Nii palju kui selle maksumüüri tagant lugeda nägin:
Kui elu- ja töökoht asuvad üksteisest paari kilomeetri kaugusel, puudub vajadus isikliku auto järele ning selle vahemaa võiks läbida igapäevaselt jalgsi.
A kui peab iga päev mõned akutrellid ja mõned konverterid ja mõned testerid jne seljakotiga kaasas olema, kas siis sama juttu räägitaks, seljakoti kaaluks tuleb julgelt 25+ kg? Arvestades veel, et reaktsiooni kiirus võiks sinna 2 minuti kuni 10 minuti sisse jääda enne kui trahvid jooksma hakkavad, lisab piget juurde, kui paljud teist sprindivad praegu 2km 10 mintsaga ja kas pärast seda oled võimeline ka autot roolima ilma puhkuseta mõned minutid?
Ma saan aru, et praegu käib ilge kommunismivärk, et lööme kõiki ühesuguseks lapikuks aga see asi ei käi nii seltsimehed.
Kütusehind on enam-vähem korelatsioonis inflatsiooniga, nii halb, kui seda ka tõdeda poleks.
pole ka kunagi aru saanud sellest kütuse hinna üle vingumisest. hetkel 2 eur/l pole küll mingi kallis hind. bensiin 95 maksis 2018 oktooobris 1,4 eur/l, see et vahepeal koroona tõttu tarbimine vähenes, nafta hind läks korraks ka miinusesse ja bensiin maksis tanklas 1 eur, oli anomaalia. ja 2018 oli plaanis aktsiise järjest tõsta, et inimesed vähem autodega sõidaksid. nüüd 4 aatat hiljem on hind 2 eur/l, palgad on rallinud, autod on üldiselt ka ikka läinud ökonoomsemaks. see virin on täiesti arusaamatu.
Elektri ja gaasiga on teine teema - hind on lühikese ajaga tõusnud mitu korda.
ma sõidan ise autoga linnas vähem kui jalgrattaga, aga muidu on mul endal bensiinimootiriga keskklassi auto, mis võtab maanteel 5 ja linnas 6,5. ei ole nagu väga palju. Samas kui rendin Bolti Toyota Yaris hübriidi, siis see saab linnas alla 4l hakkama. senikaua kui ma ei näe tänavatel massiliselt väikeautosid, on kogu see hala üks vale.
1. M40 ja niisama22 on sama isik.
2. Kui minna kuskile foorumisse vingumise teemasse vingumist otsima ja siis tõelise ohoo elamuse osaliseks saada siis esitan omapoolse kaastunde gaussi jaotuse tipule eelneva ala sisse jäämise puhul. Kui minna naiste turvakodusse ja küsida kas mehed on usaldusväärsed saad samuti kallutatud tulemuse. Üldjoontes ühiskonnas inimesed toimetavad väga edukalt ja mingit üldist vingumist ei toimu kütuse hinna pärast. Sõidetakse nagu ikka ja vaevalt keegi üldse teab mis hind postil on. Tegin kiire arvutuse, et ka 35 eurose liitrihinna juures ei jääks ükski sõit tegemata (aastane läbisõit kõigi sõidukite peale kokku ca 35k).
To s&p500. Kusjuures me ei ole samad isikud. Usu, on inimesi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, rahakotist, ja tahavad endale, teistele ja oma lastele puhtamat, seega ka paremat tulevikku. Mine mõnda ratturite foorumisse, nendes käib tõsine arutelu! Tõuksifoorumis tõesti nolgid arutavad, kuidas ,,piirajat" maha võtta. Autofoorumis arutletakse enamasti selle üle, kellel suurem on.
See loeng algab peitepildi lahendamisega. Ehk siis ühe pildi sees on kaks pilti. Täpselt sama on tõesti autokeskse tänavapildi nägemisega. Kui korra oled aru saanud, et tänavad ehitatakse ennekõike autodele, kuigi need tuleks ehitada inimestele, kohalikele elanikele, siis hakkad liigset autokesksust nägema kõikjal. Senikaua seda ei mõista.
Kas ise oled 35k km roolis või? Kui on nii siis tunnen kaasa, et pead nii palju nüridat ja madalapalgalist autojuhi tööd tegema. Õpi elama ja lase need tööd, mida saab lasta teistel enda eest ära teha, ikka teistel teha.
Naeruväärne on keksida siin, et mul on raha, aga autos istun ikka roolis d)
Eriti masendav, kui mõni selline kaak hommikul autoga lapsi lasteaeda viivale pereemale ette tuiskab.
Ja keegi siin hiljuti väitis, et autojuhi kui suurema ohu allika vastu võib veel ka kohtusse minna?
Mille poolest siis see lapsi autoga lasteaeda viiv pereema nii kõige suurem kannataja on?
See "suurema ohu allikas" peaks puudutama ainult kindlustust, aga mitte seda, keda loetakse liiklusõnnetuse põhjustajaks. Mingi tõukerattur lihtsalt ei tohigi kuskile tuisata. Kui tuiskab, siis loeb politsei ta kohapeal automaatselt süüdlaseks ja sellised asjad iial kohtusse ei jõua. Juba aastate eest on näiteks jalgrattur loetud Eestis autoga kokkupõrkel liiklusõnnetuse põhjustajaks 80% juhul ja seda palju leebema liiklusseaduse tingimustes. (See näitaja on Eestis anomaalselt kõrge ülejäänud maailmaga võrreldes.) Miks see näitaja peaks tõukeratturite puhul parem olema, kui neil ei ole isegi võimalik kasutada sõiduteed, mis on vist ainus koht, kus jalgratturil on võimalik mitte osutuda liiklusõnnetuse põhjustajaks?
Üht väga tähelepanuväärset "tuiskamise" juhtumit käsitletakse siin: https://velo.clubbers.ee/viewtopic.php?f=16&t=78282 Kõik on olemas: stoppmärgid, mis täiesti ametlikult millekski ei kohusta, silmside, teineteise kavatsuste mõistmine jne :)
Teema nimi on, tõuks on ohtlik, eks ole? Teema algataja on autojuht, eks ole? Nüüd küsin, kuidas on tõuks autojuhile ohtlik? No hea küll, jätab oma hambad, koljutükid, või verejäljed autole, aga autojuhiga enamasti ei juhtu midagi, sest auto on ikka tõuksile ohtlik, mitte vastupidi! Nüüd teine teema. Läbin igal tööpäeval tõuksiga ühte väikelinna. Sealne kõnnitee on 10a remontimata ja sellepärast sõidan PÕHIMÕTTELISELT just remonditud sõiduteel. Muide, see on 10a jooksul juba teine sõidutee remont. Mida sellest järeldada?
1. Jalakäijad ja tõuksurid ei vääri raha kulutamist ja prioriteet on ikka ja ainult autod!
2. Autoteele on kulunud juba 2x remondiraha, samas, kui kõnnitee kestab ikka veel. Kergliiklusteede rahavajadus on kordades ja kordades väiksem!
suurema ohu allikas - on väljend venemaalt, meil ikke inimlikud seadused, tegelikult peaks liikluskindlustust oma kõik indiviidid kes osalevad teeliikluses
M40, küsiksin huvipärast kui palju sa isiklikult makse maksad, et omavaltsusel ikka oleks piisavalt vahendeid paralleelse kergliiklus teede võrgustiku rajamiseks?
Sest paraku on tänase seisuga omavalitsused pigemini miinuses.
Minu sissetulekud, seega omavalitsuse maksutulu minult on ka üle keskmise.
Jutt oli, et tõuksidega on õnnetusi üle 60% rohkem, kui eelmise aastal, eks ole? Selle arvu saaks korrelatsiooni, kui võtta kõrvale number, palju tõukse liikluses rohkem on, võrreldes eelmise aastaga.
Anna nõu. Makse maksame korralikult.
Elan Tallinnas, kuid lasteaiakoht on 40 min autosõitu läbi linna.
Linnavalitsuse ega ka Bolti valikus ei ole sobivat pere tõuksi mudelit.
Ma pidasin rohkem silmas, et (noortest emadest rääkides) mille poolest on just autoga ema kõige suurem kannataja, võrreldes näiteks last jalgsi või rattaga või bussiga lasteaeda viijast. Pealegi kõigi teiste õnneks tüüpiline tõuksiõnnetus on ikkagi mingi äärekivisse komistamine.
AK lõigus minu meelest mainiti, et raskeid (pea)vigastusi on neil siiski harva. Kui jaurata mingi maksumaksja raha üle, siis ei tasuks unustada, et autodes vigastatakse samuti ennast ja teisi väga rängalt, sealjuures peavigastused on tavalised. Vahest alustaks maksumaksja raha kokkuhoidmist sellest, et nõuda vastavat kindlustust autosse istunud inimeselt?
Teine huvitav asi oli, et ainult 60% õnnetustest on renditõuksidega, kuigi silma järgi võiks arvata, et nende osakaal liikluses on palju suurem. Järelikult rendifirmad teevad midagi õigesti. Ja siit küsimus: miks ei saa lõpuks ometi nõuda ka autotootjatelt millegi õigesti tegemist? Nagu ma aru saan, siis ainus põhjendus, miks autoga peab olema füüsiliselt võimalik suurimat lubatud kiirust ületada, on, et see võimaldab riskantseid möödasõite (suurima lubatud kiirusega sõitvatest autodest). Ja muidu ei ole ju autosõit fun.
Sul mingeid faktidel põhinevaid argumente ka vahel on või sinu tase küündibki selleni, et purtsatad ainult solvanguid?
Millega siis rahul ei ole? Et ikkagi on kohtumine lolli tõukeratturiga kõige ohtlikum autojuhile, eriti lapsega emale? - Üks soovitus siis on. Sageli ei ole sina see, kellele "hull tõukerattur" ette sõidab. Hoia pikivahet ja täida muid liiklusseaduse nõudeid.
Või sulle ei mahu pähe, et autosõiduga kaasnevad rasked vigastused autodes olevatele inimestele? Või et see ei ole asi, millega peaks leppima kui iseenesestmõistetavusega? Või sulle tundub, et autojuhtidega juhtuv on kuidagi hoopis teine asi, sest see on "asjaolude õnnetu kokkusattumus", mitte nõrgalt arenenud alalhoiuinstikti tulemus, nagu mulle paistab?
Aitaks neid õnnetuid ja teeks väikese abiraamatu.
1. Ei lähene tagant kõnniteel jalutajale kiiresti vaid võtab hoo maha.
2. Sõiduteele sõitma minnes õpib ennem liikluse selgeks.
3. Teeb omale igasugu kindlustused, näit. Õnnetusjuhtumi oma.
4. Ei jäta kuhugi vedelema tõuksi kus see keda iganes segab.
5. Ei sõida kahekesi ühe tõuksiga.
6. OLULISIM: Võtab ennem ristuvat teed hoo maha või seisab, veendub, ja siis liigub. Sama sebrat ületades.
7. Ei möödu seisvatest autodest 20 cm kauguselt suure hooga, kuna varem või hiljem avab keegi ukse ja kannataja oled sina.
8. Ei arva, et olen roheline ja tähtsaim lüli liikluses. Ei ole.
Lisaks veel, et tõuksidel võiks olla mingi heli kui sõidab. Teiseks peab olema kindlustus, mis katab süüdlase kahjud. Kolmandaks peaks olema mingigi teadmine liiklusest, mitte ainult kiiver. Ja alksi all juhtimine peaks võrduma suure rahatrahviga, tingimusteta.
1. ok
2. ok, sama võiks teha ka autojuhid
3. Milleks?, sama võiks teha siis ka autojuhid. liikluskindlustus on liiga vähe
4. ok
5. ok
6. ok, sama võiks teha ka autojuhid. ka enne sebrat
7. ok, sama võiks teha ka autojuhid ja ennekõike veenduda, et ukse avamine on ohutu.
8. ok, sama kehtib veel rohkem autojuhtide kohta. Te ei ole olulisim lüli tänapäeva liikluses ja teie olulisus väheneb
Lisaks veel, et autodel võiks olla kohustus hoida linnas sõidu aeg aknad lahti, et kuuleks teisi liiklejaid. Ka talvel, kuna autos sõidetakse nagunii välisriietega.
Teiseks peaks olema laia hõlmatusega kasko vms kindlustus (liikluskindlustus on selgelt ebapiisav), mis katab süüdlase kõik kahjud - ka selle, kui kaasreisija avab kõnnitee poolse ukse ja keegi sinna otsa sõidab.
Kolmandaks peaks autojuhil olema mingigi teadmine liiklusest, mitte ainult kunagi ammu tehtud lubade olemasolu. Korduseksam iga rikkumise järel, ka kiiruse ületamise korral.
Tuleme nüüd ulmest reaalsusesse tagasi palun, seda siis viimasele tegelasele.
Autojuhtidel on kohustus seda kõike teha ja see kohustus tekkis lubade tegemisega, tõuksivend lihtsalt rendib ja sõidab.
Autojuht vastutab koos saba ja karvadega ka kaassõitja eest ehk kui too valel ajal ukse lahti teeb, on see autojuhi süü, et too peegleid ei vahtinud, õnneks iselukustuvad uksed on seda lampi ukse lahtirebimist natukene takistamas.
Autost tuleb alati mööduda nii, et kui ukse lahti teeb, sa ei saa pihta, lugege seadust! Lubadeta tõuksimees ei tea seda, lubadeta rolleri ja mopeedi mees ka mitte nagu ka jalgratturid. Ma ei viitsi ülejäänud punkte üle käia, suht samasse auku kõik.
Mis oleks kui:
Võimsad tõuksid võrdsustada mopeedidega (mida vist hetkel juba tegelikult tehakse)
Tavalised touksid ja rulad jalakäijaks edasi
Lahja mootoriga tõuksid 10km/h ehk siis selline keskmises vormis jooksja kiirus?
Suurema kiiruse jaoks mopeedi load, isegi kui oled 16 täis ja asi ants.
See 16 eluaasta asjaga mängiti igas suunas, pole vaadanud, mida viimane seadusetükk ütleb.
mulle on jäänud mulje, et Teie teate liiklusseadust väga hästi ja tõenäoliselt täidate seda ka ise liigeldes.
Aga tulge nüüd ise ka ulmest maapeale ja saage aru, et väga paljud autojuhid ei tunne ja ei täida liiklusseadust.
Me ei taha ju, et ühiskond toodab abituid inimesi juurde, mistõttu me ei saa A66 ettepanekute kohaselt keerata laste ja noorte hulgas ise liikumise viise kinni. Vaadake kui vähe on meil tegelikult lapsi ja noori iseseisvalt liikluses, laste ja noorte vähene liikumine ja ülekaalulisus on pandeemiline. ja ikka ajavad autoinimesed on jura, et keerame aga kraane kinni, kuna muidu on autojuhtidel linnas ebamugav sõita.
üks põhiline asi, mille vastu autojuhid eksivad ja mis on suure osa õnnetuste põhjuseks, on liiga suur kiirus. no ei pea ENAMUS autojuhtidest linnas kiirusepiirangutest kinni, kui tee on vaba. Lisaks ei keela keegi autojuhul sõita linnas aeglasemalt, kui on näha, et kergliiklehaid on palju, on teada, et neil ei ole eraldi teid enamus kohtades ja nad võivad ootamatult ka autode ette sattuda,
See "Tõenäoliselt täidan" on suht täpne kirjeldus, ei saa eitada.
Ma olen ka selle teise lausega nõus aga neil vähemalt on mölisemiseks alus olemas.
Umbes nii, et oled treial ja lähed elektrikuga vaidlema teemal, et kas elektrone tõugatakse juhtmes või tegelikult liiguvad nad ikkagi ise või hoopis tõmmatakse juhtmes? Elektrikul vähemalt on mingi alus enda sõnadele olemas, treialil seda nagu väga pole, kui just raamatukogust raamatuga kohale ie vantsi ja ei tõesta elektrikule, et ta teadmised juhtmes toimunust on vananenud.
Ülekaalulisuse kohta: tuleb osta tavaline tõuks, mitte elektriline tõuks! Muud asjad ka, monoratturiga muide saab päris hästi enda keskmassi lihaseid treenida ja silendada, elektrilise tõuksiga vähem ja kõige rohkem ikkagi päristõuksiga.
õige, et tuleb osta tavaline tõuks, aga kui see lapsevanem on ise see autoinimene ja sama suhtumisega, lisaks peab oma lapsel ise linnas liikumist ohtlikuks, ei luba tal maast madalast kui rattaload käes, ise linnas rattaga või tavalise tõuksiga sõita? Sealt hakkab see pihta. siis teismelisena hakkab see laps renditõuksi sõbrade eeskujul kasutama. Kui vanem ise sõidab ainult autoga, üritab enda last ka igale poole autoga vedada ja näeb igal pool ohtusid, siis ongi tulemus täpselt see, et valijana annab see lapsevanem hääle sellele, kes lubab sujuvamat autoga liiklemist ja kaasaegse linnaruumi lubajatest ei saa keegi midagi aru, sest kõik sõidavad olmesõidud autoga ja rattaga käiakse puhkepäeval eraldi kuskil kergliiklusteel sõitmas ja kiidetakse veel takka, et näe mis te nurisete, et meil rattateid ei ole.
Kolmapäevane Pealtnägija räägib tõuksidest liikluses. Klikimagnetist sissejuhatuses on kirjas, et Eestis on tõukeratastega juhtunud 8 kuuga 270 kehavigastustega õnnetust. Lisaksin juurde, et näiteks ainuüksi Tallinnas sureb õhusaastest põhjustatud tüsistustesse igal aastal 300 inimest. Lisame siia juurde kõik autoga toimuvates liiklusõnnetustes vigastatud ja surnud, aga see selleks...
Tänaseks olen sellel aastal tõuksiga kukkumata 2900 km läbinud. Ilmselt saab aasta lõpuks isegi 3500km täis.
"M40 (registreerimata) Kolmapäevane Pealtnägija räägib tõuksidest liikluses. Klikimagnetist sissejuhatuses on, et Eestis on kirjes, et Eestis on tõukeratastega juhtunud 8 kuuga 270 kehavigastustega õnnetust."
Vabandust,et katkestan aga teemaks ei ole eesti surmajuhtude statistika sektorite kaupa vaid kuidas me saame turvalisust parandada.
Nii auto kui ka tõuksijuhid.
Aga vaatame siis, mida sotsiaalmeedias keskmisest autojuhist avarama silmaringiga inimesed Pealtnägija artiklist arvavad. NB! Postitus on saanud 199 meeldimist. https://fb.watch/fwiwL_E-UM/
Ok, kuna tegemist on kinnise grupiga, siis saan ainult kopeerida Facebooki postituse sisu. Seal oli ka Pealtnägia video, https://fb.watch/fv97oWhnVG/
kus märgiti ära iga tõuksiga juhtunud õnnetuse põhjus.
Postitus ise oli selline:
Pealtnägija reklaamib lugu "liiklusohutuse probleem nr1'st" ehk tõukeratastest.
Eestis:
Iga päev - saab viga - 1 tõuksijuht.
Iga kuues päev - saab surma - 1 auto alla jäänu.
Pole võrreldav.
Jagan tänaseid Instagrammi stoorisid videona. Põhimõtteliselt nii kaua kuni politsei, maanteeamet, linn jne ei tegele reaalse tapjaga, ei muutu mitte midagi. Videos on ka liiklussaade 1950ndatest Tallinnas - jep, 70 aastat on räägitud sama juttu - fookus jalakäijal ja tema vastutusel. Auto on nagu mäest veerev pall, mida ei ole võimalik kontrollida ega pidurdada. Force majeure, vastutus on vaid jalakäijal.
Samal ajal on Oslo ja Helsingi saavutanud 0 visiooni - ehk NULL hukkunud jalakäijat ja ratturit aastas!!!
Seda ei saavutatud mitte tõukse ja jalakäijaid manitsedes vaid PÄRIS JA AINSA ohu allikaga tegeledes - sõiduteede koomale tõmbamine ja kiiruse alla toomine. Null! Saate aru!! Politseid ei koti selle tulemuse saavutamine, sest nad ei taha autodega tegeleda.
Nii kaua kuni Tallinn ei tegele sama asjaga, on see kõik asendustegevus, millel pole mitte mingit efekti. Need tippjuhid, kes seda asendustegevust targe näoga teevad ei vääri oma ametit.
Ja Pealtnägija saatepeas on 5 tõuksivideot. Kolmes neist sõidab auto liiklusseadust rikkudes tõuksile sisse. Ühes kukub tõuks kõnnitee halva disaini tõttu ja üks video on kurioosum, mis ei ole tavatõuksidele ülekantav.
Kindlasti on tõuks oht jalakäijale ja selleks on need Helsingis ja Stockholmis kõnniteedel keelatud. Tõuksi koht on kas ratta- või sõiduteel! Ja, et see oleks seal ohutu, peab kiiruspiirang olema linnas 20-30km/h. Unustage aeg, kus autojuht kihutab 50ga läbi linna. See oli tuhandeid surnuid ja kümned tuhandeid invaliide kaasa toonud eksimuste laine.
mina olen rattaga märkimisväärselt liigelnud Helsingis, Oulus, Stockholmis, Kopenhagenis, Brüsselis, Berliinis, Varssavis, Vilniuses. Kui Kopenhagen kõrvale jätta, siis mitte üheski nendest linnadest ei ole aastakümnete pikkust rattaga liiklemise kultuuri. igal pool on suudetud teha normaalne jalgrattateede võrgustik linna ja linnas liikleb väga palju inimesi igapäevselt jalgrattaga.
Tallinn on täielik pommiauk, tugevalt nõukogudeaegse juhtumisega, arenguga ja paraku ka nõukogudeaegse suhtumisega linnaelanikega märkimisväärses osas. midagi ei ole teha. senikaua, kui lasnamäe tiblad hääletavad meile linna juhtima nõukoguseagse linnavalitsuse, siis jätkub see, et räägime rohelisest pealinnast, aga tase on nagu mingi Omski linn Venemaal. jutt on ilus, aga kaasaegset arengut ei ole.
Isiklik kogemus on nn. Helsingi rattateedega.
Pigemini väidaksin et nn. Suur Helsingi (Vantaa-Espoo-Helsinki) rattaliiklus on enamvähem OK ja seda eelkõige just väljaspool Helsingi kesklinna, kus liiklustihedus ei erine palju Tallinna kesklinnast ja on kohati isegi hullem.
Kui keegi liigub rattaga Espoo ja Vantaa vahel, siis on ruumi palju ja asustus hõre. Vastavalt ka rattateed väga head. Tallinnas oleks samaväärne võrdlus näiteks Viljandi maantee äärne kergliiklustee.
Kõndisin mööda Kadaka teed äärnevat kõnniteed täna, kaks korda taheti alla ajada kõigest 2,5 kiltsa jooksul, üks kord ratas ja teine kord tõuks otse vastu. Mõlemi vabanduseks saab öelda, et nad manööverdasid lapsega jalutavast emast mööda kuniks ma nende trajektoorile ilmusin ootamatult, pean vist putru sööma ja suuremaks saama.
Kas sa oled korraks mõelnud selle peale, et võib-olla inimesed ei soovi sellist liikluslahendust nagu sina? See, et kuskil teistes paikades on otsused teistsugused kui Tallinnas ei tähenda, et see peaks igal pool nii olema. Las maailmas valitseb mitmekesisus ja inimesed kes soovivad rattaga liigelda lähevad just endale sobivasse paika elama. Need kellele meeldib sõiduautoga liigelda saavad siis jällegi endale sobiva paiga elamiseks valida - Tallinn. Seal ei ole mastaapseid ummikuid ja üldjoontes on liigelda väga mõnus. Kui ei oleks, siis inimesed kasutaks teisi lahendusi. Elanikud hääletavad igapäevaselt oma euroga millist maailma nad tahavad ja see ei ühti sinu unelmaga - ja see ongi okei. Igale inimesele on kuskil koht mis sobib just talle, Eesti lihtsalt ei ole sinu jaoks. Tarbetu on üht või teist lahendust mõnitavalt maha teha lihtsalt selle pärast, et see sulle isiklikult ei meeldi. Las inimesed elavad oma elu ja jätame selle kontrolliihaluse maha. Ühiskond ise kujundab oma argielu otsustega maailma enda ümber ja kohalikud on valiku teinud. Lepi.
Enamus inimestel ei oleks midagi selle vastu kui Tallinn oleks puhas, väikse müratasemega turvaline linn. Ja kaasaegne linn ongi ju mitmekesisust soosiv. Tallinn soosib ja paneb kohati inimesed sundvalikusse liigelda autoga. Ühistransport on nigel ja aeglane ning terviklik talvel läbitav rattateede võrk puudu. Ja siis me siin kirume neid sähkudega kõnniteel sõitjaid.
Tallinnas ja Tallinna ümbruse valdades on julgelt pooled inimesed valmis oma igapäeva liikumised tegema ühistranspordiga või mõne kergliikuriga kui see oleks tasemel ja võimalik. Ja kes tahab autoga, saab siis vabamalt autoga sõita. Aga Tallinna soovitakse just suruda kõik inimesed ühesuguseks.
Unustasin mainida ühte Bolti tõuksi kangelast, poolkiilakas, poolenisti pikad juuksed, täna hommiku 09:07 kellaajal ületamas sõpaka ja linnutee risti, peaaegu oleks vasakule keerajale (linnuteelt kesklinna suunas) täie kiirusega sisse kimanud aga õnneks oli vasakpööret tegev autojuht kiirreageerija ja suutis blokki panna, jalakäijad olid ammu juba üle läinud. Ja tema tagant tulev tegelane samuti. Tõuksimees pääses vigastuteta, autojuht ilma auto vigastusteta ja enda aja raiskamiseta formaalsuste peale.
Siit saab tuletada ainult, et autojuhid reaalselt teavad, mida teavad, see on juba nende seljaajudesse motoorikasse progretud ja tõuksimehed on lihtsalt "elame ainult ükskord" suhtumisega.
2. Sõiduteele sõitma minnes õpib ennem liikluse selgeks.
7. Ei möödu seisvatest autodest 20 cm kauguselt suure hooga, kuna varem või hiljem avab keegi ukse ja kannataja oled sina.
Seal küll päris 20 cm vahega tee ääres seisvast autost ei mööduta, aga ilmsesti on vahe ebapiisav ja jalgratturi reaktsioonid täiesti valed - ja need on veel lavastatud "kaskadööritrikid". Tegelikult peaks vahe olema selline, et autoukse avamisele ei oleks üldse vaja reageerida.
Videost puudub põhjus, miks lastele õpetatakse tee ääres seisvatest autodest nii lähedalt mööduma: jalgratturi prioriteet number 1 on võimaldada samal ajal kärsitule autojuhile endast mööda sõitmist.
Samuti puudub videos veel üks asi, mida lastele õpetatakse: et sel ajal, kui see uks avaneb või "nutizombi" teele jookseb, peaks jalgrattur olema ühe käe lenksust lahti lasknud, et anda (tühjale teele) täiesti tarbetut paremat suunamärguannet, sest muidu keegi ei tule selle peale, et jalgrattur kavatseb paremasse teeserva tagasi kobida.
"Siit saab tuletada ainult, et autojuhid reaalselt teavad, mida teavad, see on juba nende seljaajudesse motoorikasse progretud ja tõuksimehed on lihtsalt "elame ainult ükskord" suhtumisega."
Samal ajal mõnda siin mõnitatakse selle eest, et ta soovitab ületada lõikuvaid sõiduteid jalakäija tavakiirusega...
Aga ma ei saa ikkagi aru, mis mõte sellel autojuhtide kiitmisel (ehk sisuliselt eneseupitamisel) on? Kui ta pidi blokki pidurdama, sealjuures tagant otsasõiduga riskides, siis tähendab, et ta tuli olukorraga toime äärmiselt algelisel tasemel. See on selline saamatus, mida mina rattaga sõites lihtsalt ei saa endale lubada.
Samuti vahest siis seletaksid, mismoodi autojuhid oma seljaajusse progetud motoorikaga suudavad kogu aeg vasakule (või ka paremale) pöörates ka jalakäijaid alla ajada? Või sa ise TTÜ ringil, ilusas, lihtsas ja lagedas kohas?
Sa oled valel teel. Ta tuli täpselt toime professionaalsel teel ehk jättis tõuksivenna ellu ja kahjustusteta ning riskides endale tagant otsasõiduga. Mine tee load endale vms ja sõida mõned aastad ringi, äkki saad paremini selgeks, kuidas päriselt asjad käivad.
PS! Keegi, MITTE KEEGI, siin pole mõnitanud rattureid jne vendasid just jalakäia kiiruse pärast!!! Tao see endale kõige pealt kiivrisse ja siis koljusse ja siis ajusse takkpihta! ÄRA JAURA!
Liikluseeskirjade algne mõte on vähendada õnnetusjuhtumite arvu aga mitte välistada nagu mitmed siinkirjutajad näikse arvavat.
Kiiruspiirangud on sisuliselt matemaatika - teatud kiirusega (loe sekundimurdosaga) kasvab märgatavalt õnnetusjuhtumite tõenäosus.
Ja see kehtib ka sirgel teel, kui kõik tundub olevat kontrolli all.
Eeskirjadega ei saa välistada elus ette tulevaid riske.
Olgu see auto või tõuksijuht.
Autojuht on ka inime ja miks peaks kandma terve elu süükoormat, kui lihtsalt 1/10 sekundit jääb puudu, et pidurdada enne elukogenematu tõuksi sööstu.
Kui mõlemad peavad teel olema, siis tuleb jagada vastustus võrdselt aga mitte selle järgi, kellel suurem on.
Kui on raha ja ruumi tuleb ehitada turvalisi kergliikluse teid.
Kesklinnast lihtsalt punase värviga asfalti kattes kergliikluse turvalisust ei taga. Autosid võiks kindlasti olla vähem, kuid täna on selleks kindlad põhjused, miks neid just niipalju on. Ja see põhjus ei ole rahva liigne jõukus.
Kui mõnele sobib ainult hambahari taskus tõuksiga ringi vurada ning õhtul foorumis jurada, siis on rohkem kodanikke, kes selle luksuseni ei küüni.
iseenesest väga õige jutt!
aga märkusena, et:
- tuleb ehitada eraldi rattateid ja eraldi kõnniteid, mitte kergliiklusteid. kergliiklustee saab olla kuskil linna või maantee ääres, kus ei ole probleemi, kui jalakäijad ja rattad koos ühel teel on. Samamoodi nagu Nõmme väikestel sisetänavatel ei ole vaja eraldada autosid, jalakäijaid ja rattaid. saavad kõik hakkama ühel teel.
- ja võimaluste ja raha puuduse taha ei saa pugeda, kuna korralikud kõnni- ja rattateed on kordades odavamad ehitada, hooldada ja remontida, kui autoteed. Autotee vajab suuremat remonti iga 7 aasta tagant, rattatee eluiga ilma remondita on 25+ aastat vabalt. Ja mina ei ole veel näinud Euroopas linna, kus on head rattateed linnas olemas, aga neil ei ole liiklejaid. liiklejad tekivad. nagu Tallinnas on tekkinud "probleemsed" elektritõuksidega sõitjad hoolimata viletsast infrast.
Kui juba kirumisnurgaks läks, siis minu poolt tervitused hõbedase Citroen Xsara ja halli Nissan Primera omanikikele, kes üks ühes, teine teises kohas minu tõuksist suvi läbi naelrehvide klõbinal möödunud on.
eks politsei tegevust mõjutab ka see, kus hüsteeriat rohkem üles köetakse. ratturid ja tõuksiga liikujad on kehvas seisus, neid ei salli ei autojuhid ega jalakäijad. linnaruumis neil oma liikumisteid on vähe, nendega ei olda veel harjunud ja kaebamist on kõvasti. kogu selle foorumi teema on ju valdavalt autojuhtide kaebamine, kes vahest harva satuvad ka jala kuskil liikuma.
olukord on selline nagu kunagi oli autode vastu võitlus, kui need hobuste vahele hakkasid tekkima.
"Kui mõlemad peavad teel olema, siis tuleb jagada vastustus võrdselt aga mitte selle järgi, kellel suurem on."
Praegu minu teada jaguneb vastutus nii, et kui tõukerattur ületab teed suuremal kiirusel kui jalakäija tavakiirus, siis on tõukerattur 100% ise liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja maksab omast taskust auto kahjustused kinni. See, kes teoorias peaks kellele teed andma, ei oma mitte mingisugust tähtsust, kui on võimalik näidata, et nõrgem pool midagi valesti tegi. Võib vaadata ka seda eespool lingitud rattafoorumi juhtumit.
"Ta tuli täpselt toime professionaalsel teel ehk jättis tõuksivenna ellu ja kahjustusteta ning riskides endale tagant otsasõiduga. Mine tee load endale vms ja sõida mõned aastad ringi, äkki saad paremini selgeks, kuidas päriselt asjad käivad."
Ma ei saa ikkagi hästi aru, kuidas lubade tegemine peaks mind panema arvama, et ei ole ei vaja vaadata, kuhu ma pööran, ega ole vaja mingit tähelepanu pöörata sellele, mis toimub minu selja taga. Kui minul jalgratturina peaks juhtuma selline asi, et ma pean tehniliselt võttes eesõigust omavale liiklejale teeandmiseks auto (või miks mitte teise jalgratturi) ees hädapidurduse tegema, siis minu jaoks oleks see minu enda jäme sõiduviga.
Paistab, et sa ei saa päris paljudest asjadest aru, alustades, mis kindlustused kohustuslikud ja vabatahtlikud on ja liisinguga kaasnevad veel. Lisaks ei saa sa aru ka silmisideme tähtsusest, kuulmise tähtsusest aga räägid selja taha vaatamisest ehk sisuliselt iseenda eelmistele tekstidele ristivastu.
Kui load pole tehtud, siis ongi arusaadav, miks sa siin niisama haugud, viide ülevalpool elektriku ja tisleri näitele.
Ma rohkem ei vasta sulle, tsiteeri ja küsi palju tahad aga kui näen, et hakkad siin plähmerdama jälle, siis saad postituspausi ilma hoiatamata.
.....valdavalt autojuhtide kaebamine, kes vahest harva satuvad ka jala kuskil liikuma.....
Tüüpiline tõuksi-/velomaniaki arvamus.
Et kõiges on süüdi/hädaldavad autojuhid (jah, siinsel saidil võib see nii olla, sest ikka autofoorum).
Reaalsuses on just jalakäijad hädas.Eelkõige vanemad inimesed, sest tõuksimaniakkidel on jalakäijatest poogen.Mitmed tuttavad on kurtnud napikatest.Seda ka bussi-trolli peatustest.
siin foorumis kituvad autojuhid, et väiksemad liiklejad teevad neile liiga. Ja kuna autojuht satub mingi hoone uksest autoni ka jala liikuma, siis on ta ka jala tõuksi kohanud ja see annab lisapõhjuse kaebamiseks.
"Lisaks ei saa sa aru ka silmisideme tähtsusest, kuulmise tähtsusest aga räägid selja taha vaatamisest ehk sisuliselt iseenda eelmistele tekstidele ristivastu."
Mis mõttes ma endale vastu räägin? Mida ma räägin, on see, et on väga oluline vaadata sinna, kuhu vaja, siis, kui vaja. Mida ilmsesti näiteks sinu "professionaalid" ei teinud, kui neil omavahel mingi napikas välja kukkus. Lihtsalt üritada peegeldavatest autoklaasidest või vastu pimestavaid prožektoreid autosalongi sisse vaadata, ei ole see koht (üksikute eranditega), kuhu minu meelest on vaja vaadata. Loomulikult vahel tuleb ette, et auto poole vaadates kogemata näed ka juhti.
Võtame näiteks ümberreastumise. Kuigi lastele õpetatakse, et esimese asjana tuleb käsi välja sirutada, siis ma igaks juhuks vaataks kõigepealt seljataha, ega keegi mul järgmiseks suunamärguandele otsa ei sõida. Ja paljud autojuhid loevadki ainuüksi sellest välja, et jalgrattur midagi kavatseb ja lasevad kiiruse alla. Ainult et kui autojuhile võib-olla tundus, et me lõime mingisuguse "silmsideme" ja selgitasime selle kaudu teineteisele mingeid "kavatsusi", siis see on ainult tema mulje - ma ei vaata ümberreastumisel kunagi autodesse sisse, sama vähe nagu mind huvitavad autode margid.
Samuti ma saan aru, et valdavalt siin harrastatakse "silmsidet" teeületustel. Ainult et kõik need kirjeldused põhinevad eeldusel, et jalgrattur jubedamat moodi tahab, et kena autojuht teda üle tee laseks. Mina isiklikult ei ole seda rattaga sõites kunagi tahtnud.
Mulle ”meeldis” pealtnägija lõigu viimane osa, kus selgelt toodi välja, et päevas juhtub tõuksidega 2,2 ja autodega 2,9 õnnetust. See räägib enda eest, kuna autosid on 10 korda rohkem. See näitab, et tõuksi juhid on väga palju rumalamad autojuhtidest. Mitte mingit põhjust pole hakata linnu ümber ehitama selle vähese kontingendi huvides. Veel enam, autosid vajavad kõik (kuni pole midagi samasuutlikku välja mõeldud), pensionärid, lapsed, jalamehed, ka tõuksijad. Toitu, pikki vahemaid, teenuseid jne,jne. Sellest peab lihtsalt aru saama, kui on veidigi oidu antud. Hoopis piiramine, lisanõuded, vanus, kiirus, koht jne. Õnneks on asi sinnapoole liikumas ja põhjamaad näitavad suunda. Kõik mis liigub, ei pea olema aksepteeritav liikluses. Eriti kui puudub taristu ja selleloomine pole vastuvõetav suuremale osale ühiskonnast. Meil on siiski demokraatia ja väikese huvigrupi huvi ei saa olla domineeriv. Nii lihtne see ongi ja kevadeks palju mõtlemist. Õnneks tuleb kohe talv ja probleemon pool aastat maas. Ise olen päästnud nelja inimese tervise see suvi, miski sisetunne ütleb, et järgmine suvi nii hästi ei lähe, kui miskit ette ei võeta. Kahjuks.
Ja veel, roheportaali Helenilt küsiks selle jutu peale, mis sa teed linnas veel? Maal, väikelinnades on ruumi küll. Keegi ei käsi ”reostatud” pealinnas elada, aga raha kaalub üles tervise ka tema puhul vist. Elu ongi valikute küsimus ja ma ei koliks näit. iial Tallinna, kuigi on kutsutud ja kusjuures ”presidendi” palgaga sisuliselt.
Tõuksi rentides peab automaatselt lisanduma ka (liiklus)kindlustus ja kui kahju tekib tõukuri süül, siis hakkab seda igakuiste maksetena kinni maksma- 5a, 10a- vahet ei ole, maksab seni (või maksvad lapsevanemad), kuni kahju hüvitatud.
Või siis lisandub renditasule kohe mingi summa kindlustuse näol ja tõukur on üks suurest solidaarsest tõukurite perest ja panustab oma summa ühiskatlasse.
Samamoodi maksab enamik autojuhte liikluskindlustuse näol kinni teiste juhtide avariid.
miks peaks inimene, kes ei taha autost sõltuda, maale või väikelinna kolima?
Linn on põhimõtteliselt kõige ökom elukeskkond, kui linnaplaneerimine on tasemel ja linnades elajate arv pigem kasvab veel. Sa ei taha ju, et 100000 lasnamäelast laotaks ennast Harjumaa põldudele paarismajadesse või väiksematesse kortermajadesse elama ja siis hakkaks iga hommik täiendavalt ca 50000 autot kodudest startima, et minna linna tööle/kooli/poodi/kinno/teatrisse/mereäärde jalutama.
mis Sa kaebad?, Mis Sul häda on? Auto liikluskindlustus on olematu summa, mis sa maksad. Auto remont kui mõni tõuks sulle külge sõidab, ei maksa suurt midagi. Kahju on, et tõuksiga või rattaga sõitja ei kuluta raha auto peal?
Kui ma olen autojuhi süül rattaga autole kuskil otsa sõitnud ja ratas on peale seda remonti vajanud või teksad/jope väljavahetamist, pole ma kunagi viitsinud hakata autojuhilt mingi raha küsima, et maksa mu esiratta vahetus kinni. Kuna need summad ei ole nii suured ja käivad rattaga liikumise kulude sisse. Samamoodi peaks ka autojuht arvestama, et autoga liikumine ei ole ainult bensiini paaki panemise kulu.
Kuidagi väga elukauge postitus. Loe ikka enne, mida LKF teeb autojuhtide raha eest ja mida kompenseerib.
Lisaks võiks kurssi viia ka plekitööde hinnaga tavapleki ja siis alumiiniumi puhul enne kui selliseid teese siin maha panna.
Viimati oli ühe detaili värvimine vist 800€? Seega vahet ei ole- uks, kapott, tiib- kaheksa sotti on peenraha ja peamine, et tõukur viga ei saanud. Mõne auto esitule hind ei ole üldse oluline- 500 või 1000 on köömes.
Ja auto saab ju alati uue osta, tõukuri elu ning tervist ei saa.
Alu puhul võib rohkem minna natukene, sest detaile ei saa isegi remontida tihtipeale, mõlki välja sikutada näiteks.
See teema on siin aga "Tõuks on TERVISELE ohtlik" Kõik autojuhid siin minu arust on seda korduvalt öeldnud, et just see kiirreageerija üle ülekäiguraja sõites on see, kes kõige rohkem kannatada saab.
No kui inimene ei karda autosid või midagi sellist, mis on temast suurem, raskem ja liigub kiiremini ning võib kokkupuutel haiget teha, siis pole midagi parata, siis õpetab vaid kogemus.
tavaliselt on nee mõlgid, mis tekivad nii väiksed, et neid ei pea jooksma üldse remontima. las nad olla, auto sõiduomadusi need ei muuda
Kui ma rattaga autole otsa sõites pean ostma uued teksad (100-150 eur) ja uue esiratta (minu rattal mingi 300 eur), siis ma ei hakka selle pärast autojuhiga ja tema kindlustusandjaga mingeid asju ajama - ma ei viitsi mingi paberimajandusega tegeleda lihtsalt.
Oma rumalust tulebki ise oma rahakotist kinni maksta. Mõlkide koha pealt, need vähendavad edasimüügiväärtust ja liisingumasinaga ei tohi ka nii käituda.
ja ma ei pane rattaga mingit hullu linnas, enamus olukorrad, kus mul on eesõigus, aga autojuht ei pane mind tähele, klattin ma ikka ilma kontaktita ära, arvestan juba sellega, et autojuht ei pane ratast tähele jne. Autoroolis olleks näen ka ise, et seal ei pane pooli asju tähele, mis rattaga liigeldes.
karta tuleb väikseid sissetulekuid, mitte suuri väljaminekuid :) Kui autoga seotud ootamatu mõnetonnine väljaminek võtab hinge kinni, siis järelikult on auto liiga kallis või autoga liiklemine liiga kallis. Mulle on rattaga liiklemise kulud jõukohased ja keskendun pigem rohkem teenimisele, kui omast taskust makstavate kahjude minimeerimisele.
Ära to-ta kogu aeg.
Ja mitte kedagi ei huvita sinu teksad, esiratas või siin avaldatavad lollid kommentaarid- teed autole mõlgi ja maksad selle kinni. Kas omanikule või liisingifirmale või kaskokindlustusele, vahet ei ole. Ma ei kavatse auto omamisest loobuda sellepärast, et mingi loll rattur mõlke tekitab ja minu rahakott sellepärast kannatab. Järgmine kord kannatab sinu kael, kui peab nina kukla taha keerama.
mind ammugi ei huvita sinu mõlgid ja ei huvita mind ka enda auto küljes kunagi mingid mõlgid - mis vahet seal on?.
minu kokkupõrked autodega on olnud sellised, kus autojuht on ise süüdi ja ma ei ole lihtsalt suutnud rattaga kokkupõrget vältida. Miks ma pean jääma sinna autojuhiga mingit paberimajandust ajama, kui ma ise jäin terveks. halvemal juhul olen pannud enda katkise ratta posti külge lukku võtnud takso ka ajanud enda päevaasju edasi.
Ma ei pea ka autojuhtude peale mingit viha, kui keegi kuskil vea teeb. ma ei pea ka sähkudega sõitjate peale mingit viha, kui keegi must liiga lähedalt mööda sõidab või mulle kuskil auto ette satub. Kui võimalik, siis räägin rahulikult sõitjaga, et vaata rohkem ette.
Verise suu ja jalaluumurruga pole rahulikum rääkida. Võiks ikkagi vältida neid olukordi. Nagu ma ka eelpool mainisin, kui selliste tükkidega hakkama saad, sisi oled ise hooletu või lihtsalt ebaõnnes sündinud.
5 märkimisväärset pauku 20 aasta jooksul. sõidan ka talvel. nagu siin seadusekuulekas jalgrattur ja ka mõni teine on mainunud, siis ohutum on sõita rattaga autoteel, siis kaovad ära ohud kõrvalteedelt. kiiver, tuled silmapaistvad riided nagunii.
Aga olukord rattaga liikumisel on aastatega Tallinnas paranenud, on juurde tulnud rattateid ja kuna rattaid, tõukse on tänaval rohkem, siis ka autojuhid märkavad neid rohkem. Ehk jõuab Tallinnasse euroopalik roheline pealinn enne päriselt kohale, kui keegi mu kasti sõidab. Põhiline probleem on kiirus. Autod sõidavad kiiremini kui on lubatud. Eriti räigelt ületatatakse kiirtust 30 ja 40 alades. 30 alas massiliselt 50-60 km/h sõitmine on tavaline.
To to to, pead jääma paberimajandust täitma, sest liiklusseadus sätestab nii, aga ajudeta tegelased seda ju ei tunne. Kas autojuht võiks äkki sama teha, kui mõne tõuksivenna ribadeks sõidab, tema maastur ju terve ja päevatoimetused vajavad ajamist.
kui on liikluskindlustus ja autojuht on süüdi ja minul kannatajana nõudeid ei ole, siis ei ole ju midagi vormistada. Autojuht peab enda auto ise korda tegema.
kui autojuhil on kasko ja jällegi minul kannatajana nõudeid ei ole, siis pole ka enam minu asi, mida ta kaskost hüvitise saamiseks kokku räägib.
mul on kannatajana see õigus mitte hakata selle max mõnesaja eurose materiaalse kahju pärast mingit kahjukäsitluse protsessi läbima. ja autojuhil on kasud sees, talle ei tule paturegistrisse õnnetuse põhjustamist, millest sõltub ka kindlustusmakse.
Võiks ikka liiklusseadust tunda enna kui siin selliseid sõnu loopima hakata. Lõik 2.
Kui jope katki, siis järelikult oled juba viga saanud ja see ei kuulu vaidluse alla.
arusaadav, et liiklusõnnetuste registrisse peaks igast sellisest asjast kanne jõudma, aga no Kas see on oluline?
Ma ütleks, et palju olulisem on see, et autojuhid ei sõidaks massiliselt 30 alas 50 km/h ja ei tekitaks nii palju ohtlikke olukordi kui see, et suur hulk selliseid väikse varalise kahjuga liiklusõnnetusi ei leia poolte kokkuleppel kuskil registreerimist. väga paljudel juhtudel lepitakse ju ka omavahel kokku mingi hüvitis ja asi korras.
Ei pea jõudma, kui pole vigastatuid,. Näitan täpse koha ette ja ikka tõlgendatakse sealt mingi oma luul välja. Kahe masina vahel plekimõlkimine on savi, kui kokkuleppele jõutakse ja kellelgi kael paigast ei nihestunud.
Ma ei ole küll jurist, aga loen KEHTIVAST liiklusseadusest välja järgmist:
- liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju;
- sama seaduse rakendusakt VV määrus, mis reguleerib Eestis toimunud liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korda ütleb ainsa välistuse: liiklusõnnetuste andmekogus ei kuulu registreerimisele liiklusõnnetus, mis toimus metsa-, põllu-, ehitustöö või muu samalaadse töösoorituse käigus, liiklusõnnetus oli vahetult töösoorituse tagajärg ning töösooritus ei olnud tavapärase liikluse osa.
Seega ka sellised väiksed varalise kahjuga ja vähemalt ühe sõiduki osalusel tavapärases liikluses toiminud auto ja ratta kokkupõrked peaksid jõudma liiklusõnnetusena registreerimisele.
Mis on muidugi paras totrus ja märkimisväärne osa ei jõua sinna, ka kahe auto kokkupõrked. aga nii kui keegi teeb kindlustusega tegemist, siis kindlustusselt vist peab liiklusõnnetuse registreerima.
Polisei ei puutu varalise kahju korral tavaliselt üldse asjasse.
Jumala õigesti loed ju. Kui kaks plekimõlkijat ei jõua kokkuleppele omavahel ja lepivad kokku, et asjatavad ise oma kaskoga, siis see ei jõuagi kuhugi.
Aga kes iganesnimisakapoleks, sulle öeldi punkti poolt konkreetselt ja sa ajasid sõrgu vastu. Nüüd tsiteerid minule, kui selle paragrahvi väljatoojale seda, mille vastu ise eksisid? Arusaamatu... Tunnista avalikult või aind iseendale, et oled siiani eksinud ja mine eluga edasi, mul savi, peaasi et valeteadmised siin ei leviks.
Sellel aastal nüüdseks tõuksiga edukalt 3000km läbitud. Kulu elektrile 5€ ja lisaks kulunud rehvide vahetus. Kõik! Sõidan aegajalt paraleelselt ka autoga. Sõidab, kaua sõidab, siis viin vanarauda ja jääb viimaseks autoks. Linnas on ilma autota parem, mugavam ja odavam.
Ratturite, kergliikurite ja parema, vaiksema, puhtama linna kohta leiab infot Facebuukist lehtedelt Mitte-tallinn, Tallinna rattalinnapea, Eesti Rattarikkaks jne. Youtubis on head lehed näiteks Not Just Bikes ja minu lemmik Wrong Way. Ratturid, kergliikuritega kulgejad ja linnades sõiduteede ääres elajad, ühineme! Autode laiutamine tänavatel ja teedel, saastamine, müra ja tapvad kiirused tuleb lõpetada!!!
Raudselt kohe tuleb keegi, kes hakkab autojuhti süüdistama ja ei saa aru, et video on tehtud juhi nägemispunktist 30 - 50 cm eespool ja lisaks veel 170 kraadise läätsega.
Palun, ärge minna sinna, näitate ainult ennast lollina.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120066152/helen-sooval
i-sepping-meie-linnad-teevad-meid-haigeks
Tõuks on ohtlik, ratas on rohehulludele, ühistranspordiga sõidavad vaesed jne.
Selliseid kommentaare ei oleks selle artikli all, kui linnaruumis oleksid esikohale seatud kohalikud elanikud, mikromobiilsus ja ühistransport, aga mitte autod ja autotransport! Autodel ei ole tundeid, neid ei häiri endi poolt tekitatud müra. Neid ei tapa õhusaaste, kui siis ehk ainult liig suur kiirus ehk.
Mati. Kuidas sa oma autoga talvel liikleksid, kui neile talvel teed lahti ei lükataks? Miks autodel lükatakse enam-vähem korralikult ja kõnniteid, rattateid mitte? Kas see ei ole mitte autokeskne mõtlemine? Tallinna nõukaaegse mõtlemisega linnaviletsus, kas pole nii? PS! Isegi talvel auto omamine ei takista ühistranspordi kasutamist ja suvel rattas või tõuksi kasutamist.
Mati, kas sa kasutaksid ikka autot, kui maja tagant läheks korralik rattatee, kui kui maja tagant läheks korralik ja piisava tihedusega troll, rong, tramm, või kasvõi buss, mis jõuaks kohale autost kiiremini, või vähemalt sama kiirelt ja mille kuupilet tuleks kordi odavam, kui isiklik auto? Hõreasustuses seda ilmselt ei juhtu, aga seda, et isegi meie suuremates linnades sageli nii ei ole, eriti Tallinnas, on jälestusväärne ja jätkuva nõukaaja mentaliteedi vili. Ka linnaelanikud väärivad rohkemat, kui elu automagistrali ääres!
Olen juba maininud et tahaks näha kuidas 3 bussiga tööle käiakse ja asjad ei mahuks aiakäruga ka rattale järgi. Jalgsi saaks ka kiiremini kui bussitades. Ja huvitav nähtus, miks need ratturid nii paigast ära närvikavaga on.
EMM, Sinu jutus pole ju pointi!
Et saada ÜTr kiireks, tuleb vähendada peatuseid!
Vähendades peatuseid, suurendame vahemaad!
Suurendades vahemaad, ei viitsi enamus paar kilti kõmpida ja kuskil külmakäes oodata- lihtsalt võtan maja eest auto ja...
Ning tahes tahtmata ei ole füüsiliselt võimalik ka Tallinnas teha kõike hõlmavat ÜTr. võrku- ühest kohast teise mingi 3'e ümberistumisega ja meeletu ajakuluga-NO! Autoga saab otse ja kiiremini!
Loomulikult võtavab autoksekse maailma muutumine kaua aega, aga isegi kui meie silmad seda ei näe, väärivad meie lapsed paremat tulevikku ja paremat linna. Linna, kus ei ole vaimset tervist mõjutav lärm ja ainult betoon-asfalt. Linna, kus ei ole tappev õhusaaste. Linna, kus üksainus eksimus liikumisel ei põhjusta kokkupõrget surmava kiirusega autoga! https://youtu.be/oHlpmxLTxpw https://youtu.be/k4gukAHdi9E
Ma võiksin neid linke siia panema jäädagi.
Kui Teie ei saa või ei taha autost loobuda, miks te siis neid naeruvääristate, kes on seda teinud? Milles see Teie probleem on üldse? Olge parem vait ja rahul, et Tallinnas on autodele maailma parimad võimalused tehtud.
Ei saa vait olla, kui seda headust tahetakse käest ära võtta.
Ummikuid meil praktiliselt ei olegi, vahepeal ainult max 15 minutilised viivitused, teed on head ja puhtad ja ongi elu lill.
Peatuste kohta - olen juba rääkinud siin, et 4km linnulennult vahemaa läbimiseks peab ühistransaga sõitma 2 ümberistumist ja 12km ringi ning seda kokku julgelt tund aega. Kesklinnast!
Naist kleidiga talvel ratta selga ei pane. Ei paneks ka ilma kleidita või pükstega või püksata. Lihtsalt ei pane!
Lapsed ühistransaga kooli - ei julge, kuulikiirusel lendavad tõuksivennad ei pane pisikest tähelegi ja tekitavad hulgiluu murde.
"Tõukerattur sõitis lapsele otsa ja põgenes sündmuskohalt" - Virumaa teataja
"Tõukerattur sõitis lapsele otsa" - Pärnu Postimees
"Tallinnas sõitis liinibuss otsa elektrilise tõukerattaga sõitnud lapsele"
Liinibussid keelame ka ära lisaks autodele järelikult, sest lisaks tõukside allaajamisele jooksevad nende varjust ju lapsed ka välja.
1 päev liikluses, ÜKS!
* 22-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Corolla Verso otsa elektrilisele tõukerattale, mida juhtis 67-aastane naine. - olusid ei tea, võib olla tõuksi süü, võib olla autojuhi
* 15.31 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Astangu tänav 23A maja juures, kus 29-aastane naine kaotas elektrilise tõukeratta üle juhitavuse ja kukkus.
* kella 22.08 ajal Tallinnas Kaarli puiestee 11 läheduses, kus esialgsetel andmetel juhtis 34-aastane naine elektritõukeratast ja kukkus.
* kella 23.01 ajal Põltsamaa linnas Kalda tänav 3 juures, kus 38-aastane mees sõitis elektritõukerattaga ja kukkus.
* kella 2.49 ajal Tallinnas Heina tänav 15 maja juures, kus esialgsetel andmetel juhtis 28-aastane mees elektritõukeratast ja sõitis vastu äärekivi ning juht ja temaga koos sõitnud 30-aastane naine kukkusid.
Võrreldes selle kambaga samal päeval:
10.11 ajal Tallinnas Pronksi tänava ja Gonsiori tänava ristmikul, kus 31-aastane naine tegi jalgrattaga äkkpidurduse ja kaotas ratta üle juhitavuse ning kukkus.
Veel samal päeval 1 plekimõlkimine ja 1 laps jooksis bussi tagant välja.
Puhtalt ühe päeva pealt saab juba öelda, et see pisikeste ratastega asjandus on ohtlik nii kasutajale kui ka ümbruskonnale, vahet pole, kas siis ümbruskonnas on auto või jalakäia või mitte kedagi peale tõuksi ja juhi enda.
Tulge maa peale tagasi nüüd, jalgratas, isegi vana pereka suuruste ratastega,on tõuksi kõrval ikka köömes ohtlikuse suhtes.
Elu muutub, ajad muutuvad. Saastamine, müra ja ruumi raiskamine on see, mis autode vastu räägib. 150 surma tallinnas aastas põhjustavad autode müra, tahma peenosakesed, rehvide poolt üles keerutatud mikroplast jm reostus otsa. Teie jutt on sama tagurlik kui 100 aastat tagasi nende oma kes hobutranspordi eest linnades seisid ja autodele kaikaid kodarasse loopisid. Nüüd on auto ajastu lõpp lähenemas ja see asendub säästlikuma ja efektiivsemaga. Nii on lihtsalt. Noorem generatsioon on vähe teine. Ma näen seda kasvõi oma laste pealt. Ja kuidagi naeruväärne on sundida noortele peale tõestatult väga saastavat autodel põhinevat likumisviisi, et see on õige ja ainuke võimalus.
