Kui kesklinnas 30 km/h reaalselt jõustada ja lasta tōuksid ja rattad täies laiuses esimesele sōidureale, siis liikluse turvalisuse seisukohast midagi halvemaks vast ei läheks. Ja tōuksidele on kōnniteedel âärekivid kindlasti ohtlikumad kui sõiduraja lainetus. Ja jalakäijate turvatunne paraneks. Kohati tundub, et ohtlikumad kaevuluugid on pigem sōiduraja ääres kus need punased rattarajad on.
Ega sa väga eksigi, mul on juba 20 aastat tundunud, et see oli tänavaplaneerijatel omaette sport, kes suudab kaevuluugi kõige täpsemalt veereva ratta alla sihtida.
Kui kesklinnas 30 km/h reaalselt jõustada ja lasta tōuksid ja rattad täies laiuses esimesele sōidureale, siis liikluse turvalisuse seisukohast midagi halvemaks vast ei läheks Üks asi on auroga pidama saada 25 kmh juures, tahaks näha kui kiirelt need kaherattalised pidama saavad, või alles tagant sisse tulles.
Huvitav läbimurre. Nüüd sa oled valmis möönma, et autoga ikkagi saab "hetkega" pidama ning et väiksema massiga sõidukitel võib olla suurem pidurdusmaa?
Kui sa veel ei ole aru saanud, siis igasugustel "kergliiklusteedel" tegutsevad kaherattaliste juhid niikuinii kogu aeg oluliselt kaootilisemas ning nähtavust piiravaid asju täis keskkonnas, kui on sõidutee. Kuidas sul alles nüüd tekkis küsimus, kuidas neil on lugu pidama saamisega? Sina sõidad oma autoga sellega võrreldes keset lagedat väljakut kõigi teistega sama kiirusega samas suunas ning pead tohutuks saavutuseks, kui sul õnnestub (kui õnnestub) nii lihtsates tingimustes vältida kellelegi tagant otsa sõitmist?
Isiklikult minu pärast ei tasu muretseda, ma olen omajagu ilma igasuguse 30 piiranguta saanud ees sõitvate autojuhtide pidurdamistega tegelenud. Üks nipp on lihtsalt hakata pidurdama paar sekundit varem kui autojuhile midagi kohale hakkab jõudma (ma olen ka kaasreisijana korduvalt märganud, et autojuhi jaoks paistab aeg kulgevat üks-kaks sekundit minevikus). Teine nipp on, et ei ole vajagi pidama saada, sest erinevalt autost on kaherattalise jaoks sisuliselt alati kuskil mingi ruum sõitmiseks olemas.
Samuti on mul olnud juhust pidurdada teele jooksnud laste pärast enda järel sõitva auto ees. Kah täiesti tehtav asi ning ei, ei pea lootma ainult pimedale juhusele, et autojuht on ärkvel.
Tsiklite ja rataste jne asjade pikem pidurdusmaa ei tohiks küll nüüd mingi revolutsiooniline uudis olla. Kõik suuremate autode juhid on samamoodi varem pidurdavad kui pisisedaanide omad..
"Kõik suuremate autode juhid on samamoodi varem pidurdavad kui pisisedaanide omad.."
Huvitav, et minu kogemus küll mitte midagi sellist ei näita. Näiteks üks sõitis veoautoga ringristmikule ette ja kui ma olin juba trajektoori ja kiirust korrigeerinud, siis demonstreeris, et saab ka veoautoga "hetkega" pidama, sundides mind teist korda, nüüd juba järsemalt kurssi korrigeerima. Kui sa saad pidama 20 meetrit pärast anna teed märki ja olukorras, kus mitte mingit mõtet enam pidurdama hakata ei ole, siis see küll ei ole näide "varem" pidurdamisest. Vastupidi, see on ilus näide just sellest, kuidas autojuhi aju on reaalajas toimuvast mitu sekundit maas.
Mida ma silmas pidasin, on see, et ma näen alatasa autojuhte reageerimas ilmselgetele ohuolukordadele liiga hilja. Kasvõi see sinu "professionaalne" autojuht, kes pöördel "ettesõitnud" tõukeratturit vältides riskis endale tagant otsasõiduga. Sulle endale ei tundu mõistlikum reageerida standardsele liiklusolukorrale õigeaegselt, ilma mingisuguseid riske võtmata? Aga selleks oleks kuidagi vaja omandada võime tajuda maailma enam-vähem reaalajas, mitte mitmesekundilise viitega.
Statistika räägib sinu kahjuks + veoki alla sattudes sina saad surma ja parimal juhil veokijuht südametunnistusele miski mustema pleki. Ei tasu ikka tormata selle kergliikuriga, liigu jalakäiakiirusega ja jäävad sellised jamad ära. Kihutasid ja üllatasid. Autojuhid on harjunud jalakäiakiirustega, mitte ristile tuhiseva eneseõigustajaga.
"Tsiklite ja rataste jne asjade pikem pidurdusmaa ei tohiks küll nüüd mingi revolutsiooniline uudis olla. Kõik suuremate autode juhid on samamoodi varem pidurdavad kui pisisedaanide omad.."
On see nüüd revolutsioon või mitte, aga selliseid katseid on youtube täis. Mootorrttaga, millele on tehasest PIDURID paigaldatud (paljud cruiserid kahjuks ei käi sinna alla! :-) ) saab kiiremini pidama kui autoga. Fakt! https://youtu.be/loaJVp4ARZA
Ja ei ole vaja hakata siin mingit illuminaatide/ vabamüürlaste vandenõud nägema - mootorratta mass on lihtsalt väiksem :-)
PS Tänapäevase autoga oskab "igaüks" kiiresti seisma jääda, motikaga tahab see "natuke" harjutamist. https://youtu.be/sVK2Hj8jDTE
PS Sõiduauto vs veokas: https://youtu.be/FqAlEJWYY64
Täpselt, see tahab kõvasti harjutamist, head rehvi, head kontakti teega jne, et üle lenksu ei käiks või lihtsalt külili auto alla ei sõidaks (läbi käidud rada), ei maksa sulgi puhevile ajada. Võiks siin visata ka juurde, et mida sa siis teed, kui pärisauto taha satud, kelle pidurdusmaa on 4x lühem kui tavaauto oma? Loomulikult põikad ümber, mitte ei looda ainult pidurite peale. Sama kehtib ka kiirendusega, sa suudad enamus tsiklivendasid 5-6 sec nullist sajani masinaga ära luttida, esimese foori all nad pole valmis selleks ja teise foori all selgub, et pole ikka oskused päris sellised, et oma 2,7s 0-100 tsiklit talitseda.
Palun ärme lahata siin nüüd tsikli pidurdusmaad edasi, kes sõidavad, need teavad (loodetavasti), kes ei sõida, need ei saa aru nii kui nii.
Tõuksid on head ökonoomsed ja suht ohutud asjad. Samamoodi jalgrattad ja mopeedid. Ainuke jama kui tõuksid sõiduteel on siis autode pidurdusmaa on pikem kui tõuksidel. Tõuks saab pidama aga auto ei saa ja nii võib liiklusõnnetud juhtuda.
Olenemata sellest kes on liiklusõnnetus süüdi on need lihtsalt ettenägematud juhused.
Paraku on see loodusseadus, mida väiksem kiirus, seda rohkem märkad ja jõuad reageerida.
Kõik arutelu suurema kiiruse kasuks on spekulatsioon, mille mõne argumendi tulemusena võib küll väheneda teatud liiki õnnetuste arv, kuid suurt pilti see ei muuda.
Kui ikka mõni hajameelne sõiduteele ette astub, siis 30 km/h sõites on juhil veel šansse ta ratastoolist päästa. Või juhil on veel ehk aega reageerida, kui ta midaghi maha magas.
Mis pistmist siin videol Mardiga? Mardil oli tegemist ründava tegelasega. See et politsei on pidevalt kuhugi kaldu, ei ole enam isegi naljakas. Miks mitte nimetada siis mingeid tegelasi ka Mihkelsonilikult käituvateks?
Ma ei soovita sellist asjade käiku, võib juhtuda, et sa libised mitu korda oma elektrirula vastu peapool ees enne kui politsei ja kiirabi jõuab ja lisaks murdsid ka jala kuskil põlve piirkonnast esimesel libisemisel selle libeda elektrilise laua pealt. Takka pihta on sulle näkku maalitud ka üls Zorro mask pikaks ajaks.
Sellised isehakanud mendid ja rusikakangelased on tavaline nähtus meil liikluses kahjuks. Aga ole sa nii kõva karatevend (muud võitluskunstid ka siia alla) siis ei saa sa puhta massi ja relvastuse vastu ja autodes relvastust leidub.
Veelkord rõhutan!!! Ei tasu füüsiliselt kallale minna!!! Parimal juhul saad sinikad, kehvemal juhul pipragaasi lisaks sinikatele ja eriti kehval juhul kuuli ja/või nuga.
Ma nii rumal ei oleks, et pimedas ilma tuledeta sõidaksin ja teise inimese vara tahtlikult kahjustaksin, kuid auto poolt tahtlik otsasõit lõpeks kohtus, kasvõi kuni viimase astmebi välja. Mul pappi on, sest autole ei kulu peaaegu mitte midagi. Siinkohal tervitus Martide valijatele, kes teisi oma vaesuses süüdistavad! https://www.delfi.ee/artikkel/120091742/video-ekre-poliitik-
mart-kallas-soitis-ratturile-autoga-otsa-kavatsus-ei-olnud-t
alle-haiget-teha-vaid-torjuda-politsei-alustame-menetlust
Kõikile otsasõitu õigustajatele teadmiseks, politsei sõnul on menetlus alustatud liiklusseaduse §223 alusel, mis käsitleb mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist. Selle rikkumist võib karistada kuni 1200 eurose trahviga, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
"Statistika räägib sinu kahjuks + veoki alla sattudes sina saad surma ja parimal juhil veokijuht südametunnistusele miski mustema pleki. Ei tasu ikka tormata selle kergliikuriga, liigu jalakäiakiirusega ja jäävad sellised jamad ära. Kihutasid ja üllatasid. Autojuhid on harjunud jalakäiakiirustega, mitte ristile tuhiseva eneseõigustajaga."
Katsu õppida lugema. Veoauto sõitis mulle ringristmikule ette ja mina olin juba olukorra lahendanud, kui veoautojuht ärkas ja jõudis kuidagi järeldusele, et juba sügavalt ringil sees olles on vaja hakata andma teed selleks ajaks enda selja taha jäänud jalgratturile. Ja loomulikult mina seejuures sõitsin sõiduteel. Sa tahad, et ma hakkasin rattaga sõiduteel jalakäija kiirusel sõitma? Palun väga, aga see tähendab, et sina hakkad autoga minul jalakäija tavakiirusel järel sõitma. Samuti see tähendab, et sina ootad oma autos kõrvaltee otsas minu taga senikaua, kuni mina jõuan järeldusele, et tee on piisavas ulatuses tühi, et hakata jalakäija kiirusel ristmikule välja sõitma.
Ma tuletaks ka meelde, et mina olen seesama tüüp, kes on ära teeninud sinu ja veel teiste meelepaha sellega, et mina ületangi *kergliiklusteel* sõites lõikuvaid sõiduteid jalakäija tavakiirusel. Mina olen selline tüüp, kellele üks sõitis autoga kergliiklusteele järele ja ähvardas peksa anda selle eest, et mina tema meelest olevat teed ületanud LIIGA AEGLASELT. Niisama sõnelusi sel teemal on rohkemgi olnud. Nii palju siis sellest, kuidas autojuhid on harjunud jalakäijakiirusega.
Tõsiselt. Sul on ratas. Tee eksperiment. Sõida nädal aega kergliiklusteedel nii, et sa ületad kõik lõikuvaid sõiduteed jalakäija tavakiirusel (3-7 km/h). Esimene asi, mida sa peaksid märkama, on see, kui ootamatu on sinu kiirusevalik kõigile autojuhtidele. Näiteks sina ei hakka veel niipea keset teed ohutussaarenigi jõudma, kui teisel pool teed juba autojuhid totaalse valearvestuse tagajärjel seisma jäävad. Ma isegi ei taha, et sa peaksid kinni paragrahvist, et nendel seismajääjatel on sõidueesõigus. Palun väga, sõida jalakäija tavakiirusel võiduka lõpuni. Siis sa võib-olla saad ka aru, miks mina "provotseerin" autojuhte sellega, et ma keeldun rattaga üle tee sõitmast, kui mul ei ole selgelt sõidueesõigust - sest ma ei taha neid "provotseerida", nagu seadus käsib(!), olukorras, kus mul ei ole mingit õigust neil ees olla.
---
"Kõikile otsasõitu õigustajatele teadmiseks, politsei sõnul on menetlus alustatud liiklusseaduse §223 alusel, mis käsitleb mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist. Selle rikkumist võib karistada kuni 1200 eurose trahviga, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni."
Kui see ei ole mingi aegunud info ja pärast video avaldamist ei ole midagi ümbes hinnatud, siis ma ei paneks nii suuri lootusi sellele, et politsei uurib vahejuhtumit täiesti asjassepuutumatu paragrahvi järgi. Tegemist oli kahe inimese vahelise tüliga tänaval, mille käigus üks lõi autot jalaga ja teine sõitis talle autoga tahtlikult otsa. Liiklusseadus ei puutu üldse asjasse, samuti ei puutu üldse asjasse konkreetne paragrahv, sest jalgrattur mingit kahju ei saanud.
Pole midagi lugeda, sa oled miski tõusik ja eeldad, et sinu järgi peaks asi käima, kesine lugu, ei käi.
Sellel videos välja toodud maasturivennal torkaks rehvid läbi iga nädal ausalt öeldes, on igasugu troppe nähtud aga see oli juba klass omaette.
Ma sõidan rattaga heal juhul 10 kiltsa tunnis, ei sega mind kõnniteel jalakäiad ega ülekäigurajal autod, aega on. Ülekäigurajal tulen autot nähes üldse ratta seljast maha, elu palju lihtsam, pole keelatud käik kah vaid oli enne ratta seljas üle tee võimaluse peale surumist suisa kohustuslik. Oled kahjuks omaette oma õigustega.
Kas tohib huvi tunda, mis põhjusel sa sõidad rattaga 10 kiltsa tunnis?
Ma ei saa üldse siis aru, mis sa minu teeületuste kallal õiendad, kui sa ise ikkagi üsna samamoodi autojuhte mõnitad. Valdav enamik lõikumisi sõiduteedega ei ole sul siiski ülekäiguradadega ja liiklusseadus kehtib igal teeületusel täpselt ühtemoodi. Kas sinu põhimõtted jäävad samaks? Et siis kui näiteks mingile õuealale pöörav autojuht sulle teed annab, siis sa ronid rattalt maha? Tubli! Igal juhul parem, kui pöörase kiirusega täiesti ebaseaduslikult ristmikule rallida (10 kiltsa tunnis - see on oluliselt suurem kiirus kui tõukerattaga kihutanud tüdruku maksimaalne kiirus lumehelbekese mälestusväärses videos).
Samas ma ikkagi ei saa aru ka, miks sa sõidad rattaga kõnniteel. Rattaga kõnniteel sõitmine on Eestis siiski liiklusseadusega keelatud ning sinusugusel liiklusspetsialistil ei tohiks nagu olla mingit vabandust, miks sa ei tule toime rattaga liiklemisega nii, nagu seda näeb ette liiklusseadus. Kui sul on vaja tingimata kõnniteel sõita, siis palun väga - liiklusseadus näeb ette, et selle jaoks on välja mõeldud elektritõukeratas.
See on mingi huvitav järeldus, et mina olen tõusik sellepärast, et mina rattaga üldse kõnniteel ei sõida? Sind kuidagi isiklikult solvab kirjeldus sellest, kuidas keegi sõidab rattaga sõiduteel nagu liiklusseadus seda ette näeb ning mõni autojuht mingi suurema või väiksema lollusega hakkama saab? Need ringristmikele ettesõitmised on väga-väga tavaline asi, samas üldiselt ka kõige lihtsamini lahendatav autojuhi käkk. Nimetatud veoautojuht jäi lihtsalt meelde kõigi aegade kõige saamatuma autojuhina ringristmikel tee mitteandmise kategoorias.
Lubateta kileviiner-
Minge arenege natukene:
" (2) Kui jalgrattaga sõiduteel, teepeenral või jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolude tõttu oluliselt raskendatud ja puudub ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud tee, tohib jalgrattaga sõita jalgteel ja kõnniteel.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tohib jalgteel ja kõnniteel sõita:
1) liikumispuudega jalgrattur;
2) pisimopeedi liikumispuudega juht;
3) alla 13-aastane jalgrattur üksi või koos kuni kahe jalgratturist saatjaga;
4) väikelast selleks ettenähtud istmel või järelhaagises sõidutav jalgrattur;
nende punktide alt leiab endale igaüks põhjuse, miks kõnniteel jalgrattaga sõita. Ütled, et kardad või sõidutee ääres on ohtlikud kaevuluugud, autod mööduvad lähedalt ja kiiresti (tunned ohtu) või liikumispuue ja olemas.
Su välja toodud punktid viitavad õigele asjale @jee.kim, aga järeldused on sul valed :-)
Kui nüüd tähelepanelikult loed, siis peaksid aru saama, et üldjuhul ei ole jalgrattaga kõnniteele mingit asja (kui ei ole puudega või laps kaasas).
Jah! Probleem? Seepärast oledki lubadeta jalgrattur, seadust ei tunne, paugutad puusalt omi veendumusi ja kired niisama, mine arene natukene ja käi miski liikluskursus läbi enne kui tuled siia rohkem valesid paljundama.
Tahan ja sõidan, mulle ei meeldi kuhugi higisena jõuda lihtsalt ja nagu ma ütlesin, aega on, tunnipalk.
Ja ma ei tunnegi sõiduteel end ohutult, maanteele ma üldse rattaga ei roni, kui aind hädakorral. Tahan kiiresti jõuda, siis selleks on mul 400 hobust valmis mind teenindama.
Tõuks ongi siinkohal tervisele ohtlik, pisikeste ratastega teeületus. Mida kiiremini, seda ohtlikum, nagu siin juba mitmes teemas läbi käinud teie endi sõnadega - järeldus, teeületus tõuksiga tuleb ikkagi teostada jalakäia kiirusega või käe kõrval lükates, silmside juhiga, üksteise tänamine käeviipega ja muud liiklusviisakused.
Aga kas tõuks on nii ohtlik siis ka 10 km/h-ga piirdudes?
Naljakas, et tavaliselt süüdistatakse jalgrattureid selles, et nad ei tunne seadust ja sõidavad kõnniteel... Mina ei suru enda sõidustiili kellelegi peale. Ma saan täiesti aru, et paljud inimesed ei tunne ennast autode läheduses nii mugavalt kui mina. Samas täiskasvanud meesterahvas, juhiloaga, kogenud liikleja, kasutab ellujäämiseks kõiki meeli, loob silmsidet - mul ikkagi tekivad mõningad küsimused, mis siis sellel sõiduteel sõitmisel viga on, kui minu meelest pole häda kedagist.
Samuti ma loodan, et sa saad aru, et minu jaoks on kõnniteel sõitvad jalgratturid täpselt sama suur probleem kui autojuhtidele, kaitsva kesta puudumise tõttu isegi suurem - ainult et erinevalt autojuhtidest ma ei hädalda nii palju.
Mis puudutab seda paragrahvi, siis paari aasta eest Maanteeamet teatas, et nende meelest tõepoolest võib ka autode tavaliiklus olla piisav põhjus rattaga kõnniteel sõita. Aga politsei teatas, et autode tavaliiklus ei ole põhjus rattaga kõnniteel sõita. Ja kui sinuga seal kõnniteel peaks midagi juhtuma, siis loeb see, mida arvab politsei. (Mida politsei praegu arvab, ma ei tea, seadust on vahepeal tõesti veelgi lahjendatud.)
Samuti ma soovitaks sul sama paragrahv läbi lugeda ja mitte ärrituda jalgratturite peale, kes ikkagi julgevad sõiduteel sõita. Kui nemad ei pea sõiduteel rattaga sõitmist (konkreetses kohas, konkreetsel ajal, just seal, kus sa neid sõiduteel sõitmas kohtad) oluliselt raskendatuks, siis neile on ikkagi keelatud seal ja siis kõnniteel sõita. Sa ei saa neid käsitleda ülbete tõusikutena, kellele ei kõlba "ristiinimese" moodi 10 km/h kõnniteel ukerdada.
Muuseas ma märgiks siis ka nende jalakäijate mittesegamise kohta: aga kust sina tead, mida jalakäijad asjast arvavad? Neil võib olla väga erinev närvikava. Lisaks kontrolli liiklusseadusest järele, kas sa ikka tohid jalakäijast 10 kiltsa tunnis mööda kihutada.
Mul on mõned korrad olnud juhust sõita linnas kus sõiduteel liikleb ka kõike muud peale autode. Üldiselt on see pigem arengumaade teema.
Kiirust ei pea siis liiklusmärkidega 30-ni piirama sest reaalne keskmine kiirus umbes sinnkanti ongi. No saab sõidetud küll, ainuke miinus on vast see et mürareostus linnas suureneb oluliselt. Ilus traditsioon on ikka üht kätt signaalinupul hoida et lehmasid, sigu, jalgrattureid jms aeglasemat staffi eest peletada.
Valges ilmas seevastu on küll piirkondi kus liigeldakse läbisegi (kasvõi Tallinna vanalinn) kuid alati on samas kiiremad trassid transiidile kuhu jalgratastel üldse asja pole. Ammugi siis mitte tõuksidel.
Ja vastutuskindlustus võiks olla ikka kõigil sõiduteel liiklejatel. Kuskil Kaukaasias jah - tõuksimees sõidab auto puruks, raha pole ja viiakse
mägedesse sunnitööle. Eestimaal aga kaotati pärisorjus 1816 ja Liivimaal 1819. Mismoodi need tõuksimehed on oma tekitatud kahjusid tööga tasa hakkavad tegema?
See et mootorratas pidurdab halvemini kui auto pole tõesti mingi uudis. Kontrollimiseks ei pea hakkama linnatänaval katseid tegema. Võtke mingi suvalise ringraja rajarekordid ja mootorratas saab kalendriaastatega pähe. Põhjus on selles, et auto pidurdab 4 rattaga, mootorratas enamasti ühega ( esimesega).
Tavaliikluse võib tsikkel küll päris äkiliselt pidama saada. Siin on põhjus nüüd selles et tsikli peal on suht keeruline tukkuma jääda või nina ja telefoni nokkida. Käed-jalad on töö täis ja mis seal muud ikka teed kui jälgid liiklust. Seetõttu on reageerimisaeg lühem.
Mul on vahelduseks üks konkreetne küsimus ja palun väga vabandust, kui see on siin juba läbi käinud.
Kas tõuksijuhil on õigus autojuhi ees jalakäijate ülekäigurajal või mitte (eeldades, et ta ei tule tõuksi pealt maha ja sõidab lihtsalt üle vöötraja)?
Liiklusseadus:
§ 2. Mõisted
13) jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;
21) kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit;
Ehk siis tavalisel tõukerattal liikuv inimene on jalakäia, elektritõuksil liikleja pigem võrdsustatud jalgratturiga.
Seega sirgel teel ülekäigurajal ei ole el.tõuksil eesõigus, aga kui autojuht sooritab pööret (NB ringilt mahasõit on pööre!) peab ta el.tõuksi läbi laskma.
Ilus lugemine Müürilehes, mille järel tekkis kaks küsimust.
Esiteks. Kas need kirglikud inimiesed on nõus olukorraga, kus nende tellitud pitsa saabub mitte lubatud 18, vaid näiteks 240 minutiga, sest kõik multimodaalsed platvormid olid hõivatud ja kulleril polnud võimalik tarnet varem sooritada?
Kust võetakse kõik neeb vokkijad, kes peaksid laiali vedama kogu südalinna hotellide, boutiquete ja poodide träni? Täna veab seda lugematut äratarbitava saasta hulka laiali sadade kaupa mitte pooleteisttonniseid, vaid suisa kuuetonniseid "käpikuid". Neid aga behmete erialade suunamudilased ja nügilised ei näe, sest need liiguvad tagauste juures.
Samas mõistan ma neid kodutuid ja juurteta inimesi vist: nii lihtne on olla vaid ühepäevaliblikana tarbija, kes multimodaalsel viisil oma kosmopoliitset eluviisi harrastab.
Ainult, et miks on neil nii palju ängi, hirme ja erivajadusi, et tervet müriaadi erinevaid nõustajaid, konsultante ja tervendajaid tarvitada tuleb?
VOKbike on muidugi täitsa hea idee, kuid olematult nõrk ja täiesti maastikusuutmatu: https://vokbikes.com/. Ehk tüüpiline linnamänguasi.
Võsa kriitika on kindlasti omal kohal. Pealegi ei tööta selline kullerdamine väljaspool linna. Kuid siiski on neil kõigil üks trend - säästlik kergliikur.
Mul tekib siinkohal üldfilosoofiline küsimus et mis surmahäda või trend on toitu ühe pizza kaupa ette vedada?
Las need maailmapäästjad võtavad kohe pool searümpa, soolavad ära ja vestavad pärast servast. Külmkappi pole vajagi ja diiselkaubik too ühe korraga ära.
Ma märgiks selle tõuksi eesõiguse kohta (pööret tegeva auto suhtes), et eesõigus on tõuksil ja jalgratturil ja rulluisutaja jms ainult siis, kui nad liiguvad jalakäija tavakiirusel. Ja see ei tähenda, et sa enne teeületamist milleski veendud ja siis uhad üle, vaid sa pead seal lõikuval sõiduteel kulgema u 5 km/h.
Millest järeldub, et sellist asja nagu tõuksile või jalgratturile kergliiklusteel vms tee mitte andmist ei eksisteeri. Juhti, kes niikuinii peab kulgema 5 km/h, ei saa sundida järsult kiirust või suunda muutma. Kui sa kellelegi küljelt tõuksiga sisse sõidad, oled sa praktiliselt automaatselt ise süüdi, sest järelikult oli kiirus valitud. Midagi võib arutada, kui sulle on küljelt otsa sõidetud. Eesti statistika järgi oli aastate eest jalgratturi ja auto kokkupõrkes 80% süüdi jalgrattur (igal pool mujal maailmas on see 50:50) ja see oli nii praegusest oluliselt leebema liiklusseaduse tingimustes. Praegu on "kergliikleja" enam-vähem automaatselt süüdlane ka näiteks kangialusest ette sõitnud autoga kokku põrgates, sest ta on kohustatud valima kiiruse, mis võimaldab kokkupõrkeid vältida.
Mis puudutab pakivedu, siis mina ei ole kunagi mingeid kullereid kasutanud. Üks käib ainult vahel autoga reklaami toomas, mis otse paberikonteinerisse rändab. Vanasti käis rattaga tüüp, aga sellega sai vesteldud, et ta rohkem reklaami ei tooks.
Teiselt poolt mul on küsimus, kui suure osa linnaliiklusest moodustab teie meelest kaubavedu? Mulle tundub, et kaubaveoks keegi ei eelista tipptunde? Aga kui keegi leiab, et kaubaveo takerdumine liikluses omab suurt mõju lõpphindadele, siis on ju lihtne järeldus: tehke endale ja kõigile teistele teene ning ärge käige oma eraautoga kaubavedu häirimas?
Ikka vähemalt pool on kaubavedu.
Ei ole ainult mingid burksitoorikud mida putkadesse edasimüügiks veetakse vaid termin "kaubavedu" hõlmab mäletatavasti ka enda tarbeks veetavat kaupa.
(no vähemalt ma sõitsin kogu koroonaaja Soome vahet kaubaveo põhjendusega ja keegi ei ohkinud. Paar labakindaid on ka kaup)
1/4 on vast nö ärireisid ja laste, vanainimeste jms vedu mida on keeruline tõuksiga tema.
Maksimum 1/4 on et "läheks võtaks Telliskivi kvartalis ühe latte" või "kärsataks end 7 EUR eest kuskil solaariumis" mis ongi jalgratturite ja tõukside pärusmaa.
ja sedagi 1/4 pead tegema miski aparatuuriga, mis on füüsikaliselt juba ette nähtud igas suvalisel takistuses üle pea käima. Kas ikka tahaksid seda teha?
Tänase päeva seisuga olen tõuksiga siis sellel aastal 4100km läbinud ja sõit paistab veel jätkuvat. Auto, see on kütuse hinnatõusu, auto kogu ülalpidamiskulu tõusu ja Eesti kliimat arvestades ainult hooajaline liiklusvahend! :-)
Eelmise teema jätkuks. Meil ettevõttes makstakse üpris arvestatavat auto kasutamise kompensatsiooni. Aitäh selle eest! Kuid asjal on ka miinuspool. Saaksin kasutada tööl käimiseks ka ühistransporti, kuid seda ei kompenseeri keegi. Selline olukord on ju ülimalt jabur! Riik saasib autokasutamist läbi maksusoodustuste, kuid loodussäästlikud ja eriti vaesemateele inimeste parimaid lahendusi (ühistransport, kergliikurid jne.) kasutamist ei kompenseerita. Kindlasti aitaks sarnane maksusoodustusega kompensatsioon kergliikurite ja ühistranspordi kasutajatele, paljusid autost loobuma.
Maaks! Jah, ka minu makstud maksudest doteeritakse ühistransporti ja ehitatakse teid, aga riik suunab meid kõiki autot kasutama, lubades maksusoodustusega kasutamiskompensatsiooni maksta ainult autokasutajatele!on ju absurd, et tööle sõitmose eest saan hüvitist küsida auto kasutamise eest, aga mitte kergliikuri, ega ühistranspordi kasutamise eest! See seadus on ajast ja arust! Eriti, arvestades et pärast tööpäeva ei taha kõik inimesed tegeleda sellega, kas klaasid on jääst puhtad, kas kütus paagis, kas rehvid/õli vahetatud, kas mootor ikka töötab ikka ühtlaselt jne., selle asemel et ostuda sooja bussi ja jätta juhitimise töö kellegile teisele teha!
## Miks peaksin olema oma auto ori, kulutama iga päev tund-paar auto ülevalpidamise jaoks raha teenimisele?
Naaber sunnib, muidu ei tereta :D
Auto orjamine on suhteline. Inimene, kel on auto ostmiseks raha tagataskus, ei taju seda orjust. Hall naabrist parem mass on muidugi plindris, ja paras neile! Ise on nad selle tee valinud.
Statistikast võib teha suvalisi järeldusi (nagu ka minu sõnavõtust allpool). https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika
Pooled arvel olevates autodest on 10-20 aasta vanused ja Tallinnas neid panne kindlasti on olulisel määral alla poole. Autode kasv on pigemini tingitud Eesti majanduskasvust tervikuna nii nagu ka teised artiklis mainitud riigid Rumeenia ja Läti. Uued on välja vahetanud vanad, mis arvatavasti suures osas seisavad. Samuti on statistikas arvestatud ka tarbesõidukid. Autode hulga kasv riigis ei tähenda automaatselt, et Eestis oleks elaniku kohta rohkem autosid, kui on enam arenenud riikides.
Statistika puhul ei ole oluline ainult registris olevate sõidukite arv vaid olulisem on mitu km nendega reaalselt aastas sõidetakse ja kuskohas sõidetakse.
Faktikontrolli järeldus "Järelikult on Eestis autostumine kiire, kuid siiski mitte Euroopa kiireim." tundub küündimatu ning antud kontekstis ei tõesta mitte midagi.
Huvitavaid uuringuid on tehtud igasuguseid, kui andmete analüüsil ei ole võimalik kõiki muutujaid arvestada ning enamasti on tulemus juba ette soovitud mekiga.
Huvitav näide Helsingist, kus peamisesesse reisisadamasse viival Lönnroti tänval on naelkummid katseks keelustatud.
Vahtisin ise seda märki ja kratsisin kukalt, hiljem guugeldasin:
Ma ei tea kõiki antud tänava valiku tegemisel arvestatud tegureid, kuid ilmselt suur osa idapoolt Läänesadamasse suunduvatest sõiduautodest ei oska seda tänavat vältida. Ja kui naastu keelav märk ette tuleb, siis 90% neist ei oska sealses ühesuunaliste tänavate rägastikus teist mõistlikku marsruuti leida ning kas ummistavad kõrvaltänavaid või eiravad keeldu.
Ma kahtlustan, et katse tulemused antud teelõigul on küsitava väärtusega ja tekitavad hoopis probleeme juurde.
Kuidas saab keegi olla nii kitsarinnaline ja pidada auto omamist orjuseks? See, et sina saad oma tõuksiga vajalikud liikumised tehtud, ei tähenda seda, et kõik ülejäänud seda saavad. Istutavad oma kooli- ja lasteaialapsed enda taha tõuksi peale ja piimaring läbi koolide ja lasteaeade alaku. Õhtul sama ring tagsi kodu poole, lisaks mõned toidukotid. Halb hakkab kui selliste inimeste kommentaare loed- kõik, kes autodega sõidavad, on lollid, mina oma tõuksi seljas ainukene homo sapiens.
Loomulikult kulutab autoga sõitmine raha, aga siis hakkame ka riiete või toidu ostmist orjuseks pidama- ei saa hakkama autota, ei saa toiduta, ei riieteta, meelelahutuseta jne- olemegi elutegevuse orjad?
Ma ei tea kuidas sinul, aga minul tähendab pool tundi ( kuigi tõiksiga minnes kulub mul veelgi kauem) varem koju jõudmist pool tundi rohkem perega koos olla. Sama tööle minnes. See, et sina ei soovi olla oma perega koos, ei tähenda, et seda ei soovi teised. Hakka ükskord asju vaatama ka teiste mätta otsast. Mul on hea meel, et sa saad oma elu nii sättida, et saad oma asjad tõuksiga aetud, aga tõesti, paljud ei saa.
Kui sa pead iga päev paar tundi töötama auto jaoks, on 2 varianti, kas su auto on liiga kallis või su tunnihinne on liiga väike. Auto puhul saad selle odavama vastu vahetada, tunnihinde puhul küsid palka juurde või vahetad töökohta. Või teed mõlemat.
Ma olen korduvalt öelnud, et tõuksi ohtlikkus on kinni tõuksi kasutajas, mitte tõuksis endas. Autoroolis võib ka surma saada. Kui on sinu aeg minna, siis on, ei aita siin ei ussi- ega püssirohi.
Riskihalduse koha pealt on tõuks ikkagi nagu grammikene hullem kui auto või kodus 14 korda jutti selg ees noa otsa kukkuda. Sellega olen ma aga kae käega poolt, et kui emake loodus arvab, et sind pole enam meile vaja, siis ta leiab viisi sinu koristamiseks, olgu see autoroolis, tõuksi lenksus või bussis kaasreisijana.
olen loodriga selles osas nõus, et pole see tavaline kuni 25 km/h edasi liikuv e-tõuks ohtlik midagi. tuleb lihtsalt mõistlikult sellega ümber käia.
ei ole võimalik igal sammul väriseda, et e-tõuks on ohtlik, sõidan parem autoga, jalgrattaga sõiduteel on ohtlik, sõidan vanurite-, naiste- ja laste vahel jalgrattaga kõnniteel jne jne. ja siis räägime, et noored on lumehelbekesed.....kes neile sellise eeskuju küll on andnud, kui mitte vanemad
kergliiklusele oma teed linnades on sama elementaarne 21 sajandil nagu on autodel oma sõiduteed. kas seda peab söögi alla ja söögi peale uuesti rõhutama?
bipolaarsuse häire on pigem neil, kes ütlevad erinevate teemade all järgmisi omavahel vastuolulisi asju:
- tänavalegaalne (kuni 25 km/h sõitev) e-tõuks on ohtlik liikumisvahend ja umbes nii, et seda sõitja hoolsusest olenemata. Aga samas autode kiiruse laialdamine piiramine linnas ei ole oluline ja ei muuda jalakäijate ja kergliiklejate turvalisuses midagi, ja rõhutades, et kõik on kinni autojuhi hoolsuses. hoolas juht paneb tähele nagunii kõike ja võib sõita kiiremini.
- autojuhid on koolitatud, lubadega ja teavad kuidas liikluses toimida (erinevalt kergliiklejatest) aga ise samal ajal ei julge sõiduteel jalgrattaga sõita ja teevad seda täismehena jalakäijate vahel kõnniteel.
- autode kiiruse piiramine linnas on normaalset töötegemist ja elu takistav, aga samas jalgrattaga 10 km/h kõnniteel jalakäijate vahel manööverdades öeldakse, et mul ei ole kurkile kiiret, mul on tunnipalk. Autoga on samas aga alati kiire.
Sa oled asjadest õgesti aru saanud niisama22. Need pole vastuolulised vaid üksteist täiendavad ütlused ;)
Kui on kiire, siis autoga ja kui aega on, siis rattaga. Jalakäia kiirusel liikumisel pole ka midagi ohtlikku, ei saa slaalomit sõita, sest ei tekigi aeglaselt kulgedes sellist olukorda.
Sõiduteel ei julgegi sõita ja ei tahagi sõita, takistan sellega liiklust, vaata ka Marko kommentaari. Polegi päris lootusetu rumaluke, hakkad juba aru saama, kuidas asjad päriselt käivad :)
Kui nüüd pariis selle asja ära teeb, siis on hambad kah. Kolitakse ohutuma rolleri otsa tagasi ja peab läbi käima ka elenentaarse autokooli, ma näen ainult positiivsust siin.
vastolu ongi selles, et väide "autode kiiruse alandamine linnas on paha paha ja mittevajalik ning see ei tõsta jalakäijate ja kergliiklejate turvalisust, kuna autojuhid on koolitatud, tähelepanelikud ja suudavad ühtemoodi ootamatus olukorras reageerida nii 50 kui 30 km/h korral ja igas olukorras" AGA samal ajal ei julge ise nende tähelepanelike ja koolitatud autojuhtidega linnas ühte sõiduteed jagada kui eraldi rattatee puudub.
Iseenesest on Teie kartus autode suhtes täiesti arusaadav ja see on ka põhjus, miks on oluline saada autode kiirus linnas alla. Kui auto sõidab 30 km/h ja ratas samal teel 15 km/h, siis ei ole ja ei tundu mööduvad autod jalgratturite või teiste kergliiklejate jaoks nii ohtlikud.
Pariisis on linna enda rendirataste süsteem + on nende samade e-tõikside operaatorite tavalised rendi e-rattad. rattainfra on Tallinnaga võrreldes väga ok, autode kiirused on linnas madalad. Aga rahvast on muidugi tänavatel palju, sisuliselt igal aastaajal. no ja eks seal on teema, et turistid, keda on palju, ei jälgi alati neid eraldusi, kus on jalakäijate ala, kus rattatee ala. Samas e-tõuksiga sõidavad ka turistid peamiselt. Pakun, et sealt need probleemid tekivad, kuna turistid ei ole kunagi kohalike oludega nii tuttavad. Autoteed on igal pool linnades ühte moodi eraldi (äärekivid jne) ja seal tekib konflikte alati vähem.
Saad aru, oinas, et ma olen rattaga jalus autodel? Ma ei taha o,lla neil jalus!Ma ei taha, et mulle nii tehakse ja ma ei tee seda ka teistele juhtidele, saad aru?
Tsiteerin Markot: Kui keegi peab minu pärast pidurdama, siis teen mina järelikult midagi valesti.
Ma pole selline isekas mölakas nagu te kaks siin oma rataste ja tõukside õigustustega, aind mina mina mina.
@Deus
lisan veel niipalju, et ajaliselt veedan ma ise Tallinna tänavatel rattaga ja sõiduautoga enamvähem ühepalju aega (km hulk on samuti sarnane). kasutan nii jalgratast kui ka sõiduautot aastaringi. Lisaks käin palju ka jala, linnasisest ühistransporti kasutan väga harva.
Seega on mul enda praktika pinnalt empaatia täiesti olemas mõistmaks autoga liiklejaid, kergliiklejaid ja jalakäijaid. Kui ma panen enda kogemuse tänapäevase linnaruumi konteksti, siis ma tunnen ennast autoga liigeldes Tallinnas eeliskohelduna, jalgrattaga liigeldes ja jalakäijana teise- või isegi kolmandajärgulisena. Linnakeskkonnas ei peaks see aga tänapäeval nii olema.
Ma vastasin lihtsalt Deusi tundepuhangule: "Ma pole selline isekas mölakas nagu te kaks siin oma rataste ja tõukside õigustustega, aind mina mina mina". - Samas on Deusi tundepuhang põhiliselt ainult autoga sõitva inimese tundepuhang, kes ei saa tegelikult aru kuivõrd ebavõrdselt on Tallinnas koheldud erinevaid liikumisviise kasutavad linnaelanikud. See ebavõrdne kohtlemine on päriselu probleem. mitte see, et jalakäijate vahel sõitvad elektritõuksid põhjustavad palju õnnetusi ja kukuvad vastu äärekivi sõites endal hambad välja või pea lõhki. Ja rahu ei saa sõlmida eri liikumisviise kasutavate linnaelanike vahel nii, et külmutame praeguseks välja kujunenud ebavõrdse ja vanamoodsa tanavaruumi jaotuse ja kasutuspõhimõtted vaid tahes-tahmtata tuleb ühtede tänaseid privileege kärpida ja teistele juurde anda.
Aga tegelikult oli ju esmase postituse sisu, et umbes 2 km tunnis liikuv autojuht ei taha oma hingele kabelimatsu 25 km tunnis liikuvale tõuksi zombile.
Kitsal, piiratud nähtavusega kõnniteel tõuksiga kihutav tegelane ei tohiks eesti keeles olla võrdsutatud juhiga.
Kompleksseid probleeme ei saa ju lahendada nii, et võtame ette ühe ebasoovitava tagajärje ja hakkame seda lahendama. Jättes fundamentaalsete probleemide lahendamise tähelepanuta. Pealegi on selle algse probleemipüstituse lähtepunkt autoga liikleja vaate vaatevinklist. Samas on Tallinn väga autode keskse liikluskorraldusega. Ehk siis eelisseisundis liikluses olija soovib et temal läheks liiklemine mugavamaks .
Seega on ju täitsa ok, et teema on tõmmatud laiaks ja ei ole ainult roolikeerajate omavaheheline igasuguste kergliiklejate kirumine.
...kes ei saa tegelikult aru kuivõrd ebavõrdselt on Tallinnas koheldud erinevaid liikumisviise kasutavad linnaelanikud.
enne tänitamist võiks minna ajalukku ja vaadata aegu, mil talinat ehitati. või ükskõik mis eesti linna. oli tollal elektritõukse olemas? loomulikult ei. kes sõitis linnas rattaga? mõni üksik. palju oli autosid? ikka tunduvalt vähem. ehitati siis rattateid? loomulikult mitte. ja nüüd keegi tahab, et praeguse vanaaja teedevõrgu asemele ehitataks lambist sadu kilomeeteid rattateid, sest selleks on ju ülipalju vaba ruumi. paneme aga sõidurajad kinni ja teeme rattateed, et saaks tõuksiga talda anda. plätserdati siin miskit punase värviga kokku, välja kukkus nagu alati. aga pole hullu- teaduse arengu tulemusena tulevad varsti hõljukid ja tõuksid kaovad samamoodi ajaloo prügikast nagu hobuveokid.
@.
Elu muutub ju. 40-50 aastat tagasi oli läänemaailmas mõni üksik linn, kus pandi autokesksele linnaplaneerimisele piir ja ei keeratud jalgrattaga liikumist kinni - Amsterdam ja Kopenhagen on kaks näidet. mujal võeti aga autode alla järjest rohkem linnaruumi ära ja suretati kergliiklus välja. nüüd on aga ammu leitud, et tuleb liikuda tagasi igakülgselt säästlikemate liikumisviiside juurde tagasi. kogu lugu. Seista räästlikemate liikumisviiside soodustamisele vastu nagu kunagi seisid voorimehed autodele vastu? Milleks? Mis see point on? Mis sellel 15 min linna kontseptsioonil viga on, mis on nö tuleviku standardiks võetud?
Rallisõitja jaan, see "15 minuti linn" on väga sobiv elukeskkond kodutule üürnikule. Ning suurepärane biomass pahatahtlikule valitsusele, kuivõrd säärane inimene on väga hõlpsasti manipuleeritav. Sinnapoole kogu praegune maailmakorraldus tüürib ja rahvas ise suisa nõuab seda.
Metsaservas oma sünnikodus juba põlvkondi elanud inimesel on seda raske mõista. Aga nagu praegu tavaks, siis tuleb kaasa noogutada ja mitte kritiseerida.
Siiski ei saa ma aru, miks te ei nõua õueala kehtestamist oma "15 minuti linnas"? Sellega oleks ju veel väiksem oht sattuda ratta alla, kaoks kogu transiitliiklus (sest see on LS järgi keelatud) ja jalakäijad (kes olla inimkonna parim osa) saaksid eelisõiguse.
Punktike, ma tean täpselt, et rakendi valmispanekule, koplist hobuse kutsumisele ja rakendamisele kulub veerand tundi. Ning pärast sõitu tagasipakkimisele koos rakmete puhastamisega vähemalt 20 minutit. Ehk inimlik laiskus ja mugavus, mitte linnaplaneerimine (lisaks jäätmekäitluslikud probleemid tiheasustusalal) viisid hobutranspordi kadumiseni.
...kunagi seisid voorimehed autodele vastu? Milleks?
jah, sest nende töö ja sissetulek oli kadumas.
kunagi olid ka inglise käsitöölised masinate vastu, sest nende leib ähvardas kaduda. tavalised vanakooli taksojuhid olid ka bolti wolti vastu, sest teenistus ähvardas väheneda. kogu ajaloo jooksul on keegi ennast ahistatuna tundnud. vaata natukene suuremat pilti talinast ja harjumaast- kõik liiguvad kuskil, käivad ühest otsast teise tööl, käiakse sakust, raplast jne- rahvas liigub hommikust tõhtuni. mis on talinas- kauplused, ministeeriumid, muuseumid, koolid, lasteaiad, igasugu muud riigiasutused- kas kõik nende töötajad peavad elama linnas ja sõitma tõuksiga lasnalt mustale või tulevad nad kuskilt väljastpoolt linna tööle? vahetavad linna piiris auto tõuksi vastu? üritati miskit pargi ja sõida süsteemi käima ajada, et vahetad linna piiril auto bussi vastu- töötab see värk või? inimeste igapäevaelust lähtuvalt ei ole võimalik kõiki säästliku elu peale sundida. tõuksi või rattaga kimavad need kellel on see võimalik ja nad ei tahagi ehk autot omada, aga hakata nüüd teiste elu reeglistama nende rattainimeste soovide kohaselt ongi otseselt autojuhtide ahistamine- no ta lihtsalt ei saa oma elu teismoodi elatud kui vaid autoga. tartus taheti terve riia tn üks sõidurada ratturitele anda- johhaidii milline idiootsus see oleks olnud- pisikese linna kitsukene magistraal, mis tipptundidel niigi umbes. ja palju neid rattureid seal oleks sõitnud- üksikud. samas on neil piisavalt võimalusi vändata ka riia tänavat kasutamata.
Taksojuhid...
Selge see, et uued tulijad võtavad teenistust vähemaks aga siis oleks nad pidanud ka uute, "päris" taksojuhtide vastu olema?
Tegelikult oli asi muu. Kes veel mäletab, mis kadalipu, koolitused, kooskõlastused +€ jmt. pidi taksojuht läbi käima, et luba saada aga siis tuleb mees metsast ja hoppsti, ongi taksojuht valmis!
Nagu praegu tuleb mees metsast hopsti tõuksi selga ja kohe on liiklusspets ning ilgelt ohutu liikleja ega pole ohuks endale ja teistele selle nikerdise seljas.
Takso vs sõidujagamine vaidluseks on siin juba oma teema olemas.
Pakun, et kui me võtame täiskasvanud inimesed alates teatud kogemusest jalakäija, e-tõuksiga sõitja, jalgrattaga sõitja ja autoga sõitjana, siis ma üldse ei imesta, et autoga sõitjad ongi kõige saamatumad ja põhjustavad ka kõige rohkem ohtlikke olukordi ning liiklusõnnetusi. ohu tunnetus on autoga sõitjal kindlasti halvem, kui on jalakäijal või kergliiklejal. Kui uuringud ütlevad, et tänaval muusikat kuulav jalakäija või jalgrattur paneb vähem ümbritsevat tähele, siis on ju loogiline, et autojuht, kes istub kabiinis ja väljast sisse midagi suurt ei kuule, tihti kuulab ka raadiot, ei saagi olla liikluses ümbritsevat tajuda samamoodi nagu jalakäija. laske näiteks suvel linnas või ka väiksematel teedel sõites kõik aknad autol alla ja see ümbritseva tajumine muutub ikka oluliselt. autosse kostab siis tänavatel inimeste jutt, linnast väljas näiteks rohutirtsude siristamine, linnulaul jne.
Millele tasub tähelepanu pöörata on see, et ta taga sõitis auto järelkäruga kus olid vahetusrattad, generaator akude laadimiseks, tõuksivenna toit et ta kliendi pizzat nahka ei paneks (seda on Tallinnaski ja palju lühematel distantsidel juhtunud) ja muud taolist kraami.
Miks ma küll ei imesta ? Teoorias oleks piisanud selle pizza kohaletoimetamiseks ühest autos ilma järelkäruta.
Algatuseks. Igasugune alternaativne kergliiklus on teretulnud, kui sellega ei doseerita üle.
Tõuksi puhul näiteks võiks äpis joosta hoiatus, et aastas vajab Eestis hambaproteese ca 50 tõuksisõitjat (Palun täpsustage numrit, kui eksin). Muud õnnetusjuhtumid mõelgu ise juurde, enne kui liiklusesse lähevad.
Kui me ihkame Tallinnas rohelisemat keskkonda, siis siin pakutud Kopenhaagen või Amsterdam oma rattarohkusega ei ole mingi asfaltile kopeeritav punaste radade labürint nagu Tallinna linnavalitsus arvab.
Mõlema pealinna elanike arv koos eeslinnadega on üle 2 miljoni ning suuremale osale on seal jalgratas paratamatus aga mitte roheline mõtteviis. Samuti õigustab suurem ainuvõimalik kergliiklejate hulk vastava taristu arendamisele tehtvaid ühiskondlikke kulutusi.
Tallinn, mu ilus ja armas autolinn, kus teised liiklejad ei ole mitte keegi. Müts maha Andrei ees! Kui Mupo ja politsei on võimetud, tuleb kodanikel endil tegutseda. https://fb.watch/h33JOsFI3F/
Riigikogu arutas tõuksidega liikumise paremat reguleerimist. Enne kevadet plaanitakse seadusemuudatused vastu võtta. Tõuks on tulnud selleks, et jääda! :-) https://youtu.be/TFDW0PSfdtQ
M40, sa vist tõesti ei saa aru, et jutt käib olemasolevate, tegelikult väga ahistavate reeglite rangemaks muutmisest ning et selle kiilaka algataja eesmärk ikkagi on sellisest liiklusvahendist üldse lahti saada.
Huvitav on, et keegi vist ei saanud aru Bolti ja Tuule poolt välja toodud murest, et neid tõukse tõstavad ümber suvalised naljamehed ja "korravalvurid" (meil siin on ka siberia, kes loobib tõukse haljasaladele, mis minu meelest sugugi ei ole tõuksi koht) ning et erafirmadel ei ole mitte kuidagi võimalik neid vandaale tuvastastada, kui neile ei anta just seadusega võimalust hakata tänavatel mingit "jälitustegevust" korraldama.
Mis puudutab ühte lõpusõnavõttu, kuidas võiks valesti parkimisega kaasneda kuuajaline tõuksisõidu keeld, siis tekib ainult küsimus, miks meil isegi ei tule mõttesse ligilähedaseltki samasuguse rangusega läheneda autojuhtide rikkumistele. Näiteks Nõmmel, igal pool, kus füüsiliselt on võimalik autot parkida haljasalale, seda ka tehakse. Terves linnaosas on võib-olla heal juhul paar inimest, kes pargivad auto korrektselt. Ühele ma jätsin kirja kojamehe vahele: see oli koguni otsustanud teeäärsest isetekkelisest "parkimiskohast" kaks meetrit kaugemale metsa alla parkida. Miks ei tule kellelgi mõtet nõuda auto tootjalt, et auto tarkvara oleks võimeline valesti parkimist tuvastama ning et seda autot ei oleks võimalik järgmise nädala jooksul käivitada (kui siis ainult politsei abiga ümber parkimiseks). Või näiteks 30 alades 60ga sõitmine, mida siin harrastavad pooled autojuhid. Miks ei tule kellelgi pähe nõuda, et autot, millega on 30 km/h võrra lubatud kiirust ületatud, ei saa järgmise kuu aja jooksul käivitada? Nagu ma aru saan, siis politseil on põhimõte, et 30 alades, ammugi veel õuealadel, mingit liiklusjärelevalvet ei tehta.
Sõber proovis Helsingis.
Kui jääd keskmise joobega politseile vahele, siis lube automaatselt ära ei võeta.
Auto pargiti turvaliselt teeäärde ja ta pidi ise vaatama, kuidas edasi saab.
Järgmisel päeval käis teost aru andmas ning kaasas oli tööandja kinnitus, et on pereinimene 2 last ja ilma lubadeta jääb tööta.
Aga pere vajab toitmist
Kuna esimene kord, siis anti load katseajaga tagasi. Sisuliselt karistust nagu ei olnudki. Ma ei tea kas ka eestis võiks nii juhtuda?
Aga see näide võiks olla osaline vastus küsimusele, miks autojuhtide karistused on tõuksirentikutest vahel "leebemad".
Ise arvan, et Tallinnas 90% tõuksi sõitudest ei ole vajalikud. Kuna ühistransport sõidab paralleelselt niikuinii siis on tõuksi tootmiseks kulutatud muldmetallidele ja haruldlasele liitiumile ka paremat kasutust.
Siin teemas autojuhtide ja tõuksi kasutajate võrdsustamine ei vii kuhugile.
Ühiskond ei ole valmis autot tõuksi vastu vahetama.
Ja lisaks soovitan autode mustamiseks oma teema teha, siin on tõuksi ohtlikuse teema, mida toodi seal istumisel nii palju välja, et endalgi hakkas juba imelik aga M40’l jäi meelde aind esimese kolmandiku peal kuuldud 1 lause.. vanduma võtab kergelt selline hipsteri lähenemine ja kontekstist välja rebimine nagu see M40 teeb. Võta seda ka ühtlasi ka kui teist hoiatust. Moderaatori ülesanne on lisaks sõimajate ja muidu idikate kontrolli all hoidmisele ka hoida teemat teemas.
