Kus ja millal teenisid vene(nõukogude) kroonus? Vo
erkki2001
19:23 26.03.2005
Et jätkaks siin siis seda üli populaarset teemat.
Vana juurde link siin.
Kes esimest korda loeb/kirjutab siia, siis kindlasti vaadaku seda vana ka, ehk leiate endised kaaslased. http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=41009
ˇKrimmis, sevastoopolis, väeosa nr. oli 60135. Kes seal teenisid mereväes sidemeestenea- andrus rakverest ja kaur võrust ja vee eesti poisse tervitan ütsepkast.
kalle.kollin@mail.ee
1984-86 sügis
Esimene aasta Tšitaa, 101. Hingani sidebrigaad
Teine aasta Mongoolia, Sain-Šand, jalaväediviis
Viimases kohas eestlasi polnud, aga Tšitaasse läks meid ikka hea mitukümmend.
1987sügis-1989sügis
Ukraina,Nikolajevi linn, 332 Kaardiväe polk, väliposti nr 26489
Polguvana autojuht praktiliselt algusest peale, ainult esimesed 2 nädalat oli jama, hiljem nagu vanajumala seljataga. Viimased 6 kuud bensuauto peal,raha teenimas ja samal ajal olin staršinaa eest kes oli praktiliselt minu teenistuse lõpuni sinisel lehel oli ja hiljem suri joomise pärast maha ka. Lõpuks olid mul endal ka staršinaa pagunid peal . Eestlasi meie väeosas polnud, hiljem mõnda kohtasin. Parim elukogemus, iial ei kahetse et seal ära käisin.
1978 - 1980.a Sõsran bod volga.autopatalj.edasi Kuibõshev transportlennuväli.Lennud Baltikumi s.t Kaliningradi ja Afganistaani suunal.AN 24-jad ja mõned kopterid.väeosa nr.kahjuks meelest läinud.Auto pataljon.Siis uudismaad Bashkiirias,Kashastan,Lääne siber.Eesti poistest olid Torist Tagam Leo,Haapsalust Jugapuu Tõnu,Tallinnast Välk Andres,Hiiumaalt Armas Rein.Kahjuks juba inglite juures.Rahu ta põrmule.Kokku läks Tallinnast selle lennuga 30 poissi kuni Moskvani sealt jäi 15 Volgani ja 15 läks utsepkasse.Väga karm oli viimastel.Mäletan veel mõnda kurba kirja mis sain.Minu elu oli lahe ja huvitav.Kepiti keskmiselt ja elutarkusi sain palju.Tahaks teada poistest nagu :Tammekivi (Saaremaa),Talalaev (Are Pärnumaa)...rohkem ei meenu hetkel.
mail to:tomu@hot.ee kirja teemaks "sõdur"
1985-87 sügis Kaug-Ida Arhara linn.Teenisin väeosas nr.55612
Minuga koos veel Riho Suik ja Margus Altmets. Olid veel kaks eesti poissi meie jalaväepolgu tankipataljonis,kuid nimed olen unustanud,üks oli vist Andres.Tervitus poistele,kui juhtumisi loete.
jaanusnb@hotmail.com
1984 - 1987 merevägi autojuht Kaliningrad.Päris algul vedasin Balti laevastiku sõjaväemiilitsa ülemat siis jäin hüppes käies vahele ja pandi suurema auto peale Ural.Väeosas oli peale minu veel 3 eestlast. Aivar N., Loone V., kui juhtute lugema antke teada oleks tore kokku saada.
86-88 Lennuvägi 86.07-86.10 Ukraina Gaisin utsebka. Edasi Melitopol
transpordilennuvägi - IL76md. Melitopolis ei olnud ainustki eestlast. Komandeeringutes sai neid aga kohatud. Oli ilus ja huvitav aeg.
82-84 piiteri lähistel vsevolozki rajoonis niznije oselkis raketivägedes, eestlasi päris mitu oli sel ajal kui keegi teab venda nimega Rannaveer Mati (kunagi elas Paides)andku teada, kadund nagu vits vette. vellope@hot.ee
To:katkine kumm
Kellega koos teenisin peab märkmikust vaatama Gaisini ustebkas oli eestlasi ca 50 meest. Pärast saadeti kõik ise ilmakaarde teenima.
Melitopoli lennuväediviisis ei olnud eesti poisse peale ühe lenduri.
Komandeeringutes sai aga käidud paljudes kohtades üle N-liidu. Dessantnikud, kes tegid hüppeid IL76-telt ja nende seas, kui oli eesti poisse siis oleme vahest kokku saanud.
Olime ka ekipaaziga 87 ja 88 ,,mustas tulbis,, + varustamine samasse kohta.
to Taivo.On ikka,aga olen juba selline känd,et noorte meeste sekka nagu piinlik ronida.Aga noh...Mul õnnestus üle õige aja aasta ja kolm kuud panna,sest autojuhte ei lastud strateegilistest kaalutlustest lähtuvalt koju.Sibasin Kaliningradi obl.Tshernjahhovskis kahurväes s/o 15305,esimene aasta tirisin haubitsat Uraliga,teisel divisjonibatjat,kes tema enda sõnul oli ainuke juut NA-s.Aga ta oli lõpp lahe vend,hoidis mind nagu ***** pilpal ja tegi viimaseks aastaks seeruks. Lõpp tuli Tshehhis ja koju pääsesin jõululaupäevaks. Kokku lükkasin 3 a.3k 3p,aga maailma sai ka üksjagu nähtud,neli korda puhkusel käidud ja kordusõppustest oskasin end juba edaspidi välja keerutada.Mingeid halbu tõbesid ka külge ei saanud ning Venemaa käest oma rikutud elu pärast valuraha nõudma ei pea.
teenisin 88 kuni 90 suvest suveni tankivagedes.pool aastat
Ventspilsis utsepkas, poolteist Gruusias Batumis vaeosa nr.
vist oli 92601.olin ainuke eesti poiss.sai ka ara nahtud see
Taga Kaukaasia sodimine.
85-86 Lätis sõjakoolis, õppisin lennuväeinseneriks, ei meeldinud ja tulin ära.Edasi 86-88 Haapsalus PVO-s, väeosa 32906 (4.üksik PVO diviis).Meie ajal lendas Gorba Reikjaviki ja Rust Punasele väljakule.Aga lendas päid ja pauguneid!Alustasin ja lõpetasin puhaste pagunitega,vahepeal oli kolm triipu kah.:)Kokku 3 aastat ja 5 kuud, sellest 187 ööpäeva kubus ja ca 170 narjaadi:)
Nov 79-dets 81,esimene ots Tšernovtsõ linnas Bandeeramaal,s/o 44758,seal oli päris palju eesti poisse,Rannu Toomas,Uno Madissoon,Kalm,Kask, Teet Laul ja veel teisigi,keda ei mäleta enam,parimad tervitused kõigile,kui loete.Pärast seda Sambor,s/o65043,raketibaas,OMSR,poolteist aastat ainuke eestlane.
aastal 89-91 kaliningrad NEEMANSKI POLK BU 11528 oli vist nii krt täpselt ei mäleta enam.tervised janile, laurile,janisele,marttile,einarile yldiselt kõigile kes mind teavad.
81-83.pool aastat opotskas ja siis poolteist aastat murmanski lähedal montsegorskis.eestlasi ole peale minu veelüks ja üks eestis elav venelane.olin sideväes mis baseerus lennuväljal.elasin aasta maa all.
88 sõgis-89 kevad dobele utshepka komandir otdelenija po remontu bronjetankovoi tehniki
89 kevad kuni sügis 90 adazi remondi rood voinski tshast 01398
kes ära tunneb siis:puhh7@hot.ee
See on hea teema aga kõik ei ole automehed ja ei satu sellele lehele, kes on hakkaja võiks sama teema kuskile enamlevinud kohta üles riputada(ei tea küll kuhu, pole nimelt suuremasi ITimees)
Nagu juba eelpool mainisin- Murmashi 80-82
Kalev
to: TAVALINE
oleme siis samas kohas teeninud, sina ainult nõksa varem. Ise olin algul N.-Damanikus ja hiljem 8-as roodus Uhta linnas. Muidugi minu aeg oli 88-90.a.
asi on jäänud tähelepanu alt välja.ootan mönda rinde kaaslast.
aga kui keegi seda teemat promoda tahab siis vist sky plusis
kuigi ise selliseid asju ei kuula.
84-86 siseväed Komi ANSV,Vorkuta v/ˇt 6646,tšasovoi kpp,kaptjoršik,eestlasi ca 10,mäletan Maiste Tiitu (Põltsamaalt), Koort Jürit (Luualt), Looring Harrit (vist Tallinnast), Tiirmaa Matit. Oleks kah vist aeg kokku saada.
valgevene vitebsk 106 diviis vdv 88-90 ,sinna läks meid mingi 25 eestlast,diviis oli 79 aastast afgaanis,kolm kuud koolitati,aga kuna väed toodi 89 aasta kevadel välja jäi sinna minemata.Küll oli aga muid nn.missioone.
Gorba ei lendanud Reikjavikki.
Sinna läks ta "Georg Otsaga" mis selleks ajaks Tallinn - Helsinki liinilt maha võeti.
Aga tagasi ta vist tõesti laevaga ei tulnud ...
Et minnes laev meeletus tormis oli, on ka teada.
1986-88 Moskva, KGB eriväed. KGB peahospidali ja KGB uue peamaja (Dzersinski väljak 1-3) valve. Eestlais polnud. Paar lätakat, paar leedukat, üldiselt kõik ainult eurooplased.
Amderma 81-83 sügis.Hulga eestlasi viidi lennukitäie kaupa kaheks aastaks kohale.Saaremaalt oli palju poisse Paistab et see koht oli üks eestlaste pagendamise koht mitu põlve.Naabrimees ehitas seda juba 50-datel aastatel.Väeosa oli vist 62255
87-89 sügis GSVG (Gruppa Sovetskih Voisk v Germanij). Esimene pool aastat utsebkat möödus Dresdenis, hiljem olin Rathenow-i linnas vanas hitleri ehitatud väeosas Tsornaja Pertsatka. Utsebkas mõned eestlased olid, hiljem olin oma pataljonis ainuke eestlane. Tagantjärgi vaadates see kaks aastat päris mööda külge maha küll ei jooksnud. Vähemalt vene keele sain selgeks.
Olin 80-82 kroonuleival.Algul Puskinos ja hiljem Tchernjahovskis(Kaliningradi oblast) Et algul siis õppeväeosa ja hiljem lennuväes relvastuse grupis. Lennukiteks SU 24-d .Väeosa oli seal üsna suur ja lennupolke oli 2. Mina olin selles tavalises, mitte kaardiväe polgus. Siin eespool oli Harri, kes seal samal ajal teenis aga adret ei jätnud. sviby@hot.ee
Korvimees, sa oled ka siis selle eestlaste varguse ohver. Alates 1983 aastast õnnestus eestlaste vargus ja Schverini Valga nim. polku saadeti leedukad... Ka mina olin kord varastatud, kuid õige väeosa juhtivtegelased päästsid mu. Vargaid võis mõista- ka nemad tahtsid arukaid ja valge nahaga ajateenijaid. Edasi segati Valga polk muu rahvusega ära ja paisati eestlased mööda germaaniumi laiali. Hiilgeajal oli 1000-st mehest seal 600 eestlast.
Nägin Stendalis ühes polgus olukorda, kus ainult viis(5)! heleda nahaga poissi ehk venelast. Nemad olid sidemehed. Ülejäänud siis tolbajobidest kahuriliha.
mai 83-juuni85 raudteeväed Amuuri oblast . svobodnõi ,arhara,
belogorsk,vist raitsihinsk. viidi 20 meest,pooled eestlased.ise tallinnast,oli raplamaalt ,k-järvelt ,rakverest ,kundast ,haapsalust
Tallinnast 13.11.80 algul 01741 Alonka, hiljem 45405 Tshabogda. seal ehitas Brezhnev tookord raudteed. matuse vaatasime ka telekast ära. 01.12.82 lasti kodu poole liikuma. mati@bigmir.net
Mul sama värk, mis korvimehel. Ühtegi eestlast ei näinud kahe aasta jooksul. Ja kuna aastad olid 88-90 siis puhkuse osas polud lootuski. Olin väikeses PVO divisionis (50 meest + ohvitserid) kusagil Altstad nimelise linnakes kõrval. (lähim suurem linn oli Halle) Nüüd takkajärgi meenutades olin siiski vist küllaltki normaalses väeosas. Kui väljaõpet pold käisime tööl sakslaste juures. Teenitud raha küll endale ei saand, aga ohvitserid kasutasid seda vist päris ausalt sõduritele parema ja mitmekülgsema söögi ostmiseks ja kasarmu remontimiseks. Olime peaaegu isemajandavad. Kui lõpupoole aru saadi, et ma ei kavatse ära hüpata (kuhu sa enam hüppad, ümber ringi oli siis juba lääne saksa) lasti isegi tsiviilriietes Leipzigisse linna peale uitama.
1985 suvi - Habarovsk (utshebka)
1985 sügis -1987 kevad Petropavlovsk-Kamtshatski (Kaug-Ida, Kamtshatka) OROO (Otdelnaja Rota Ohranõ i Obsluzivanija shtaba korpusa), Dalnevostotshnõi okrug.
Olin oma väeosas ainus tervest Baltikumist. Enne mind oli seal olnud kokk eestlane, keda dedushkad mäletasid.
Kamtshatka poolsaarel oli aga sel ajal vähemalt 6 eestlast.
To Andrus.Viibisin samuti 89-90 Saksamaal,Halles.Diviis asus linnas sees ja kokku oli seal ~~10 000 meest.(väidetavalt).Olin tanki polgus
kokaks.Kogu diviisi peale oli umbes 10 eestlast.Väljasõitudel õnnestus
kohata vaid mõnda üksikut.Küll aga polku saabudes määrati mind kasarmusse kus elas juba ees,täiesti juhuslikult,pool aastat vanem
koolivend...
>Gorba ei lendanud Reikjavikki.
>Sinna läks ta "Georg Otsaga" mis selleks ajaks Tallinn - Helsinki >liinilt maha võeti.
>Aga tagasi ta vist tõesti laevaga ei tulnud ...
>Et minnes laev meeletus tormis oli, on ka teada.
Gorba ikka lendas. Otsa-laev oli tegelinskitele seal sadamas hotelli eest. Ju siis kartsid maapeal asuvate hotellide lutikaid.
olin 85 mai kuni 86 oktoober SDV potsdami kesklinnas väeosas 47490.mäletan endast pool aastat vanemaid 4 eestlast.ühe nimi oli riho .vist pärit tartu kandist laevalt.oli veel polguka autojuht.teiste nimesid kahjuks ei mäleta.ise olin seal zenitsik.kui keegi peaks mäletama võtku ühendust.olen seal endises väeosas mitu korda käinud.seal nüüd mingi taimekasvatajate instituut.päris tore.kõik kasarmud alles ja teenivad uut jumalat.
78-80 Kirgiisias (Kant)lennuväe kaitseroodus (meid oli mingi 50 meest Eestist, keda diviisi peale laiali jaotati). Elul polnud häda midagi, lobi oli ees, riie seljas ja seltskonnal polnud ka väga viga. Suurem osa roodukaaslastest olid "valged". Polgu peale oli 14-16 eestlast (umbes sama palju oli leedukaid) ja omas roodus nendest pooled. Ei mäleta ka , et eestlastel mingeid erilisi jamasid oleks olnud. Algul sõimati fashistideks ja vaadati viltu aga see kestis vaid lühikest aega. Ohvitserid suhtusid hiljem baltlastesse hästi, vaat, et paremini kui venelastesse. Arvan, et baltlased ja venelased olidki NL armee parim kontingent, nagu Leninil Läti kütid. Oli selle ideoloogiaga nagu oli aga valge mehe peale võis ohvitser igal ajal loota. Olin teenistude lõpus seeru värskelt formeeritud väeosas (Dzambul), mis loodi Afganistaani saadetu asemele ja enamik reakoosseisust olid aserid. Väga sitt seltskond. Demblisse minnes jäi sinna üks eesti poiss Tartust. Tervisi kõigile kes sellest kooseisust Frunses,Tokmakis, Kandis, Lugavajas teenisid ja muidugi sellele Tartu poisile kes minust Dzambuli edasi jäi.
Suvi 1988 - sügis 1989 Tapa insenevägede kool, vo.nr. 67665: kuu aega utšebka 9. roodus, edasi puhkpilliorkestris. Ladna sluuzba oli, aga kordagi ei saanud koju. Gorbatšov lasi sel aastal üliõpilased pool aastat enne ajateenistuse lõppu minema, kuradi vihased olid sinnajääjad meie peale, et me tol ajal kõrgkoolis õppisime. Eesti poisse oli seal omajagu, praegu neist enamus profi-muusikud.
Siseväed 6605 Nõrob 1977mai-1979juuni.Kõigepealt õppes.Kui mälu ei peta,siis läks sinna 50 venda-tagasi tuli vähem.Karm kant.Algul olin võskal.Kolm kuud hiljem sain orkestrisse.Sain kohe nooreminstruktoriks,pool aastat hiljem vaneminstruktoriks koos nooremseeru paeltega.Poole aasta möödudes tulid seeru paelad.Pool aastat enne lõppu sain orkestri starsinaa ameti ja vanemseeru paelad-nii sai ka koju tuldud.Orkester oli siis nn.statnõi-ehk siis kooseisuline.Kooseis varieerus 25-30 mehe vahel.Ainsana orkestrist käisin erioperatsioonidel-ehk siis retse püüdmas.Kõige rohkem sai ühe jutiga taigas kolatud 3 nädalat.Meid oli kolmemeheline punt.Ütleme,et ellujäämiskursus tõeline.Orkestris eestlasi polnud.Küll olid aga eesti poisid suugeldanud endeid parimate kohtade peale.Oli kahjuks ka neid,kes EESTLASE nime ei väärinud.Kahjuks on meil juba palju poisse teises ilmas.Aga eks kõik on surelikud.Tervitan kõiki ,kes mind mäletavad.Vot olid ikka ajad.
... Kalle. 84-86 Valgevene pool aastat Petzi utsepaka ja sealt edasi lõpuni Osipovitsi linnakeses lõunapoolses osas suurtüki brigaadis.Väeosa eestlasi oli ,kuid omas brigadis polnud.Olid Pärnust Aadu ja Ermo, Tallinast Indrek ja Aare ja Paide kandist Ivar-kui neist keegi juhtub lugema tervtusi Teile kõigile ja võite kirjutada minu e-postile. Muidugi ainulaadne kogemus see nõukogude armee,suurt poole kahetseda miskit kui välja arvata viimane lõpp 2 kuud kui sain vigastuse mis jääb eluksajaks. Siin kohal tervitus kõigile Eesti meestele kes sellest masinavärgist läbi käinud ja igavene mälestus jäägu püsima nendest noortest meestest kes sealt tagasi ei tulnud.
1987-1989 Kaliningradi oblast, Primorsk. Tallinnast läksime Riiga jaotuspunkti. Sealt juba Baltiskisse utšebkasse 12 eesti poissi. Poole aasta pärast läksid kõik eraldi väeosadesse. Mind (Toomas) kahekesi ühe Ain nimelise poisiga saadeti Primorskisse. Mina sõitsin Volgaga pealikku ja tema oli peakokk.
1989-1991 lennuvägi liikuva staabi autojuht Läti Madona sealt edasi Kaliningradi Tchernjahovski sealt edasi Läti Lielvarde vahepeal mõned kuud Leedus utšebkas (nimi ei tule meelde, Muulja oli sel II korruse prapor). Olid mõned eesti poisid diivisi komandöri autojuht oli Tambet elas vanasti Tartus,radist oli eestlane elas Paides vist, radari peal oli eestlane.
Tere. Siis 1986 mais Kaunasesse, PVO, sealt aasta pärast Riiga okrugi pea staapi, ja sealt pool aastat enne lõppu : sanatoorium : , nii nimetati Kaunase külje all olevat väikest divisjoni, ja temblisse sain lõpuks 88 jaanipäeva aegu, ja häbi tunnistada ,aga puhta paguniga ei lastud ,ikka oli vaja see üks triip lajatada
Tere,10dets 1989-20sept 1991 sverdlovsk sõjaväeosa 61207. Utsepkas õppisin kraanajuhiks ja pärast olin instruktor.Ka mina ilma triipudeta ei pääsenud.Kes samas väeosas teenisid andke teada.
Minu teenistus oli 89-91 aastail. Algul utsebka Krimmis Kertsis. Hiljem Odessa ligidal väikses linnas nimega Artsis. Seal oli suur lennuväli kus oli 2 lennupolku. IL-76 ja MIG-23 sorti lennukid. Pandi ZIL-131 peale lennukeid lämmastikuga tankima .Kuu möödudes saadeti mind õppima bussijuhiks Belgorodi (sain sõjaväes D-kategooria).See võttis aega 5 kuud.Peale seda olin LAZ bussiga lendurite bussijuht. Eestlasi oli Kertsis 30-ne ligi hiljem olin 1,5 aastat üksinda
mai 1977 -juuni ,1979. väeosa 6605 ,siseväed peastaabi asukohaga Nõrobis ,ainult peale utsebkat tuli mul laevaga tiba edasi ujuda ehk siis küla nimi oli Kolva. Tuleb välja et netiavarustes võib aastakümnete taguseid sõjaväekaaslasi kohata. Pean silmas eespool kirjutanud washburni. Selles bataljonis olin ma ainuke eestlane nii et kahe aasta pärast oli aktsendiga eesti keel suus. vot olid ajad. P.S see orkestrisse värbamine klubi saalis on mul isegi meeles.
A missa ida-sakslane veel siin teed? Stendal asus praktiliselt lääne-saksa piiri ääres. Oodand veel vähe või jäänd üle-ajateenijaks ja aasta pärast putkand üle piiri... Olen seal käinud ja neid mustadest koosnevaid polkusid näinud. Originaalis asus eestlaste polk Stendalist kõvasti põhja poole Schwerinis.
88-90 kevad Kaliningradi obl. Baltiisk-is.Suletud poolsaar,kuna seal asus sõjalaevastiku baas. Meredessant( ''morskaja pehota'')väeosas ja sõidutasin villisega bataljoni komandöri.Vormiks oli must dessantnike vorm ja barett,aga meremehe triibulise särgiga.Elu oli päris huvitav,kuigi kliima oli vastik niiske,väeosa asus nn. lahe ääres(poola oli silmaga näha)Eestlasi oli 3...4 minu aastakäigust,peale 89a. sügist baltikumist enam kroonu ei tulnud(vähemalt meie väeossa).Üldiselt oli Kalinigradi oblastites eestlasi päris palju.Ahjaa-89 sügisel,kui oli juba uus mees ülemust vedamas,käisime 3 kuud vilja vedamas.Algul Volgogradi obl. ja hiljem Kazastanis.See oli paras puhkus,mingit sõjaväe korda polnud,nagu tavainimesed.Septembri lõpus oli veel soojad suveilmad ja arbuuse-meloneid olid kõik põllud täis.Päris huvitav oleks praegu sattuda väeosa vaatama.
Tere Oskar.Pilti sinust ette ei viska aga sest pole midagi.Minu õige nimi on Tõnu Tõnis.Mind koos Palm Jaani ja Pasüld Reinuga saadeti Tsusovskojesse.Mul õnnestus septembris sealt kadjama panna ja orkestrisse saada.Reinu pole kahjuks juba aastaid meie hulgas.Ehk mäletad veel Kübard Ennu-temaga suhtleme siiamaani,pea igakuiselt.Teras Mati läks ka 4 aastat tagasi taevastele mängumaadele.Veel olid seal Kanter Aarne,KallikormAavo,Roos Jaan.Teda pole ka enam.Kahju,et polnud võimalust teha tol ajal ühispilti,siis ehk oleks rohkem meeles.On ju *****kanti aastaid ka ajast möödunud.Tore,et teada andsid-vähemalt elus.panen siia oma meili- ansambel@hot.ee Viitsid,siis viska mõned read.
Teenisin 78-80 a. Leningradskaja obl. Vsevolozki raj. v/o Sputnik nr.23365- lennuvägi, põhi ülesanne oli lennuväljade ehitamine. Siis veel viimane pool aastat samal territooriumil asuval raketiväeosas nr. 03193.Mina isiklikult olin kõik see kaks aastat väeosa ja selle linnaku kinomehhaanik.Linnakus oli suure kinosaaliga klubi.Eesti poisse oli meil palju, enne mind ja pärast tuli poisse aina juurde. Siin foorumis on ka juba mõni endast märku andnud, see aiendas mindki endast teatama.
Mai 78-mai 80 Leedu Plunge Otdelnõi Bataljon Radioelektronnõi borbõ autojuht. Läksime Eestist 3-kesi. Väeosas umbes 120 sõdurit. Ees olid eesti poisid Ida-Virumaalt, kellel oli veel teenida pool aastat. Poole aasta pärast tulid umbes 15 eestlast juurde põhiliselt Tartust aga ka Väimelast, Jõgevalt, Haapsalust.
1985 mai - oktoober Paplaka-s lätis BBC utsebkas. Seal oli meid ühes roodus ca 20 eestlast. Hiljam suunati sealt Lipetsk-sse kuni 1987 mai . Täpsemalt siis Lipetsk II BBC väeosa. Väeosa numbrit ei mäleta.
q peal jutt huvitav, teema ise 5 aastat tagasi, aga uskumatu et Schwerini Valga nim. polgus võis olla 600 eestlast (hinnanguliselt võis minu ajal olla polgus ca600-700 sõdurit), müstika, ma olin seal 88-90 ja eestlasi selleks ajaks 10 kandis ehk, kord käis ka seal alla ja igisugu tsurkasid hakkas ka peale tulema, nägin õppustel Wittstokis nn. mahraapolku- ainult mustad ja üks valge seeru, mõtlesin kuidas ta seal ellu jääb või toime tuleb...ei tea kuidas neid komplekteeriti ja mis lootsid sellise väeosa tegevusest. 89a. sattus eestlasi vene armeesse juba vähe, hoiti kõrvale ja sügisel ehk mõni üksik sattus NA nimelisse keskmise reziimiga kinnipidamisasutusse.
Minu ajal oli seal Valga polgus täpselt 999 solbanit. Komandör ise ka vist Narvast pärit. Komandöri autojuht Tiit, praegune Rattajaani omanik Väimelas. Eestlased tõesti domineerisid, kuid üsna pea hakati hiivama neid "vasakule". Vene ohvitseridel oli juba nii siiber neist mustadest ja tsurkadest, et lihtsalt tahtsid ka tsiviliseerituid inimesi enda juurde vastutavatele ametitele... Ka meid püüti varastada ja viia kuhugi lõunasse tsurkade juurde. Sellest ja ka muust seal toimunust on jutt teemas "juhtumised vene sõjaväes".
