Näiteks maakonmdadest on I-Virumaal Narvas ja Jõhvis ARK. Jõhvis on 12 tuhat elaniku aga KJ-i lasmamäe magala iidla on kõrval oma mingi 28 tuhande inimesega. Jõhvi kui raudteega kaheks jaotatud linn on varustatud lagunenud viaduktiga kus 2plus2 skeemi asemel 1plus1. Viadukti ületab ööpäevas mõne aasta taguste andmete järgi 14 tuhat auto. See tähendab et ööpäeva keskmissena iga kuue sekundi tagant sõidab auto kas sinna või tagasi mööda viadukti. Päeval muidu lausa rodus eriti tipptundidel. Kuna viadukti ületamisest ei pääse keegi ARK-i eksamil siis vahest on korraga kolm õppemasinat dudkini küüru peal ühes suunas. Kiirus on viaduktil piiratud ametlikult 30 kuigi kui õppeautod või mõni võõras ei sega sõidetakse ikka kiiremini.
Ja muidu linn ka väike nii, et õppekaid jätkub igale poole.
kuna teema jälle esile veetud, siis küsiks ühe küsimuse targematelt?
paljud kiruvad sõiduõpetajaid, et viimased tulevad liiga vara platsilt tänavale, st. et õpilane pole veel küps tänaval õppesõitu tegema. tahaks teada seda metoodikat, kuidas õpetaja suudab aru saada, millal see õige aeg on? ehk siis, kuidas on võimalik platsil selgeks teha, et õpilane on võimeline tänavaliikluses võrdväärselt kõigi teistega liiklema? ja siis veel seda ka, et kuidas oleks õpilasele leebem selgitada, et anna andeks, aga sa pead veel n summa raha platsi kasutamise eest maksma?
Ega see ei olegi individuaalne. Õpetajal on programm mida ta täidab ja, kui seal on kirjas, et tänavale minnakse esimesel tunnil siis sinna ka minnakse, vahet pole kas õpilane on valmis või mitte. Mina liitusin linna liiklusega teisel tunnil ja polnud ka kaugeltki mitte valmis selleks aga ega keegi minult ei küsinud ka. Öeldi, et sõida sinna ja kõik.
Minimaalõppekava järgi on 20 sõidutundi ehk siis 40 25 minutist korda millest 8 tundi peaks olema platsil.
Tean, et mõni autokool seni kuni ei pidanud ARK-i autoga tegema jättis ühe tunni veel reservi eksami jaoks.
Kuna platsieksam on suht keeruline(kohaltvõtud ja edasi tagasi manööverdamine) siis tegelikult sellise programmi järgi minnakse kohe tänavale. Sest võtad kohalt ja sõidad ederpidi vaiksemas kohas hulk minuteid. Teed veel mõne pöörde ja jokk.Platsil suretaks kodukoolita kursant terve tunni lihtsalt autot välja ning mingist külgboksi tagurdamisest jne ei ole juttugi. Tal oleks autoga liiga palju tegemist, et veel sellistele suht rasketele manöövritele nagu tagurdamine mõelda ja neid korrekselt nagu nõuded ette näevad sooritada.
Kuna iga lisatund maksab ja õpetajate ning eksamineerijate sõnul minimaalprogramm tekitab inimestes tunde, et kõik peaks selle aja jooksul selgeks saama ning kui ei saa siis on keegi(enamikel juhudel mitte mina) süüdi, et õppetulemused halvad on.
Nõuka ajal oli 32 tundi ehk siis prareguses mõistes 64 sõidukorda minimaal. Seda on poole rohkem kui praegu. Ja liiklus oli hoopis teine ning vähe oli neid kes kursustel esimest korda rooli istusid. Enamasti tegid load ikka autohuvilised ning need kes said tööjuurest autoostuloa kuna kõik olid igaks juhuks järjekorras ilma erilist kutsumust juhtimise vastu tundmata vähemuses. Oli veel selline abikaasade leskede kategooria kelle abikaasa surnud või haige ja auto oli olemas ja pidi jui rolli üle võtma.
Aga enamus olid ikka ise asjast huvitatud ja kodukoolis esimesed ringid ära teinud.
Siin tln on õppesõidu masinaid rohkem näha,kui taksoseid.Kas varsti on nii,et õppesõidu autod hakkavad ka taksoteenuseid tegema?D...Kui nii edasi läheb,siis on igal eesti perekonnal auto ja siis ei vajata enam bussi ja takso teenust .Kui arvestada sõiduloa tegijaid igal aastal, siis on varsti tln üle autostatud ja siis oleme veel suuremas liiklusummikus kui praegu!Kas tõesti on vaja meil tln ja ültse eestis niipalju autojuhte?
Ma veel lisan,et õppesõidu autod võiksid ka arvestada ühtse liiklus vooluga!Sõita ka 50 asemel 60 siis ei oleks , nii suuri ummikuid ,mida ma olen näinud tööpäeva hommikul ja õhtul tipptunnil.Ma võin öelda,et mustamäel ja õismäel tipptunnil on õppesõiduautod tõelised tropid!Eriti ringteedel ja veel ka hiiu raudtee ületamisel.Ja ütse võiks õppesõidu autod saada kindla marsuudi tln ja kellaajad ,kus nad vähem takistaksid teiste liiklust !
Sinu küsimus, "kas meil on vaja üldse niipalju autojuhte" sai ka minu poolt oma sõiduõpetajale esitatud, tema ütles sellepeale, et see on demokraatia (jobu oli tegelikult, tahtis lihtsalt pappi saada, tegi mustalt ka veel). Minu küsimus oli tollal esitatud sellepärast, et oli raske sõiduaegu saada. Nüüd küsin sama juba lubadega roolides aga kõik me tahame sõita, paljudel on ka maakodud, kuhu tänu eesti riigi olematule maaliini transpordile enam ligi ei saa muud moodi kui autoga, nii et õigustus seegi. Igale poole ei peaks tõesti autoga ronima.
Viimaks jääb ikkagi demokraatia printsiip-kõigil on õigus teha omale luba ja osta auto. Tuusikute ajad on möödas ja regulaatoriks on kõrged maksud, kallis kütus jne.
Kas teile ei tundu siis tänapildis ,et õppesõidu autod hoiavad ristmike kinni ja täidavad liikluseeskirju punkti pealt.Ma ei süüdista siinkohas õpilasi,vaid õpetajaid.Ma ise tean seda endakäest ,kui mina tegin kaks aastat tagasi sõiduluba.Ma tahtsin sõita alati lubatud 50 aselmel ühtses liiklussujuvuses ja ristmikud vabastada ,nii kiiresti kui võimalik.Kuid jah sõiduõpetajad kartsid isegi olematut ohtu ja lasid vahtida temostratiivselt pea pöördega,isegi siis kui teisi autoseid ja jalakäiaid ei olnud näha.See liigakaua seismine ristmikul oli tõesti üks põhjus ja teine põhjus ringteede ummistamine.Kolmas mida ma ise olen kogenud hiiu raudtee ületamisel mul oli seal kolm võimalust ennem nõmmepoolt tulles ja ületada ristmik,kuid sõiduõpetaja hoidis enda piduriga mind kinni ja taga sõitjad signaalitasid,sest õpetaja järgis seda liikluseeskirja liiga punkthaaval,kuid tänapäeva liiklejad seda nii ei järgi oleks saanud ära pöörata kindlasti kui raudeelt tulija pööras nõmme poole ja vastastulijad olid ohutuskaugusel tulemas,kuid meie ootasime ikka niikaua kui sealt ei olnud ühtki tulejad nähtaval,ja raudteelt ka ühtegi,sellega kahjuks kaotasime 10 min umbes selle pöördele,kui oleks saanud 1 minuti pärast,vot selline tropi näide siis meie õpetajade poolt.Siit siis järeldus,et õppesõidukid ärgu ****ake ja ületagu neid kohti siis ,kui seal on palju liiklejaid,muidu takistavad teisi liiklejaid ,sest alati ei aita see liikluseeskirja täpne tundmine,mis siis ,et teistel on eesõigus,kuid neil on ka silmad peas ja ei pea ootama nii kaua kui peateel autoseid ei tule ültse,sest vahest võib nii ootama jäädagi!Muidugi peab olema ka ajastus õige ja kindla ja kiire pöörde tegema!
Tallinnat ei tea, aga Tartus nüüd tipptunni ummikud küll õppeautode pärast ei tule.
Nädalas näeb tööle ja koju sõites Riia tänaval vähemalt kahte matsu. Vat nendest on ummikud. Hullemad, kui ükski õppesõiduk suudaks tekitada. Ning närviliseks muudavad liikluse ****d sõelujad, kes ohtlikke manöövreid teevad, suunatuld ei tea ja kes tagatipuks oma rahmimisega midagi ei võida ka.
Suvel muidugi teeremondid.
See, et ühtlane sujuvus tähendab kindlasti üle 50 kiirust, on rumal jutt.
Ja kui kõik õppesõitjad ja vahtralehed üritaksid kohe sama "sujuvalt" kui kogenud juhid sõita... Seda kaost ja plekikolinat ei tahaks näha.
Veel, mõtle nüüd ise, miks õpetajad nii käsivad sõita. Vihje: ARK ja eksam.
Õpetaja võiks valesti sind ka ehhe õpetada, aga siis sa eksamit ei sooritaks.
Süüdistaks, et pumbati raha ja ei õpetatud õigesti.
Õpetajat kritiseerida on lihtne, aga usaldada raske? Rõõmu teeb, et nii sügavat ja siirast muret tunned ristmike läbilaskevõime ja ühtlaselt kiiruse pärast.
Praktikuna võin öelda, et harva kohtab õpilasi keda peab piduriga ristmikul tagasi hoidma, pigem on probleem sealt liikuma saamisega.
Samuti ei pruugi õpilane liiklusolusi, läheneva sõiduki kaugust ja kiirust õigesti hinnata. Sellest ka võimalik erimeelsus teil tekkida võis. Et mitte jääda paljasõnaliseks toon ühe näite möödunud nädalast. Teemaks möödasõit, küsimus - auto A sõidab 70km/h ja auto B 90 km/h, kui pikaks kujuneb möödasõiduteekond. Vastuseid oli erinevaid, aga oli ka üks kes arvas, et 10 meetrist peaks piisma. See noor inimene sõidab mõne kuu pärast meie keskel, võib-olla kritiseerib ka oma õpetajat, et see ei saa asjadest õigesti aru.
Et siis seadust rikkuda ja kiiremini sõita on õige? Selle väitega, et õppeauto segab sest on ainuke korralik liikluses olen ma nõus aga see ei ole veel põhjus, et LE-st kõrvale kalduda ja kui rohkem juhte tuletaks meelde autokoolis õpitut ja ei sõidaks lubatust kiiremini ei segaks õppeautod ka oma kiirusega kedagi.
Õpilasele.:
Ma ka lubasin omale, et kui load kätte saan sõidan korralikult ja ei sõida +10, kuid ikkagi vajutub jalg nii palju lapastsile, et liiklusvooga kaasas käia, kuigi minu max 50 alas on 60. Kui õpid on lihtne, usu mind, kuna kõrval istub keegi kes kutsub korrale, kuid kui omapäi liikled ehk siis ka arvamus sul muutub ;), aga kui ei muutu, siis oled tubli :)
kuid kui load lõpuks saad ja liikled nagu korralik liikleja 50 ei rohkem ega vähem linnas siis ainult respekt :)
Ma kahtlen, et ma peale autokooli lõppu korralikuks jään sest see tõesti segab liiklust. Jutu mõte oli selles, et kui kõik juhid korralikult sõidaks siis ei oleks ka õppeautod probleemiks. Minul on tegelikult jumala suva kuidas keegi linnas sõidab ja eks ma hakka ka ise vastavalt oludele sõitma aga sellisel juhul ei ole mul ka õigust vihastada korralike juhtide peale eriti just õppeautode sest nemad ei tee ju midagi valesti sõites linnas 50km/h.
See on jama et politsei õppesõidu masinaid jägib ja kinni peab.
Ainult sellisel juhul, kui juhi iste on tühi peetakse kinni.
Sest mõnel sõiduõpetajal on kombeks sõita paremal pool istudes (pedaalid on tal olemas) ja vasaku käega roolides ja käiku vahetades.
Kuna ei viitsi oma tagumikku juhi istmele vedada väiksema vahemaa läbimiseks
ega ikka kõigil uutel õppekatel ka kolme pedaali pole. kui õpetajal gaasipedaal ka veel oleks, mis siis õpilasest saab? õpilane hakkab siis ju kõiges õpetaja peale lootma... las vastutavad ise ka millegi eest... õpetaja kohustus ennekõike avariid ära hoida ja auto kiirelt pidama saada... õpilased kipuvad arvama, et kui juba oma raha eest kooli tuldud, ega siis ise ei peagi vaeva nägema, see tundub juba õpetaja mure olevat, kuidas õpilaste peakestesse seda tarkust ja mõistust taguda...
Mis mõttes oleks? Ongi ju :P Õpilasest ei saa midagi, õpilane sõidab ikka nii nagu vaja lihtsalt vahel saab õpetaja teda gaasiga aidata. Jääb ära see teema, et "kas ma pean su põlve tulema vajutama". Tegelikult on parem kui on kõik 3 pedaali. Ohutum teistele ja mugavam õpetajale. Üks külg on tegelikult veel, osad õpetajad sõidavad paremalt poolt ja see nüüd küll ohutuse alla ei kuulu.
On küll olemas gaasi pedaalid kaa. Kui ikka kiiresti vaja kiirendada nt. ringil, et tagumistelt autodelt eest ära jõuda siis vajutatakse ka seda pedaali.
eelmisele: siiamaani ma pole küll näinud õpekat, kes ringil sõites veidike gaasi vajutaks, enamus kipub gaasi siis vajutama kui mulle ringile ette lendavad....
et lisaksin siis veel... ega ikka ei ole küll kõigil õppekatel gaasipedaali, selle paigutamise võimalus on olemas, aga kõik õpetajad seda oma autole paigaldada ei soovi... põhjus ikkagi sama, milleks siis üldse õpilast rooli lubada, võiks ju siis ilusasti ise sõita ja kõrvalistmel olevale õpilasele kenasti asjad lahti seletada... õpetajal turvalisem ja ega õpilasel ju nagunii ka roolis pole vaja eriti pingutada, ikka loodetakse õpetaja peale...
No aga miks ei võiks see nn ühtlane liiklusvool olla igal pool 50 km/h? Miks see peab kindlasti olema üle selle? Kui kõik liiguks ühtlaselt vastavalt LE-le, siis poleks ju mingeid probleeme või mis?
Peakski olema aga kahjuks üldine ka politsei ja ARK-i suhtumine on,et võib sõita kiiremini küll(Lugege mõne kuu vanuseid Päevalehe artikleid uutest eksamiautodest)Kui õppeauto keerab käkki,peaks selle kooli nimi kohe teada olema,autodel kirjad peal.Miskipärast siin kommentaare lugedes jääb mulje,et õppesõiduautoks peetakse ka neid miljoneid juhendaja tunnistusega sõitjaid.
Kõigil õppeautodel ei ole kooli nime autoküljes kirjas. Näiteks kui õpetaja on FIE siis ei ole seal mingit nime. Kõigil koolidel ka pole, minu koolis oli 4 autot ja ühel neist oli nimi ühel uksel kirjas.
Mees ütles, et ta oli korra autoroolis olnud, kui kutsekooli autoõpetuse tunnis õpetaja tahtis teada, kes on varem sõitnud. Tema siis tõstis käe ...ja sõit läks Tallinna sadamasse ehitusmaterjali järele- veokaga.
Ma mäletan kooliajast ,et ma küsisin õpetaja käest miks linnas on 50 piiratud suurem kiirus,kui kõik sõidavad 60 ?Siis vastas õpetaja ,et sellepärast ,kui pandaks 60 piiratud kiiruseks ,nagu see oli veneajal asulas ja linnas siis kõik sõidavad 70!
Aga ma olen kusagilt justkui lugenud(oli vist Sirk kommenteerinud),et mingi seadus lausa kohustab õppesõitu ametlikult teostaval sõidukil firma või inimese nime kasutama.Selge ,et seda välditakse,sest pead ju ise korralik olema.paljud kasutavad magnet "kleepse"
Käisin siin mõni nädal tagasi lõppastme koolitusel ja pärast oli vaja läbida ka säästliku sõidu programm. Ehee, ega midagi muud kui tagasi õppekarooli, mõtlesin ma kui ma kohale jõudsin. Aga no sõitsin ikka nii nagu enda autogagi sõidan, rahulikult liiklusvoolus ja see õppeauto mõjus teistele juhtidele nagu härjale punane värv. No oli vaja ennast pressida lihtsalt vahele kõigil kohe. Väga suurt vahet ei ole, kas sõidan 2 autot eespool või tagapool, aga kui mõni **** sõitis üle pideva joone, et mööda saada ja siis äkkpidurduse tegi, tekkis küll mõte, et läheks teeks ühe füüsilise noomituse. Loogiline on ju, kui õpilane on esimest korda liikluses ja sõidab 30km/h, et ta segab teisi, aga eks tuleb lihtsalt suhtumist natuke muuta. Aga isegi kui ei sega on vaja lihtsalt kõigil mööda pressida, ükskõik mis viisil.
On küll jah siuke nõue, et peab kooli nimi olema aga igast seadusest võib leida ka mõne augu ja sellepärast vb polegi suht paljudel seda kooli nime. Mina olen vaadanud, et ametlik st autokooli auto on siis kui on katusel see kolmnurk. Need juhendaja tunnistusega sõitjad kasutavad tavaliselt ainult paberist märke samas ei ole neil üldse kohustust ennast tähistada.
to Laa "Loogiline on ju, kui õpilane on esimest korda liikluses ja sõidab 30km/h, et ta segab teisi, aga eks tuleb lihtsalt suhtumist natuke muuta."
Olen kindel, et sa ise umbes aasta pärast käitud vastupidi oma praegusele soovitusele. Proovi sa rahulikuks jääda, kui su ees on näiteks 3 õppeautot, mis 30 km/h võidu kihutavad, tipptunnil suudab neist üks korraga üle ristmiku sõita jne. Käi päeval Sõpruse pst. Statoili/McDonaldsi parklas, seal on praktiliselt kogu päeva kogu selle parkla ummistanud õppeautod. Ja ärge rääkige, et õppeautod sõidavad liikluses täpselt ettenähtud kiirusega, ehk linnas 50km/h. Kiirus on neil ~40-45km/h.
Vahet pole, et kusagil õppeauto taga sõites ma kaotan vaid minuti oma aega- samas on see minu kaotatud aeg. Kui need kaotatud minutid kokku liita, saan ma päris suure kaotatud ajahulga. Põhinõue liikluses on see, et sa pead arvestama teiste liiklejatega, samas õppeautod arvestavad ainult jalakäijatega- tundub et teised autod neid ei huvita.
Tegelikult sõnastasin natuke oma jutu valesti. 30km/h liikuv õppeauto on loomulikult takistus, aga seepärast ei pea kohe "tagasi tegema" hakkama ja las see õpilane sõidab siis natuke rahulikumalt, kuskilt tuleb ju alustada.
Tegelikult mõtlesin ma hoopis neid juhte, kelle eesmärk on igal võimalusel õppekast mööda saada. Isegi kui õppesõidu auto sõidab kiirusel 50-60km/h. Kui on näha, et sõidab normaalselt ja ei takista kedagi oma liikumisega, kas siis on vaja ikkagi mööda pressida ja siis järsult pidurdada? Või on mõnel uut tagumist põrkerauda vaja hoopis?
Palun väga, pendeldage ridade vahel, kihutage,lõhkuge oma autosid aukudes jms. Kuid arvestage teiste liiklejatega kah. Me kõik peame nendele teedele ära mahtuma. Laske kiirem mööda kui tagumisel kiire on ja ärge olge isehakanud politseinikud. Muidugi on see soov täielik utoopia, aga alustage kasvõi iseendast ja ärge olge liikluses debiilid.
Tänapäeva liiklus võtab algajal kindlasti südame alt värisema. Isegi paljud oma valla krahvid Tallinnas ei sõida. Seega mõningane koperdamine õppeauto puhul loogiline. Samas muidugi liikluses kõige hullem on erinevad sõidukiirused ja selle tõttu toimuvad möödasõidud.
Seega peaks ikka mingi tase õppeauto roolis olijal olema.
Praegu aga vähemalt toimub algõpe linnas ja seejärel platsisõit. Isegi esimest korda rooli hoidvaid naised on meie provintsilinnakseses esimene tund linna vahele kupatatud. Pärast siis harjutatakse platsil manööverdamist. Nõuka ajal enne harjutasid platsil kuni said liiklusküpseks.
Praegu sõidutund väga kallis ja püütakse võimalikult odavamalt läbi saada. Platsil kohaltvõtud ja käiguvahetused selgeks enne õppides tulevad lisatunnid. Las siis õpib korraga nii autot juhtima kuiga liiklema.
Parim lahendus oleks mis on küll tüütu ja kallis teha eksam kahe etapiliselt. Enne teed ARK-is platsika vahepeal ära ja siis õpid kursuste käigus liiikluses juhtima. Kindlasti on sellel palju vastaseid kuna kõiki kõvu(oma arust) sõidumehi diskrimineeritakse sedasi.
Ega enamus ei taha koolis mitte autosõitu õppida vaid lube kätte saada.
Äkki oleks lahendus see, et kohe kooli minnes tehakse katsed. Jagatakse ära need kes tulid õppima ja need, kes lihtsalt asja vormistama. Saaksid algajad rahus õppida ja teised kiiresti load kätte. Seda muidugi eeldusel, et nad ikka asja oskavad.
Peeedu jutus on tugev iva.
Tõesti, vaja oleks suuremat platsi, kus need algajad oma esimesed sõidutunnid kätte saaksid. Miks mitte rajada omaette väike teedevõrk, kus oleksid ka foorid, ristmikud jne, seal saaksid need õpilased omavahel linnaliiklust imiteerida ja peale esmast kogemust siis tavaliikluses sõitu edasi õppida. Usun, et sellise "linnaku" rajamine tugevdaks oluliselt sõiduõpet ja tavaliiklus oleks vähemalt veidigi rahulikum.
hea mõte, kuid kui ei suudeta isegi tallinnas teede auke lappida, mis oleks ju ka loogiline..., siis sellise "linnaku" rajamisega küll keegi tegelema ei hakka, autokoolid ei viisti ja ei taha ka raha raisata ja härrad, kes istuvad rahakoti otsas ei taha seda kuidagi jagada.
nii et tuleb liikluses õppida, kuid jah ka mind visati kohe kolmandal sõidutunnis nõmme rahulikelt tänavatelt linna liiklusesse....
et siis tuleb õpekaid liikluses taluda..., kuid mis seal ikkaon, kui kiiret ei ole võib ka õpeka sabas sõita ja kui võimalus on mööda minna, linnas ei tohiks see ju probleem olla, enamus teid on neljarealisi...
Õnnelikud inimesed :P mind saadeti kohe esimesel tunnil linna. Ma küll üritasin sellele vastu võidelda aga õpetaja isegi ei öelnud mulle, et nüüd linna. Lihtsalt poole tunnipealt platsil ütles, et keera nüüd paremale ja oh üllatust paremal vaatas vastu haabersti ring :S Mina olin esimest korda roolis ja see pilt võttis ikka nii kirjuks silme eest, et vähe pole. Elulõpuni on meeles see hirm ringile lähenedes. Loomulikult ei osanud ma seal midagi teha ja eks teised juhid võisid ikka parajalt tigedad olla, et mis see loll ronib siia, kui sõita ei oska aga mida mina teha sain õpetaja ju käskis...
Kusjuures mul juhtus täpselt samamoodi. Kuid isegi mitte mingisugust platsi sellele ei eelnenud. Kohe mööda koidula tänavat poskasse ja sealt juba pirita suunas. Sellele järgnes siiski väike kohaltvõtu harjutus maarjamäe tõusul. Esimeses tunnis pidin sooritama kohe ka möödasõidu sellest pikast bussirongist narva mnt'l, lasnamäel.
Tunni alguses õpetaja küsis küll, et kas oled varem sõitnud. Vastasin, et maapiirkonnas kruusateedel natuke, aga selle peale arvaski õpetaja kohe, et ei hakka platsil aega raiskama ja lähme liiklusesse.
Fooridega platsi oleks vist liigne tahta. Eriti arvestades seda, et Enamus Eesti ARK-i keskusi asuvad väikestes maakonnakeskustes kus siis õppeautod lihvivad oma oskusi eksami jaoks ja linna ainus valgusfoor pärineb veel rubla ajast. Eestis enamasti väiksemates kohtades ei õpetata mitte autot juhtima vaid Ark-i linna liiklusskeemi pähe.
Hea oleks seegi kui kohaltvõtt ja seismajäämine ning elementaarne roolitunnetus ja auto paiknemine teel saaks enne selgeks. Ka sellest oleks juba suur abi. Selleks piisaks avaramast platsist kus kohaltvõttu käiguvahetust 1-2-le ja 2-1-le ning seismajäämist ning natuke gabariidi tunnetust ning roolipööramist saaks ussi sõites omandada.
Tänapäeval Saksa sõjaväe moodi keegi ei hakka juhte koolitama. Autodest on kahju.
See käis vanade pannidega kui sõideti paarsada kilti mööda hulle metsaradu. Mingit koolitust enne ei tehtud vaid kõht söödeti täis ning teel olles kuni mootori jõud ratta pöörlema pani oli oma asi kuidas mudast läbi närisid. Lõpus sai jälle süüa ja juhiload.
Sellistel radadel vahetati pidevalt käiku põigeldi aukudest mööda nii, et mõne tunniga intensiivselt õppisid autot juhtima ilma, et mõtlema peaks sellele. Pärast oli ajul juba aega liiklusmärkidega ja teiste reeglitega tegeleda ning tänavatel enam SÕITMA ei õpitud nagu täna.
Tegelikult on vist isegi keelatud päris algaja liiklusesse laskmine. Olen näinud mingit õpetajate kava, mille kohaselt peaks esimesed 8 tundi ehk siis 4 korda olema muust liiklusest eraldatud platsil. Õpetajatel on aga igav algajaga kuskil platsil passida. Praegu vist politsei eriti ei kontrolli autokoolide pabereid aga peaks. Siis oleks kohe näha palju õpilane on sõitnud ja kas ta peaks olema liikluses või mitte. Vb siis ei julgeks õpetajad ka ikka päris esimesel tunnil linna ronida.
Mitme tuttava abikaasad on rooli kupatatud ja öeldud sõidame. Naine ei teagi kuidas asi käib.
loogiline on ,et kuskil on see piirang kirjas. Samas kui 20 tundi sõitu siis pole esimestel kordadel mõtet õpetajal platsil olla. Pärast saab seda manööverdamist südamest platsil olla. Aga eksam on 45 minutit linnas sõitu. Arvatavasti teeb ka kogenud juht selle aja jooksul mingi apsaka kodulinnas ära.
seetõttu püütakse kohe linna minna. Väiksemates kohtades tuntakse kindlasti teineteist ja politseinik ei kipu õpetajaga tüli norima. eriti kui teema pole aktuaalne. Politseinik täidab ülemuse korraldusi. Igal prefektuuril on rohkem tähelepanu nõudvad töösuunad. Liikluses võetakse see ohvrite järgi ehk suur kiirus, joobes ja vöötrada viimasel aastatel.
Koperdab nigunii ka platsil õppinu liikluses kuigi vähem ja õpetaja või väike kiirus päästab avariidest ära ja politsei ülemuste jaoks pole see teema, et koolitusnõudeid ei täideta.
Olete vahel mõelnud, et miks inimesed pargivad valesti?
Paari nädala eest oli TV3 H.Normanni saates skets, kus ta mängis autokooli õpetajat. Ta õpetas inimesi parkima sinna, kus on vähegi ruumi. Peamine, et su auto ära mahuks ning kõik ülejäänud on juba suva.
Aga tuleb välja, et see skets pärineb elust enesest. Valesti parkimine hakkab pihta juba autokoolis!
Järgnevalt siis pilt kaubanduskeskuse parklast. Need pildid on u. kell 9 argipäeva hommikul tehtud.
Lisaks olen ma seda õppeautod selliselt parkimas näinud ka varem. Vahet pole, kas ülejäänud parkla on autodest täis või mitte, kuid selline parkimine tundub õpetajale väga õige olevat.
Seega, kui kirjute valesti parkijaid, siis teadke, et kõik hakkab pihta juba autokoolis...
Üldiselt au sõiduõpetajatele - raudsed närvid peavad ikka olema!
Samas mõni pole siiski vastu pidanud - millega muidu seletada linnas 50-ga liikuvast liinibussist möödapõiget kitsal tänaval või tagant otsasõitu laial ja hea nähtavusega 4-ja realisel teel...
Õppeautodega mul suuri probleeme pole - enamus neist täidab kenasti liikluseeskirja ning neisse tuleb suhtuda arusaamisega. Aga kummaline on see, et enamik õppeautosid muutub suisa ohtlikuks, kui sõidab ilma õpilaseta, see tähendab "sõiduõpetajaga" roolis. Siis laiatakse reast ritta suunda näitamata, ootamatu reavahetussoovi tekkides sinuga kõrvuti olles lausa pressitakse sind sinu reast välja, sõidetakse peateele meetripikkuselt välja, nii et see parempoolse rea liiklust pärisb jne.jne. Kes küll hakkaks sõiduõpetajaid õpetama?
Ses osas on barankal õigus, olen minagi tihti näinud, kuidas sõiduõpetaja roolis ajuvabalt laiab. Aga ilmselt on autokoolidelgi sügavaid personaliprobleeme, kui korralikku palka ei raatsi maksta.
Tammsaare ja Kadaka tee ristmik, Kadaka Selveri juures. Kes teab kui lühike on seal fooritsükkel, vasakpöördeks autobussipargi poole, saab aru, millest ma räägin :) Läheb kolm bussi üle, punane. Läheb kaks veoautot üle, jälle punane. Kolmas tsükkel käes, minu ees ainult õppeauto. On lootus saada üle ristmiku lõpuks. Roheline, ei midagi...ei liigu. Juba 5 sekundit. Auto välja surnud ei ole, niiske ilm ja summutist tulev veeaur on hästi näha. Minu taga hakatakse mulle tuututama, lõpuks lasen ise ka törtsu signaali...piinlik hakkab, et mind lambaks peetakse :D Selle peale hakkab õppeauto vaevu-vaevu liikuma, kollase tulega... Kogu show toimub kõige magusamal "prime-timel".
Kusjuures sellel ajal kui mina autokoolis käisin (1994), eksisteerisid tõesti piirangud: teatud kellaaegadel ja teatud kohtades oli õppesõiduautodel liikumine keelatud. Praegu ajab rahahimu ja õppurite rohkus vist autokoole igal ajal ja igal pool õppesõitu tegema.
praegu on keelatud ainult tallinna vanalinnaga piirnevatel tänavatel sõita, ja seda mistahes ajal. vabalt võid sõita seega ükskõik kus mujal ja kui suure ummiku või tipptunni korral.
Kuna õppesõitu pole teinud kesklinnas, kus see keelatud, olen seal sõitmisega pisut hädas- load küll käes, aga seal kardan sõita- Viru keskuse ees-Pärnu mnt-l. Nüüd lähen sõidan õpetajaga seal veel, et aimu saada liiklusest seal.
viru ees ei olegi liiklust. KESKLINNAS keset linna on meil ringtee, mis on täiesti tähistamata igasugu märkide poolt ja kõik on rahul. Lolllõugas ütleb selle peale muidugi, et kui ära tähistada, siis ei saa inimesed enam aru! Seal sõida suvaliselt, aga ära autot ära lõhu! :)
Pidevalt käib õppeautode kirumine aga kas te olete ikka kindlad,et see õppemärgiga auto on autokooli õppesõiduauto (koos sõiduõpetajaga).Väga sageli on tegemist hoopis juhendajaga,kes ei tea tihti liiklusest midagi.Pealegi juhendajal pole topeltpedaale,et aidata õpilast kohalt minema.Muuseas Tallinnas on ka osa tänavatel 8-10 ja 16-18 õppesõit keelatud.koolid oma kirjadega autoga jälgivad seda kindlasti,juhendajal on savi.
õppe - väga hea point! Ka 80 aastane vanaema, kellel on juhiluba saaks endale juhendaja paberid, kuna mingeid oskust hindavaid teste nende jaoks ei ole! Loodetavasti saab olema uue muudatusega! Lootus jääb!
