Loomulikult võivad vastata kõik, kel huvi. Samas oleks tore, kui need vastajad ka omaltpoolt väikese panuse annaks. Eeeee, kui on teadmised siin üsna krõbedaid pilte valgeks lüüa, kuis siis pole endal miskit lisada?
Noh.
Mõni ei viitsi, ei taha, ei soovi, mida iganes...
Või ei ole nii teadja selles valdkonnas, aga vot seda või teist konkreetset mudelit ta teab ja soovib oma teadmisi teistega jagada.
Miks mitte?
Loomulikult oleks tore kui kõik ka pildi paneksid, aga nagu on näha, siis sellise korraliku vaimutööd nõudva kujutise lisamine siia foorumisse on päris keeruline, ka see võib üks põhjustest olla.
Ja nii võibki juhtuda, et mäng jääb pikaks toppama ja huvi väheke eksootilisemate isendite vastu vaibub.
Mis aga puudutab pilti, siis ma veel ei ütleks lõhna asjus miskit. :)))
Neil ongi väga vähe vahet, aga see ei tee olematuks fakti, et pildil on konkreetselt Statesman.
Nagu vanade Opelitega: tuleb kaugelt Rekord, näeb välja nagu Rekord, jõuab lähemale, aga on hoopis Commodore ja kogu moos! Pole midagi vaielda...
Nagu pilti vaatan, tekib miskipärast assotsatsioon Opel Monzaga. Tegelikult on küll tegu projektiautoga BMW jaoks Isdera/Baur ühistööst margiga TC3. Liigutas seda BMW 325i- lt võetud kuuesilindrine mootor. Valmistati ainult neid ainult 1.
Vihjeks enne magama minekut niipalju, et tegijad ei võtnud millestki eeskuju, vaid hakkasid täiesti tühjalt kohalt pihta. Nii vähemalt väidetakse. Välimuses on küll M402-st eeskuju võetud:) Või sellest, mis oli M402 eeskujuks. Toodetud teda ei ole, aga eriliseks tuleb teda nimetada küll. Juba projekt oli nii huvitav, et suure ja tuntud firma peakonstruktor jättis oma tööd seal kus seda ja teist ja tuli pildil nähtavat projekti arendama.
Sellele masinale järjeks tehti veel ka teine, aga too nägi teistsugune välja ja lisaks oli universaalkerega. Kari ajakirjanikke proovisid toda uut autot, tema uudset kontseptsiooni ja ülistasid sõiduomadusi kõrgelt. Ikka ei läinud tootmisse. Arvati, et liialt kallis. Sellenimelisi aparaate liigub küll maailmas miljoneid, kuid autode tootmisest ei saanudki asja.
Auto eripäraks on tema jõuülekanne, mis jõudis esmakordselt üsna tänapäevase tipu ligidale. Teisaks tehti pidurivärgi juures "tänapäevastamine". Praeguse aja mõistes on need "ei midagi erilist", aga tollajal oli asi uudne. Ma sain aru, et lausa esmakordselt seeriaauto ettevalmistamisel. Jõuülekanne õnnestus ainult ühe firma ühele mudelile maha müüa. Sellel oli ka rool "valel pool".
Kuna jõuülekande käitumisiseloom ei rahuldanud täielikult tema loojat, valmis süsteemist uus versioon, või õigemini ainult üks sõlm vajas vahetamist. Nüüd algas sellise süsteemi võidukäik. Loodi lausa uus firma, mis spetsialiseerus selliste ülekannte konstrueerimisele. Nii seeria, kui rallimasinatel. See pidurivärk arenes omasoodu teisi kanaleid mööda, loo peategelased ei sekkunud sellesse. Nii see, kui teine on preguseks autodes vägagi enesestmõistetavaks saanud. Pildil oleva masina nimega need ei haaku. Selle nime külge haakuvad pigem põllutööriistad.
natuke peaks siiski täpsustama,et haldex on vaid võimalus neliveolise auto tekitamiseks, põhiülekanne on ikka miskit muud. wiki jutus on teemaks vaid jõuülekanne,aga see on päris lai mõiste, kuhu alla kuuluvad nii erinevat tüüpi käigukastid kui ka peaülekanded. et variaator tõmmati maha ja tavalist automaatkasti pole ka mõtet pakkuda,siis hakkavad ehk mingid mitmekettalised sidurid mängu tulema.
Haldex on üks kaval süstem, kus mehhaanilis-hüdraulilisel teel (elektroonikat pole vaja) surutakse kokku pakk sidurikettaid. Näiteks millegi blokeerimiseks või jõu edasikandmiseks. Pildil oleval autol kasutati selle asemel kahte vabajooksusidurit, vahehammasrattaid ja siduripakki. Toimis, aga liialt järsult, sujuvus puudus. Loojad nimetasid seda süsteemi "FF".
nojah,pean ennast korrigeerima- haldex (traction ab) on siiski firma nimi ja selle nime all tunneme ennekõike nelikveosüsteeme. mitmekettalisi siduripakke kohtame ka tavalises automaatkastis ja sealgi on survejõu tekitajaks hüdraulika.
Haldex on muidugi ka firma nimi, aga sõlm, mida mina mõtlesin, kannab ka laiemas laastus "Haldex"-i nimi. Sünonüüm, nagu näiteks "Bendix". Neid starteri vabajooksu sidureid valmistavad sajad firmad vägagi erinevate kaubamärkide all, aga ütle "bendiks" ja iga tehnikaga sina-peal olev kodanik taipab, millest jutt. Niisii oli algselt "Haldex" üks kaval süstem, kus mehhaanilis-hüdraulilisel teel (elektroonikat pole vaja) surutakse kokku pakk sidurikettaid. Praegu valmistab seesama firma siduripakke, kus hüdrosurvet juhib elektroonika. Esialgse süsteemi geniaalsusest on vähe järel. Elektroonika poolt rikkamata on seni jäänud vist ainult üks geniaalsus- torsen.
Nii, nüüd pildi juurde tagasi: mootorratas? Ei, sellega ei tea miskit seostuvat. Küll aga oli sm. q asjal hirmuäratavalt ligidal, aga mootor see asi ei ole. Kogu jõuülekande jutt käib pideva neliveo kohta. Firma, mille ühele masinale õnnestus projekti tulemust müüa, on Jensen.
Selle auto (muideks Ferguson r4, mitte r5, mis oli teiseks, universaalkerega autoks) pojekti vedajateks olid Fred Dixon ja Tony Rolt. Ferguson oli pigem rahastaja ja ideeandja. Maailmaparandaja-tüüp, kelle sooviks oli luua turvaline auto pideva neliveo ja mitteblokeeruvate piduritega. Tony Rolt koos Derek Gardner´iga lõid aga hiljem viskosiduri, silkoonõliga täidetud siduripaki, mis oli pikka aega valitsevaks jõuülekande pöördemomendi suunamise komponendiks. Mootori koha pealt jään vastuse võlgu.
Nii, et vastus: Ferguson R4
Kodanik q-le võiks vist anda õiguse joonistada siia uus pilt.