Tere! Tänase seisuga turg täis VAG grupi 1,5 TSi CNG üsna hea hinna- ja mittesuure läbisõiduga isendeid. Kas teab keegi kommenteerida, mis nende autode võlu või valu? Kas on ainsaks puuduseks pisike bensiinipaak ja üldine liigtihe tankimine või on neil mingeid üldiseid tehnilisi puudujääke? Või ehk ka CNG kütuse ebastabiilne hind turul?

https://www.transpordiamet.ee/erisusteemi-kontroll

Deus. See on on arusaadav ja selgeks tehtud. Aga kas see ongi põhjus, miks nad müüki on paisatud? Neil ju kõigil kehtiv CNG-ülevaatus olemas

Täpselt, see ongi peamine põhjus. Keegi ei taha sellega tegeleda, sest gaasiseadme hooldus on pehmelt öeldes kallis tegevus. Peale seda, kui paar tükki kuskil parklas litaka ära panid, olid kõik tagajalgadel ning CNG ostjad äärmiselt õnnetud, eriti need, kellel benapaaki polnudki.

Mis see 48 kuu tagant ülevaatus maksab? Pigem panustakse gaasi hinnale, mis vahepeal oli ikka täiesti lappes.

Lisaks ülevaatusele tuleb see CNG seade ka korras hoida! Selle pärast see ülevaatus ongi, et sa üle ei laseks HOOLDUST.

https://www.auto24.ee/foorum/t171108

ülevaatus on kökimöki.enamus nendest rootsi taksodest tuleb cng mahutid ära vahetada.sellepärast need masinad ära püütakse sokutada

Kui ei tea asjast, pole vaja kireda. Plahvatas cng teraspaagiga auto, peale mida tuligi kohustuslik ülevaatus. Uuematel 1.5 tsi cng mootoritel komposiitpaak, millega probleeme pole

Kohustuslik ülevaatus on ikka vana asi, mitte juhtumipõhine, seda üle-euroopaliselt. Seepärast need nn parimennemöödas autod ka Rootsist vist siia satuvad?

Mis ta nüüd vana on, kõigest paar aastat. Ja mitte sõiduki ülevaatus vaid gaasiseadme ülevaatus. Seda, et nüüd komposiidid ja vanasti teras oli, see ei koti kedagi hetkel. Käima peab ja hooldama ka peab.

Vanematel masinatel on terasest paagid, need roostetavad ja nendega on mured. Uuematel on komposiitpaagid, need kardavad peamiselt mehaanilist vigastust.

VAGilise CNG ülevaatus "võtmed kätte" kujul, eeldusel et kõik korras ja midagi remontida vaja pole, maksab ca 200 eur. Teha tuleb seda üle aasta.

Lisaks on gaasiballooni eluiga 20 aastat, pärast mida tuleb ta kohustuslikus korras välja vahetada. Arvestades ballooni hinda ja 20 aastat vana auto hinda, siis vaevalt et Eestis seda keegi kunagi tegema hakkab.

Kui plahvatanu all mõeldakse seda taksot, mis plahvatas sikupilli tanklas, siis seal väidetavalt oli omaniku osavad käed asjas süüdi (uurisin seda topautost, kuna endal ka sarnane masin).

Kas selle gaasiseadme ülevaatuse lisakuluga on cng masinal jumet? Jah on, kui vähegi sõidetakse. Kütusekilo hind on hetkel seal 1.3 euro kandis, kulub seda vähe. Maanteel 90kmh sõites saab ca 3.6-3.8 kg/100km, minu keskmine on 4.2 (seal ka linnasõidud ja käruveod, maanteel liigub auto paljuski 110 alas +20 gps järgi). Tõsi, lühikesi otsi peaaegu et pole.

Peres üks 2019a octavia. Uuena ostetud ls 130th .1,5 mootor. Keskmine kulu 3,5kg.Eelmine aasta sai käidud seda gaasiseadme ja paagi kontrollis. Kõik oli korras,ka plastikust cng paak. Aga leiti paagi kinnitusel korrosiooni algeid,mis on meie kliimas vältimatud isegi juba 4a vanusel autol. Tulemus oli paagi vahetus ,sest eraldi seda metall kinnitust vahetada ei saanud. Vähemalt garantiilisel autol. Summa oli üle kahe tuhande. Seekord läks vahetus garantii alla veel.
Järelikult kõigil vanematel autodel on kindlasti probleeme sellega.
Otsustage ise, kui sõitmist palju tasub ilmselt ikkagi.
Ostes lasta kontroll teha ilmselt mõistlik.

Ma tiba sodisin nende aegade ja nõuetega. 48 kuu tagant ülevaatust nõutakse mitmel erineval tasemel ja lisasegadust tekitab seegi, et osad paagid tuleb 20 aasta täitumisel välja vahetada. Kes viitsib, tuulab ise edasi, mul sai isu otsa praegu.

tiit1973, sel müügipaanikal on neli põhjust.

Esiteks on paljud CNGauto ostnud "majanduslikult mõtlevad" inimesed, kes kardavad automaksu. Vaata autode vanuseid - neid karistab maks päris korralikult.

Teiseks hirmutab paljusid tankimise keerukus. Ei ole lihtsalt "lont-paaki-ja-päästikut", vaid on tüki tülikam, eriti talvel või vihmas. CNG püstakud on ikka nurga taga platsi servas. Et mütaka korral kabanossimüük võimalikult vähe kannataks:)

Kolmandaks väiksem läbisõit ühe tankimisega. Kes ikka mitmesajaseid otsi üle Eesti tõmbab, siis on üsna tülikas kogu aeg meeles pidada, kust saab CNG-d juurde. Kel trass tankurist mööda käib, selle jaoks pole see õnneks probleem.

Neljas on juba käsitletud hoolduse teema. Kui ikka paakide vahetuseks läheb, siis jääb auto väärtusest ja odavast kilomeetrihinnast väga vähe järele ka ilma arutu automaksuta.

Lisame siia juurde praeguse aja märgina üldise paanikakultuse ja mõtlematuse. Ajakirjandus elatub sensatsioonist ja nii loeme igal nädalala mõne panikööri ahastavat pealkirja sellest, kui perse kõik kohe läheb ja kuidas kütuse hind hakkab kohe rekordeid nokki lööma. Lisa siia eelmised neli ja nii teebki asja mittejagav kergeusklik paanilise järelduse - CNG auto tuleb kiiresti välja vahetada "normaalse" vastu.

Olles ise CNGauto perioodiline tarbija, siis ainus miinus on hajali ja liikumisest eemal paiknevad tanklad. Muus osas ei erine suvalisest tänasest bensuautost. Ahjaa, CNG-l pole meil olnud ühtegi mootoriga seotud intsidenti, erinevalt elektrit, bensiini või (eriti ) diislit tarwitavatest alternatiividest.

Muudetud 19.10.24 10:05

Võsale:
Nii automaks kui reg.maks sng autodel sama või soodsam tänu väikesele saastele.
Pole mina veel kohanud,et tankurid kaugel nurgas,samal real mis teised.
Tankimine võtab mõne minuti ehk rohkem tõesti aga ei midagi erilist,võid ka autosse istuda kui vihmasem ilm.
Praegu inimesed üritavadki oma autoparki vähendada ja müüakse kõiki autosid mitte ainult cng.
See 300e mis eesti keskmise autopargi vanuse ,registreerimise maks ,sellepärast pole mõtet paanikasse küll minna. Keskmine nädalavahetuse hind spaas.

Hea küljetuul, kus avalikus tanklas on CNG ots koos teistega samamoodi katuse all?

Ikka samamoodi eemale pekstud, nagu veoautode püstakgi. Et mitte kabanossimüüki segada...

Küsimus pole mitte inimese märjakssaamises, vaid külma ja märja tankimisotsaku käsitsemises. Mis mulle on vaid veidi ebameeldiv, aga mitmele meie maja inimesele selge EI auto broneerimisel. Valitakse "tavaline" diisel või bensiinihübriid. Täitsa huvitav on inimeste valikuid jälgida:)

Maksude mõju on autode turul tõesti selgelt näha: ostjaid ei ole.

Muudetud 19.10.24 15:25

Lihtsalt paar mõtet:

¤¤¤kus avalikus tanklas on CNG ots koos teistega samamoodi katuse all? Ikka samamoodi eemale pekstud, nagu veoautode püstakgi. Et mitte kabanossimüüki segada...¤¤¤

Kuna ei tea, siis spekuleerin, et äkki on põhjus hoopis surugaasi hoiustamise tingimustes või on siis surugaasimahutid ehitatud hiljem tavaliste tanklate juurde, kus seda varem polnud? Lihtsalt võrdlusena vedelgaasiga, et ma arvasin kah kogu aeg, et seda "ei tohi" panna bensiinide kõrvale, aga pärast seda, paljudes uutes tanklates, mis on ehitatud niiöelda nullist alates, on vedelgaasi püstol kenasti katuse all koos teiste kütustega. Minu järeldus oli tehtud lihtsalt vanade tanklate pealt, kus need LPG-mahutid olidki rajatud hiljem kusagil platsi servas - lihtsam ja odavam on vedada juhtmeid üle platsi kui selleks tervet tankla maa alla jäävat osa ümber hakata ehitama. Nii ka mujal Zooroopas. Kusjuures ka mul on kahtlusi, et olen kusagil kaugemal maal näinud muude püstolite kõrval ka CNG oma.

CNG-autodest: koos surugaasi hinna järsu hüppega lasid paljud Eestis lisada oma autodele juurde ka vedelgaasiseadme. Sel juhul ei häiri see tilluke bensiinipaak ja olenevalt sellest, kus riigis ringi sõita, on E95/CNG/LPG valikuvõimalus vägagi tervitatav nähtus. Rääkimata lennukaugusest:). Vedelgaas on madalama survega, paak ise maksab "kopikaid", mingeid erikontrolle neile ei tehta... kas poleks loogiline, kui süsteemi kontroll/paagivahetus maksab auto hinnast rohkem, lihtsalt likvideerida CNG süsteem ja jätta alles või lisada juurde LPG?

¤¤¤Aga leiti paagi kinnitusel korrosiooni algeid,mis on meie kliimas vältimatud isegi juba 4a vanusel autol. Tulemus oli paagi vahetus ,sest eraldi seda metall kinnitust vahetada ei saanud. Vähemalt garantiilisel autol. Summa oli üle kahe tuhande.¤¤¤

Olen näinud korduvalt ja ka kirjutanud foorumis, kuidas mingil autol, mis ise roosteta, on mingi üksik konkreetne detail, mis korrodeerub tohutu kiirusega. Umbes nagu uunikumide kerede tsinkimine tsinkplaatidega muu kere säästmiseks. Kui selle kinnituse puhul on tegemist tõesti keemilise protsessiga, siis polegi nagu lahendusi võtta (irw@tsinkplaatide lisamine). Aga kui roostetab lihtsalt sellepärast, et sitt materjal/järeltöötlus, saab seda värvida ennetavalt ja peaks saama värvida ka peale rooste likvideerimist. Selles, et 4a vanal autol mingid asjad mädanevad, pole midagi uut ja olen näinud ka esinduse soovimatust probleemiga tegelemisel, kus öeldi otse, et teie keregarantii on läbiva rooste osas, näete kusagil läbivat roostet? Jah, asjata hädaldasin, ei olnudki veel LÄBIV. Ka gaasipaagi kinnituse osas peaks käima jutt läbivast roostest, mitte pindmisest. Garantiilise auto puhul paagi vahetamise nõudmine on muidugi põhjendatud, aga kui garantii läbi saab, siis tekib küll küsimus, kas ikka on põhjendatud või miks ma neid kinnitusi aastas korra ise värviga üle ei võiks suhistada-pintseldada?

Ilmselt võid ja peadki, sest see korrosioon on probleemiks, kui inspektor seda näeb. Kui ei näe, siis pole ka probleemi.

Kõigi teistega samas reas on cng tankla näiteks jüri alexelas.

Pidasin oma teemaalgatusega silmas ka seda, et masinad, mis müügis, pole just kuigi vanad. Googeldades leidsin aga artikli, kus ära märgitud just uuem 1,5 mootor oma probleemsusega, mille remontimisega ei taha keegi hästi toime tulla. https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/cng-auto-kas-kasutatud-ga
asiauto-on-hea-valik-ja-mida-silmas-pidada/

Rootsist tuuakse sellised "korralikke" cng kärusid
https://www.auto24.ee/soidukid/4050540
httphttps://kvdbil-object-images.imgix.net/7193102/992195.jp
g
Kuna auto on valge, siis kas takso, rendikas vms- kleepsud maha ja auto jälle nagu uus.

link oli vigane
https://kvdbil-object-images.imgix.net/7193102/992195.jpg

Kas selle viimase artikli poindist oleks võimalik saada lühikokkuvõtet? Just selles osas, et mis probleemid ja miks ei saa.

Lisan juurde ka teemavälise pildi 3a vana auto vedelgaasipaagist. See pildilt paistev probleem pole mitte puudujääk tehnoloogias vaid tootja suhtumises. Sellised probleemid on üsna lihtsalt ja odavalt lahendatavad, sest ühe kihi jagu rohkem värvi, põhjamaade turule toodetud autode kerevaha värvi peale põhja all vms ei tee tootmisprotsessi absurdselt kalliks. Küll aga tekitab selline tühises suuruses lisainvesteeringu tegemata jätmine tohutul hulgal probleeme ja lisaprügi... garantii järgselt. Järelikult tuleb neid garantiitingimusi tootjavastutuse osas muuta.

Võin kihla vedada, et see sama garantiiline auto sõidab praegugi ringi selle sama paagiga ja tulevikus suhistataksegi enne ülevaatust sinna uus värvikiht peale. Ainult et sama huumor surugaasipaakidega võib tähendada kellegi jaoks juba musta huumorit, kuid juriidiliselt on ikkagi kõik korrektne, sest värske värvi alla ei näe keegi.

Mis tolle rootsi volksuga siis häda peaks olema? Terve eesti täis sedaviisi üles löödud masinaid. Kerge mölkimine, kerge remont. Ei midagi hullu mis peaks panema inimesi sellisest "korralikust" masinast hoiduma. Mida aeg edasi seda enam värisevad kõik iga väikse kõksu peale. Salongipoisid hõõruvad käsi ja kiidavad ikka takka... "avariiga masinaga ohtlik". "Ülevärvitud detail! Hoiduge kõik!". Ja jumala eest kui veel valge. No siis on ju raudselt takso või rendikas. See ju tähendab, et masinal pole kordagi õli vahetatud. Siis saavad klienti meelitada. Tulge ostke ikka meilt "kindla" ajalooga masin mille me ise ostsime samast kohast.

Teemast rääkides. Ise kasutanud cng masinaid juba ca 9-10a. Alustades 1.4 passatiga ja lõpetades seat leon cng 1.5tgi-ga. Kui Passati teraspaagid välja arvata (said lihtsalt otsa), siis pole olnud mitte ühte cng-ga seotud probleemi. Ei tea kas on keskmisest rohkem vedanud masinatega, aga oma kogemuste põhjal tundub üllatavalt töökindel süsteem.

Esiteks ei tea sa iial, mis läikiva vaha ja värvikihi all peitub ja teiseks on see väga loll argument, et terve eesti on selliseid täis- jah ongi, sest eestlane on nii loll, et on valmis huiaritelt igasuguse käru ära ostma kui see piisavalt läigib ja sile välja näeb. Eesti puhul on vähemalt võimalus lkf ajalugu näha ja hinnata kahju suurust ja süülisust. Ja oleks siis see sisseveetud ront maksaks vähem kui korralikud autod, siis ehk oleks ostmisel mingigi mõte, aga loomulikult on hind võrdväärne korralike autodega ja nii ainult nuumame seda rondiäri, samas mingeid makse need ärikad ei maksa, mingit vastutust ei võta, mingit garnatiid ei anna.

Eesti on selliseid täis mitte ainult sellel põhjusel, et rondiärikatelt neid kokku ostetakse vaid neid kõkse tehakse siinsamas. LKF-st ei saa sa midagi kui on tehtud kaskokõks näiteks parkla posti pihta, talvel väike lõbusõit mööda kraave või kokkupõrge loomaga. Teise osapooleta õnnetuse korral ei näe sa lkf-st midagi. Samuti teevad need paljukiidetud esindused keretöid enne müüki. Toovad välismaalt masina. Hea kirjutada lauset, et LKF andmetel sõiduk avariis osalenud ei ole.

Haldan ise masinaparki mis koosneb ca 30+ sõidukist. Arvan, et pea pooled neist on vajanud keretöid. Ainult 1 on vajanud seda väikese kõksu tõttu. Töö olemuse tõttu juhtub ikka defekte ja neid just mitte liikluses kasutamise tõttu. Ettevõtte omanike suhtumine on natuke pedantne. Iga kriimu aetakse taga. Kui mingi defekt on, siis tuleb see korda teha. Kas kõik need masinad on samuti rondid?

Kuidas see volks nüüd ront on? Ei paista just, et tõsiselt olulisi detaile see kõks kahjustanud on. Mis garantiid keegi sulle andma peaks? Kas ise müüksid sellise masina peale sarnast kõksu poole hinnaga maha? (keegi kes ostab peaks ju selle korda tegema, turuhinnast tunduvalt odavamalt müüma ja kogu selle jamamise eest peaks ka mingi vaheltkasu endale jääma.)

Aina enam tundub, et ühe käega tegeleme keskkonna päästmisega, teise käega aga innustame kõiki aina uut soetama. Jumala eest, et poleks parandatud või värvitud. Lükkame kõik rondid vanarauda. (Seda käitumist määrab just hind. Kui väikeste defektide parandamine pole enam majanduslikult otstarbekas siis lähebki väikest remonti vajav masin õige lihtsalt vanarauda)

See konkreetne volks lihsalt illustreerib seda, et sa ei tea, mis särava kihi all peidus võib olla ja ei tasu kohe hõiskama hakata ja ummisjalu ostma tormata. Ehk hakkab ükspäev pahtel kukkuma ja siis saad aru, mille ostsid. Point ongi just selles, et rondiärikad ruulivad, müüakse kõike, mis läänest odavalt kokku saab osta. Taastamise "kvaliteet" kiire ja pealiskaudne ja kuigi teatakse kõiki vigu, sest sealsetel oksjonitel on iga kriim pildistatud ja kirja pandud, ei räägita siin ostjale midagi. Kott pähe ja raha voolab. Seega võid ju läänest saada vähesõitnud auto, aga kas korraliku, on küsitav- ei müü ka seal keegi korralikku autot nii odavalt, et tasub siia tuua ja veel kasumit saada. Meil siiski näeb lkf ajaloost midagigi ja abiks seegi ning kasvõi majanduslikus mõttes hävinud kirje on oluline info. Vaevalt, et rootslanegi mõne katkise tule või stange pärast auto oksjonile paneb.

"Ettevõtte omanike suhtumine on natuke pedantne. Iga kriimu aetakse taga."
Muideks, see mulle lausa meeldib- vaadates vahel neid ettevõtete müügisolevaid autosid, siis on ikka täiega ära hooratud, roostetama lastud, eriti igasugu kaubikud.
Auto kasutajatel puudub igasugune huvi autosse nö heaperemehelikult suhtuda ja nagu näha, pole seda ka tööandjal. Ilmselt suhtumine, et tallame ära ja ostame uue.
Aga kas majanduslikult on mõistlikum auto korras hoida ja kauem sõita või neid pidevalt vahetada?

to Gsutae: Mul ntx. 2012 aasta Zafira bens+ cng. Oskad ehk pikaajalise cng- autode kasutajana öelda või suunata või anda kellegi asjaliku remondimehe (töökoja) numbri kuna mul siuke probleem mida ei leia kusagil netiavarustes ja ka Tartu Gazneti töökojas pole keegi sellisest probleemist enne kuulnud. Nimelt- kui minna suht tühja cng paagiga tankima siis kuni poole paagini jookseb gaas vaikselt sahisedes paaki. Siis aga võtab siukese vile üles, et pool linna kajab ning tankimisvoolikud ja tankimisautomaat ka vappub (vahel ei ssgi paake täitsa täis). Peale tankimist viskab automaatselt bensu peale ja kui üritada ümber lülitada gaasi peale, tuleb ette kiri "Fuel mode unavailable". Gaasi peale laseb ümber lülitada vaid peale seda kui akult - klemm minutiks maha võtta- peale seda hakkab kõik taas toimima. Ise eeldan, et viga pigem elektriline (mõni pistik seal põhja all vms.). Gaznet loomulikult hakkaks järjest muudkui paake vahetama kuna antud viga pole võimalik diagnostida, klappe pole võimalik remontida, et nende ainus variant on hakata otsast balloone vahetama- siis EHK pidada vea teada saama. Et ise nagu olen küll pettunud selles cng-autos. Kui sõita siis justnagu suht odav aga kui mingid jamad või millegi remontimiseks seal gaasisüsteemis läheb siis tuhanded lendavad ja kogu nn. "kokkuhoid" hetkega vastu taevast...

alustada tuleks vigade lugemisega tehasearvutiga.suvalistel gaasimeestel ei pruugi seda olla

No Gaznet nagu pole päris suvaline nurgatagune firma- nemad ei näinud arvutiga midagi. Käisin ka Tartus Opeli esinduses- võeti hunnik pappi, üritati arvutiga vigu leida- kirjutati mingi tarkvara üle ja lõpptulemus oli ikkagi ümmargune null... Kõigil üks ja sama jutt- hakkame otsast juppe vahetama- siis ehk saame lõpuks veale jälile :D

Süsteemi komponendid pildil näha.
https://www.mdpi.com/methane/methane-02-00006/article_deploy
/html/images/methane-02-00006-g001.png
Eks jamab mingi klapp, tahab sulguda, tekib tagasilöök pumpa, avaneb, sulgub, tankla väriseb ja klapp vilistab.

siis tuleb tankimise ajal arvutiga jälgida mis toimub.esindus PEAB suutma vea lahendada

hulgus666- le
Kuna pikaaegne kogemus piirneb pigem kasutamisega ja probleemidega väga kokkupuudet pole, siis ei oska just tarka nõu anda. Endal on asjad toiminud pea ideaalselt. Esmapilgul tundub tõesti, et võib probleem olla eelpool viidatud paagi peal olevates klappides. Sisse surub vilinaga, välja laskmisel klapp korrektselt ei avane.

fdghfgh-le
"ei müü ka seal keegi korralikku autot nii odavalt, et tasub siia tuua ja veel kasumit saada."
"Vaevalt, et rootslanegi mõne katkise tule või stange pärast auto oksjonile paneb."
Kuskohast tulevad selliseid väited? Küsiks kui palju endal kogemust, et sellist asja õhku visata? Need õhku visatud fraasid näitavad just, et kogemus puudub täielikult.
Lääne euroopas (sh Rootsis) vahetatakse masin lihtsalt läbisõidu, vanuse või liisinguperioodi läbi saamise tõttu välja. Täiesti korralikud masinad. Jõukama riigi kodanike jaoks pole 5a vana masin, mis 150k läbi sõitnud, enam väga suur väärtus. Järelturg nõrgem. Kodanikel raha rohkem. Ostetakse uus salongist. Järelturu hinnad odavamad.

"See konkreetne volks lihsalt illustreerib seda, et sa ei tea, mis särava kihi all peidus võib olla ja ei tasu kohe hõiskama hakata ja ummisjalu ostma tormata."
/
Vastus iga kriimu värvimise peale.
"Muideks, see mulle lausa meeldib- vaadates vahel neid ettevõtete müügisolevaid autosid, siis on ikka täiega ära hooratud, roostetama lastud, eriti igasugu kaubikud."
Need 2 lauset vägagi vastuolus. Ühel hetkel on üle värvitud masin ront ja ei tea mis seal all veel peituda võib. Teisel juhul on masinina iga kriim värvitud ja paistab heaperemehelikult hooldatud. Kas iga kraapsu üle värvimine mõjub kuidagi masina tehnilisele seisukorrale positiivselt? Või tekib see seos pigem tulevase ostja peas?
See näitab ilmekalt tavatarbija suhtumist mis kujundab autoäri. Ühel juhul on masin ront kui pole defekte korda tehtud. Eestis on see minu arvamusel ulmelised mõõtmed võtnud. Kriimud stangel, mida välja poleerida ei kannata, lausa peab üle värvima. Muidu pole masin korralik. Kui aga asjad üle tehtud, siis on ka müüja petis. Triigib rondi siledaks ja müüb korraliku pähe. Me ju ei tea mis seal värvikihi all peita võib.

Autoärikad müüvad seda mida turg soovib. Inimene ostab sisetunde järgi masinat.

Püüa aru saada kahest lihtsast asjast- odavalt ostetud vigadega käru, mis müügiks kiiresti ja odavalt üles löödud, teine enda jaoks hoitud ning vead eos likvideeritud, mitte ei ole lastud neil lõpuni areneda. Võtame näiteks kasvõi needsamad äratrööbatud kaubikud- justnimelt selle tõttu, et pole kriipsudele-kraapsudele tähelepanu pööratud ja neid korralikult parandatud, ongi lõpptulemus selline- müüki pandud narmendav risu. Siis korjab selle üles es autode laadne taaskasutusorganisatsioon, käib spreipudeliga kõik narmendavad kohad üle ja müüb maha tekstiga "Auto on sõidukorras.Tehnika töökorras. Mootor, käigukast ja kaasnev tehnika toimib ning auto on kasutamiseks valmis." Tegelikkus võib aga sootuks teine olla.
Ma tõesti ei tea rootsi oksjonitest suurt midagi, aga ilmselt ei ole ka rootslane nii rikas, et 30K sõitnud auto lõdva randmega oksjonile lükkab ja poodi uue järele kõnnib.
300K sõitnud takso puhul on see loogilisem.
Üldjuhul lähevad oksjonile need autod, mis nö tavamüügis ostjaid ei leiaks.

to 63amg: Kusjuures kõige kummalisem oligi see, et viimane Tartu Gaznet-i külastus kus arvutiga viga tuvastada ei suudetud läksin Gaznet-i taga olevasse tanklasse ja kutsusin ühe spetsialisti kaasa, et näeks oma silmaga ja kuuleks mis tankimise ajal toimub. Vaatas, kuulas, kehitas õlgu ja läks minema sõnadega "mingi kummaline viga jah- kunagi varem pole meil sellise veaga keegi remondis käinud..." :D Väidavad, et viga võib olla paakide küljes asuvates klappides aga mitte miskit moodi (siis nagu päriselt?!?! :D) pole võimalik tuvastada millise paagi klapp neist neljast paagist konkreetselt jamab- remontida või diagnostida neid klappe ei saavat- ainus lahendus hakata paake välja vahetama... Kuna ühe paagi hinnaks öeldi u. 800 eurot siis loomulikult ma sellise katse-eksitusmeetodiga nõus polnud...

"Püüa aru saada kahest lihtsast asjast- odavalt ostetud vigadega käru, mis müügiks kiiresti ja odavalt üles löödud, teine enda jaoks hoitud ning vead eos likvideeritud, mitte ei ole lastud neil lõpuni areneda."
Kui need asjad nii lihtsad on, siis kuidas vahet teha? Mõlemad on korda tehtud. Üle värvitud. Visuaalselt kulunud ja defektsed detailid vahetatud. Lihtne vastus asjadele on see, et üle värvitud detail ei näita veel midagi. Samuti see volks. No ei ole suur teema mille pärast peaks masinast eemale hoidma.

"Ma tõesti ei tea rootsi oksjonitest suurt midagi, aga ilmselt ei ole ka rootslane nii rikas, et 30K sõitnud auto lõdva randmega oksjonile lükkab ja poodi uue järele kõnnib."
"Üldjuhul lähevad oksjonile need autod, mis nö tavamüügis ostjaid ei leiaks."
Kui just eelneval lausel mainida, et ei tea suurt midagi nendest asjadest, siis miks järgnevas lauses teha järjekordne selline väide? Kui reaalne teadmine ja kokkupuude puudub, siis ei tasu paisata õhku sellist jama.

Lihtne näide. Rootsi munitsipaalid (vallad) kasutavad masinaid ca 3-4a. Väga halvasti majandatud süsteem minu arvamusel. Sõidukid peavad olemas olema. Reaalselt leiavad väga vähe kasutust. Selle perioodi peale koguneb läbisõitu ca 15-50k km. Liisinguperioodi läbi saades lähevad müüki. Uued asemele ja ringi jätkub. Müüki tulnud masinad ülivähe kasutatud ja reaalselt nagu demomasinad. Sarnaseid näiteid saab tuua ka Hollandi ja muu euroopa kohta. Kõik need asjad ei liigu eraisikule ligipääsetavates kohtades.

Kui cng juurde tagasi tulla, siis kohalikud ilmselt seda kraami ei taha, sest teatakse, et sellise ost on mõttetu ja toob edaspidi vaid tarbetuid lisakulusid ning oksjonitel jäävadki nad eestlaste kätte. Muud tüüpi korralikud (ja seega ka kallimad) ostetakse seal kohalike poolt ära ning siiatoomiseks jäävad siiski sellised 300-500K sõitnud tööloomad- endised taksod, kaubikud jms.

Mu CNG kogemused piirduvad küll ainult kasutamiskogemustega, aga Rootsist autosid tuues kahtlustan, et bensiini- ja diislitega nähtavad hinnavahed kehtivad ka teiste kütuseliikide puhul. Ei maksa unustada, et keegi ei käi sealt toomas mitte keskmist hinda vaid otsib soodsaid asju just oma nishi jaoks.

Lühidalt: Rootsis on ca 7x rohkem elanikke, autoturg palju suurem, sh ka "rondiärikate" võimalused. Kuulutusi sirvides on üks pilt, kohapeal (või kohaliku abil) otsides avanevad võimalused, mida väiksemal turul ei saakski olla. Ise olen viitsinud näha vaeva ja oma tagasihoidliku kogemusega on õnnestunud tuua sealt autod sellistel tingimustel, et lõpuks Eesti registris ja kõik vajalikud remondid tehtuna on enda jaoks korda tehtud auto mul käes ca 3x odavamalt kui siinne turuhind (siia pole arvestatud sisse oma aega, sest ma käin puhkustel, konverentsidel jm mitte autoostureisidel, samal ajal leitud autod on olnud lihtsalt lisaboonus). Ma olen toonud need autod endale või sugulastele, aga ei oska vaadata kuidagi viltu ka nendele, kes selle teenitud raha pealt oma peret ülal peavad. Kriimu ülevärvimine või piduriketaste-klotside-EGRi-rooliotsa vahetamine ei ole nagu üldse teema, seda tehakse ka uutel garantiilistel autodel ja ma ei saagi hästi aru, kuidas selliseid asju "halvasti" teha... nii endale kui müügiks tehes võtad ju ikkagi kauba vastu üle leti/pakiautomaadist ja keerad pärast poldid lõpuni kinni.

Ühte rondiäri juba pikemat aega veidi lähemalt kõrvalt näinuna hakkan neid varsti rohkem usaldama kui "kirikuõpetajaid". Põhjas/karbis augu keevitamine+mastiks on teha odavam ja selleks kulub kokkuvõttes vähem aega kui see teibi-makrofleksi-pahtli-värvi-mastiksi huumor, kus seda käkerdamist tuleb võimalikult osavalt peita ja ikka jäi risk, et ülevaatusel keegi kruvikeerutaja sellest läbi lükkab. See mulle tuttav seltskond müübki autosid nii, et suured-kallid jupid (mootorid, kastid jne) tellitakse odavalt Leedust, keretöödest tehakse enne värvimist pildid ostja jaoks, selle äri häbenemiseks/valetamiseks ei teki põhjuseidki ja äri läheb hästi. See, et mingi sosssepad kusagil mudaliigas endiselt makrofleksi pahteldamisele aega raiskavad, on pigem koomiline ja ka paratamatus, sest mõne inimese jaoks ongi keevitamine mingisugune raketiteadus. Ostjana on mul õnneks valikud ja ma põhimõtteliselt toetan ausalt asjade remontimist-taaskasutamist juba maailmavaate pärast meelsamini kui uute asjade pähemäärimisega kaasnevat õhuvõngutamist.

Takso on taksojuhi töövahend. Tema ei hakka seda vahetama lihtsalt sellepärast, et ära tüüdanud on. Töövahendit vahetatakse välja alles siis, kui selle ressurss on ammendunud või on vahetus majanduslikult mõistlikum kui remont.
Munitsipaalide 15 tuhat sõitnud autod ei puutu üldse teemasse, Eesti turule need ei jõua. Jõuavad vanad taksod, kaubikud jm tööautod. Meie turul on igal automudelil ja aastakäigul üsna kindel hind, mida läbisõit ja seisukord väga ei mõjuta. Absurdselt suur (500+) odomeetri näit või koheselt märgatav oluline rike võivad küll ostjaid peletada, ülejäänu rolli ei mängi. Isegi kui auto on täielik prillikivi, suurt müügiboonust see ei too - kui saad turu keskmise rondi hinnale 10-15% juurde, oled hea diili teinud. Kui sellist ostjat ei leidu, siis tõenäoliselt müüdki oma "uunikumi" mitme kuu pärast keskmise rondi hinnaga maha. Kõik ostjad tahavad ju kõvad skeemitajad olla, et seal oli sama mudel ja aastakäik 3000 euroga, siin aga 1000ga, vau, mega diil! Siis minnakse töökotta ja sealt edasi 5000€ remondiarvega internetti hädaldama. Isehakanud skeemitajaid ei peata isegi see, et "mega diil" on müügis olnud mitu kuud või müüb seda ärikas. Aidates kunagi sõbral autot valida, ütlesin, et kui sama hinna eest on 2005 ja 2012 a auto, vali vanem. Tema tegi kohe suured silmad ja küsis, MIKS?
Nii et kui Rootsist saab 5000ga prillikivi, mida saab Eestis 10000ga maha müüa, või 2000ga taksoront, mille eest saab siinpool 8500, mis kasumlikum on?

Jätame selle rondiäri nüüd siin teemas rahule!

To Marko: Õige!

Tervitus.

Mine Gaasiabisse. Tallinnas. Zafira gaasisüsteem (mõtle kodust küttesüsteemi torustikku) on tegelikult üpris lihtne. Ilmselt mingi tihend vajab vahetamist, mida ajab arvuti lolliks kuna tunnetab surve langust vms. Seal tehti mul samalaadne probleem korda (küsimus pole tarkvaras üldiselt) ca 100 euroga. CNG-l tegelikult plusse ka palju peale ökonoomuse - ei tahma mootorit, ei erita kahjulikke aineid jne. Ja kui komposiitpaagid(Zafira C, Octavia jne. ), siis ei roosteta ka.

Muudetud 24.10.24 09:46

to class100: Tänud hea nõuande eest! Võrust Tallinna küll pikk maa remonti sõita aga kui vea üles leiavad ja asja korda teevad siis pole hullu! Mul jah, komposiitpaagid, et nendega probleeme pole- tehase märgitud "best before" 2033 aastani. Ainsad asjad mis roostetavad on paakide kinnitused, vitsad ja klambrid. Auto ise muidu jumalast kompu- ei tahaks müüma ka hakata. Ja kes see ostakski- hetkel nagu pooleldi toimiv asi...

Võsale.
Tartus ja võrus kus peamiselt tangime on püstol samal real. See ,et käsi märjaks ei saaks on ühekordsed kindad tanklas.
Kui on palju sõitmist siis cng tasub igal juhul ära vähemalt uue autona ostes.

Aga siiski, mis on tänaste või õigemini eilsete VAG grupi1,5 CNG probleemid peale nende paakide ja kinnituste.

Auto: 2019 Seat Leon ST 1.5 CNG

Käisin esimest korda ise autoga kohustuslikul CNG eraldi ülevaatusel. Eesti on üks vähestest riikidest, kus seda üldse nõutakse. Aega kulus umbes 30 minutit ja see maksis 160 eurot.

Läksin üsna enesekindlalt – auto on 2019. aasta, miks peaks probleeme olema? Ülevaataja aga mainis kohe, et nendel aastatel ja mudelitel on tihti probleeme tagumiste CNG paakidega. VAG grupp ei kata seda garantiiga. Kui paak on roostes, tuleb maksta ~2000€ paak, pluss tööraha – ja seda võib teha ainult esindus. Kokku võib remont minna 4 000 €+ töötaja Esinduses!

Õnneks minu autol on juba uuema töötlusega mootor ja tagumised paagid on komposiitmaterjalist – väidetavalt peaks nendega saama sõita isegi kuni aastani 2039.

Küll aga räägitakse Eestis, et neid paake võiks tulevikus lasta taastada või hankida mujalt kui ainult tehase või TopAuto kaudu. Millal see reaalsuseks saab, ei oska öelda.

Lisaks – isegi kui paak ise on komposiitmaterjalist, siis paagi kinnitused on ikkagi odav roostetav metall, mis tähendab, et probleemid võivad tekkida ka korraliku paagi puhul. Tootja nõuab sel juhul ikka kogu paagi või paakide vahetust.

Mingit tehase- või tootjapoolset vastutulekut ei paista. Tagasikutsumisi ega tasuta parandusi pole kuulda – vähemalt mitte Eestis. See on murettekitav, arvestades, et paljud 5–6 aasta vanused autod on juba probleemsed, kuigi paagisüsteem peaks kestma 20 aastat. Tarbijakaitse võiks siin rohkem sekkuda.

Hetkel läks mul hästi. Aga kui järgmise ülevaatusega tekib probleeme, siis kleebin auto pahameelest üle ja pargin selle TopAuto ette seisma, kuni mind või kõiki teisi tarbijaid lõpuks austama hakatakse ning lubatud 20 aasta eluiga ka tegelikult kehtib.

Mis probleemist räägid.
Ühel hetkel räägid teraspaakidest, teisel hetkel räägid, et oih sul ei olegi teraspaagid. Midagi halvasti nagu ei ole. Ja siis jätkuvalt esitled kogu teemat kui suurt probleemi ja hädaldad kui halvasti kõik on.

"Lisaks – isegi kui paak ise on komposiitmaterjalist, siis paagi kinnitused on ikkagi odav roostetav metall, mis tähendab, et probleemid võivad tekkida ka korraliku paagi puhul. Tootja nõuab sel juhul ikka kogu paagi või paakide vahetust."

Tootja ei nõua mingit paakide vahetust. Vahetad välja ainult kinnitused. Auto kere on ka see "odav" roostetav metall, mis tähendab, et probleemid võivad tekkida ka paakide ümber oleva kestaga.

Pole vaja ennatlikult sellist häma ajada. Asi tuleks endale selgeks teha ja alles siis külavahel pasundada.

Eestis asi just positiivne. Kontrollitakse seisukord üle. Kui on probleem, siis tuleb välja see väga varajases staadiumis.

Selliste masinate puhul on tähtis, et paakide all olev põhjakaitse on terve ja korrektselt kinni. Kui see kahjustatud ei ole, siis enamjaolt on 10a.+ mureta.

Esimene CNG-ülevaatus – kogemus pigem negatiivne

Vabandust juba ette, kui postitus on veidi emotsionaalne, aga esimene kogemus CNG-ülevaatusega jättis üsna halva mulje.

Hinnast alustuseks:
Ülevaatuse tasu kokku: 160 € CNG paakidele + 60 € tavapärane ülevaatus. Okei, vähemalt 2 aastat on nüüd mureta, aga arvestades meie inflatsiooni, on see summa järgmine kord tõenäoliselt veelgi suurem.

Esimene ehmatus kohapeal:
Ülevaataja mainis, et ligikaudu 50% 5–6-aastastest VAG grupi autodest ei läbi gaasipaakide kontrolli, kuna paagi peal võib esineda pisike roostealge – ja sellest piisab, et ülevaatus nurjuks.
Kui iga teine 5+ aastane CNG VAG juba läbi ei saa, siis see viitab üsna tõsisele disainiveale. Miks see ei ole tehase poolt tagasi kutsutud probleem – sellest ma aru ei saa.

Midagi positiivset ka:
Kui põhjakatted eemaldati, selgus, et tagumised paagid on komposiitmaterjalist ja neil on märge, et kehtivad kuni aastani 2039.
Kui ma selle auto kunagi uuena ostsin, ütles müügiesindaja, et “paagid kestavad kuni 20 aastat” – see kõlas siis hästi. Aga nüüd, kui hakata mõtlema, et iga 4–6 aasta järel võib vaja minna kallist vahetust ja seda ainult margiesinduses, siis tekib tunne, et oleksin pidanud CNG asemel valima diisli või bensiinimootoriga auto.

Samal põhjusel jätsin ostmata ka elektriauto – uue aku ja töö hind võib ületada järelturu auto enda väärtuse, ehk ostad nagu sama auto mitu korda.

Komposiitpaakide puhul veel üks probleem:
Foorumist lugesin alles nüüd, et ka komposiitpaakide kinnitused (metallosad) võivad roostetada ja neid ei saa eraldi vahetada – info “Kärssilt”. Tal oli juba 4-aastasel autol see probleem.
Jällegi – disain, mis ei sobi meie kliimasse.

Info gaasimeistrilt:
• Paake saab vahetada ainult volitatud esinduses.
• Iga paagi seerianumber on seotud konkreetse autoga – isegi teise auto paaki ei saa kasutada.
• Paake ei tohi töödelda, värvida ega katta – roostevastane kaitse on praegu keelatud. Kuuldavasti see reegel võib tulevikus muutuda, aga hetkel nii on.


Garantiiaeg just lõppes ja sain teada, et järgnevate aastate jooksul võib CNG paakidega kaasneda suuri ja korduvaid kulusid.
Lisaks on CNG hind viimastel aastatel kõikunud meeletult ja näiteks Eesti Gaasi kasum on hüpanud 25 miljonilt 100 miljonini… See kõik tekitab üsna "kott pähe" tunde..

See on kõik tagantjärgitarkus. Enne taolise eksootilise kütusega auto ostmist tuleb ära teha ülipõhjalik eeltöö. Ainuüksi juba need tegurid on olulised- üsna hõre tanklatega varustatus, olematu suurusega bensiinipaak. Elades talinas, pole see muidugi probleem.
Auto on püsvate kulude allikas ja mida lihtsam sõiduvahend, seda odavam pidada. Loomuikult ka osta.
Üldjuhul ei kehti see vagi-i toodangu suhtes.
Muideks, viimati visati mind ülevaatuselt välja roostes LPG paagi tõttu (6a vana). Kodus sai seepeale natukene asjatatud, kasutatud roostesruma ja kivikaitse aerosooli ning tehtud. Üks asi jäi siiski kripeldama- kinnitusvitsad üsna õblukesed ja pikalt roostele vastu ei pea. Ilmselt tuleb mõne aasta pärast välja vahetada.

2019a kui auto osteti polnud veel seda kontrolli nõuet. Seega ei päästa ka eeltöö alati,sest seadused muutuvad.
Meil vedas ,et saime garantiiga uue paagi alla 2024a. Peaks järgmise kontrolli või ka teise üle elama.
Ehk selleks ajaks ka mingeid alternatiive nende paagi kinnituste osas.
Kuna auto kogub km hoogsalt siis ikkagi on end odava kütuse tõttu igati ära tasunud.

Väga palju meelevaldseid "fakte". Ei ole mahti kõige selle puhul isegi midagi vastata.

Endal hetkel aktuaalne 4 masina kogemus:
Seat leon 9a vana
VW caddy 6a. (kõik teraspaagid)
VW golf 7a.
Seat leon 6a.
Ühelgi ei ole vahetatud paake ega nende kinnitusi. Ei paista hetkel, et oleks ka vaja.

Kõik peaks selle info põhjal olema juba utiilis või selle äärel.

Ekstra 100 euri taskust on siiski päriselt fakt. Ülejäänud oleneb juba kasutusjuhtudest.

See rooste jutt käib VAG puhul kuni selle ajani, kus 1.4 asemele tuli 1.5. Neil on komposiitpaagid, plastik ei roosteta.

Minu 2019 aasta masin on nüüd jõudnud läbisõiduni ca 130000. Siiani gaasiga mingeid muresid ei ole olnud.

1,5 mootorit karta pole mõtet, see on vist oma erinevates versioonides kõige levinum mootor üldse, enamus bensiinikaid on küll 110kw, gaasikas on deforseeritud 96kw peale.

DSG on pealesurutud valik, turul muid valikuid on väga vähe (ja mida aasta uuem seda kehvem see seis on). Minul pole DSGga ka midagi juhtunud, aga pärast 9 aastat renault ja vag kahesidurilisega sõitmist on minu arvamus - vag kastil on parem tarkvara kui renaultil ja seepärast on sõita parem; kui peab valima dsg ja nö "päris" hüdraulilise kasti vahel, siis kõhklusteta hüdrokast, samas DSG on parem kui variaatoriga automaat. Toyota e-CVT on üle prahi geniaalne konstruktsioon, sõita kasti mõttes suurepärane, kahjuks ülejäänud auto on parimal juhul keskpärane seal küljes.

Eelmine postitaja - Dsg ja nö "päris" hüdraulilise kasti vahel valides valin kõhklusteta hüdrokasti.

Küsimus sinule. Kas oled pigem sportliku sõidustiiliga juht või pigem rahulik veereja?
Või millepoolest DSG halb on?

Minul on VAG gruppi kaks
pigem premium autot. Mõlemad on sama mootoriga aga üks on tavaline automaat ja teine topeltsiduriga automaat (pdk).
Esimene nendest on üleootuste ebameeldiv ja uimane, teine aga paneb mõtlema, et enam parem ei saagi auto olla.

Ma ei leia 2019 seat 7kDSG käigukasti õlivahtuse kohta infot, kõige lähemal mille olen avastanud on : https://youtu.be/V707A_Guw_s?list=PL9ykdOWqUHq9hH7YZ4cHB2LPa
mVH7aMqr
Esinduse eluaegne jutt tähendab enamasti garantii lõpp ongi eluea lõpp.
Kas mõnel siin on infot ja on edukalt vahetanud, mis kastl, mis õli ...jne?

DQ200 MQB on kuivsiduritega. Kui tahad, võid vahetada liitrikest hüdroplokis, kuid seda pole vaja. Diffriõli vahetatakse ka kui omanik soovib. Kui kast tuksis, tuleb remontida. Neid kuivasid kaste pandi vaid võrridele.

Mina sõidan pigem raskema jalaga. Siis on see DSG vähemalt sujuv.

Poes piima järel suudab see DSG ära käia küll ja kuna enamus inimesi seda just vajabki, siis ilmselt enamus on temaga ka rahul.

Suurepärasus kaob, kui teda kasutada poris või märjal murul raske haagisega jne. Siis on siduri kärsakas üleval. Või ka asfaldil raske haagisega, kus oleks vaja väga rahulikult ja sujuvalt kiirendada, aga käigukast seda ei suuda. Ma ei saa lugu pidada autost, mis mind rasketes oludes hätta jätab. 9 aastat ja 240 000km kahesidurilistega on pannud mulle pähe mõtte, et järgimist "tahan manuaali". Kahjuks uute autode letti vaadates väga raskesti täidetav soov.

Aga teemaks on siin siiski CNG ja mitte DSG :)

Mahno tegi väga hea tähelepaneku, lõpetame offtopicu nüüd ära!