Selle aasta üheksa kuuga registreeriti Eestis 529 uut elektriautot, sh septembris 64 sõidukit.
"Umbes 40 protsenti müüdud elektriautodest on Saksamaa preemiummargid – Audi, Mercedes-Benz, Porsche ja BMW. Nende turuosa sisepõlemismootoritega autode müügist moodustab aga kõigest 10 protsenti. See näitab, et Eestis toimub kõige kiirem üleminek elektriautodele just ettevõtete juhtide, omanike ja tippspetsialistide ringis," ütles autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) juht Arno Sillat.
Seda kinnitab ka Coop Panga hiljuti avaldatud statistika, mille järgi on liisitud elektriautode keskmine hind 79 000 eurot. Kõige rohkem on aga finantseeritud Audi elektrilise linnamaasturi e-tron liisimist, keskmise hinnaga 90 000 eurot.
AMTELi statistika põhjal ongi Eesti kõige ostetuim elektriauto Audi, mida on üheksa kuuga müüdud 105. Mercedes-Benz positsioneerub kolmandale kohale 50 müüdud sõidukiga, Porsche viiendaks 36 ja siis tuleb Volvo 34 autoga. BMW omab 21 müüdud autoga üheteistkümnendat positsiooni. Müügiedetabeli tipus suudavad preemiummarkidele pakkuda konkurentsi üksnes Škoda ja Hyundai.
Sillati sõnul on kõrgema hinnaklassi autode ostjad oma valikutes palju paindlikumad. Selles segmendis ei maksa elektriautod ka analoogsetest sisepõlemismootoriga preemiumsõidukitest rohkem. Sageli on hinnaeelis hoopis elektriautol. Samas kui odavamas segmendis on elektrisõidukid sarnastest bensiini- ja diiselmootoriga autodest umbes 30 protsenti kallimad.
„Kui hinnas vahet ei ole, siis võib paljudel tekkida soov proovida midagi uut, mis on vaiksem, mugavam ja puhtam,“ tõdes Sillat. Tema sõnul mängib rolli ka positiivne kuvand, mida annab elektriautoga sõitev ettevõtte juht oma klientidele.
Premiumklassi elektriautode müüginumbrid on suuremad ka seetõttu, et nende kättesaadavus on oluliselt parem. Mõnda odavama hinnaklassi elektriauto saabumist tuleb Eestis praegu oodata isegi kuni aasta, kuid tippmudeli tehasetellimus võidakse täita ka paari kuuga.
„Põhjuseks on see, et autotootjad teenivad kasumit eelkõige preemiumklassi elektriautode pealt ning odavama hinnaklassi sõidukite valmistamist doteeritakse diisel- ja bensiinimootoriga autode müügist. Kuna turul on liitium-ioon akude defitsiit, siis paigaldatakse need esmajärjekorras kallimatesse autodesse,“ põhjendas Sillat odavama hinnaklassi elektriautode tarneraskusi.
Uute elektriautode müük on Eestis aastaga kasvanud 46 protsenti. Samas moodustab nende osakaal uute sõiduautode kogumüügist veidi üle 3 protsendi.
KOMMENTAARID