Ei öeldagi, sõita võib, lihtsalt hoogu peab maha võtma seaduse järgi. Kergliikur ta ka ka pole jah, nagu ma ka kirjutasin, täitsa jalakäija alla liigitub.
(1) Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
Ja millise nõude vastu see napilt kooliealine laps siis eksis?
1) seisma ta sebrale ei jäänud ja ei viivitanud põhjendamatult sebral
2) tõukerattaga ülekäigurada ületades liikus ta jalakäija tavakiirusel (4-8 km/h). NB! ta lisas kiirust alles siis kui Teie signaalitama hakkasite!
3) Paremal reas olev must sõiduauto oli lapse sebrale sõitmise hetkeks jäänud seisma, teie olite kiirust vähendamas. Lapse sebrale lähenemine oli kaugelt näha ja tema kiirus oli ettevaatlik ja ei ületanud 5 km/h
4) Teile oli laps kaugelt näha, Teile oli ka näha see, et paremal reas liikusid autod aeglaselt, mis peaks kohe valvsust tõstma, kuna seal olid sebrad järjest.
5) Teie ülekäigurajale lähenedes paremal reas olev auto jäi ENNE sebrat seisma. Isegi kui tõuksiga olev laps ei oleks tulnud Teile nähtavalt vasakult, oleks te pidanud seisma jääma musta auto kõrvale enne sebrat, kuna Teile ei olnud näha, kas keegi ei ole äkki paremalt teed hakanud ületama.
6) Te ületasite ise topeltsebrale lähenedes kiirust, samal ajal kui paremal reas liikusid autod silmnähtavalt aeglasemalt. NB! pardakaamera näitas gps järgi kiiruseks video alguses 56 km/h, mis on küllalt täpne, auto spido näitas Teil samal ajal vähemalt 60 km/h. ehk siis märkimisväärne kiiruse ületamine!! 51 km/h, ehk lubatud piiridess langes Teie kiirus allas esimese sebrani jõudes, peale seda langetasite märkimisväärselt kiirust, tõenäoliselt selle peale, et nägite last sebrale lähenemas.
Olge teinekord ise hoolsam ja ma loodan, et lõpuks tehakse see 30 km/h kiirusepiirang Tallinnas ka ära. See võiks olla kesklinnas ja linnaosade keskustes 100%, igal pool, kus sõidutee servas on jalgratta rada (Pärnu mnt kuni Tammsaare teeni välja) ja igal pool kus on linnas reguleerimata ülekäigurajad.
ja see 30 km/h piirkiirus tuleb ka jõustada: fooritsüklid + lamavad politseinikud, milles 30 km/h saab normaalselt üle, aga kiiremini juba lõhub autot.
Siin keegi küsis, et mida ma muudaks, ma ei mäleta, kas vastasin ka või mitte. Vabandust, kui kordan ennast aga ma paneks kõik rattaid omavad asjad vähemalt jalgrattaga ühe pulga peale. Liikluskoolitust õnneks tehakse tänapäeval juba alates lasteaiast, ma mäletan,e t mul lasteaias õpetati ainult fooritulesid jälgima hoolimata sellest, et 50km raadiuses polnud ühtegi foori olemaski.
"Vaja on lihtsalt juurde läbimõeldud rattateid, seejärel piirata rattaga ja tõuksidega sõitmist kõnniteedel."
Kuivõrd ma siin osasid inimesi irriteerin "käibetõdede" kahtluse alla panemisega, siis ma ei saa jätta küsimata, kuidas need "läbimõeldud rattateed" midagi muudaksid? Mis oleks selles lumehelbekese videos teistmoodi, kui see ülekäigurada kuuluks ühtlasi mõne "läbimõeldud" rattatee koosseisu? (Jutumärkides, sest lõpuks kukub alati välja nii, nagu piiratud ruum võimaldab ehk siis sul on mingi kitsas joonega eraldatud ribake kõnniteel.)
Nende eraldi rattateedega on minu meelest nii, et ainus asi, mille eest need jalgratturit kaitsevad, on see, et keegi talle lambist autoga selja tagant otsa sõidab. Arusaadav, et inimesed seda tohutult kardavad, aga tegelikult on sellised tagant otsasõidud väga haruldased. (Ja umbjoobes või täielikult kontrolli kaotanud autojuhi eest ei kaitse sind ka kõnnitee ega mingid piirded.) Ja mündi teine külg on, et see toob kaasa ohtralt lõikuvate sõiduteede ületamist, mis on kõigi osapoolte jaoks palju keerulisem, see toob kaasa palju suurema võimaluse põrgata kokku hoovidest ja kangialustest tulevate autodega (sõiduteel sisuliselt nullilähedane), palju suurema võimaluse põrgata kokku teiste ratturitega jms ja jalakäijatega.
Samuti ei paku need lapsele mingit kaitset kaasratturite eest, kellest osadel on täpselt seesama mentaliteet, mis siinsel kontingendil (ega mina ei vastuta, lapsevanem on süüdi).
Ja tagatipuks, see jalakäija tavakiirusel liikuv mehaanilise tõukerattaga tüdruk niikuinii ei kuulu rattateele. Siinne kontingent vihastab ennast rattaga sõites siniseks, kui nad näevad, et Jalakäija on mingi mänguasjaga tulnud tähtsate onude tähtsat rattaliiklust segama. (Videost on ju näha, kuidas ta lumehelbekese tegevuse peale hullupööra ehmub ja üritab enda elu päästmiseks kiirust lisada - ainuõige otsus sellises olukorras - ja kui vähe tal see õnnestub!)
Need rattateed ei ole iseenesest ohutud, vaid sa ise pead olema neetult ettevaatlik, et nendel terve nahaga pääseda.
"Liikluskoolitust õnneks tehakse tänapäeval juba alates lasteaiast, ma mäletan,e t mul lasteaias õpetati ainult fooritulesid jälgima hoolimata sellest, et 50km raadiuses polnud ühtegi foori olemaski."
Üks veidramaid küsimusi, mida ma olen näinud laste eksamiks valmistumise testis: kas tagasipöördekohas tohib pöörata ainult tagasi või võib ka pöörata vasakule?
Ühelt poolt on see asi, millega tõenäoliselt autojuhidki jänni jääksid. Teiselt poolt on ilmsesti nii, et kui tagasipöördekohas on füüsiliselt võimalik vasakule pöörata, siis autojuhid seda ka teevad, täiesti sõltumata sellest, mida LS arvab.
Ja kolmandalt poolt, mis kohaga mõtlevad need, kelle meelest selline küsimus on 10-13-aastasele jalgratturile üldsegi relevantne? Kuskohas tagasipöördekohad üldse asuvad? Mismoodi peaks laps üldse sinna tagasipöördekohani jõudma, kui neile põhimõtteliselt õpetatakse, et näita hoolega suunda, aga kui kuskil on mingi auto, siis ära igaks juhuks kuskile pööra - ja võib-olla ka, et kui elu vähegi armas, siis hoia vähegi suurema liiklusega autoteedest eemale.
Teinud siis vähemalt selle küsimuse natukenegi elulisemaks: kui teisel pool teed on ka kergliiklustee ja sinna on füüsiliselt võimalik pääseda (nt Paldiski maanteel), kas tagasipöördekohas tohib rattaga pöörata tagasi ainult sõiduteele või on lubatud pöörata tagasi ka sellele kergliiklusteele? :)
Kas tõesti? Seadus millegipärast väidab, et "märk 551 „Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud". Ehk tegemist on märgiga, mille sõnum ongi: tagasi võib, vasakule ei või. Kui vasakule võiks pöörata, siis keegi ei hakkakski seda tagasipöördekohana tähistama. Ja selle küsimuse juures ei olnud mingit skeemi.
Ainult et kui palju sa päriselus oskad nimetada tagasipöördekohti, mis a) on realistlikult 10-16-aastasele lapsele jalgrattaga ligipääsetavad, b) kus vasakule üldse lähebki mingi tee.
Kusjuures nüüd turgatas pähe, et selliste märkide paigaldamisel kellelegi ei tule isegi küsimust, et oot-oot, kas see kehtib ka jalgratturile. Näiteks: paremale pööramine on keelatud, sest see paremale viiv tee on jalgrattatee. Kas jalgratturil on ka keelatud jalgrattateele pöörata (nt enne ümberehitust Kolde puiesteelt Hipodroomi poole)? Meil Tallinnas on isegi selline müstiline kergliiklustee nagu Kitsarööpatee: see algab märgikooslusega "Jalgratta- ja jalgtee" + telliskivi + lisatahvel "v.a jalgratturid" (sest keegi juhtis tähelepanu, et see nagu on nonsenss, muuseas praeguseks see tee isegi ei ole enam füüsiliselt autoga ligipääsetav). Ainult et 200 meetrit edasi on vastassuunas samasugune märgikooslus ilma lisatahvlita - ja seda kohas, kuhu mootorsõidukiga peaks niikuinii olema võimatu ligi pääseda, sest kogu see tee on jalgratta- ja jalgtee.
Kas hüpoteetiliselt ei või eksisteerida kohta, mis on tähistatud tagasipöördekohana ainult sellepärast, et vasakule tee küll läheb, aga see on jalgrattatee?
Jah, need osutusmärgid pannaksegi sellistesse kohtadesse, mis on kirjeldatud minu poolt üleval ehk kui vasakult ristuv tee on, siis ta on ühesuunaline peatee suunas või eratee või mingi muu takistusega. Muidu seda märki ei pandagi. Sama kehtib ka tagasipöörde keelumärgi kohta, niisama neid ei topita kuhugi.
eraldi rattateid on vaja, et julgustada inimesi rohkem kergliiklust valima ja jätma jalakäijatele nende ruum! nende tegemiseks tuleb kesklinnas päris palju ruumi autode alt ära võtta, mitte kõnniteid poolitada. autode hulk siis väheneb ja järgijäävate liikumiskiirust tuleb vähendada. Kui autode ja kergliikluse kuurused on linnaruumis sarnased, siis turvalisus kasvab igal juhul. Kui vaja siis pannakse rattateed autoteede keskele või tehakse igasuguseid nutikaid lahendusi. ja need lahendused peavad toimima ka talvel. autoteel on talvel ikka väga vilets sõita, kuna seal on pidevalt mingi soolapläga, eriti tee servas. rattateedele soola panna ei tohiks. Tallinnas on ka selle elementaarse asja vastu viimastel talvedel eksitud. Järvevana rattateed on pidevalt soolatatud ja tihti on jäetud 5 cm lumi üldse lükkamata.
Püüdsin Google Mapsiga leida, aga esimese hooga ei leidnud ühtegi kohta, kus oleks sellist märki kasutatud. Ei leidnud ka ühtegi kohta, kus kellelgi võiks tekkida kahtlusi, kuhu seal saab sõita.
Ja sa siis ei välista, et selline märk võib olla kohas, kus vasakule viiv tee on jalgrattatee? Ja sa tahad öelda, et jalgratturil on keelatud pöörata sellele jalgrattateele?
Sa väidad, et sa ise ka vahel sõidad rattaga. Kas sa ei ole märganud selliseid liiklusmärke, mille puhul ilmsesti pole mõeldud, et need kehtivad ka jalgratturile - näiteks on pääs mingile terviserajale telliskividega piiratud, kuigi samal terviserajal teeviitadel on ka jalgratta sümbolid?
Isegi jalgratta- ja jalgteed on ju nii ligadi-logadi tähistatud, et kogu aeg tekib küsimus, et kas see tee ikka on tehniliselt võttes enam jalgratta- ja jalgtee. Näiteks Tallinnasse sissesõidul on Viljandi maanteel väga konkreetne märk: jalgratta- ja jalgtee lõpp (samas jalgratta- ja jalgtee piktogrammid asfaldil jätkuvad). Mida sa sellises olukorras teed?
Kuidas sulle ikkagi tundub, kui mõttekas on 10-13-aastast tillitada reeglitega eksootiliste märkide kohta, ka eelnevat arvestades, ja kuidas see muudab neid paremateks ja ohutumateks liiklejateks?
Ja muuseas, sa ei pea mulle kogu aeg iga hinna eest vastanduma, et targemana näida. Mitte midagi ei juhtu, kui sa vahel mõne asjaga ka nõus oled.
Nõus olen ma ainult hästi ja loogiliselt seletatud ning faktiliselt põhjendatud tekstidega. Fakti ei pea uskuma, piisab tema teadmisest.
Kui ma rattaga sõidan, siis helistage armeele ja palun laske see asi maha, mis iganes mind ka taga ei ajaks kuid kui tõsiselt rääkida, siis ratta seljas ma sõidan nagu autoga, st mitte kõnni teel ja silmad kuklas kogu aeg, siiani pole kellelegi ette jäänud, passin isegi foori taga, mitte ei lähe jalakäiate fooriga üle.
Aga jälle sa ainult vastandud ja ühelegi küsimusele ei vasta.
Mina ka kõnniteel mitte kunagi ei sõida. Mina ka olen kogu aeg väga teadlik ümberringi toimuvast, kuigi ma loodan, et see silmad kuklas ei tähenda, et sa ei pea eriti oluliseks ka rattaga sõites vaadata, ega näiteks mõni laps parajasti tõukerattaga ülekäigurajal ei ole.
Aga siis ikkagi: kui tagasipöördekohas vasakule viiv tee osutub kergliiklusteeks ja sa tahaksid sinna sõita, kas ja kuidas sa sinna siis sõidad?
Ja ikkagi: mis mõte on selliste küsimusega koolilapsi trikitada, kui sa ka ise minu meelest ikkagi vastasid sellele valesti (tagasipöördekoha märk üksi keelab vasakule pööramise, seda võib, aga ei pea dubleerima mingi muu märgiga)? Pealegi selles testiküsimuses sinu poolt nimetatud varianti ei olnud. Tavaliselt jah, liiklusmärke pannakse suure varuga (ja ikka on vähe).
--lumehelbeke liuglemas (registreerimata):
--pikk jutt sitt jutt, tooge välja punktid mida rikkusin
--https://www.riigiteataja.ee/akt/120062022070?leiaKehtiv
§ 50. Sõidukiiruse valimine
(3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
Kui oleks õnnetus juhtunud, siis selle punkti alusel oleksid kindlasti vähemalt 50% süüdi jäänud. Sest oleme ausad, et selle lapse trajektoor on video esimesest sekundist üheselt etteaimatav. Samuti see, et auto esimeses reas juba seisis.
Liigub muidugi igasuguseid tegelasi. Alles üks päev tegi üks tegelane Bolti tõuksi tagapiduriga kannaka ülekäiguraja peale ja ei vaadanud kordagi sõidutee poole. Sellised tegelased tahaks küll krattipidi politseisse vedada, aga tuleb endale aru anda, et vigaseks ei taha kedagi sõita ning seetõttu tulebki autojuhina ülekäiguraja juures lihtsalt suviti igas suunas silmad kasvatada. Kas see õige on, et autojuht peab seda vastutust kandma - pigem ei. Kas see aus on - pigem jah, sest kõrgema ohu allikaks olemisena kaasneb ka suurem vastutus.
Omaette küsimus ongi tegelikult see vastutuse teema. Olen näinud liiga palju kordi, kuidas sellised 20-25 aastasedki oma tegude eest mingit vastutust ei suuda võtta - neile teeb ainult nalja, sest justkui kõik oleks lubatud ja elu on lill. Kuidas saaks niimoodi, et vastutuse võtmise arusaam enne kohale jõuaks kui enda või kellegi teise elu totaalselt ära rikuvad - see on ju tegelikult kogu selle teema alusküsimus.
"eraldi rattateid on vaja, et julgustada inimesi rohkem kergliiklust valima ja jätma jalakäijatele nende ruum! nende tegemiseks tuleb kesklinnas päris palju ruumi autode alt ära võtta, mitte kõnniteid poolitada."
Jah, aga võib-olla see on ainult unistus ja välja kukub ikka nii, nagu kuskil parajasti ruumi on? Näiteks Gonsiori tänav - keda see julgustab rohkem kergliiklust valima ja kus seal ikkagi see jalakäijate ruum on? Või Telliskivi tänav - milleks seda üldse vaja on, kui niikuinii on kõik segiläbi (ma kahtlustan, et jalakäijad seal füüsiliselt ei mahu ära neile ettenähtud omaette ruumi ja võivad tekkida jalakäijate ummikud)? Mõlemal juhul ma hästi ei näe, kust sealt veel ruumi annaks ära võtta, kui puid ei taha maha võtta või maju lammutada. Ma oletan, et need bussirajad seal Gonsiori tänaval on vajalikud, sest sealt veetakse bussidega ikka päris palju inimesi läbi - autodele üldse see tee kinni?
Pirita tee on suht-koht OK, ennekõike jälle lõikuvate sõiduteede täieliku puudumise tõttu, aga sellist eraldatust jalakäijatest ei saa ju praktiliselt üheski tavalises tänavas saavutada, kui seal just mitte auto- ja bussiliiklust täielikult lõpetada?
Ma ise ausalt öeldes ei saa üldse aru, miks neid jalgrattureid ja jalakäijaid on vaja iga hinna eest lahutada - eriti kui tagajärjeks on see, et pärast on nad veel tihedamalt õlg õla kõrval ja vahel on ainult mingi joon. Jalakäijad segavad mind oluliselt vähem kui lõikuvad sõiduteed. Näiteks mis on viga Hiiu-Astangu kergliiklusteel? Minu meelest üks meeldivamaid Tallinna kergliiklusteesid lõikuvate sõiduteede vähesuse tõttu: jalakäijad kõnnivad reeglina väga kenasti tee paremas servas, jalgratturil on praktiliselt alati ruumi mitmemeetrise ohutu külgvahega möödumiseks. Aga Tallinna rattastrateegid millegipärast näeksid parema meelega, et sama teeruum jaotataks ära: ühel pool trügivad jalgratturid jms üksteisel seljas, teisel pool jalakäijad. Kuskohas peaksid sõitma näiteks rulluisutajad (mitte need, kes seal grupitrenni teevad, need peaksid sõitma Lillepi pargis)? Rüselema jalgratturite vahel kitsukesel rattateel?
Tallinna rattastrateegia põhineb minu mäletamist mööda arvestusel, et jalgratturile piisab teisest jalgratturist möödumiseks ükskõik kumba pidi kuskil 10-20 cm külgvahest, s.t see, et need rattateed saavad olema väga kitsad, on juba suurde plaani sisse kirjutatud. Veel häirivam on, et jalgratturi ruumivajadust jalakäijast möödumisel ei käsitleta üldse - aga vahepeal on liiklusseadust nii palju muudetud, et jalakäijast ei tohi kusagil 10-20 cm vahega mööduda suuremal kiirusel, kui praktiliselt selle jalakäija enda kiirusel - ka siis, kui te mingi joone järgi olete "eraldi" teedel või ruumides. Samuti on need plaanid tehtud arvestusega, et jalgratturile aitab kiirusest 16-18 km/h küll - aga vahepeal on tekkinud mõnevõrra akuutne probleem elektritõukeratturitega, kellele hetkel on suurim lubatud kiirus 25 km/h ja kuigi neid rajalt maha võetakse, esineb ka palju suurematel kiirustel sõitjaid.
Lihtsalt ma muretsen, ega heade kavatsustega mingit väga suurt käkki kokku ei keerata, kus pärast suure hulga raha kulutamist selgub, et nüüd on kõigil halvem.
---
Vahest selle lumehelbekese asjus ootaks nüüd, kuni politsei puhkuselt tagasi tuleb? Ma küsisin konkreetselt hinnangut kahe minu jaoks väga olulise paragrahviga seoses, mida siit justkui ei ole läbi käinud, aga millele mina kogu oma loba sees olen tõenäoliselt mitmel korral viidanud.
ma ei kujuta ette, mis saab see suur käkk olla, mida annab Tallinnas tervikliku jalgrattateede võrgustiku tegemisega kokku keerata ja mille tulemuseks on kergliiklejate liikumisvõimaluste kehvemaks minek. See ei ole ju mingi raketiteadus, töötavaid lahendusi on euroopa linnad täis. näiteks Varssavi, kus kogu see jalgrattateede süsteem on tehtud viimase 10 aastaga, ei olnud seal mingit pikka rattakultuuri taustal nagu Kopenhagenis või Amsterdamis.
Tallinnas ei ole lihtsalt mitte kunagi mõeldud rattateedele kui tervikule vaid on realiseeritud üksikuid tükke. Täna sõidab Tallinnas jalgratta või mõne muu kergliiklusvahendiga väga väike osa linnaelanikest, kasvuruumi on mitukümmend korda. ja see nõuab ikka süsteemi, et hallata ära Tallinnas näiteks 75000-100000 igapäevast kergliikujat (tööle-koju-poodi-kooli-lasteaeda), sealhulgas suuremad cargorattad jms. rattad ei saaks siis sõita hanereas vaid kiirematel peab olema võimalus ka mööda sõita jne. Rattalinnades on päris põnev tipptunnil vaadata, mis toimub, Kopenhagenis näiteks. selline rataste rägastik, kasutatakse tavalisi rattaid, sõidetakse kiiresti, meeletult on cargorattaid, lapsed kastis lasteaeda, edasi tööle jne.
Üks asi, mis on Eestis teistmoodi kui mujal maailmas, on meie liiklusseadus. Näiteks ma olen otsinud, aga ma ei suuda leida, et kuskil mujal kehtiks nõue, et "sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega". Läti liiklusseadus on leitav nähtavasti inimeste poolt inglise keelde tõlgituna ja sealt ma loen välja, et analoogne nõue kehtib ainult juhul, kui jalgrattur sõidab (millegipärast) kõnniteel. Kusjuures meil on eriti naljakas, et veel kolm aastat tagasi kõnniteel sõitev rattur oli ainus, kellele selline nõue EI kehtinud (nähtavasti seda ei peetud vajalikuks mainida, kuna üldjuhul rattur ju ei tohigi kõnniteel sõita)!
Ega selle nõude täitmist Eestis keegi muidugi ei kontrolli... kuni sul juhtub mingi äpardus ja sa ikkagi kuidagi autoga kokku põrkad. Siis tuleb politsei, tuvastab, et sa ületasid lubatud kiirust (võib-olla ainult autojuhi ütluste põhjal, sest sina oled juba teel haiglasse, aga me siin eespool nägime, mismoodi autojuhid tõukeratturi kiirust hindavad) ja sina oled see, kes maksab kinni auto mõlgid. Eestis loetakse (LS varasema, "leebema" versiooni kehtimise ajal) jalgrattur autoga kokkupõrkes õnnetuse põhjustajaks 80% juhtudel, mujal maailmas tavaliselt 50% juhtudel. Et siis kas Eesti jalgratturid on kuidagi eriliselt juhmid muu maailmaga võrreldes, kus jalgratturid on millegipärast sama juhmid või targad kui autojuhid, või siis on meie õigusemõistmise põhimõtetes midagi kardinaalselt teistmoodi.
Samuti olen ma otsinud, kas välismaalasi kuidagi hoiatatakse selle liiklusseaduse omapära eest. Kõik, mis ma leian, on kellegi eraisiku blogi, kus ta ütleb, et nii tuleks teha, kui on autosid, kui autosid ei ole, siis ületage tee nagu ise heaks arvate, wink-wink! Ainult et seda nõuet meil ju sisuliselt põhjendatakse sellega, et jalgrattur nimetatud teedel sõites on nii juhm olevus, et ta rattalt maha tulemata ei ole isegi võimeline aru saama, kas kuskil üldse on autosid (samamoodi põhjendatakse ka, miks jalakäija ikkagi ei tohi täiesti tühja teed punase tulega ületada - aga kust sa tead, et tee tühi on!)
Teine tore uus punkt liiklusseaduses on: "Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peavad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees." Kõlab mõistlikult? Aga seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja järgi selle all on konkreetselt silmas peetud hoovidest ja kangialustest välja sõitvaid autosid: kuigi autojuht peab tehniliselt võttes jalgratturile teed andma, on kokkupõrke ärahoidmise eest kogu vastutus jalgratturil. Iseasi, kuidas "loll" jalgrattur peab aru saama, et "eespoolse nähtavusulatuse" all on mõeldud nähtavust nurga taha ja "teel oleva võimaliku takistuse" all kangialusest teele tuiskavat autot. Huvitav on, see minu meelest pole keegi isegi pidanud vajalikuks meedias inimesi informeerida, et meil on nüüd selline paragrahv ja mida see inimkeeles tähendab. Igasugustesse piiratud nähtavustesse on muidugi mõistlik täie tõsidusega suhtuda, aga nüüd on seaduses, et kui jalgrattur peaks eksima, on ta kohe automaatselt süüdi.
Kolmas asi: kas tõesti on kuskil mujal maailmas nii segane, ka lõikumisel kõige tühisema kõrvalteega, kes kellele teed annab? Loogiline ju oleks, et jalgrattur annab teed kas kõigile või mitte kellelegi. Ja kui ta annab teed kõigile, siis oleks armas, kui piirdutaks mitte rohkem kui kahest suunast tulevate sõidukitega - meil ei ole ebatavaline nõuda jalgratturilt liiklusmärgiga ka kõigist neljast suunast tulevatele sõidukitele teeandmist. Sisuliselt nõutakse juhmilt jalgratturitelt asja, millega toimetulemist keegi kusagil autojuhilt ei eelda.
Aga meil on mingi totaalne kompott, mida võib veel olla muudetud liikluskorraldusvahendiga, ehk et sisuliselt rattur peab ratta ära panema ja kogu ristmiku läbi käima, et näha, kus mis märk ja lisatahvel on! Sealjuures mulle tundub, et isegi liikluskorraldaja ise ei tea, mis vahe on sinise ja valge taustaga lisatahvlil jalgratta ja nooltega. Näiteks Stroomi-Astangu kergliiklusteel on lõikuvatel tänavatel märgid stopp + ülekäigurada + lisatahvel "lõikumine rattateega". Ja ma olen lugenud ühest foorumist mingi deusi-taolise tarkpea tõlgendust, et see tähendab, et peatuda võiks, aga ülekäigurajal jalgratturile ikkagi teed andma ei pea! Ja tal võib olla õigus: kui liikluskorraldaja oleks tahtnud öelda, et see stoppmärk tähendab, et teed antakse jalgratturile, siis selle jaoks on spetsiaalne lisatahvel "teeandmise koht jalgratturile".
Aga meil nähtavasti ei peetagi niivõrd tähtsaks, et oleks selge, kes kellele teed annab, sest jalgrattur peab ju niikuinii tee ületama jalakäija tavakiirusel.
Eesti omapära paistab olevat see, et siin kaitstakse nõrgemaid liiklejaid nende õiguste piiramise ja autojuhtide vastutuse vähendamisega. (Muuseas ka nõuet sõiduteel sõites autojuhtide mugavuse huvides iga hinna eest paremasse teeserva liibuda mujal maailmas sellisel kujul üldiselt ei eksisteeri.)
---
Iseasi on ka, et seal Kopenhaagenis ja mujal ongi nähtavasti ette nähtud, et jalgratturid üksteisel seljas trügivad ning teisel pool joont olevatele jalakäijatele suurtel kiirustel napikaid teevad. Minus tekitavad sellised asjad ebamugavust ja ma kardan, et ma ka Kopenhaagenis rattaga sõites väga õnnelik ei oleks. Mina eelistan hoida teisest ratturist mööda sõites vähemalt meeter-poolteist külgvahet (aga see on rattastrateegia järgi juba enamvähem kogu rattatee laius!) ja jalakäijatega veel suuremat vahet. Aga see on juba minu probleem.
Ja minul selle ,,ohtliku" tõuksiga läbisõitu ikka koguneb ja koguneb. Juba 2400km sellel suvel läbitud. Tõuks ise ei ole ohtlik! Ohtlik on see ebakaines olekus ja/või ebaadvekaatsele juhile. Samuti on kõigile teistele liiklejatele liikluses alati suurimaks ohuks autod!
Paljud penskarid ka kirevad, näe 50a sõidetud avariideta. Aga tegelikult on teised need kes hoiavad nende jamad ära, ja nad ise ei saa isegi sellest aru mida korraldanud on.
Kui sa tõesti usud, et mõni tõukerattur või jalgrattur või jalakäija võib olla niivõrd füüsilisest reaalsusest irdunud, et ta isegi ei märka, kuidas tema ümber pidurid vilisevad ja lumehelbekesed signaalitavad, siis sa oled küll väheke imelik. Arvestades autojuhtide erakordselt pikki reageerimisaegu, vahest oleks ootuspärane, et sellised hukkuvad loetud päevadega?
Minu meelest on küll pigem ahenenud vaateväljaga autojuhid need, kes ei näe, kuidas need lollid jalakäijad ja jalgratturid (ja võib-olla ka tõukeratturid) on need, kes kõigi autojuhtide rikkumiste kiuste kogu aeg autojuhte kõikvõimalikest sekeldustest säästavad.
Ja kui sa arvad, et autojuhtidest ainult penskarid on need, kes ei märka, mida nad on kokku keeranud, siis sellega ma ka üldse ei nõustu. Mulle on autodega kõrvalteedelt kümneid ja kümneid kordi ette sõidetud ning kuna mul on sellistes olukordades võimalus autojuhte läbi küljeakna lähemalt silmitseda, siis ma pakuks, et hinnanguliselt poolte teadvusse ei jõuagi kunagi, et nad on kellelegi ette sõitnud - ja ei ole need midagi penskarid. Mehed-naised-noored-vanad-amatöörid-elukutselised, mingit vahet pole. Nii et kuidas sa võid olla kindel, et sa ise ei ole kellelegi ette sõitnud seda märkamata.
Ja loomulikult loen ma ainult ettesõite sõiduteele, sest kergliiklusteel kehtivate reeglite järgi sisuliselt ei eksisteerigi sellist asja nagu jalgratturile tee mitteandmine (mismoodi on võimalik sundida kedagi järsult kiirust või suunda muutma, kes on kohustatud sõitma 5 km/h?). Samuti ma ei kasuta lumehelbekese kombel "signaali" - mis sellest kasu on, kui mul on auto risti teel ees ja loetud meetrid vahet? Mis kasu mul on, kui autojuht pärast sekundilist reageerimisaega mingi ootamatusega reageerib?
Kui keegi on selle tõuksiga ühe hooajaga 2400 km probleemideta läbinud, siis ilmsesti see näitab, et ta teab, mida ta teeb.
Samas vist ikkagi ei tasuks alahinnata selle tõuksi ohtlikkust - võimalik, et see on üks nendest asjadest, mida M40 õigesti teeb?
Ma ei ole nendega ise sõitnud, aga sellest, mida ma näen ja kuulen, see on ju ikkagi objektiivselt võttes jalgrattaga võrreldes oluliselt ebastabiilsem ja raskemini käsitsetav sõiduk? Ma olen vaadanud ka õppevideot, kus muuhulgas selgitati, et see on selline aparaat, millest tuleb tingimata kogu aeg kahe käega kinni hoida - unustage ära sellised asjad nagu käega suunanäitamine (kes väga tahab, võib näidata suunda jalaga, iseasi, kas keegi teine sellest aru saab).
Ei saa ju eitada, et on teatav probleem sellega, et need nii kergesti satuvad täiesti kogenematute kasutajate kätte? Ma oletan ka, et M40 enne tõukerattale astumist on palju sõitnud jalgrattaga ja seetõttu kujutab väga hästi ette, mida tähendab nt kergliiklusteel sõitmine?
Minu nipid, et tõuksiga turvaliselt kulgeda saaks on lihtsad.
● kiirust ei ületa
●alkoholijoobes ei sõida
●kiiver on peas
●tõuksil olen alati üksi.
Aga kõige olulisem on ilmselt see, et kasutan tõuksi peamiselt tööle-koju kulgemiseks(jah, selleks ei ole vaja mitut tonni rauda kaasas vedada) ja tean oma teekonda juba läbi ja lõhki. Tean, kus on augud, kus konarused, kus praod jne. ning saan ohtlikemaid kohti juba eos vältida või nendeks valmistuda
äge, et kasutate e-tõuksi igapäevasõitudeks. Kui selle tõuksi ribadeks sõidate, siis soovitan järgmiseks osta elektrijalgratas - näiteks Eesti toodang Ampler. sõit on siis vähe lõbusam ja saab ise ka higistamise vaba füüsilise koormuse. kukkumise ohtu ei ole, saab sõita ka talvel (naelad alla ja ratas seisab teel nagu liimitult). rattale on ka igasugu kotisüsteeme olemas, ei pea midagi seljas kandma. korralikel e-ratastel on korralikud tuled, porilauad, jalg. Ampleri e-rattad kaaluvad ka suht vähe, nn meestekad on 16,3 kg (hooldusvaba rihmülekanne), käikudega on 17,8 kg.
kõige ägedamad vennad ongi need, kes pole ise sõitnud, aga teavad, et tõuks on ohtlik. Kas keegi "tark" suudaks mulle lollile selgeks teha, kuidas või mille poolest on tõuks ohtlik? Nimelt tõuks. Rõhutan, tõuks. Kõik mida siin kirjeldatud, siis ohtlik on olnud tõuksi kasutaja. Eranditult. Mitte ühegi õnnetuse taga pole olnud süüdi tõuks, ikka ja ainult kasutaja. No kui tõesti on juhtunud õnnetus nt tõuksi tehnilise rikke tagajärjel, siis küll on tõiks ohtlik, aga palju sellest kuulda on olnud? isegi teemaalgataja situatsioon, asenda sõna tõuks ükskõik millise muu liiklusvahendiga ja tulemus on sama.
Saaks juba üle sellest, et tõuks on ohtlik. Ei ole. Ohtlik on selle imbetsillist kasutaja.
Ülejäänud teemaga, et rohkem jalgratta- ja kergliiklusteid ning paremat hooldust, läbimõeldumat liikluskorraldust, absoluutselt nõus. Ja seda ütlen ma 99,99% autokasutajana. Üldiselt asi ei ole ise kunagi ohtlik. Ikka kasutaja või käsitleja.
lumehelbeke, piirame tõuksi ära, aga jalgratta, rulataja, rullija, jooksja jätame ikka täiega kupatama? tõuksi peale ei panda tervet famiiliat. igale ikka oma tõuks. igale oma seljakott selga. Oma saamatuses pole vaja süüdistada teisi ega mingit seadet. Kiirus on täpselt paras, ainult imbetsillile tuleks kuidagi selgeks teha, et see poweri hoob ei pea põhjas olema, see töötab ka teistes asendites ja väga edukalt. sa ka autoga ei sõida ju piirajas, ikka vastavalt vajadusele või seadusega lubatule.
Alustaks kõige lihtsamast: selle sõiduki(rendiratas-tõuks jmt.) saab võtta ja jätta ainult konkreetsest ruudukesest! Seda nimetatakse parklaks! Ei pea sõitma treppi ja jätma kuhugile vedelema!
tõuks on vahend lolluste läbi viimiseks tõesti. Lisaks tänu massile on ta mõnes mõttes isegi ohtlikum kui jalgratas ja ka rulataja, kellel lihtsalt jalge alt asi kaob. Lisaks on enamus tõukse ikkagi keskmisest pisemate ratastega ehk kivid/augud/äärekivid kordades ohtlikumad, kui monorattale või jalgrattale.
Siit tulenevalt, tõuks on ohtlik, neid kasutavad tegelased aga lisavad ohtlikustaset juurde nagu juhtub absoluutselt iga liikurvahendiga, mis massidele kättesaadavaks muutub.
"sa ka autoga ei sõida ju piirajas, ikka vastavalt vajadusele või seadusega lubatule." - See tegelikult nii ikkagi ei ole ehk see on kõige halvem näide. Statistika näitab, et praktiliselt ükskõik kus kohas autode kiirusi vaadeldakse, igal pool u 70% autojuhte ületavad suurimat lubatud kiirust. (Mis ei tähenda, et ei oleks võimalik leida ka kohti, kus autojuhid kiirust ei ületa, näiteks kus auk on augus kinni.) Autojuhid ei pea hiilgama mõistusega, sest nemad ei vastuta ja auto kaitseb neid kurja väliskeskkonna eest (kuni kaitseb).
Ma olen seekord ka täiesti nõus deusiga, ainult et mind huvitab, kas ta saab aru, et sama kehtib ka autode kohta? USA-s näiteks läksid autod massidesse kuskil 1. maailmasõja kanti ning tulemus oli, et autode läbi hukkus USAs nendel aastatel rohkem inimesi, kui olid nende kaotused sõjas, sealjuures pooled neist lapsed. Hiljem peksti jalakäijad jms lihtsalt autoteedelt minema ja asi läks natuke paremaks, aga suremus autode läbi on ikka väga suur. Näiteks tehti tohutud kampaaniad "vales kohas" tee ületajate häbimärgistamiseks - vastav sõna jaywalking tähendab sõna-sõnalt "maaka moodi kõndija".
Deus, kogu su nimekiri võtta lihtsalt kokku, kasutaja on imbetsill, kes ei oska, taha, suuda nende omadustega arvestada. Autod on ka erinevad, neid tuleb erinevalt käsitleda. Sellepärast ei ole üks ohtlikum kui teine.
Jalgrattur, ma ei rääkinud 70% juhtidest kiiruse ületamisest. Vaid kui sul on tihe liiklus, ei hoia sa autol paremat pedaali põrandas? Kui sul ees väntab vänderdades teine jalgrattur, kas sa tormad temast mööda täie kutsega, või võtad siiski hoo maha ja möödus aeglaselt? Siin ongi vahe, imbetsill ei oska muud moodi kui pedaal põhjas või maksimum surve jalgratta pedaalidele. Normaalne inimene oskab survet vähendada pedaalidele. See oli selle näite mõte, aga sina oskasid jumal teab mida jälle välja lugeda.
"Kõik liikurvahendid" katab minu raamatus kõik liikurvahendid.
Autosid on mul endalgi mitmeid erinevaid. Ühega saan soti pealt pidama enne foori, teisega lohiseks paarkend meetrit julgelt edasi. Tunne oma liikurit!
...
aga inimesi ei huvita see, nad tahavad lihtsalt liikuda :)
"Vaid kui sul on tihe liiklus, ei hoia sa autol paremat pedaali põrandas? Kui sul ees väntab vänderdades teine jalgrattur, kas sa tormad temast mööda täie kutsega, või võtad siiski hoo maha ja möödus aeglaselt?"
Jälle väga halb näide. Kui kuskil oleks jalgrattureid nii tihedalt, kui on autosid, siis ka ei tormaks keegi kellestki täie kutsega mööda - isegi mitte rattarallil, kus selliseid tingimusi isegi esineb. Aga niipea, kui kuskil mingigi ruum avaneb, nii ka autojuht tormab teisest autost täie kutsega mööda. Kusjuures ei ole nii ebatavaline, et kõiki teisi kraavi poole surudes. Või sõidurajalt sõidurajale sõeludes. Väga ebaõnnestunud on see näide ka selles mõttes, et millal üldse autojuhid kõige rohkem kiirust ületavad? Mõni ei saa 70 km/h bussist ka mööda sõita, ilma et ta peaks 140 sisse võtma.
Teine asi on see, et väga vähesed jalgratturid "vänderdavad". Ma väga sügavalt kahtlen, et on väga palju jalgrattureid, kes südamerahuga hakkavad silmnähtavalt umbjoobes jalgratturist lähedalt täie kutsega mööda kihutama. Samas muidugi väikestest lastest võib-olla tõesti mõni nii väga ei hooli - need on siis need lumehelbekese tüüpi juhid ("see laps on nii väike ja minu mass on nii palju suurem, et ega mina viga ei saa").
Lõppkokkuvõttes mul tekib isegi kahtlus, ega sa ise ei ole järjekordne kõigile napikate tegija, kui sa ainult "vänderdajatest" lähedalt möödudes kiirust vähendad. Mina isiklikult sõidan tõesti tüüpiliselt teistest jalgratturitest mööda täie kutsega, ainult et ma hoian nendega meeter-poolteist vahet minimaalselt. Ja kui ma olen kohanud joodikut (või ka näiteks rattarajal vastassuunas vastu tulnud nutisõltlast), siis ma olen koguni vastassuunavööndisse kolinud. Ja kui seda ruumi ei ole, siis ma ei sõidagi kellestki mööda, kuni see ruum tekib. Näiteks kas siis tõesti on hea mõte hakata silmnähtavalt purjus inimesest või väiksest lapsest lähedalt mööduma, mis siis et aeglaselt?
Ja siis veel hoopis teine asi on see, kuidas sa kiidad autojuhtide mõistlikkust olukorras, kus füüsiliselt nende võimalused on äärmiselt piiratud - et nad peavad (kui peavad) ennast mõistlikult üleval olukorras, kus ebamõistlikult toimimine on füüsiliselt võimatu. Aga kui tee on tühi, soovitatavalt veel ka pime ka, et sa üldse ei näeks, kuhu sa sõidad, siis võib vabalt valitud kutsega lasta?
Või see tilluke asi, et mis kutsega üldsegi autojuhid tüüpiliselt mööduvad teeservas "vänderdavast" jalgratturist, kui normaalselt möödumiseks ruumi ei ole?
Ühesõnaga, ma ei nõustuks sellega, et auto (ja väga vähesel määral tõuks) oleks iseenesest täiesti neutraalne asi ning et inimesed jagunevad selgelt normaalseteks ja imbetsillideks. Mida mina näen, paraku ka mõne sugulase pealt, et kui anda inimesele kätte need hobujõud ja see näiv turvalisus ja see võime tohutut kiirust arendada, siis ka muul ajal enam-vähem normaalne inimene kipub autoroolis väga kergesti imbetsillistuma. Pärast sõidu lõppu - ime küll - pole jälle nagu viga midagi.
Olen suhteliselt tihti kasutanud Bolt Drive teenuseid ja ühe korra sai ka tõuksiga sõidetud. Imestama pani tõuksi kasutamise hinnastamine, mis on võrreldes autoga ebaproportsionaalselt kallis ja ainult aja pealt.
Seega viskan mõtte õhku, et äkki on osa debiilsest kimamisest kinni ka sellest, et noorukid püüavad sõidu pealt raha säästa.
Kle, seadusekuulekas jalg..., autojuht peab pidevalt peatuma, foorid, ülekãigurajad, ristmikud mis iganes. Mis sind takistab oma raamiga seisma jäämast iga 10 meetri tagant? Arvad, et kuna oled rattaga, siis võid segamatult kulgeda? Unista edasi, pole see ratas mingi privileeg, vaid võimalus. Kui tahad sporti teha, sõida metsa all, mittelinnas. Tõuks on ainus võimalus ilma liiklushariduseta noorel mootoriga ja kiirusel liikluses osaleda, mis peabki lõppema tervisekahjustusega. Eriti kui hallollust kipub nappima ja õigustatud tegevusena ka veel tundub see hullus.
olen sama mõelnud, et tõuksi rent on ikka suht kallis, aga kuna teenus on hea, siis seda kastatakse ja ainult ajapõhine ja kallis tariif soodustab täiskiirusega sõitmist. lisaks muidugi see, et meil on rattateed paljuski olematud, igal pool on liiga kõrged äärekivid, mis teevad tõuksiga kukkumised sagedaseks. enamus tõuski õnnetused on ju ise kukkumised, mitte kokkupõrked.
linnakeskkond peaks 21 sajandil olema eelistatult jala, ühistranspordiga, jalgrattaga või mõne muu kergliikumisvajendiga liikumiseks. Et seda soodustada, siis tuleb teha autoga liikumine ebamugavamaks ja kallimaks ning teisi liikumisviise samas soodustada. Lihtne. Ja nutikas autoinimene ei tee autopropagandat ning ei tee kergliiklust maha vaid vastupidi, pooldab häälekalt kõige kaasaegse arendamist linnas, laidab autoga liikumist ning lõpuks naudib seda, kui autode arv väheneb oluliselt linnas ja tema saab siis viimase mohikaanlasena ikka autoga edasi sõita.
Teha saab seda, mis on mõistlik. Kui hakkame rataste pärast maju lammutama, pole see ju enam linn lõpuks vaid rattatee. Lihtsalt lollusest neid kuhu iganes kampaania korras tehes tulevadki konfliktid. Unistustes ei masa koonerdad, kuid reaalsus on teine. Kui oma touksiga poodi veered ja seal porgandeid pole, on jälle kisa lahti, miks kaubaauto eei tulnud. Hetkel polegi vist enam nali, et piim tuleb poest ja leib ka.
To A66
Millest selline arvamus, et tõuksiga kulgevad ainult ilma liiklushariduseta nolgid?! Mul on juhistaazi üle 10a, aga sõda Ukrainas muutis maailmavaadet pöördeliselt. Edaspidi talitan oma elus ainult selle reegli järgi, et mida vähem jälgi Putinlandia vedeliku eest oma elus maksan, seda parem kõigile! Ainus auto, mida oma elus tulevikus üldse nõus ostma olen, sõidab 100% elektriga. Pane põlema oma neljarattaline Putini nuumamisvahend!
autoteede tõttu on maju lammutatud juba küll. nüüd võetakse rattateede jaoks lihtsalt autoteede alt ruumi tagasi. elementaarne. Autod võtavad lihtsalt liiga palju ruumi - seisavad >90% ajast ja veavad sõites ainult 1inimest. Milleks sellist ebaefektiivsust tänapäeval vaja on? ja elektriauto ei ole ka mingi lahendus kui need samamoodi seisma hakkavad. ruumi võtavad samapalju, on veel raskemad, nende ehitamine on palju energiamahukam. Kust need jalgrattaga liiklejad Teie arvates siis tulema peaks, kui me laseme autodega samamoodi kõigil edasi kärutada, saastada, tekitada linnas terviskahjustavat müra ja võtta ruumi lihtsalt ära?
Mine sõida maal või linnast väljas oma autoga. Või kui kolisid kuskilt suburbiasse Tallinna või Tartu ümbruses, siis ela ja ole seal, mitte ära käruta iga asja pärast linna.
Veel paar lauset A66-le. Kõigepealt, jah kaubaautod, ühistransport, kiirabi, tuletõrje, politsei, kaitsevägi jne. on hädavajalikud. Aga mida teeb isiklik sõiduauto sinu rahakotiga, võid vaadata näiteks sellest videost(sellest, et see saatab, toetab Mutinit ja nõuab tervelt ühiskkonnalt suuri kulutusi taristule, tervisele jne., ei ole sulle mõtet rääkidagi. https://youtu.be/rHoWS8Jds4w
"Kle, seadusekuulekas jalg..., autojuht peab pidevalt peatuma, foorid, ülekãigurajad, ristmikud mis iganes. Mis sind takistab oma raamiga seisma jäämast iga 10 meetri tagant?"
See on jälle täiesti vale. Tüüpiline autosõit ju toimub magistraalidel. Et kodust magistraalile pääseda on sul üks-kaks kohta anna teed märgiga, edasi on 90-100% peatee, roheline laine või kuna sa oled magistraalil, siis fooris valdav osa ajast niikuinii roheline tuli jne. Iga kümne meetri tagant peatud sa ainult siis, kui autosid on liiga palju.
Jalgratturile on liiklusseaduse järgi sellesama magistraali kõrval kulgeval "rattateel" iga viimane kui üks parkla sissesõidutee jms massiivne takistus. Aga sõiduteel sõites on jalgratturil kõik needsamad peatumised, selle pisikese vahega, et kuna ta tõenäoliselt ei jaksa arendada rohelise laine kiirust, siis tema jaoks on seal magistraalil punane laine - iga teine foor punane. Aga selle üle ma üldse ei kurda. Lõpuks on ju samasugune punane laine ka bussidel.
Et seda asja natukenegi võrreldavaks teha, katsu ette kujutada, et sa oled kohustatud enne igat ülekäigurada täielikult peatuma, ka reguleeritud ülekäiguraja puhul, täiesti sõltumata mingitest oludest. Ja et maanteel on iga suvaline ristumine metsateekesega samaliigiline. Ja see oleks veel väga-väga leebelt nõutud, võrreldes sellega, mida jalgratturitelt tahetakse.
Ja ikkagi, mis sa üldse autoga sõidad. Mis sind takistab näiteks tööl rattaga käimast, kui sulle on täiesti vastuvõetav koguni iga 10 meetri tagant peatuda.
"Millest selline arvamus, et tõuksiga kulgevad ainult ilma liiklushariduseta nolgid?!"
Sellest ma ka ei saa aru.
Teiselt poolt ma ikkagi seaks väga tugevalt kahtluse alla selle liiklushariduse tohutu väärtuse. Ma küll ei näe, et see muudaks mölaka (või autorooli istudes mölaklusele kalduva inimese) viisakaks ja mõistlikuks liiklejaks, koos kõigi sellest tulevate tagajärgedega. Meil on ju siin videonäited olemas.
Ma ise arvaks, et tõuksiga tuleb oluliselt mõistlikumalt toime ilma igasuguse juhiloata inimene, kes on enne tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid intsidentideta rattaga läbinud kui igasuguse kergliikluskogemuseta autojuht kogu oma "haridusele" vaatamata. (Kui kellelgi on kogu aeg ka rattaga sõites intsidente "klapistatud" jalakäijatega, siis selle puhul on muidugi asi küsitav.)
Tundub, et mõne maailm koosnebki ainult tõuksist, üürikorterist ja telefonist, kus tehakse ka "tööd". Hahaa, sellistena olete ju ühiskonnale eriti kahjulikud elemendid. Vaadake, päris inimestel on pikemad vahemaad, tööriistad ja vahest ka riided. Selle peale ei tulnud? Ja mida teha nende kitsaste tänavatega, kus talvel isegi buss sõitma ei mahu, kõrval laiutab aga mõttetu rattatee tühjana?
Lisaks annab autondus tööd ja leiba rohkematele inimestele, kui teie kitsas mõttemaailm ettegi suudab kujutada. Kas need inimesed peavad ka ajaviiteks tõuksiga kuhugi kulgema hakkama telefon taskus?
aga mida sa tuututad siin üldse, kui sa liikled autoga seoses töökohustustega. Ega keegi ei ütle ju bussijuhile, et ära sõida siin bussiga. autondus annab tööd paljudele - MIS SIIS?. nõuka aeg andis põllumajandus ja metsandus tööd ligi veerandile eestimaalastest, nüüd 10x vähemale hulgale. Mis me oleks pidanud ebaefektiivset kolhoosikorda säilitama või, et inimesed tööta ei jääks või? Kui see autodunus 2 x väheneb, ei juhutu mitte midagi. tekivad mujale töökohad.
uskumatu on ikka mõnel inimesel see ainult enda mõtta otsast asja vaatamine. mina sõidan, järelikult keegi ei saa ilma, mina teen päris tööd, teised soojendavad kuskil enda kontoritooli lihtsalt. ma nimetaks seda pässistumiseks, nagu mingi tigeda vanamehe hädaladamine.
Miks sa arvad, et keegi nõuab, et kõik rattaga sõidaksid, sh nt rattaga poodi piima veaks?
Võtame siis hüpoteetilisemalt. Sul ei ole mingeid raskeid asju vaja tööle vedada ja sinu töökoht on 5 km kaugel. Sellist kaugust loetakse mujal maailmas rattaga mugavalt läbitavaks. Kas sa sellisel juhul oleksid nõus eelistama ratast ja lepiksid rõõmsasti sellega, et sa pead iga 10 m tagant peatuma? Muuseas, sul ei ole mitte mingisuguseid eririideid vaja selleks, et iga 10 m tagant peatuda.
Teine pool autostumisega muidugi on see, et elukeskkond vastavalt spetsiaalselt kujundatakse ümber nii, et sa oleksid ilma autota täiesti abitu. Ka meil siin on mõned tohutus vaimustuses ameerika tüüpi suburbaniseerumisest. Ma olen lugenud rohkem kui ühest arvamusartiklist, et need 2+2 teed on head ja vajalikud selleks, et siis saavad inimesed töökohast/teenustest/kõigest muust veel kaugemale kolida. Üks näiteks teatas, et kui Tallinn-Tartu oleks 2+2, siis tema koliks Otepääle ja hakkaks sealt iga päev autoga Tallinnas tööl käima - regioon areneks mühinal!
Sellega on üks tore asi see, et autostunud ühiskondades kulutavad inimesed igapäevasele transpordile palju rohkem aega ja raha, kui vähem autostunud ühiskondades (nt keegi siin foorumis on hiljaaegu maininud, et tema meelest on normaalne kulutada 20% sissetulekust tööl käimisele ja 50% oleks juba palju). Ehk siis see tunne, kuidas sa tohutult aega võidad autoga sõitmisest, võib olla puhtalt illusoorne. Kui sul autot ei oleks, siis sa tõenäoliselt ikkagi korraldaksid oma elu nii, et sul on kõik käe-jala juures ja transpordile kuluks palju vähem aega ja raha.
Sõidan autoga, sest tahan.
Tõuks on tervisele ohtlik. Põhjused üleval pool kirjas. Rattaga vänta palju tahad, jalgratturite ja autojuhtide lahingud on teises teemas juba läbi nämmutatud ja ratturid on vahepeal normaalseks kasvanud.
Deus sõidab autoga, sest tahab. Õige! Aga on ka inimesi, kes sõidavad autoga, kuigi ei taha, aga teisi valikuid ka ei ole. Kui neile inimestele arendada ja ehitada parem ühistransport, paremad kergliiklusteed ja rohkem inimesi neid kasutama suunata, saaksid ka Deusi sugused inimesed, kes tahavad ainult autoga liigelda, vähem ummikuid, puhtama õhu ja väiksema õhusaaste.
Päris huvitav oleks tõuksiga tööle käia, oma 3 pambu ja 25kg kandis kola kaasas. Isegi 3 bussiga oleks paras kino, jala saaks veel kiiremini sel juhul.
Värske olukord liiklusest, kus 90ne alas, tõusu peal, 3 ratturit kõrvuti (!!!) sõitmas. Arvatavasti spordimehed, sest varustus oli neil ühesugune. Kuna olukord arenes tõusul ning tõusu lõpp oli mõõdumiseks liig lähedal (kolmest kõrvuti ratturist peab möödumiseks juba vastassuunda kasutama) ning ei olnud kindel, et möödumise hetkel mõni liikur horisondi tagant esile kargab, siis sõitsin ratturite taga tõusu lõpuni ning möödusin, kui olid paremad tingimused. Samas, minu hinnangul, kui oleksid kolm ratturit reas sõitnud, oleks neist ka ilma vastassuuna vööndit kasutamata mööduda saanud.
Tegime perega ükspäev ratastega paar vändapööret sõiduteed kasutades ( maakatel siinkandis pole kergliiklusteid) ning hoidsime kogu too aeg rivis, sest kogu perega oleks kõrvuti sõites mõlemad suunad kinni pand.
Ütleme, et igas 20das autos on selline olukord nagu Teil. Linnas on tavaliselt veel nii, et lasteaed on kodu lähedal ja koolilapsed saavad ise kooli ja trenni. Enamus autodes ma näen 1 inimest juhikohal. Seega kui on kolm last ja pere liigub ühes suunas koos autoga, see on ju igati ok
"To Mati" Paraku alati ei ole see nii nagu paistab.
Paljud käivad iga päev linnas perega ning see on lihtsalt see viimane pereliige seal autos, kes mugavalt viimased paar kiltsi oma töökohta sõidab, kus on parkla. Tallinna lähivaldadest käib linnas igapäevaselt tööl ja koolis üle 10.000 pere.
Samuti on palju töökohti, kus päeva jooksul tuleb linnas ringi liikuda rohkem kui tõuksiga otstarbekas. Nende tööasjus linnasõitjate maksustamine kasvataks teenuste ja toodete hinda ning annaks oma panuse ka inflatsiooni kasvule.
Seoses selle "autodelt ruumi ära võtmise" mantraga siis täna avastasin "meeldiva" üllatuse Põhja puiesteelt. Varem on seal olnud väga meeldiv rattaga sõita, sest seal oli kaks sõidurada + poolteist meetrit mulle ideaalselt sobivat "eikellegimaad". Nüüd on siis see "eikellegimaa" eraldatud postidega ja lilleklumpe täis pandud. Hädapärast mahuks, aga arvestades, et tänavalõigu lõpus mul on vaja reastuda vasakule rajale, siis ma seal postide vahel lolli mängima ei hakka. (Muuseas, minu teada seal ametlikult ei ole mingit paralleelset "rattateed", vaid kõige tavalisem kõnnitee; samuti see "rattatee" toob mind lõpuks Suurtüki tänavani, kus ma peaksin hakkama jalakäija tavakiirusel teed ületama autode ees, mis peavad mulle teed andma - see on asi, mis võib väga kergesti lõppeda rusikavõitlusega!)
Selle "ruumi ära võtmisega" võiks aru saada, et mündi teine külg on, et esimesena võetakse sõiduteel ära ruum jalgratturilt. Näiteks Kolde puiestee, kus ümberehituse käigus lihtsalt niisama, ilma et sellest midagi kuskil mujal kellelgi paremaks läheks, otsustati võtta ära mugav ruum rattaga sõitmiseks.
Kui keegi arvab, et mingi ("visuaalselt") kitsas tee paneb autojuhte mingist 30 km/h piirangust kinni pidama, siis see on sügavalt naiivne. See aitab ainult nii palju, et öine kihutaja ei lase enam 150ga, vaid piirdub ainult 120ga.
Aga mis ma hädaldan. Tallinna rattastrateegia muuseas ütleb, et see nende põhivõrk on kõik mõeldud 16-18 km/h sõitmiseks ning kes tahab sõita kiiremini, see mingu tehku trenni linnast väljas. S.t kogu selle arenduse mõte ongi, et minusugune, kes on eluaeg Tallinnas jäävabal ajal vähegi sobiva ilmaga teinud kõik käigud rattaga, aga kes selle käigus on omandanud võime suurepäraselt ka sõiduteel toime tulla ning kelle jalg on läinud nii tugevaks, et talle on mugav kiirus 25 km/h, see ei peagi enam saama Tallinnas rattaga sõita. Mingu tehku trenni linnast väljas!
No täna nägin Pirita teel ohutul ja läbimõeldud rattateel olukorda, kus üks paremal pool teed liikunud laps otsustas joosta teisele poole teed vastutuleva tõuksi alla (palav ilm pani täna nähtavasti üldse inimesi väga imelikult käituma). Boltiga sõitnud briti noormees demonstreeris, et selle tõuksiga saab väga ilusasti hädapidurdada. Keegi kellelegi otsa ei sõitnud, kõik jäid jalgele ning noormees vandus tasakesi ja väga tsensuurselt. :)
Aga eks need asjad on kõik seotud. See autodelt ruumi ära võtmine on ju praegu muutunud aktuaalseks sellepärast, et nendele tõuksidele on tõepoolest tarvis millegi arvelt oma liiklusruum tekitada - ja siis saavad jalgratturid ka seal 16-18 km/h ukerdada.
Elad ise kuskil maal ning rattaga või tõuksiga ei sõida. Mis sa siin foorumis teed üldse? Linna asjad ei peaks maarahvast puudutama. Ja tulles linna enda autoga tekitades müra ja tossu, halvendada elukeskkonda linnas, on sul veel siin jultumust kobiseda midagi et linnas pole piisavalt hea autoga.
Teine täna nähtud intsident oli samuti lapsega ja minu meelest väga õpetlik. Paraku selles ei osalenud ühtegi tõukeratturit, aga kuna tõukeratturid sõidavad üldiselt täpselt sama kiirusega nagu jalgratturid, samadel "rattateedel" ja satuvad täpselt samadesse olukordadesse, siis...
Sõidan mina oma tõukerattaga Pirita jalgrattateel (Russalka juures, kus põõsaste vahelt minnakse üle rattatee laste mänguväljakule, väga ohtlik koht). Minu teepoolel seisavad küljega reas vanaisa ja kaks-kolm lastelast. Kõva häälega seletavad, et "astaroožna" ja "velosipedõ". Ja selle peale lambist üks lastest otsustas spurtida otse mulle vastutulevale tõukeratturile ette. Vanaisa sai tal natist kinni ja tõmbas tagasi. Kui ei oleks saanud, siis oleks olnud väga huvitav vaadata, kas ja kuidas vastutulev tõukerattur oleks olukorraga toime tulnud.
Õpetlik on ta selles mõttes, et kõige raskemad ongi olukorrad, kus teine pool tekitab kõigepealt mulje, et ta on täiesti adekvaatne, ja siis teeb midagi täiesti absurdset ja ettenägematut. Antud juhul see näitab, kui vähe on kasu mingist müstilisest "silmsidemest", mis ilmsesti kõigi vahel oli olemas. Samuti oleks selles olukorras olnud ilmselt soodsamas olukorras klappidega tõukerattur (paraku sellel ei olnud), kes ei oleks kuulnud sõnagi, mida seal teeservas eelnevalt arutati.
Kusjuures need mõlemad tänased juhtumid on minu jaoks äärmiselt veidrad, ma ei ole kunagi näinud lapsi midagi nii ogarat tegemas ja ilmsesti asi võiski olla kuumalaines. Mõni siin väidab, et selline ilm tähendab lihtsalt väikest kalorikulu, aga tegelikult nähtavasti inimeste aju selle ilmaga ikkagi toimib kokkukukkumise piiril.
"Ei saa ka aru, mis sa oma rattaga siin tõuksiteemas halad."
Üks asi on see, et siin on kujunenud mitu läbivat teemat, millest üks on, et küll oleks hea autodelt ruum ära võtta ja selle arvelt ehitada jalgrattaga ja tõukerattaga jalakäija tavakiirusel ukerdamiseks uhked rattateeribakesed.
Teine asi on, et minu meelest rattasõit ongi väga lähedalt seotud tõukerattasõiduga (mis igal pool mujal maailmas ongi lihtsalt võrdsustatud jalgrattaga + piirangud võimsusele/kiirusele) ja samas siin teemas isegi hoobeldakse piduriteta autoga sõitmisega, BMX-iga 12 meetri kõrguselt allahüppamisega, kuigi võrr on palju ägedam, ja sellega, kuidas autoga sõites valmistab raskusi 7-aastasele jalakäijale ülekäigurajal teeandmine. Et siis ongi selline väga laialivalguv vaba kergliikluse teema.
Teemaalgataja küsimus on ammu-ammu vastatud. Tõukerattasõit on liiklusseadusega reguleeritud nii rangelt, et mina isiklikult ei näe, miks keegi üldse peaks tahtma tõukerattaga sõita, ning on ette näha, et reguleeritakse veel karmimalt.
Ma Tarusse autoga minnes ei hakka kuskil foorumis tartlasi õpetama, kuidas nemad oma liiklust peaks korraldama. Või Helsingisae minnes. Tallinn on väga autokeskne linn ja kogu see autojuhtide hädaldamine ratturite ja tõukside teemal on lihtsalt totter.
Kus kohas ma olen õpetanud midagi liikluskorralduse kohta Tallinnas või Tartus või mujal???
Kus kohast tuleb jutt, et ma maal elan???
Vähem alkoholi kulla kaasfoorumlased ja nimede sassi ajamist!
Ja "jalgratturile", ma olen üritanud korduvalt teemat tagasi juhtida vaikselt vihjates, et teemaks on "tõuksid on ohtlikud". Nüüd ütlesin otse välja.
Vähem üle ridade diagonaalis lugemist ülejäänud tegelastele!!!
Antud teemas ma üritaksin teha vahet tõuksil ja jalgrattal, sest traditsiooniliselt on jalgrattaga liiklejad kogenumad, kui tõuksi rentijad.
Samuti ei võimalda ühikonna tänane korraldus autosid jõuliselt autoliikluse kulukust tõstes välja tõrjuda. Liiga palju erinevaid põhjuseid, millest enamik on siin teemas juba mainitud. Tulemus paljudele peredele oleks hullem, kui üplikõrged elektri energiahinnad.
Ratas on tore, kuid tavalisele pereinimesele igapäevaseks toimetulekuks ebapiisav liiklusvahend. Turvaliste kergliiiklusteede ehitamine intensiivse auto liiklusega aladel on kulukas ja paras pähkel. Ainult punase värviga seda ei tee nagu näikse arvavat tänased Tallinna linnaisad.
Minu meelest on Tallinna kesklinnas rattasõit siiski paras luksus ja igapäevane transpordivahend enamikule on siiski paratamatult sõiduauto.
Et südalinn autovabaks saada, tuleb ehitada puuduvad ümbersõidud aga ma ei kujuta ette, et südalinn üldse kergliiklejate oluline ala võiks olla. Eriline käkk on muidugi sadama Põhja-Tallinnas Rannamäe tee, Põhja puiestee ja Kalasadama tänava piirkonna liikluse juulikuine ümberkorraldus.
Kus varem ummikuid ei esinenud, siis nüüd on need seal olemas!
Renditõukside kohata isegi nõustun. Kuigi need vähendavad auto kasutamist, tehakse palju sõite nendega nädalavahetusel ja öösel alkoholijoobes, omamata sageli seejuures varasemat sõidukogemust. Nädalavahetustel ja öösiti ainult nende piirkiiruste vähendamine tundub hea mõte. Kui meie linnades toimiks kergliiklusteedel parem lumetõrje, oleks jalgratast küll võimalik aastaringselt kasutada, eriti cargobike. E-tõukerattaga oleks see võimalik ilmselt ainult suurematega nendest. Kas te teadsite, et Hollandis, mis on tuntud rattamaa, on aastas vähem sademeid, kui Eestis. Tõsi, Eestis on lund rohkem.
Heh, tahtsin ikka öelda, et Hollandis on rohkem sademeid, kui Eestis. Ometi sõidavad kõik jalgratastega! Kergliikurid on seal kõik täiesti keelatud, kuid nende liiklusesse lubamine on arutlusel. Üldse on kergliikurite kohta igal maal erinevad reeglid. Saksamaal näiteks on tasakaaluriikurid keelatud, Ürantsusmaal aga on need lubatud ja väga populaarsed.
Esiteks võiks tõukside ja jalgrataste teemal sõna võtta need, kes ise neid liikumisvahendeid asja pärast kasutavad. hea kui neil on ka teine vaade ja nad sõidavad/on sõitnud ka autoga. Deus, Lumehelbeke ja A66 kes siin on hädaladanud, et maailm on hukas, tõukside seljas on hoolimatud liiklejad, ise peale auto ei sõida millegi muuga.
Tallinna linn EI OLE valmis. See osa linnaruumist, mis on täna autode all, ei ole konstant, mis peab nii tänapäeval jääma. Seega rääkida, et kergliiklus on ohtlik, segab jalakäijaid ja autojuhte, on sama tagurlik, kui 100 aastat tagasi räägiti autode kohta ja tegelikult siis ka jalgrataste kohta. Autodele tehti siis eraldi teed, jalakäijad suruti kõnniteedele, jalgratastele aga eraldi võimalusi ei loodud ja nende kasutamine vähenes oluliselt. Kopenhagenis ja Amsterdamis aga ei koristatud rattaga liikumise võimalusi ära 60 ja 70-datel ja seal säilis rattakultuur linnas liikumisel. Kuna isikliku sõiduautoga liikumine eriti linnas on kõige saastavam liikumissviis ja saastamine on probleem, siis on loogiline, et tuleb pakkuda inimestele alternatiive. 75% Viimsi elanikest, kes igapäevaselt sõidavad Tallinnasse autoga tööle, vastas mõni aasta tagasi Tallinna liikluskorralduse Masterplaani uuringu tegijatele, et nad vahetaksid auto kohe kiire ühistranspordi vastu. See tulemus üllatas ka uuringu tegijaid, et meil ei ole inimesed nii autos kinni kui arvatakse. Kui teha Viimsist, Tabasalust, Assakult ja Maardu poolt kesklinna kiire rööbastel ühistranspordi ühendus, siis oleks autosid kohe linnas oluliselt vähem. Sama on ka jalgrattateedega, mis lahendaks Tallinna elanike autosõltuvuse probleemi. Kui need rattateed teha inimeste igapäevateekondadel valmis, siis tuleb ka kasutajaskond. Ja nii paremaks ühistranspordiks kui kergliikluseks tuleb vajadusel ruum võtta autoteede arvelt. kesklinna võiks teha üldse paari ruutkilomeetri suuruse ala, kus isiklikud sõiduautod sõita ei tohiks. Ainult ühistransport, kergliiklus ja võibolla ka BoltDrive ja kohalikud elanikud, kellel on isiklik parkimiskoht.
ja ka ENAMUS pereinimesed saaksid tänapäevases linnas ilma autota enda asjad aetud. Näited on põhjamaa linnadest palju, kus ka talvel saavad lapsed ise rattaga koolis käidud, lasteaeda veetakse lapsed cargoratatga või rattatoolis/treileris jne.
Ma kardan, et nende uuringute tulemusi ei saa ka täiesti puhta kullana võtta. Inimesed vastavad puhthüpoteetilistele küsimustele ja võib-olla isegi püüavad küsijale paremas valguses näida. Aga mis siis, kui selgub, et see kiire transpordi peatus jääb kodust (oluliselt) kaugemale kui 500 m? Aga mis siis, kui selgub, et see kiire transport ikkagi ei sõida ette täpselt siis, kui mul vaja ning ei vii täpselt sinna, kus mul vaja? Mis ei tähenda, et nendele liinidele sõitjaid ei jätkuks. Keila raudtee toimibki ju sisuliselt metroona, vähemalt tipptundidel, aga lõppkokkuvõttes see võtab teedelt ära ainult niipalju autosid, et ülejäänud üldse kuidagi mahuksid sõitma.
Uudistest on olnud kuulda ka, et Peetri elanikke võimalik tramm jällegi ei pidavat rõõmustama. Et tehke kui tahate, aga minu elamisest viige see võimalikult kaugelt mööda.
Ma olen ka inimestelt kuulnud, et KUI oleksid ohutud rattateed, küll SIIS sõidaks kergliiklusvahenditega. Aga kui see inimene siiamaani pole isegi proovinud, ma natuke kahtleks - mingid "rattateed" on ju praegugi olemas ja ma ei näe, kuidas neid peaks saama oluliselt ohutumaks või mugavamaks teha. Muidugi leidub hulk kohti, kus võiks kohe ja lihtsasti midagi teha, nt suures osas Sõpruse puiesteest võiks ju olla lihtne kergliiklejad jalakäijatest separeerida (v.a bussipeatustes, s.t ainsates kohtades, kus jalakäijaid on palju!), aga lõppkokkuvõttes see annab juurde ainult niipalju, et sinu teel on võib-olla paar-kolm jalakäijat (seltskonda) vähem kui enne ja jääb võib-olla nädalas paar muru kaudu mööda logistamist ära, mis ei ole ju mingi tohutu kvalitatiivne hüpe. Pealegi kõik need inimesed paistavad siiski autode, mitte jalakäijate pärast muretsevat.
eks aega kulub muutusteks omajagu. Viimsi kiire rööbastransport peaks tähendama, et Viimsi keskusest kuni Piritani või ka Kadrioruni jääks näiteks mõlemas suunas 1 autorida vähemaks. Ega nii ei saagi, et jätame autodele kraanid sama lahti. See alternatiiv peab olema märkimisväärselt kiirem. Ja EI TOHI olla tasuta.
Peetri tammivastasusest olen jah kuulnud ja põhjus müra. huvitav, et lakkmatu autode voor ja müra ei ole probleem :). Aga selline tigutramm ei ole ka lahendus. Viru väljakult sõidab tramm lennujaama 25 min, mis on sama tempo, kui kiire sammuga jala minna. See asi ei hakkaks nii nagunii tööle.
Olen nõus, et paduautoinimene ei istu ratta selga, aga kui ta juba jutu tasandil ei välista seda, siis pole asi päris lootusetu, eriti kui keerata naguke autoga liiklemise kraane samal ajal kinni, kui korralikud rattateed samal ajal teha. näiteks sealt Peetrist täna kesklinna saada rattaga on alates Ülemistest sisuliselt võimatu. Tartu mnt ääres pole ruumi isegi jalakäijatele ja sama laiutab tee keskel pikalt mingi eraldussaar, tramm pandi küll eraldi teele, aga liigub oluliselt aeglasemalt kui autod kuna foorid töötavad igal sammul trammi vastu.
Kui Haabersti ring oli ümberehitamisel ja autoga praktiliselt läbimatu, siis jah, mõned sealtpoolt tulevad kolleegid hakkasid laekuma (elektri)ratastega - kui mitte lasta enda häirida mingist "jalakäija tavakiirusest" :), siis täiesti sõidetav "rattateede võrk" on ju olemas. Aga kui see ring valmis sai, kolisid kõik autodesse tagasi.
Praegu toimub seal Rannamõisa tee ehitamine 2+2 teeks Tabasaluni. Kergliiklusteed ei mõjuta see vähimalgi määral, v.a selline huvitav nüanss, et enne Tabasalut on nüüd turboring, kus jalgrattur peab andma teed ka ringilt maha pööravatele autodele, s.t mis tehniliselt LS järgi on rattaga sõites paljudel kellaaegadel selle liiklustiheduse juures sisuliselt ületamatu, isegi kui praktiliselt mitte keegi sellele teeharule autoga ei pööragi.
Ja siis see pisiasi, et sinu suured plaanid ei pruugi olla ikkagi suurele osale inimestele vastuvõetavad ja võivad eeldada poliitikutelt ebapopulaasete otsuste tegemist - mis võib tähendada, et paari aasta pärast on sul linnavalitsuses inimesed, kes kõigest sellest ei taha kuuldagi. Näiteks see Reformierakonna kohalike valimiste plakat, millel kujutati vist Kristiine keskuse esise nägemust: eraautodele üks sõidurada, üks-kaks autot rõõmsasti sõitmas, bussirada, jalgrattatee, jalakäijate tee, puud, kohvikud. Mis sa arvad, et nad päriselt julgeksid sinna midagi sellist teha, kui nad võimule saaksid? Või siis EKRE, kelle plaan Nõmmel on Nõmme keskuse ristmik teha eritasandiliseks (ilma poolt ülejäänut Nõmmet mitmetasandiliseks tegemata see ju lihtsalt tähendaks ummiku viimist maa alla???) ning avada kõik kunagi eksisteerinud raudteeülesõidukohad, s.t muuta Raudtee tänav kogu ulatuses transiittänavaks (Nõmmelt Hiiuni on ta seda praegugi) ja meelitada võimalikult palju kohalikke tegema võimalikult palju käike autodega (praegu on see, et vahel on raudtee, kust autoga naljalt üle ei pääse, väga suur argument oma jalgade liigutamiseks).
Samuti on mingi Tallinna rattastrateegia ja selles nüüd mingit nii grandioosset visiooni küll ei ole.
siis jääb loota, et autoga sõitmine muutub lihtsalt nii kalliks, et käib üle jõu paljudele. juba praegu pidi paljudel peredel kuluma neljandik kuni isegi kolmandik sissetulekust pere autopargi haldamisele. no Palju õnne :). Laps võetakse huviringist ära, et saaks autoga edasi sõita.
poliitikast ei tahaks väga midagi rääkida, EKRE lubas 2021 kohalike valimiste eel viia Tallinn tagasi ENSV aega, tõsta autode piirkiirus 60 km/h peale. Keskerakond ei ütle seda välja aga ENSV aegsete visioonide elluviimine on neil südamel. igasugu läbimurrete tegemine autodele sügeleb neil kogu aeg.
Poliitika on selles ilusas plaanis ju väga oluline. Ma kardan, et see kipub ikkagi olema selline populistlik "lihtne lahendus": aga muudame kõigi inimeste mõtteviisi, sealjuures suure osaga neist põhjalikult tülli minnes! Umbes sama nagu hiljuti mingi alkoholitootjate lobiorganisatsiooni arvamusartikkel: ei-ei, alkoholi kättesaadavust ei ole vaja piirata, ravime selle asemel kõik Eesti inimesed vaimsetest probleemidest terveks!
Nõukaajast mul väga palju mälestusi ei ole, aga ma kahtlustan, et rattaga Tallinnas sõiduteel sõitmine oli tol ajal oluliselt mugavam. Autosid mitte ainult ei olnud vähem, vaid nad olid ka oluliselt väiksemate mõõtmetega, samal ajal sõidurajad olid nähtavasti oluliselt laiemad ja neid oli täpselt sama laial tänaval vähem. Näiteks see Pärnu maantee viadukt ju ilmsesti algselt ehitati kaherajalisena, nagu see on linnast väljuval suunal, kus ka rattarajale on mugavalt ruumi. Aga linna siseneval suunal on sinna suudetud joonida kolm sõidurada, mis muudab selle rattaraja ilmsesti paljudele palju vähem atraktiivseks (asja on tegelikult kõvasti parandanud see, et bussid on nüüd tee vastaspoolel). Savi, mis kiirusega nad sõidavad, kui nad on sinust kogu aeg kaugemal kui maanteel sajaga sõitvad autod. Ainult et see EKRE plaan ilmsesti on 60 km/h tänapäeva praktiliselt autolaiustel sõiduradadel, nii et ta nüüd ENSV päriselt ei ole, pigem ikkagi selline tarbimisühiskonnale orienteeritud asi (kogu see rahvuskonservatiivsus on ju kokkuvõetav loosungiga: "rikastumine tarbimise suurendamise kaudu").
vabandus, Te jalgrattaga mittesõitja ei olnud. Te olite jah see piduriteta autoga linnas sõitja kes signaalitas ja vilgutas tulesid ja siis sõimas linnalasteks ja pehmodeks neid, kes arvasid, et piduriteta sõit autoga linnas on lubamatu!
Tõukside "parkimisest". Täna nägin siis sellist pilti, kus sõitis jalgrattur, isegi sõiduteel. Nägi kõnniteel mingeid tõukse. Pööras kõnniteele, toetas ratta posti najale, haaras ühel sarvist ja heitis muru peale - mis ei ole tõukside parkimiseks teps mitte õigem koht. Ja sõitis edasi, nüüd millegipärast juba kõnniteel.
Nii need tõuksid sinna murule satuvad. Samamoodi, kui on terve kergliiklustee sajameetriste vahedega risti teele sätitud tõukse täis, mis te ise arvate, kas a) tõuksidega sõidavad mingid amööbid, kes ei saa aru, et tõuksid risti keset teed segavad neid endid või b) sealt on läinud mingi tiinekate kamp või purjus humorist või lihtsalt kogu maailma peale vihane inimene. Kusjuures tänapäeval ju need kogu maailma peale vihased inimesed leiavad kergesti internetist mõttekaaslasi ja ässitavad üksteist tagant.
Väga sügavalt kahtlen, et see jalgrattur oleks julgenud näpuotsagagi puudutada kõnniteele või kergliiklusteele pargitud autot, milliseid ei ole mitte vähe, aga mis võtavad seal oluliselt rohkem ruumi. Millega seoses arendaks mõtet edasi. Täna sõitsin pisut teist teed ja avastasin võimalik et Tallinna lühima kergliiklustee (kuskil 5-10 m). Ja mis te ise arvate, mis seal kergliiklusteel oli? Õige, auto pargitud täpselt kahe kergliiklustee märgi vahele. Kusjuures võib arvata, et keegi peabki seda kergliiklusteed oma isiklikuks parkimiskohaks. Et siis mida ma peaksin tegema? Põõsasse veeretada autot nagu ei jaksa (kangi abil muidugi saaks)?
keegi siin eespool siin samas foorumis just hooples, et tema loobib neid tõukse kõnniteelt minema. Selline Chuck Norrise tüüpi tegelane, Tallinna kergliiklejate korravalvur :)
Nii, aga mida ma ikkagi peaksin tegema nende amööbidega, kes autodega kõnniteel ja kergliiklusteel pargivad?
See tõuksiloopija ilmsesti püüdis lõhkuda võõrast vara. Niimoodi põhimõtteliselt kriminaalasja ei või endale kaela saada - võib-olla ühe tõuksi lõhkumisest jääb väheks, aga väga väheusutav, et tegemist ei ole süstemaatilise vandaalitsemisega?
Ma nii kaugele ei läheks. Autol võib ju lihtsalt rehvid tühjaks lasta. Sellega ei ole midagi kahjustatud ega midagi varastatud - see on ju ainult õhk! Las pumpab uuesti täis - kui kuskilt pumba leiab.
Tõuksi "amööb" peaks vaid tõuksi kenasti kõnnitee serva ühte haneritta parkima ja kõik oleks kena. Auto "amööb" peab arvestama parkimisel, et autoteel autodele ruumi jääks; et kõnniteel ka lapsevankriga liikujale ruumi jääks; et ratas haljasala peale ei jääks. Ehk siis vaatamata sellele, et parkimine ei saa olla ümbruskonna omapärade tõttu alati seaduskohane, ei sega reaalsuses autod reeglina kellegi liikumist sellisel määral, et see tõsiselt raskendatud oleks. Loomulikult leidub alati ka vähesel määral päriselt amööbe parkijaid, aga neid ei ole kindlasti tõuksivendadega võrreldavas suurusjärgus.
Ehk siis soovitaks seaduskuulekal jalgratturil natukene laiema pilguga seda elukest vaadata. Kas sellel 5m pikkusel kergliiklusteel parkiv auto PÄRISELT segas sind nii palju, et mõelda rehvide tühjakslaskmise peale? Kui tahad olla mõistva ja mõistliku liikluskultuuri osa, siis tuleb liigelda ja lasta teistel ka liigelda ning selle kõige juures muutub liiklusseadus sõidustaaži kasvades pigem juhendmaterjaliks.
Jalgratturile.
Olen isegi näinud tõukse, mis on kobaras pikali. Kuna kasutan ose ka tõuksi, siis põhimõtteliselt olen läinud, need püsti tõstnud ja vajadusel ka tee serva lükanud. Vot mina ei usu, et 3-4 tõuksurit korraga seal peatusid ja otsustasid kõik oma sõiduvahendi ümber lükata. Kuigi eks ole ka selliseid, siis enamasti võib kahtlustada üksiku ajuinvaliidi tahtliku tegevust, kes korraga kõik ümber lükkab.
no kesklinnas ei saa vist kõnniteele parkides parkimistrahvi ja kõnniteel parkimise eest on trahv väiksem. mingi selline teema oli. ma pole ka kindel, kes saab kõnniteel parkimise eest trahvi teha - äkki politsei ainult, mitte Mupo, kes parkimist kontrollib. Seega on kõnniteele parkides trahv väiksem ja trahvi saamise risk väiksem.
Pole see tõuksidega asi nii hull midagi, mina soovitan noortega sõbralikult rääkida, kui näete, et mõni jätab tõuksi keset teed. noored saavad heatahtlikust jutust väga hästi aru. nad ei ole lihtsalt varem selle peale mõelnudki, et nad midagi valesti teevad.
Kõnniteele või autotee ääres olevale rattarajale parkiv sõidukujuht on aga tahtlikult eeskirju rikkuv inimene, kes enam jutust aru ka ei saa. Mina ise muidugi enda aega rehvide tühjaks laskmisega raiskama ei hakkaks, aga mul kahju küll ei ole, kui keegi seda teeb või viib peegli muuseas ruumipuudusel möödudes kaasa.
"Auto "amööb" peab arvestama parkimisel, et autoteel autodele ruumi jääks; et kõnniteel ka lapsevankriga liikujale ruumi jääks; et ratas haljasala peale ei jääks. Ehk siis vaatamata sellele, et parkimine ei saa olla ümbruskonna omapärade tõttu alati seaduskohane, ei sega reaalsuses autod reeglina kellegi liikumist sellisel määral, et see tõsiselt raskendatud oleks."
Ma kardan, et sulle lihtsalt meeldib autoga "amööbidest" paremini mõelda, sest sa ise ka identifitseerid ennast ühena neist ja tunned ennast puudutatuna. Üldiselt siiski autojuhid arvestavad autoga parkimisel ainult autoteele ruumi jätmisega. Kõnniteele muuseas ei tohi üldse parkida. Jalgratta- ja jalgteele ei tohi üldse parkida - hiljuti ju majandusministeerium tõuksidega seoses avastas, et isegi jalgratast ei tohi jalgratta- ja jalgteele parkida (enamiku ratastega on see muidugi tehniliselt raske ja vaevalt keegi tahab oma ratast jätta pikemaks ajaks jala peale, kui see ei ole millegi külge lukustatud). Ja kui me räägime haljasalast, siis tulge Nõmmele ja leidke siit haljasalaga piirneva tänava äärest kasvõi üks auto, mis ei oleks pargitud haljasalale (üks tegelikult võib siiski olla). Ükspäev vaatasin, kuidas sõiduõpetaja pidas oma auto pargiservas kinni, et minna mootorrattaõpilast juhendama - isegi see ei suutnud peatuda sõiduteel, vaid ajas parempoolsed rattad selles kohas isegi rikkumata haljasalale.
Mina olen ka vahel neid tõukse teeserva sättinud, täpselt nii, nagu need peaksid olema - kusjuures kui neid on ikkagi terve tee ühtemoodi täis, siis ilmsesti ei ole tõuksi-"amööbid" kõik teineteisest sõltumatult lolliks läinud. Aga selle tõuksiloopijast jalgratturi probleem võib olla ka see, et ta teeb oma rattaga ainult lõbusõite või trenni ning mitte kunagi ei pargi seda kusagile. Vastasel juhul võiks ju tulla mõttele, et aga mis siis, kui minu ratas mõnele vihasele jalakäijale ette jääb. Ega see poe rattahoidja paigaldaja tõenäoliselt isegi ei mõtle selle peale, kui palju sinna pandud ratas hakab teel ruumi võtma (eks ju, sisuliselt igal pool millegipärast on ette nähtud ratta parkimine teega risti, kuigi asja saaks ju ka palju vähem ruuminõudvalt lahendada).
Küsimus on selles, et kui keegi on bussiootepaviljonile z-tähe joonistanud, mis sa siis teed - lööd selle klaasi üldse puruks? Mille poolest sa siis ise parem oled?
Deus, tõuksiloopimisega on siin vist tegelenud keegi siberia ja ma ei näe, et keegi oleks sind selles süüdistanud. Rahune maha, sa ei pea kogu aeg kõigile vastanduma.
Kusjuures ma olen ühe korra sõitnud läbi kergliiklustee otsa kõrvuti pargitud autode vahelt, otsustades, et minul on ükskõik, kui minu silmamõõt mind petab ja ma ikkagi ei mahu nende peeglite vahelt läbi (taaskord ei petnud). Näed sa, kaks "amööbi" olid suutnud pääsu kõnniteel olevale jalgratta- ja jalgteele blokeerida nii, et mingi lapsevankriga või ratastooliga või isegi paksemal inimesel ei pruugi kuidagi olla võimalik nende vahelt läbi mahtuda. Ja lihtne öelda, et mingu siis sõiduteed pidi ringi - kõrge äärekiviga, tihedale liiklusele vastu ning ega mingi maasturi tagant ka täiskasvanud inimene midagi ei näe.
Mis puudutab neid "amööbe" ja "zombisid" jne, siis tegelikult põhineb see kõik teada-tuntud kognitiivsel moonutusel: [url]https://en.wikipedia.org/wiki/Fundamental_attribution_e
rror[/url]
S.t kui mingi jalakäija/tõukerattur kuskil ülekäigurajal teile ettevaatamatult ette satub, siis te kipute mõtlema, et "ta on enesetapja zombi". Eriti absurdseks läheb, kui mõni jõuab järeldusele, et see inimene kogu aeg viskub surmapõlgavalt autode ette - kui ainult kuidagi õnnestuks talle selgeks teha, et auto alla jäämine teeb haiget, aga ta on liiga loll, et sellest aru saada.
Aga kui teil endal peaks selline äpardus juhtuma, siis te mõtlete: "ma olin hajevil, sest ma muretsen haige ema või sünnitama hakkava naise pärast". (Kusjuures mulle üks selline zombide kallal õiendaja on järelepärimise peale vastanud, et tema ise on autoga kõrvalteelt rekka ette sõitnud, aga rekkajuht õnneks päästis tema elu.)
Sellest efektist üldiselt tasuks teadlik olla, vahest suudate teinekord (liikluses) rahulikumaks jääda. Näiteks mind tõesti ei ärrita, kui autojuhil juhtub, et ta mulle kõrvalteelt ette sõidab. Ma ei mõtle, et ta on põhimõtteliselt "zombi". Küll olen ma väga teadlik, et autojuhtidel ongi väga suuri raskusi enne kõrvalteelt väljasõitmist ÕIGETESSE kohtadesse vaatamisega (kusjuures justnimelt mitmuses, mitte üheski kohas ei piisa ühte kohta vaatamisest). Kui vaadata näiteks autokoolide videosid, siis ka seal sõiduõpetajad kurdavad selle puudujäägi üle (kuigi ma kahtlustan, et isegi sõiduõpetajad ise ei pruugi olla päriselt teadlikud, miks ikkagi inimesel asjad kogu aeg "kahe silma vahele" jäävad).
Mind on siin sildistatud
*maal elajaks
*aind autoga sõitjaks
*liikudes ise aeglaselt ja ettevaatlikult teiste debiilikuteks sõimamises
*liikkuskorralduse muuta tahtmises.
Kõik need on valed.
Lisaks kui tegu pole just tänapaevase automaatse huinjaaga, saab seisupiduriga ilusti sõidetud, krdi amatöörid ja surmakulleriks sõimajad siin.
Lisaks ma tean, et võin tuimalt lüüa enda automaatkastile tagurpidi käigu sisse ja sellega pidurdad või suisa parki lükata ja rattad loha saada.
Minge arenege kuskil sõiduplatsil harjutades ja auto all mutreid keerates, muidu jäätegi siin aind lonte kätte andma.
Need on ikkagi meeletult räiged sildistused, võrreldes sellega, et mõned siin ongi võimelised inimesi amööbideks pidama (ilma jutumärkideta).
Ja sa ikkagi ei ole võimeline mõistma, et ka teistel inimestel on õigus pidada piduriteta autoga sõitmist väga vastutustundetuks teoks. Ma ka ise olen selgitanud, et ma veel saaks aru, kui sa tuleksidki sellega toime sõltumata sellest, mida teevad teised, s.t et olukord olekski 100% sinu kontrolli all. Aga sinu kirjeldusest jääb mulje, et ei olnud ju - ja sa sealjuures isegi vist pidasid jalakäijaid lollideks, et nad ei saa aru, kui raske sul on piduriteta sõita.
Sellepärast ma tõin sisse ka need New Yorgi "piduriteta" jalgratturid. Ega need ei ole mingid jackassid, kellel ühel päeval lõi pähe mõte minna ratastega liiklusesse laamendama. Enamik neist töötavad elukutseliste rattakulleritena (mitte mingite õnnetute äpiampsude tegijatena). Nad sõidavad sellises liikluses iga päev, kogu aeg niimoodi. Nad teavad, mida nad teevad, kõik olukorrad on 99,9999% ajast 100% nende kontrolli all ja nad mitte kunagi ei kiru teisi liiklejaid. Nad saavad ise hakkama ega oota teistelt midagi. Võrdle seda enda käitumisega.
Ma tõin lihtsalt näite sellest, et jalakäija ei oska mitte kuidagi eeldadagi, et tuleb auto, millel lampi pidurid ära kaovad! Alalhoiinstinktid puuduvad lihtsalt, lisaks ka kogemusele, et 7 aastat vanal masinal võivad piduritorud läbi mädaneda hoobilt.
Ja see ongi täpselt see, mida ma sulle ette heidan. Jalakäija EI PEAGI suutma seda ette näha. Sa ise ka EI SUUDA sellega kogu aeg arvestada, ükskõik kui heal arvamusel sa endast ei ole.
Erinevalt sinust need New Yorgi piduriteta jalgratturid näiteks ei pea punase tulega ristmikku ületades rohelise tulega teed ületavaid jalakäijaid lolliks, et need ei saa aru, kui väga see jalgrattur tahab punase tulega ristmikku ületada. Samuti ei pea nad lolliks punase tulega teed ületavaid jalakäijaid ega ka mitte üldse "selleks mitte ettenähtud kohas" teed ületavaid jalakäijaid - kõigi muude kõrval, keda nad veel lolliks ei pea.
Ma saan aru, et kogu see diskussioon tekkis minu utreeritud märkusest, et jalakäija on kohustatud veenduma auto pidurite korrasolekus. Ilmsesti see ongi neile võimatu ja ma lihtsalt tahtsin mõista anda, et LS üldse paneb jalakäijatele kohustusi, millega toimetulemist autojuhtidelt keegi ei eelda. (Nt jalakäija peab suutma hinnata oluliselt lubatud kiirust ületava auto kiirust, aga autojuht ei pea - tema võib eeldada, et teised täidavad liiklusseadust.)
Ei peagi, pole seda väitnudki aga võiks. Kui ei arvesta, siis Darwini teooria võidukäik lihtsalt. Niisama rohelisega teele jalutamine ilma veendumata, et lahenev liikur seisma ka saab jäädud, on puhas lollus.
Kas sa ei kurtnud ka kõrvalteelt ettepööravate autode üle? Aga sa selle peale ei tule, et nemad võib-olla näevad ainult sinu paremat suunatuld - nad ei näe, et sul ka vasak suunatuli vilgub - ja nad näevad, et sa lähened ristmikule aeglaselt. Mis järelduse sa sellest ise teeksid? Ilmsesti sa ei ole päriselus mitte kunagi kokku puutnud kellegi teisega, kes samamoodi piduriteta sõidaks, ja sa ei saa teada, mismoodi sa ise sellega toime tuleks.
Selliseid tempe ei saa teha põhimõttel, et vaatamata minu teguviisi ebaharilikkusele, kuna mina ise tean, mida ma teen, siis järelikult kõik teised saavad sellest samamoodi aru (või nad on väga lollid). See on vastutustundetu.
"Niisama rohelisega teele jalutamine ilma veendumata, et lahenev liikur seisma ka saab jäädud, on puhas lollus."
See on muidugi lollus ainult jalakäijate puhul? Autoga on täiesti iseenesestmõistetav rohelise tulega pidurid kaotanud rekka ette sõita? Ma millegipärast ei ole kunagi näinud, et mõni autojuht suvatseks veenduda, ega kuskilt majanurga tagant mõnda piduriteta rekkat ei lähene. :)
See on seaduses kirjas kusjuures ja mu eelnevatest tekstidest läbi käinud. Roheline ei anna automaatselt sulle õigust ristmikule tormata. Kui siin nii seadusekuulekas oled, peaksid seda teadma. Autojuhid teavad, lubadeta ratturid, jalakäijad ja tõuksivennad ei tea seda.
Tõuksi omanikud on oma kullakestega suht ettevaatlikud kusjuures nagu ka ratturid oma 5000+ euri raamidega. Hullem kontingent ongi ilma igasuguse koolituse ja kogemuseta rendiratastel veerevad tegelased.
Esiteks sa jätsid vastamata küsimuse teise poole: kuivõrd sa ikkagi autoga sõites arvestad võimaluse, et punase tulega kihutab ristmikule nt pidurid kaotanud rekka? Mulle tundub, et erinevalt jalakäijast sa pead mõistlikuks sellisest võimalusest mitte välja teha, sest see oleks sulle ebamugav. "Mul pohlad, kui mind rekka lömastab, sest seda vältida oleks liiga tüütu."
Teiseks sa teed väga palju ülekohut jalakäijatele. Mina liigun rattaga kogu aeg nende seltsis ja mida mina näen, on see, kuidas autodega kogu aeg sõidetakse punasega ristmikule, aga jalakäijad ja kõik teised tulevad sellega kogu aeg kenasti toime. Oluliselt paremini kui autojuhid, kes kogu aeg suudavad üksteisega fooriristmikel kokku põrgata.
Kolmandaks kuskohas liiklusseaduses on täpsemalt kirjas, et jalakäija peab fooriga ülekäigurajal veenduma, et mingi ahv ei otsusta punase tulega ristmikule sõita? Sa juhtumisi kuulud ka sellesse koolkonda, kes on veendunud, et punase tulega suurel kiirusel ristmikule sõitmine on "manööver", mis annab sulle kõigi teiste ees eesõiguse?
Jalakäija ei pea minu teada isegi selles veenduma, ega keegi täiesti seaduslikult ei ole pööramas sellele ülekäigurajale. Kui ta oleks, siis oleks enamikul lihtsamatel fooriristmikel võimatu LS nõutele vastavalt rohelise tulega teed ületada, sest mitte keegi ei suuda jälgida samaaegselt eest ja selja tagant tulevaid autosid - ja isegi kui suudaks, teha midagi niikuinii ei jõua. Jalakäijaid aetakse taolistes olukordades palju alla.
Ma ise ka leian, et paljudes kohtades ongi eelistatav ületada teed punase tulega ja vältida rohelise tulega tee ületamist, sest vaadata, ega kedagi paremalt ja vasakult ei tulemas, on oluliselt lihtsam, kui hoida silma peal enda selja tagant ja vastu tuleval pideval autode voolul. (Mis ei ole lollikindel, sest paraku teevad autojuhid pöördeid ka puhta punase tulega, sealjuures paremale pöörates huvitab neid ainult vasakult tulev liiklus ja see ülekäigurada läheb neil hoopis meelest.)
Kas ma saan õigesti aru, et sulle autojuhina ei mahu pähe, et on olukordi, kus sinul on kogu vastutus ja sa EI TOHI eksida? Täpselt samamoodi nagu mina jalgratturina sõiduteel pean mõeldamatuks, et ma võiksin rohelise tulega teed ületavat jalakäijat ohustada või isegi kuidagi häirida?
