Hyundai Kona electric - auto24 proovisõit

kõige hullem kombinatsioon on;
maastur/linnamaastur (teede suurem lõhkumine, võtab rohkem ruumi, ebaökonoomsem),
diisel (lärm, tahm, tervisekahju) ja
naastrehvid (lärm, teede lõhkumine, tolm, trevisekahju).

elektriauto tundub selle kõrval päris puhas ja vaikne.

Samas selge on see, et kliimamuutuste päästmiseks ei piisa idividuaalse auto rohelisemaks teegmisest vaid muutuma peavad liikumisviisid ja -vahendid.

Mismoodi linnamaastur teede suurem lõhkuja, ruumivõtja ja ebaökonoomsem on kui kaubik-pirukakäru, limusiin, sportauto või muu?

Võrrelda tuleks ikka võrreldavaid asju - Linnamaastur ei ole ju kaubik või pirukakäru vaid selle praktilised omadused nagu mahutavus on pigem väiksem kui sama suurtel tavalistel autidel
näiteks: RAV4 on raskem (lõhub rohkem teid, eriti naastudega talvel) ja ebaökonoomsem ja väiksema pagasiruumiga kui Toyota Corolla universaal. tõsi küll, Corolla on mõni cm pikem ja võtab ruumi pikkuses rohkem.

Sama on kui võrrelda Octavia Combit ja Karoq jne.

Aga näiteks seesama Kona on bensiinimootoriga kergem, kui bensiinimootoriga Corolla. Paljud linnamaasturid on ehitatud sõiduautodega sama platvormi peale. See, kui autole on lisatud maasturit meenutavaid kujunduselemente ei tee teda ei raskemaks ega pane rohkem teid lõhkuma. Teid lõhuvad vähem ning võtavad vähem ruumi lahjema mootoriga ning pisemad autod olenemata sellest, kuidas tootja või ajakirjanikud neid nimetavad.

Konat peaks vist suuruse mõttes Toyota Aurisega või hoopis Yarisega võrdlema. Auris kaalub alates 1190kg, Kona alates 1237 kg, aga Pakiruum on Aurises 360l ja Konal ainult 252l, ehk selline Yarise tase pigem ja Yaris on juba alates 1065kg massiga ja pagasiruum 286l.

Üldiselt on linnamaastur sama ruumikuse juures märksa raskem ja kõrgem (tuuletakistus suurem), mis väljendub ka suuremas kütusekulus. Kui lisandub veel nelivedu, siis on kaalu kohe juures. Kui keegi räägib linnamaasturi praktilisusest, siis reaalsuses on Subaru Outbacki pakiruum oluliselt väiksem kui Octavia Combil. no ja nende kahe auto tühimassi vahe on juba 300+ kg.

46 000 euri sellise korea käkerdise eest?

To wigur , mitu protsenti Eestiselavatest inimestest saaks enesele päikesepaneele püsti panna.Rõdule paigutatud paneelidest ei piisa.

Eesti teedeäärsed metsad on maha võetud ja teedeäärsed rohumaad on kaetud päikesepaneelidega. Ehk piltlikult on mets vahetatud päikesepaneelide vastu.
Need päikesepaneelid on omadega õhtul hiljemalt 35 aasta pärast. Lageraie aladele kasvab uus enam-vähem mets 70 aasta pärast. 35 aastat ei ole metsa ega päikesepaneele.
Ok, päikesepaneelid toodavad ka tulu. 2 millise investeerigu puhul teenib 30 aastaga 4 milli tulu. Arvestades, et see 2 milli investeeringut oli laen, siis 30 aasta puhastulu on 2 milli ehk aeg on uuesti investeerida ja vanad paneelid asendada uutega. Ehk 0:0 äri.
Ok, isikliku tarbeelektri saab siiski vahelt ehk "näpud jäävad rasvaseks". Tulevikus võib päikesepaneeli rulli (tulevikus nagu kilerull) hind võrduda kasvuhoonekile rulli hinnaga. Samas aga on toimunud suur tehnilise arengu hüpe ehk uus päikesepaneeli m² võib olla hoopis 2x kallim kui tänane m² ehk siiski ka 2x tõhusam.
Lühidalt: tahtsin hoopis öelda, et kui sadu ruutkilomeetreid on kaetud päikesepaneelidega, küll siis on paljude eraisikute ja firmade jaoks loogiline kasutada ainult elektriautosid, sest kütus on ju omast käest, mitte Leedust, Venemaalt või Norrast. Tegelikult aga sõidame järgmised 35 aastat meie maha võetud metsa arvelt.

autode roheliseks muutmisest tõepoolest ei piisa. individuaalne sõiduauto on lihtsalt niivõrd ebaefektiivne. Isegi täiskoormas sõiduautost moodustab ligi 3/4 ikka auto enda tühimass - täiesti jabur ju. ja meil istub ju autos üldjuhul 1 inimene. Elektriauto on omakorda tühjalt veel raskem. Kui saaks algatuseks linnakeskkonnas isiklikest sõiduautodest lahti, oleks see juba suur samm rohelisuse suunas, ehk tegelikkuses suunas, mis kliimasoojenemise pidurdamisele kaasa aitaks.

https://enefitvolt.com/elektriauto-avalik-laadimine

vast ei pea ikka väga narveerima :) Ja siin pole kõiki jaamu, neid firmasid veel.

Kui kogu Eesti mets asendada päikesepaneelidega, võiks sellest piisata poolele EUle kui mitte kogu EU-le. Päikesepaneel on biomassi tekkimisest üle 10x efektiivsem. Eesti jao elektri tootmiseks piisaks osade võsastunud alade paneelidega katmisest, lisaks tuulikud siia-sinna merre.

https://www.reuters.com/technology/trading-clunkers-electric-bikes-france-moves-offer-financial-incentive-2021-04-11/

ainuke idee, mis toimiks pluss autodelt radade ära võtmine. Muu ei aita, aga on vaja selleks selgroogu ja mune, et teha otsuseid, mis aitavad meid kõiki, aga ei aita valimistevõitu saada (nii arvavad nemad muidugi)

õige viide. Minuteada on isegi Leedus analoogne meede olemas - vaheta auto elektriratta vastu ja sai mingi 1000 euri.

Pariisi linnapea välja käidud 15 minuti linna kontseptsioon oli selline kompleksne lahendus, mis on muuseas olemas ka Tallinna pikaajalises arengugukavas aga kui sa kuulad Kõlvarti, Klandorfi ja Tallinna asjakohaste ametite juhtide juttu ja reaalseid tegusid, siis on kohe aru saada, et nad ei saa sellest aru ja teevad nagu vastumeelset midagi sellist, mis kuskilt autoga liiklemist piiraks ja rattaga igapäevast liikumist soosiks. Tallinnas on suurepärased võimalused käia rattaga niisama sõitmas, aga kui tahta iga päev liigelda ja lasta ka lastel liikuda jalgrattaga kooli, siis enamus koolidel ei ole kohta, kuhu ratas panna ja turvalist katkematut rattateed kesklinna piirides lihtsalt ei ole. Linnaosadest kesklinna samamoodi paljudes kohtades infra puudub või on liikluskorraldus selgelt jalakäija ja kergliikleja kahjuks.

Piinlik on kuulata ka liikluspolitsei kommentaare iga aasta, kus jäejest lisanduvates ratturites ja teiste kergliiklusvahenditega liiklejates nähakse aina kasvavat probleemi ja kõik võimalikke riske.

hästi kokkuvõetud! Seda siin võiks mõni tark lugeda ka linnavalitsusest ja politseist. Väga vale on lähenemine ja ei lähe paremaks. Pole arusaamu ega ideed!

6000km aastas läbisõidu puhul võiks vist isegi elektritõuksi soovitada :)

Tehke järgmine video selline, kus võtate need erinevad elektri autod, laadite akud täis ja vaatate kui kaugele mingi autoga reaalsetes tingimustes saab sõita. Carwow on teinud selliseid ja tulemused on üllatavad olnud.

Selliseid teste on mitmeid netis saadaval. Mälu järgi Hyundai/Kia valetab kõige vähem ja Tesla kõige rohkem.

Arvutasin huvi pärast välja: Kui kogu Eesti metsamaa katta kaasaegsete paneelidega, jätkuks sellest elektrist EU-le + Venemaale. Aga loomulikult oleks vaja energiasalvestust, mis on ühiskonna vähese huvi tõttu poliitikute jaoks väheoluline.
Eesti oma tarbeks piisaks, kui paneelidega katta 0,16% maismaast.

kui katta Pakri saared ja Naissaar paneelidega oleks 60% Eesti vajadusest juba kaetud. Salvestamise üks moodus oleks pumphüdroakumulatsiooni­elektrijaam, mida meil ärimehed kavandasid mõned aastad tagasi Paldiski lähistele või selle alla. Kui on päike ja/või tuul, siis pumpame vett ülemissse reservuaari (või merre tagasi), kui päikest/tuult ei ole, siis jookeb vesi üle turbiinide alumisse maalausesse reservuaari. suvel on päikest rohkem ja energiavajadus väiksem aga tuulega on pigem vastupidi, pimedal ajal on tuult rohkem ja talvel saab elada rohke tuule pealt. Pumphüdroakumulatsiooni­elektrijaama puhul Paldiskisse oli ka üks oluline lisakasu - välja kaevatakse graniit, mida saab kasutada ehitusel, või saab samasse lähedusse teha tehissaare, mille peale panna päiksepaneelid või meretuulepargi.

Kuna taolise pumpamise ja pärast elektri tagasisaamise protsessi kasutegur jätab soovida siis oleks ju oluliselt lihtsam ehitada lihtsalt akupark ning hoida elektrit elektrikujul ning tarbimne oleks siis nendest akudest. Mujal maailmas juba kasutatakse elektrivõrgu tasemel akusüsteeme ja ise usun, et see oleks tulevik - tarbimine oleks akude pealt ja laadimine siis misiganes tehnoloogiaga.