Palju õnne siis neile kes ostid sügisel naelad. Ilmateade lubas +9 sooja. Lõhkuge aga edasi teid ja tänavaid ise samal ajal mõeldes, et küll on ikka hea pidamine.
kahju=? kahjurõõm?
jah aga öösel tuleb kenakest miinust ka vahepeal ja ma ei tahaks olla see mees , kes oma "suverehviga" mustale v. kiilasjääle satub,ise paha aimamata.
nael just sellise ****ilma juures nagu praegu ongi kõige parem. -20 juures pole enam mingit vahet, kas naelad või lamellid, sest libisemine ei toimu suuremas osas mitte jääl, vaid jää ja kummi vahele tekkival veekilel, mis aga külma lisandudes on raskem tekkima
Rehv peab pidama hästi mitte sellepärast, et praeguse +9 kraadiga on see asjatu, vaid siis, kui ilmastik muutub, kah sõita oleks võimalik. Sama ajuvaba võrdluse võiks ju tuua turvavööga, et näed peaaegu 15 aastat juba igapäevaselt roolitaga olnud, aga kordagi pole vaja läinud - paljud ei kasutagi ja pole kah midagi juhtunud. Olin paar nädalat Eestis, ning Tallinnas sõites oli ka endal naeltest kahju, kuid linnast välja minnes läks seest õõnsaks, kui mõtlesin selle peale, kui peaks hetkel ilma naelteta (või mis veel hullem kulunud lamellidega) ringi sõitma. Needsamad teed, kus vanasti liigeldi igasuguse pastlaga, olid siis vähemalt liivatatud, või hoopiski lume all...
Sõidan naeltega juba 4 aastat ja sõidan ka edaspidi. Kui päeval on +2 ja öösel -2 kraadi külma ning kruusateid ei hoolda peale kohaliku talumehe keegi, siis vähegi ohutu ja talutava edasiliikumise saabki tagada vaid naelrehvidega.
Ütled et lõhub teid, kruusateedele ei tee nael midagi, kehvastipaigaldatud asfalti lõhuvad aga kordades enam bussid ja rekkad.
kui sõidad linnast väljas palju, siis on nael tõesti asendamatu...sain seda ise just viimane nädalavahetus tunda,kui avastasin end kesk-eestis hooldamata külavaheteel kraavist...lamellid on mu autol all.
Tänase lörtsisajuga võttis teed nii libedaks, et pidin Muugal juba 4x4 sisse lülitama, sest muidu oleks lamellidega kraavi viinud. Pärast rataste lukustamist andis ikka 60-85km/h(vastavalt märkidele) libedal ja kurvilisel teel panna ilma libisemiseta.
Maitseasi ja harjumuse asi. Olen sõitnud nii ja naa. Nüüd eelistan ainult koralikke lamelle. Ei enam naeltele. Vahel libiseb naeltel nagu kuulidel. Lamell pidurdabki ehk kehvemini, aga stabiilsemalt, mida ongi tarvis. Igas olukorras teada juhitavus olemas, liiklen päris palju ka maal, ka lausjää ei hirmuta.
Olen sõitnud nüüdseks 3 talve lamelliga, mis ei ole ka teab, mis "superhüpermega firmakad". Just äsja hommikul sõitsin ca. 30 kilti teepeal, kus oli nn. "must jää" ning mul ei tekkinud kordagi mingit "kriisisituatsiooni" (seda trassi olen ma libedaga hommikuti läbinud terve selle nädala ning libedaga pea viimased 3 talve)
Eks kindlasti on nael kuidagimoodi ägedam kumm kui lamell, kuid minu arvates paneb siiski liiklemiskiirus ning -tehnika asja paika. Kui lamell on ikka korralik ning mõistus peas, siis saab sõita küll, kusjuures sõita veel ka nii, et sa teistele jalgu ei jää!!
Ei ole ta kasutegur "0" midagi.ta küll ei suru ennast enam nii suure jõuga jäässe, aga sinu loogika järgi ei peaks naelrehvis ka asfalti kulutama, kui sõidetakse kiirusega üle 50km/h..
audi, kasulikum oleks kui sa oma info naelkummi 0-kasutegurist ja ülesandest siin ära põhjendad, saavad kõik teada, eksole. Selles ju foorumi idee ongi, mitte teiste suunamiseks kuhugi, et nad omale midagi selgeks teeksid. Selliseid üldsõnalisi väiteid a'la 0 ei viitsi keegi tõsiselt võtta.
sõidan iga hommik ja õhtu 25km linnaäärest tööle ja koju mööda maanteed - ja ma arvan, et üle poolte nendest kes õhtul -1 kraadiga maanteel 60km/h ****tavad ja munevad on lamelli kummardajad!
Ja eile õhtul oli päris mõnus vaadata kuidas mitmed jäljed kraavipoole suundusid ja kus juures päris sirgetel lõikudel
audi
Kas sa ise lugesid selle uurimistöö läbi?
_15. Talverehvide praeguse struktuuri juures säästetakse praegu 16inimelu, välditakse 95 vigastust ja 92 varakahju juhtumit. Ainult naastrehvide kasutamine võrreldes ainult naastudeta talverehvide kasutaisega säästaks täiendavalt 6 inimelu, väldiks 35 vigastust ja 33 varakahju juhtumit_
Pole mõtet vaielda selle üle, mis parem on, see juba ammu kõigi testidega tõestatud, et kiilasjääl parem naastrehv ja lumes võibolla pisike paremus lamellil.
Eksivad aga kõik need, kes mõtlevad, et naastrehviga on jääl kindlasti hea pidamine. Võrreldes suvise kuiva teega, pole pidamist ollagi. Näiteks rallil kasutatavad 1cm pikkused piigid annavad autole sama hea pidamise kui kinnisõidetud kruusal. See, kui mõni tüüp arvab, et tema tavasõiduks mõledud naastrehv jääl hästi peab, on ikka eriline lollus. Need autoga kraavis olevad juhid pole tavaliselt sugugi mitte suverehvidega sõitjad vaid just nende parimate naastrehvide omanikud.
Hea lamelli ja naastrehvi vahe on tegelikult päris väike ja kiilasjääl ei pea neist kumbki. Lamelli suurimaks miinuseks on kehv haakumine kiirendusel aga see aitab ka paremini libedast teada saada.
Naelkummi 0-kasutegurist ei paistnud seal midagi olevat, või ei pannud siis tähele. Ma eelistaks varianti, kus naelkumme rohkem ja laipu vähem kuid teede remont neelab selle säästu, variandile, kus naelkumme ei ole ja laipu rohkem ning hoiame teede remondi raha kokku (lamell).
Millegipärast ei ole toodud arvutusi lamelli vanuse-kulumise-pidamise kohta, naelkummi mustri mm on küll vapralt mõõdetud ja naelu hoolega loetud :)
enda kogemused pajatavad seda, et tõesti ratsionaalsemad on selle talvega (olenemata konkreetse kliima variaablist) lamellid (korralikud), kuigi peab mainima, et nael on siiski kindlam kui ei ole maas plöga. Lamell tundub et juhib ratta alt seda lörtsi paremini minema kui nael. Kui aga pisut külmetab ja teel ca 3cm lumi tõmbad naeltaga julmalt läbi ja masin käitub kuidagi kinlamalt.
Kogemus korraga 2 autoga (sama mark, erin keretüüp universaal vs sedaan): ühel tuttuued lamellid teisel 3talve vanad naelad. Mõlema autoga sõites tekib tahes tahtmata siiski tunne nagu nael käituks kindlamalt.
PS! arvamus ühtib teise perekonna liikme omaga kes ka kasutab vahelduva eluga mõlemaid autosid
Ära mängi tarka,
"Üldiselt naastrehvid peavad enam-vähem ühtmoodi nii märjal jääl, kui ka kinni sõidetud lumel (joonised 1.64 ja 1.65). MS-rehv peab lumel väikesel kiirusel isegi paremini , kui naastrehv, kuid kiiruse suurenedes halvemini"
lugesin välja sealt sellise lause:)
Ja sellise:
"Kiilasjää moodustub põhiliselt (80…90% juhustest) temperatuuril 0…-5 0C, selliseid päevi on kuus 8…10"
"Praeguse naastrehvide kasutustaseme juures on liikluskulude sääst aastas ligikaudu 143.3 miljonit krooni (tabel 2.10).
Naastuteta talverehvid on üldiselt säästlikud kõikide seisunditasandite juure, kuid see sääst on naastrehvide omast ligikaudu 5 korda väiksem (tabel 2.11"
Siilionu
Ära on toodud küll lepingu number kuid mitte tellija nime. Uurimuse suunitlus on ilmselt olnud sellele et naastud on mõttetud. Proffessionaalidena on aga välja toodud erinevaid aspekte, seal hulgas ka ohutus. Et mida me siis nutame taga. Kas maksuraha või neid maksumaksjaid kes hukkuvad väiksema raha kulu juures?
Mõistliku sõiduga on nael jääl väga abiks.
Ah jaa. Uurimusest on välja jäätud ka soola mõju teele. Ise olen tegelenud soola ja betooni teemadega. Ka asfaldis on meil täitena paekillustik (nagu raskbetoonis). Paele aga soolvesi kuigi hästi ei mõju. Kui nüüd jätta naelad mängust välja, saame halli tolmuga teed suveks. Soomlastega pole mõtet siin võrrelda. Neil on asfaldis graniit. Karta on et millalgi astuvad looduskaitsjad ka soola kasutuse vastu välja. Selliseid liikumisi (ka seadusandlikul tasemel) on juba EL-is olemas. Siis ei jää tõsiselt võetavaid alternatiive peale naela. Kes aga käinud lumistes mägedes teavad ka sellisest tõhusast asjast nagu lumekett.
Tänan hea info eest:
"Oluline on ka õnnetuste arvu kahanemine, hukkunuid peaaegu 16, vigastatuid 95 ja ainelise kahjuga õnnetusi 92 (tabelid 2.15 ja 2.16 kokku). Naastrehvide kasutamisest saadav õnnetuskulude vähenemine on 156,9 miljonit krooni , naastudeta talverehvide puhul 29,3 miljonit krooni (tabelid 2.15 ja 2.16). Minnes üle täielikult naastrehvide kasutamisele oleks sääst 215,9 miljonit krooni ja naastuteta talverehvide puhul 146,5 miljonit krooni (tabelid 2.17 ja 2.18)"
Ja lõppkokkuvõte on umbes selline, et vahet pole millga sõidate, ühel juhul säästate inimelusi, teisel juhul säästate teid. Seega, kaalukaussi kallutades ühele, või teisele poole ei anna see eriti suurt kasu, Jõuame ikkagi sinna, et kui mu tasutud aktsiis kõik teeremonti suunataks, siis sõidaksime ju lausa kullast teedel, aga praegu peavad autojuhid poolt Eestit ülal.
Kurat ärge uskuge neid uuringuid. Need on kõik teemal kes maksab tellib ka muusika.
Räägitakse, et naelkumm kulutab julmalt asfalti. Eesti üks tihedama liiklusega maanteelõik Jõhvi Kukruse neljarealine ilma eraldusribata ootab aastaid euroremonti. Kuna remont lükkub edasi siis jooksevremont ka pea olematu. 96. või äärmisel juhul 97. tehti viimane kord lauspindamist. Pärast seda on lihtsalt iga aasta aukudesse ja pragudesse pigi valatud ja labidaga kild selga.Ei ole küll kuigi iga päev sealt läbi sõidan märganud, et sügavad roopad sees nagu peaks olema. Pigem on probleemiks tammi enda lagunemine kuna suures osas alt läbi kaevatud. Üks Tallinna tuttav tahtis lamelle aga raha nappis nagu meil kõigil ja uurisin tuttavatelt teenindustes ja autopoodides, et kus on Tallinnast võimalik sootsalt saada lamelle. Kõik raputasid pead, et ei tea kuna lamelle keegi ei telli.
Talihoole hilineb alatasa ja kell üheksa kui on tipptund pole veel Tallinn-Narva mnt. puhtaks saadud.
Peale selle lubab seadus kasutada kumme märgiga MS kui nad pole kulunud siledamaks kui kolm millimeetrit. Veel lubab seadus kasutada kuni 10 aasta vanuseid rehve. Kujutage ette kui mõni papi tuleb liiklusesse korraliku mustriga kuid seismisest kõvastunud poolkulunud jumal teab millise kolmandajärgulise tootja lamelliga. Autoks on kipakas vana põlve tagaveoline. Naelaga vähemalt on arusaadav, et kui naelad väljas osta uus. Kuigi kõik ei saa sest nigunii aru. Aga vähemalt suurem osa.
Ainult lamelliga sõites eestlase ihnsust ja käegalöömist teades on karta, et auto all olevate kummide kvaliteet keskmiselt langeb.
Mina jõudsin hoopis sellise järelduseni.
Need kes teid ei lõhu, peavad ikka sõitma lagunenud teedel, kuna neil, kes lõhuvad on nii mugavam. Aga kütuseaktsiisi maksame kõik ühtemoodi kinni. Ja riigil niipalju raha ikka ei ole, et teed korras hoida.
Naelrehvide kasutajatel pole küll erilist moraalset õigust vinguda selle üle, kui s...d meie teed on.
Pikalt laialt on varem vaieldud selle üle, et naastud tegelikult ei lõhu teid. Selles uurimuses väidetakse, et remont võetakse ette siis, kui naastud on teepinnast "ära söönud" 192 tonni km. peale.
jah, aga naelrehvide kasutajatest on aasta lõpuks 10maksumaksjat rohkem alles, kes taas jätkavad maksmist...
Kumb on prioriteet, ka sinimelu, või see, et lamellide sõitjad sujuvamalt kulgeda saaksid?
ma jälle teise järelduseni jõudsin:
Need kes teid ei lõhu, neil peaks kindlustus-riskikoefitsendid jällegi suuremad olema;) ehk miks peava d maksma naeltega sõitjad kinni lamellidega sõitjate tehtud "kõkse"
;) asjal on alati kaks külge
Lamelli kaitseks. Lamell on tunnustatud talverehv ja igati sõidetav. Kuskil ei saa öelda mingi avarii oleks põhjustatud rehvist vms, ikka juhi poolt. Samuti ei saa mingit sotti eesolevatest teooriatest ja statistikatest ning targutustest. Ja ärge tõmmake võrdusmärki lamelli ja kulunud rehvi vahele, samuti lamelli ja mitte juhtida oskavate juhtide vahele. Lamell võib ka uus olla ja kasutusel ainult talvisel ajal, jne. Kurat, Austrias nägin mägesid ja lund ning libedat, aga naelu seal ei kasutata, vähemalt kellelgi ei olnud (minuteada ka põhjamades siin seal keelatud). Meie maal kohtab naela eelist lamelli ees ehk neli korda aastas. Lamelli eelis naela ees esineb pidevalt - a'la soppa on sagedamini kui puhast jääd. Igatahes minu valikuks jääb lamell ja just selle mõttega, oma elu on kallis ja kohale vaja alati jõuda ning õigeaegselt. Suvel ma nendega ei sõida, ekstra talveks ostetud ning lõpuni kulutamine ei saa toimuma sugugi talvel. Sama hästi võiks sõimata neid naeltega sõitjaid - mustrit pole ollagi, kolmveerand naletest kadunud aga maru kõvad mehed endaarust, mis siis et kraavid neid täis. Aga jah, igal oma maitse, kuid ärge lahmige loosungeid.
Uurimus eelpool tõi välja, et talvekuudel esineb kiilasjääd kekmiselt 8 korda kuus, mitte 4 korda aastas...
Teisalt soovid: " Ja ärge tõmmake võrdusmärki lamelli ja kulunud rehvi vahele, samuti lamelli ja mitte juhtida oskavate juhtide vahele."
-Sa ära pane võrdusmärki samuti naelkummide kasutajate ja kraavisõitude vahele, muidugi on naelkummidega autosid rohkem kraavis: naekummidega autosid on ka autode koguarvust ca 75% vist?
Minul on teist talve järjest juba 8 km (minimaalselt mõnikord peale sadu ka 20 km )kiilasjääd kakskorda päevas ja ma ei kavatsegi enne kui teid hakatakse normaalselt puhastama kasutada lamelle .....õpin teiste vigadest kes ütlevad et lihtsalt ei pea selle vees asuva jää peal ja ostan edaspidi ka naelrehve
Aga äkki aitaks see kui, kõigile naelrehvidele, mis müüakse paneks riik veel mingi maksu otsa, mis läheks siis otse tee parandamiseks. Siis oleks ju selle koha pealt vähe õiglasem või mis? Peaks ütlema,et ise sõidan esimest aastat lamellidega (mitte uute, vaid kasutatud) ja kurat võtaks peavad küll täiesti normaalselt tee peal. Siiamaani pole ühtegi halba sõna öelda, olen sõitnud nii linnast väljas kui ka sees. Juhil peab ju ikka vähe mõistust ka peas olema ja arvestama nii tee oludega kui ka sõidukiirusega.
Mööda maanteid sõites on pidevalt näha, kuidas teed on rekkade ja busside raskusest ära vajunud. Kui uskuda jutte naelte kahjulikkusest, peaks teede kahjustused olema vähe teistsugused kui tegelikkuses näha. Lisaks on uuematel naelkummidel naelad oluliselt kergemad ja madalamad kui vanadel kummidel.
Ei kipu kah aru saama, et kuskohast see lamellikasutamine siis nüüd auto kohe kraavi viib. Kraavi viib vast ikka vähene juhtimisoskus. Kasutan pidevalt kahte autot ühel on all naastrehvid ja teisel lamellid. Mingit praktilisest seisukohast OLULIST vahet ei oska välja tuua. Vene keeles on selline hea ütlemie: "Plohomu tantsoru i jaitsa mešajut".
Naastrehvidel veeretakistus suurem kui lamellidel - sõiduautol sellest tingituna ca 0,3-0,6l/100km kohta suurem kulu.Arvata võib ,et naastrehvide omanik kes talvel ca 15000-20000km sõidab
maksab selle "naastumaksu"nagunii kinni.
Viga tuleks otsida siiski aksiisilaekumisest -maanteeni ahelas.
Kahju,et selles eelpoolmainitud uurimistöös(milles oli palju tühje lehekülgi!?)Naastrehvide veeretakistuse võrdlust välja ei ole toodud.Või on seda nimme (mitte)tehtud teatud suunitlusega.
Naastrehv on ikkagi meie muutuvates ilmastikuoludes eelkõige ohutuse(inimese) seisukohalt parim lahendus.Lamellrehv pigem neile kes sõidavad vähe ja hõredalt asustatud aladel.
Fakt on aga tegelikult see, et mida kogenum on juht ja mida parem on auto, seda rohkem eelistatakse lamellrehve. Vähemalt nii on see konkurentsitult minu tutvusringkonnas. Ja just lamellikasutajad sõidavad rohkem. Neil on lihtsalt naelte ulgumisest paljal asfaldil tehtavate pikkade otsade ajal villand saanud.
See ulgumine ei käi närvidele mitte ainult autojuhtidele. Kui on mõnda tuttavat, kes elab näiteks Tallinnas Paldiski mnt. ääres, küsige ta käest, mis ta arvab naastrehvidest.
Unustasin selle lisada:justnimelt kasutagu kogemustega juhid lamelle!
Algajatele igal võimalikul juhul naastud.Seni kuni sõiduoskused piisavad.Pärast seda vaba valik.
VVV kirjutas: "mida parem on auto,seda rohkem eelistatakse lamellrehve"
Nii see ju ongi - kui on kallim auto, siis on inimesel raha osta iga talv uued lamellrehvid, kuna vana ja kasutatud lamellrehv on nagunii viimane nuhtlus (erinevalt vanast naelkummist, millest siiski kuigipalju veel asja oleks). Ka ise olen seni ostnud igal aastal vaid 2 uued naelrehvid (tegelikult naelutatud lamellid), ning eelmise talve omad tõstnud tagasillale. Praeguste naeltega plaanin paar aastat hakkama saada. Aga kui raha piiraks (nt talverehvide peale saaksin panna vaid 1000kr aastas), siis vana naelrehv on ikkagi parem vanast lamellist. Parem auto tähendab ka suuremat/raskemat autot, ning mida suurem on auto mass, seda väiksemaks jääb naela ja lamellrehvi erinevus. (Valdav) enamus Eestimaa elanikest ei ole võimelised ostma igal aastal uusi lamellrehve ning edasi tuleb valida kahest halvemast parem. Kuna enda kodu Eestis ei ole mitte linnas, siis kasutaksin ise niivõiteisiti ikkagi naelkumme, niikaua kuni neid päris ära ei keelata - ka kõige suurema ja luksuslikuma auto all on vahe siiski tuntav, tõsi küll mitte nii drastiline, kui väiksema auto puhul
to . ... kasutatud lamelli ostjatele tuleks ka sundmaks kehtestada, inimeste ohustamise eest, kuna Korraliku lamellrehvi kasulik tööiga on max 1,5 talve..ja sedagi heal juhul ja tippklassi rehvil. Odavast lamellist pole isegi ostes mõtet pidamist otsida. odavad on siis hinnaklassis 700-800eeku tk. Kuna suvel pole lamellidega midagist teha, siis üheks(max kaheks) talveks investeerida suurusjärgus 5-6 tuhat on suht mõtetu , kuigi vajalik, kui soovid vaikuses kulgeda. Kuna kummisegu on kolme aastaga juba suht kõvastunud , siis kasulikum on osta naelrehvid ja sõita nendega kolm talve. Tegelikult tuleks müügilt ära korjata juba ladudes vananenud rehvid , mida uute pähe müüakse aga see vajaks juba omaette teemat.
naeltega rehvide(naastrehvide) ja lamellide(naelteta) võrdlusest oli siin sügisel pikalt juttu ja uuringu tulemusel jaotusid:
1. naeltega rehv(naastrehv) - tuntud kaubam
(veidike tühja maad)
2. vähekasutatud naeltega rehv(naastrehv) - tuntud kaubam
3. lamell(nr. 2,4,5-ga võrdne)
4. uus vähetuntud origin(nr. 2,3,4-ga võrdne)
5. uus prot(nr. 2,3,4-ga võrdne)
6. poole ja vähema mustriga nael(tunt firma)
7. poole ja vähema mustriga vähetuntud origin(nael)
8. kasut prott
9. kasut lamell
10. suverehv
Lisaks siia, et isiklike kogemuste põhjal ei kõlba lamell kuhugi teisel talvel kasutade(kumm on jäik ja pidamine puudub) erinevalt naastust või ka isegi protist!
Kogemust nagu on, just eriti kiilasjääl, auto ka nagu suht hea... aga näe, ikka sõidan naeltega.. Sa VVV loe kokku oma sõbrad kevadel;) Teiseks vaatame, paljud neist sõidavad lamellidega kolme aasta pärast... Teisalt, kui need su sõbrad, ja sa ise sõidad näiteks Tallinnas, või mõnes muus linnas, kus kiiirused veidi väiksemad, ja teed üldiselt paremas korras, kui nn."külakohtades", siis lamell igati õige valik. Selles ma ei kahtle... Linnadest välja, siis peate aru saama, et suuri maanteid on Eestis vaid väike osa ja 90% teedest ikka kõrvalteed ja vähema tähelepanuga hoolde koha pealt on...
Lamellide kaitseks II: Mõnedele eespoolkõnelejatele kommentaariks:
1. Mina sõidan praktiliselt iga päev reaalses eestis ja mind ei huvita statistiline kiilasjää. Jään enda juurde, et tõsist eritingimust on ehk 4-5 korda aastas ja valdavalt on meil täiesti normaalsed (vahel talvised tingimused). Rohkem häirib lendav sopp. Näit Tln-Trt maanteel läheb sopp pidevalt eelnevalt meelest ära ja tavaliselt sõidan Tln põhiteed pidi ja tagasi Piibe maanteed mööda - märgatavalt puhtam.
2. Sel talvel (muidugi talve pole veel olnudki) on lamell all teist aastat ja arvan et sellega ka jääb - igatahes ei saa aru, et mullusest oluliselt kehvem oleks. Tuleval aastal tuleb uued võtta ning ei loe kulu põhjendamatuks. Samuti pole mul tegemist kõige kallimatega, tõsi küll ka mitte kõige odavamatega, vaatasin pigem mustri kuju, kui kaubamärgi järgi. Kuna enamus veeremist on paljal asfaldil, siis millegipärast arvan, et ka nael kulub üsna ruttu ümaraks, kas selgi üle paari talve mõtet oleks. Ah jaa. Auto on ka pigem raskemat tõugu.
3. Kõik me vaatame oma mätta otsast - kes liikleb pidevalt suurlinnade vahel, kes metsade vahel. Sellepärast ongi vaated erinevad. Mina olen rohkem lõuna poolt, võrreldes pealinnaga on meil vist lumetorme vähem olnud. Sellepärast ei vääna kellelgi käsi, et sõitke lamelliga. Mina sõidan ja edukalt, loodan.
Üleüldse meie siis püüame arvata, et Eesti on midagi väga erilist - ei ole ühti. Samuti püüame ja õigustame oma oskuste asendamist igasuguste (tehniliste) abinõudega. Näiteks: arvatavasti, kuni autodel pole veel APS'i (a'la Automatic Parking System), ei saagi enamus ka väikeautosid mahtumagi parklates joonte vahele otse.
Nõus katsetajaga, et Tallinnas on UUS lamell ilmselt hea valik. Sõitke aga lamelli-pooldajad täna veidi linnast välja ja keerake külavahele. Selle vee all oleva kiilasjää peal oleks päris lõbus lamellidega ukerdada. Kusjuures kui sarnased ilmad jätkuvad, siis metsa vahel jätkuvad sellised tingimused (s.t. ka esiveoga ja uute naelkummidega maksimaalselt 40-50 km/h kõrvalteedel, bussiliiklus ilmselt juba ei toimi) pikal ajal.
sõidan igal talvel naelkummidega ja kasutan neid ka edaspidi,sest maal on palju teid kus pole kunagi soola ja liiva puisturit käinud,ega hakkagi kunagi käima.tulge ja uisutage oma lamell-rehvidega nii palju kui süda soovib.peale selle on paljud teed veel muna kujulised st.keskelt üles kerkinud.tapa-loobu mnt.metsavaheline tee sulab alles pooleks kevadeks üles,liiva puistatakese sinna väga harva,seal pidevalt jää
maainimene kasutab naelkummi.
ja võtan vastu sisuka kommija õnnitlused.olen õnnelik,et ostsin naelkummid,endal hing sees ja autot pole ka vaja viia pleki tagujate kätte.lõhun ainult jääd,sest soolatatud teid meil on vähe..
Selle Teedeinstituudi uurimuse järgi kasutavad ~30% naastrehvide kasutajatest selliseid rehve, mis on oma aja "ära elanud" ja kus naastudest on järele jäänud põhimõtteliselt ainult mälestus. Mille poolest on ilma naastudeta naastrehv parem lamellrehvist kiilasjääl?
Ma arvan, et mittemillegi poolest. Eriti vanematel naastrehvide mudelitel polnud mustris ka lamelle, nagu praegustel.
Asi pole ka selles, et ei jõutaks kogu aeg osta uusi lamellkumme, vaid selles, et pooled autokasutajad Eestis ei suuda üldse osta uusi kumme.
Nii, et tegelikult naastudega sõitjate % on kusagil 50, mitte 75% nagu uurimuses kirjas, aga seda järeldust nad millegipärast välja ei too.(kuigi räägivad 30% kulunud naastudest).
Isegi minu mõlemad vanemad (56 ja 60 aastased) kasutavad mõlemad oma auto (odavamad väiksemad keskautod) all ilma naastuta talverehve, elavad siinse foorumi mõistes täielikus pärapõrgus, kus teed on vahest kaetud ka kiilasjääga. Ja ma ei mäleta viimase 10 aasta vältel juhtu, et nad oleksid talvel teelt kasvõi lumevalligi sõitnud.
Mul jääb üle ainult arvata, et paljud "tulihingelised" naastrehvide tarbijad sõidavad oma heade autodega nendest talvel viletsamini. Vähemalt selles osas, mis puudutab ohutust.
sõidan ise michelin ivalo 2-ga(uued naastrehvid),tuttav sõidab uute lamellidega ja kavatseb kohe-kohe naastud osta,küla vahel lamellist erilist kasu pole.
võibolla tõesti on naastrehvide tarbijad"viletsamad" sõitjad kui Teie VVV ja teie vanemad.see on ju ainult teie arvamus..
Mind ei pea tingimata teietama ja oleks ju imelik, kui täiskasvanud inimene kõneleks enda nimel kellegi teise arvamusest.
Naasrehve võib ju oma teadvuses seostada tunduvalt suurenenud talvesõidu ohutusega, aga mulle tundub, et see ongi rohkem selline religiooni tasemel asi. Sama mõtetu vaidlus nagu seegi, et kelle jumal on parem ja võimsam.
Pealegi kui neid 30% kulunud naelte kasutajad loetakse uurimuses samuti naasrehvide kasutajateks, siis on ka toimunud avariide arv võetuna rehviliigi kasutajate järgi kergeltöeldes viltune.
to: 19.44
mingi aeg tagasi mõtlesin, et foorumites enam ei kommi, aga mingi lapsik joon sunnib ikka jätkama. Täna (v. eile) proovisin selle foorumi vaimus ühe ettevõtte õuel just jäise pinna tõttu nii pidurdamist ja keermist kui ka kiirendust. Lamell toimib nagu talverehv talvel ikka. Pole veel ükski sõit sõitmata jäänud sõidutingimuste tõttu. Teooriast võiks olla niiviisi: lamell tähendab seega, et protektorileheksed surutakse teepinnale lapiti, ja nende vahel tekib teepinna suhtes iminapa efekt, mis tagabki haardumise. Ei saa rääkida ainult staatilise olukorra kontaktpinnast. Kui lamellide vahel on võõrkeha, ja seegi nüri, mis jäässe ei lõiku, siis imemisefekti tekitavat hõrendust ega ka haardumist ei teki, mis siis et lamell koos naelaga (see pole ametlik uurimus).
Miks ma lamelle pooldan, siis sellepärast, et näiteks mingi neli aastat tagasi ostsin uued naelad ja olid väga head kuni mingi hetkeni kesktalvel, kui äkki nagu kass pleki peal, ainult kägin. Ja nii jäigi - nael küll aga sõida nagu suverehvidega. Lamell ei paku vähemalt ootamatusi. Võib olla illusioon, kuid enda kogemusena aktsepteerin. Ja kuplilaadlsel kiilakalgi pole praegu probleemi. Kui ma peaksingi kellelelgi jalgu jääma, on seegi tema probleem, nagu ka suvisel ajal. Lõuna-Eestis on ka käidud ja ka tõsisemates mägedes, üldisel mulle meeldib sõita.
TO Err: no osta siis naelutatud lamellid, saad kaks kärbest ühe hoobaga. Seda on tõestatud kümnetes testides, et jää peal on ka kõige viletsamast tavalisest naelkummist rohkem tolku kui kõige paremast lamellkummist. Tegelikult pole enamikel inimestel võimalust osta iga talv uusi rehve, nii et kogu praegune jutt ju mõttetu - enamikel autodest on all kas vanad ja kõvaks läinud lamellid või viimase piirini kulunud naelakad, milles kah vaid pooled naeltest järgi jäänud...
Endal olnud lamellid (Blizzak) ning erinevad naelad. Olen pidama jäänud naeltele. Põhjused :
1. Blizzakid kulusid kõlbmatuks ühe hooajaga.
2. Sattusin lamellidega ükskord külglibisemisse ning peale seda enam lamelle ei taha. Edasi-tagasi linna vahel peavad väga hästi, aga hoidku jumal kurvilisest ning sopasest kõrvalteest.
Olen saanud aru, et lamellide propageerijad on valdalt linnatingimustes liiklevad keskmiselt jõukamad inimesed. Kõrvalteedel sõitjatele soovitaksin siiski naelu.
sattusid ükskord külglibisemisse -issand kui õudne. A mis siis saab ,kui teist korda veel satud,viskad naastrehvid ka minema,või naastudega ei satugi külglibisemisse
nende lamellidega ongi see jama ,et sõidad ilusti-sõidukiirus ja maneerid vastavalt liiklusoludele ja siis ükskord-külglibsemine,aga see juhtub õnneks ainult keskmisest vähemjõukatega
ega seda õigust vist ei olegi. omal üks auto 4x4 ja naeltega ja teine suurem esiveoline lamellidega. ja nii juba 3 talve järjest.(kummid kas esimest või teist talve all)
mingi suhtarvu ütleks, et linnaoludes 80% Eesti talvest saab hakkama lamellidega (ja see % kasvab pidevalt kuidas eesti teehooldus paraneb) 20% jätan naeltele. Kuid kui olla maal siis pakuks selleks suhteks 60% naastude kasuks. kui on ikka künklik külavahetee munas ja jääs kuskil 0 ja +5 vahel on lamelliga päris keeruline.Ise loodan teehoolduse paranemisegaja kliima soojenemisega eestis võibolla 3-5 a. pärast ainult lamellidega äraelada.
targutajad, ma ei tahaks seda näha aga kui ükskord invaliidiks jääte tänu sellele et jääpeal pidurdusmaa 1m pikemaks läks ja rongile ette libisesite (või rekkale) siis tuletage seda oma jama meelde et lamell on õigem rehv. niikaua on teile need 19 inimelu ainult tummad numbrid, kuniks on seal mõni tuttav või lähi sugulane kes on hukunud "kokkuhoiu" nimel.
ülimalt vale on kinnisidee,et ainult naelaga saab sõita.varsti keelatakse naelad niikuinii ära.mis te sõbrad siis teete?lugedes neid komme,tundub mulle,et mõned mehed istuvad siis rooli taha ainult koos pampersidega,või müüvad oma autod üldse maha.
martin007, lamell kipub kallimgi olema, kui nael?
Muide teemaalgus rääkis naelte kulutamisest asfaldil, mistõttu oma kogemuse põhjal pole jää peal sellega ootamatult enam midagi teha, rääkimata sellest, mida kõik eiravad, et kevadeks on teedel-tänavatel teravad vaod sees. Ärgem siis teemehi sõimakem, kui me oleme nii rikas riik, et mõistust ja säästlikkust vaja pole, ainult "anda"
See jututuba pani pisut ka asju lugema:
1. Sattus silma mingi artikkel soomest, kus pärast naelte kasutamist avariid esialgu vähenesid ja siis jälle kasvasid - naelad hakkasid ka seal asendama sedasama inimmõistust. Mõistust ei asenda mingi tehniline abivahend. Rongi ette sõitmine on lollus ja kuritegu, ükskõik mis ilmaga.
2. Eestis 1997 a oli 144 "lamellipäeva" vist 81 "naelapäeva".
Ok sellest rohkem enam ei räägi :-)
To vvv
Kusjuures maini, milline "%" lamellidest tegelikult suvekummide kategooriasse peaks kuuluma... Jutt ei ole siin kasutatud naelast ja uuest lamellist, usun, et ca 70%(tõendeid pole) meil teedel olevatest lamellidest on kasutusel teist, või enamat talve... Seaksin nende ohutuse samuti küsimärgi alla... Me võime rääkida ohutust sõidust, aga see on paratamatus, et kui on libe, siis vaatamata kõigele on traumapunkt rahvast täis, kuna ootamatuid kukkumisi tuleb siiski ette, kui neil oleksid olnud nö. liivatallad, siis, nii mõnigi kukkumine oleks olemata olnud...
Kusjuures on võimalik teeomanik takkaotsa kohtusse kaevata, kuna ta teed pole vastavalt hooldanud. Miks ei süüdistata jalakäiat piisava ettevaatamatuse tõttu?
Jutu jätkuks veel niipalju, et vaadake praegu (11.01.05)aknast õue.
"Talv" möllab täiega. Vahet pole, mis Eestimaa paigaga on tegu.
Nädalavahetusel olin ~150 km Tallinnast sisemaal. Jooksin põllu peal
- lund oli max. 5-10 cm. Ja seegi hõre ja auklik.
Ükskõik missuguse talverehviga plusskraadisel paljal asfaldil sõites pikeneb ka pidurdusmaa tunduvalt ja väheneb külgsidestus - võrreldes suvekummiga. Ometi ei pane keegi suvekumme alla. Ja palju see on avariisid põhjustanud. Selle mõtteni pole millegipärast veel keegi jõudnud.
to VW.mina olen selle mõtte peale tulnud juba 5-6 aastat tagasi.kuna 90% liigun asfaldi peal,siis kasutangi ainult lamelle.see ju loogiline,et piurdusmaad pikenevad naastude kasutamisel.ega siis raud asfaldist suuda kinni hoida,ikka ainult kumm.
Aga mis eelnes sellele sinu hõredale lumele ja paljale asfaldile? nädal-kaks kiilasjääd kõikidel teedel, mis pole Tallinn-Luhamaa; Tallinn-Ikla; Tallinn- Narva; Pärnu- Valga, või Pärnu- Tartu...
Eestimaa liiklus ei toimu vaid nendel teedel ja linnades..
Hetkel on erandlikud, lausa rekordilised ilmastikuolud, ehk tuletad meelde ütluse, et erand kinnitab reeglit,...
Tänavust talve ei saa võtta suureks eeskujuks kekmise arvutamisel...
Ilmselt tuleb siit taas välja 20:80 printsiip. 80% autodest liigub 20% teedel. Just need sõidetavad teed tunduvad talvel "suvised". Nendelt tänavatelt kõrvale keerates kas Kapa-Kohilas, Pääskülas või Meriväljal avastatakse aga talvekuudel suure tõenäosusega jääaukudega tänav kus kergete juhtimisvigadega võib keskmise lamelliga auto kenasti kinni jääda.
Iga üks valib rehvid enda vajadusele.
On üks lihtne mõistlikuse põhimõte. Selline, et mingi vahendi kasutamine ei peaks põhjustama suuremaid kahjusid, kui selle kasutamata jätmine võiks põhjustada. Sellise "talve" puhul on see vahekord eriti terav. Aga ootame ära kevade, et siin samas siis sellel kevadel eriti viletsas seisukorras olevate teede üle "vinguda".
Nendes uurimustes pole ka puudutatud liiklusõnnetuste ja hukkunute arvu, mis on põhjustatud tee viletsat seisukorrast (augud, pikiroopad, auto detailide purunemised ja kulumised, pidev vesi ja jää pikiroobastes jne.). Aga need asjad aga otseselt üksteisest tulenevad. Või siis kasvõi monotoonne müra naastrehvidest maanteesõidul, mis juhile kindlasti ei mõju psühholoogiliselt virgutavalt.
Selle aasta ****d teed ei ole põhjustatud naelkummidest, vaid pidevast temperatuuri kõikumisest "0" ringis, ja ka soolast. Praegune vesi teeb halba ka siis teedele, kui neil üldse ei sõidetaks, seega sel kevadel ei tohiks naelrehvide süüks küll teeauke ajada...
Siinsed augud hoopis ise hoiavad juhi tähelepanu kõrgel, siledad teed on nii mõnegi uinumise roolis põhjustanud:))))
See muidugi nali, kus veidi kindlasti ka tõtt...
Teeaukude parandamiseks maksab iga Eesti autojuht päris palju makse, kui kogu raha teeehitusse suunata, või remonti, ja teeehitusel garantiid nõuda, siis oleksid Eesti teed päris heas korras, sõidetagu seal või linttraktoritega..
Huvitav kas naelad kisuvad neid suuri tükke teestvälja ja kulutavad sügavaid rõõpaid.Kui natukene uuriksite näeksite,et kanalisatsiooni luugid kerkivad maast,eitea kes seal naeltega kaabetab ümberluugi ja bussibeatustes tõenäoliselt sõiduautod eriti eisõida,aga rõõpad misugused.Maolen üsnakindel,et nael teelagunemisel üks väiksemaid tegureid,peamine ikka sitt ehitus kvaliteet ja hehv materjal,kompineeritud ilmastiku eripära ja liiga käest lastud teedega.
viimased 3 aastat olen sõitnud lamelliga...nüüd ostsin uued naastrehvid Nokian hakkepeliita 1 (nüüd on uue nimega Nordman 1) Ja ütleks...Mingit vahet pole. Iga päev sõidan autoga ja teel püsimine on võrdväärne. Veidike nagu lamell hoiatab libisemisest ja siis saab varakult sõidkiirust-suunda muutma hakata, kui asi väga täbaraks läheb...
Kunagi kihutasin maanteel sõbra mõõda (kasutasin siis lamelle) ja see helistas kohe: "hull oled, praegu on mustjää!!"...mina kiirust küll ei alandanud, kuna lamell pidas ülihästi ja kiilakat ei tundnudki....
Naastude kahjuks ütleks, et asjad mürisevad ikke täiega. Muidu käib sõita küll.
Mis ime autodega te kõik sõidate, et räägite mingist naeltemürast? Sellest veel saan aru, kui suure magistraali ääres elavad inimesed selle üle kurdavad, aga Tallinnas viibides olen ka ise liiklusrohke tänava ääres (nagu ka Soomes elades), kuid ainus, mis toas kõrva hakkab, on suvised sumpsita mootorratturhiired. Nimelt sel ajal, kui on naelkummide hooaeg, ei hoia ju keegi akent lahti ei autoga sõites ega ka toas
Minuarust on küll müra veidi suurem, aga see puudutab rohkem uuemaid, mazdasid, hondasid, ja pisiautosid(näiteks 206), mille heliisolatsioon tõesti kehvem on. Sama sei ole see mind kunagi ei uinutanud, väsitanud ega niiviisi häirinud, et autosõitu segaks...
Mina olen oma auto naelrehvide tööga see "talv" küll "ülirahul". Eile just üritasin autot pesta ja sellist pigikihti autol nagu see aasta poole talvega on tekkinud ei tekkinud varem ka terve talvega :(
Kevadel tuleb vist pigieemaldaja asemel liivapritsi kasutada, et autot pigist puhtaks saada :P
Praeguste ilmadega kruviks vist suisa suverehvid alla tagasi...
Võtame jutu kokku.
1. Naastrehve kasutavad kogenematud autojuhid, kes oma viletsa sõiduoskuse juures, arvavad et autot hoiavad ainult kummid teepeal.
2. Lamellrehve kasutavad parema sõiduoskusega inimesed, kuna võimlevad teepeal et autot teepeal hoida. Sõiduoskuse tase on vormelimeestega samaväärne, kuna need sõidavad shlikkidega.
Ise sõidan lamellidega, kuna see hoiatab kohe ära, et on kiilakas teepeal ja ettevaatust. Lamellidega saab muide möödasõita teha edukamalt, kui tee keskel on lumehang. Lamell ronib sellest paremini läbi.
Ennem kasutasin naelu, aga kuna teen pikki otsi -NArva - tallinn,-Pärnu, siis viskas see korduv naelamüra lihtsalt siibrisse.
Just mõõtsin ära ja sain, et minu lamellmustri sügavus on 1.9 mm, mis on muidugi kurvastas, aga üheltpoolt rõõmustav, kuidas ma veel slikkidega autot teepeal suudan hoida(ptyi,ptyi,ptyi).
Mis naeltemürast te siin räägite. Nt Gislevedi uued rehvid on vaiksemad, kui suverhvid (mis on küll oluliselt laiemad)! Kui sõidu ajal pisut akent avada on kuulda selline krõbin ainult, mingit müra küll pole. Pigem teeb müra rehvi muster! Eelmisel aasta kasutatud suva nimega prott undas juba 70 peal nii, et midagi muud enam kuulda polnud!
Ei mõista neid inimesi, kes nimetavad talverehviks millimeetrise mustri sügavusega rehve. Seniks kuni on liikvel tuhandeid selliseid lendureid, eelistan oma tervise huvides liikuda maanteedel enamasti liinibussiga!
Sinu sõit lamellidega Narva maanteel ja Pärnu maanteel näitab üles sinu ülimalt head sõiduoskust;) Nendel teedel liikudes, peavadki sul lamellid olema, aga kahjuks ei ole need ainukesed teed Eestis. Lumehoolde ja talvise teehoolde kohapealt on need kaks ja siis veel Tartu mnt. kõige tähtsamad, kus pea kohe peale lume saabumist alustatakse teehooldega(igatahes varem, kui mujal). Teiste teedega see kahjuks nii ei ole. Kui see on sinu põhimarsruut, siis jah, miks mitte, või kui sõidad vaid linnas.
Mis puudutab sinu argumente- kokkuvõtet, siis loodan, et need olid rohkem naljategemiseks kirjutatud:)
Pigem on lamellimees see vilets:) miks mitte: ütleme, et lamellimees ostab lamellid, et nagunii kui libe on, ma ei julge sõita:)))
Muidugi juhtub sii sõnnetusi suure libeda ajal just naelameestega, kuna lamellimees suure libeda ajal internetis istub ja naelamehi kehva teekatte pärast kirub:)
Keegi puudutas siin teemat, et suverehvid undavad ka. Undavadki, aga enamuses suure kiirusklassiga ZR, W jne.rehvid. Kuna nende materjal on erinev tavalise suverehvi materjalist. Materjal on "plastmassisem", aga samas kiiremini kuluv. See on erinev nähtus vanadusest kõvaks läinud kummiga, mida siin ka tihti "plastmassiseks" nimetatakse.
nõus katsetajaga. sõitke keegi Rakverest Mustveesse, siis peale Roelat tunnete tõelist talvetee mõnu. seda teelõiku hooldatakse täitsa ilma mingisuguse kavata, eriti randiliseks on "hooldatud" see lõik mis on Ida-Viru piires. lisaks veel kõik kruusateed, mis sula ja vihmasajuga on sellised, et ilma naelikuteta kohalt minema ei saa. neile veel kes naela- ja lamellipäevi arvutavad: metsavahelistel kruusateedel kestavad naelapäevad ka siis kui maikuus juba lilled õitsevad.
to mart....Just mõõtsin ära ja sain, et minu lamellmustri sügavus on 1.9 mm, mis on muidugi kurvastas, aga üheltpoolt rõõmustav, kuidas ma veel slikkidega autot teepeal suudan hoida...
mine pargi oma käru lähemasse parklasse ja vaata , et enne liiklusesse ei lähe kui uued rehvid all on. OINAS!!! Leiad mida esile tuua , et sõidad maanteel juhitamatu autoga ja pead ennast ülikõvaks juhiks.
Mida oinas;)
Ma kogun raha, et uusi kumme osta, praegu veel pole nii palju käes. 1.9mm saab veel ka sõita. nende vaheline kumm pole veel mustriga tasa.
Ikka veel teema õhus? Kas kellelgi siis probleeme, vä?
Mõtlesin küll edasi vait olla, aga:
Mardil eespool oli õigus ühes asjas - lamell hoiatab ette, kuna hakkab libedaks minema ja käitub libedal libeda moodi, mitte nii ja naa.
Jääksin esimese väite juurde - tegelikult on rehvivalik maitseasi. Jään lameli juurde, käin ka maal. Ja see pole kellegi jutt et kiilakal ei saa lamelliga paigaltki...
