to huvitav? Ära hullu pane, diisliga ei ole sellise väikese läbisõiduga midagi teha, ainult peavalu saad omale kaela, kuna linnavahel töristamine teatavasti tahmab ära.
valerkale. tegelikult tuleks teema teha ka nendest länkarite,cayennide ja touaregide mõttekusest.lääne-euroopas näeb selliseid peldikuid ülimalt harva.peab ikka olema eriline ahvimõnu sellistega kusagil kaubanduskeskuste parklates manööverdada.seal kohtab neid kõige tihedamini
Siin on palju laenuorjade juttu. Diisli võtavad mitmed juba sellepärast, et ettevõtte kütus ja oma auto kütus tulevad samast londist ning 0,7-0,8 EUR liitrihinnaga kui palgarahaks taandada.
Diisli lagunemist ei oska oma kogemuste põhjal eriti hinnata. Ma sõitsin ühe diiselautoga 620 000, mootoril polnud häda midagi. Ca 300 pealt panin uued klapisääretihendid. Siis müüsin külapoistele ja need oskasid ta 20 000-ga niimoodi ära hoorata, et autot sellest enam ei saanudki. Tehnika tegelikult lolle ei salli.
Tavalistest hoolduskuludest arvestasin vähemalt igal sügisel uued eelsoojendusküünlad (ca 10 EUR tükk) , kütusefilter (sama palju) ja õli mahtus karterisse ka vist 1-1,5 l rohkem kui sarnasel bensiiniautol. Ämbrist ei tankinud. Kui sellised kulud hingeldama võtavad, tuleks transpordiliiki vahetada.
Bensiiniauto põhiliseks veaks peetakse ühte lisanduvat ja üsna kapriisset süsteemi (süütesüsteemi). Vanadel bensiiniautodel oli vennad kogu aeg lapiga jagaja kaant puhastamas ja uuematest on tuttavad saatuse irooniana jäänud tee peale just mingite süütepoolide või moodulite rikete tõttu. Volvo oli neil ja Saabidel läks samuti süütepoole nagu leiba.
Kui diislit vaatama hakata, siis peale sakslaste ja prantslaste keegi kiirekäigulisi sõiduautodiisleid ehitada ei oskagi. Kui üritatakse, kukub välja nagu traktor (jaapanlastel) või eht porno (USAs).
Kui väidetakse,et diiselmootor on kuradist ,siis soovitan kõigil lugeda maidu veerust kuidas suhteliselt moodsate bensumootorite omanikud ülevaatusel kõikvõimalike näitudega hädas on. Minu veerandsada aastat vana maastur andis viimasel ülevaatusel näiduks 0,5. mida uuem ja keerulisema ehitusega seda rikkealtim on mootorja tema lelektroonilised lisaseadmed aga liisingumaksete kõrval raha hoolduseks paljudel enam ei jagu.
Pealgi kui võtta maanteel reas maha tuhatkond autot ja mõõta tegelikku saastet sõites, pole eriti kedagi, kes julgeks tulemusi välja pakkuda.
Läbisõitude numbrid ja jutt selle juures muutuvad üha ulmelisemateks! Algul keegi sõitis 200K km, siis keegi 350K ja nüüd juba 620K km. Ja (üllatus-üllatus) seda kõike ilma suuremate probleemideta!!!
Äkki lisaks juurde mis autost jutt käib. Mark, mudel, aasta. Lisaks argumentidele natuke rohkem kaalu ja laiem üldsus saaks ka silmaringi laiendamise mõttes teada mis need ulmehead autod on. Muidu hakka või vägisi arvama, et jutt käib kogematta Scania-Volvo-DAF kaliibriga raskeveokitest...
etyvjdmk - suur riik, suured sõiduautod. Ford 7,3; Chevy 6,2, Dodge 5,9 jne
Neist küll ühtegi endale ei taha.
Grandmaster - 97 aasta 81 KW Passati mootor kannatas 620 000 silmad kinni ära. (389 AMD) Pärast ostsin ta puhtalt emotsiooni mõttes osta.ee oksjonilt tagasi.... numbri ja ämbri jätan vist endale, ülejäänu võid ära osta kui sul niisuguste autode vastu sügavam huvi on.
Ok, võtame näiteks Dodge või õigemini Cumminsi 5.9. Mis kriteeriumite alusel peaks see otseses mõttes traktori mootor olema üldse võrreldav "kiirekäigulise" diiselpassati mootoriga ja mis põhjusel täpsemalt peaks seda mootorit oma töömasinale mitte tahtma või lausa pornoks kutsuma?
etyvjdmk - sellel põhjusel, et ameeriklased on täiesti tõsimeeli üritanud taolisi monstrumeid sõiduautodele panna ja ilmselgelt põhjusel, et midagi mõistlikumat ei taheta või ei osata teha. Kunagi olid Oldsmobile diislid (+ Buickidel, Cadillacidel, Chevydel) osad sama suured, osa 4.3 liitrised - no anna jumal kannatust, see mootor kaalub ise juba pool tonni. Kogu USA diiselsõiduautondus on onanism, mitte töötegemine.
Mingi töömasina peal selline Cumminsi 5,9 diisel võib asja eest olla kui kaal ei häiri. Statsionaarsed kompressorid või ekskavaatorid kus mootor täidab osaliselt vastukaalu rolli tulevad kohe ette.
Kolmas ülesandepüstitus on et viime 1,5-2 tonni kaupa ühest kohast teise. Dodge Ramiga seda teha on efektne vaadata kuid mujal maailmas on efektiivsemaid lahendusi. Mis iseenesest ei tähenda, et USa pikapindusel andunud fänne poleks.
siinsed kirjutajad ei saa iial aru ameeriklaste ellusuhtumisest. ütles ka trump- make america great again. ameerika- see tähendab suuri asju, mitte japside mikromootoreid. olude (kütusekriisi) sunnil said eurooplased ja aasialased seal kunagi kanna maha, kuid ameerika pole kunagi hüljanud oma suuri mootoreid- loevad suured kuubiktollid, mitte pisikesed liitrid.
... - jah, kütuse hind samaks kui USA-s , siis võib rääkida. Seni on kogu see great-temaatika Eestis üksikute fanaatikute pärusmaa. Ma pole seda mammutteemat päris üksipulgi lugenud kuid vähemalt tundub, et juttu on diislite mõttekusest igapäevaautodena , mitte hobidest.
Üldiselt on tunne vastastikune, sest USA oksjonitel makstaks igasuguse Reichi-kola eest ulmehindasid ning tüüp, kes Porschega (olgu või Kajann) burksibutka ette sõidab võtab tervel järjekorral põlved nõrgaks. Siin on see mingi kipsimehe regi:)
Grandmasterile: siin teemas on kõrvuti autod veidi täpsemate andmetega, pildid reaalsest visuaalsest kulumisest ning läbisõidunumbrid. Täiesti neutraalselt nii diislite kui bensiiniautode puhul. http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=90386
#Enamus inimesi ei taha sõita 20 aastat vana 1000.- autoga, teadmata kas see
#jõuab puntist a punkti b ning reedr õhtuid sisustada garaazis auto kallal
Sellest saan aru, et on inimesi, kes ei taha. Aga mis garaazhi ja punktistpunkti jõudmise huumor sellele järgneb? Kui selliseid probleeme esineks, siis ilmselgelt teeks inimene elus teistsuguseid valikuid. Minul näiteks sai garantiiajal teelejäämistest kunagi kõrini ja just punktist-punktini teinud auto24 eksisteerimise algusest peale perega autoreisid Euroopa kaugematesse nurkadesse just nimelt kas uunikumidega või lihtsalt vanade autodega. Just sellepärast, et ma ei taha jääda teele ja mida lihtsam on auto tehnilise poole ehitus, seda kauem need sõlmed reeglina ka kestavad ja seda lihtsam on kõiki probleeme ennetada (ja vajaduse tekkides ka remontida). Diisel või bensiini ei olegi otseselt oluline, ühel on ühed ja teisel teised eelised. Ja mida lihtsam auto, seda vähem puudusi ja sageli ka seda parem teetunnetus ning mugavam sõit (st väsitab vähem, linnas pole oluline, küll aga 1000km+ sõidupäevade puhul).
Ei taha keerata teemat uus/vana jutuks, aga eelpool kirjutatu on üks peamisi põhjusi, miks ma ei julge juba ammu osta uusi autosid. Kui mudel (st antud tehnikakooslus) on olnud tootmises juba terve igaviku, siis julgen osta ka vähesõitnud autot (ostnud ka alla 20tkm), aga kui on midagi vähegi kahtlast, on turvalisem minna kuhugi Vahemere või Põhja-Jäämere äärde pigem pool miljonit sõitnud autoga, sest tehnika, mis töötas siiani ja mida oli siiani ratsionaalne (loe: mõttekas) üleval pidada, toob tõenäoliselt kenasti koju tagasi ega üllata, sest pool miljonit on paarikümneaastaste autode puhul just selline läbisõit, kus salongi kulumine eriti veel välja ei paista, tehnika kulumisest pole üldse mõtet veel rääkida ja lastehaigused on selleks ajaks nagunii kõik välja tulnud ja kõrvaldatud. Auto ise ei peagi seejuures veel väga vana olema, mu jutu kinnituseks olgu kasvõi need endised taksod, mida paar-kolme aasta vanustena just 400-500tkm läbisõiduga siia idablokipiirkonda massiliselt kerituna sisse veetakse.
#Ja kirjutan kahel käel alla Grandmaster B ettepanekule vaadelda käesoleva sajandi
#ja eelmise sajandi diiselautosid eraldi. Tehnika on selle aja jooksul nii palju arenenud
#ja autod ise vananenud, et neid kõiki ühte patta pista mitte kuidagi ei sobi.
Ei kirjuta alla päriselt sellisel kujul, kuna sajandivahetus ei erista erinevaid põlvkondi, auto omamise põhjuseid ega peegelda ka turuhinna sisulist poolt. Pean silmas näiteks seda, et Ford Scorpio odava hinna põhjuseks on tavaliselt rooste, kuid mitmed uuemad DPF-ga commonraildiislid on jõudnud juba samasse hinnaklassi nende Scorpiotega, kuna tervikuna sellise auto ülalpidamine on niivõrd kallis, et neid teadlikule ostjale polegi võimalik müüa ning müügiprotsess tähendab sisuliselt ullikese otsimist, kes läheb uue aastaarvu õnge ning loodab naiivselt, et kui auto on hetkel tehniliselt korras, et siis ongi sellega võimalik aastaid muretult sõita, keregarantii veel kestab jne. Selles valguses on ka mõistetav, et vanakooli prillikivi diislite eest makstakse tänapäevalgi summasid, mille eest saaks osta omale tulitera ja garantiid omava natuke väiksema klassi auto (mis mahukuselt ei pruugigi eriti alla jääda).
Aga tõsisemalt MÕTTEKUSEST rääkides jagaks ma bensuautod nii:
- vanakooli uunikumid, mille läbisõit kapremondita jäi sinna 100tkm suurjärku
- youngtimerid, mille kraburaatormootorid kestsid muretult juba sadu tuhandeid, kuid mille hoolduse hulka kuulus paratamatus, et vähemalt korra aastas pidi karbussi puhastama ja klappe reguleerima (kokku vaid poole tunni töö, aga tegemata jättes fataalsed tagajärjed, hipsteritele mittesobiv;)
- viimase otsa kraburaatormootorid, mis on ühed muretumad mootorid vast läbi aegade üldse
- esimese otsa (kapriisne mehhaaniline) sissepritse
- lihtne 8V hargpritse, mis oli tavaliselt juba ka katalüsaatoriga, sõitis kapremondita miljoni km ligidale ja tänu OBD2 eelsele diagnostika keerukusele on samuti läbi aegade muretumaid mootoreid eeldusel, et auto omanik mõistab ise kapoti all toimuvat või omab väärt ihumehhaanikut
- kõik, mis on eelnevast keerulisem, reeglina juba neljaklapitehnika mootorid (sh erinevad muutuvad klapiajastussüsteemid, GDI, hübriidid jpms)
- eraldi tuleks vist tuua välja ka tänased olematu litraazhiga (bi)turbomootorid
Ja nüüd diislitest:
- meh. pumbaga vanakool (nn igiliikurid)
- elektrooniliselt juhitavad otsepritsega (tavaliselt turbo)diislid
- commonrail turbodiislid
- kõik, mis on eelnevast mingil moel veel keerulisemaks aetud (biturbo, DPF, hübriidid, moodsad mikroturbodiislid jne)
Kõigil neil diislipõlvkondadel on siiski terve rida ühiseid probleeme, mis ei sõltugi niiväga põlvkonnast, vaid tangitavast kütusest. Näiteks see igasügisene keberniit, et enne läheb meil külmaks, kui talvine diisel jõuab tanklasse ja ei saa kodus paaki täis panna, kui plaan sõita põhja, kus hommikune käivitus tuleb teha vbl -40 juures. Bensiinimootoriga selliseid probleeme pole ja mitte sellepärast, et sinna 1000km kaugusele jõudes pole kunagi veel peaaegu pool paaki kütust alles:)
See klassifitseerimine on kindlasti igas mõttes vaieldav, aga püüdsin lihtsalt illustreerida, et kui jutt käib vastupidavusest või töökindlusest, on väga raske tõmmata siia mingeid aastaarvudega määratletavaid piire. Piirid tulenevad pigem just sealt ostja maitsest, et kes ostab märki, kes välistab kandilised autod, kes tahab auto väljalaskeaastaga mahtuda liisinguorja kriteeriumite alla jne.
Ja ega ka reaalne töökindlus ei sõltu ainult põlvkonnast, vaid ka sellest, et mingi konkreetse mootoriga pakuti ainult näiteks mingit äärmiselt ebatöökindlat automaatkasti (nt Volvode puhul vanemas otsas 300 seeria variaatorkastid või uuemas otsas XC90-te biturbobensumootorid) - teadlik ostja välistab, ignorant kohtub probleemiga tõenäoliselt veel enne 100tkm läbimist selle autoga, samal ajal kui teine kärutab tehniliselt erineva analoogiga üsna muretult miljoni maha ja siis foorumis käib pärast nugade teritamine, kus mõlemad räägivad reaalsest kogemusest, mis ühel oli super ja teisel erakordselt sitt. Nii ju ongi.
Aga sellest kõigest sõltub otseselt ka mingi auto pidamise mõttekus, kusjuures point pole autos, vaid omaniku ootustes ja teadlikkuses. Sellepärast ma vaatangi iga pimesi uskujat või argumenteerimata vastuvaidlejat kui pealiskaudset ignoranti, kes ei oska, ei taha või keda ei huvitagi, et kogu maailm ei vaata autosid temaga sama mätta otsast.
Teema pealkirjast lähtudes ei olegi diisel auto soetamine ja pidamine enam mõtekas. Rootsis tahetakse 2022 aastal kesklinna piirkondades diisel autoga sõitmine keelata. Kasutatud diisel autode hinnad on Rootsis langenud juba 19%.
Maa piirkonnas on veel mõtet diisel autot pidada. Meil eestis ei ole kaugel see aeg millal piiranguid hakatakse kehtestama diisel autodele vähemalt suuremates linna keskustes.
no siis on oodata, et varsti on meie turg vanu rootsi dislasid täis. küll mõnedel siis rõõmu palju- saavad oma vana diisli uue vana vastu välja vahetada.
Meil Eestis on eelpoolhoiatatud stsenaariumile vähemalt kaks poolt- ja kaks vastuargumenti.
Poolt:
1) meie diiselautopark on tõesti oluliselt vanem kui Euroopas ja tihtipeale tehniliselt mittekorras (DPF väljavõtmine on osa sellest)
2) eestlasele on ikka kombeks täita Moskva või Brüsseli korraldusi saksa täpsusega ja siis oma lojaalsuse demonstreerimiseks igaks juhuks natuke rohkem
Vastu:
1) meil lihtsalt ei ole linnu, mille keskuses diiselautode liiklust piirata. Meil on üks maailma mõistes linn (Tallinn), ülejäänud pole sedagi
2) teha autolembeses Eestis otsus, mille tagajärjel autode hinnad langevad 20% (rootsi näitel) on seda teinud poliitikule poliitiline enesetapp (hea, kui päriselt maha ei lööda)
Ja veel - kes seda väljamaa keelt paremini mõistab, võiks öelda, kas Euro 5 diislid lubatakse edaspidi Stokholmi kesklinna sõitma või neid ka enam ei lubata?
Soovitan ajakirjanduse uskumise asemel reaalseid Rootsi diislite hindu võrrelda. Tegu on vanusest tuleneva langusega mitte kütuseliigist tingitud langusega. See kas kesklinna diisliga saab või mitte ei oma mingit tähtsust, sest paljud linnad tahavad autod üldse kesklinnast eemale saada.
Keelustada on võimalik mitut moodi, ei pea olema kõik linnad korraga. Tallinnas võiks selle asja plaani võtta küll aga vaevalt. Aasale ju alles liisiti naastudega diisel Volvo. Ei tea, kas laseb nagu õige eestlane nendega oktoobrini ja siis uued.
Rootsis otsustati ära, et linnades tohib kehtestada tsoonid kus on lubatud sõita vaid teatud autodega. Samuti olevat enam-vähem selge, et vähemalt Stockholmi tsoonid tulevad.
Ülejäänu on esialgu suuremas osas hüsteeria.
Praegult on samuti tsoonid kuhu mingi Euro4 furgoonirondiga ei tohi tulla kartuleid tooma ja keegi ei tõtta sellepärast veel autot müüma. Pealegi kukuvad vanade autode hinnad alati kui majandusel hästi läheb, uusi ostetakse ja kasutatud kätte kipuvad jääma.
marita57 - üleüldiselt on Euro6 ikka kindla peale minek, vähemalt siis kui 5 aasta pärast veel sama autoga tahad sõita. Mõnes tsoonis võib olla lubatud ainult elektri või gaasiauto jms. ja Stochkolmi tsoone praegult küll keegi paika pole joonistanud. Tallinnaga võrdluses võib-olla pannakse, et vanalinna tohib ainult elektriautoga sõita ning on rohelised rahul ning Brüsselis linnuke kirjas.
Tundub, et on väga palju inimesi, kes on kindlalt, kas bensiini või diisli usku ja tegelikult ei arvuta läbi seda palju 2 võrreldava auto pidamine neile maksma läheb. Kõige lihtsam viis enda jaoks arusaadava tulemuseni jõuda on mõtle läbi mitu km aastas sõidad, mitu aastat autot kasutad ja uuri välja mis maksavad korralised hooldused ning milline on auto jääkväärtus siis kui sa seda müüa tahad. Sellisel juhul saad 2 võrrelda auto puhul vaadata, kas kütusesääst tasub ära või mitte.
Kui esimese arvutusega jääd plussi, siis kasutatud autode puhul tuleb arvestada lisaks ka sellega, et diisel võib vajada väga kallis remonti - näiteks vana hea tahmafiltri vahetus, pihustid jms ehk probleemid, mida bensiinimootoritel väga ei esine. Selge on see, et diisel on kasulik eelkõige siis kui sa tõesti autoga palju sõidad. Kui aga läbisõidud on väiksed (a-la 10 - 15 tuhat aastas), siis on väga küsitav kas sa lõpuks ikkagi rahaliselt võidad ja kui võidad, siis kas see kokkuhoid oli sinu jaoks märgatav või mitte - see kõik sõltub rahakoti paksusest.
See selline kellel ema, kellele tütar teema.
Uue auto ostu puhul:
Kui aastane läbisõit 10000 km piires, siis osta väiksem bensiinimootoriga auto, mitte keerukas ja kallis auto. Nii oled kindel, et kõik kestab ja saad muretult sõita. Kütuse kulu ka mõistlik.
20000 km ja edasi osta diisel. Selline läbisõit näitab, et sõidad tihti maanteel, mis sobib rohkem diislile (mootor saab üles soojeneda, LNT&DPF põletused toimivad regulaarselt, EGR ei jää kinni jne).
Kui muidugi raha on palju ja vahet pole kui iga elektroonilise lisavidina veateate peale pead esindusse minema, siis osta mis tahad :). Elektriautod on väga head täna. Kõik ikka rahakotis kinni.
Kui eelarve on ca 10000 €, siis soovitatav veenduda mille ostad. Tee korralik taustauuring, uuri milliseid tüüpvigu võib olla väljavalitud sõidukil. JA lähtu jälle läbisõidust. Pole mõtet diislit osta, kui niisama tossutad 10000 km linna vahel. Külm diiselmootor võtab sama palju kütust kui 1,6 vabalthingav bens, ning linnavahel jõuavad mõlemad võrdväärselt punktist A, punkti B.
Kui tahad maanteel aga mõnusalt podistada ja omada madalapöördega väänet, siis vali diisel.
Kes praegu veel oma diisel auto eest mõistlikku hinda tahab saada on mõtekas see kiiresti maha müüa ja osta bens-gaas või hübriid. Varsti kogu euroopas ei taha neid diisel autosid enam mitte keegi ja lähevad vanametalli. Aafrikas ka nõutud rohkem bensiiniga autod.
TO oeh: aga kui uus vs vana ostuargument pole mitte rahaline vaid eelkõige emotsionaalne, miks siis peaks mingit teist omadust (nt kütusekulu) hakkama emotsiooni asemel hoopis rahasse ümber arvestama? Seda enam, kui emotsioonist tulenev kuluvahe on nagunii (kümnetes(kordades)) suurem kui kütuseliigist tulenev kuluvahe?
Isegi Fail Baltika äratasumist müüakse rahvale juba pikka aega maha kui loodussäästlikku lahendust (seda ju läbi soode hiigeltammide ehitamine ongi, selleks täitematerjali kaevandamine jne), kuid puhtalt rahasse arvestades on see kahjumlik ega püütagi jätta kellelegi muud muljet.
Saksa diisel osta siis sellega küll keeruline üldse võitu jääda, auto enda hind kukub juba sellise kiirusega. Oma osa sellesse annavad ka välismaalt toodud autod, mis siin alati turu odavamas otsas figureerivad. Samuti on läbi ajad, kui bensuka soodsamalt kätte sai ja suure mootoriga asjad veel eriti poolmuidu. Kuigi Baltikumis see trend veel praegu jätkuvalt kestab ja jõuab siia mõne aastase hilinemisega aga Kesk-Euroopas on asjad juba mõnda aega vastupidi.
mõttetu teema. diisel tasub igas asendis end ära! mina põristan oma dieselmasinaga edasi kuni lõpuni! bensukaid jagatgakse tasuta aga keegi ei taha n'ha neid suuri bensuarveid! bensukate lõpp ons kindel. ple mõtet kalli tootmisarve pärast jama toota kui saab hoopis lihsamini dislat toota. maavarad nagunii lõppemas .milleks neid raisata! dislat saab soodsalt edasi toota kui maavarad lõppenud. rapsist. ammendamatu maavara. bensiini ei ! ple mõtet. Saksa diiselmasin ongi ainus mida osta kõlbab. muu lihsalt ei kannata suuri läbisõite! samas bensukad ei kannata üldse sõitmist kuna rahakott kukub uluma sellepeale! dieselmasinaid ei saa ka ära keelata. uute tootmist ehk saab. mul naguniigi poogen. uusi masinaid ei taha nähagi. puhas pullikaka ned kõik! põristan oma pommikindla saksa pressiga edasi ja bensukamehed pandagu üldse maksu alla- maavarade raiskamine ma ütlen!
Pikas perspektiivis on selge, et kui diisleid ei suudeta muuta puhtamaks ja keskkonnasõbralikumaks, siis nad hakkavad oma populaarsust kaotama. Ilmselt ei juhtu see siiski 3-5 aasta jooksul aga paljud Euroopa suurlinnad on rääkinud alates 2025 keskklinnas diiselautode keelustamisest. Ma ei imestaks kui meie "roheline" Tallinna linnavalitsus ka sellisele mõttele tuleb ja siis oleks küll vähemasti Tallinnas elades diislit mõttetu omada.
Diiselautode keelustamise või nendega liikumist piiravate otsuste üle ei tasuks kellelgi eriti elevil olla, sest kui diislitega ühel pool, siis siirdutakse kohe bensiinimootoritega autode kallale. Vaadates, kui kallid ja ebaefektiivsed on hübriidid ning veel kallimad ja armetumad elektriautod, siis ei maksa sündmustest ette tormata. Las uued tehnoloogiad arenevad lapsekingadest välja ja alles siis võiks eelmisi kokku tõmbama hakata.
# Ma ei imestaks kui meie "roheline" Tallinna linnavalitsus ka sellisele mõttele
# tuleb ja siis oleks küll vähemasti Tallinnas elades diislit mõttetu omada
Bensukad ei kao veel kuhugi sest neid annab veel puhtamaks ajada. Diislitega on asi nutune sest neid enam puhtamaks ei aja. Ega muidu Volkswagen tehases susserdama ei hakkanud heitgaasi näitudega. Ennast jätab külmaks diisli või bensuka kaotamine või ka näiteks maksustamine. Enda suures pereringis on kasutusel veel ainult 2 bensukat ning ülejäänud on hübriidid, nii sõidukad kui ka maasturid. Kui nende kahe bensuka liisingud läbi saavad siis asemele tulevad ka ilmselt hübriidid. Suur kiusatus on üheks liikuriks elektriauto võtta aga kuna nende läbisõidud ühe laadimisega on nagu on siis...aga mine tea. Kui toimub mingi arenguhüpe elektriautode seas siis why not. :)
Ma ei ole tegelikult põline diislite vihkaja sest olen neid ka ise omanud. Aga kuna meil on diiselautode buum ja suur osa, kui mitte öelda enamus on korrast ära ja loodust saastavad siis ma ei toeta seda klubi mingilgi määral.
Naljakas on lugeda et on bensukate leer ja on dislameeste leer. Aga mis on teie argumendid ühe või teise poole peal barrikaadidel võidelda. Minu argument ongi see et need populaarsed korrast ära kasutatud diislid reostavad. Kui tänapäeva lapsed on juba iga asja peale allergilised sest toit on nii keemiat ja saasta täis topitud, siis miks peaks ma toetama vastutustundetuid dislamehi kes vaatavad kuidas odavamalt saaks kaasinimeste terviste arvelt, oma disla torud tühjaks lüüa.
Saastavad ka bensukad kui nad on korrast ära aga mitte nii kahjulikult kui diislid.
Tervitused punase Honda civic sedaan bensiin 1.6 vTec juhile, kelle sumpast tuli sellist odööri et silmanägemine hetkeks ei võimaldanud ventilatsiooni siseringile lülitamast .
Kas peame jätkama väärtusliku põllumaa "raiskamist" diisli tootmiseks? Las toidulauale kuuluvad põllusaadused kadugu maamunalt, kuna mõned nõuavad oma diislit?Maailma rahvastik aina kasvab ja me ei saa raisata põllumaad mingi diisli tootmiseks. Mõtle veidi kaugemale kui endast ja oma diiselautost.
lapsed ükskord maha! Ega see üksteise kõride närimine ei muuda midagi. Hetkel jäävad nii diisel - kui bensiinimootor. Kui kaovad siis kindlasti peaaegu korraga, aga sinna on veel pisut aega.
Mis argumente ikka oodata. Põhiargument on olnud ja on ka praegu see nähtav tahm ja tuntav hais. Nüüdseks juba teab pea igaüks, et diisli heitgaasides kõige ohtlikumad osad on üldse silmale nähtamatud. Rohkem argumente polegi vaja lisada. Kütusekulu ja muud kulud ei ole otseselt olulised, sest need puudutavad ainult omaniku.
Kui nüüd lisada, et täiesti uued ja euro6 taseme diislid ajavad tagant välja kümnetes kordades rohkem mürki kui peaksid. Ei aita väga ka see adblue olukorda parandada. Mis veel vanematest ja vanadest ning veel enam kastreeritud eksemplaridest rääkida.
Kui diislitega sõiduauto tasemel jätkata siis tuleks midagi ettevõtta hoopis kütusega ehk see peaks saama puhtamaks, et seeläbi ka heitgaasid oleksid puhtamad. Pole ju võimalik lõputult uusi seadmeid jäädagi lisama, mis nagu korduvalt tõestatud, suudavad nõutud numbreid ainult laboris pettuse teel näidata.
Diisli buum on jõudnud siia tänu Vanale Euroopale, kus maksusüsteem on ammusest ajast soosinud diisleid ehk väiksemad maksud. Praeguseks on küll ainult paar riiki vist tunnistanud, et see on olnud viga. Auto ärimehed(ja -naised) muudkui aga toovad neid siia juurde. Meil ju siin pole makse autole ja pole vahet, mis võimsus/kubatuur/co2 või vanus. Uut autot ostev eestlane eelistab enam kui kunagi varem bensiinimootorit.
uut autot ostev eestlane ostab diiselmootoriga maasturi, või kui meeldib kergem auto, siis juba särtsukulgeja. Sisepõlemismootorid jäävad senikauaks kuni naftamagnaadid maailma juhivad ja seda vedelikku veel jätkub.
Toppgearr väidab, et teda jätab külmaks diisli või bensiini kaotamine.Huvitav, millise hübriidiga ta siis sõitma hakkab.Hübriid kasutab mitut erinevat energiaallikat.Sisepõlemismootor ja elektrimootor näiteks.Elektrimootor saab energiat akust, aga aku saab sisepõlemismootorist.Kui akut laadida vooluvõrgust, siis elektri tootmine saastab ka keskkonda.Olen veendunud, et 2,5 L hübriid ei ole nii keskonnasäästlik kui välja paistab.Akude laadimine kulutab lisaenergiat ja see tõstab kütusekulu.Nagu ohtrad elektrilisad kaasaja autodel.
Huvitav kas selliseid pole? Mina teeks särtsukale peale tillukese sisepõlemis mootoril, nö. avariigeneraatori. Kui akud tühjaks sõidetud, aitaks sellega kuini laadimisjaamani, ehk ei jääks teepeale.
No sõbrad, mina ei tea ühtegi hübriidi millel oleks peale elektrimootori ka diiselmootor peal. Edasi mõelge ise.
to AntiHonda
Selles see konks ongi et bensumootorile jätkub pikemat iga ning kui maksustamiseks läheb siis täisbensukas saab igal juhul rohkem pihta, kui hübriid-bensukas.
to to topgear
Porgandi ja kaalikajõul liikuv auto oleks ka väga öka aga see jäägu taskuteadlaste nagu Kuli ja Kroku pärusmaale (otsi siit vanematest foorumi teemadest) kes ka kartulist voolu välja võluvad :)
Aga teemast ka. Bensukate kubatuur aetakse väikeseks ja vähe saastavamaks ja vajalikul hetkel vaja minevat jõudu kompenseeritakse turbodega. Loogiline et kunagi tuleb ka bensukate saastamisel normidele vastav lagi ette.
Töö käib elektri ja vesinikautode kallal. Kannatust.
Meil kõrghooneid väga ei ole aga Tallinnas näiteks Liivalaia tänaval saab tipptunnil ummikus tuulevaikse ilmaga saaste laksu kätte küll. Suvel seal mõne kohviku uks lahti siis saab tänavalt tasuta diislitahma sõõriku peale, tuhksuhkru asemel (retoorika)
Ja kes ütleb et on ka dislaga hübriide siis minu poolt täispunktid. Aga need ei ole seda raha väärt ning ei ole tulevikukindlad ja jäägu kellelegi teisele ostmiseks.
Osta palju tahad.
Naglamad tootjad panevad mingi moepärast elektriosa peale (sõiduulatus 42 km :) ) , et puukallistajad eriti ei vinguks ja maksud soodsad oleksid ning põhiosas on nad diislid nagu diislid ikka.
Panen topgeari jaoks siia pildi sõbra diiselhübriid Volvost. Kuna tegemist pistikhübriidiga, siis igapäevaselt sõidabki vaid elektriga ja diisli kulu tuleneb eelkõige webastost. Diiselmootorit läheb vaja vaid maanteel - just seal, kus see mootoritüüp end kõige paremini ka õigustab. Nagu pildiltki näha, on linnas sõites isegi sumpsid talvel lund täis:) Alles mõni hetk tagasi siin teemas rääkisin, et minu silmis ongi see just hetke optimaalseim tehnoloogia. Särtsukate aeg on alles ees.
Aga nagu AntiHonda siin nurises et milleks hübriid. Kulla sõbrad lööge siin samal saidil uute autode nimekiri lahti ja vaadake ning imestage. Enam ei domineeri nimekirjas Bensiin ja Diisel vaid mõnede mudelite Hübriidi nimekiri on juba sama pikk või pikemgi kui ainult vedelkütusel töötavate mootorite nimekiri. Vaata ja imesta isegi. Ja kaugel ei ole see aeg...no okei läheb veel aega kui mudeli nimistusse lisandub elektriauto ja diiselmudeleid leiab võib olla paar tükki ning hiljem lüheneb ka bensiiniautode nimekiri. Imeline kas pole. Või mõne arust mitte :)
see hübriid on täpselt selleks loodud, et rohelistel suu kinni panna või koomale tõmmata, sest need mõned kilomeetrid, mis hübriid (meie haisva põlevkivi)elektri jõul liigub, ei tee teda veel tubliks keskkonnapuhastajaks.
aga elektriautodega võib peagi tekkida hoopis selline olukord, et lihtsalt hakatakse sisepõlejaid piirama (mida juba tehaksegi), tootmine lõpetatakse ning inimesed sunnitakse vägisi neid pooltooreid ja kalleid kärusid ostma ning siis on kena vaadata, kuidas maanteede ääres tanklates pikad sabad, sest kõik tahavad poolel teel omale särtsu saada. teeäärne kohvikuteäri muidugi õitseb ja kindlasti paigaldavad ettevõtlikumad kohvikuomanikud ka enda õuele paar kiirlaadijat, sest pappi ju tuleb.
huvitav,et inimesed vaatavad autot ostes ainult kütusekulu.kui palju auto maksab ei lähe nendele korda! toodi siin välja hübriid yaris.ostuhind on 3000.- kallim ,kui tavaauto. olete te arvutanud,palju selle 3 tonni eest saab kütust maha sõita,kui tehas lubab kuluks 4,3 liitrit sajale. keskkonna ja saaste jutt on siin hülgemöla! praegu on teed kuivad ja kogu tallinna linn on nagu sahara kõrb! tolmusaaste on 1000 korda hullem,kui mingi väikese bensuka saaste
hetkel lahjema varustusega yarise hinnavahe võrreldes hübriidiga jah 3000. kõrgeima varustusega vähem. 1300.
diiselhübriid ka peugeotil. 508RXH mudeliks.
Hübriidide nimekiri pikk, aga ostjad ei taha kuidagi sellest aru saada. 2017 registreeriti uusi sõiduautosid 25621. Nendest 17991 bensiinikad, 6408 diislid. Diiselhübriide 1, besiinihübriide 1186, elektrikaid 26, CNG 9.
Vaadata näiteks 10 aasta perioodi siis pole hübriidid arenenud kuhugi suunas. Ainuke asi, et hind on langenud ja varsti on tõesti nii, et iga sõiduk on lihtsalt nõute täitmiseks muutunud hübriidiks.
Hetkel tundub kasvõi CNG oluliselt rohkem lahendus kui patareid.
Elektriautod on jätkuvalt teema ainult linnas sõitjale ja nüüdseks juba muutnud rohkem super ja hüper autode tootjate uueks lõbuks.
Suure pere peale päris palju erinevaid sõidukeid nii bena, diisli kui hübriidi näol. Suured maasturid mis teevad päriselt tööd — diisel.
Mure tekib teiste sõidukikega. Sai toodud 2a vana Volvo diisliga. Teised sama klassi benakad olid lihtsalt tuhandeid kallimad. Otseselt ühtegi seda halba levinud linnasõitja diisli probleemi tekkinud ei ole (vahest satub auto minu kätte ja siis köhin puhtaks :) Siiski olen vaatanud erinavate lao/vähekasutatud autode pakkumisi ja 80% dislad.
Kas siis disla tootmine odavam? Või müüb laost kiiremini?
Kõige humoorikamaks läheb äsi kui panna diisel+kabrio diisel+kupee diisel+Sklasss ... saan aru odavale hinnale aga keegi laos pidi selle tsirkuse eest täis hinna välja maksma.
Sorry unustasin lisada. Kuidas on võimalik diisel kabriot teha? Kuskil peaks ju reeglid olema, ehk v6 ja v8 diisel võib veel kelada mõistlikult aga seal elu lõppeb.
No hübriidi ei hakka nii pea keegi ära keelama ning selle saad mõne aasta pärast ka peavaluta maha müüa. Ainult vedelkütusel töötava auto maha müümisega läheb mingi aja pärast keeruliseks. Kui neile keelud peale pannakse siis ei taha neid keegi enam ka peale makstes mitte. Ainult vanametalli või odavalt ärikatele, kes neid kolmandatesse maailma riikidesse tassima hakkavad. Nagu Toyotad aafrikasse või üheksakümnendatel aastatel Ladad venemaale.
Müra on ka saaste ja seda sisepõlemismootorid tekitavad. Kujutage elektriautode ajastut. Fooride tagant süstib ainult üks mass rehvide sahinat. Kahe fooritsükli vahel on täielik vaikus, nii et jalakäijad saavad linnulaulu nautida :)
# Müra on ka saaste ja seda sisepõlemismootorid tekitavad. Kujutage
# elektriautode ajastut. Fooride tagant süstib ainult üks mass rehvide sahinat.
Juba ammu on torganud silma (kõrva), et nt Teslade "kummisahin" on kõvem kui enamike kaasaegsete bensukate-diiselmootorite hääl. Põhjuseks tõenäoliselt laiad ja madala kõrgusindeksiga rehvid üsna raske auto all, sest Leafide ja Mievite puhul seda probleemi sisuliselt ei ole ning vanema põlvkonna sama suurtel (ja ühtlasi kergematel!) autodel on võimalik kasutada veel mõistlikus mõõdus (ja loogilise kiiruse- ning kõrguseindeksiga) rehve. Loomulikult ei puuduta see väga valju rehvimöla ainult Teslat, vaid ka Panamerat jpt võimekaid suuremaid autosid.
# inimesed vaatavad ainult kütusekulu.kui palju auto maksab ei lähe nendele korda
# Vaadata näiteks 10 aasta perioodi siis pole hübriidid arenenud kuhugi suunas
Kõigepealt see areng: kuhu peaks arenema, kui kütusekulu osas suutsid mõned hübriidid pakkuda konkurentsi diislile juba 15a tagasi (sugugi mitte kõik!) ja seda täiesti võrreldava dünaamikaga. Millises suunas sooviksid arengut näha?
Teise asjana just see kulude pool - sama kütusekuluga ei tohiks olla ka hind diislist kõrgem ja kui ongi, siis hübriidi poole saab lükata ainult suunav maksustamispoliitika, mida Eestis ei ole. Ma näen probleemi pigem selles, et valikuvõimalus (yaris diisliga või hübriidina) on pigem seal, kus on niisama tore valida. Aga seal, kus on vaja valida (5+ liikmeliste perede autod, töötegemise autod kastikatest ja kaubikutest maasturiteni, kärude sikutamise vedurid jne), pole valikut üldse või on see peaaegu olematu. Ja see vähenegi, mis on, ei püsi konkurentsis hinna tõttu. Või siis mõnede muude omaduste tõttu, mis on auto ostjale olulised ka bensuka/diisli vahel valides.
Sellepärast see vaidlus ei kaogi kuhugi, sest kui oma nishis valik puudub, siis diisel on loomulikult mõttekas olenemata sellest, mida keegi teine, kellel nagunii seda nishiautot vaja ei ole, sellesse nishi kuuluvatest autodest arvab.
Arvestades elektriauto tootmiskulu ja (akude)eluiga ei näe seda küll tõsise alternatiivina. Seni on tore keksida kuniks turg on praeguses suurusjärgus.
Naljakas, et uus Tesla on justkui pühalehm ja selle ostmine võrreldakse maailmapäästmisega aga samas uus S benz või 7 bmw või mõni teine selle suuruses auto on selle kõige vastand?
Kui (uuelt või uuemalt) nii B kui ka D mootorilt ootad suuremat võimsust, väiksemat kütusekulu, paremat dünaamikat ehk ka kergemat kaalu siis midagi sellist võiks ka hübriid pakkuda.. ehk suurem sõiduulatus, efektiivsem laadimine, väiksem kaal, väiksemad mõõdud.
Diisel hübriidist ei saa üldse aru. Saastab nagu diisel ikka.
# Diisel hübriidist ei saa üldse aru. Saastab nagu diisel ikka
Saastab olukorras, mis pole kriitiline (linnast väljas maanteel) ja ühtlasi on sellises rezhiimis töötades diiselmootor ka kõige vähem saastavam. Tegemist on ju sisuliselt ikkagi elektriautoga, millel on diiselmootor "igaks juhuks varuks" kaasas. Sellepärast mõnel käivitub see diiselmootor ainult korra nädalas suvilasse sõites, mõni saabki praktiliselt kõik oma sõidud tehtud pistikutest laadides. Ja kõigil juhtudel on see ikkagi veel natuke ökonoomsem tavalisest diislist, kuna ka maanteel toimuvad möödasõidud jms elektrimootori kaasabil, mida käitab pidurdamisega salvestatud energia. Seega koormateski saastab vähem kui diisel. Mis siin arusaamatut on? Pigem just optimaalne lahendus tänasel päeval, kuniks elektriautod veel "valmis pole saanud".
Elagu meie, ehk naised saunas! Ei kao diislid kuhugi, nad palju ökonoomsemad, saastavad vähem, kuna kütust tarbivad vähem! Kokkuvõttes odavamad, vastupidavamad jne.
Kärss, ma olen sinu kirjutatuga täitsa nõus. Ja just seepärast ei näegi mõtet diisel hübriidil.
Kui seda sisepõlemismootorit on vaja minimaalselt ja/või mntel siis miks võtta rohkem saastavam mootor?
Makse ju ei ole, kütusehinna vahe on olematu, kütusekulu erinevus mntel liiter kuni poolteist sõiduauto puhul, odavam hooldus.
skodat omanud ja ei arva tast midagi. Tuttaval hakkas peale sadat tuhandet hirmsasti lagunema! Mõni aeg tagasi reklaamis mazda uut d. mootorit ja kui ma ei eksi siis vist ka nissan. Mis siis?
kuulanud siis tähelepanelikult kogu juttu- škodadel pikapeale loobutakse neist. ilmne, et diislil pole tulevikku ja vag mõistab seda, pealegi veel äsjane heitmeskandaal kukil.
Omades mõlemat versiooni nii diislit kui ka bensukat ei mõista ma kübetki seda üks on kallim pidada kui teine.
Kahjuks jah on mul mõlemad autod Volvod ja mitte päris vanad - bensukas 3 liitrine turbokas sedaan kerega ja diisel 2.4 nö linnamaastur üks 2013 ja teine 2012 aasta masin.
Hooldused on raamatus mõlemale ette nähtud 30 tuh läbimisel (ise teen 15 tuh juures). Hoolduskuludele on läinud mõlema puhul täpselt sama palju kui mitte isegi rohkem bensukale (õli läheb rohkem). Aastane läbisõit on mõlemal umbes 30 tuhande kanti.
Minu arvates on lihtsalt linnamaasturi puhul vähe imelik lasta 20liitrit bensu ära põleda (juhul, kui oleks bens) ja seetõttu eelistan diislit kuna ei viitsiks nii tihedalt küttejaama külastada.
Rehve seevastu läheb bensukal oluliselt rohkem hoolimata neliveost.
Uuena ostes on tänapäeval juba siiski võimsuse poolest võrdväärsed masinad diisel/bensiin - diisel odavam millegipärast seega ei näe küll mitte mingisugust erinevust.
Saastamise osas on asi juba natuke tsirkuseks muutunud - need igasugu nõuded diislile on lisanud hullumoodi vidinaid aga millegipärast peetakse neid ikkagi jubedaks ning samas on bensukatel ikka sarnased nõuded juba pea 20 aastat. Näiteks minu masinatel diisel eraldab 150g CO ja bensukas 331g.
Tahma tuleb niipalju kui see DPF lubab ja ei taha uskuda, et sealt nüüd oluliselt rohkem väljub kui bensukal (egas see bens nüüd ilma tahmata põle).
Eurobürokraadid tahavad diiselautod ära keelata ilmselt kiusu pärast et rahvas liiga odavalt liigelda ei saaks ning peaks ostma rohkem kütust neelavad 6.0 liitrised bensiiniautod. Kütusetootjate/müüjate vandenõu/kartellikokkulepped?
Rohkem müüdud kütust - rohkem aktsiisi riigile. Võidavad nii ärimehed kui ka poliitikud. Rahvas söögu heinu :)
Peakski olema huvitav lugeda sul, et selle 150g co2 asemel, mis paberil nii ilus tundub, tuleb sealt välja tegelikult kuni 10x rohkem co2 välja. Pluss saad veel hulga asju teada, mis mürke see diisel volvo väljutab.
Keela mida sa keelata saad ja lepi sellega mida sa keelata ei saa. Vääriskivide kaevandamisele kulutatakse vist veel rohkem raha ja loodust, kui krüptorahale.
Müügimees ja hämamine on vist lahutamatud asjad. Teevad odavaid pistikuta hübriide ja esitavad puudust voorusena - ehk õnnestub ullikesele ostjale mulje jätta, et teiste firmade ja pistikuga hübriide peab pistikust laadima.
Ma kardan, et see surm on kõike muud, kui loomulik. Põhjuseks pigem EL bürokraatide tegevus.
Toyota põhjendused ja reklaamjutt on muidugi paras huumor - ainult natuke jäi puudu, et su uus hübriidmootoriga Toyota hakkab ise kütust tootma, ei lagune mitte kunagi ning autot maha müües saad rohkem raha, kui ise uue eest maksid.
Ärge siin diisleid midagi laimake sest enamus moderaatoreid kulgeb siin vana rauaga ja kustutavad diislipõlgurite jutu halastamatult. Mina saan aru inimestest kes omavad vana Audi 100 olgu diisel või bens ja nagu nii neid on vähe kas odavamalt läbi saada või vähe sõidavad. Aga ma ei saa aru inimestest kes massiliselt ostavad pruugitud diisel maastureid, löövad sealt dpf ja muud "segajad" vahelt välja et siis lasnamäelt või mustamäelt kesklinna tööle sõita ning kord nädalas mõni pikem maantee ots teha.
Ei ole me saastamisest ja tossutamisest keegi prii. 1990-2000 oli eesti täis ilgeid romusid bensu ja diiselsaastajaid. Aga saagem aru, nüüd on kolmas kümnend Vabariiki. Autostumine kasvab meeletult. Sõiduteid ja ümbersõite on megalt juurde ehitatud aga ikka on ummikud. Ja mida inimesed eelistavad? Ikka neid ronte diiselautosid. Klge me oleme viie euroopa rikkaima riigi hulgas, kamoon.
Juhtusin täna vaatama saadet "Läänemere needus" Rootsi 2015. Kruiisilaevade fekaalid ja reovesi kõik lastakse 12 miili kaugusel kaldast merre. Merepõhi on surnud, vetikad vohavad. Lisaks igast stafülokokk pisikud jne. Tundub et see maakera on lõputult suur ja võib sitata igal pool. Meres ujumas käite? Mind pärast sellist saadet küll ei tõmba eriti randa. Lisaks sõidavad laevad raskekütteõliga mis on nafta jääkprodukt, paks nagu vedel pigi. Kekslinnas seisavad ja tossavad.
Ma ei ole vaking üldse mingi padu roheline ja teatud valdkonnad on meie piirkonnas täielik farss nagu see poe kilekottide maania või puukallistamised. Meil on prügimajandus ning meilt ei saa alguse need prügisaared ookeanites. Täielik naljanumber see kilekottide piiramine. Naftast küll toodetud aga inimesed panevad sinna sisse oma olmeprügi ja viskavad prügikonteinerisse ja edasi läheb see jama kõik põletamisse. Kilekotid ja prügimajandus on kolmandate maailma riikide probleem.
Ütlete et üksikisikust ei olene midagi. On ainult lollid ja kasulikud idioodid kes kirevad roheliselt ja nagunii selle maailma vägevad sõidavad suurkorporatsioonidega kõikidest teerulliga üle. Natuke ikka oleneb.
Arenenud lääneriikide eeskujul kompleksidest üle saamine ja praeguse tossutaja asemele näiteks Yaris hübriidi soetamine.
Julget pealehakkamist, muidu tulevad kurjad onud ja kahandavad maailma rahvastiku jõuga ja kunstlikult 500 miljoni peale (mida nad nagu nii teevad, sest protsess juba käib) Julget pealehakkamist ja diiselautod maksustada.
Ma arvan, et ärge siin diisleid laimake jah. Nagu aru saada, on moderaatoreid, kes kulgevad vana rauaga, sest see raud on "langzeitauto" ja see raud lihtsalt ei väsi nii ruttu nagu inimene seal sees. Vana raud ei tähenda mittekorras autot.
Samas ei saa välistada, et on moderaatoreid, kes kulgevad peamiselt Euro 6 diisliga, mille terviklik jalajälg keskkonnale ei ole hübriid Yarise omast suurem. Ja mille filtrid püüavad kinni pea kõik, mis tagant välja tuleb, neid filtreid ja katalüsaatoreid ei ole välja löödud.
Muide, hübriid Yaris on tänu oma madalale raskuskeskmele ja nurkades paiknevatele ratastele üks igavesti äge kurvisõidupill. Aga selle jaoks on teised teemad Toyota all...
Vinge "Teeme ära" koristuspäevade rahvas oleme ja sõidame talgutele kohale oma 10-15 aastat vanade dpf eemaldatud tossavate diisel Passatitega. "Vingelt paneme"
No kes vähegi A24 köögipoolt teab või on siin pikemalt jälginud see teab milline auto eelistus ühel või teisel model on ning kas bensuka või diisli eelistus.
Kui Yaris ei sobi, siis Auris. Mercedes A klass esimene väljalase läks ka selle väljatulekul põdrakatsetel ümber. Kas see muutis midagi? Ei muutnud, mersu on ikka prestiiž mõndade jaoks ja see A klassi viga ka parandati. Elu ei ole must-valge. Kõigil tegijatel juhtub.
Üks päev sõitis mu ees Audi 100 2.5TDi audiclub kirjaga. Haisu ja tossu ei mingitki ja välimus korralik. Aga see on entusiastide pärusmaa ning neid on vähe. Enamus küpsetab tänavatel oma vana masuudipressiga nii kaua kuni kannatab ja auto liigub. Bensumürki ajavad välja enamus 80-date liikurid. Kindlasti on neid maapiirkondades rohkem aga lase tossutavad metsade vahel tööle-poodi. See et noorena on poogen ja laste ning laste-laste tervisele veel ei mõelda on ka teatud mõttes normaalne. Noorus ongi alati hukas ja nii põlvest põlve. Aga sõita oma mürgitajaga ja tuua põhjuseks et valitsus on s*itt. Andke kannatust. Mu meelest on eesti rahvas väga jõukas materiaalselt ning suudab tasuda need üüratud auto remondiarved tossutajatel nagu nohu. Aga vot selles on küsimus et kelle ego kannatab minna klass madalama ja väiksema auto peale mis on uuem, kuna kallima uue ruurema peale rahakott ei hakka ning kelle ego ei kannata. Et siis magalast kesklinna tööle veereda.
Ja kui see euro6 diisel läheb kolmandale ringile siis on olud hoopis teised.
Nende diislite ja bensukate kadumise vastu võib võidelda hambad ristis aga elu näitab et enne kaovad dislad seejärel bensukad aga kuniks alternatiivi täiselektri puhul ei ole jääb masstootmisse puhtam bensuhübriid valdavalt, kas siis pistik või pidurienergial.
Nii palju, kui ma selle foorumi köögipoolt tean, pole siit kunagi kustutatud midagi (eri)arvamuse tõttu. Adminnid näevad ka teiste adminnide kustutatud postitusi, midagi sellist pole kunagi juhtunud. Vähemalt siiani mitte.
# No kes vähegi A24 köögipoolt teab või on siin pikemalt jälginud see teab milline
# auto eelistus ühel või teisel model on ning kas bensuka või diisli eelistus.
Foorumit administreerib üle kümne inimese. Mind lausa huvitab, kuidas see arusaamine "köögipoolest" ja adminnide autoeelistustest väljapoole paistab, sest neid inimesi ja nende autovalikuid ca poolteist aastakümmet tundes ma ise neid eelistusi märganud veel pole. Kui siis ainult nii, et "enamus" autodest on ühe kütuseliigiga, teisega olnud (natuke) vähem. Ususektidesse kuulujaid pole adminnide hulka seni võetud.
Euro6 teebki selle mootori kogu väljalaskeid "puhastav" süsteem.
Esimene probleem on juba see, et need numbrid ei pea paika. Teine on see, et peale esimesest omaniku, keegi neid süsteemi osi ei uuenda/vaheta. Kui kõik on välja kirjutatud siis ongi auto ilusti euro2 tasemel. Palju õnne!
Ida rekkamehed ju ostavad kohe adblue karbikese peale oma euro6 või euro5 masinale ja ongi tagasi euro2.
Tekst ise on kll suht kehvalt toimetatud, kuid peamine mte on edasi antud. Kahjuks pole eriti juttu hbriididest kui vaheetapist, tdi pole vist eriline spets sel alal, ma oletan.
"Euroopa Komisjoni siseturuvolinik, poolakas Elzbieta Bienkowski tegi julge avalduse, öeldes, et diiselautod kaovad juba mõne aasta pärast ja asemele tulevad keskkonnasäästlikumad elektriautod."
«Diiselautodega on varsti kõik,» kuulutas Bienkowska hiljutises intervjuus Bloombergile. «Ma arvan, et mõne aasta pärast need kaovad. See on minevikutehnoloogia.»
"Nii palju, kui ma selle foorumi köögipoolt tean, pole siit kunagi kustutatud midagi (eri) arvamuse tõttu."
(Eri) arvamust ei olegi vaja. Piisab sellest, kui pidevalt ühe ja sama registreerumata kasutajanime alt postitada ja peagi mode süüdistab sind ainult talle teadaoleval põhjusel "siidiussluses" ja lubab su nime/postitusi peagi bännima hakata.
Elektriauto iseenesest on tore alternatiiv sisepõlemismootoritele. Auto, kui selline, toimib väga hästi ja läbisõidu ulatus ühe laadimisega muutub aina paremaks. Aga siin on üks suur pudelikael - elektriõrgustik. El. autode massilisel lisandumisel see lihtsalt ei kannata enam suuremaid (kiirlaadijate) koormusi välja. Ilmselgelt tuleks leida uusi elektri tootmisvõimsusi ja kogu võrk põhjalikult ümber ehitada. See protsess on aga nii keerukas ja kulukas, et ilmselt 10-15 aasta jooksul see võimalik ei ole.
Grandmaster, ära kujuta omale asju ette. Kellelgi pole mingisugust motivatsiooni siin "poliitikat" tegema hakata, kõik adminnid on end muudel elualadel teostavad inimesed ning filtreerivad siit vaid spämmi, skämmi ja kõike seda, mis on sõnastatud lugemisikka jõudnud inimese jaoks piisavalt arusaadaval viisil foorumi reeglites. Reeglitesse võib ka suhtuda kui sõela, keda auto24 ootab oma kasutajateks. Tutvu, jäta meelde, ära provotseeri ning ühtegi Su postitust pole kunagi põhjust kustutada. Kui, siis ainult tehnilistel põhjustel (näiteks et ilmub sama jutt mitu korda järjest vms). Nii lihtne see ongi. Probleemides kellegi teise süüdistamise asemel on alati põhjust esmalt peeglisse vaadata, sest millegipärast 9& % kasutajatel pole kunagi mingeid probleeme olnud. Millegipärast pole kunagi olnud ühelgi adminnil neid probleeme ka teisi foorumeid kasutades. Paranda mind, kui eksin.
Teemasse: ma seda "diislid kaovad" juttu lugesin esimene kord elus vist 1994 aastal ajalehest ja sattusin kah paanikasse, et peab vist diiselautosid edaspidi vältima hakkama. Ja seejärel lugenud täpselt sama hirmutamist kusagilt pea igal aastal, kord väga hirmutaval ja kord vähem hirmutaval viisil. Reaalselt pole juhtunud midagi. Umbes nagu regulaarne maailmalõpuga hirmutamine, et esimene kord lapsena ehmatad, teinekord jälgid uudishimuga ja kolmandal korral lased ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Õnneks pole mu jaoks ükski auto nii oluline, et seda praegust "uudist" üldse oluliseks pidada. Küll aga mõjutab see, et siis tõuseks poes leiva ja piima hind.
Diislid kaovad kohe, kui leitakse sellele piisavalt hea alternatiiv. Sama käib ka bensiiniautode kohta. Käib isegi elektriautode kohta.
Mõttekust peegeldab suurepäraselt kasutusstatistika. Iga kütuseliigi puhul.
vanu diisleid saksas veel piisavalt, seega saavad eestimaalased vähemalt 20a mõnuga tossutada. kui suured riigid hakkavad piirama diislite omamist, siis selge, et tootjad neid enam tee. eesti on lihtsalt üks pisike piisk maailmamastaabis ja ei mingi tojoota ega muu tootja siinset turgu ei arvesta.
Toyota ja veel vähem Subaru pole kunagi diisleid ehitada osanudki.
Loogiline, et kivist vett välja ikka ei pigista ja müüvad seda, mida paremini oskavad.
Ehk et ärme palun lahmi, enne kui faktidega kursis oleme, eks! Sisuliselt saaks praegu toornaftast bensiini/diisli tootmises kulutatava elektri otse el autodesse panna - ei teki mingit puudujääki ja ka mõttetu tossutamine kütuse ühest kohast teise (kuni tanklani välja) jääks ära. Mõistlik, kas pole?
See näitab ilmekalt ka seda, et sõida või Eesti põlevkivi peal, on see ikkagi keskkonnasäästlikum kui sõita sisepõlemismootoriga autoga, millel juba kütuse SAAMISEKS kulutatakse ohtralt elektrienergiat, mis saadakse enamasti väga saastavatest allikatest.
Soovitan soojalt ka elektriautode tootmise, akude tootmise ja utiliseerimise ning muu sellega kaasnevaga kurssi viia ja alles siis elektriauto puhtusest jutustama tulla. Uuri, millised maavarad ja millise koguses mängu lähevad, enne, kui su "pardel" mööda tänavat vurab.
Saurusel ja paljudel teistel vääga tark jutt. Kõigepealt tuleks ikka suured diisli tarbijad patareidel töötama panna, siis pisikeste kallale minna. Noh laevad, lennukid, rongid, suurveokid, militaartehnika jm. Aga noh, praegu on üleüldine lokkava lauslolluse aeg!
@eelmisele: mu peamine point ei olnudki see, et akude tootmine (praegu) nii roheline oleks, vaid et elektrivõrk ja tootmine kannataks ilusti elektriautod ära, kuna näib, et see on paljude jaoks argument. Akutehnoloogia on praegu väga kiires arengus ja juba on kuulda akudest, mis kordades vähem vähelevinud maavarasid tahavad, nii et küll ka see aspekt paraneb.
Meie valitsusele meeldib palju kisa teha ja vähe villa seejuures. Nüüdki on leitud targutajaid, kes kangesti diiselmootoriga masinaid laidavad.
Ise aga ei saa samal ajal sedagi tehtud, et veoautod ei läheks Tallinna kesklinnast laevale.
No ja elektriautode ostuks toetusi ka pole. Ja need mis varem oli, skeemitas mingi venku suures osas oma taskusse.
See, et hetkel elektriautode ostutoetusi pole, ei tähenda automaatselt, et neid kunagi jälle tulla ei võiks. Seda lihtsalt ei tea kunagi ette, mida ühe hullu pea välja lõikab, et teisele hullule meeldida.
Aga omal ajal oli rahandusminister Jürgen Ligi see, kes ütles, et üks maksumaksja ei pea teise autoostu kinni maksma ja lõpetas elektriauto toetuse ära, sest kvoodiraha sai lihtsalt otsa.
