Ammu räägitud, et diisel tasub juba esimesest kilomeetrist! Ja kui sul lühikesed linnaotsad, siis igasugune bensukas hakkab sul talvel võtma 10-15L/100km diisliga aga umbes poole vähem.
suht rumal jutt - kütuse tükkideks lõikamine. Hämmastav fenomen inimeste juures, mida rohkem lollust, seda rohkem möla.
Kahjulik on nii bensukale kui dislale ühtemoodi kui talvel ainult 7 km ühte otsa sõidad. Kui on vähegi uuem auto (kuni 10a. vana), siis ei tohiks käivitamisel mingeid probleeme olla. Kõikidele disladele on soovitav u. 0,2l kahetaktilist õli panna 60l kohta, teeb pehmemaks.
Kus see ökonoomsus on kui disla sama hinnaga kui bensa ja lisaks ostad veel kahetaktilise õli juurde mis maksab umbes 50 EEK-i liiter.Diisel mootoril veel eelsüüte küünlad lisaks pihustitele ,kallim aku ,starter genekas jne.Kehva kütust saab siis on näha kui odav seda pidada on,kui pead uue kõrgsurve pumba ostma ja pihustid ,kütuse filtri jne.Mis põhiline kütuse "kokteilitamisega" käid nagu traktorist. Talvel külmaga hõredama mootoriga käid pideval nöör ees nagu OB-tampooniga.:)Vali ise kas bensa või disla.
nii väikse läbisõidu juures on disla küll mõtetu.kui saad kütet kuskilt soodsamalt kui jaamast,siis on muidugi teine asi.ma ise sõidan umbes sama palju ja pole kunagi mõelnud diisli peale.mul endal 50000- eek bensukas.sellise raha eest saadavad diislid on parajad pannid juba.kiirendus omadused jätavad ka soovida.
Siin tuleks arvestada mitut asja (harjumused, eelistused, praktiline külg jne). Diislil ja bensukal on mõlemal omad tugevad ja nõrgad küljed. Rääkimata markidest ja mudelitest. Arvan isiklikult, et ei tohiks antud teemas üldistada. :) Küsi parem konkreetse margi ja mudeli kohta: millised on selle plussid ja miinused e. diisel v. bensukas. Ise eelistan diislit, aga kuna praeguse automudeli diiselmootor on väga ebaõnnestunud konstruktsiooniga, töökindlusega ja võtab praktiliselt sama palju kütust kui bensukas, tegin raske südamega otsuse siiski bensuka kasuks. Samal ajal, oleks valinud konkureeriva margi mudeli, oleks kõhklemata võtnud diiselmootoriga auto. Ise sõidan ka oma autoga u. 15 000 km aastas.
sõitsin ühe aasta 1991a escort 1,6B 66kW talvel võttis ikka 9L linn+maantee ja ega suvelgi alla 8 saand. sai isu täis, peale küttekulu veel ka 2 uksega ja muidu väike masin.
ostsin 1993a passat 1,9D 50kW. talvel läks käima küll. tahm oli väga norm ülevaatusel. kütte kulu suvel 5,5-6 talvel 6-7.
maanteel möödasõit tahab suurt hoovõttu. aga linnavahel on momenti küllaga. aegalsel kiirusel on hea tühikäiguga jöristada ummikus. ega ise ka üle 15 000 aastas vist ei sõida.
alates 50 000,- peaks ikka saama juba 1994 ja 66kw 1,9tdi ja see kiirendab väga eduliselt 1,8-2,0 bensukaga samaväärselt.
No tooks bensuka eelisteks talvetingimustes ,et nagu juba mainitud bensukas läheb üldjuhul paremini käima kui diisel.Ning veel seda ,et diisel soojeneb ikka palju kauem ,bensuka mootor jõuab ikka kiiremini töötemperatuurini ja mis põhiline salong läheb kiiremini soojaks.Lisaks veel muidugi ,et bensiini kui kütusega on üldjuhul vähem probleeme ,pole vahet,mitte nagu diislil et kas suvine või talvine ,ja ei pea ka mingeid õlisid juurde loksutama .Aa seda kah veel ,et diislit tankides jääb nagu kütusehais kauemaks endale juurde.Muidugi kui on miskine tuttav rekkamees siis tasub küll "traktorile" mõelda.
Tänapäeva diislid ei jää mitte milleski bensiinikatele alla (vaat et nii mõnigi ületab viimaseid + poole näitajatelt). 2T õli lisamine ei ole patt ja tõesti teeb "pehmemaks", asja mõte on pumba määrimises ning kütuse määrimisomaduste tervikuna parandamises AGA, võib ka vabalt lisamata jätta:) Väikeste läbisõitude juures on hetkel hinnavahe ikka üsna väike AGA ka seegi normaliseerub millalgi taas. Ainus miinus diislil on vast see et tankla püstolid on pea alati ligased ja sestap ka see hais, endal on selleks puhuks tankimiseks kindad. Ok, töösoojaks läheb ka kauem aga hooliva omanikuna pole mõtet kohe kah minema tuisata, pigem tuleks äratuskell 2min varemaks helisema panna - lased 2min käia, jõuad lume maha lükata ja linnaliikluses hakkab üsna ruttu sooja tulema:)
eks diisel ole ökonoomsem aga remont ja hooldus ikka tiba kallimad et kui läbisõit seal 10 tuhhi piirimail aastas siis pigem bensukas. aga maitse asi lõppkokkuvõttes.
Praegu umbes sama hind, aga sel ei ole niipalju tähtsust, põhiline mõte on juts selles, et teda kulub vähe, vahet ei oleks, kui diisel maksaks umbes 19,90 ja bens umbes 13,25.
Jälle vötavad söna need, kel omal kogemust ei ole. Tegelikult tuleks siin lyya lahku uuemad ja vanemad diislid. Uuem diisel: dynaamika poolest lähemal bensukale, soojeneb aeglasemalt, kallis hooldus, kallis remont (kui selleks vajadus tekib). Vanem diisel (st vanema pölvkonna mootorid, laias laastus kuni 90ndate alguseni): uimasemad, soojenevad kiiresti, odav hooldus ja odav remont. Näiteks Audi R5 töökorras diiselmootori ostsin alla 1000kr, nii et kui palju sellest maksavad körgsurvepump, starter, genekas jne, vöib ise edasi arvutada. Pihustid vanemal mootoril ca 200kr (saab ka 600kr eest), kyynlad 130kr, mölemad kestavad päris mitmeid sadu tuhandeid. Uuem TDI pihusti seevastu juba 2000kr (samas hinnaklassis mis bensukatel). Bensukatel sageli jällegi pihustid vahetamata ja omanikud lepivad pigem suurema kytusekuluga (vöi ei tule selle pealegi). Kogu see kehv kylmas käivitumise jutt diislite kohta on samuti ********: kui 500tkm läbisöiduga originaalkorras diisel käivitub ka -40 kraadi juures esimesest (mitte enam poolest!) pöördest, ei tohiks tekkida kahtlusi ka väga kohviks aetud diiselmootori käivitumises (endal kunagi 1.200.000km läbisöiduga veel kapremontimata diislil tahmasus veel normis, ölikulu 1L/6000km kohta, selliseid päevi Eestimaal, kus ei käivituks, on max 1-2 aasta kohta, ja mitte igal aastal - keegi ei käsi osta sellist läbiaetud autot). Diisel tahab lihtsalt korralikult häälestatud saada, ja see käib ka bensukate kohta. Lisandeid tahavad ka bensumootorid, ja nii diislid kui bensukad saavad koonerdaja käes ka ilma lisanditeta hakkama. Isegi kui diiselauto on ostes kallim, on ta seda ka myyes. Endal olnud yle 30 auto, neist yle poole diisleid. Ei ole samas diisli hullunud fanaatik ja paljud söidud eelistan teha ka ise bensukaga. Kui rääkida otseselt "äratasumisest", on trumbid siiski diisli käes, kuid paratamatult tuleb teha järgiandmisi nii vanemate (uimasemad) kui uuemate (aeglasemalt soojenevad, kallim remontida) diiselautode puhul. Siin ei mahu lihtsalt mönele mehele hinge, et suur diiselauto (nt Audi 100) kulutab maanteel ca 4.5L/100km ja linnas saab hakkama 6L/100km kohta. Probleem rohkem selles, et suurt vöi keskmise suurusega diiselautot, mis oleks vähe söitnud, ei oleks koonerdaja käes olnud ja oleks hästi hoitud, on väga raske leida - need, kes omale rondid ostnud, ei taipa talve tulekul filtreid vahetada jne loomulikult pärast söimavad peeglit, mitte peegelpilti:)
Aastaid tagasi oli isal Wolkari buss ja päris suure läbisõiduga ning see küll talvel omaljõul käima eiläinud,peale mootori kapremonti se viga kadus.
Diisel vajab head kompressiooni ja läbiaetud mootor külmaga käivitub halvasti,samaväärne bensukas käivitub paljuparemine.
TO Umbuslklik: Saab ja kuidas veel. Kui sõita öösel ilma liikluseta, saab veel ökonoomsemalt. Kui seisad ummikus kogu päeva, võid saada paagi tühjaks meetritki liikumata. Kui normaalse linnasõiduga masin janune, tuleb otsida viga enda sõidustiili või auto juurest. See ei peagi olema otseselt viga, pigem eripära (laiad madalad rehvid, kus mootor teeb tööd, aga auto eriti edasi ei liigu, pidur kergelt peal, harjumus kasutada kõrgeid pöördeid, mootoril peenhäälestus tegemata või häälestatud ökonoomsuse asemel midagi muud jne)
TO Teerull: koos kapremondiga pandi ka uued küünlad/pihustid, seati pihustirõhud ühtlaseks, pandi paika süütenurk ja klapivahed, võibolla ka pumbareguleerimine jne. Kui kõik need samad asjad teha sellel väga kulunud mootoril (=iseenesestmõistetav hooldus tegelikult), kaoks ka käivitumisprobleem. Eelpool mainitud mu 1.200.000km läbisõiduga Audil oli just see VW 1.6D mootor, mis täiesti kohviks aetud, karteris surve nagu kompressoril jne. Umbes sama on arvanud oma diislitest veel üle 10 inimese, kes auto mulle on müünud. Reaalselt on see aga üks õhtu nokitsemist (halvemal juhul ka 2 õhtupoolikut) ja igasugused käivitumisprobleemid (ja õlivõtmised) on unustatud. Vähemalt nii pehme kliima puhul nagu Eestis. Omanud veel teistki ivake suuremagi läbisõiduga Audit (samuti kapremonimata), kuid sellel ei saanud õlivõtmisest lahti ja läks kapremonti. Kui sellist asja tohib üldistada, siis pakuks välja, et vähemalt 95% käivitusprobleeme on seotud pumba hilise "süütenurgaga" või pihustite/küünalde veaga
enne sõitsi bena 1,8 vectraga,hea tõmme .Nüüd kulgen 1,8 mondeo TD-ga,veel parem tõmme.Linnas on TD pensukatest üle.Ja ka trassil on hea rahulik kulgeda.Kiirenduses on bensukatega trassil samal tasemel ja samas vastavalt olukorrale kõvasti parem.Linnassõidul imetlevad pensukaomanikud auto tagatulesid ainult.
Punktikesele: sellel teemal kirjutasin mõned mõtted siia http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=67276
Küsimas võib käia diisliremondi kohtade juures, aga lihtsam on asi ise ära õppida, seda siis konkreetsete mootorite puhul. Süütenurga seadmise ja küünalde/pihustite kontrolliga saab hakkama enamus diislite remondikeskusi (tõsi küll, eelmise aastatuhande lõpus ENAMUS veel ei suutnud leida pihustiviga - praguseks on ehk tase paranenud)
Kärsa jutt jumala õige.
Ise sõidan 2,8 TDi maasturiga ja see võtab linnas ~8,5/100km. Maanteel saab hakkama ka 6-6,5 kui väga kiiresti ei sõida. Sama suuruse, raskuse ja vanusega bensukas võtab linnas 15 ja maanteel parimal juhul 10.
to mees maalt
Mis soga sa ajad. Kihutad siin mingite 1.4 bensaritega võidu ja nina püsti. Mul 1.6 bensiin ja näitan kahh vahest tagatulesid kõigile. Ma ei hakka oletama nüüd et mu 1.6 kõigile ära teeb, lihtsalt vahest on minul soov vajutada suurem kui kaasliiklejatel. Näen nihukesi tagatulede näitajaid iga päev,lapats põhja ja minekut aga järgmise foori juures saame jälle kokku.
Küsimus ei ole ainult igapäevakuludes nagu enamus siin arvavad. Aastaarv tiksub mõlemal masinal samamoodi ja masina enda hind langeb. Kuna turg on pettureid täis siis sinu väike läbisõit ei tähenda suurt midagi ja igale kilomeetrile tuleb veel see auto vananemine juurde liita. Diisel kipub natuke paremini hinda hoidma aga enamasti on ka soetamisel diisli hind kõrgem.
Selletõttu soovitatakse diislit rohkem kui tegemist suuremate läbisõitudega, et suurema soetushinna teeks väiksem küttekulu tasa.
Aga see kõik on nii või naa. Selliseid arvutusi tehakse tavaliselt tuttuute autode baasil. Pruugitud masina puhul Sõltub mis hinnaga sa masina kätte saad ja kui heas korras ta on. Korrast ära masin kuhu paned kõvasti remondiraha läheb igal juhul kulukamaks kui ostes korras auto olgu mootori tarvitatav vedelik milline tahes.
Sõidan aastas läbi ligi 50 tuhat km. Arvan küll, et mul tasub see diisel end kuhjaga ära. Mootor siis 2l HDI ja keskmine kulu pisut alla 6l/100km, aga eks ma ole pisut raskema jalaga ka :)
Olen paadunud diisli fänn ja selleks on palju põhjusi.
Diisel mootor on käigult alati stabiilsem ja gaasi tunnetus parem. Oman vanemat Opel omegat mis küll vähe tuim aga hea pikkadeks kulgemisteks ning kütte kulu võrreldes bensiiniga on 2-3 liitrit väiksem. Teine auto on Toyota corolla (4 kuud vana) ka diisel ning kahtlen et vähe on neid B mootoriga autosid mis suudavad foori alt temaga võrdselt kiirendada. Ning kulu tal 4,5-5 l sajale. Talutav mis? Lisan et mõlemad autod sõidavad kuus 2- 3000 km. Rahaline kasu suur.
Kui hoolid oma autost probleemid ka olematud mootoriga. Diisel mootor näitab kohe hooletu juhi ära( pean silmas hooldust jne. kiirus mootorit ei tapa).
Ja muidugi ohutus. Olete kuulnud et DIISEL auto on peale avariid põlema läinud????
Kes kahtleb Diisli veojõus ja kiirenduses ei ole lihtsalt teemaga kursis ning pole vaevaks võtnud võrrelda tänapäeva bensiini ja diiselmootorite võimsus erinevusi.
Loomulikult kui diisli lõhn ei meeldi ja määrib käsi siis pole see sobiv lahendus aga samas mina leian et kui selline ladistaja oleksin ei ostaks ka bensiinil käivat autot( kui tanklas on eesmärk kütte maha lasta mitte paaki siis reostamine vist????).
Aga mida arvata kombinatsioonist: DIISEL vs. BENSIIN+GAAS kütusega auto??? Viimane peaks olema kõige ökonoomsem ja odavam ülal pidada, nagu olen aru saanud! Või on teistel muid väiteid selle vastu???
Lõpuks jõuti ka gaasi juurde. Ise sõidan bens+gaas autoga ja olen endale loonud lihtsa tabelikese exelis, et jõuda arusaamisele palju siis TEGELIKULT säästu tuleb, vaatamata netis leiduvatele kalkulaatoritele. Lühidalt- mida külmemaks muutub ilm seda vähem säästlikumaks muutub iga läbitud kilomeeter. Muidugi loeb siin suuresti ka külmkäivituste arv, sest teadupärast käivitub auto ju algselt bensiini pealt. Kokkuvõtvalt julgen kogemuste najal väita, et gaasiga sõites on sääst ühe km peale ca 0,70 eek`i. Ja seda pole mitte vähe! Mida pikemaid otsi sõita, seda ökom on ka sinu km hind. Ja jutt, et auto läheb uimaseks on vähemalt minu auto puhul jama, vähemasti minu ei hooma, et sellest pealt 200 hj. on paar hj kadunud.
Diisel ei ole enam Saksas mõttekas, sest linnad hakkavad (ja seda juba mõne kuu jooksul) piirama diislite sõitu linna. Täna tehti Saksas ajalooline kohtuotsus, mis seda lubab..
Diisel oli, on ja jääb mingiks traktoristide teemaks. Eriti "puhtad" on uuemad saksa preemium diislid millel kiirendades must tahmalont taga ja foori taga seistes tagumised autojuhid langevad sellest diisli sumpsist tulevast "puhtast hapnikust" koomasse.
Diisel on minevik, ainult vaesed rotid s6idavad veel nende saanidega, osad autodfirmad l6petavad isegi diislite tootmise, sest lolle jääb järjest vähemaks, kes omale traktori ostavad tööle-koju liikumiseks.
Kui 10 aastat vana auto on teie jaoks "uuem" siis mõistan teid täielikult. Elame lihtsalt erinevates ajastutes ja maailmades. Kahju teist, kui elu nii on läinud.
Kummaline, et 30a taguseid vaateid masinatele nii kuumalt veel kaitstakse. Tol, punasel ajal, sõitsid autod bensiiniga ja traktorid diislikütusel.
Aga eks sõge teadmatus marineerituna omaenese tarkuses jääb lokkama alatiseks!
bensuga sõita ei saa. tanklas püsiklient. ainult köhi pappi ja kalla peale. diisel paneb samas rahakoti nurruma. diisel on ja jääb. benskarid surevad välja- see tõde.
Diisliga nurrub rahakott eriti magusalt remonditöökodades oma DPFe, EGRe ja muud kupatust remontides.
Bensuga on tõesti lihtsam, odavam ja muretum. Kulu on kaasaegsel autol veidi suurem, aga auto hind väiksem. Autolehe võrdluse põhjal läks võit bensukatele.
Kas 3.0l diisliga on ka öko kulgeda, võrreldes keskmise bensukaga?
Jutt ongi vanematest diislitest ning nendel on vaesed rotid juba tahmafiltri vahelt välja löönud
Tuuleveskitega võitlete. Saksamaa näitab eeskuju. Sõitke või lätti protestima, diisel hääbub sõiduautode peal. Diisliomanikele jäävad antidepressandid ning autoremondi töökodadelt kaob vorst ja või leivalt ning pankrottide laine. Autoomanikel hakkab rohkem raha taskusse jääma pihusti-kõrgpumba-turbo huiarite arvelt. Kui veel automaatkäigukastid ka keelustataks siis pole kaugel see aeg kui rahva elatustase autoremondi arvelt tõuseb niivõrd palju et varsti oleme viie rikkama riigi hulgas euroopas.
Kui me võtame võrreldava kütusekulu ja kiirenduse, siis võistelda suudavad turbodiisliga ainult turboga bensukad. Vabalthingav suurekubatuuriline bensukas on jämeldalt 2x janusem, väikesekubatuuriline vabalthingav liitri-paar janusem ja uimane, väikesekubatuuriline turbobensukas on võrreldav aga ei oma olulist eelist töökindluses. Täpselt samad sõlmed, täpselt sama keeruline. Soojaks minemisel vahet pole - soojenevad mõlemad kiirelt, mõlemil on elektritennid õhukanalites sees.
Mina võtaks kokku nii, et osta on diisel natuke kallim, kütusekulu natuke soodsam. Linnas on väikese kubatuuriga turbobensukas teravam, aga maanteel on turbodiisel parem. Kui käru vedada või täislastis sõita, siis ka diisel.
...kui mitte ära unustada diislite spetsiifilised remondikulud. See tähendab ka töökindluse vahet bensuka kasuks, rääkides ikka võrreldava võimsusega masinatest, kus disla hind poes ka vastavalt kõrgem.
Diisel võib sul uuena kauem kesta aga palju meil uusi autosid esindusest üldse ostetakse protsentuaalselt. Reaalne elu on see et teemaks on kasutatud autode turg ning diislite puhul on kiusatus üüratut odomeetri näitu eriti mitu head numbrit väiksemaks kruttida ning sellega "elavdada majandust" ka autoservice sektoris.
Meie majandus püsibki vist tänu ärimudelile - lollidelt tulebki raha ära võtta.
Diisel on lihtsalt ajale jalgu jäänud. Karmistuvad nõuded ja linnade saastatus paneb diislile punkti. Miks erinevad autotootjad oma diislitega manipuleerivad ja õnneks ka nüüd vahele jäävad? Sest muud moodi ei saa neid traktoreid enam majanduslikult mõttekalt toota ja samas heitgaasinorme täita! Fännid võivad kiita diisli väikest kütusekulu ja väänet, aga mõne aasta pärast on kriips igal juhul peal. Ka meil Eestis. Ning tanklat, kust oma 20-aastasele rariteedile diislit tahate saada, otsite tikutulega taga..
ei kao need diislid veel kuhugi. Pole suurt vahet mis seal mootori sees kärssab, bensiin või diiselkütus, saastet tekib pea ühepalju. Jutt ja igasugu uuringud on ainult raha ja blää, blää, blää. Kaovad need mõlemad autokütused koos autodega siis kui elektriautod uued energia allikad, ehk akud saavad. Ja vot see juhtub kindlasti - kunagi.
toppgearr (registreerimata) kirjutas: "Diisel võib sul uuena kauem kesta aga palju meil uusi autosid esindusest üldse ostetakse protsentuaalselt."
Umbes pooled esmaregistreeritud autod on uued, umbes pool on toodud sisse pruugituna. Nii et see on täiesti arvestatav kogus ehk väga ümmarguselt umbes 25 000 autot aastas.
Vana ahiküttega maja on juba kaitse all ja miljööväärtuslik. Seal ei lubatagi ahikütet enam kõrvaldada. Nii-et nuusuta suitsuvingu talvehommikul edasi..
Sõiduauto võib ka bensukas olla, aga no näiteks maasturid (mitte linnamaasturid) küll bensukat ei taha. Tänapäeval diiselmootorid on nii puhtad, et sumpsitoru läigib seestpoolt.
Mida juttu sa ajad, tudnub et majas kasvab seen ka lisaks, et sellist totrust suust välja tuleb.
Ma ei viitsi hetkel täpsemad mootorite saasteandmeid välja tuua aga kõige lihtsamad testid ka.
kusjuures mul pole selle suitsuvingu vastu küll midagi, alati saab valida linnas elukohaks koha, kus seda pole. diislitossu eest aga pääsu pole seni kuni see keelatud pole.
kui diislitossu pooldajatel argumendid puuduvad, siis hakatakse teist lolloiks nimetama, arvate et nii võidate debati? kusjuures see linnades diisli keelustamise idee on päris hea, peaks sellele natuke lobi tegema, et see ka reaalselt käiku läheks.
Kui me tahame saastet piirata, alustaks sellest, et keelaks need 3.0 mootorid ära. Liitrisest (turbokast) on sulle tagumiku edasi liigutamiseks küll. Ja heitmeid on kohe vähem.
Võtsin lihtsalt enamlevinud mootorid. Kõva debatt, et tunnen vingu ja tuleks keelustada, samuti tuleks vingujad keelustada, või tänapäeva trendi mõttes maksustada :) Linnas viibin väga erinevates kohtades ja pole veel kordagi tundnud, et oi blääd kus on DIISLI ving. Mõni auto jah, mis ei ole korras ja kus tuleks pigem süüdistada ÜV punkti et kuidas sellised veel tänapäeval liigelda saavad.
Diisel tapab põhiliselt tahmaosakestega, mida sa vinguna ei tunne..
Ja ikka kui mõne disla järel sõita, siis võtab silme eest ka uduseks see ving ja tahm, mis sealt tuleb. Mida ei saa öelda praktiliselt ühegi bensuka kohta..
miks keelatakse diislid linnades-> sellepärast, et need tahmavad. Suur kontsentratsioon tahma tekitab sissehingamisel palju paha...
Diisel oli on ja jääb sõitmiseks väljaspool kesklinnu.
See, et eestlastel on kombeks vaadata diisli 3,5/100-le kulu ja siis dpf-e puhtaks peksta ning EGR-e kinni panna on puhtalt kõrvade vahel kinni ning see tuleks ära keelata (õnneks vist sellest kevadest jäävad kõik moditud DPF-iga diislid ülevaatuspunktide kõrvale seisma)
mustad tahmalondid jms on samamoodi kõrvade vahel kinni (põhjuseks on 90% juhtudest tuksis turbo, kuna see maksab samapalju, kui auto; siis kes seda ikka vahetada jõuab)
aga DPF-i ja EGR kasulikkus on ka kõrvade vahel kinni. Kui mõõta töötavat DPF-i ja EGR-i siis on jah tulemused head, kui mõõdad põletamise käigus siis näete hoopiski, et see kogu jama lendab 90% atmosfääri. See et tühjaks löödud ja egr kinni pandud on tunduvalt kasulikum ja loodustsäästvam (eeldates, et kollektorid on ka puhtaks tehtud ja kõik muu toimib nagu peab).
diisel, mis sõidab mööda maanteed põletab absouutselt alati DPF-i maanteel, kus kogu tahm hajub ära.
Kui diislil DPF puhtaks peksta ja EGR kinni panna ning siis proovida kõiki veenda, et DPF ja EGR tekitavad heitmeid ise (mitte ei ole need mootorist pärit) tundub kah kuidagi eestlastele omane.
Faktiliselt-> euro3 ja ülespoole diislid on puhtad ainult siis, kui need on korras. See tähendab väga korralikku hooldust (õli 10tuh+filtrid 20t ning DPF ca 80 tuh). meil kipuvad diislimehed laskma õliga 30 tuh; filtriga 100 ja dpf-i puhastamisest pole enamik inimesi kuulnudki
Üldise harimise mõttes mainin ära, et tahm mis diislil tagant väljub on kõige süütum saaste üldse - puhas süsinik ja mitte üldse mürgine, aga ärge laske ennast sellest teadmisest häirida :-)
Mürgised on aga enamuses ülejäänud (ja silmale mitte nähtavad) heitgaasis sisalduvad asjad: CO, erinevad lämmastiku ja väävli ühendid, põlemata jäänud kütuse osakesed.
See tahmaosake (või siis süsinik) ei ole kahjutu. See poebki (ka läbi naha) sulle organismi ja tekitab probleeme. Mida uuem diisel, seda peenem/ väiksem see tahmaosake on ja ohtlikum organismile..
Lisaks on ohtlikud NOx ühendid, mille vastu võideldakse.
Millal sul endal vaheaeg lõpeb, või jätsid pärast 6.-t pooleli :-)
EDIT: PS, võta kätte (kui julged muidugi) printeri tahmakasseti ümbris ja vaata kas sa leiad sealt MINGISUGUSEGI ohumärgi (tavaliselt oranžid).
Kas printerist lendab tahmatolmu kui prindid? Kas printeri tahm on tehtud diislitahmast? Diislisuitsu sissehingamisel saabuvad su kopsu ka need pisikesed tahmaosakesed ja võivad tekitada vähki kui selleks on soodumus. Samas mõni suitsetab eluaeg ja ei sure teps mitte kopusvähi kätte- kõik on individuaalne. Igasugu haigusi ringleb inimeste ümber niigi piisavalt ja kas peaksime siis tähelepanuta jätma võimaluse riske vähendada? Ei saa eitada fakti, et suurlinnad vaevlevad heitgaaside käes. Isegi eesti väikelinnades on probleeme ja selge on see, et keskmise eesti omaniku vanake diiselauto tossab kohati üsna tugevalt. https://www.envir.ee/sites/default/files/ohusaaste_tervisemo
ju_hinnang_tkjnp.pdf
uuringut vaadates teen ettepaneku hoopsiki pärnu ümber suur kõrge tara+kuppel ehitada, et sealt jumala eest inimesed teistesse linnadesse ei tuleks :) Kinni ära panna selline saasteallikas
sa mine hari ennast kõigepealt sellega, et uuri sõnaraamtust mida debatt tähendab ;)
edasi räägid sa, et diislil on ving ja no sellest alates pole mõtet su loba lugeda, isegi mu algklassis käiv laps teab, et vingugaas on lõhnatu.
selliste väheharitud rumalate inimeste tõttu ongi keelde ja käske vaja. kui talverehvid poleks kohustuslikud, siis sõidetaks massiliselt suverehvidega.
Ts, tõsi või? Et õlifiltriga kohe 100 tuhat. Vau. Kas issi ütles või oled ise nii tark? Tahaks näha autoomanikku kes vahetab 3x õli ja filtrit mitte. Ning siis vahetab kuskil suvalisel ajal filtri. Kui sinu issi nii teeb siis see pole teps mitte õige.
Tahmafiltrist ikka jutt vist.
Lõpetame selle poriloopimise nüüd ilusti ära ja teeme järgmised postid viisakad ja argumenteeritud. 6 klassi haridusega lukksepp annab tehnikakooli lõpetajale ämbri ja käseb naabergaraažist kompressiooni tuua. Mõni läheb ka...
Kust see jutt üldse tuli et Saksamaa hakkas piirama diislite sõitu linnadesse. Ma arvan et see kehtib ainult vanematele diiselmootoriga autodele, ehk siis euro3 ja allapoole.
keegi veel ei piira. saksa mingi liidukohus vms. otsustas, et iga linna ja valla enda asi, kas ta hakkab piirama või mitte. mingi kamm oli stuttgarti õhu saastega, et linn pole midagi teinud, et asi paraneks. seega mingi kõrgem kohus võttis otsuse vastu, et igal linnal - vallal on oma asi otsustada, kas keelab diisel sõidukid või mitte. selleks ei ole vaja üleriigilist föderaalseadust. kui leian lingi uuesti üles viskan ka siia.
Funktsionaalne lugemine ja elementaarne teadmine autodest tuleb siin foorumis tugevalt abiks...
Filtrid on koondnimetus õhufiltrile ja kütusefiltrile (pluss täiendavad filtrid, kui neid,paigaldatud on )
Õli on alati vahetav koos filtriga, seda eraldi välja ei tooda...
Soovitaks üldiselt teha pisikese uuringu, kui paljud diisliomanikud teavad, millised on diisli hooldamise reeglid ja mida nende eiramine endaga kaasa toob. Siis ehk jõuad ka nii kaugele, et saad aru, miks meil on teed täis tuksis diiselautosid.
Teemasse tagasi - londonis on alates märtsist keelatud teatud linnaosades kõik diislid ja ka bensiinimootorid, mille co heitmed on üle 75g... Pariisis on keeld vastu võetud 2030 aastast, Oxford keelab diislid ära 2020 ning Kopenhaagen järgmisest aastast.
See, et diisel on kordases suurem reostaja, kui bensiinimootor pole üldse aruteluteema.
P.s.diisel tasub ennast ära kilometraazist 20 tuh aastas (võrreldes samaväärse bensukaga). Eeldusel, et auto mõõdab ka maanteed muidugi.
P.p.s tooneri teemadel - tooneri täitmise komplekt tahmapurgi peal on hoiatus olemas.
no näed saingi targemaks, sest mina loll olen ikka vastavalt vajadusele filtreid vahetanud. õhufilter läheb sõiduautol ikka varem vahetusse kui 20000km. salongi oma samuti. kütuse filtrit üritame korra aastas vahetada.
kirjutada tuleb ikka sinul täpselt, teised ei pea eeldama mis ja mida sa mõtled. ei tahaks hästi uskuda, et mõni õhufilter eesti tingimustes vastu peab. lihtsalt seda soga ja niiskust on nii palju, et ennem rebeneb filterelement kui 100000 täis saab.
Eks igal inimesel on oma arusaam hooldusest- tihedamalt, kui 20 tuh on mõistlik vahetada filtrit vaid siis, kui elad maal ja läbisõit on olematu.
Salongifiltri normaalne vahetus on sellistes tingimustes tõesti vast 2 tuh. Muidu on normaalne seda vahetada ca 8 tuh tagant.
Enamus meie teedel sõitvatest diislitest on kalla ja talla põhimõttel hooldatavad (soovitaks võimalusel vaadata kasvõi autorahaks platsidel olevate masinate seisukorda).
Kirjutamise ja lugemise osas - ma olen läbi aegade eeldanud, et siia foorumisse ei satu inimesed, kelle jaoks on vaja iga sõna piinliku täpsusega kirja panna, kuna muidu võib keegi oma maailmavaatega mittesobiva arvamuse lugemisel vahkvihas arvata, et 100 tuhande km läbimise jutt käib õlifiltri kohta...
To karbunkel
Diislid maksavad raha, kuna kahjuks meie ikka veel postsovjetlikus ühiskonnas ei ole inimestel teadmist mida tähendab kogukulu ning kuidas seda arvutatakse.
Poest saab paarikümne euro eest päris uue tavalise või vana tipptelefoni, mille aku kestab probleemideta mitu nädalat, aga ometigi ostavad inimesed omale telefone, mida peab lausa iga nädal laadima, seal kõrval õitseb akupankade äri... täielikult endale kunstlikult tekitatud probleem, mida siis lahendama hakatase. Sama käib ka diiselautode kohta, et kõigil on mingi teema EGR-i, DPF-i ja tont teab veel millega, kui samal ajal pole mingit piirangut osta omale auto, millel pole ühtegi kolmetähelist probleemi tehase poolt kaasa antud. Isegi ABS-i ega KAT-i mitte ja on vaatamata sellele ülevaatuselegaalne.
See muretu igapäevaelu väikese kütusekulu juures ongi diisli mõttekus, rohkemat seal näha ei oska ega ootagi sealt. Ei pea vajalikuks vaevata pead nende "kui äkki" probleemidega, mida reaalselt veel ei eksisteerigi. Kui need tekivad, eks siis leiab neile ka lahenduse. Soovitavalt J.O.K.K. lahenduse:))
PS: ei kuulu ühessegi parteisse ega usulahku, sõidan igapäevaselt vaheldumisi diislite (eelpõlemiskambriga, otsepritsega ja commonrailiga) ja bensukatega (karbussi ja pritsungiga), vabalthingavate ja ülelaadimisega, kepikasti ja automaadiga, esi-, taga- ja neliveoga ning kõigega, mis jääb ühekohalise traktori ning kümnekohalise väikebussi vahele. Lihtsalt iga asi on millekski hea ning mu vaheldusearmastus püsib veel napilt naise jaoks talutavates piirides, kes kasutab igapäevaselt täpselt neidsamu masinaid.
Huvitav on see, et peamiselt oskavad diisli kallidusest rääkida need, kes pole kunagi diislit omanud või on omanud ühte totaalselt ebaõnnestunud isendit.
Kui ma nüüd maal ringi jalutan, siis möödasõitvate autode hääle järgi ma ütleks, et bensiiniga sõidavad siin vaid poisikeste bmw-d ja vanainimeste väikeautod. Kõik, kes käivad tööl ja kasutavad autot igapäevaselt kolistavad diislitega.
Kas tõesti on kõik ümberringi lollid ja ei oska raha lugeda, ainult tark herr TS on kõigist targem ja on otsinud välja igavese õnne valemi? Arvestades veel asjaoluga, et maal on palgad suht väikesed ja inimesed sõidavad selle palga välja teenimiseks läbi suuri vahemaid.
Ma olen viimase kahe ja poole aastaga sõitnud läbi oma autoga veits üle 80 000km. Arvuta läbi, palju ma raha kokku hoidsin, kui diisel võtab keskeltläbi 5.2l ja bensiin samades tingimustes ca 7.5 liitrit sajale. Kui ma nüüd selle summa saan kulutada oma lähedaste heaoluks, selle asemel, et see tuimalt bensiinijaama tassida, siis see on minu jaoks väga hea põhjus diisliga sõita.
Kas see tavaline tööl käiv maainimene sõidab samuti 40 000km aastas tööle ja koju? Mul siin üks paneb iga päev kolm km tööle ja kolm tagasi. Auto lähe soojakski sellise külmaga ja hommikul tiksub 20 min õue peal.
Ja teisigi selliseid lähisõitjaid piisavalt. Nädalavahetustel vahel kuskil linna kaubanduskeskuses ka lastega lõbutsemas. Diisliusk on visa kaduma, usk autopidamise odavusse. Diisliga sõidetakse seni, kuni asi töötab, siis tullakse foorumisse hädaldama, et küll ei käivitu, küll sureb välja, dpf umbes, egr umbes, kõik see on kallis, kas saab kuidagi odavamalt...
Lugesin seda teemat huvi pärast algusest peale ja kae imet - diisli skeptikute kogukonda lisandub üha uusi liikmeid. Arvata on, et see ei ole ainult selle foorumi teema lõikes. Ilmselt on mingil ajahetkel tänu tänapäevase diiselauto omamisele (loe: remondile) endale finantsiliselt valusalt haiget tehtud.
Minu rehkenduste järgi tasub diisel sõiduato ära ainult juhul, kui sa ostad selle täiesti uuena ja selle hind ja hooldused on sama suured kui võrreldaval bensukal. Vastasel juhul võib diisel ennast tagasi teenida alles 100 000 - 150 000 km läbimisel ehk sageli peale garantiiaja lõppemist. Ja seda juhul, kui ei tule ette diislile omaste probleemsete sõlmede remontimist. Niisugusel juhul lendab igasugune kokkuhoid kütuse pealt hoobilt kuhjaga kuradile! Diisel kahjuks on tänapäeval kapriisne ja über kalli remondiga elukas, mille mootori sõlmed peavad üksteisega ideaalselt koos toimima. Vastasel juhul võib toimuda fataalne mootori häving enne kui tavaline sinisilmne dumbuserist autoomanik asjast aru saab. Mingil seletamatul põhjusel aga ei esine diisli tüüpilisi probleeme veoautodel. Terve autopargi peale mingeid kõrvalekaldeid ikka esineb, aga mitte midagi katastroofilist. Me räägime siinkohal Euro5 ja Euro6 autodest, eksole, ja läbisõitudest kuni miljon kilomeetrit.
Mingisugune diiselauto paanika on viimasel ajal ikkagi lahti läinud ja seda E-Liidu kõrgemal tasemel. Kindlasti ei ole see tingitud diisli remondi kõrge hinna ja autoomaniku rahakoti paksuse omavahelisest suhtest, see ei ole kõrgeid riigijuhte ja seaduseloojaid kunagi huvitanud. Ilmselt on siin süüdi diislist õhku paiskuvad peenosakesed ja nende mõju tervisele. Ilmselt kuskil teatakse rohkem kui seda teab laiem avalikkus ja et asi on ohtlikum kui me arvame. Kuidas muidu seletada fakti, et kopsuvähk on üks levinumaid vähiliike. Ja seda enda arust tervislikke eluviise viljelevate linnaelanike seas, mitte ahelsuitsetajatest rasketööstuse tööliste hulgas. Elame-näeme, eks aeg annab selles suhtes arutust...
Mina olen skeptik selles mõttes, et ei osta iial endale "180 000" sõitnud kasutatud dislat. Ei ole vaja üllatuspommi istumise alla- ühel päeval oled sarnane hädaline foorumis. Uue võin osta, selle vastu pole mul midagi- hooldan korralikult ja ilmselt ka kestab mõnda aega. Et aga läbisõidud jäävad aastas alla 20 000 ja siiani ostnud teise ringi autosid, siis pole otsest vajadust diisliga ökotada, saab ka 2l rohkem võtva bensukaga hakkama- kuut on soe ja auto kogukulud ei ole sugugi röögatud. Tegelikult üks secondhand diisel õues küll on, aga see vähe teiseks otstarbeks kui igapäevased sõidud.
