Enne seavindi (1väljumine päevas) tulekut on linnasadamast käinud ainult üks veokilaev - Regal Star 2006 suvehooajal. Odav reisilaevapilet ilma kaubaveota on utoopia ning sestap on kõikjal täpselt samamoodi, kui Tallinnas.
Äkki peaks siis tegema hüperloobi hoopis kesklinna ja muuga vahele? Poleks veokatel kesklinna asja ja reisija jaoks pole eriti vahet, kas ta jalutab terminalist laevani 5 minutit või istub selle 5 minutit mingis gondlis. Hinnavahe ei peaks olema midagi meeletut, kuna praegu ehitatakse sadama tõttu ringi tervet kesklinna ning kesklinna suunduvaid magistraale ja ka peale veokasadama kesklinnast ära kolimist ei jääks mereäärne maa kasutuseta, vaid teeniks tõenäolisemalt suurematki kasumit. Tallinna kontekstis on kesklinna liikluskoormus niigi suure probleem kui diiselautod. Sellest ei saa vist üle ega ümber, et praeguse piletihinna juures ei saa reisijaid ja veokaid lahku lüüa, sest reisikorraldaja laevade alatäituvuse riski maksab lõpuks kinni ikkagi pileti ostja.
To Tyrannosaurus_rex: Aitäh video eest, oli tore vaatamine. Teoorias võibolla isegi õige ja veenev. Nagu seda ühelt korralikult el. autode fanboy`de ja entusiastide üllitiselt oodata võibki. Aga ainult teoorias.
Ajapikku on ilmselt kõik asjad tehtavad. Aga pane tähele - ma rääkisin 10-15 aasta kontekstis. Miks 10-15 aastat? Sest europliitikud käivad niisuguseid tähtaegu välja, isegi lühemaid. Ja mitte ainult - ka autotootjad on hoolega särtsuautode suunas sebima hakanud. Ja kujuta nüüd ette el. autode hulga plahvatuslikku kasvu. Kas sa tõesti arvad, et sama kiiresti väheneb vedelkütuste tootmine (ja selle arvelt tekib elektrienergia ülejääk)? Ma ei usu seda.
Ok, oletame et tekib energia ülejääk. Aga kuidas sa selle tarbijani ehk el. autode massideni viid? Kas sa arvad, et praegune võrk kannatab selle lisakoormuse välja (elektrivõrk ei tähenda ainult elektri tootmist)? Kõik need trafod ja alajaamad jne... Arvukad laadimispunktid asutuste, eramute ja kortermajade ees? Ja nüüd kõige tähtsam - mis see maksab ja kes selle kinni maksab? Võrdluseks: kui palju maksab lihtsa poolekilomeetrise liini vedamine suvalise metsataluni? Või tuleb äkki avalikuks mingi Nikola Tesla poolt välja mõeldud ja praegu hoolega varjatud lahendus?
Seega, pean endiselt elektrivõrku 10-15 aasta kontekstis el. autode massilise leviku "pudelikaelaks". Mingitest tuleviku ulme akutehnoloogiatest siinkohal mõtet rääkida ei ole. Kas nad praktikas üldse eksisteerima hakkavadki?
Vaat milline mõttevahetus tekkis diiselautode mõttekuse teemal...
" Volkswageni diisliskandaali paljastanud keskkonnaühendus avaldas uue uuringu, kust selgub, et isegi kõige uuemad ja puhtama diiselmootoriga sõidukid ei suuda reaalsetes tingimustes Euroopa Liidu standardeid täita, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
USA kasumit mitte taotlev Rahvusvaheline Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) viis Euroopas enam kui 700 000 auto ja 4850 mudeli seas läbi heitegaaside testi eesmärgiga anda tarbijatele ning omavalitsusele usaldusväärne ülevaade tegelikust lämmastikoksiidi saastest.
Tulemused kinnitasid ICCT sõnul diiselautoga seotud suurimaid hirme. Isegi kõige kehvemate reitingutega bensiinimootoriga sõidukid ületasid tüübikinnituse piirnorme 1,5-kordselt, samas kui Euro6 diiselmootoriga autod (see on standard, millele alates 2014.aastast turule tulnud autod peavad vastama) ületasid tüübikinnituse piirmäärasid enam kui kahekordselt. Mõned Euro 5 autod ületasid piirmäära 18-kordselt."
miski lakitud küüntega nõukogu kusagil võtab vastu miski ulmelise piirmääruse ja kohe on neid kes endid selle külge põlvitades üles poovad! Kohe tuleb Euro 7, siis 8, siis 9, edasi jääbki eesel või hobune, kui ei peereta.
Üks asi on see, et reaalses elus näidatavad numbrid on midagi muud, mis tüübikinnituse saamiseks vajalikus paberis kirjas. Trumpi kaubandussõja ja VW skandaali valguses on moodne peksta eurooplasi ja diiselautosid - no siis peksame neid. USA turul tehtud samaväärne uuring oleks andnud ilmselt samaväärse tulemuse.
Aga nüüd mõelge hetkeks, mis lugu on nende kasumit mittetaotlevate ühendustega. Testida läbi 700 000 autot - kas keegi kujutab elavalt ette, mis summad selle alla läksid? Inimeste aeg (seda ei tee vabatahtlikud suvevaheajal) ja seadmete maksumus (mis pole just odavad). Selliseid asju ei tehta maailma parandamise eesmärgil, vaid kellegi konkreetsest äri- või poliitilisest huvist lähtudes, sest see on kallis lõbu.
Lakitud küüntega nõukogu kusagil Brüsselis või Strasbourgis ei langeta ühtegi, ka kõige imepisemat otsust niisama, kõhutundest lähtudes. Iga otsuse silbi taga on meeletu maht lobbytööd, kus iga tootja ja poliitik üritab otsust enda kasuks kallutada. Eesti ja eesti ettevõtted on lihtsalt nii väikesed, et neil puudub reaalne jõud midagi seal muuta - selleks on raha vaja - ja väga palju raha.
Õnneks on klassikalistel autotootjatel vastavaks eesmärgiks natuke raha ja piisavalt kogemusi, et võib-olla saame oma elu tasakaalus maailmas ära elada ja surnuaiale viiakse ikka autoga, mitte hobuvankriga. Oma laste puhul ma enam selles nii kindel ei ole, aga eks neil ole aega elada ka :)
oma laste tuleviku kujundame meie täna, seega pole siin midagi viriseda, et igalt pool pigistatakse- tahame, et lapsed hästi elaksid või ei?
ühelt poolt raha, teiselt poolt maailma päästmine, mis vahel tundub ka liigagi rahaga seotud- ei meiesugused siin lõpuni aru saa, mis maailmas tegelikult toimub. üks muidugi selge- võimul on raha.
Lapsajakirjanik on lihtsalt jätkuvalt suures vaimustuse elektriautodest ning toimetaja kahjuks ei viitsi tema tekstide sisusse süveneda. Keeletoimetamisest me ei räägigi.
"Porsche on siiani pakkunud diiselversioone ainult oma neljaukselistest autodest nagu näiteks Panamera."
Tegu on otsese valega, sest Porsche toodab kõige rohkem siiski viieukselisi autosid, millest omakorda enamus on (linna-)maasturid.
Porsche kodumaal pole autod sageli 5-ukselised, vaid tagaluugi olemasolu või puudumine on määratud sõiduki tüübiga: Kombi/ vs. Limousine, või siis kirjutavad uste arvuks 4/5 .
need elektriautod võivad olla ju toredad aga need vajavad taristut, kui nende kasutajaid saab olema 10-neid tuhandeid. ei ole ju mõeldav, et laadimiskohta otsi tikutulega taga.... igal kodanikul ei ole oma eramaja, kus sõidukit laadida. küsimus, kui palju sellise taristu väljaehitamine maksma läheb ja kes seda finantseerib. eks lähemad 3-5.a näitavad, millised lahendused tootjate poolt rohelise tule saavad. selge on see, et üleöö ei keelata siin midagi ära - kes selle kinni maksab, EL -s on niigi keerulised ajad seoses immigratisooni jms teemadega, näha on, et liikmesriigid hakkavad jõuliselt vastu Brüsselile. vbl tõesti ei saa sõita 10.a vana diisliga Pariisi südalinna 2020 aastal aga meid eestlasi see ju ei puuduta või siis ehk üksikuid meie seast. EL-s tervikuna , sh selle vaesemas ja hõredamalt asustatud osas ei kao need diislid enne 2030.a kusagile, vbl mõni roheline linn keelab ära aga sellega asi ka piirdub. Meie siin Eestis ei peaks sellistel teemadel kobisema, nagunii suurriikide turud ja sealne nõudlus panevad asjad paika. me ju võime hüüda aga öeldakse, et las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi. Meie oma 1,3 miljoni elanikuga oleme võrreldavad mõne suurlinna eeslinna osaga. Tegelikult on ju hea, kui vanad suitsevad korstnad, mida omanik nagunii korda ei tee,vaid sõidab kuusakoskisse ühel päeval teedelt kaovad. Uusi ei oska kommenteerida, küllap nad nõuetele vastavad, muidu vaevalt tüv-i läbiksid. Mingit trumpiaegse usa raportit ei tasu puhta tõena võtta, see riik vastandub täna kõiges Euroopaga ja vist kogu maailmaga ning näeb ainult oma materiaalset heaolu. Prioriteet on, kuidas kasvatada usa autode eksporti. Eriti huvitav on, et riik -USA, mis taganeb maailma kliimaleppest, jahub EL-s toodetud diislite kallal.
Saksamaal läks möödunud kuul el.mootoriga autode (elektrilised+hübriidid) müügiarv diislitest mööda. CNG ja H2 autode müügid jätkuvalt tühised 0,2% ja 0,3%.
Olen eelnevalt omanud mitut diislit. Pärast surugaasiga sõitva auto ostmist ei taha enam ühtegi diislit. Jah, diislil on suurem vääne aga see on ka ainus eelis. See on minu arvamus ja ei pruugi kõigile sobida.
Meie autoturu suurim probleem on see, et müüakse ainult diiselpanne. Nagu sellest vähe oleks, siis suure tõenäosusega on tegu veel vaese pereinimese universaaliga. Olid ajad, kui turg uppus manuaalkastiga autodest, kuid tänapäeva uus haigus on diisel. Murevaba sisepõlemismootoriga autot tahad, siis ainuke võimalus on see importida või esindusest uus liisida, kui vahendid piiratud.
Varsti räägivad kõik juba hübriidiuputusest.
Mida seal 6,0l hooldada on, need(ja analoogid) on praktiliselt elementaarmootorid, ilma igatsugu tänapäeva roheliste juradeta...
Ja kui just ei teki kiusatus LPG peale minna siis on ressurssi nii et tapab...
R4 suure auto peal on vaid häiriv. Paberil kw ja nm on justkui, kuid reaalselt sõites see ei kajastu. 2t+ kaaluga auto on mõnus liikuda kui vähemalt 6 silindrit kapoti all. Bensu puhul pigem v8, sest kütusekulu vahe ca liiter(vs 6 silindrit)aga dünaamika teine maailm.
Dünaamika pole tegelikult üldse oluline. Dünaamika on oluline rallisõidul. Tavaliseks kulgemiseks on 2 liitrine mootor maa ja ilm ja veab vabalt ka veel paari tonnist haagist järel. Ning kütust võtab seejuures ka vähemalt mitu liitrit vähem 100 km peale kui 3 liitrised õnnetused.
Mis sa sellest diislist hooldad kui katki läheb. Kui klapid peas on, siis õli lisamine ei aita kahjuks. Iga mootor tahab teinekord remonti saada.
Töökorras püsivad need, mida on korrektselt hooldatud ning seda saad teada ainult eelnevate omanike käest. Seda, kas nad ka tõtt räägivad pead vaatama kohvipaksu pealt ise.
# Töökorras püsivad need, mida on korrektselt hooldatud ning seda saad teada ainult eelnevate omanike käest.
# Seda, kas nad ka tõtt räägivad pead vaatama kohvipaksu pealt ise.
Siin on lihtne valem: mida vähem eelnevaid omanikke ja mida kauem on auto olnud viimase omaniku käes, seda suurem tõenäosus on saada tõest infot. Kui auto on vahetanud omanikku paar nädalat tagasi, siis reeglina pole hooldusajaloo küsimise peale mõtet oma aega kulutada.
Millega linnas taksot sõidetakse? tänapäeval ei sõida ükski takso pool milli läbi- ruunatakse seni kuni veel otseselt pudenema ei hakka ja siis võetakse järgmine ehk siis 200 000 ja müüki.
Üldjuhul 5-silindriline 2,4 l on neil. KW-d sõltuvad aastakäigust, 120-147. On küllaltki pommikindel mootor. Pole ka ülemäära janune oma väändevõimekuse juures. Küll aga auto ise kipub elektrivigadega hädas olema. Nelivedu ja automaatkast on ka kapriissed. Kui see ei hirmuta, siis norm auto v.a. see, et enam aastaid ei toodeta. Huviline leiab volvo foorumist lisainfo.
Mootor koosneb tänapäeval kahest osast- plokk ja sinna juurde kuuluv koos kolbide ja muu rauaga ning kogu seda plokki ümbritsev hunnik kola, mis need kolvid töös peab hoidma. Kui raske raud veabki välja suure läbisõiduni, siis muu kolaga seotud jamad on tänapäeval kõikidel diislitel üsnagi ühte auku ja siin pole ühegi tootja puhul võimalik rääkida töökindlusest- mingil hetkel hakkavad need jamad peale ja siis hakkadki sajalisi luhvtitama.
See 2,4 oli üsna töökindel esimese põlvkonnana, pärast hakkasid suuremad jamad nagu näiteks hülsi mõranemine ja jahutusvedeliku segunemine õliga. Selliseid asju juhtus, muidugi mitte kõigiga. Mõttetu on otsida töökindlat diislit, sest kui kuskil 90ndatel selline ka oli, siis tänasel päeval enam selle mootoriga autot ei leia või on mootor lõpuks siiski surnuks aetud. Ei kesta ükski neist igavesti. Täna on hea kui mootor 300 000 ilma suuremate probleemideta läbi sõidab, aga osta mingi 280 000 sõitnud diisel ja loota, et lased järgmised 10a muredeta, on lollus.
Ma natuke oponeeriks. Eks igasugu asju võib ette tulla aga 2,4-sel ma ei tea ploki mõranemisega suuri probleeme. Küll aga esineb sellist probleemi uuematel (alates 2015) 2,0 volli mootoritel. Seda siiski xc70-l kasutada ei jõutudki. Kuid kui lugeda xc90-e kasutajate kogemusi siis on pragunemisi ette tulnud. Ilmselt on plokk lihtsalt liiga ''õhukeseks viilitud'', samal ajal jõudu on neil rohkemgi, kui vanal mudelil.
Ära ei tasu unustada seda, kus ja mis tingimustes masinat kasutatakse. Diiselmootor EI OLE linnatingimustesse sobiv. Kui ikka külma mootoriga foorist foorini täie koormusega tõmmatakse, ei need probleemidki end oodata lase.
