Uuring: elektriautode hind võib tavalistega ühtlustuda juba 5 aasta pärast

Teie lause "Urbaniseerumine on selle maailma kõige suurem keskkonnakahju" on vale.

Magalaelaniku ökoloogiline jalajälg on maaelaniku omast väiksem. Ringiliikumisele kulub vähem kütust, paneelikakorterile on kulunud vähem ehitusmaterjali kui talumajale, küttele kulub vähem, prügiveole kulub vähem energiat jne. Kui kõik magalaelanikud taludes elaks, oleks Eesti palju rohkem lagastatud.

Aga kui ma kasvatan oma toidu maal elades ise,mitte ei osta 3x plasti pakendiga teiseltpoolt maakera transporditud toitu. Ega telli iga päev 3x koju kullerit kes toob ühe hamburgeri 5x kilesse ja viide paberkotti pakituna.
Pole see elu nii must ja valge.
Mugavus on see mis planeeti hävitab ja ahnus.

Kas peab iga laps sõitma elektri tõukerattaga. Tavaline enam ei sobi,sest rasvunud inimkond ju ei jõua ise liikuda enam.

Kui Sa kasvatad toidu ise ja elad nii paikselt nagu elati 100 aastat tagasi, siis võibolla küll. Aga peale pensionäridest vanamemmede, keegi maal nii enam ei ela. Ka ka nemad ei kasvata kõike ise. Ja kui me võrdleme Mustamäe korteris elavat vanamemme sama vana inimesega, kes elab maal, siis on linnas elava vanamemme ökoloogiline jalajälg ikka väiksem, kuna ta ei vaja arstile minekuks transporti, ta käib lähimas poes, tema juurde on sotsiaaltöötajal palju lihtsam ja säästlikum tulla, Selle vanamemme korteri kütmiseks kulub vähem energiat. Linnas elava vanamemme lähedased elavad suurema tõenäosusega ka lähemal ja ei kuluta niipalju energiat, et külas käia.

Wolti ja Bolti kulletite teenust kasutavad linnaelanikest vähesed, regulaarselt väga vähesed. Maaelaniku üks poodi sõitmine = juba mitu Bolti kulleri tellimusega kaasnevat sõitu linnas.

pakenditega seondub on kogu muu saastamise juures üpris väike teema

to WB
Ehk oleks siis õige maaelanikud likvideerida- nende õkoloogiline jälg ju liiga suur. Siis jääks magalaelanike üks kulutus veelgi väiksemaks- poleks vaja poes sööki otismas käia. Magalates kasvatatakse rohkem kanepit ja maitsetaimi ehk rõdul. Magalate reklaamile ei vasta reaalsus. Kõik on jalutuskäigu kaugusel, aga tegelikult isiklike autode kasutus järjest kasvab. Dotatsioonid ühistranspordile on suurusjärgus 100 000 000€/aasta. Maainimesed ühistransportti praktikas kasutada ei saa, pealegi on neid vähem kui linnaelanikke, seega see raha kulutatakse põhiliselt linnades. Kui Keskerakond pääses riigi rahakoti juurde, kuulutati uhkelt: https://www.mkm.ee/et/uudised/uhistranspordi-dotatsioon-kasvab-jargmisel-aastal-101-miljoni-euroni Tegelikku inimeste isiklikult transpordilt ühistranspordile üleminekut ei ole toimunud- https://arileht.delfi.ee/artikkel/93508601/autokasutus-on-20-aastaga-kahekordistunud-soiduautost-on-kohati-saanud-rahakotti-tuhjendav-sundkulu
Arvusid vaadates tundub, et odavam oleks lõpetada kogu ühistransport ja anda inimestele raha isikliku transpordivahendi soetamiseks/ ülalpidamiseks. Praegu kulutatakse raha ja energiat reklaamimaks kergliiklust. Linnast võetakse ruumi jalgratturitele, jalakäiatele, aga statistika näitab, et kuigi kergliikluse teed on muutunud paremaks, väheneb nende kasutajate arv. Päris kesklinnades/vanalinnades on ainult jalakäiatele mõeldus alad muidugi vajalikud.

puhka jalga. Keskerakonna aktiivne tegevus autostumise soodustamisel nii Tallinnas kui "tasuta" ühistranspordi kehtestamisega kogu Eestis, ei lükka ümber seda, et linnas elamine on enamus inimeste jaoks mõistlikum ja loodussäästlikum. Lääne ja Põhja Euroopa linnades on autostumine jõudsalt vähenenud ja jalgrattaga liiklejate arv samas kasvanud - järelikult saab ja inimesed tuleks ka kaasa, kui linnakeskkonnas oleks võimalik jalgrattaga ohutult ja eraldi katkematul teel jalgrattaga liigelda (ka talvel). Tallinna linnas on aga kogu aeg autoga liiklemise võimalusi parandatud, ühistranspordiga ei ole peale bussipargi uuendamise mitte midagi tehtud ning kergliikluse osas on olnud prioriteediks äärelinna sportimise võimalused, mitte linnasisene katkematu eraldiseisev jalgrattateede võrgustik. Loodusteadlased ütlevad: "mida vähem satub inimene loodusesse, seda parem loodusele". Las maal elavad inimesed, kellel on seal kohapeal olemas igapäevane tegevus, sh tegevus, mis toob leiva lauale. Põllumajandus, metsandus on maaeluga seotud ja selles valdkonnas tegutsejad elavadki maal. Järjest rohkem saavad maal elada ka need, kes saavad oma töö ära teha kodukontorist. Loodusele on halb aga see, kui inimesed kolivad linnast välja, aga nende igapäevatöö ja muud igapäevased käigud jäävad ikka seotuks linnaga. Proovi nüüd ette kujutada, et laotame Lasnamäe 120000 elanikku Harjumaale nö maale elama - Lasnamäel on praegu parim ühistransport Tallinnas, seal on ühistranspodi kasutajate osakaal Tallinnas kõige suurem. Tallinnast välja koldes peaksid paljud hakkama autoga liiklema, meeletult rohkem aega raiskama igapäevaseks liiklemiseks jne. iga pere, kes on kolinud Tallinnast välja Viimsisse, Peetrisse, Tabasallu jne, on kasvatanud enda ökoloogilst jalajälge, kuna nad sõeluvad pidevalt linna vahet.

Eelmisele.
Nüüd aetakse meid riidu co2 kulutuse pärast. Kui ajaloolased jääaegadega ei valeta, siis kliima vahel soojeneb ja vahel jahtub. Mõned võitlevad lehmade pidamise vastu, sest nemad pidid kõige rohkem co2 tootma. Usun, et looduses on suured veised vajalikud. Samuti inimene. On hulga inimesi, kes on nõus linnas töötama, aga ei soovi seal elada. Väljaspool suurlinnu elavate inimeste hulgas on väga palju neid, kes ei tegele põllumajandusega. Ma arvan et see valik võiks säilida. Teadlased on aegade jooksul esitanud igasugu väiteid. Omaaja teadlased olid ka need, kes rääkisid elevantide seljas kantavat maast. Teadlased reklaamisid taimetõrjevahendiks dusti. Ja väga palju muud. Kui toimus Islandi vulkaani purse , siis keegi arvutas, et õhku paiskus sama palju co2, kui kogu tööstusrevolutsiooni ajal. Arvan et co2 üle kemplemine on rumalus.
Ei usu et jalgrattad maalima päästavad