eelmised michelini naastud olid all 6 hooaega, siis oli muster ka otsas. see hooaeg läksid sava naastud alla. nii kauaks kui muster otsa saab või tunnetuslikult tekib arusaam, et enam pole mõtet. ilupärast pole mõtet neid seal all hoida. mõõt 16"
teise auto all masteri naastud. äkki 5 hooaeg? täpselt ei mäleta. ühe auto all oli 3 talve, teise all nüüd 2. talv. mustrit jätkuvalt lademes. vedamine-pidamine hea. peab ikka totaalne kiilakas olema kui abs autol rakenduma hakkab. musta jää peall pidurdamisel ilusti krõbin kuulda. ei plaani nii pea neid välja vahetada. kui tundub, et hakkavad kõvaks minema või imelikult käituma, siis lähen võtan masteri esindusest riiulist uued ja kruvin alla. nende hind on nii naljakas, et pole mõtet isegi torget remontida. kohe uus alla ja edasi. mõõt 15".
Last siis Masteri Protiga head kogemused sul? Ei ole liigset müra ega vibratsiooni, ega ole tekkinud tasakaalustamiseks muret? Aga hinnad on protikal jah naljakad, sest need on nii kõrged?! Ei tea mille peale see tehtud on jne. Oleks siis enda kasutatud kvaliteetne rehv, et tead, et saab korraliku vundamendi. Kui palju nad neile garantiid pakuvad ja mis sega nad lamelli/mustril kasutavad?
aegajalt lasen tasakaalustada, nii iga teise hooaja alguses. ei mingit vibrat, ei liigset müra.
mida sa pead kõrgeks hinnaks? kui 45 euri on kõrge hind siis ei ole midagi parata, aga ennem ostan proti, kui sama raha eest mingi noname hiinaka. garantii on eesti seadustes kirjas, kuidas täidavad? pole õrna aimugi, sest siiani pole vaja olnud. ühel sõbral kunagi läks masteri rehv sõidu ajal puruks. ribad järgi, ei läinud garantiisse. poiss vahutas nagu fairy tilk, aga pärast tuli välja, et sidruni pirukal oli tagasild nii lääpas, et rehv käis õrnalt mingi poldi vastu ja see sõi sisemise külje ära. see oli ca 10 aastat tagasi.
jah, 90-ndate lõpus, kui tööandja autol need all olid olid tõesti kohutavad plastmassrõngad need, aga ise ostsin esimesed masterid sierrale alla 2011 aasta paiku esisillale ja üllatus oli ikka väga positiivne. peale seda mingile odavautole küll mingit investeeringut tegema ei hakka. need täiesti ideaalsed.
mustrit otsi ise kodukalt. ja kui hästi küsid, siis lasevad su lattu, ja võid ise omale sealt rehvid välja valida.
Michelin oli 205/65R15 ja selle eest maksin 2011 täpselt kaks naastamata Masterit tükist. Sõideti nendega kolme kasutaja poolt nelja talve jooksul nii kilomeetrit 50 000, mustrist kadus 3 mm. Ehk praegu on 4 mm peal olev esimene kulumismärgis väljas. Rehvid on all hobiautol, mis jääd ja soola ei näe, mistõttu ilmselt vanuvad ära enne, kui kuluvad.
Enne seda oli jooks Conti CVC3 mõõdus 195/65R15 tagaveduse pereuniversaali all ja teine jooks 185/65R14 esiveduse poekäru all. Ostetud kunagi 2006. Samad kasutajad, pereuniversaali all sõideti 5 talvega läbi nii 50 000 km ja poekäru all 30 000. Hinda ei mäleta, aga eks ta kaks protirehvi ilmselt oli ka siis.
Praegused Conti naastud 216/65R16 2016 alguses sajase tükist pluss kõmm. Praeguseks sõitnud 12 000, mõned naastud on kadunud ja rehvide muster on selgelt veoratastel ühest küljest kulunud. Suhteliselt võimsa mootori ja käruveo paratamatu tulem...
Sõit 50% maantee, 25% asulad, 25 % kõrvalteed ja maastik. 75% sooloauto 2-3 inimesega, 25% täislastis auto, vahel ka paaritonnise haagisega.
Kõigi autode rattad olid ja on topeltvelgedel ja tasakaalustus igal teisel suvel, kui rehvikodades on vaikne aeg ja neil on aega asjaga tegelda. Ning iga kord tasakaalustus ka muutub.
Auto läbisõit on kõikunud mõlemal pool 20 000 aastas.Talverehvidega eidi vähem, kui pool, suverehvidega rohkem.
Olen pruukinud nii Masterit kui Vallaid ja pidamise kohta ei ütle ühtegi halva sõna. Küll hurjutan müra, mis kehvema heliisolatsiooniga autol on ikka jube ruudus ja seda, et minule sattunud isendite käitumises on olulisi erinevusi. Kui raha vähe, siis maale kõlbab heaste, trassile mitte nii hästi. Aga igal juhul parem, kui Vene rulett Hiina rehvilaadsete toodetega;)
# Kuidas lamell teile märku annab? Ma mõtlen just seda, et naelal ob kohe kuulda häälest
Nii hea lause, et pidin kontekstist välja rebima. Mulle meeldib küll suviti kont välja lülitada ja sõita lahtiste akendega, aga miks peaks talvel aknaid lahti hoidma, et autosse üldse midagi kuulda oleks? :) See naastrehvi müra peaks olema ikkagi jalakäijate ja trassi lähedal elavate inimeste probleem, mitte nende oma, kes istuvad autos sees. Isegi mikroautosid osatakse kohati teha juba talutava heliisolatsiooniga ja seda on väga lihtne ise parendada oma auto juures, kui tehase pakutavaga rahul ei ole.
Kirjutasin enne, et lamellide puhul tuleks rääkida alati konkreetselt kas pehme või siis kõva seguga lamellidest. Kuna mersuga sõidan ka talvel kaugemaid otsi naastukeeluga riikides, siis just sellel on all uued kõva seguga lamellid (Barum Polaris3). Sisuliselt meie oludesse täiesti sobimatu rehv, kuna puudub külgpidamine (servad on ümarad, et vee sees sõites vähendada vesiliu tekkimise ohtu ja vesi paremini mustri vahelt välja lendaks) ja segu ise on kõvem, kui mõnelgi uuel hiinakal. Sellise vesise jää peal sõita on ikka väga ebamugav (annab kogu aeg märku ja elektroonika üritab sekkuda), samas piirsituatsioonides käitub üllatavalt hästi. Volvol on pehme seguga lamellid ja kuna kaks autot on sõiduomadustelt praktiliselt identsed, siis roolis kipub ära unustama, et üldse lamellid all on, kuna erinevus teise Volvo naastudega on peaaegu olematu ja tuleb välja ainult mingites piirsituatsioonides.
Millegipärast arvan, et enda jaoks ongi kõige parem teha rehvide omadused selgeks just nii, kui sõidad harjumuspäraselt pidamise piiril ja kahel identsel autol kasutad erinevaid rehve. Terad eralduvad sõkaldest hästi ning vaatad edaspidi rehviteste natuke teise pilguga. Mitte ei alahinda, vaid näed neid konkreetseid omadusi, mille eest seal punkte jagatakse ja valid edaspidi enda jaoks olulised omadused maksimumpunktide asemel.
Teine huvitav tähelepanek veel, et kui esivedu vs tagavedu teemas kasutatakse esiveolise puhul just pooltargumendina seda, et muudkui sõidad maanteel kiiresti ega saa arugi, kui libe tegelikult on, siis rehviteemas nähakse selles, et "auto ei hoiata" jällegi probleemi :))
Minu arvates on alati tegemist probleemiga, kui juhil puudub täpne arusaamine sellest, mis toimub auto ja teepinna vahel ning kurvides ja teekalletel (olenemata sõidukiirusest) libedus äkitselt üllatab
Jah ainult sellest saabki aru! Seda just ytlesingi! See on üks osa sellest ja kui raadio ei käi, siis minu kuulmine võtab jah selle kinni. Kuulmine heas korras. Kas sellest saad aru, kuidas jàisel pinnal rool kergemini liigub? Seega saab ka kerges kurvis proovida, kui kergelt hakkab nael läbi libisema. Eriti lihtsalt tehtav esiveolisega. Jah lamellil tunneb, kui hakkab läbi libisema, aga see on oluliselt hiljem, seega oluliselt ohtlikum. Ja mul on konkreeetne kogemus väga stabiilse esiveolisega, mis tahtis ilma hoiatuseta 40 pealt olematus kurvis äärekivisse söösta. Nael poleks seda kunagi teinud ja oleks ka palju varem selle libeduse ära tundub. Seega minu kokkuvõte on, et kui ikka põhjaoludesse sobivat kallist lamelli osta ei jõua, siis pole sellest lamellist vastast ka päris viletsale naelale.
Ja alati on selline küsimus - kas laseksid oma naise lastega sõitma selle auto või nende rehvidega. Ise proovisin järgi ja kuna libedus ei ole mulle võõras ega ka häiriv (pigem nauding alati), siis mina EI laseks oma naist lastega lamelliga sõitma!!
Parm, millest Sa nüüd räägid? Kas kõva või pehme seguga lamellist? Kas mõne aasta vanusest või 10a vanusest? Need kõik on ju nii erinevad, palju erinevamad kui suva lamell võrrelduna naeltega või naelutatud lamelliga. Ja see, kas negatiivse kaldega kurvis masin libisema läheb, sõltub palju rohkem autost ja rehvi külgpidamisomadustest kui naastude olemasolust. Mul on hetkel nt Skodal all sellised 5a vanad Hankooki naastud, et paar aastat vana kõva seguga lamell peab kah paremini (mis mul suverehvidena kasutusel ja mis ma nüüd alles keset talve naastude vastu vahetasin). See on lihtsalt lambinäide. Ja kui küsid naise-laste kohta, siis nemad sõidavad korra kuus teise Eesti otsa, millest viimane ots on kummis kiilasjääga maateed, käinud seal kõigi siin teemas mainitud autodega ja hakkama saanud. Aga selle Skoda näite põhjal, kui lamellid peavad paremini neist naastudest, võid ise arvata, kumma puhul ma rohkem muretsen. Jutu mõte on see, et kui huvitab, ära avalda arvamust, vaid esmalt proovi ja katseta erinevaid. Soovitavalt erinevatel autodel ja kasuta neid siis kah erinevates tingimustes, sh tee kõigiga tiirud ka jäärajal. Luban, et üllatud, kui palju aeg vahepeal edasi on läinud ja ka rehvidel omadused muutunud.
Jäärajale on paremaid alternatiive, mis päris eluga rohkem haakuvad. Lamell, millest mina räägin on aastakese vana, väga korralik kesk-euroopa rehv. Eks neid erinevaid on ikka proovitud ka, alates zapikast olematute rehvidega kuni uuteni uute autodega. Hetkel ka katsetusel suht suvaline Hiinakas lamell ja seda seetõttu, et konkreetsele autole pole palju võimalik valida. See on muidugi suht nukker rehv, aga jällegi, kulgeda saab. Eks libedusest arusaamiseks ja sellega tegelemiseks on kindlasti erinevaid mooduseid ning usun, et professorid ja muud tegelased teavad seda kõige paremini. Kui on vaja minna võrdlema kiirust suurust ja pikkust, siis saame ka seda teha. Huvitab alati, et palju suurimad targutajad ise on üldse autot proovinud!? Jah jäävälja peal on küll põnev ketsi lasta, aga seal pole ka yhtegi takistust, ega motiveerivat äärekivi/posti, mis aitaks tegelikult ka libedaga tegeleda ja üritada parimat varianti proovida vastavalt olukorrale. Ei propageeri tänavatel uisutamist, aga sigalibe jää pole harjutamiseks, vaid õpiLastes šoki tekitamiseks.
Kärss - kas pean kõik autod ise läbi proovima ja erinevad rehvid veel pealekauba? Neliveoga pole eriti kogemust, seda sooviks teada teiste käest.
Võibolla, ainult võibolla ei ole parm ainuke, kes ei ei tee tiire mööda jääs jalgpalliväljakuid, vaid sõidab autoga ka libedatel metsa- ning maanteedel? Mul on homme ees 1400km kojusõitu üle jäätunud Skandinaavia ning ajalugu näitab, et selle sisse jääb igat sorti teid, igat sorti teekatet ning lugematu arv möödasõite naastrehve kasutavatest kodanikest.
Mis asi on "väga korralik kesk-euroopa lamell"? Ainuke korrelatsioon tekib oma Saksast tulnud bemmil all olnud plastmassrehvidega, mis kolme talvega ei kulunudki. Hakata selliste najal lamellrehve üldistama on pehmeltöeldes ogar.
Teised kasutusel olevad on Tai päritolu Falken lamellid. Korralikud selles mõttes, et muster kulumata ka rehv uus. Rehvist muud ei tea ja nüüd ei saa ka enam nime vaadata.
Aga eks igale oma ja arvan, et kui osa tegelasi ei saa aru teiste arvamusest, siis on raske arutada asju. Libedast arusaamiseks on palju viise, ei ole ainul amg meetod
Aok, ma veel arvasin, et su sügav umbusk lamellide vastu põhineb mitmekülgsel kogemusel erinevate korralike lamellidega erinevate autode all, mitte ainult ühel odaval jooksul, mille valmistamisriigis ei saja lund mitte kunagi.
Pere teisel autol on all naastud, mis valmistatud Indoneesias. Päris kehvad on ja edaspidi tulevad korralikud lamellid, kuid selle kogemuse najal ei hakka ma karjuma, et pistke põlema ennast oma hakka kaheksatega. Lihtsalt ei näe EWs vajadust naastude järele, kuna korralik lamell on märksa asjalikum vahend.
Parm, tänaval saavad kõik sõidetud igasuguste rehvidega, kuid jäärada võimaldab ohutul kombel katsetada piirsituatsioone ja kiirusi, mida tänaval mõistlik inimene ei tee. Katsetamata jätmine ja rehvi/auto/enda piiride mittetundmine pole kah eriti mõistlik, kuigi saab sõidetud ka nii.
Miks Sa võtad sõna lamellide teemal, kui räägid siin hoopis kõvadest ja ümara servaga Kesk-Euroopa lamellidest, mis polegi mõeldud meie kliimavööndisse? Räägi oma kogemustest ka pehme seguga (SC tähisega) lamellidest ja mitte kümne aasta tagustest kogemustest, vaid nendest rehvidest, mida praegu poest osta saab. Ma ei tea, mida Sina proovima peaks, aga seda tean küll, et kui ma ise ei prooviks, oleks mu arusaamine asjast ikka väga ajast maha jäänud ja seda arusaamist tõe pähe kuulutades suhtuks teised sellesse kui huumorisse. Põhjusega.
Mida Sa neliveo kohta teada tahad? Neliveoskeeme on ju nii palju, üldistada poleks õige ja skeemi/kaalujaotuse suhe määrab rohkem, kui rehv ise. Mul enda maasturil on näiteks all insaturbod, mis on maastikul super valik, aga teepeal... nagu lehm libedal jääl. Vaatamata M+S tähisele oluliselt kehvem ka igasugustest iinalamellidest, kuna see polegi tänavarehv ja ega ma maasturit tänaval sõitmiseks ei ostnudki. Outbacki müüsin sügisel maha ja asemele tuli üks natuke nobedama olemisega Quattro, kihutades on neliveolistega sõiduvõtted arusaadavalt erinevad, aga kõik see, mis puudutab rehve ja teeolusid, on sõiduautode puhul ikka enamvähem sama. Rehvi valides validki sobiva laiuse/kõrguse ja edasi vaatad külg- ja pikipidamist olenevalt sellest, kumma eeliseid rohkem vaja läheb. Seetõttu valin pea alati ka erinevad rehvid esi- ja tagasillale, aga see jällegi on isiklik eelistus, mitte soovitus.
Need solgi pildid kiilasjäistest teedest on enamusel Eesti territooriumist siiski igapäevane nähtus ja kui seal lamellidega poleks võimalik sõita, siis ju keegi ei sõidakski lamellidega. Need ei ole ekstreemolud, ekstreemolud on näiteks samasugune vesise jääkattega tee pikkade sinka-vonka tõusude-langustega. Kui koduteele jääb kasvõi üks selline ekstreemsem lõik ja edasi tuleb kogu päev kulutada oma rehve tüüpilises soolalagas, siis lamelle selleks tarbeks vaevalt keegi ostab või soovitab. Aga poleks meil sellist laussoolatamist, mis pehme seguga lamellidele üsna kiirelt saatuslikuks saab, oleks lamellid siiski palju rohkemate inimeste jaoks alternaiiviks kui praegu. Nagu ka põhjamaades, kus neid ekstreemolusid kohtab igal sammul.
Aga veelkord, kui ei tea, mida tahta, aga igapäevased teeolud katavad kogu vikerkaare spektri äärmusteni välja, siis naastudega lamellile naljalt vastast ei leia. Ka minu näites insaturbod hakkaks peale naelutamist pidama jää peal ainult naastude arvelt, samal ajal kui ilma naastudeta lamell peab seal niigi hästi ja sinna naastude lisamine ainult parandaks pidamist veelgi.
Kui lamellidega pidevalt mingid müstilised probleemid esinevad, tasuks vaadata üle ka rehvirõhud ja see, kas oma auto tüüpiline koormatus antud rõhu juures vastab tehase poolt soovitatule. Naastu puhul see kõik pole nii oluline, lamellide puhul mõjutab see sõiduomadusi väga olulisel määral ja kuni lamellide servad ümaraks pole kulunud, võib õige rõhu puhul hakata üllatavalt tööle ka mõni selline iinakas, mis käevahel katsudes plastmassist rehvina tundub. Rehvi külgmist ümarat serva see mõistagi teravamaks ei tee ja sellist rehvi meie oludesse päris igaühele ei soovitakski.
Pole ma v2itnud, et kogemus on kallite lamellidega olemas. Sellest ka arutelu, et kuidas tundub ja kaua vastu peavad. Arulagedat kasutamist ja tarbimist ei pea 6igeks.
hetkel kasutusel olevad Falkenid on siia kliimasse ostetud ja t2hist pole uurinud. Igatahes midagi head seal pole ja ytlen veel kord, et viimase piiri peal naelaga ei anna kuidagi v6rrelda. Kyll jah on sellel lamelli autol ka jube v2he massi, v6ib olla ka sellest tingitud veel viletsam pidamine.
Vaadake Dokfilf Kapist V2lja 2ra, siis vast pole m6tet esialgu naelte kahjulikkuse yle rohkem arutleda. Probleemid on mujal ja v2ga sygaval!
Kunagi kasutasin ka 4+ aastat vanu lamelle, millel mustrit max 5mm alles.
Siis ka kirusin, et miks pidamine nii kehva on. Sai paar korda isegi kraavis käidud.
Nüüd kasutan ainult uusi lamelle (EU ja RUS toodang) ning selline sõna nagu "libe tee" on juba meelest minemas.
Eks nael on kindlasti jää peal parem aga meil siin soolatakse 5-10 korda päevas ja enamus vähem koormatud kohtades on ikka lahtine lumi mille peal on lausa lust sõita.
Nüüd on niigi hea pidavus ning eriti meeldib, et panen alla või võtan ära siis kui ise tahan, ei pea tähtaegadest kinni pidama.
+7 kraadiga naeltega detsembri alguses võis täitsa põnev ringi klõbistada.
Ja veel rehvi nillides tekkis küsimus, et kuhu on tänapäevasel lamellil panna naaste ning mis imejõud neid selles pehmes segus kinni hoiab? Ootan huviga vastust. Vastus tuleb kindlasti pikk.
vaatasin just et TM võitja rehv mõlemas kategoorias oli Continental ja nende rehvide hind sama netis. Hinnang on lamellil 7.6 ja naelal 8.6.
Igati head tulemused lamellil ja ka hind suht hea võrreldes Nokianiga. Aga ikkagi huvitab, et kaua see rehv kannatab sõita ja kas selliste kasutajad vahetavad lamellid alati sooja saabudes suvekate vastu? Kindlasti on endal ka huvi proovida mingi hetk, samas tahaks mingit konkreetset tõestust, et pereautole, millega sõidavad ka oskamatud ja ettevaatlikud naised, soovib keegi panna lamelli alla ka teiseks talveks, või isegi kolmandaks. Sellega ei saaa võrrelda, millega JUHID suure tähega on nõus sõitma veel ning tunnevad end hästi!
Läheb natsa metsapoole see asi, minu küsimus tekkis vaadates oma lamellide mustrit http://img3.okidoker.com/c/5/8/6/486990/5709405/12092603_2.j
pg ei saa mina aru, et kuhu suured mõtlejad seal naastud topivad? Ja kuna lamellide rehvisegu on võrreldes naastrehvidega väga pehme, siis mis valemiga need naastud seal sees püsiksid?
Sest tänapäevaste naastrehvide mustri "lamellid" ei tee neist veel lamellrehve, kuna rehvisegu on nii kõva, et enne on naastudest järel siledad plönnid, kui saavutatud vähim legaalne mustrisügavus.
Mul on ühel autol pehmete lamellidega naelkumm. Olen näinud neid müügil ka ilma naelteta. kaks talve ja ükski nael pole veel kadunud, mis sest, et turbodiisel tõmbab vahel sussi ringi ka.
Omal ajal sai Volga protte ja Niva tehaserehve kodus naelutatud, seda tanapäevaste lamellrehvidega loomulikult teha ei saa.
Naela hoidmiseks ikka tiba rohkem klotsi vaja. Nad lihtsalt on erinevad, üks naelutatav lamell ja teine lihtsalt lamell.
sai siis eile ära proovitud ka jäärada üle pika aja (pole talve ju olnud) ja nii nagu ka ennist ütlesin, siis pole sel mingit erilist seost tavaoludega. Jää on meeletult libe ja natuke reaalsust leidis jää ja lume segust. Jah on tore 100-120 km/h sõita külg ees, aga see ei anna midagi juurde, lihtsalt saad aru kuivõrd libe on jää! Ruumi on meeletult, seega ei pea pead vaevama, et kuhugi reaalselt otsa sõidad. Šoki jaoks noortele sobib ja niisama rallimiseks ka. Kui saaks sellises kohas rehve eraldi proovida eri masinatega, siis oleks jumet. Meil võiks ka keegi neid teste ju teha rehvidega, eriti kui protid olemas ja igasugu hiinakad ja muud. Saaks mingi pildi peale Nokiani ja Conti kah!
Sammal vist sai juba oma vastuse. Arusaadavalt naelutatakse ikka selleks mõeldud lamelle ja oma väljamõeldud valge ninasarviku võiksid sinna kappi tagasi panna, kust selle võtsid. Segu erinevustest naastu kohal ja lamellide kohal otsi ise, see pole mingi salajane info ja sellest räägiti väga palju ka meie ajakirjanduses, kui naelutatud lamellrehvi mõiste alles kujunema hakkas ja rehvitootjad esimeste selliste rehvimudelitega turule tulid. SC on lihtsalt üks levinud lühend, paljudelt tõesti ei leia seda lühendit, aga sel juhul leiad sealt (peaaegu?) alati mingi muu viite pehmele segule, mõnikord ka pikalt sõnadega väljakirjutatuna.
Karbo küsimus on hoopis huvitavam. Ma ise hakkasin selle peale mõtlema siis, kui ostsin täpselt samas mõõdus talverehvid ja avastasin, et rehvi protektor on ühel rehvil ca 2cm laiem kui teisel. Sinnani arvasin, et rehvi laiuse puhul räägitakse sellest, kui laia jälje jätab rehv piltlikult öeldes paberilehele, aga siis sain aru, et rehvi laius ja protektori laius on erinevad mõisted ja suurelt kirjutatakse rehvile vaid see esimene number, teine on juba teatud omadusi taotledes paratamatu tagajärg. Selle vastu ei vaidle vast keegi, et igasugune kitsam rehv lõikab paremini läbi veest, soolalagast jms. Need Kesk-Euroopasse mõeldud ümarama rehviservaga lamellid ongi sama mõõdu juures kitsama protektoriga ja ümaramate servadega selleks, et lõikaks paremini läbi talvel teid katvast soolavee kihist, sellest ka nende kehvem külgpidamine (eriti jää peal). Pehme seguga lamellid kipuvad olema pea kõik ka teravate servadega, protektoriosa ise on tiba laiem ja see on üks neist viisidest, millega saavutatakse ka lumel tiba parem haardumine. Autodel on tavaliselt antud tehase poolt mitu erinevat soovituslikku rehvimõõtu ja mulle tundub, et see laius tulebki valida rehvitüübi järgi. Parandage kui eksin.
tegelikult on asi selles, et ümar rehviserv vähendab sõidumüra ja mõeldud see nö saksa kiirteedele. kesk-euroopa kõrgema kiirusindeksiga lamell ongi selline ümara servaga, põhjamaine on kandiline ja see annabki külgpidamist lumisemates teeoludes, mida lääne euroopa suunal vähem kohtab. igasugu vesiliug ja lögast läbilõikamine pole üldse teemaks. tahad aga kitsamat rehvi kandilise servaga, mis lögas lõikaks- palun, osta siis näiteks 195 mitte 205.
sammal, ei saa ka minu tagasihoidlik isik praegu aru, miks peaks kellegi üllitatud anonüümne reklaamihõnguline -link- olema usaldusväärsem... Ehk leiad neid kusagilt prantslaste juurest, neil pidid mingid etalonid hoiul olema? Kui seal on kilogrammi oma, miks mitte otsida ka ideaalse talverehvi etaloni sealt ja ei peaks siin nii palju selleks ressurssi kulutama? Siiani ei ole mina küll kärsa jutust leidnud miskit vastuolulist. Samas kahtlustan, et teise mehe elukogemus ja edukus paljudele kättesaamatus kauguses ja siis algab kiun. Aga ärge nüüd siiski arvake et pürin arvamusliidriks. See samasugune arvamus, nagu igal teiselgi siin...
vahepeal vastuseks parmule kulumise kohta: bridg. blizzak lm001 sõitnud nüüd umbes 7000km, ees on mustrit 7mm, taga 8,5. uuena ei mõõtnud, aga tavaliselt nad 1cm ringis on. eriti hiilgava rehviga tegu ei ole, kuid kui libeda peal ise tähelepanelik oled, siis saab hakkama küll. jääl muidugi pidamine üsna nõrk. auto ise 1,6 tonni, rehv 195 lai ja eks ta saab selletõttu rohkem vatti ka. üldhinne viiepallisüsteemis ehk 3.
Viitaksin veel asjaoludele, et kui sajab vihma, mis jäätub teel ära või sajab jäidet, siis ei tee ilma soolata midagi ja tulemus on sigalibe.
Küsin veel, kas teie tahaksite pidevalt sõita 70-80, kuna must jää oleks väga tihti maas, vahel väga libedaga ka 60 Tallinn-Tartul?
Pluss, kas tahaskite karta, et iga hetk võib keegi teile musta jää või muidu konarliku kinnisõidetud lume tõttu Tallinn-Tartul ja muul peale sõita?
Keegi, kes teeb vea või kel pole nii head rehvid ja auto?
Ei ole mõtet riskida sellega, et meil pidevalt väga libe on, kus iga pisimgi viga võib kätte maksta, inimesed teevad vigu autoroolis, sellest ei pääse.
Miks tõsta mõttetult riski? Ega soola siis ilmaasjata ei panda, sellel on ikka otsene põhjus.
Tooksin veelkord väga naljaka olukorra, ühed sõimavad, et teehooldus kehva, et ei soolapuistur ei sõida 24 tundi ringi, et miks tee sai libedaks minna või miks ei tehta ennetavat teehooldust, mis sellest, et tehakse.
Siis tulevad teised, kes arvavad, et soola ei peaks panema.
Päris naljakas on neid kahte äärmust kõrvuti näha.
Kuid paljud inimesed ei sõida ettevaatlikult ja soola ära kaotamine ka ei pane paljusid ettevaatlikult sõitma.
Siin foorumis hakkavad paljud juba siis kisama, kui ma räägin, kuidas ma musta jää ohuga 70-80 sõidan maanteel.
Ilmselgelt sellised kisajad, ei mõista alla 90 sõita ja kui soola ei pandaks, paneks sellised paari esimese nädalaga pauku.
Solk, tee omale mõisted selgeks, kui sajab vihma või jäidet, tekib teele kõige tavalisem jää, mis on talvisel ajal täiesti normaalne nähtus.
Olen küll n+1 korda siia foorumisse kirjutanud, aga kordan veel, et Soomes (ja mitte ainult) on väga palju piirkondi, mida erilise põhjaveerezhiimi tõttu ei soolatata ja mina elasin ühes nendest. Sellisel ülilibedal jääl ei ületatud kiirust, vaid sõidetigi kenasti 80-ga, nii tatid kui mutid. Sool sealt veel puuduks, mis teeks seda pinda veel libedamaks. Proovi youtube asemel korra ka päriselu, mustvalge maailmapilt muutub korrapealt värvilisemaks!
Mul elukoht ka mittesoolatatava tee ääres. Ma ei tea kas just ülilibe, sest kõik sõidud saavad sõidetud, aga vastava konditsiooni korral ei sõida keegi lubatud 80ga, 50-60 heal juhul.
Elan isegi külatee ääres kus soola ei panda ja kui seda teed läbib päevas mingi kuni paarsada autot siis saab ka soolata hakkama - kiirus maha ja toimib. Suurtel trassidel paraku nii ei saa: kujutage ette lausjääd Tallinn-Pärnu maanteel - osa ei julge praegugi enam-vähem tingimustel üle 70 km/h sõita.
Siis sõidaksid nad ilmselt 40 km/h - kujutage ette kui palju õnnetusi hakkaks juhtuma.
Jah professor_sammaljalg tagaveolised sõidaksid 30-ga.
Kärss, pole mõtet norida, põhimõte jääb samaks.
Ilmselgelt ei kujuta siin need soolavastased praegu ette, mis hakkaks juhtuma, kui soolatamine üldse täiesti lõpetataks.
Olen toonud hulga näiteid, aga nagu hane selga vesi, ikka raiutakse oma jama edasi.
Tänan õnne, et meie riigijuhid on teist targemad ja lasevad teid soolata.
Näiteks täna on musta jääga mitu rekkat Tallinn-Tartul teelt välja pannud.
Kindlasti on neid teelt väljasõite veelgi.
Loomulikult peab autojuht ise alati arvestama musta jääga ja valima teeoludele vastava sõidukiiruse ja sõiduvõtted, aga ehe näide, mis hakkaks juhtuma, kui soola enam ei pandaks.
Eks ta proovige ise rekkaga suverehvidega sõita, jää peal, sama ka liinibussidega.
Või teeme naastrehvid neile kohustuslikuks? Mis, meie teedest siis järgi jääks?
Ärge tooge seda Soomet kogu aeg näiteks, millegipärast, kui Soome palku toome näiteks, siis kohe räägitakse, et me ei saa eestit Soomega võrrelda.
Äkki siis liikluse puhul ka ei võrdleks niiväga?
Meilgi on hulga maateid, mida ei soolata ja talv läbi on need kinnisõidetud lume ja laus ning märja kiilasjää all ja neil teedel osad annavad ikka päris korralikult minna ja panevad teelt välja ka ning ka muidu matsu.
Kuid siin on üks aga, neil teedel on liiklus hõre, mistõttu kannatab sinna ka, soola mitte panna.
Mis sellest, et busside ja veokite kraavi vajumised neil teedel on igaastased ja korduvad. Ehe näide, mis juhtub, kui soola ei pane.
Ja seda mina küll ei taha, et soola asemel mingit kiviklibu panema hakataks, auto oleks pärast nagu liivapaberiga üle käidud ja veel peitliga ka üle täksitud.
Tuuleklaasi vahetaks ka siis, iga kuu vist.
Ära hala solk, teed tuleb lumest puhastada, mitte lasta sadada 10 senti lund ning siis koormate viisi soola teele uhada, lund grammigi lükkamata. Sinu toodud pildid ongi vähese liiklusega teedel. Ja nii juhtub. Veokite ja busside kraavi libisemine on puhas teemeistrite hooletus. Tee tuleb kammiga üle käia, mitte oodata looduse valikut. Mis see tagaveoline siia puutub? Olen ka esiveolisega roomanud kiilakas 20 km/h. Tead, et liiklusseadust on punkt, et soidukiirus tuleb valida vastavalt võimetele, liiklusoludele, ilmale, enese ning auto seisukorrale. Seda punkti tuleb kasutada, mitte kasutada valjamoeldud punkti kus max kiirus on kohustuslik. Miks saavad rootslased sõidetud rahulikult ja säbelemat aeglasema sõiduki taga. Ja nad elavad päris hästi, aga eestlane kaotan pidurdamise pärast miljoni. Seeparast ongi me elu nii kehvake, koguaeg peame pidurdama.
Mida sa looder23 seletad, ma ju rääkisingi, et vastavalt teeoludele peab sõitma jne, sa vist ei lugenud eriti?
Kuid ilma soolata ei saa, teed täiesti puhtaks ja igale poole ei saa lumesahad korraga jõuda, veel enam siis, kui lund sajab palju.
Ehk siis lume kinnisõitmine on suure lumesaju korral paratamatu ja muidu ka kõike kätte ei saa.
Ok ühe veoki kohta sain teada, et sel lõhkes esirehv, aga esimene oli küll musta jääga teelt väljasõit, minu teada.
Nagu ütlesin, ei taha te keegi pidevalt nii kehvade teeoludega sõita, eriti veel Tallinn-Tartul, kui soola ei pandaks. Nii, et mõelge ikka laiemalt.
Rohkem ei soovi sel teemal siin diskuteerida, tundub mõttetu.
On on lust, isegi kammimata lumel on, aga ma pigem ka eelistaks puhast teed, sest mis sa teed, poola rekka millegi pärast ei julge meil lumega kiiremini kui 60 sõita ja selles kilomeetri pikkuses kolonnis on ka suht tüütu loksuda, ära ei tapa, aga ikkagi. Tänase õhtu kohta siis käis jutt.:)
Need kes ei suuda talvel sõita peaks oma loa maanteameti tagasi viima.
Sõidan igapäevaselt oma autoga tööle ja tagasi ja tööks on 3 sillalise bussi juhtimine 12 tundi vahetus ja mul küll teehooldusele etteheiteid pole.
Paha siga leiab alati midagi.
Ajateenistuses olles tuli KAMAZi kallajaga teha päevas 10 reisi liivaga Arhangelsk Kotlase trassil, üks reis oli 25km, et seda ära teha jõuda tuli uhada 110km tunnis, muidu poleks jõudnud, egasee Kamza eriti palju kiiremini läinudki :) ja siis oleks pizdjulei kirjas olnud. Trassil pold liiva ega midagi. KUi veidi lund tuli käis BAT üle ja kogu hooldus, tee oli nagu liuväli. Pold seal ühtegi avariid ega kedagi. Isegi tänapäeva mõistes oli seal suht tihe liiklus.
Vanames ajab nüüd pada. See paganama tee seal kuskil kaugel oli te oma koormatest maha pudenenud liivaga nii hästi hooldatud, et lausa lust. Kevadeti muidugi sulasid neisse kohtadesse, kuhu rohkem pudenend, suured ja sügavad augud. ;)
solk, saa aru, et soolatamine ei päästa, selline jääkiht oleks tulnud üle kammida.
soolatatud teel on ju nii lahe kihutada, aga kui päike kukub metsa taha on see soola vesi jääs ning teel must jää. mis on kordades ohtlikum kui nähtava jää peal sõita ning mis on kammitud.
Ma käin küll Tallinnas küll harva, aga on hakanud silma hoopis teine ja palju lollim probleem: lund tee serva lükates, kui on tulnud vall vastu, on lükatud vall hoopis esimese rea peale, nii et rida muutub ootamatult (liiga) kitsaks. Minul oli möödunud korral sellepärast ohtlik olukord Viru ringi juures esimeses reas ja täna Ladnamäe kanalis linna suunas, kus vasakpoolsel real järsku vall poolde ritta ulatus. Õnneks olid silmad kaugel ees ja esimesel korral päästis valli või kõrvalsõitjale küljega otsa sõitmast äkkpidurdus (enda taga oleva juhi ehmatasin ära, sest ega tema ju ei saanud aru, miks max lubatud kiirusega sõitev auto ta ees täiesti ootamatult pidurid põhja vajutab ja seisma jääb) ja teisel korral kiirendus, sest pidurdamiseks oli juba hilja (kõrvalrida minust tahapoole autosid täis ja minu kiirus 70+). Kindlasti on olnud ohtlikke olukordi teistelgi, mida on valgel ajal ehk veidi parem märgata ja ka lahendada, aga kus võib teede hooldajaid süüdistada millesiganes, kuid plekimõlkimise korral oleks reaalne süü ikkagi autojuhil, kes ei osanud näha ette, et temale harjumuspärane sõidurada lambihetkel lihtsalt kitsaks (ja seejärel tagasi laiaks) muutub. Lihtsalt hoiatan, sest väiksemas mõõdus üllatusi on olnud mõistagi palju rohkem ja neile jõudnud reageerida alati ehmatamata. Hangede otsa jõudnud autode või neisse sõidujälgede hulka vaadates pole kaugeltki kõigil nii hästi läinud.
Minu jaoks on alati olnud veidi hägune see piir, mida ütleb LE olukorra kohta, kus tee peal sõiduradade märgistused ei ole näha.
1. Kõrgema auto roolist näeb palju enamat kui madalama auto roolist, kuna vaadatakse erineva nurga alt, kuid nähtut (üks näeb jooni, teine mitte) tuleb hakata tõlgendama olukorda erinevalt.
2. Kui teejooni näha ei ole ja juhtub avarii, jäävad autod seisma. Hetkega muutub tagant lähenejate ja mööduda soovijate sõidujoon ning hetk hiljem võib ka teejoonis juba näha olla. Isegi kui see pahatahtlikult jalaga puhtaks tõmmata, ei saa hiljem mitte kuidagi tõestada, et seda varem näha polnud. Sel juhul pole siis keegi süüdi ja igaüks klatib ise omad kulud? Või minnakse kohtusse?
soolavad endiselt samas tempos,nagu ennegi! sahka on harva näha,kui see on maha pandud.kütusekulu ju suureneb sahaga sõites.kiirendus-aeglustusradasid ei lükata üldse lahti.see ,et read ära kaovad on tavaline nähtus,mille üle pole mõtet imestada. parklatest ,kõrvalteedelt väljasõidul peateele,kuhjatakse vall just vasakule poole,kus mitte midagi nähe pole.võiks ju valli teha paremale poole! siin pole ju küsimus enam rahas,vaid on kari lolle,kes seda organiseerivad!
see on hea teema jah ja ei lähe paremaks. Tundub nagu teehooldajate kõrvade vahel mingi tühik olema. Igal pool sama jama, et lund on võimalik oma rasketehnikaga kuhu iganes panna (valla teed rismtikud), aga ajavad lume sinna, kus enam auotjuht tee peale ei näe. ise istuvad 3 meetri kõrgusel ja vaatavad sealt :) Täiesti puudulik töö eetika ja suhtumine ikka eriti vilets. Ei suuda sahka keerata, kui vaja jne (maanteesahad viskavad kergliiklustee ääreni täis)
Käin ise siis vallidel tippe maha tonksima labidaga ja näe saab lund panna küll, ei ole üle mõistuse. ikka hull on see rumaluse ja viletsa suhtumise sümbioos!
1247 on numbr, jätate teate , nemad teatavad ise transpordiametit, kes omakorda sugab hooldajat, mida rohkem kõnesid, seda suurem koslep. Muidugi tormiajal pole mõtet tülitada, aga täna sõites Narva mnt Kõrveküla kandis oli selline klaas, 9:54 ajal, peale kõnet 2 tundi hiljem oli sool peal ja pidamine peaaegu nagu suvel vihmaga
Kui ikka loll ei saa aru, et asulas 50kmh ei ole KOHUSTUSLIK max kiirus vaid et tuleb valida tee- ja ilmastikuoludele vastav liikumiskiirus, siis tuleb ka vastavaid meetmeid kasutusele võtta: märgid, füüsilised takistused...
aga traktorist peab lükkama valli sinna ainukesse kohta, kuhu pole vaja!? See rumalus ja hoolimatus vikab ikka üle. Ja see, et lund pole kuhugi panna on ka ikka komöödia. Meil maad ja merd küll, aga noh eks kõik on ju kallis. Teeks siis linna ühe suure augu, maa all sulab ju ära! Aga lihtsam on kõik üle lasta. Äge on see, et kui midagi juurde ei saja, siis neid räigelt aukus/jääteid korda ei tõtta keegi tegema, kõnniteed on kadunud ja ei tule freesi, et see 5 min vabaks teha. Ju siis traumapunktides on veel ruumi!
Aukus jääteedega pole midagi teha. Keegi ei hakka raha kulutama, et kirvega jäälõhkujad palgata. Odavam on kui jää ise ära sulab soojemate ilmadega. Kõnniteed on libedad aga on võimalik kõndida. Handymanis on mingid naelikud ka müüa mis saab jalanõu alla tõmmata neile kes libedal teel kõndimist kardavad. Mina libedaid teid ei karda. Nooremana sõitsin isegi jalgrattaga kiilasjäätee peal. Paar korda panin külje maha aga tõusin üles ja ikka edasi.
Ainult sinu pisikene mõistus ei saa aru lihtsast asjast- omavalitsus lükkab selliste märkide panekuga juriidiliselt vastutuse enda kaelast ära, sest kui juhtubki midagi, saab sellistes teeoludes ajada selle liigse kiiruse kaela ning kui märk on püsti, ei ole enam omavalitsus tee seisukorra tõttu süüdi- juht ise ei olnud ettevaatlik. Samamoodi võid panna (ja tegelikult pannaksegi) löökaukudest kubiseva tänava algusesse ebatasase tee märgi ja kui auto katki sõidad, oled ise süüdi, sest märk ju hoiatas sind.
Praegusel ajal tuleks neid hoiatavaid märke suht palju tee äärde panna. Alles eile sõitsin autoga ja oi kui palju auke oli teedel kuid hoiatavaid märke oli vaid mõned üksikud. Lisaks aukudele, kevade saabudes hakkavad väiksed kivid lendlema autode rataste alt. Selleks, et kivid autoklaase ära ei lõhuks selleks on võimalik sõita madalama aõidukiirusega, mitte kiiremini kui 70-80 km/h see aitab oluliselt vähendada kivi kahjustusi.
Kui suuremad teed ja tänavad suudetakse üldjuhul puhtana hoida, siis väiksemad tänavad ja korterelamute parkimisplatsid on küll väga halvas seisus. Probleem on selles, et sahkamine jääb tegemata, lumi sõidetakse kinni ja tekivad rööpad. Linnavalitsus paneb kohustuse tee, tänava või parkla tegelikule kasutajale e. korteriühistule. Korteriühistu paneb kohustuse oma liikmetele jne.Enamik meist on nõus rööbastes ukerdama, aga lumelabidat kätte ei võta. Mõni mees ei saagi muud teha, kui nn. aferistide jaoks parkimiskohti puhastada. Vend läheb enne jõusaali trenni, kui lumelabida kätte võtab. Probleemiks on kindlasti ka ülekvalifitseeritud kojamehed või nn. modellid, kes ei jõua lumesahka kasutada.
ja ega linnal pole ju freese ega sahkasid, millega jääd kraapida ning lõhkuda. Sulaks ka siis 10 krda kiiremini. Ärge ajage jama, teede hooldusega saadi kenasti hakkama, aga peale seda ei liigu ühtegi masinat. Läksid magama kõik? Ühtegi järelohooldust pole. Kiirendusrajad on kadunud või ilmub meetrine oaun tee peale suvalisel hetkel, kõnniteed on kadunud (pole sadanud üle nädala juba, aga kõnnitee on kadunud näiteks Ülemiste hotelli juures juba kuu aega). See on näkku laskmine ja kergliiklejate peale sülitamine! Sellised tegelased tuleks sealt tipust kõik alla raputada. Rattaga sõitma panna paariks päevask, vaatame siis, kas nemad ka püsti tõusevad :)
Teid võiks minu arust lihtsalt lumest puhastada ja sool,liiv ja muu keemia võiks jääda minevikku.Talvel ongi libe,kui tee on jääs ja/või lumine ja see on normaalne.Las see jää olla,kuid lumi on vaja siiski teedel ära saada,kuna inimene võiks oma elu ikka kergemaks muuta ja ei ole vaja poole meetrises lumes käia,kui inimesel on olemas mõtlemisvõime,kuidas saaks lumest lahti nii,et oleks tunduvalt kergem kõndida.Autod on ka inimesed sellised välja mõelnud,millega saaks sõita aastaringselt,kuid enamus nendest ei sobi poole meetrises lumes sõitmiseks ja on vaja jälle lumi tee pealt ära saada,et saaks talvel ka autoga sõita.
Õige aegselt kõik teed täies ulatuses lumest puhtana hoida ja elu ongi väga ilus.Mina elan ühes Kesk-Eesti külas ja meil on küla põhitee lumest traktoristil/traktoristidel nii hästi lumest puhastatud,et ei saa aru,kust algab teepeenar(ka teeäär on lumest puhastatud).Kui lund ei ole ja keegi sõidab vastu,siis on vaja üksteisest möödumiseks sõita natukene teepeenrale,kuid lumega oleks nagu tee teepeenra jagu laiem ja saab väga hästi üksteisest mööda.
freesid, millega jääd kraapida, on täiesti olemas. Paraku ei mahu need suured autod väikestele tänavatele ära kuna sealsed pargitud sõidukid jäävad ette. Nägin sellist freesi oma silmaga Nõmmel väiksel tänaval ja ütleks ei olnud lihtne juhil manööverdada. Kui takistus (tänavale pargitud???) auto ette jäi, siis lasi juht hea signaali, et omanik oma sõiduki eemaldaks või hoovi pargiks. Samasuguseid parkimisgeeniuseid olen ka Balti jaama taga Kopli kitsastel tänavatel näinud, selmet auto turvaliselt hoovi parkida. Laias laastus on tänavate lumetõrje korralikuma talve puhul ikka väga nutune.
nendel väikestelö tänavatel ei peaks üldse olema autosid, sõitke rattaga. Fätbike on ideaalne talvel ja ei oleks keegi jalus, et tänavat puhastada. Ja kui ei suuda ka märke panna, et oleks üks serv tühi. Ja keda see väike tänav huvitab, ma räägin radadest, kus sõidab tuhandeid autosid päevas. Tüüpidel puudub igasugune plaan, kuidas peale lumehunnikuid ja jää tekittamist (ise tekitavad need ju oma ime lükkamistega) edasi toimetada. Teeks siis kõnniteed korda, saaks inimesed ka valida, et kas lõhun autot/istun ummikus või hoopis lähen tõuksi/rattaga/jala ja ei passi koos teiste lammastega üksteise pees!
Tuled poodi, leib korvis, maksad ilusti ära ja lõikan viilukese peale seda Sulle.
Arve, ehk aktsiisid jne. on makstud ja rumala inimesena justkui sooviks...
Kui elad näiteks Haapsalus mere ääres ja käid Tallinnas tööl,siis oleks hea lahendus paadijuhiload teha ja paadiga mööda merd liigelda.Hoiad kaldale võimalikult lähedale,siis ei sega suurte laevade liiklust ja nemad ei sega sind.See,kui meri läheb kaldast eemal nii jäässe,et väikse paadiga sõita ei saa,seda juhtub harva.Muidugi väikse paadiga liiklemisel on see probleem,et kui on väga tuuline ja lained kõrged,siis sõita ei saa aga ma arvan,et ka neid päevi pole palju ja eks selleks puhuks saab ju auto rentida või on endal mõni vana,korras auto,mis nendeks puhkudeks ettenähtud.Paadiga liigeldes ei oleks lumiste ja jäiste teedega probleemi.Parkimiskohad on Haapsalu sadamas ja Tallinna sadamas.Muidugi jalakäijana on vaja ikka liigelda lumistel tänavatel aga kui enamus sõidab autodega ja sina paadiga,siis on tunduvalt rahulikum.Kui tahad,mine vabal päeval kasvõi Soome või mujale riiki,kuhu saab mööda Läänemerd sõita.Palju liiklejaid ja ning liiklusraev ei puuduta siis enam sind.Päris väike paat ei sobiks,kuna siis ei saa juba võibolla keskmise lainetusega ka sõita aga midagi sellist oleks küll sobilik:https://www.auto24.ee/soidukid/3598081
Helikopter on ka variant aga kuna üleval on tuulisem,siis mõni väiksem helikopter ei sobi liiklemivahendik,mida tihti kasutada.Eelis on muidugi see,et vabadust liigelda on väga palju rohkem,kui auto või paadiga.Lenda kasvõi teise maailma otsa üle riikide,metsade,mere,autode jne.Ma leidsin internetist mõned müügis olevad helikopterid aga ma siia üles ei pane,kuna jahh...need asjad on ikka väga kallid ja lihtinimesed endale seda luksust lubada ei saa.Päris pisikest helikopterit ma kiiruga ei leidnudki,kus olekski 1 või 2 istekohta aga päris pisikene lendab ju sinna kuhu tugevam tuul teda lükkab ja see ei õigustaks ennast ära.
Ainuke alternatiiv autoga sõitmine millegi vastu välja vahetada oleks tõesti paadiga.Paadid on samas hinnaklassis nagu autod ja nagu ma eelnevalt siia üles panin ühe paadi,siis see sobiks küll.Muidugi enne tuleb paadijuhiload ära teha ja raha korjata aga see on elementaarne.Teisest küljest jälle on sõiduteede võrk väga lai aga paadiga sisemaal ei sõida ja tuleb ainult mere või ookeaniga leppida.Muidugi antud paadiga suurele ookeanile vist ei julgeks minna aga läänemeres liiklemiseks peaks väga hästi sobima ja kui lausa tormi ei ole,siis saaks liigeldud küll.
autot asendab ratas kenasti. Meil on pealinnas iga koht teisest max 7km kaugusel. Paati saab ka selle kenasti kaasa võtta :)
näiteks selline - https://www.kona.ee/kataloog/kona-wo
oluliselt turavlisem liigelda kui jalgsi selle lödi ja jää peal!
Haapsalu- Tln autoga ca 100km. Merd mööda enamvähem sama teema. Paadi kiirus ei ole just 90 ega ka 70km/h, aga kui on, siis sellise paadi mootor neelab kordi rohkem kütust kui auto ja ka maksab rohkem kui auto. Kui sõidad mingi pisikese diiselpaadiga, siis kiirus heal juhul 20-30km/h ja talinasse jõudmise aeg 3-4-5 tundi sõltuvalt mereoludest.
Tegelikult on paadid ja eriti veel helikopterid minu jaoks võõrad asjad.Vaatasin helikoptereid,siis oli imelik neid vaadata,kuna ei ole ise kunagi nendega kokku puutunud.Kunagi käisin jala,kasutasin ühistransporti ja sõitsin jalgrattaga.Nüüd käin jala palju vähem,ühistransporti ei kasuta ja ei mäletagi,millal jalgrattaga viimati sõitsin.Auto on nüüd põhiline liiklemisvahend.Liiklus on nii tihedaks ja närviliseks läinud,et olen isegi mõelnud autoga sõitmisest loobuda ja hakata jälle palju jala käima,ühistransporti kasutama ja jalgrattaga sõitma.Ilma autota oli elu kuidagi palju muretum.Kahjuks praegult ma elan sellises kohas,kus ma sõltun autost aga kui kolin Tallinnasse,siis saaks kindlasti ilma autota hakkama.Loobun autost ja autoga sõitmisest,kuid siis võib tõesti paadijuhiload ära teha.Siis olen elus paadiga ka sõitnud...,jälle üks kogemus juures.Õppimine tuleb ainult kasuks,isegi siis kui ma peale paadijuhilubade tegemist kunagi rohkem paadiga ei sõida.
"Waze’i kaudu jõuavad teated löökaukudest otse teehooldajateni.
Teehooldajatel võtab lume alt välja sulanud teede olukorra kaardistamine aega, kuid nutirakenduse kaudu löökaugu kohta saadetud teade jõuab otse nendeni.
«Kui inimesed ise löökaukudest teavitavad, siis jõuab see info läbi meie infosüsteemi otse kohale ja teedefirmad saavad hakata suuremaid puudusi kiiresti likvideerima. Niimoodi pareneb teede ja tänavate kvaliteet ning turvalisus. Kevadeti tekib teedele paratamatult rohkem auke ning inimestel tasub need Waze’i rakenduses ära märkida,» ütles Teede Tehnokeskuse juht Taivo Möll
Riigiettevõte AS Teede Tehnokeskus tegi Waze’i andmete kasutamiseks tehnilise lahenduse, mille kaudu jõuab teekasutajate poolt Waze äppi sisestatud info teeakude kohta otse teehooldajateni."
Uskumatult hea uudis, et ei tahaks uskudagi seda, et nii innovaatilist ja revolutsioonilist lahendust kasutama hakatakse meie nõukaaegsete hammasrataste poolt. Kui see tänane uudis poleks, arvaks, et tegu on 1 aprilli naljaga.
