust oleks looduslik tõke ees. Ühelt poolt on vene üksustel seal keerulisem Slovjanski suunal peale tungida või luua piiramisrõngast Severodonetski-Lõssõtšanski piirkonnale. Teisalt on jõele kaitsepositsioone võttes ukrainlastel hiljem keeruline ka vastu rünnata. Hetkel on nad siiski ilmselt sundolukorras. Natuke laiem probleem on see, et Slovjansk hakkab olema laskeulatuses. Öösel lendasid sinna Iskander raketid, aga suurtükimoona kiputakse rohkem kulutama, kui mõni üksik lask. See pole hea perspektiiv.
4) Severodonetsk ise pole ümber piiratud - see tähendab, et ukraina üksustel on seal mingi manöövri võimalus. Mis kagupoolseid külasid - nt. Borovske ja Voronove - puudutab, siis sealt ei õnnestunudki okupantidel läbi murda, kuid Severodonetski hõivamise korral jääksid need ära lõigatuks - seetõttu on tõenäoline taandumine ka nendelt aladelt. Olukord ei paista ilus, kuid mitte ka väga traagiline, kuna teisel poole Donetsi jõuge Lõssõtšanskis peaksid ukrainlastel olema paremad kaitsepositsioonid loodusliku tõkke ja kõrgendiku tõttu. Severodonetski poole peal on kahe linna vahel suur tööstusala. Vaevalt hakkavad ukrainlased seal samasugust võitlust pidama nagu Azovstalis, aga see tööstusala on ohtlik, kuna tegu on keemiatööstusega. Aeg ajalt saavad seal mingid happetsisternid pihta ja siis levib oranži mürgist suitsu.
5) Lõssõtšanski lõunasuunal käivad ilmselt lahingud, kuid olukord stabiilne - see tähendab, et muutusi pole täheldatud. Toškovka on ukrainlaste käes ning venelased pole kaugemale edenenud.
6) Bahmuti ja maantee lähistel ning Popasna ümbruses on nii, et Komõšuvahhas, mis on Popasnast otse põhjas, on venelased suutnud pisut edasi liikuda - võtta kontrolli alla ehk pool külast, kuid kõikjal mujal on rinne stabiilne, Kuigi võitlus käib. Võitlus on maruline väga jõhkra kaudtule all. Kogu see Lõmani-Severodonetski-Popasna kolmnurk karjub mingisuguse pika ulatusega tulejõu järele.
Sealt alla ehk lõuna suunal Donbassi rinde ulatuses pole erilisi muutusi - tulelöögid, Avdiivka osas pole venelased suutnud edeneda, samuti pole nad edenenud Marjinka pool, mis on mõlemad Donetski lähedased piirkonnad. Midagi on ukrainlased arvatavasti tabanud Donetskis, sest kunagise "kaitseminister" Girkini teatel olla toimunud suur genotsiid.
7) Zaporižžja rinne on muutusteta. Vanad T-62 tankid pole teadaolevalt kuhugi liikunud. Neid on sinna mööda raudteed kuhjatud, aga võimalik, et lihtsalt kaitseliini tugevdamiseks.
Melitopolis on mureli hooaeg, kuid farmeritel on keelatud murelit ise müüa - okupandid soovivad kõik kokku koguda ja ise realiseerida ning siis ehk antakse mingi rahanatuke ka. Varastamine jätkub ning sellisellt toimetades on seal varsti võimalik ainult kolhoosikord kehtestada, sest oma ettevõtet pole mõtet pidada, kui kõik käest ära võetakse. Vene okupantsioonivõim rikub ja on alati rikkunud kõige olulisemat ettevõtlust ja majandusarengut soodustavat põhimõtet, milleks on eraomandi puutumatus. Ilma selleta kaob igasugune initsiatiiv ning alles jääb virelemine ja humanitaarabi ootamine. See üldiselt iseeloomustab kõiki piirkondi, mida Venemaa on lähi- ja kaugemas minevikus okupeerinud - null majandusaktiivsust, palju abiraha, mis kaob musta auku, häda ja viletsus.
8 ) Hersoni oblastis jätkub mingi toimetamine Davõdov Bridi kandis - sild on õhku lastud, mille venelased enne ukrainlaste läbimurret mineerisid. Seega natuke arusaamatu, kes ja milliseid positsioone seal veel hoiab. Ukraina peastaabi teatel püüavad venelased jõekallast mineerida. Samas näidati videot, kus ukrainlaste tehnika vurab teisel pool jõge. Hetkel segane lugu, kuid selge see, et vene okupantide heaolu on seal kõvasti kannatada saanud.
Mis saab edasi, on suur küsimärk. Laias plaanis muidugi ilmselt mitte, aga detailides küll. Palju sõltub, milllise seisus on Severodonetskist väljatõmmatavad üksused ja kas nad tõmbuvad välja või jätkavad seal võitlust. Milliseks kujuneb olukord Bahmuti-Lõssõtšanski maantee piirkonnas ja Lõmanist edasi - kas tekib ületamatuid raskusi Lõssõtšanski-Severodonetski varustamisega. Ja muidugi lõpuks, mis pole sugugi vähemoluline - kuidas see lubatud välisabi ikkagi kohale jõuab. Sellest on korduvalt kõneldud, et kui suurekaliibrilisi raskerelvi hakatakse tilgutama pisikese jao kaupa, siis ei saavuta need muud, kui stabiliseerivad olukorda. Ukrainlastele deokupeerimise võimaluse andmiseks peab kohale jõudma korraga suurem partii korralikke suurtükke, võib olla midagi veel lisaks. Väidetava vene sõdurite madala moraali ja koertesöömise taustal pole siiski veel kaugeltki käes olukord, kus nad sõdimisest loobuksid.
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (01.06). Kommentaarides on ISW ja DeepState lingid.
Kõige suuremad muutused on toimumas Severodonetskis, kus Ukraina üksused on linnast taandumas Lõssõtsjanskisse, mis asub kõrgustikul ja mida on kergem kaitsta. Kindlasti raske otsus ukrainlaste jaoks, aga pikemas perspektiivis on mõistlikum püüda oma väeüksusi säilitada kui et riskida nende puhul Mariupoli saatusega. Lõssõtsjanskit on Venemaa armeel juba palju raskem vallutada, sest selleks tuleb forseerida Donetsi jõgi (eeldusel, et lahkuvad Ukraina väed lased lõpus õhku olemasoleva ületuskoha). Ukraina poole jaoks on antud kontekstis oluline, et säiliks Lõssõtsjanski ühendus Bahmutiga. Kindlasti üritavad Venemaa armee üksused linna lääne poolt ümber piirata, aga kerge ei saa see nende jaoks olema.
Mujal rinnetel on vaiksem, väidetavalt loob Ukraina pool nii lõunas kui põhjas eeldusi selleks, et mingi aja pärast üritada suuremate vasturünnakute läbiviimist, aga hetkel on ukrainlaste endi info põhjal takistuseks raskerelvastuse nappus, et mobiliseeritutest moodustatud ja väljaõppe lõpusirgel olevaid üksusi rindele saata.
Ukrainlaste andmetel on nad üle saamas vahepealsest laksemoona kriisist seoses suurtükkidega standardiga 152 mm. Nüüd on rinnetele jõudnud omajagu 155 mm haubitsaid ja nende tegevuse mõju on tuntav, aga seda kõike on veel ilmselgelt vähe, et neutraliseerida Venemaa armee üleolekut kaudtule andmise võimaluste osas.
Relvastus. Sellega seoses on huvitav info seoses Itaalia päritolu 155 mm haubitsatega FH-70, millest ukrainlased räägivad võtmes, et need teevad juba rinnetel tööd. Kuigi neid pidi andma Itaalia, siis fotodel olevatel haubitsatel oli teistsugune markeering ja siis oli nuputamist palju, et kes need siis ikkagi andis. Tuleb välja, et Eesti andis, ilma suurema kära ja rusikatega rinnale trummeldamiseta, õpetati kiirelt ukrainlased neid ka kasutama ja neist haubitsatest on praegusel hetkel seal palju abi. Vähe juttu ja palju kiireid tegusid - see on meie riiki iseloomustanud selles sõjas Ukraina abistamisel. Respekt minu poolt.
Haubitsatest veel. Prantslased annavad täiendavalt liikuvsuurtükke Caesar, slovakid annavad 8 liikuvsuurtükki Zuzanna 2. Itaallastelt tuleb haubitsaid FH 70. Sakslaste sõnul on lõppemas väljaõpe PzH 2000 kasutamiseks, mida annab Holland. Nii et miskit tilgub järjest, aga suurem muutus selles vallas peaks siis teoks saama, kui ükskord peaks rinnetele jõudma suurem kogus USA liikuvsuurtükke M109 Paladin. Aga millal see ükskord teoks saab, ei oska keegi prognoosida.
Kirjutasin eile eraldi postituse USA mitmikraketiheitjatest, aga Delfi lugejatele kordan siin mõne sõnaga üle. Ehk siis komplekt koosneb laskeseadmest ja kassettidest, mis on olemas erinevate rakettide laskmiseks - lased ühe kasseti tühjaks ja saad selle kiirelt vahetada uue kassetiga. Laskeseadmeid saab paigutada kas roomikutega sõiduvahenditele või ratasel sõiduvahenditele. Viimast kutsutakse mobiilseks variandiks ning selle kohta ongi sõnaühend Himars - High Mobility Artillery Rocket System. Seda saab transportida kiirelt lennukitega ja seadmelt saab lasta kas 6 raketti laskekaugusega kuni 70 kilomeetrit või ühe ballistilise raketi laskekaugusega kuni 300 kilomeetrit.
Väljaõpe käib kiirelt, tavaoludes kaks nädalat, aga ukrainlased saavad kindlasti kiiremini hakkama. USA alguses neid ballistilisi rakette ei anna (laskekaugusega kuni 300 km), aga tänasel päeval on Ukraina armeel kriitilise tähtusega võimalikult kiirelt saada juhitavaid rakette M-31, mis lendavad kuni 70 kilomeetri kaugusele tabamistäpsusega 5 meetrit, kusjuures on kahte tüüpi lõhkepäid, milles ühes on lausa 90 kilogrammi lõhkeainet. Koostöös droonidega saaks siis maha võtta Venemaa kaudtuld andvad relvasüsteemid, millest osad on tänasel päeval ukrainlaste suurtükkide laskeulatusest väljas, kusjuures raketi lennu ajal on võimalik natuke korrigeerida sihtmärgi koordinaate juhuks, kui see peaks asukohta muutma. Panen kommentaaridesse ka lingi, kuskohast saab rohkem infot selle relvasüsteemi kohta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et suure poliitilise tahte korral saaks neid mitmikraketiheitjaid hakata kiirelt rinnetel kasutama, juba mõne nädala pärast.
Droonid. Sõjaline ekspert Agil Rustamzade rääkis Venema droonidest Orlan 10, mis olevat teinud head tööd niikaua, kuni jätkus Saksamaal toodetud mootoreid, mis võimaldas droonidel palju kõrgemal lennata ja neid oli nii raskem märgata kui alla lasta. Nüüd kasutatakse Venemaa enda mootoreid, mistõttu lennukõrgust ei piisa ja neid on lihtne alla tulistada. Optika osas kasutatakse kõige tavalisemaid Jaapani laiatarbe fotoaparaate. Aga sellisel lähenemisel on oma voorus ka Venemaa jaoks - selliseid droone on odav toota ja kui nende allatulistamiseks kasutavad ukrainlased kalleid Stingereid, siis ei ole ju ka nende varud lõpmatud. Samas on Ukrainal just droonide osas suur ülekaal ja see võimaldab neil oma piiratud laskemoonavarusid palju efektiivsemalt kasutada.
Ukrainlased saavad kasutada brittide poolt antud rakette Brimstone ning neid on võimalik ka nö laserjuhtida ehk siis kas Bayraktar või RQ-20 Puma suunavad laserkiire sihtmärgile ja rakett lendab sinna kohale. Kusjuures selle Pumaga on veel see huvitav nüanss, et kui ta missioonilt tagasi lendab, siis maandumisel eralduvad tiivad, mis pannakse hiljem tagasi.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
UKRAINA PÄEVIK 1.06: Vene okupantide üksused on suutnud taas mõnevõrra edeneda Severodonetskis, jõudes võib-olla 80% linna territooriumile, kuid ukraina üksused pole veel sugugi taandumas - mõnel tänaval tehti vasturünnakuid ja ukrainlased võtsid 6 vangi. Ühe küla võtsid venelased juurde ka Lõmanist loodes. Kõikjal mujal neil edu polnud. Pealtungikatsed Izjumist surusid ukrainlased tagasi.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid järgmised: ründajaid 30700 (+200), tanke 1361 (+3), soomukeid 3343 (+41), suurtükke 659 (+10), raketiheitjaid , õhutõrjesüsteeme 94 (+1), lennukeid 208, helikoptereid 175 (+1), droone 519 (+4). Soomukeid läks seekord rohkem ja mõned suurtükid ka - küllap saadi millelegi suuremale distantsilt pihta.
1) Harkivi suund on stabiilne. Vene okupandid katsuvad mitte lasta ukrainlasi pealetungile - pidevad tulelöögid vabastatud küladele Harkivist põhjapool. Taas oli üksikuid tabamusi ka linnas, need on siiski viimasel ajal üsna erandlikud.
Keegi vahepeal kirjutas, et ukrainlased on minemas Harkivi poolt itta üle jõe Izjumi operatiivsuuna venelaste varustust läbi lõikama, aga praegu näha, et sellest ei saanud asja ja polnud ka algusest peale kinnitust, et üldse teisel pool jõge käidi. Adekvaatseks olukorrahinnanguks ei tasu sündmustest ette rutata, muidu võib eufooria kergesti varjutada tegelikkust. Ja me ju kõik sooviks, et tegelikkus oleks ilus(am).
2) Izjumi suunal on vene okupandid proovinud rünnakut kahes koridoris - piki Barvinkovele suunduvat teed lõunasse ning Dovgenke küla peale pisut ida pool. Mõlemal puhul kandsid kaotusi ja sunniti taganema. Samas tegid venelased aktiivselt õhuluuret rindega piirnevate külade kohal Orlan-10 drooniga, Ja loomulikult järgnesid ka tulelöögid Velika-Komõšuvaha ja samadele kohtadele, kus rünnakut üritati.
3) Lõmanist loodes on venelased suutnud tõenäoliselt hõivata Yarova ning ukrainlased taandusid Svjatogorskisse. SEal on nüüd umbes 10x10 km tasku Siverski Donetsi jões põhjakaldal, mis on kolmest suunast venelaste poolt umber piiratud ja neljandas suunas on jõgi. Lõmanist edelas on venelased Slovjanskist vast praktiliselt 10 km kaugusel, aga seal on vahel jõgi ja Raigorodok. Edela suunal käisid rünnakud Raigorodokist üle jõe asuvale külale Staryi Karavan, mida eile pidasin juba venelaste poolt hõivatuks. Ju pole asjad seal nii kiiresti arenenud.
4) Severodonetski olukorrakaardist hommikupoole levitatud visuaalid näitasid, et vene okupantidel õnnestus võtta kesklinnas mõned kvartalid juurde - muuhulgas hõivati SBU (julgeolekuteenistuse) kontorihoone. Sellest on tiktoki üksusel kadõrvolastel video, kus nad jalutavad üsna lõdvas ja mittetaktikalises olekus - järelikult pole lahinguolukorda lähedal. Üldiselt kinnitab see mõnede venemeelsete blogijate infot, et kadõrvolased jäetakse pigem tahapoole, kuigi nad ise reklaamivad end põhilöögijõuna.
Lõssõtšanskist lõunas Toškivka kandis muutusi pole. Mis ei tähenda tegevuse puudumist. Venelased pommitavad kõike, kus neid pole ja kuhu suutrükid ulatuvad ja tegelikult pommitavad vahel pisut iseennast ka.
5) Komõšuvahhas pole küll muutusi, kuid seal on väga aktiivne madistamine - venelased üritavad ikka seda ära võtta, ning ühtlasi suurtükitulega peksta ukrainlasi välja järgmisest põhjapoolsest külast Vrubivkast ning Bilogorivkast, mis on Bahmuti-Lõssõtšanski tee peal. Päeva lõpu seisuga neil selles osas edu polnud.
6) Avdiivkast Nju-Jorgini kasutasid venelased õhulööke lennukitelt. Seejärel proovisid arvatavasti ka siin-seal peale tungida, kuid edu ei saavutanud. Nende katsed murda ukrainlaste kaitsest läbi Lugani jõe ja Svitlodarski veehoidla kandis pole siiani vilja kandnud.
7) Zaporižžja osas on muutustega. Vasylivka piirkonda olevat toodud paljukõneldud T-64 tankipolk, mis veeretati kohale raudteed pidi Melitopolisse. Guljaipole piirkonnas lasti suurtükkidega ja purustati veel 10 maja.
8 ) Hersoni oblasti piirkonnas olid õhulöögid rindeasulatele Krivõi Rigi piirkonnas ja ka nendele, mis on Mõkolaivi suunas. Inguletsi jõel on venelased taganedes lasknud õhku 2 silda - lisaks Davõdiv Bridile ka Velika Aleksandrovka kandis. Mis on saanud ukrainlaste sillapeast Davõdiv Bridist lõunas - seda ei tea. Pole ette kantud.
9) Ussisaare ümber käib endiselt mingi aktiivsus. Ukrainalsed on teatanud, et vene Musta mere laevastik püüdis sinna mingeid raketisüsteeme paigutada ja ehk isegi raketiheitjaid. Varem on presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš väitnud, et see kõik on mõttetu, kuna saar asub niisuguses kohas, mida mõlemad pooled suudavad rakettidega katta ja kesiganes sinna midagi paigutab, see pärast põlenud rusudega jääb.
Ussisaar on muidugi oluline Odessa sadama blokeerimise seisukohast - laevateed lähevad otse selle külje all. Venemaa nõuab Ukrainalt Musta mere demineerimist, kuigi on ise mineerinud sealse akvatooriumi kallaletungi esimestel päevadel ja nende miine on leitud Rumeenia ja Türgi vetestki.
Ukrainlastele taas lubatud relvatarned kõlavad kohati mõnitamisena. USA lubatud HIMARS süsteeme antakse avalike andmete kohaselt ainult neli tükki ja neile juurde neli Mi-17 nõukaaegset kopterit. Tankitõrjerelvade ja laskemoona hulgad on küll tuhandetes, kuid nelja kahuriga ilmselt sõda võtma ei minda. Isegi väikest lahingut mitte.
Ka Poola täiendavad Krab-i liikursuurtükkide tarned, milles Ukrainaga kokku lepiti, juhtuvad väga pika perioodi jooksul, sest Ukraina soetab neid küll 60 tükki, aga tehase tootmisvõimsus on 20-30 aastas.
Lisaks mängisid muidugi mäkra nii sakslased oma sajanditehinguga - viia saksa soomukid Kreekasse, et see annaks Ukrainale muldvanad BMP-1 lahingumasinad, kui ka Šveits, mis keelas Taanil soomukite müügi ja sakslastel teatud moona tarned.
Jääb mulje, et osade Euroopa riikide lähenemine on anda Ukrainale ainult näpuotsaga relvi, nii et ära ei sureks ja saaks rääkida abistamisest, aga samas oma territooriume vabastada ka ei saaks. Kas sellega loodetakse Putini kurnata ja suunata ta läbi rääkima - sellest on keeruline aru saada. Putin ilmselt seda olukorda nii ei näe, et teda heidutatakse konflikti eskaleerimise eest. Tema on otsustanud minna peaaegu lõpuni ja paneb kogu enda kasutuses oleva ressursi eesmärgi saavutamiseks. Sel ajal teevad rahulepitajad end mõnusasti täis.
Teine murettekitav tendents on sisepoliitilised madistamised Ukrainas, mõnel pool Euroopas, aga ka Eestis, mis viivad tähelepanu sõjategevuselt kõrvale. Ainus, kes ei madista sisepoliitiliselt, on Putin Venemaal.
See ongi mõnitamine. Juhtusin eile nägema, kuidas Olaf Scholz Bundestagi ees esinedes valjuhäälselt, peaaegu et karjudes kuulutas, et me ju anname ukrainlastele 12 haubitsat, no mida te veel tahate. 12 haubitsat olukorras, kus neid oleks vaja vähemalt 10 korda rohkem, on naljanumber, mille õige nimi on tõepoolest mõnitamine. Isegi Eesti on neid ukrainlastele kordades rohkem andnud, tõsi, mitte kõige moodsamaid mudeleid, mida meil lihtsalt pole. Ja siis veel need vanarauaks kõlbavad vanad NSV Liidu aegsed BTR-id. Absurd! Ilmselt arvestasid Lääne-Euroopa liidrid (vähemasti Scholz ja Macron) tõepoolest sellega, et venelased suudavad Ukraina 2–3 nädalaga lõplikult põlvili suruda ja siis saab ehk jälle rahus äri ajada.
Kohati jääb mulje, et olukorra tõsidust ei suuda hinnata ka meie poliitikud, sest miks muidu tegeletakse parlamendis mingi asendustegevusega. Jah, ma pean vägikaikavedu nii lapsetoetuste kui ka, ja viimast eriti; venekeelse õppe lasteaedadesse sisseviimise üle praeguses olukorras kõige labasemaks asendustegevuseks, mille ainus eesmärk on valitsuse kukutamine ja koos sellega sisepoliitilise ebastabiilsuse tekitamine. Ja seda olukorras, kus ka meie saatus ripub juuksekarva otsas. Pole kahtlustki, et kui Venemaal oleks tõepoolest nende esialgne sõjaplaan õnnestunud, siis toimunuksid hiljemalt 9. mail nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal massilised ja tõenäoliselt ka vägivaldsed meeleavaldused ning Pihkva dessantdiviis oleks kõrgendatud valmisolekus sissetungiks „ahistatud“ rahvuskaaslaste kaitseks. Ja selle vastu poleks aidanud mitte mingi NATO heidutus ega praeguse sõjaväelise kontingendi kohalolu. Ei aita praegugi – vt ja kuula usutlust kaitseväe juhataja Martin Heremiga eilses esimeses stuudios.
Ah et kuidas ma julgen nii püha asja, nagu lastetoetused asendustegevuseks nimetada? Aga vot just selle pärast, et meie rahu tagatis on hetkel mitte NATO ja ammugi mitte Saksamaa ja Prantsusmaa, vaid Ukraina ning kui ukrainlased seda sõda ei võida, siis oleme meie järgmised. Siis aga pole varsti enam kedagi, kes sünnitaks või kui isegi on, siis ma tõesti soovin, et jäägu need mõnikümmend või mõnisada last parem sündimata, kui et nad jõuaksid vaevalt ilmavalgust näha ainult selleks, et barbarite pommide ja mürskude all hukkuda ja mõnitatud saada. Ja sellise õõvastust tekitava stsenaariumi valguses on igasugune sisepoliitilise ebastabiilsuse tekitamine ja selle õigustamine vastustundetu, et mitte öelda kuritegu
Niinimetatud euroopa ei tunne muret, sest halvima stsenaariumi korral jääks poola neile nagunii puhvriks vahele ja soome- rootsi vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. Üldiselt on saksa üle tõesti häbi- kunagine tugev riik, mille toodang made in germany sildiga oli kvaliteedi esirinnas ja mis nüüd on pehmode valitsejate tõttu täielik kloaak. Aga eks vanasõna kehtib- oma särk on ihule ligemal. Ma asendaksin sõna särk sõnaga perße. Ja eestist pole mõtet rääkidagi- 30a on kestnud vaid erakondade vaheline kaklus ja selle tagajärjel on meil majandus perßes, palgad naeruväärsed ja hindadest pole mõtet rääkidagi
Sakslaste puhul pole sadade aastatega midagi muutunud - puhas "realpolitik". Ratsionaalne, arvestav. "Erisuhe" moskoviitidega on emotsionaalne armulugu vaid üksikute sakslaste jaoks, enamus näeb vaid odavaid tooraineid, mis aitavad Saksa tooteid parema marginaaliga müüa. Seejuures ei üritatagi Vene-sõltuvuse laiemat mõju mõista.
Eesti osas ma küll nii pessimistlik poleks. Mis mõttes majandus pekkis on? Kas mingi nähtamatu-kuulmatu pankrottide laine on üle käinud ja sajad tuhanded on töötud? Ma vaataks arengut ikkagi endise NL kontekstis, kust me tuleme. Selle seltskonnaga võrreldes on meil ikka väga hästi läinud. Kui ei usu, soovitan Moldovat, Gruusiat ja Vene kolkarajoone külastada. Kui oleks korra s*taga kaetud Vene "föderaaltrassist" üle sõitnud, kaob siseriiklikul teemal vingumise isu mõneks ajaks ära.
Vahele pistena grusiinide kohta - Lähed sinna ja hiinlased ehitavad sildasid ja teid. Küsid, et mis värk on, siis kohaliku käest saad vastuseks, et näed, hiinlased lihtsalt täitsa tasuta tulevad ja teevad aga ainult tingimusel, et nende enda töömehed teevad. Ja siis vaatadki, kuidas on terve linnatäis hiina töölisi, isegi foorireguleerijad ehitusel on hiinlased. Miski tore uus viis, kuidas maailma vallutada tegelt, me teeme tasuta silla teile, saadame omad poisid peale :D
Mis majandus on eestis? Bolt? Wolt? Riik, kus tekivad vaid lageraielangid? Vajatakse 2000 rekajuhti, otsime neid afganistaanist, elektrit ostame ülikallilt börsilt, "kartellivabad" kütusemüüjad- see on meie majandus? Mida me ekspordime, et riigile raha sisse tuua? Eesti energia raporteerib hiigelkasumitest, mis meie maksumaksja taskust tuleb- siseriiklikult ringlev raha on surnud raha- ühest taskust teise tõstmine ei loo raha juurde, eksport loob.
Ja saksamaa- Teutooni ordu on kauge minevik, riik on täis kebabimüüjaid, sõjavägi juba kaua alarahastatud ja vireleb, kardetakse rinda ette lüüa ja venele koht kätte näidata, kardetakse olla liider, sõnaõigust omav ja tegusid näitav suurriik teiste hulgas... või palju neid suuri seal euroopas peale ukrainat ongi. Poola julgeb öelda ja mõelda, leedu ei karda vante, soomlased külma kõhuga, britid teevad tegusid, aga saksamaa puhkab jalga, mõtleb, kaalutleb, hoiab nahka. Scheisse mitte riik.
Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 2.06: Severodonetskis on toimunud vene okupantide edenemine, kuigi ukraina üksused panevad seal vastu. Kuna linnast kaguosas Borovske külas venelaste pealetung ebaõnnestus, siis ilmselt pole ukraina väed veel taandumist teisele poole jõge alustanud. Vene okupandid jätkavad pealetungi Lõmani ümbruses ja on suutnud oma tulelöökidega tappa Svjatogorski kloostri ülema ja mõned mungad. Hersoni oblastis on seevastu ukrainlased närimas end pisut sügavamale Krivõi Rigi ja Hersoni vahelisel alal.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajaid 30850 (+150), tanke 1363 (+2), soomukeid 3354 (+11), suurtükke 661 (+2), raketiheitjaid 207, õhutõrjesüsteeme 95 (+1), lennukeid 210 (+2), helikoptereid 175, droone 521 (+2).
1) Harkivi ümbruses on peamisteks sündmusteks tulelöögid linnast põhja ja kirde suunal, kus asuvad ukrainlaste poolt hiljuti vabastatud asulad. Vene okupandid püüavad ukrainlaste pealetungi tõkestada ning see on hetkel ka seiskunud. Samal ajal proovitakse tulelöökidega tekitada soodsamaid olusid, et vabastatud külasid tagasi vallutada.
2) Izjumi operatiivsuunal polnud seekord pealetungikatseid, aga oli rohkesti suurtüki ja raketiheitjate tuld praktiliselt kogu sealse rindejoone ulatuses - alates Velika Komõšuvahast ja kuni Dovgenke ja sealt veel üle Izjumi-Slovjanski maantee asuvate asulateni. Muutusi hetkel pole.
3) Lõmani suunal jätkavad vene okupandid rünnakuid aladele, mis jäävad Lõmanist loodesse - seal on suurim asula Svjatogors, kus asub klooster. Ilmselt on vene üksused suutnud edeneda külades, mis piirnevad Svjatogorskiga. Vene suurtüki ja raketitulest ei jäänud puutumata ka kloostrimüürid - tapeti üks kõrgema seisuse vaimulik - kloostriülem ja mõned mungad, veel mõned said haavata. Russkij Mir on juba hävitanud suure hulga kirikuid ning nende pommitamiste ohvriks on langenud ka vaimulikke. Üks põhjustest, miks Ukraina õigeusu kirik kuulutas välja oma iseseisvuse Moskva Patriarhaadist ja Vene õigeusu kirikust, on ka asjaolu, et patriarhh Kirill pole kolme kuu jooksul teinud ühki kaastundeavaldust ukrainlastele seoses inimkaotustega ja isegi vaimulike kaotustega. Samal ajal on ta tegelenud vene okupantide õnnistamisega. Sellega on Moskva kirikupea sisuliselt kuulutanud end ülejäänud vaimuliku (nii kirstlaste, kui kõigi teiste usulahkude) maailma silmis moraalseks pankrotiks.
4) Vene okupatsiooniväed laiendasid oma kohalolu Severodonetskis, hõivates südalinna olulisemad kultuuri ja võimuobjektid. Samal ajal korraldavad ukrainlased neile seal linnalahinguid ja varitsusi ning kinnitus sai ka vangide võtmine, kellega tehtud videod on avaldatud. Ukraina väed kontrollivad pealmiselt vaid tööstusrajooni ja veel mõndasid kvartaleid selle Ümber. Severodonetksist kagus on ala ukrainlaste käes, kuigi Voronove külast on nad taandunud. Borovkses löödi venelaste pealetung tagasi ning see tähendab, et selle päeva jooksul ukraina vägi veel ei taandunud teisele poole jõge, kuigi mingil hetkel võib see vajalikuks osutuda.
Lõssõtšanskist lõunas proovisid venelased toetada maaväe rünnakuid õhust, kuid hetkel tulemusteta.
5) Bahmuti maantee piirkonnas ja Popasna ümbruses on vene okupantidel olnud pisut edu Komõšuvahha asulas, kus nad on suutnud mingi osa sellest hõivata ja seal pisut kanda kinnitada, aga teisel pool seda ala Bilhorivka ja Nahirne kandis on ukraina väed suutnud venelasi minema suruda ja Bahmuti-Lõssõtšanski maanteest kaugemale. Ega see tee hetkel väga sõidetav polegi, sest vene üksuste läheduse tõttu lastakse sinna miinipildujatest ja kõigest, mis võimalik.
6) Avdiivka ja Marjinka kandis Donbassi rindel on oluliste muutusteta, mis ei tähenda, et seal oleks vaikne olnud. Taaskord on venelased kasutanud kogu rinde ulatuses kogu oma arsenali ja ka õhurünnakuid. Jälle sai surma mitu tsiviilisikut ja mitmeid ka haavata. Ainult sellel kitsal lõigul on on Venemaa kallaletungist alates hukkunud ligi 500 tsiviilisikut ja mitu korda rohkem saanud vigastada. Ja selles numbris pole Volnovahha ja Mariupoli lnnade kaotusi, mis on teises suurusjärgus ning hetkel pole okupantide tegevuse tõttu ka hinnatavad.
7) Zaporižžja rindel lastakse muudkui Guljaipole asulat. Sellest ida pool toimus mingi väikepealetungiüritus, mis osutus luhtaläinud katseks. Vassylivka kandis blokeerivad okupandid inimeste lahkumist okupeeritud aladelt ja ei luba sealt ka puu ja köögivliju viia müügiks Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. Kõik saadused soovitakse ju viia Krimmi ning Venemaale, nende eest suures osas maksmata. Nii jätsid farmerid kogu oma Kauba sinna ajutise kontrollpunkti juurde. hunnikusse. Oli ka teade, et kehva varustatuse tõttu kannatavad vene sõdurid üritavad end ukraina farmeritele tööle pakkuda maasikakorjajatena.
8 ) Hersoni oblasti piirkonnas olid tulelöögid põhjasuunal ning Hersonist läänes Mõkolaivi suunas ukrainlaste kontrolli all olevatele küladele. Oblasti keskkohas on okupandid üritanud õhku lasta mingit olulist transpordiinfrastruktuuri, mida ukrainalased võiksid vastupealetungi käigus kasutada. See vastupealetung vaikselt käib ja edeneb. Davõdiv Bridi peetakse ukrainlaste kontrolli all olevaks, nad on edenenud Inguletsi jõest ca 10 km kaugusele ning venelased on Kostromka kandis kaitses. Samal ajal vabasstasid ukrainlased täiendavalt mõned külad jõe kaldal. Ehk siis toimub sillapea laiendamine.
Ukrainas analüüsiti, kuigi kaugele saab USA poolt lubatud HIMARS ja MLRS süsteemidega lasta. Ootavad põnevusega neid. Poola ka tegi sellele kaubaartiklile megatellimuse. Bayraktar tuli ka taas pilti pärast seda, kui leedukad suutsid korjandusega koguda Bayraktari ostmiseks vajaliku summa. Türgi ettevõte tegi aga sellise nalja, et keeldus rahast, teatas, et annab drooni Ukrainale tasuta ning saadud raha suunab tagasi ukrainlastele mõeldud humanitaarabile. Venemaa esindajad peksavad jätkuvalt segast Musta mere viljablokaadi teemal. Nagu kunagi kellelgi küsimusele kommentaarides vastasin - kui Venemaa arendab vilja blokeerimise globaalseks probleemiks, siis asub kogu maailm sellega tegelema. Naftatootmises on OPEC juba nõus mahtusid suurendama, et Venemaaa väljalangemist sellelt turult mingil määral katta. Asjad ei toimi küll kohe ja kõik korraga, aga küllap see majanduslik pilt hakkab Venemaale varsti selginema ja vaevalt, et ta pilvitu saab olema. Lääneriikide liidritelt on tulnud ühemõtteliselt toetavaid avaldusi Ukraina suhtes ning mitmeid kinnitusi, et tehakse tööd Venemaa strateegilise kaotuse teoks saamise nimel. Sammas teatas USA suursaadik Kiievis, et Ukraina saab ise otsustada, kui kaugele ta ameeriklaste antud rakettidega laseb, vasavalt rindel kujuneva olukorra otstarbekusele. Otsustav lahing jätkub, ees on mitmeid raskeid päevi ning üsna varsti saab selgeks, kuivõrd suure potentsiaaliga on võitlust jätkava vene armee ründevõime.
Aitäh Igor!
Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (03.06). Kommentaaride osas on ISW ja DeepState lingid.
Rinnetel on olukord sarnane eelnevatele päevadele - kõige kuumem piirkond on Luganski oblast, eriti Severodonetsk, kus Ukraina väed tegid venelaste jaoks üllatava vasturünnaku ja nad võtsid omajagu linna tagasi. See näitab, et antud linnas on taandumine olnud Ukraina jaoks teadlik valik, et vähendada enda kaotusi ja võimalusel suurendada vastase omasid. Kui kaua nad neid positsioone hoida kavatsevad, pole teada, aga sellel on kindlasti hind inimeludes. Pikemas perspektiivis paistab, et Severodonetskist taandutakse, aga Lõssõtsjanskit kavatsetakse kindlalt hoida. Loomulikult sõltub see ka olukorrast linnast lääne pool, sest kui tekib oht piiramisrõnga sulgumiseks, on tõsine mõtlemiskoht, aga tänasel päeval seda ohtu veel pole. Lõssõtsjanskis teevad tööd Austraaliast saadetud haubitsad M777, nii et need relvad on töös ka kõige kuumemates punktides ning teisalt on see märk sellest, et seda linna kavatsetakse enda käes hoida pikalt.
Kuna Venemaa on oma parimad üksused koondanud Luganski oblastisse, on Ukrainal võimalus avaldada survet nii lõunas kui põhjas, samas tänasel päeval ei ole neil veel raskerelvastust, mis võimaldaks suuremamahulisi vastupealetunge, samas, kui nad seovad ohu loomisega täiendavalt Venemaa väeüksusi, on miinimumplaan täidetud.
Lugesin eile mitmete eestlaste küllaltki negatiivseid tekste olukorrast rinnetel, kas mõjutas neid inimesi kohalik poliitiline olukord või mis, ei teagi, aga suures plaanis on viimastel nädalatel pidevalt sarnane olukord püsinud, kus Venemaa üritab forseeritult Luganski oblastit täielikult okupeerida, kandes suuri kaotusi ning nii kurb kui ka see ei ole, siis ägedate lahingute faasis kannavad arvestavaid kaotusi ka ukrainlased. Venemaal on siiani veel ülekaal nii mitmikraketiheitjate kui suurtükkide osas, laskemoona jagub ja teisest maailmasõjast tuttav nn tulevalli kasutamine võimaldab teatud lõikudes aeglaselt edasi liikuda. Ainuke, mida Ukraina teha saab, on võimalusel kaitses manööverdada, teha täpselt ajastatud kontrarünnakuid, kulutada vastast ning võita aega seniks, kuni saavad välja õpetatud meeskonnad lääne raskerelvastuse kasutamiseks. Ideaalis oleks võinud see kõik Ukrainal juba olemas olla ja siis oleks seis rinnetel teine, aga me teame ju hästi, et mis poiss see Oleks on rahvasuus.
Relvastus ehk siis eelmise lõigu laiendus. Eile lugesin kohalikust meediast ärritusest kantud juttu, et USA annab järjekordse toetuspaketi raames (see ei ole land-lease) ainult neli mitmikraketiheitja kompleksi HIMARS ehk siis varianti, kus laskeseade on ratastel sõiduvahendil. Tahaks öelda selle kohta ainult tuntud fraasi, et "Rahu, ainult rahu!". Minuni jõudnud info kohaselt on need neli kompleksi juba pikemat aega Euroopas ja neid kasutatakse ukrainlaste väljaõppeks. Sellisel kujul väljakuulutamine oli USA poolt teadlik sõjalis-poliitiline liigutus, et Venemaa võtaks edaspidi teadmiseks, et ukrainlastel saavad need süsteemid kindlasti olemas olema. Koguste puhul on selge ka see, et USA ei hakkaks nelja HIMARSiga ukrainlasi narrima, pigem räägima kas 18 või 36 HIMARSist. Ja siin läheb mäng huvitavamaks, sest Poola teatas paljudele ootamatult, et nad tellivad USA-st 500(!!!) HIMARSit olukorras, kus neil siiani need raskerelvad üldse puudusid. Taibukad lugejad (ja minu postituste lugejad on taibukad inimesed) oskavad otsad kokku viia.
Nagu kirjutasin, et kõige tähtsam oli uks lahti teha ja kiirelt peale USA teadet tuli omakorda info UK-st, et nemad annavad mitmitraketiheitjaid, mis on paigutatud roomikitega veermikule. Jutt siis relvasüsteemist M270 MLRS, kus on korraga kaks laskeseadet, mis võimaldab tulistada järjest kuni 12 juhitavat raketti M-31. Tulejõudu on rohkem, mobiilsust vähem. Mitmikraketiheitjate teema lõpetuseks selline infokild, et hakati neid relvasid välja töötama just Nõukogude Liidu suurtükkide vastu võitlemiseks ja nüüd nad saavad seda tööd siis teha NSVL-i õigusjärglase vastu. Liigub infot, et sakslased plaanivad anda neli mitmitraketiheitjat MARS II, mis on M270 MLRS-i nn Saksamaa versioon.
Haubitsad. Liigub info, et USA üritab Euroopast kokku koguda võimalikult kiiresti ja palju liikuvsuurtükke M109 Paladin, et neid anda Ukrainale ja siis asendada need liikuvsuurtükid nendega, mis on laevadega üle ookeani Euroopa poole teel. Selles konteksis tuli info Belgiast, et nemad annavad Ukrainale neid liikuvsuurtükke. Saksamaa kantsler kordas üle, et Ukraina saab 12 tipptasemel liikuvsuurtükki PzH 200 ja meeskondade väljaõpe on lõpusirgel. Loodame parimat.
Ukraina tellib Poolast täiendavalt (lisaks 18-le, mis on reaalselt olemas) 60 liikuvsuurtükki AHS KRAB, millel on Lõuna-Korea liikuvsuurtüki K-9 Thunder veermik (Eesti kaitseväel on K-9 liikuvsuurtükid) ja brittide liikuvsuurtüki AS-90M Braveheart torn. Tehingu maksumus on suurusjärgus 700 miljonit eurot ja see on osaliselt ka tulevikku suunatud leping, et tugevdada nende riikide vahelist sõjalist koostööd. Sellesse konteksti sobib hästi info, et Ukraina ja Poola soovivad luua ühisfirmat, mis hakkaks erinevaid relvasüsteeme nii arendama kui tootma ning selles osas on Ukrainal know-how'd omajagu (kasvõi näititeks Stugna ja Neptun), aga olusid arvestades oleks nende arendamine ja tootmine Ukrainas lähiajal problemaatiline.
Droonid. Ukrainlased panid oksjonile Eurovisiooni lauluvõitluse auhinna, liivaga töödeldud klaasist 50-ndate stiilis mikrofoni kuju ning saadud 900000 euro eest saab Ukraina armee osta ukrainlaste endi valmistatud droone PD-2 (lisan lingi selle kohta kommentaaridesse). USA andis teada kavatsusest tarnida ukrainlastele neli drooni MQ-1C Gray Eage (tõsi, seal on vist vaja veel ka täiendavat seadusandjate nõusolekut) ja need oleksid juba lahingutes suureks abiks, sest suudavad kanda kuni 800 kilogrammi lasti, milleks võivad olla erinevad raketid ja eriti efektiivsed oleksid need droonid Venemaa ründekopterite vastu võitlemisel. Kuna nii need droonid kui ka Bayraktarid on ehitatud vastavalt NATO standarditele, on nende droonide juhtimine väga sarnane ja ei nõua ukrainlastelt eraldi pikemat väljaõpet, küll aga võib juhtuda, et nende droonide juhtimiseks vajalikud seadmed jäävad kas USA-sse või Euroopasse NATO-sse kuuluvate riikide territooriumitele ning ukrainalsed pead oma tööd sealt tegema.
Sakslased lubasid anda õhukaitsevahendeid IRIS-T SL, mille kohta on öeldud, et see on õhukaitseseadmete BMW ehk siis absoluutne tipptase, mis võimaldab tabada sihtmärki kuni 20 kilomeetri kõrgusel ja 40 kilomeetri kaugusel laskeseadmest. Taas on jutt nelja laskeseadme tarnimisest ning väljaõpe pidavat juba käima, aga selle süsteemi tundmaõppimine on juba pikaajalisem protsess, seda nädalatega selgeks ei saa.
Aitab tänasest relvadest, aga antud sõja kontekstis on see väga oluline teema, sest ilma moodsa lääne raskerelvastuseta Ukrainal ei ole lootust Venemaa vastu minna suuremahulistele vasturünnakutele ja nii on kogu selle relvatemaatika kontekstis hakatud rääkima sellest, et Ukraina armee võiks olla valmis suuremate rünnakute läbiviimiseks augustis. Eks me kõik tahaks ju Ukraina kiiremat edu, aga lähinädalatel peavad nad veel tõrjuma Venemaa rünnakuid nii Donbassis kui mujal ning väga keerulised ajad tuleb veel enne üle elada, kui on lootust suuremale vastupealetungile minna.
Viimastel nädalatel on väga asjalikuks muutunud ISW (Insitute for the Study of War) igapäevased ülevaated, kus on järjest rohkem analüütilist komponenti ja vähem tuima külade nimede üleslugemist, mis lahingute käigus on kas tagasi võetud või ära antud. Seega soovitan neid ülevaateid lugeda iga päev, samas kui ma ise teen edaspidi juunis ülevaateid kolm korda nädalas - esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. ISW ülevaadetele lisaks DeepState kaart ning saate endid kenasti sündmuste arengute kursis hoida. https://deepstatemap.live/#9/49.8123/36.0269 https://www.unmannedsystemstechnology.com/.../pd-2-uas.../ https://www.thedrive.com/.../germany-to-deliver-iris-t... https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Aitäh Teet!..
See IRIS-T SLM (just SLM!) ei ole nüüd küll teab, mis äge mõõk, millega taevast puhtaks lõigata. Vähemalt paberi peal on venelaste S400 siiani siiski tippude tipp, ükskõik, millist SAM'i vaadata + veel oli kaks korda odavam ka. Sakslaste oma on pigem sinna venelaste s300 kanti jääv, vahemaad vaadates, kuigi isegi s300 laseb kaugemale - täpsuse kohta ei oska midagi öelda.
Siiski, igasugune keskmaa rakett on parem, kui üldse mitte midagi, kui uudiseid uskuda, siis antakse 500 raketti ka nende IRIS asjadega kaasa. Kui mitte enamat, siis saab vähemalt pealinna ümbruse nendega ära kaitsta.
UKRAINA PÄEVIK 3.06: hoolimata rasketest lahingutest pole ukraina üksused ühelgi operatiivsuunal viimastel päevadel ja ka möödunud ööpäeva jooksul märkimisväärselt taandunud. Mingil määral on kujunenud välja jõudude tasakaal rindel, mida kumbki osapool üritab teatud kitsastes lõikudes enda kasuks pöörata. Severodonetsk pole loovutatud, kuigi Venemaal kuulutati selle peatset võtmist pea kuu aega tagasi.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - ründajaid 30950 (+100), tanke 1367 (+4), soomukeid 3366 (+12), suurtükke 661 (+14), raketiheitjaid 207, õhutõrjesüsteeme 95, lennukeid 210, helikoptereid 175, droone 535 (+14).
Selliste andmetega ei saa kõnelda väga märkimisväärsetest kaotustest muude kaubaartiklite osas, kui suurtükid (2+ patareid) - võimalik, et mõni järgnev sündmus on sellega seotud.
1) Harkivi operatiivsuunal on käinud jõukatsumine ning lokaalsed intensiivsed lahingud. Ukraina peastaabi ülevaade kirjutab, et lisaks arvukatele tulelöökidele ukrainlaste poolt Harkivist põhjas vabastatud küladele olid vene okupandid Slatyne ja Dementiivka küladele korraldanud õhulöögid helikopteritega Mi-8. Dementiivkast on Ukraina-Vene piiripunktini kümmekond kilomeetrit ja kolm küla. Helikopterite rakendamine näitab, et venelased on seal rakendamas keskmisest suuremaid ressursse oma võimekuse piirides. Üldiselt nende puhul õhulöögid seda näitavad.
Muud allikad on viidanud, et Ternova küla päris piiri servas õnnestus venelastel taasokupeerida, kuid Ukrainlased hõivasid naabruses Vesele ja Male Vesele - neist kahest on mõnevõrra rohkem kasu, sest ened asuvad läbival teel, kuid Ternova on tupikus. Seega ei saa kõnelda kummagi poole edusammudest operatiivtasandil, pigem on taktikaline edu ühel poole ühes kohas ja teisel teises.
2) Izjumi operatiivsuunal on Ukraina teatel venelased koondanud ca 20 PTG-d pealetungi korraldamiseks Barvinkove ja Slovjanski suunal. Mingit suurejoonelist pealtungi pole veel järgnenud. Taaskord juhtus ilmselt pinnakompimine Barvinkove ja Slovjanski maantee kandis. Kuna rünnakusuundade külade nimed on samad ja tulelöökide sihtkohad samuti samad, saame teha järelduse, et seal on tegelikult seisak. Ukraina väed on suutnud Donbassi 2. rinde avamisel venelaste põhijõupingutuseks valitud Izjumi operatiivsuuna täielikult seisata ja Venemaal on siiani puudunud ressurss seal midagi teah. Samas pole võimalik väita, nagu oleks seisaks seotud venelaste huvipuudusega, sest üritusi ehk luhtaläinud katseid teevad nad seal igapäevaselt ning samadest külades - Dovgenke, Kurulka, Slovjanski suunal Bogoroditšne jne.
3) Lõmani piirkonnas selline huvitav asi, et vene okupandid lasid kaudtulega Brusivka ja Štšudrove külasid, mis asuvad samal pool jõge ning jõe suhtes samal joonel teel Lõmanist Raihorodoki suunas. Raihorodok on Slovjanski eeslinn sisuliselt, aga teisel pool jõge pealetungivast vene vastasest. Nendest tulelöökidest võib järeldada, et ukraina väed pole Lõmani sektorist taandunud, vaid püsivad seal veel sillapea kaitsmiseks. Järgmine samm oleks juba minna üle jõe. Sellel kinnihoidmisel on kaks tõenäolist põhjust - loota, et pealetungivatel venelastel saab jaks otsa ja seejärel on lihtsam alustada vastupealetungi kui pole esimese asjana vaja jõge forsseerida. Teine võimalik põhjus on Slovjanski suhtes soodsate kaudtulepositsioonide hoidmine, et mitte lasta vastast viimase võimaluseni neid võtta. Distants on seal niivõrd väike, et ka viletsama kahuriga ulatub linna tulistama. Ja me kõik teame, millega see lõpeb, kui venelastel on võimalus linna suurtükitulega üle külvata.
4) Severodonetski linna käivad lahingud. Tänavalahingute detailse kulgemise kohta on infot pigem vähe, kuid teadaolevalt pole ukrainlased linnast veel taandunud ning hoiavad mingit osa tänavavõrgustikust lisaks suurele tööstusalale.
Mille kohta on täpsemat infot, on olukord Severodonetski ümbruses. Kaguservas asuvast Metjolkine külast on ukrainlastel õnnestunud venelased eemale peksta ja tegelikult on ju terve suurem piirkond seal kagus. Mis viitab sellele, et ukrainlased ei kavatse Severodonetskist veel kohe lahkuda, muidu nad peaksid ümbruse küladest ka kola kokku pakkima ja evakueeruma, muidu jääaksid nad Severodonetski langemisel vastase kätte täielikku piiramisrõngasse.
5) Seal kus mai algul oli veel Suur-Popasnaisamaasõda on praeguseks samuti küllaltki patiseis. Tõepoolest on venelased suutnud Komõšuvahhas edeneda umbes poole küla peale, kuid Samal ajal hoiavad ukrainlased mujal rinnet ja avaldavad survet vene üksustele Bahmuti-Lõšsõtšanski maantee juurest lahkumiseks. Ukraina peastaap kirjutab, et tolles sektoris kandsid venelased suuri kaotusi - kuni 50% seal sektoris operatsioonis rakendatud üksuste tehnikast ja koosseisust. See võib olla usutav, arvestades vene üksuste seal püstitatud ülesandeid ning tegutsemisviisi. Nad on nädalaid rünnanud ja paljudes kohtades korduvalt, progress on olnud aeglnane ja selline asi lihtsalt kurnab. Kui palju Ukraina oma reserve seal rakendas, seda me täpselt ei tea. Teame küll seda, et ühestki rindelõigust ei võetud nii palju, et kusagil oleks meeletu tühimik ja katstroof tekkinud. Need takerdumised komplektis Severodonetski püsimise ja Lõmani kogu sektori hõivamise toppamisega loovad ukrainlaste jaoks soodsama strateegilise olukorra, lükates venelaste jaoks Luganksi oblasti territooriumi täieliku okupeerimise tähtaja määramatusse tulevikku, mis ei tähenda, et selle eesmärgi täitmine oleks vene okupantide jaoks täiesti ebatõenäoliline.
6) Donetski operatiivsuunal on suures osas muutusteta "läänerinne", kuigi see on tegelikult idarinne. Kestab tüüpiline olukord, kus Marjinkast NjuJorgini rakendavad vene okupandid kogu enda käsutuses olevat tulejõudu.
Okupantide seletused, et Avdiivkat vallutatakse viimased 8 aastat nn. Säästumeetodil, lubatdes vastasel lahkuda või alla anda, jäävad muidugi ebausutava propaganda valdkonda, sest rünnakuid on seal pidevalt üritatud, kud need on järjest ebaõnnestunud. Ka seekord proovidi Marjinkast põhjas Krasnogorivka kaudu diversioonigrupiga läbi imbuda, kuid see ei kandnud vilja.
7) Zaporižžja rinne hoiab viimastel nädalatel Venemaa sõja Ukrainas kõige igavama rindelõigu positsiooni. Möödunud ööpäevl selline areng, et Guljaipole pihta tuli tulelöök ja sellest idast Poltavka külast katsusid mingid diversandid taas rünnakulaadset toodet katsetada, kuid tootel said nähtavasti patareid tühjaks või läks midagi lihtsalt katki.
8 ) Hersoni oblastis andsid vene okupandid tulelööke rindasulate pihta, kust nad arvasid ukrainlasi peale tungivat. Ja hirmul on ühtpidi suured silmad, aga teistpidi on Ukraina tahe pealetungida ka muidugi suur. Vastuseks Davõdiv Bridi piirkonnas sillapea tekitamisele proovisid vene okupandid avaldada pisutt survet Krivõi Rigi suunas, kuid said pasunasse ja lahkusid soola-leivata. Hersonis endas olevat olnud juba päev tagasi vene sõduritel kaubanduskeskuses "Hullud päevad", et haarati kõike saadaolevat kaupa ja saadeti Krimmi poole teele. Sellelel on kaks võimalikku seletust. Mõkolaivii linnapea meelest tähendab see paanikat ja veneleaste peatset lahkumist. Samas võib varastamine tuleneda karistamatuse tundega - kui ollakse kindlad, et selle eest kunagi midagi ei järgne.
Peale otsese rindepiirkonna on kaardile kantud ka need kohad Sumõ ja Tšernigovi oblastsis, mida venelased mõjutavad tulelöökidega. Sumõ oblastis isegi käivad lennukitega ülelende tegemas. Lisaks korraldasid Valgevene kaitsejõud mingi arusaamatu sisuga haagi Ukraina piiri ääres, saates sinna viis soomukit ja veomasina. Võimalik et kontrolliti sellega Ukraina protseduure ja otsustamisahelat, pettemanöörvrina. Ja see manööver toimus kaugel loodes, Lääne-Ukraina kohal Lutski kandis. Kindlasti seovad need tegevused üsna suure osa Ukraina mobiliseeritud väest, et see ei sõdiks territooriumi vabastamise eest.
Ebaoluliste, kuid markantsete sündmuste rubriikis on Tiktoki vägede ülemjuhataja säutsukindral Kadõrovi visiit Moskvasse. Kadõrovi telegrammi kanalil on kõigi kõrgemate ametiisikutega tehtud standartsed videod, koos tekstiga, et kallis VEND see ja see lubas kööstööd ja viljakaid arenguid. Mõistagi sellise kohtumisgraafiku juures poleks ta peale videote tegemise muud tarka juttu jõudnudki rääkida. See paistis nagu check-in operatsioon. Miks ta sellise massikülastuse tegi - alates Šoigust kuni Vainoni - on võimalik, et oli vaja siiski midagi koordineerida, kellelgi oli vaja kellegi lojaalsust kontrollida või vajati mingite otsuste teatavakstegemiseks isiklikku kohalolekut. Putiniga koos kaadreid polnud, nii et siit võib igaüks teha kaugeleulatuvaid järeldusi.
Te lugesite just 100. päeviku sissekannet alates Venemaa täiemõõdulise kallaletungi algusest 24. veebruaril.
Kui siin foorumis on peale minu veel neid, kellel meie kahe sulesepa udujutust kopp ees on, siis soovitaks vaadata Välgatustes paar päeva tagasi ilmunud Leo Kunnase ülevaadet samadest sündmustest.
Seniks, kuni Militaar-i foorum ajusurmas on saab huviline teemat jälgida siit: http://ukrainawar.blogspot.com/?m=0
Üks aktivistidest postitab rindeteated sinna.
Venkude vastulöök sanktsioonidele:
Teil pole mingit seaduslikku alust sanktsioneerida vene minnal mitte midagi, käige mnni ja me ei arvesta teie sanktsioonidega. Lisaks viime läbi "lojaalsusprogrammi" Palun andke oma viimase kahe aasta maksutabelid ja paberid meie maksuametile kontrollimiseks.
Ühesõnaga vastulöök - maksuamet.
Ma küll ei kujuta ette, kuidas nad McDonaldsilt vms firmalt seda nõuavad, kes ütles, et me tõmbame nahhui siit maalt üldse...
Huvitav, mida täna välja kuulutatakse... Kõik on nagu juba öeldud, ametlik sõda ja mobilisatsioon ainult jäänud.
"Juba mitmendat päeva on Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov öelnud, et reedel peab Vladimir Putin „väga tähtsa kõne“. Millest? Kolm päeva tagasi kommenteeris Peskov, et Putin räägib sanktsioonidest, hinnatõusust, majandusest, Venemaa suunast lähitulevikus. Tänagi toonitas pressiesindaja üle, et see on üks väga tähtis kõne ja Putin peab selle reedel kell kaks. Üldmobilisatsiooni Peskovi sõnul välja ei kuulutata."
Erioperatsiooni lõppu ei julge isegi optimistlik mina pakkuda.
Et siis...
Putin: me ei takista Ukraina vilja tarneid, need ei ole meie, kes on Musta mere sadamad mineerinud.
Lääne sanktsioonid avavad riigi ees uusi võimalusi.
Venemaa ei lähe kunagi ainuvalitsemise teele, vaatamata Lääne unistustele.
---
Palun mulle ka neid aineid, mida ta tarvitanud on. Tundub, et neid tarvitades läheb vaja ainult lammarist auto tagaistet, et tunda ennast limusiinis, isikliku autojuhiga kulgemas läbi hunnitu rahu ja õndsuse.
30 milkut kütuse pealt lisapappi, mis siin paar ikuuga kogunenud on, on ilmselgelt vähe, küsime üle turuhinna pappi veel juurde.
Õnnelikud on need inimesed, kes kellegi teise kodusse said pesa teha, kasvõi ajutiselt...
Kogu ennepühadene päev kostis raadiost, et riigi juhtkond st ,,rahva teenrid´´ pole seda teps mitte. See on niisugune mitmetahuline ja veidi ebasobiv teema selles foorumis lahkamiseks, aga selge on see, et tavakodaniku seljast kooritakse seitse nahka.
Löön mina delfi lahti ja mis ma näen, KaKa lapsesuu ütleb puust ja punaselt välja, et NATO ei liiguta 6 kuu jooksul lillegi, kui tiblastan meid ründama peaks. No Ekre on seda läbi lillede juba päris kaua mõista andnud, rääkides ka plaan B-st jms ja iga kord on süüdistatud nende retoorikat räiges kremlimeelsuses ja üldse on nad igavesed riigireeturid. Nüüd siis KaKa lendas välja kremli retoorikaga kuubis ja ei midagi, peavool on vait nagu kult rukkis. Raul Rebane paiskas eetrisse kohe leevendava artikli. Täiesti uskumatu lugu tegelikult, et peaminister latrab välja Nato kaitseplaane nagu turumutt. Aga mida ikka oodata isikult, kes avalikult latrab, et ei saa tagasi astuda, kuna oma erakonna ministrid kaotaksid ju töö. Samas ei takistanud see kesikuerakonna ministreid vallandamast ilma erilise draamata. Tundub justkui räigelt kallutatud empaatia olevat, juttude järgi tegemist ju eriti empaatilise inimesega.
Nii et jah, siis selline tore uudis võidupühade eelselt, et NATO ongi no action, talk only.
Enne kui lahmima hakkad, mõtle ka natukene. Mis just ees on ja miks nii vaja avalikult survet avaldada. Minu arust oli see geniaalselt ette valmistatud strateegia. Esimesel lugemisel lõi tõesti tummaks see sõnavõtt, eriti sellise otsekohesuse ja julma ütlemisega ja mõneti ka riigi- ja natosaladust kompavana aga peale esimesest šokist üle saamist ja ette mõtlemist, on asi väga loogiline ja ettenägelik.
alasti tõde on siiski parem kui muinasjutud meie kaitstusest. tuletan siinkohal meelde Mikseri juhtimisel ostetud vanarauda.
Otseselt vene ukraina sõja kohta 140 miljonilise elanikkonnaga riik teeb oma verivaenlaseks teeb pma verivaenlaseks kolm korda väiksema riigi ja ähvardab kogu ülejäänut euroopat, no kaua võib. Tõesti oleks vist aeg kogu see jama lõpetada ja piir venemaaga lõplikult sulgeda.
Kurb tõsiasi, et Nato - Vene konflikti mõttes oleks Eesti laius puhvertsooniks napilt paras, sai selgeks ammu enne meie Natoga liitumist. Kanged poliitikahuvilised ja vinged teoreetikud küll siin koos, aga mäluga on sitavaata?
Karm reaalsus on see, et kui vanjadel veel rakette on, siis nad saavad Saaremaast kuni oma piirini maa "puhastada" ilma, et nad üldse meie maale sisse astuma peaks üle piiri. Praegune UA's toimuv on näidanud, et ega neid tegelikult väga ei koti see tsiviilivärk, kui vaja linn varemetesse viia, siis seda nad ka teevad, pohhui, mida teised arvavad.
Paraku nii on ja kui hakatakse sealtpoolt laskma, siis mida nato teeb- laseb vastu? Kuhu? Kävitubki III ms? Praegune asjade käik on näidanud, et putjal jummalast savi, peaasi, et lendu lastu asi kuskil plahvataks ja riiki võimalikult palju nõrgestaks. See, kas tekib ka mingi tahtmine osake idavirust oma kätte võtta, on teine teema. Siis saab veel pauku lätti lasta, kaliningradi ja valgevene kaudu suwalki kinni panna, kaliningradi ja leningradi kaudu balti meri blokkida jne.
Kuna tuli vajadus minna saksa kolme rekka järele, otsustasime siis minna bussiga leetu võtta sealt kolm maasturit, sõita nendega ukraina piirile ja annetada sinna. Juba piirile jõudes oli tunda korruptsiooni lõhna, nimelt kõigepealt vaadati autod visuaalselt üle ja siis öeldi, et hummunitaarabi esindajaid hetkel pole aga me saame kaks maasturit rongile panna ja see kõige värskem pajero jääb meile, küsimuse peale miks? Öeldi, et hetkel rohkem ruumi pole ja et me "ausõna" saadame selle järgi. Sellise suhtumise peale sõitsime ise nendega poola ja müüsime maha. Huvitav mitu näiteks sajast annetatud autost reaalselt sinna sõja rindele jõudis?
TO: Kässar , mida sa jaurad. Kõik mis haiseb ei ole veel halvasti, Hallitanud juust maitseb päris hästi igale gurmaanile , kes seda hinnata oskab. Hetkel räägitakse minu arust kohesele kaitsele ja juba siis kui vägesid hakatakse koondama kusagile Pihkva Oblastisse või Narva silla taha, vahet ei ole. Kui nüüd ajalooliselt mõtteid mõlgutada, siis Eestit kaitsev Sakslastest ja muudest eurooplastest ja Eestlastest koosnev kaitse sinimägedes pidas Vene laviinile väga hästi vastu. Meie maa kahjuks ei soosi tanki lahinguid ja neid Venelastel enam pole. Raketid on ka veel Neile jäänud aastatest 1960 millega nüüd Ukrainat suvaliselt lastakse. Putinlased (ma ei taha siin väljendada sõna venelased) on juba oma resursid ammendanud, mis väljendub hetkel sellega, et puudub Putinlaste initsiatiiv. Ma tihti mõtlen , et kui Putin poleks olnud KGB-s ja hilisem FSB siis tema au ei anna talle rahu kaotada ühele heale Riigijuhile kes on näitleja koomik, Kes hakkas just Ukrainat parandama ja korruptsiooni välja juurima.
Teeks väikse vahekokkuvõtte, ma eriti kursis teemaga ei ole ja tahaks ka asjast rohkem teada saada. Kas ma saan õigesti aru, et aastal 2014 pandi venemeelse valitsuse asemel pukki USAmeelne valitsus ja loomulikult selline asjade käik Putjale ja CO-le ei läinud mitte, kuna toiduahel ja pumbajaam läks ilmselt mingil määral kellegi teise kätte. Näiteks ma kuulsin, et Bideni poeg Hunter lüpsis mingi gaasifirma kaudu miljoneid dollareid omale palgarahaks, eks see ole muigugi jäämäe tipp, kui arvestada tervet toiduahelat, mis pumbajaama juures tegutseb. No loomulikult oli see punane rätik härjale, kui ikka oma kodus jänkid tulevad pumba kallale. Tõmbaks paralleeli jaanipidudega, kui linnamehed lähevad kuhugi maakolkasse pidu pidama, siis kohalikud lähevad ikka väga härga täis, kui keegi nende naiste kallale kipuvad.
Nii et jah, ma vahepeal olin selle imikunäoga putja peale päris vihane, aga nüüd nagu mingil määra isegi mõistan neid motiive. Samuti ma ei usu, et see imikunägu ise kõike orkestreerib, ta on ilmselt samasugune käpik, nagu Biden jms tegelased.
Täiesti poogen, mis gemüüset seal laborites keedetakse. Oluline on see, kes riisub koore pumba( naftad, gaasid jms särgid värgid) juures ja kui jänkid venkude nina all sadu miljoneid või miljardeid taskusse ajavad, siis ajab ikka närvi küll.
Tegelikult on see järjekordne kloon, aga et kirik pöördesse ei läheks, tehakse teema jumalasõbralikumaks. Olgugi et abielu pole pühitsetud, on asi siiski viisakam kui katseklaasivärk. Paindlikkus, see on peamine.
Selle peale pole mõelnud, Kässar, et see on tiblastaanlase infoop, mis on suunatud propagandana riigi sisemiseks tarbimiseks, et näidata Mutin Punni kui ilgelt tugevat riigi eestvedajat, alfaisasest, kes isegi nii kõrges vanuses paljuneb nagu jänes ja rabab naisi nagu oleks ülikoolis?
Täpselt samamoodi nagu on välisilmale suunatud infoop "Homme sureb ära" ja seda teksti on juba kaks aastat räägitud.
Teine versioon võiks veel olla, et panigi päriselt kotid taha või jäi too tips kellestki teisest rasedaks aga pannakse ikka Putini nime alla ülal nimetatud põhjustel, lihtsalt, et siseriikliku populaarsust kasvatada.
Eriti naljakas oli see "ekspertide analüüs" kus vaadati, et näe, käsi väriseb, hoiab lauast kinni ja bla bla bla, parimal juhul nägin mina seal korralikku pohmelli või siis miski liigesevalu (sellises vanuses ikka juhtub) tõttu mõne opioid-valuvaigisti kas mõjuma hakkamist või võõrutusnähtu. Paar nädalat hiljem, kus tüüp juba rõõsa oli ja ringi kooserdas ja paraadilgi täitsa oma jala peal vabalt kõndis ilma grimassideta, tundub, et mul oli isegi õigus.
Küsiks sellist asja, et kas mõnel on kuskil mujal riigis juba pesa valmis punutud, juhul kui sõda meile peaks tulema või on kõik see mees valmis eliidi eest kahurilihaks minema? Paljud tuttavad mul ei usu, et sõda siia tuleb. Jahuvad midagi , et putjat meie riik ei huvita ja et NATO vastu ta ikka ei julge sõtta astuda.
Mina isiklikult küll milleski nii väga kindel ei ole. Huvitav oleks lihtsalt teada, kas selliseid veel on, kes plaan B peale mõtlevad ja kuhugi välisriiki kinnisvara soetada kavatsevad või on juba soetanud.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab selguma, mis seal Ukrainas tegelikult toimub, ja et "vene propaganda" räägib pagana tihti õigust, ning "aus Lääne meedia" hämab ja levitab valeinfot, mille Ljusja Aristovitš ja co on eetrisse paisanud. Hea näide on siinsamas foorumis, kus keegi Deus umbes kuu aega tagasi tsiteeris Putinit "Putin: me ei takista Ukraina vilja tarneid, need ei ole meie, kes on Musta mere sadamad mineerinud." ja avaldas soovi mingeid aineid tarbida " --- Palun mulle ka neid aineid, mida ta tarvitanud on." Peale Türgis sõlmitud vilja transporti puudutavaid lepinguid tunnistas Zelenski ise, et ikka nemad mineerisid oma sadamad, ning nüüd tegelevad demineerimisega. sama lugu on ka näiteks ühe hilise valega sellest, kuidas tuhat või isegi paar tuhat vene sõdurit kotti võeti, kuidas nad "hea tahte märgiks rohelist koridori palusid" jne. Täna on selge, et midagi sellist pole olnud, ning feigi allikas Arestovitš tunnistas ise, et tegemist oli valeinfoga. jne jne...
Las läheb veel mõni kuu mööda, ja asjad saavad veel palju selgemaks.
Mineerimine ukrainlaste poole pealt, et tüübid sisse ei sajaks Odessasse oma mererauahunnikutega. Takistamine oli ikka vene poole pealt ja teevad nüüd head nägu, sest nad löödi maosaarelt minema + Türgi ei luba läbi väina liikuda sõjalistel eesmärkidel. Lisaks lasi Leedu osadele kaupadele transiidi lahti kohe kui viljaga oli kokkulepe saavutatud. Pagana hea kokkusattumus, ma ütleks.
Võsokopilije küla eile, tundub nagu siin miski Vene poole kinni makstud trollikene üritas jälle sisse imbuda "õiget patriotismi" külvama ja õõnestama siin asjadega mitte nii kursis olevate inimeste veendumusi.
Mineerimine isegi ei aidanud, ikka tõmmati maatasa, isegi kalameeste putkad.
Mis sul, Fantoom (reg kasutaja) aka ... (registreerimata) nüüd tiblade kaitseks öelda on, üritasid rakettidega Musta Merd miinidest puhastada, et viljatransport ikkagi jätkuks ülejäänud maailma hüvanguks, et keegi nälga ei peaks surema?
Muide, gaasiturbiinide vaneminspektor ja spetsialist Mutin Punn ütles, et väga ohtlik värk, gaasi tarnet vaja vähendada, muidu see remonditud turbiin vastu ei pea (minupoolne meelevadne tõlge). Iroonia on selles, et tiblastan elik kreml (sest lihtrahvas ei näe kopikatki sealt) saab ikka oma papi kätte, sest gaasi hind on kerkinud nüüdseks 5+ kordseks ja pappi voolab tänu saksa rohelistele ja itaalia neofašistide kujunevale valitsusele ikka samas taktis sisse.
Ma pole tiblade kaitseks midagi muud öelnud, kui et kuidagi liiga tihti juhtub nii, et tiblade poolt öeldu osutub tõeks ja ukride poolt öeldu, mida siis Lääne meedia võimendab ja vürtsitab nii, kuidas vähegi oskab, on aja jooksul feigiks osutunud. Ja põhjus, miks ma siin üldse midagi kirjutan, on lihtsalt selles, et meie demokraatlikus riigis on legaalselt võimatu saada vene poolt mingit infot. Televisioon on kättesaamatu, netiressursid on blokeeritud jne. Ise tarbin lisaks Eesti ja ingliskeelsele Lääne meediale ka vene ja ukraina meediat originaalis, ja suhtlen tuttavatega venest ja ukrainast (mõlemalt poolt rindejoont), seega olen suht hästi kursis, mis toimub. Küll aga ei ole ma piisavalt tark, et pikas perspektiivis sündmusi ette prognoosida. Seega, nagu juba ütlesin, aja jooksul saavad asjad selgemaks.
Hea v6sa, ma just mõned postitused tagasi tõin mõned valed välja. Neid on pagana palju, et siin igat vale lahti kirjutama hakata, aga näiteks praegu on lõunarindel ülimalt huvitav olukord. Lääne meedia ja ukride poolt tuleb igast torust kiidulaulu kohe-kohe algavast vasturünnakust, mida olla juba mitu kuud ette valmistatud. Plaan on siis venelased riigi lõunaosariikidest välja lüüa. Venelased omalt poolt väidavad, et rünnak mingis mahus ilmselt toimub, ukride poliitilisel juhatusel on üliväga vaja oma Lääne sponsoritele mingit edulugu näidata, kuid mingit edu sellel rünnakul ei saa olema. Elame-näeme, kus rindejoon kuu aja pärast on.
Kiidulaul võib ju tulla aga iga natukenegi mõtlev inimene saab aru, mis on propa, mis on SEPKA ja mis on vb isegi tõsi.
Kui oled sõjas, siis on vaja ka moraali üleval hoida, see tähendab lubadusi: Kohe läheme - tegelikult minnakse hiljem.
Lisaks vii ennast kurssi, mis peab olema vahekord vägede vahel, et üldse rünnakule minna. Kaitsta saab palju vähematega, kui rünnata.
Ja arvesta ka sellega, et kõike ei saagi rääkida, tõenäoliselt ei saa veel rääkida 25 kuni 75 aastat.
Uus päev ja uued valed. Venelased väidavad, et ukrid lasid raketid Donetskis asuva vangla pihta, kus hoitakse Mariupolis alla andnud tüüpe, ja Ukrainlased väidavad, et venelased ise lasid oma vangla pihta. Eks aeg näitab, kes valetab, kuid arvestades seda, et viimase paari päeva jooksul on netis ringi liikuma hakanud videod, kus Azovi natsid annavad tunnistusi, siis on pigem tõenäoline, et ukrid jälle valetavad. Elame-näeme...
Kas pole ehk natukene naiivne arvata, et riik, mis lambist ründab teist riiki, mängib üliausat mängu? Piisab juba sellest, kui kuulata nende ladviku ja propagandistide väljaütlemisi.
Hea Deus, lugesid õigesti. Ei tee mingit propagandat, ja lihtsalt loodan, et kogu see sõda piisavalt kiiresti lõpu leiab. Eneseharimiseks soovitaks sulle, ja ka teistele foorumlastele, vaadata Lääne meediast videoklippi Mariupoli kaitsjate allaandmisest. Seda näidati minu meelest ka Aktuaalses Kaameras. Tegemist on lõigatud versiooniga venelaste poolt filmitud klipist. Meile näidatu oli mingi poolteist minutit pikk, originaal üle kolme minuti. Originaal on leitav venelaste esimese kanali lehel. Huvitavad on just need kaadrid, mida meile ei näidatud.
Minu poole pole vaja pöörduda sonadega hea, austatud, mis iganes eesliide. Ma ei ole hea, viisakas ega ka poliitiliselt korrektne.
Ma olen telegrammis neid videosid näinud küll. Puhas vene meedia kokku lõigatud pask, mitte tõsi.
Täpselt nagu nad ühte ja sama drooni pildistavad erinevates kohtades, et jätta mulje nagu nad oleks kõik UA droonid alla tulistanud. Sama trikki kasutati ka siis, kui nad iseenda lennuki alla tulistasid.
Osta aju endale ja väldi seda russide kokku keevitatud natsistta... Iisrael ei saadaks mingit abi sinna, kui see nii oleks.
