See ratturite vastu suunatud negatiivne möga ajab oksele.
See,kui sa oma liisitud pannis tänu jalgratturile veedad kolm sekundit rohkem,kui tavaliselt ei tohiks ju nii endast välja viia.Naudi oma luxautos istumist see paar sekundit täiega.Siis,kui samal kiirusel ,kui rattur,sõidab teeääres traktor,millest võimatu mööda saada ei kobise keegi,vaid ootab oma võimalust mööduda.Kuid rattur on see kõige kurja juur,peab ta teelt välja pressima.
Mõelge inimesed oma muresid täis peaga ka teiste inimeste peale,need kes tahavad sporti teha ei tohiks küll nii hullusti närvidele käia

mõelgem kõik osapooled parem oma liikluskultuuri(tuse) üle.

jalgratturid mõelgu näiteks järgnevate asjade üle: üks rida ühes, teine teises suunas, sõidavad kaks läikivatesse "viinerikiledesse" pakitud ja voolujoonelist jalgratturit ca 30 km/h kõrvuti, tee keskel topeltjooned ning kõik pikk autode ja paar bussi taga venimas. selle asemel, et sõita üksteise taga ja mahuvad kõik liiklema. mõelgem ka selle üle, et siuh-säuh mittejalakäijakiirusel lennatakse reguleerimata ülekäigurajale. ei, auto- ega muu sõidukijuht ei pea alandama kiirust 5 km/h iga reguleerimata ülekäiguraja juures kui silmapiiril on jalgrattur. kõnniteel jalakäijate vahel tuisata ja sinka-vonka sõita suurel kiirusel ei ole samuti okei. paar aastat tagasi liivalaia tänaval kõnniteel sõitis üks rattur inimeste keskel ühele väikesele tüdrukule otsa. mees oli kusik, tõusis kiirelt püsti, pühkis oma kitsad püksid puhtaks ja tuiskas edasi. väike poiss koos ilmselt ema ja mingi võõra tädi vahel talutati ravi tänava suunas.

autojuhid mõelgu näiteks järgnevate asjade üle: sa ei näe peeglitest kõike, kohe kindlasti ei näe sa üldse midagi kui sa sügad oma jalgevahet ja üritad selfiet teha mobiilikaameraga. jalgrattur või mootorrattur tee peal on massilt ja kogult väiksem ning ei paista peeglis, samuti võib kaherattaline mingi konaruse või augu vms tõttu teha äkilisema jõnksu või sootuks kukkuda. tasuks rahulikult võtta ja piisava külgvahega mööduda või siis tõesti venid olude sunnil natuke aega. jalakäijatega tuleb arvestada, et nad ootamatult teele ette ei astu. liikluses ära mõtle liisingule, litsiliisingule, võlgadele, vaid teistest liiklejatest paar sammu ette, et võimalikke õnnetusi vältida ja sujuvalt liigelda.

jalakäijad mõelgu näiteks järgnevate asjade üle: ei maksa vales kohas teed ületada tiheda liiklusega peatänaval ja siis autojuhtidele keset teed vehkida, et keegi sind üle ei lase. see, et sa 50 m eemal ei suvatsenud fooriga ülekäigurada kasutada, on sinu harimatuse ja hoolimatuse viga. ei maksa reguleerimata ülekäigurajal "minu õigus, mul savi" suhtumisega tee peale astuda. võib-olla autojuht teeb parajasti selfiet ja ei märka sind. kaks viga annavad kokku õnnetuse. veendu selles, et autojuht märkab sind ja aeglustab, et seisma jääda või annab tuledega märku, et mine üle ja samas ei jää seisma, vaid pidurdab sujuvalt käiguga kui liiklusvool võimaldab.

kindlasti on väga palju muid asju veel, mida peaks mõtlema, aga see jalgratturite anarhia võiks lõppeda. kõik on liiklejad ja peaksid teineteisega arvestama. ühtede pohuism külvab teistele pohuismi ja tulemuseks on see, et kõik on hoolimatud ja ükskõiksed.

.....miks pean mina autojuhina mingile rattamehele, kes omaarust on "soomustatud", küünlaid panema, sest omaenese sõgedusest kraabiti ta mu rekkaninalt.....
Mõelge, reeglid reegliteks, neid peavad kõik täitma, aga kannataja on alati nõrgem ja jumalgi pidi vaid neid hoidma, kes iseennast hoiavad.

Vabandust, aga spordi tegemisel avalikus, selleks mitte kõige sobivamas kohas võiks ka teiste inimestega arvestada. Mitte et ma pean lastega metsas jalutades kurvist lendavate ratturite tõttu kuklas silmi omama või iga nädal maanteel kõrvuti sõitvate ratturite tõttu pidurdada.

Igapäevaga suureneva liiklussagedusega maanteed ei ole see õige koht kuhu velomehed peaks suure karjaga minema autoliiklust takistama. Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Paldiski mnt ei peaks olema need kohad kus ma pean vastasuuna kaudu vingerdama kuna jalgratturid on egoistlikud ning ei suuda arvestada teiste liiklejatega. Samas ka arusaamatu miks ei ole seda asja juba niigi seadusega ära keelatud? Kas oodatakse esimesi laipu kui keegi telefoni näppiv tegelane selle karja teise ilma saadab?

Ja nendel maanteedel sõitvatel ratturitel on ENAMUSEL kõrvaklapid ka veel peas.
Oli päris avariiohtlik olukord, teate küll kui ühtäkki saavad korraga kokku vastutulev auto ja pärisuunas liikuv auto + samas suunas vänderdav jalgrattur, kellele pole signaalist mingit abi kuna jobul on klapid peas ja teda ümbritsev ei koti.

Kas teemaalgataja tundis ennast ära?

miks sa samas suunas liikuvale jalgratturile signaali peaksid andma? tal on seal liiklemiseks täpselt sama palju õigus, kui sinul. suurem sõiduvahend ei anna suuremaid õiguseid. vastasel juhul peaksin oma 50t töövahendile ette saha organiseerima, et suvilaid ja muidu jobutajaid teelt eemaldada.

ratta seljas üksinda umbes 6k maateed hooajal ja seda üksinda ja uskuge nädalas kohtab ühe või kaks napikalt möödujat, vot selliste lollide situatsioonide vältimiseks ongi parem sõita kõrvuti ja et möödasõitja sitas olukorras ei lähe napikat tegema vaid sõtkub pidurit

Signaali andmine tähelepanu püüdmiseks asulavälisel teel on seadusega täiesti lubatud tegevus.

Samas rattur, parem jäta autojuhile see napika võimalus, sest kui ma pidurdada ei jõua, siis kuhu ma lähen? Laupkokkupõrget ma tegema ei lähe, see on selge. Enda jaoks olen otsustanud, et kraavi ka ei keera. Seega vist polegi muud varianti, kui et kannatajaks jääd...sina.

Kui sina võtad riski ja kui see realiseerub...maanteekiirusel vist pole muud varianti, kui küünal pärast panna. Kes pärast süüdi jääb, kes karistada saab jne ei pööra olnud tagasi. Ja usu mind, ma ei taha kellestki üle sõita.

§ 32. Piirangud jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
2) sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Jalgrattur ei tohi sõita käega juhtrauast kinni hoidmata;
3) lasta vedada tema juhitavat sõidukit (välja arvatud kolme- ja neljarattalist mopeedi) looma või teise sõidukiga;
4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
5) vedada haagist, mis ei ole valmistatud jalgrattaga, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga vedamiseks;
6) sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit;
7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.
(2) Pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi sõita ülekäigurajal.
(3) Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis ning tasakaaluliikuri juht kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis.
(4) Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- või mopeedijuht jalgrattateel peavad andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

Valerka, loe punkt 7.

...miks arvavad ratturid, et postuumselt õigust nõuda on hea?
Kehtivad ju liikluseeskirjad, mis on avalikult kõigile kättesaadavad, ka ratturitele. Kuid autojuhiks saades kontrollitakse eeskirjade tundmist üsna karmilt, ka sõiduoskust. Kes kontrollib ratturite teadmisi ja oskusi? Kas vaid Liiva Annus ja kabelivaht?
Aga üle liikluseeskirja kehtivad veel ka füüsikaseadused. Kahjuks ei ole võimalik autot, mis võb kaaluda 40T ja enam, hetkega peatada. Ja, kui need paljukirutud autojuhid poleks nii ettenägelikud, oleks mõne päevaga ratturid otsas maanteedelt.
Huvitav, ja miks löövad lärmi ainult nn "sportlased/klounid"? minuarust on kõige hullemad need suurte kilekottidega lenksu otsas külavahel kulgevad tädikesed.
Muidugi, jobusid on mõlemalpool tuuleklaasi.

Tundub, et Eduard on selle haige ühiskonna üks haigemaid esindajaid.
Erinevalt nt jalgratturist on traktorijuhil kohustus tema taha tekkiv kolonn mööda lasta, sh ei ole traktorist liikluses nõrgem osapool, kes peaks enda seisuhohast topeltettevaatlik olema.
Eduard, kui ma tahan autosporti avalikel teedel harrastada, kas oleksid sama tolereeriv?
Mahno kirjutas juba võimaliku tekkiva üliohtliku olukorra võimaluse ära, 90+90 vastu vs 30km/h liikudes võib selline asi väga ootamatult tekkida ka väga väikese valearvestuse tagajärjel, kõigile peaks arusaadav olema, kui autojuht laubaka vältimiseks jalgratturid sodiks sõidab.
Saan aru, et jalgratturid püüavad tervislikult vaba aega veeta, kuid ärge tehke seda teiste liiklejate arvelt! Enamik autojuhte ja jalgrattureid on normalsed ja mahuvad teele kõik ilusasti ära, kahjuks leidub debiilikuid mõlemas kategoorias, nemad pildi ära rikuvadki. Kusjuures tean debiilikust jagratturit, kes autorooli sattudes muutub seal ka debiilikuks ka jalgratturite suhtes, seega vaadake alati peeglisse ka, kui teisi sõimama hakkate.

Meie kõlbelisus on hoopis teisel tasemel. Oleme ikkagi idaeurooplased ja põlvkond on venelastega segunenud sisuliselt. Siin ei olegi võimalik midagi hetkega muuta. Ühiskond peab tervikuna muutuma.

Rääkides kõlbelisusest siis alustagem ladvikust. Meie valitud saadikutest. Kui Rootsis astub koheselt tagasi minister kui ta on riigi raha eest ostnud paari sukkpükse ja see välja tuleb... Siis meil ei tee 20x suurema summa eest seda isegi mitte politseijuht vaid leitakse sobiv tõlgendus. Nii tobe kui see ka kõrvaltvaatajale ei tundu on kõik juriidiliselt ok. See on lihtsalt kõlbelisuse küsimus.

Sellepärast ei saa ka nõuda lihtinimestelt midagi enamat. Oleme me kõik ju oma riigi nägu. Valimistel tehtud otsused ja meie valitud parlamendiliikmed vastavad keskmise eestlase kõlbelisuse tasemele. Muidu neid ju ei valitaks. Ja kui ladvikus on kõlbelisus rohkem Venemaa kui lääne tasemel siis mida te ootate lihtinimeselt autoroolis. Loomulikult on enamus rahvast kuskil ida ja lääne vahel oma arusaamadega kõigest. Siiani valitseb liikluses rohkem Venemaa mentaliteet kui Euroopa tavad. Autojuhtide närvilisus, egoism, vihahood kaasliiklejate vastu kes egoistil takistavad kiires tempos liikumast jne.... Noh Poolas on vast hullem kui Eestis. Aga üldiselt on see üldine probleem.

Samas on minuarust Saksamaal ka aasta aastalt hullemaks liiklus läinud. Berliini kesklinnas venelased 7 seeria bmw-ga rallisid minust mööda nagu seisvast postist, poolakad kihutavad nagu loomad, türklased rikuvad räigelt liikluseeskirju jne... Vaestel sakslastel kellel on teine kõlbelisuse tase on ikka tuline kannatus. Brittidel viskas lõplikult üle. Ja nagu jutuks on tulnud siis Brexit on eelkõige idaeuroopa immigrantide pärast (poolakad ja baltlased). Poolakaid on üle miljoni seal. Ja nad toovad kaasa oma kõlbelisuse mis sobiks pigem Eestisse mitte UK ühiskonda.

Ja te soovite, et meie autojuhid hakkaks arvestama kõigega? Isegi jalakäijate ja jalgratturitega? Me ei jõua kunagi lääne tasemele kõlbelisuses. Vingume alati kui keegi meie autole ette jääb, kirume kaasliiklejaid ja kui on võimalus legaalselt varastada või pakutakse suurt summat pistist siis ega keskmine eestlane ära ei ütle... Pigem vastupidi, nemad, seal läänes, jõuavad tänu massilisele immigratsioonile kunagi meie tasemele. Juhul kui midagi ei muutu.

....vat siis pärl! :)........ikka venelased ja rahvusvaheline imperialism on süüdi me hädades :)
Kuule "tarkpea", mitut laiavat ratturit Sa seal Berliinis ka nägid? Usun, et mitte ühtegi. Muidugi on sealne kultuur teine, isegi meile "süstiti" seda kultuuri 700a, tundub, et oled topeltannuse saanud. :) siani küür seljas ja teised süüdi.....arvan, et peaksid ennast autoroolis või rattasadulas vaatama. Enamus sõitjaid (ratturid, autojuhid, traktoristid) on normaalsed inimesed.
Eks looduslik valik kehtib ka liikluses.

Miks küll need maanteel liiklust takistavad jalgratturid nõuavad endaga arvestamist aga ise nad autojuhtide ja autoliiklusega ei arvesta? See, et üldse minnaksegi suurtele maanteedele väntamist harjutama näitab nende ülbust, pohhuismi, teistest ennast paremaks pidamist ja hoolimatust kaasliiklejate suhtes.

Olen tähele pannud ühte, et mida "kõvem, proffim" rattur, seda rohkem keset teed ta tolgendab. Eriti ässad on 2 ratturit kõrvuti kes hoivad pm, sõidurea ära (puudub ohutu möödumise võimalus) RAtturil võib olla teatud olukordades eesõigus...kuid see eesõigus või õigus ei muuda teda kuulikindlasks, või ?!

Käin ka jalgrattaga sõitmas kuid teen seda mööda kergliiklus teid...miks am pean maanteel või linnavahel l_lli mängima autode vahel ??
Ja mina kui hobisportlane oma maastiku rattal ja kergliiklusteel liigun kiirmini kui "sportlased" maanterattal keset sõiduteed....milleks sinna sõiduteele ronida ? Kas muidu ei tundu teistele piisavalt proff ?
On ikka haiged "kõhtjalgsed" proffisportlased küll siin haiges ühiskonnas...autojuhtidest ja tsiklistidest rääkimata ?
Eksin mina või autojut ja on teadagi kes risuks sõidetakse... Omaette teema on ikka see: Et jalgrattur kes ületab teed "sebral" PUUDUB SÕIDU EESÕIGUS !!!! Pöörde lõpetamisel tee andmine on olnud ühtemoodi koguaeg.

Eesti liiklusõnnetuste ja surmade statistika räägib enda eest. Arvestades veel seda kui hõredalt asustatud riik on Eesti, peaks me olema euroopas nr1 riik liiklusõnnetuste vähesuses. Aga olukord on kahjuks pigem vastupidine. "Normaalne" on suhteline mõiste ja erinevates ühiskondades on see erinev. Poolas peetakse sind tõenäoliselt normaalseks kui ületad piirkiirust vähemalt 20+, Eestis pead piirkiirus +10 sõitma, et olla "normaalne" jne... Mõnel pool aga on levinud sõitmine isegi alla piirkiiruse ja peetakse hoopis neid normaalseteks kes kiirust vähendavad kui näevad ohuallikat teepeenral liikumas (jalgrattur, jalakäija).

See, et ratturid takistavad maanteel sõites ühtlast liiklust on muidugi teine teema ja sellega peaks tegelema politsei kes otsustab kas antud viisil liiklemine on seaduslik või mitte.

Ja veel. Kulla jalgrattur, kui ma tulen kergliiklusteele näiteks kätekõverdusi tegema ja takistan sellega su väntamist, siis sa vist vihastad? Nõuad möödalaskmist? Ometi on mul samasugune õigus kergliiklusteel sporti teha, kui sul...

Märkad sarnasust olukorraga autoteel?

jalgrattur, jalakäija, traktor, 71a ebakindel papi või mammi autoroolis- kõigil on ühtviisi kohustus liiklusseadust täita. haige on ühiskond selle poolest, et ei viitsita süveneda ühiselu reeglitesse ja igaüks arvab, et just temal on see kõige suurem õigus elada nagu heaks arvab. see kehtib ka väljaspool liiklust, tavaelus.

haige ühiskond, et ratturid sõitke kuskil omaette metsas ja tehku seal sporti.

Äkki kellegil on jalgratas kõige parem vahend, et tööle-koju liikuda? Mööda kõnniteel sõita ei või, sõidad autoteel - kõik autojuhid vihased ja käsevad koju jääda. Hoiad tervist, ei istu bussis kellegi kõrval kes köhib ja läkastab näkku sulle, ning koos ümber istumiste ja bussi ootamisega võib jalgratas ka vabalt kiirem vahend olla. Eriti kui tööpäev lõpeb hiljem, kui vajalik bussiliin juba ei käi

Igal pool lihtsalt ei ole eraldi jalgratta rada maha joonitud, ja kus on on see ka absurdne. Algab mittemillegist ja siis saab järsku keset pööret lihtsalt läbi ja muutub kitsaks SÕIDUteeks (SÕIDU, mitte AUTOTEE nagu siin osad arvavad)

Mahno, sa ei ole näikse eriti kursis ei kergliiklus- ega rattateedel toimuvaga, sest isegi minusugusel hobiväntajal on seal penskarite, tibuemmede ning joodikute vahel slaalom natuke vähem, kui meeldiv tegevus.

Ja küll on meestel ikka kehvad pidurid, kui mina oma 50 tonni kaaluva kombinatsiooniga ei ole suutnud ühtegi ÜLIOHTLIKKU olukorda sattuda ja seda teedel, mis on märksa kurvilisemad, kui kodumaised ning kus jalgrattureid kordades rohkem. Vähem hala, rohkem villa, tädid.

mõni räägib siin et ratturid liikugu kergliiklusteel. Aga kujutage nüüd ette et professionaal treenib kusagil 5-10km kergliiklusteel. Ta läbib 200km, ta liigub oma ( teistest tunduvalt kiiremas) tempos.Pidevalt on keegi oma titekäruga ees või kusetab koera, algajatest rulluisutajatest ei tasu rääkidagi. Ja räägime just maantee sõitu harrastavatest sportlastest.

Sammaljalg, kui planeeritult pidurdada saab, siis polegi hullu. Kui need ratturid ilmuvald ootamatult eessõitva auto varjust, kes veel jõuab enne vastutulijat põigata... Eks sa siis pühid oma 50 tonni kaaluva (või maksva) masina tuuleklaasilt pleki või paar, kirjutad seletuskirju, istud kohtupingis, maksad advokaadile jne...kõik sellepärast, et üks selleks hetkeks lahkunud t***pea otsustas üksteise järel sõitmise pärast kõrvuti sõita ja peeglisse ei vaadanud.

Minu point polnud ju selles, et ma tahaks kõiki laiaks sõita - minu point oli selles, et ei maksa iseenda käitumisega võtta sellist riski, et kellegi teise eksimine maksab sinu elu. Varem või hiljem keegi nagunii eksib.

Ma sõidan lisaks autole veel ka ratta ja tsikliga - nii et näen maailma erinevatest nurkadest. No ja jala käin ka ja C kategooria on ka lubade peal, nii et ka need nurgad on tuttavad.

Kätekõverdused pole liiklemine,võiks sedagi teada.Ühiskond on tõesti haige:põdrad,sead,linnud töllavad mööda teed,endal sadu hektareid vabu pindasid,no mida.........tra,kui sa ei suuda jalgrattureid,ega jalakäijaid näha ja kõik on sulle ootamatu,siis mine arsti juurde.

Mahno sa eksid arvamuses, nagu ainult sinul juhtuks liikluses ootamatuseid. Ma arvan, et ka minul oma 14-15k kuuläbisõiduga neid ette tuleb. Ülejäänud mulli olen juba kommenteerinud, jääb üle vaid nõustuda eelneva kommenteerijaga.

Aga sisuliselt sellega ju kergliiklusteedel tegeletaksegi. Ja sisuliselt selleks ju kergliiklustee mõeldud ongi. Ja mina ei pahanda üldse. Kui neid "kätekõverduste tegijaid" on liiga palju, eks ma siis sõidan sõiduteel.

Kui suurematest linnadest kaugemale saab, siis on ju kergliiklusteed ainult asulates. Need teed ongi mõeldud kohalikele "kätekõverdajatele", minu kui läbisõitja asi ei olegi minna neid segama.

Oma sõidustiilist. Maateedel sõidan alandlikult paremas teeservas. Rohkem meeldib mulle linnas, kus väikese kiiruste vahe juures saab täitsa kenasti vajadusel autojuhtide tegemisi kontrollida. Ja linnas ma küll ei leia, et kui mina sõidan suurima lubatud kiirusega või üle selle, siis minust peab mööda saama, kui selleks normaalselt ruumi ei ole. Ainuke võimalus seda saavutada on sõita keset teed. Millisel juhul muidugi pikivahet minuga ei hoita, aga kuna kedagi ei ole möödumas, siis ohu korral saan ma pidurdamise asemel põigata ükskõik kummale poole.

Muuseas, kergliiklusteel ma ei leia, et ma pean kõigist kohe ja konstantse kiirusega mööda saama. Ootan, kuni vastassuunavöönd jalakäijatest või jalgratturitest vabaneb ja siis sõidan mööda. Ei tekita "kolmandat sõidurada" ning ei tee mitte kunagi topeltmöödasõite, kuigi ruumi selleks loomulikult alati oleks. Leian, et see annab mulle moraalse õiguse nõuda mingisugustki enesedistsipliini ka autojuhtidelt.

Üldsegi, mul ei ole autojuhtidega erilisi konflikte. Nad teevad palju väga rumalaid vigu. Näiteks tänagi üks sõitis Kadriorus stoppmärgi alt täiskiirusel läbi, sundides mind blokki pidurdama, või eile üks ei andnud kõrvalteelt vasakule pöörates teed, sundides mind tegema oma vasakpöörde samale teele vastassuunavööndi kaudu tema tagant. Aga kõike seda ma võtan tähelepanu kontrollina ja mind see eriti ei eruta. Ainukesed konfliktid kipuvad olema tegelastega, kes rikuvad korraga palju muidki reegleid, mis ei ole üldse minuga seotud.

Sammaljalg, muidugi ei ole ainult minul ootamatused ja tegelikult on neid ootamatusi üsna harva. Vanadus tuleb vist peale, sest ei näe sel enda õiguse tagaajamisel ja mõttetute riskide võtmisel erilist pointi.

Mis toob ühe varemununenud küsimuseni - milleks pead murda teiste inimeste (teoorias mitteeksisteerivate) probleemide üle? Kas kileviinerid on teilt palunud riskiassessmenti maanteel jalgrattaga sõitmise kohta? Tegelege probleemidega, mis teid puudutavad, tõesti..

Palju neid rattureid reaalselt igapäevaselt on kes teeb trenni ja läbib 200km päevas ? :D Vabariigi peale võibolla 2-3 meest üle eesti igapäevaselt (maksimum) Tõsine proff teab mida ta teeb, kus ta sõidab ja kuidas teel paikneb.
Jalgratas peab olema varustatud helkurite/pimedal ajal tuledega ning KELLAGA, millega märku andakergliiklusteel olijatele.
Sõidan 6000km hooajal, ning sellest 80% kergliilusteel kuskohas on see olemas. Ma EI TAHA sõida sõidutee ääres, eriti kui suurem osa nendest moodustab nendest sõidukitest rasketehnika ja tee on kitsas/kurviline.

Äkki sammaljalg räägib ka kuskohas tal see 14-15 000km kuus täis tuleb (nüüd ütle, et oled mõned päevad veel laevas ka)? Kui valetad siis valeta reaalselt 10-12...aga igaks juhuks paneme paar tonni otsa ? Töö-ja puhkeaega jälgides pole see võimalik, kui räägid kaubikust või isiklikust sõidukist on teema teine.

Sõidan ka iga kuu töösõitudena ja isikliku autoga 10-12 tuhat,

01.06-30.06 läbisõit 14258km, eelmise aasta keskmine tuli 14051km/kuu. Kõik töö- ja puhkeajaseadusele vastavalt ning piirajaks saavad kahe nädala sõidutunnid, et neid ainult 90 on - tavaliselt juba reede pärastlõunal peab piduri peale tõmbama.

Eks iga tööd saab teha kummi venitades, või siis mitte.

kui ratturid võivad sõiduteel trenni teha, siis võivad ju ka rallimehed sõiduteel trenni teha, või kuidas Teie väike aju sellele reageeriks? Mõlemad ju tekitavad liikluses ohtlike olukordi ja takistava dsujuvat liiklust.

Kui autoga tahad trenni või sport teha mine laitse rallyparki või pärnu rinkale.

las ratturid ka ehitavad enda rahadega kinnise sõiduala ja sõidavad seal palju tahavad, ei sega kedagi

mina ei saa aru mis viha on ratturite vastu ? teie segate autoga ratturit palju rohkem kuna olete suuremad. Liikluseeskirjad on kõigile samad. Samahea kui rongijuht protestiks traktoristi vastu või astronaut lenduri vastu

...miks siis protestid? Täida ka liikluseeskirju/liiklusseadust ja polekski probleemi. Või on siiski?

rattur on kaitsetu auto ees. oma väikese raamiga. ei vaidle vastu, ega kui inimene on idioot siis ilmselgelt on ta seda igal elualal, olgu tööl , kodus, rattal või autoroolis!
Kui kõik järgiks seadust oleks maailm samas liiga ideaalne. ja ei saa pahaks panna kui keegi rattur otsustab oma elu huvitavamaks teha. samas enda elu hinnaga. kui autojuht ületab kiirust või laijutab liigselt siis riskib ta suure kindlustusnõudega. ratturil samas mängumaa suurem kuid kiirus ja ohutus siiski väiksem. kuna olen ostmas hetkel mootorratast siis ikkagi olgu ohutus ennekõike ! ja mis olen märganud , on see et lubatud kiirusega ja ekonoomsust naudides on kuidagi lihsalt mõnusam sõita , ja nii igapäevaselt nii mina teen.

Nonii, lõpuks jõudis keegi ka tõeni, jalgrattur ongi auto ees kaitsetu, sestap ei maksa oksi väga laiali hoida ja kõiki ebamugavaid õigusi lõpuni kasutada.

jalgrattur on kaitsetu auto ees kuid samas on ka jalakäija ja tsiklist seda . kuid ei ole traktorist , miks nii. vana tõde tuleb välja - suurem on tugevam ja tugevamal on eesõigus. soovitan ka seda teadmist liikluses kasutada. kui väntad oma kokukaga teepeal ja vastu vänderdab Länd Rover siis hili heaga tee servale

Midagi pole liisitud ja pole mitte ühtegi järelmaksugi enda elus kunagi olnud, tehke tööd ja õppige raha koguma ja rahast omakorda raha tegema, mitte ärge ulguge ega tulge kadestama seda millega keegi kuskil sõidab ja ärge arvake, et teil on õigus oma lambakarjaga liiklust takistada, sõidate 4 kesti kõrvuti terve rida kinni no mida v...? haneritta võtta ei oska siis pole ime, et tihtilugu neid rattureid kuskil auto alla jääb ja pärast on autojuht suur ja paha kuigi tegelikud asjaolud on üldse teistpidi.

Kõige rohkem ärritavad hoopis penskaritest ratturid kes keset linna ikka kärutavad keset auto teed, kuigi kõrval jookseb vastava märgistusega nii jala kui rattaga liikujatele ehitatud vastav tee.

Haneritta võtmist sa nõuad siis ainult selleks, et sinul oleks vaba voli ohtlikult seadust rikkuda - mööduda jalgratturist kuitahes lähedalt, kuitahes suurel kiirusel, kuitahes vähe on selleks ruumi? Ka sellest teemast kõlab läbi kummaline arusaam liiklusohutusest, et jalgratturit kaitseb see, et autojuht *võib-olla* ei saagi talle pihta võimatut möödumist üritades.

Mis linnas on ehitatud mõni jalgratta- ja jalgtee, kus penskarid rattaga ei sõida? Ma isiklikult ei näe penskareid sõitmas isegi mitte jalgrattarajal, sest nad kardavad sõiduteed nagu tuld.

Muuseas, ma ei usu, et ükski kergliiklustee on ehitatud sinu maksuraha eest. Neid ehitatakse sellepärast, et muidu ei annaks Euroopa Liit, s.t Saksa maksumaksja raha sulle sõidutee ehitamiseks.

Mingi seltskond sõidab nimme lähedalt mööda. Sõidan äärejoonest paremal, tee on tühi ja lai (Paldiski maante, Vääna- Jõesuu- Treppoja jne.) kedagi vastu ei tule, ikka üritatakse peegliga laks ära panna. See mis puudutab grupisõitu tipptunnil, tiheda liiklusega teel on muidugi täielik jama, eriti, kui kõrval on kergliiklustee ja Tallinna ümbruses on piisavalt madala koormusega teid, kus grupis uhada.

Mulle on kaks lähedast möödasõitu eriliselt meelde jäänud.

Üks maanteel Klooga ja Keila vahel, kus mulle tagant lähenenud auto ja seni telgjoone lähedal sõitnud auto võttis minuni jõudes selgelt paremale (jah, ma vaatan ka selja taha ja näen selliseid asju). Järgmiseks jõudis see auto järele tervele kolonnile autodele ja alustas möödasõitu pimedas kurvis. Moraal: keegi ei ole spetsialiseerunud jalgratturite kiusamisele, tõbras käitub tõprana kõigi suhtes.

Teine oli Meriväljalt linna poole sõites - see reastus napika tegemiseks spetsiaalselt vasakpoolselt rajalt paremale (jah, ma vaatan ka selja taha ja näen selliseid asju), paraku talle ei kõlvanud edasi parempoolsel sõidurajal sõita, sest minust vähem kui 100 meetrit eespool sõitis täpselt minu kiirusega buss.

Tallinnas Pärnu maanteel rattarajalt meenub ka juhus, et Tallinn-Väikse ja Tondi vahel möödus minust järjest kokku 7 autot, neist kaks taksot. Mõlemad taksod olid möödudes ühe rattaga rattarajal. Tegin järelduse, et taksojuhtide meelest ma peaksin sõitma kõnniteel. Paraku on selle tagajärg, et 90% jalgrattaga sõitjad "terroriseerivadki" ka jalgrattaraja olemasolul kõnniteel jalakäijaid, aga minusugused ei kavatse enda käitumises mitte vähematki muuta - kui, siis suhtuda autojuhtidesse agressiivsemalt, sest nad ei ole inimesed.

Olen katkestanud ühe taksosõidu, sest juht hakkas parkla kaudu lõigates tuututama täiesti normaalselt sõitvale jalgratturile. Kahetsen, et ei keeldunud üldse arvet maksmast (mina ei maksa arvet või ma kaeban taksojuhi peale politseisse) - teinekord olen targem.

Eelmisele: mina olen jalgratturite gruppe näinud ainult Tallinna lähedastel väikestel teedel. Ainult et väikeste teede omapära on see, et seal peab autojuht midagi tegema isegi ühest võimalikult paremas teeservas sõitvast jalgratturist möödumas. Kui see grupp sõidaks hanereas, siis oleks põhimõtteliselt võimatu sellest mööduda liiklusseadust järgides, sest rivi algus ulatuks alati järgmise kurvi taha. Kergliiklusteedel loomulikult ei tule grupiviisiline kiiresti sõitmine üldse kõne alla.

Elu on näidanud, et liikluses osalejatest kõige degeneratiivsem osa on justnimelt need, kelle põhitööks ongi liikluses osalemine. Endal on ebameeldivaid kogemusi piisavalt Pärnu maantee Järve-Kosmose lõigul TAKi bussijuhtidega, kelle meelest on täitsa kohane 15-tonnise liikurvahendiga ratturit äärekivisse suruda, üle märgistatud rattaraja.

teemaalgatajale

sinu näitel: traktor ei tee seal teepeal lõbusõitu, vaid sõidab vajadusest. seetõttu suhtutakse temasse ka normaalselt. üks jalgrattur teeääres sõitmas kui see on inimese liiklusvahend - samuti suhtutakse normaalselt. mitu jalgratturit maanteel kõrvuti ultramooda varustusega - mis erivajadus see on?

miks peab spordi tegemise jaoks sõitma suurtel maanteedel, kui kõrvalteid ja jalgrattateid on piisavalt?
miks peab sõitma mitmekesi kõrvuti keset teed?
miks ei pea sporti tegev jalgrattur kinni pidama seadustest (sh helkurid, tuled, liiklusreeglid)?

kõigile küsimustele on siin teemas juba mitmeti vastatud, kuid kordamine pidi tarkuse ema olema.

Hea tähelepanek. Kulgevad maanteel, helkurid tuled, kellad puudu. Edaspidi teen 112 kõne ja las siis klaarivad.

To sammaljalg: kileviineri tegemata riskihindamine päädib minu kui autojuhi elu ära rikkumisega. Paremal juhul jääb kileviiner ise süüdi, aga rikutud auto parandamiskulude välja nõudmine on ikkagi küsitav (sest auto on kõrgema riski allikas), halvemal juhul läheb kileviiner mullatoidule ja mina saan (tingimisi või reaalse) vanglakaristuse, mis põhjustab mulle päris pikalt, ütleme siis viisakalt, ebamugavusi.
Rääkimata siis moodsale ajale kohaselt hingelistest kannatustest, mida mulle kileviineri lömastamine põhjustab.

need rattaköögerdajad teevad kambas oma lõbusõitu. Asetage endid bussijuhtide või suurautojuhtide asemele, kes tööd teevad ja teie lusti pärast kiirused pea nullini peavad pidurdama! Tehke oma grupilõbu seal kus liiklust pole, aga noh teie tarkus asub ju jalgades.

tiit_ ideedest sul puudust ei tule, kindlasti ei ole eesti politseil targemat teha, kui maanteel helkurite ning kelladeta jalgrattureid püüda. ketra telefon punaseks.

Mahno pmst ainuke võimalus jalgratturile otsasõidust kriminaalkaristus kaela saada on joove või narkolaks. Mis ka muidugi selgitaks tagamaid, kuidas autosõitu lubava nägemisega inimene tehniliselt korras sõiduvahendiga mööda teed sirgjooneliselt kulgevale jalgratturile pihta saab. Kui hingelised kannatused ära ehmatavad, on autojuhtimisele ka alternatiive.

Kurjam, loe enne postitamist eelnevaid postitusi ka, seal nimelt kirjas, kuidas mina 50t kaaluva autorongi roolist ei näe ratturites mingit probleemi, seda kõvasti käänulisematel ning rattarikkamatel teedel. Kui millegi üle vinguda, siis pigem sõidukate, kes läbi halli kivi mööda pressivad, et seejärel umbmäärase kiirusega ette venima jääda.

ja nüüd asume põhilise sõnumi kallale. Kui eestlastest on pjedestaalile asja olnud ainult mõnel üksikul, mida siis need teised siin maanteed ummistavad, nagunii ei saavuta ju midagi, peale kohaliku liikluse häirimise? Samas, Lauri Aus sõideti surnuks purjus Nikolai poolt, paneb mõtlema, eks. Kas Nikolai eksis ära? Samuti ei saa ma aru, miks on kohaliku rattavõistlusega vaja terveks pühapäevaks sisuliselt panna kinni Rannamõisa tee, kui samas Tallinnast veidi kaugemal on sidusmaanteed peaaegu tühjad, tuleb meelde Koeru lähiümbrus, kus tunnis sõidab vastu 4 autot, Rannamõisa tee 400 vastu, kas oleks mõttekoht?

Ei oleks mõttekoht jarru, või noh, võibolla mõnel samas tõesti. Spordivõistlused maksavad suures osas kinni sponsorid, kes ei näe pointi tuhandete lehvitamises, kui vastukaaluks on promovõimalus Uniküla-Kaagvere magistraalil.

Ise olen üle veerandsajandi elanud Meriväljal, mille juurde käivad kõiksugu spordiüritused nii Pirital, kui ka piki Merivälja tee Viimsi poole. Samuti on siia kuulda ka massiüritused lauluväljakul. Üldse ei häiri, vähem NIMBY (not in my back yard) mentaliteeti, rohkem villa.

Pjedestaalipoleemika vastuseks küsiks pigem, et kui palju jarru oma tervist hooldab? Kindlasti läheb üks keskmine kileviiner maksumaksjale läbi haigekassa maksma vähem, kui üks keskmine tugitoolivorst, seega mil tasud memme võla, jarru?

Oled õigel teel. Mai- ja sügisjooksud- kesklinn kinni, laulupidu- pool linna kinni, laulge dusi all ja jookske metsas eks ole. Jalakäiad raisk- neile peab teed andma ülekäigurajal... raske elu

Kusjuures sammaljalg, see tervise teema tasuks veel uurimist. See mis sa kokku hoiad südame-veresoonkonna haiguste koha pealt võib vabalt ära kuluda vigastuste raviks. Ja jalgrattasport on vigastusterohke ala, sest paraku ei seisa kileviiner kahel rattal ka siis alati püsti, kui autod eemal. Kõikvõimalikest grupisõitudest, kus üks kukkuja tõmbab pikali terve grupi ma üldse ei räägigi.

Huvitav kelle tagaaia eest see jarru siis veel muretsema peaks, kui mitte enda oma? Lepi sellega, et kõikidele ei meeldi jalgrattasport. Kui keegi hakkab naaberaias laskesporti harrastama ja põmmutab seal ööd ja päevad...oled sama tolerantne? Või miks nii ekstreemseks minna - hakkab korraldama punkbändi pilliharjutusi :)

Kes politseid tahtis kutsuda? Lähen kell 1400 sõitma, Keila Joa kant. Helkurid puuduvad.

3.07.2016
Rubriik: Eesti

Võrus sõitis eile keskpäeva paiku laps jalgrattaga otsa kepikõndi teinud naisele, kes sai viga.

Õnnetus juhtus kell 12.50 Meegomäe ringil ehk sporditeel, kus umbes 10 last sõitsid jalgratastega ning üks neist kukkus otsa samas suunas teepeenral kepikõndi teinud 53-aastasele naisele.

Kiirabi toimetas naise Võru haiglasse.

Kuidas see antud teemaga haakub? Laps on laps.

sest ka lastele kehtib liiklusseadus nii jalakäija kui ratturina ja lapseks olemine ei õigusta kõike. ega vist ikka ei saa nii, et trobikond lapsi sõidab kõnniteel ja võivad seal teha mis tahavad.

Seda kindlasti. Aga 10-aastane ei anna oma tegude ja tagajärgede vaheliste seoste kohta täiel määral aru.

Mina umbes samas vanuses viskasin naabrimoori kasvuhoone klaasi katki. Veeretasin kive jää peal (oli selline sügisene aeg) ja siis opaa....üks kivi hüppas törts kaugemale. Oleks ju võinud mõelda....aga ei. Mäletan selgelt, et tahtlust ei olnud.

...kuidas ei puutu asjasse? Sama trobikond "soomusrattureid" kimab sõiduteel....halvemal juhul kõrvaklappidega kurdistatud......ah, mõelge ise edasi...."tarkpäid" jätkub mõlemas leeris.....
aga ise olen oma silmaga näinud, kui "kari" noorrattureid treeneri auto sabas pööras ette Tartu- Võru maanteel Võru poolt tulevale autokolonnile. "Treeneri" autol polnud ühtki eritähist, kui mitte ervestada rattaraami tagakonksus.....
Vat, sellele "treenerile" oleks küll võinud keegi vastu hambaid anda.xd4e

aga äkki peaksid lapsevanemad lapsele liikluses osalemist selgitama? laps ei tea elust veel suurt midagi, tema jaoks on kõik üks suur mäng ja sellepärast ongi tal esimaseteks abilisteks isa ja ema. kasvuhoone klaas on teine teema, aga tagajärg on siiski ühine- kõige eest vastutavad siiski lapsevanemad. kunagi sõitsin (14a vanusena) tsikliga ühe teise tsikli korvi lömmi- pärast oli isa probleem see jama lahendada...

Lapse eest peab lapsevanem vastutama, küllgi silmapiirist väljaspool on võimalused teoreetilised:)
Spordivõistluste jaoks tee sulgemisest veel, kui vaja ehituse jaoks nt üks sõidurida nt 100m sulgeda, kaasneb sellega räme linnapoolne maks, tea kas ja kui kalliks spordivõistluse korraldajale selline sulgemine maksma läheb?
Lõppkokkuvõttes võiks rattur kui nõrgem osapool enda turvalisuse peale rohkem mõelda, sest see on ainult tema enda huvides, hiljem ratastoolis käsi laiutada ei anna enam midagi.

Vanasti ei pidanud ainult lapsevanem vastutama - võisid ka külatädi käest sõimata saada või võmmu kuklasse, kui ikka erilise idiootsusega tegelesid. Ehk siis moodsas keeles vastutasid terve kogukonna ees.

Tänapäeval ei ole väga tark sekkuda - lapsel on õigused.

Ma kohe pean arvamust avaldama. Ei ole kellegi vastu midagi kas rattur või kes tehas. Ainukene asi on see ,kui ma sõidan autoga teel 90 km ja rattur seal teeääres sõidab , miks ta peab sõitma selle valge joone peal või sel ligidal , miks ei võiks sõitta tee ääres ja olla ohutus kauguses,kuna ma möödun temast ja vastu sõidab teine sõiduk siis tekib mull selline tunne kui peaks vastu tulev sõiduk äkitselt vääratuma roolis siis ei ole mul kuskile mujale keerata kui ratturile otsa. alati peab jubedalt jälgima (kohutav ) kõik oleks korras kui rattur ei sõidaks valge joone peal ja sõidaks ilusti tee ääres :) oleks kõik ilusti ja saaks kenasti liigelda. lõppkokkuvõttes on nii,et kes kuskil sõidab tehke seda ohutult ei vingu keegi ei mõlise keegi

Mahno, on sul mingit statistikat käepärast võtta, mille järgi jalgrattureid langeb eestis nagu kärbseid? Sest kui kõrvale jätta meedias kajastatud sündmused, siis rattasportlaseid saab Eestis raskelt viga/surma afaik ikka väga vähe. Ise tean oma tutvuskonnast ühte juhust, kus Tallinn ringtee uuel neljarealisel osal lendas nisavõitu sohvrile herilane autosse ning sellega tegelemine lõppes surnud jalgratturiga.

Imo on kaalukauss ikka väga kaldu harrastusspordi kasuks, aga rohkem siin teemas sõnavõtul pointi ei näe, head silmanägemist ning korralikke pidureid sooviks siiski edaspidiseks.

Mina tean jälle ühte aktiivset kileviinerit, kes on viimase kolme aasta sees kohtunud autoga 2 korral. Neist vähemalt ühel juhul vaieldamatult oma süül.

Olen aastaid sõitnud autoga. Nüüd on aga soov kolida Harjumaale Tallinna lähedale ja auto maha müüa. Hakkan liiklema jala, ühistranspordiga ja tavalise nn. kondijõul liikuva jalgrattaga. Olen kuulnud, et Tallinnasse on tehtud juurde palju jalgrattateid, kuid eelistaksin turvalist rahulikku kulgemist ühest kohast teise ja autojuhtidega ühte teed jagada ei tahaks. kui jalgrattatee on sõidutee ääres aga mina soovin sõita kergliiklusteel või jalakäijate teel max. kiirusega 20 km/h ja arvestan jalakäijate ja teiste liiklejatega, kas see on siis üldse lubatud?

Mul on Harjumaal kodust tööle 25km., sellest 17km on kergliiklusteed. Kuna kergliiklustee lõpus on suur ja valvega parkla, siis nüüd seisabki auto tööpäevadel seal ja sõidan sellega ainult kergliiklusteede vahelise distantsi, 8km. Sellega lühenes mu päevane läbisõit 50km
16km peale. Mul on auto kütuse ostmiseks eraldi pangakonto, kannan sinna juba aastaid iga kuu sama summa. Nüüd jääb seal talveks, kui rohkem sõitmist tuleb rohkem raha varuks, aga aasta keskmiselt ma ei kuluta rohkem, kui mõned aastad tagasi.

Mul on auto kütuse ostmiseks eraldi pangakonto - vot see on tase, iga kululiik võiks omada oma kontot, nalja saaks kamaluga

Mina loobun auto omamisest ja autoga sõitmisest täielikult. Ainult võibolla nii palju sõidan, kui tekib suur soov vahest harva sõita aga siis rendin auto selleks ajaks. Autojuhi lube ja tervisetõendit on plaanis edaspidigi pikendada aga jahh..., autoga sõitmine ei ole enam nii huvitav, kui see kunagi oli ja tahaks oma elu rahulikumalt ja stressivabamalt elada. Praeguses elukohas on auto tööl käimiseks hädavajalik aga seal, kuhu kolin..., seal on ühistranspordi liiklus piisavalt hea ja jalgratas on ka olemas. Tegelikult saab jalgrattaga peaaegu iga ilmaga ju sõita. Ma tean, et on olemas jalgratastele mõeldud naastrehvid isegi, mida ei ole küll ise kunagi kasutanud ja talvel pole jalgrattaga sõitnud aga sõita saab kindlasti ka talvel, kui teed hooldatud. Auto on olnud minu jaoks alati transpordivahend mitte eputamiseks ja ma ei tunneks ennast kindlasti halvasti, kui autoga sõitmisest loobun...pigem vastupidi. See võib isegi kergendav tunne olla, kuna ei ole vaja ülevaatusel käia, kindlustust osta ja remontida. Jalgrattaga sõites ei ole vastutus samuti nii suur, kuigi liiklusseadus kehtib igale liiklejale. Plekkkasti küll ümber ei ole, mis kaitseks aga siis hoian autodest võimalikult kaugele ja suure maantee äärde ma niikuinii sõitma ei lähe... ikka linnatingimustes. Hakkan elama Laagris ja tööl hakkan arvatavasti jala käima, kuna vahemaa on väike aga puhkepäevadel oleks põhimarsuut Laagrist Viimsisse läbi kesklinna ja Pirita.

Mul on 6 eraldi pangakontot. Iga kuu kannan igale kontole kindla summa. Nii on alati hea ülevaade, kui palju raha millegi peale kulus. Ja kiirlaene ka ei ole, vaid on säästud. Samuti pensionisambad kasvavad edasi...
Aga see kõik on juba ühe teise foorumi teema.

Pankades on rahapäevik selleks, et aru saada, kuhu raha läheb. Loll vabandus ausalt öeldes ja seda ütleb inimene, kelle on rohkem kontosid ja kaarte...

Kaart on üks ja see on seotud ainult põhikontoga. Ülejäänud 5 pangakontot, mida võib tasuta kasvõi 10 tk. teha, ei ole kaardiga seotud. Lisaks siis kasutan panga kulude-tulude jälgimise äppi. Tänu sellele, tean täpselt, kui palju sisse tuleb ja kuhu, ning kui palju kulub. Seda nii päevade, kuude, aastate, kui ka sektorite lõikes.

Online asjade jaoks lihtsalt tehtud igale ühele oma, kui kuskil kaardiandmed lekivad, siis ei tekita suurt kahju ja leke on ka lokaliseeritud. Väljamaal reisides on ka mõistlik suletud süsteemiga maksta, pooltel automaatidel kaardiskännerid külge installitud "maffia" poolt.

deus, tõmba magnetiga riba nulli ja irvita scännerite peale, suure mosa automaate saavad andmed kiibilt ka kätte

Numbrist ja cvc'st piisab, ei ole vaja ei magnetriba ega kiipi koperida ega isegi su pin koodi üles kirjutada, selline lähenemine on juba ammu vananenud :)
Päästab aind see, kui oled oma kaardi konfinud pangas, et vwebis kasutada ei saa. Aga oht pin+riba jääb tõesti peale seda.

oh deusike kes keelab cvc maha kratsida? palja numbriga ei ole midagi peale hakata

Kes keelab ka lihtsalt piisavalt sula kaasa võtta... Ma olen paranoiline aga andmeturve koosneb kolmest elemendist: käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus. Kratsida cvc ja magnetriba maha on minu jaoks juba käideldavuse liigne kahjustumine.

Muudetud 13.06.22 22:45

See on haige ühiskond, kus rooli lastakse igasuguseid ja igasugu eksperdid arvavad, et vaid piiramistega saab tuua õnne õuele. Tark inimene saab aru tagajärg- põhjus seostest, loll ainult reguleerib kõike mida reguleerida saab.
https://majandus.postimees.ee/7550646/eksperdid-soovitavad-e
estil-kehtestada-maanteedel-kiiruspiirang-80-km-tunnis

Õnneks on pealkiri eksitav aga tuginedes puhtalt kogemusele, siis meie ametinikud suudavad arusaadava ja loogiliselt üles ehitatud numbrid omavahel sassi ajada ja tuleb jälle saksa täpsusega vene seadustik.
Varsti saab kergelt võistluse teha, et kui mitu piirkiiruse üleriigilist alandamist keegi elu jooksul kogenud on.
Üks asi aga on kahjuks tõde, 80'ga töristades saastad vähem, vahet pole, mis liiki jõuallikaga masinaga sõidad.

Kulub vähem kütust, see on õige, aga suureneb teel oldud aeg ja selle aja jooksul väljub ikkagi torust saast- seega kas summa summarum heitmete hulk ikka väheneb?

Energiakulu tuuletakistuse osa on kiirusest ruutsõltuvuses, siin pole midagi vaielda.

Kui nüüd jutt juba õhusaastamise peale läks, siis see on ju ammu juba ära tõestatud, et jalgrattur saastab kilomeetri kohta rohkem kui auto.

Aga mina oma tõuksiga? Kas saastan ka rohkem, kui auto või? Ärge ajage naerma palun!
Autos olrv teras tuleb Putinilt, autos loksuv kütus tuleb Putinilt... Ptüi, vastik vere maitse on tankides, no mis teha.

Sinu elektrikäki aku materjale kaevavad Aafrika lapsorjad pea et paljaste kätega maast välja. Et laps rohkem töötaks ja vähem süüa küsiks, antakse talle vähem toitu ja rohkem nälga maha suruvaid preparaate. Siis toimetatakse need maavarad Hiinasse, kus uiguurid koonduslaagrites neid käkke kokku panevad.
Mis maitse sul on, kui siin foorumis trollid/rumalusest segast peksad?

Mina ja trollin? Ise võrdled auto valmistamiseks kuluvaid materjale elektritõuksi peale kuluva materjali hulgaga!

Nojah, aga auto kestab tunduvalt kauem kui mingi keskmine elektritõuks.

Punktike, ikka saastab vähem. Ka ajaliselt võrrelduna. Sõites 100 km, siis on ju ikka vahe, kas põletad suurema koguse kütust kiiremini või väiksema koguse aeglasemalt.
Näide. Pärnu - Vilnius trass. Pärnus paak täis. Nullid kompuutri. Hakkad sõitma. Püsikas 100km/h. Tulevad mõned äkilisemad möödasõidud, kilukülas foori taga passimine jne. Üldiselt sajaga sõites on keskmine kütusekulu seal 4,0 kandis. Loomulikult kõigub, vahest vähem, vahest rohkem, silmaga nähtav tõus üle 6-e, laskumine isegi 0. Kus kiiremini lubatud, ka kiiremini lastud (Lätis 100, siis püsikas 110.). Jõudes Panevežys - Vilnius kiirteele. Näitas kompu keskmiseks 4,7, ilma nende möödasõitudeta rahulikult lastes, oleks keskmine julgelt 4'5- st madalamal. Kogemus. Nüüd kui kiirteel on lubatud kiirus 130, pannes püsika 140, siis tõusis hetkekulu 6 ümber kõikuma. Äkilisi möödasõite polnud vaja teha, teine rada vaba. Keskmine tõusis 5,1-le. Läbides seda 125 km-t kiirusel 100, oleks läbimise aeg 1h15 min. Põletanuks 6 liitrit kütust. Aga kuna kiirus oli 140km/h, põletasin ma ära umbes 7,5 liitrit. Jah, aega kulus selleks küll 54 min. Teisendades need kulud nüüd l/h, siis kiirusel 100km/h oli tunni kulu 4,8L. Kiirusel 140km/h oli 8,3L. Vahe 3,5L. Tulles Vilniusest tagasi, paugutades kiirteel 140km/h tõusis kütusekulu Panevežyse ringile jõudes 5,3-le. Pärnus uuesti tankides ja läbi Riia sõites, langes kütuse kulu kompuutri järgi 5,1-ni. Paak, täis ja matemaatiline arvutus, andis keskmiseks kütusekuluks 5,13L sajale. Seega päris täpselt arvutab. Ka varasemad täispaak meetodil arvutused on andnud suht samad tulemused. Maks on olnud 0,2L erinevust. Seega, kiirem sõit kulutab rohkem kütust ja ka saastab rohkem, kui aeglane sõit, olenemata sellest, et oldi vähem aega teel.

ehk siis nagu omal ajal öeldi, et laias laastus võitsid minuti, aga kaotasid liitri.

Erinevatel autodel on kõige ökonoomsem kiirus erinev. Olenevalt siis mootori suutlikkusest ja ülekannete kiirusest. Aga üldiselt on autode kõige ökom "auk" sätitud 90-110 km/h.

Tegelikult ikka 80km/h on kõige säästlikum kiirus ja varsti meil ka maateekiirus, mis suurendab oluliselt liiklusohutust ja vähendab kütusekulu.
Kütusekulu tuleb võntvõlli pööretest ja õhutakistusest.

Säästukiirus, kus säästuakadeemias selliseid teadmisi jagati? Või tahtsid sa säästu pilsneri kõrvale ühe säästu nalja teha?

Kui võntvõlli pöörded sõltuvad õhutakistusest või vastupidi, siis ei tulegi targemat teksti. Aga siin need 80ga sõitjad on, kõik kenasti üksteise pepus kinni, sest kuskil kolonni tipus on see võntvõllivõngutajast säästusõitja.
https://elu24.postimees.ee/7552214/lugeja-fotod-tallinna-tar
tu-maanteel-kojusoit-venib-see-autode-rivi-on-johker

Ussrula, nüüd võta see "sätitud 90-110 km/h" auto ja sõida maanteel ühtlaselt 80-ga ja saad veel soodsama tulemuse kui 90-ga :-)
EDIT: Teemasse kah midagi: Juhid on ise selles "süüdi", et piirkiiruse kallale minnakse! Täna on piirkiirus 90 - mitte keegi sellest kinni ei pea ja sõidetakse +10...15 (või siis venitakse 85-ga). Nüüd kui langetatakse piir 80-le, siis saavutatakse lihtsalt see olukord mis peaks olema täna.

Muudetud 27.06.22 09:54

Midagi pole teha kõige säästlikum kiirus on 80-95 oleneb tehnikast.

Tundub, et kõrged kütusehinnad on sundinud juhte kiirusi vähendama ja ökotama. Varem praamilt maha sõites hakkas üks meeletu möödauhamine, kõigil oli justkui viimane minut kohalejõudmiseks, aga nüüd longin püsikaga rahulikult 95ga ning vaid mõni üksik teeb oma kiiruskatseid.

Seda on näha pea igas Eesti otsas, et neid 50-100 kiirendajaid on väga väheseks jäänud. Varasemalt oli tavaline, et nii kui märk lubas või ringristmikult maha keerati, anti korralikult laba, et ikka piirkiiruse sekundite jooksul kätte saaks. Nüüd võib rahulikult lausa paarkümmend sekundit kiirendada, ei tundu kellegil kiire olevat ega ei kipu ka keegi eriti mööda pressima. Panen gepsu järgi 92km/h ja ilus kohe vaadata, kuidas hoitakse mõistlikku pikivahet ning kõik jõuavad turvaliselt sihtkohta.

Eks nii väheneb ka kütuseostmine, mille üle kartell kurdab- kui sõidustiiliga 10% kokku hoiad, siis tangitaksegi 10% vähem.

Ma tahaks seda autot näha, mis sõidab 110 kmh ökomalt kui 90kmh. Nii rumalat juttu pole lindanisa alt ammu kuulda olnud. 70-80kmh annab parima tulemuse ökotamisel. kõige ökom auto on see mis aia ääres seisab.

Vaata, Vänto, asi on võibolla selles, et su autole on liiga optimistlikkult peale pandud mingi mikromootor mis linnakiirusel tarbib mõistlikkult ja maanteel neelab meeletult kütust, sest tal pole lihtsalt jõudu. Vähe suuremad mootorid võtavad ka suuremate kiirustega mõistlikkult kütust. Proovitud värk ja seetõttu eelistan vähe võimsamaid mootoreid.

Endal hetkel 1,6TDI 2021 Sportage autom.
Spidoka järgi 90ga püsikaga sirgel, siledal, tuulevaiksel ilmal lasta näitab raal 4,5-5,5 sajale. Samad tingimused, kiirus 110, raal näitab liiter rohkem. 130ne peal jälle liiter lisaks. Samas linnas 50ga püsikaga töristada raalil lugem alla 4 ei kuku.
Kunagi 90ndate lõpupoole oli mul kaks suurtemate mootoritega masinat: 2,8 autom Scopra ning peale seda 4L Explorer. Need võtsin vaat et kogu aeg ühtmoodu - sõida sa linnas v trassil, sõida 90ga või tiba kiiremini.

Muideks, mul olnud kolm eri tootja kolmepütist mikromootorit, kaks neist turboga ja kõik on võtnud maanteel alla 6l, praegune ilma turbota kolmepütane võtab üksi sõites ca 4,8, neljakesi sõites 5,2. Ja kiirused on alati 90+. See loll linnalegend, et mikromootorid on õudsad kütuseõgijad, on ammu tüütuks muutunud.