Mercedes-Benz EQV - auto24 proovisõit

Eestis on V klass kolhoosnikute lemmik, saab traktorist sinist sisse kallata. Teisest küljest, kui Mersu on ainult põllult kardula vedamiseks, siis peaks ju sellisest akust piisama?

Ragnar, kruusateid lõhuvad veokid vesisel ajal, asfaltteid naastrehvid. 20% suurem B-kati autode mass olulist rolli ei mängi. Kui on mure teede pärast, tuleks pigem naastrehvid, mitte el.autod, keelustada.

Naastrehvid lõhuvad tõesti asfaldi meeletult. Kõrva on jäänud see, et just diislivennad kasutavad naaste rohkem. Põhjus on võibolla suurem diiselautode müra , mis varjutab naastude müra. Elektriautoga sõitja naljalt naastu alla ei pane, kuna see kostab teravalt autosse sisse. Seega elektriautoga sõitja on igakülgselt keskonnasõbrlikum.

To naastrehvid,nii haiget juttu pole juba ammu kuulnud.Kas oled libedaga pead vigastanud?Tartus tesladel naastrehvid all,pealegi kui pead maapiirgonnas liikuma kus libedustõrje tehakse alles siis kui linnavurledel trepid pühitud on naastrehv omalkoal.

ma elan linnas ja millegipärast krabistavad väga paljud naeltega. vaevalt, et need maakad on. kogu see jutt mingitest rasketest oludest maal, on muidugi täielik jama - see aasta on lumi, aga mingeid raskeid olusid, mis nõuavad naaste olnud ei ole. huvitav on see, et naelad on väga tihti all põllumajandusliku otstarbega länkaritel, mis sõidavad millegipärast peamiselt linnas.

Sel nädalavahetusel olid enamus linnalähedaste asulate teed ikka lauskiilakad ja kahjuks ilma naastrehvita peaks mitut aeda remontima.
Muidugi võiks nüüd öelda, et kas selleks, et aastas korra on kiilasjää on vaja terve talv naastudega asfaldit riivida. Ilmselt on jah.

To 53523,29.See et elad linnas ei tee sinust kõiketeadjat nagu näha.Muide kõik juhid ei osta igal aastal uusi rehve alla,seega on loogiline et kasutatakse eelmisel aastal soetatud rehve.Ja väide et sellel aastal pole libedat maal näitab sinu võhikikkust või rumalust.

Korralik lamell, ma rõhutan korralik põhjamaadesse mõeldud lamell, toimub enamus talvel ette tulevates ilma- ja teetingimustes naastust paremini. erandiks on sisuliselt ainult sile jää. Aga ka siledal jääl on lamellid täiesti sõidetavad. tõsi, kuskil Lõuna-Eesti kuplite vahel tuleb ikka ette sile jää-vesi peal olukordasid, kus lihtsalt auto vajub teelt maha või ei saa mõnest tõusust üles, aga see puudutab mõnda protsenti autoga liiklejaid. samadel teedel sõidavad seal ka linibussid ja aastast mõni teelt välja libisemine tuleb ikka ette. Aga las need maakad siis sõidavad naastudega. Enamus inimesi lõhub naastudega aga lihtsalt rämedalt asfalti, tekitavad õhu- ja asjatut mürareostust ning seda kõike linnades ja asulates. täiesti kummaline on näha naaste täievereliste maasturite ja suurte SUVide ja muude suurte ja raskete sõiduautode all. bussidel, kaubikutel ja veoautodel ju ei ole naaste ja kõik teavad, et üldiselt püsivad raskemad masinad talvel paremini teel.

ma soovitaks võtta naastumeestel eeskuju noortest, kes sõidavad järjest rohkem ka talvel jalgratastega ning suuremal osal ei ole üldse talverehve. ja sõidetakse peamiselt kõnni- ja kergliiklusteedel kus tihti on talvine hooldus oluliselt sitem kui autoteedel.

Talvel tuleb lihtsalt arvestada, et teingimused ei ole samad, mis suvel ja vastavalt sellele valida sõidukiirus, pidurdusmaa jne.

Loe ja imesta,mida tarkurid kes" otsustavad" mis rehvidega keegi peaks sõitma.Näiteks Jõgevamaa kõrvalteed meenutavad pigem Alusalu treeningurada.Ja just need lamellimehed ongi kõige jubedamad liiklejad kui peavad linnast maatingimustesse sattuma.

Teeme nii, et jääme kommentaaridega teema piiresse, mitte ei räägi siin rehvivalikutest ja muust. Kedagi ei huvita, mis rehvi keegi teist kasutab ja eelistab.
Igatahes, mis teemasse puutub, antud Mersu arvustus nullis igasuguse isu sellise elektriauto järgi. 48 tundi tavapistikupesast täis laadimiseks!!! Kahjuks pereautoks see tõesti ei sobi. Pigem tõesti hotellidele vip-klientide veoks. Arvestades laadimisaega, ei tea, kas see taksokski sobib. Auto iseenesest kena ja mahukas.

Saatejuht ei täpsustanud seda tavapistikust laadimise teemat. Tavalisse kodusesse elektrivõrku saad ju ühendada ka kiirlaadija. Loogiline, et sellise auto hankimisel hangid ka selle.

Ok, läksin siis teoretiseerimise asemel MB Eesti lehele ja seal selline jutt.
Laadimisaeg (AC) seinale kinnitatava laadimisjaamaga kuni 11 kW vähem kui 10 tundi 0%-st kuni 100%-n

Teeks selle laadijate teema siis lihtsalt selgeks. Tavaline kodulaadija: 1 faas max 16A. Kuna kasutatav pistikupesade kannatab maksimaalselt 16A on enamus laadijaid hoopis 10A võimsusega, sellest tulenevalt ka pikk laadimisaeg. Lisaks tahavad enamus laadijaid ka korralikku maandust. Mis omakorda võib tekitada olukorra, et sa ei saagi oma maamajas või suvilas elektriautot laadida. Järgmine tase ongi nii nimetatud "walbox" keskmiselt 11kW võimsuseks, osad neist jälgivad ka börsipaketti. Aga üldjuhul tuleb selle laadija kasutamiseks üle vaadata ka olemasolev elektripakett.