sõitsin eile nn. keskeuroopa lamelliga kesk ja idaeestis u. 400 km mööda külavahe teid.asfaldi laike nägin üliharva.enamus ajast lumi,läga ja jää.liiklemisel polnud mingit probleemi.hoidsin kiirust vastavalt oludele 70-90 km tunnis.kasutasin ka püsikat,mida automaatika aegajalt välja loopis.ma ei saa nendest vinguviiulitest naelameestest üldse aru.kuidas lamellimehed saavad hakkama,aga naelamehede mitte kuidagi ei saa ega suuda

automaatika loopis välja. kulla mees, sina ei sõitnud ju vaid auto sõitis. on ikka väga suur erinevus, kas sõidab auto või sõidab juht.

Ja on oluline vahe, kas sa sõidad 400km sõidupärast hambad roolis kinni või on see 400km teekond tööle. kui pead korra nädalas Riiga ühepäevaseid sutsakaid tegema, hommikul viiest lähed, õhtul kümnest tuled, siis ei paneks sa sellist pa..ka eales alla.
Ma olen juba ka varem siin kirjutanud et jaanuari algul lajatas mulle üks d-biil küljelt sisse niiet mahlad uulitsal. Ainus vabandus oli, et mul on ju lamellid ja ma ei saagi ju pidama saada sellistes oludes.
Niikaua kui lamell peab vabandama lollusi liikluses, ei ole lamell tolereeritav.

Libedaga ei kasutata püsikat, seda teab iga vähegi oskaja juht.

A kuidas kommenteerite seda - sõidan eile kodupoole, tee on täiega libe, ees sõidab naeltega sõiduauto, mina sõidan oma sõiduautoga, millel lamellid all täpselt sama tempoga talle järele. Läheneb ringtee, naelamees pidurdab, ma kuulen ilget naelade loha, näen, et esimene auto ees vingerdab ja on raskusi enne ringteed seisma jäämisega. Sõidame ringile, naelamees ees tahab kangesti rajalt välja libiseda, kuulen jälle naelte loha. Samas mina tal seljataga sama tempoga sain rahulikult enne ringi pidama, ei mingit loha, ja ringil ka ei tahtnud mu auto kraavi vajuda. Samas pole mul ka kõige värskemad lamellid all, ostetud juba kasutatuna. Miks siis naelamees nii vaevlema pidi?

7. veebruar, ~9:30 see koht: https://goo.gl/maps/ehUTVCv1yBn (70 ala lõpp, allamäge lauge kurv mille lõpus ringtee).
Enne ringteed vasakus lumevallis mazda ja paremas VW - mõlemal all lamellid.
Tee oli libe (sest soolapuistur polnud sinna veel jõudnud) ja minu ABS raius väga mehiselt vastu kui autodest mööda laveerisin. VW-ni aitasin välja lükata vallist, aga mazda oli liiga sügaval sees ja mul labidat polnud ning nõupidamise aeg tiksus.
Mõlemal tegelikult vedas, sest kui mazdaga oleks ringile sõitnud, siis oleks päris kindlasti tabanud kõrget serva ja autot lõhkud, VW-l jäi hanges olnud valgustuspostist puudu <0,5m.

Mis selle püsikaga siis juhtub libedaga? Ma lülitan enda autodel ta küll sisse siis kui MINA arvan, et ta töötama peaks :-)

PS, kas sa pidasid eessõitva auto kinni ja võrdlesite rehvi vanust, marke, kulumisastmeid jne. saage aru, ainult naast ei pea, seal peab ka mustrit olema. kasutatud rehvi ostmine tähendab seda, et see võis veereda kuu aega ühe auto all ja kohe pandi järgmise auto alla ja võib ka tähendada seda, et see on 10 aastat väljas päikese käes seisnud, muster hea, naastud head, aga kummist on saanud plastmass. sellise naastu puhul on iga uuem lamell parem. võrrelda tuleb võrdseid asju. me ei te isegi seda, mis auto sul on ja mis auto sul ees sõitis. ühe tühikaal võib olla 900kilo teisel 1800kg, lisaks auto koormatus jne. ei saa võrrelda, et näe tal oli naast all ja ei saanud hakkama, ma lamellidega sain.

maaks, ega püsikaga muud ei juhtugi, et tema kohus on kiirust hoida. kui tuleb tõus, siis annab mootorile vurtsu juurde, et tekiks vedu järgi. kui nüüd tee on libe, lööb ta ratta ringi, sai palju, võtab maha vurtsu, nüüd kiirus madal jälle vurtsu juurde, ratas ringi. kui su auto omab eamik neid 3 tähelisi abimehi, siis arvuti protsessor muudkui huugab ja huugab ning kui asi üle kuumeneb, läheb lumehange jahutust otsima. ja siis imestad sina, et krt, miks ma auto üle kontrolli kaotasin. ühel mehel on auto juba nii tark, et sai aru idikast rooli taga ja lülitab püsika välja, aga see ei tähenda seda, et ta sõita oskab. kelle autol kolmetähelisi abimehi nii palju pole, see lõpetab püsikaga kiiremini lumehanges, eriti tagaveolise puhul.

Muudetud 13.02.19 10:22

See mõttetu teema võiks juba kinni panna. Naelamees üritab igal võimalusel lamellimehi maha teha. Mõni arvab, et lamellidega sõitja võiks isegi kohtu alla anda, kuna on ohtlik. Samas lamellimehed saavad hakkama ja vahel pareminigi kui naastukummardajad. Näiteid on mõlema rehvitüübi kasuks.
Kui ikka rehvil (vahet pole kas naast või lamell) mustrit on ja oskad libedusega arvestada, siis peaks ju kõik korras olema? Igasugu oleks ja poleks situatsioonide väljamõtlemine ei vii kuhugi..

Ma saan mõnes mõttes aru kui mees valib endale koledama või paksema naise, võib-olla ise kah "alla harju keskmise" ja siis teised konkurendid kah hoiavad eemale aga miks sa inimene teed teadlikult rehvide puhul sitema valiku?
Ainus lamelli selgelt parem omadus on väiksem müra, muud parameetrid samad kui naastul. Ostes jah hind samas suurusjärgus, aga kuna lamell kestab vähem siis tuleb kokkuvõttes hind palju kallim.
Kas see 1...2dB (mis saradega te siis sõidate kõik) ja mugavus (tegelikult ikkagi laiskus) vahetada rehve siis kui viitsid kaalub ikka kõik muu ülesse?
Jah saksamaale naastuga ei lubata, aga 99% nendest "lamellikunnidest" pole mitte kunagi talvel isegi leedus käinud ju :-)
Ja siis veel igal pool kiita teistele oma valikut kui "ainuõige võimalik" argumentideks aga ainult "tuleb mõistusega võtta", "tihend rooli ja istme vahel peab korras olema", "vali teeoludele vastav kiirus" ja "saab hakkama".
See võib tunduda liialdusena, aga usu mind - tõenäosus surma saada/ kedagi teist ära tappa kehvade rehvide tõttu liiklusõnnetusse sattudes on kordades suurem kui rehvidest ülesse keerutatud tolmu tõttu.

https://tarbija24.postimees.ee/6520530/ministeerium-kaalub-l
amellrehvide-osalist-keeldu?_ga=2.67500241.1796264361.154992
2034-14848414.1488879806

plastmass rõngal võib sul olla selline muster, et jommaijoo, aga kui plastmass ei pea, siis ta ei pea. kindlasti saab sõidetud, aga kas seda võib sõitmiseks nimetada. mina ei tule ütlema, mis rehvi keegi kasutama peab. minu valikuks on osutunud naastud. uued on nad ainult 1 kord. järgmine hetk, kui ratas on teinud täistiiru on ta juba kasutatud ja iga päevaga aina rohkem ja rohkem. eelmised rehvid(naastud) millel oli küll ja veel kuid pärast 5-7 hooaega (lugemine läks sassi) on nad kõvaks muutunud, siis ei kasuta ma neid ja ostsin selle aasta algul uued.

nt. eile, kui lasin autol õli vahetada ja ootasin õlivahetust, siis vaatasin korra seal rehve. olid kõrvuti lamell ja 2 erinevat naastu. mis ma tähele panin oli see, et naastude mustri sügavus oli silma järgi hinnates lamelli sügavusest 1/3 jagu sügavam. pärast vaatasin ka oma auto rehvi ja tuli nentida, et selle sügavus oli ka sügavam lamelli mustrist. juba see ei tekita minus usaldust lamelli vastu, sest see juhib loppa rehvi kontaktpinna alt tunduvalt kehvemini ära. ei vaadanud rehvide marke (õigemini ei jätnud meelde) kuid seal oli ka ainult 3 rehvi kõrvuti kuid antud juhul ei ostaks ma neist rehvidest lamelli isegi siis, kui see oleks soodsam. pidamisel mängib suurt rolli ka rehvisegu ning nii ei saagi öelda, et üks on parem kui teine. ja veelkord, hakkama saab kõigega, aga kas seda sõitmiseks nimetada?

Muudetud 13.02.19 11:48

Asi hakkab pihta sellest, et lamelliga sõitja põhiväide on see, et sellega saab sõita ja pole ilmtingimata ja sinna rehvi sisse asfaldi lõhkuvaid naaste.
Ei üritata ju otseselt selgeks teha, et lamell on lihtsalt parem naastust.
Inimene, kes suudab mõelda natuke laiemat, kui "mina ja minu auto" saab aru, et lamell on õigem valik.
Naastumehe argumendiks on jää ja seda on justkui kogu aeg ja igal pool. Samas võiks aru saada igaüks, et mõtlesvõimaline inimene valib (enda jaoks)rasketes/keerulistes oludes väiksema kiiruse ja seda enam kui sõidab tundamatut või uut teed.
Seda enam, et inimesed sõidavad reeglina aastast aastasse igapäevaselt samu marsuute. See tähendab, et tead ja oskad arvestada, mis kurv/sirge sinu marsuudil on täistuisanud või millisel tõusul/langusel on mustajää või jää tekke oht. Vastavalt sellele käitud.
Pidamine kaob ja hakkab juhtuma asju olenemata rehvist ikka ennekõike liiga suure kiiruse ja teeoludega mittearvestamise tõttu.
See maaksi näide vw ja mazda kohta on väga hea.
Sul võivad olla kõige kallimad ja uuemad naastud aga kui hoolimatu või ükskõike äss, kes oma auto üle, kontrolli on kaotanud, sulle külg ees vastu tuleb, mis need naastud sulle siis annavad? Tal ka eeldatavasti naastud all..
Poolast alates pole naast lubatud. See, et Saksamaal lund ei saja, jääd pole ja soola ei panda, on natuke muinasjutt. Rääkimata veel mägisematest aladest, kus talve kestus ja keskmine temp on madalamad kui Ida-Eestis.
Eestlase meeldib mõelda ja ettekujutada, et ta elab kõige kehvemates tingimustes ja igal pool mujal on kõik parem ja ilusam.

kindlalt naast, maaksi hea näide oligi lamelli kasutajate kohta.

ja nii kaua kui eesti teehooldus ei hakka olema selline nagu saksas, siis ma isegi ei mõtle lamelli kasutusele võtu peale.

Alati on süüdi muidugi teehooldus onju ?
Maaksi näide oli hea, aga ka minu näide oli hea, kus naastuvend oli hädas.
Endal olnud näiteks ebameeldivaid kogemusi naastuga talvel puhastatud asfaltteel naelte peal liugu lasta, nii et sädemeid lendas. Oleks lamellid olnud, oleks pidamine parem olnud.

PS, su jutt on tundub BS! Seda kuival ja märjal asfaldil pidurdamist tehakse testides alati, üks mis on netis avalik asub seal (2016a test):
https://vanha.tekniikanmaailma.fi/wp-content/uploads/2015/07
/tm_17_2016_english.pdf
Nüüd kui vaadata tulemusi, siis on naastudega (sinised) rehvid üldiselt eespool kui lamellidega (oranžid).
https://www.upload.ee/image/9563411/Naast_vs_lamell_TM2016.J
PG
Võib-olla on 2018 mudelites midagi teistmoodi, aga vähetõenäoline.

No näed - tundmatu Linglong võidab kõiki tuntud tegijaid :-)

Ma ei tea kui objektiivselt/subjektiivselt neid teste tegelikult tehakse. Isiklikult igatahes nende "testivõitjatega" nii pidamise kui kvaliteedi osas olen alt läinud. Isegi Masteri prott on pärast parem tundunud..

Noo ei tea mina sõidan iga päev sealt lamellidega läbi , ei mingit probleemi .

# Naastumehe argumendiks on jää ja seda on justkui kogu aeg ja igal pool.

Minul ongi, sest ma ei ela Tallinnas. Kui Sina elad, on see Su isiklik traagika ja mul pole mitte midagi selle vastu, et Sa seal lamellidega sõidad. Miks tahad Sina kirjutada ette seda, et need, kes kogu talve sõidavadki ainult mööda lund ja jääd, mitte mööda asfalti, ei peaks tohtima kasutada naastrehve?

Siin peaks vist iga 50 postitusele järel igaks juhuks meenutama, et Lapimaal, kus naastu kasutajaid on kaugelt üle 90%, ei ole millegipärast naastude sissekulutatud roopaid (asfalt tehakse graniitkillustikust ja soolatatakse ainult paari üksikut põhitrassi), kuid Eestis on kõige suuremad roopad hoopis bussipeatustes, kust keegi naastudega veel üle pole sõitnud.

Nende Kesk-Euroopasse mõeldud "kõvade" lamellide (sisuliselt ümaraservaliste vihmarehvide) keelustamine on kah kahe otsaga asi. Kui ei osta iinakaid vaid nt contisid, kõlbavad need kasutada ka meie talves. Head ei ole, aga igal juhul paremad, kui plastmassiks muutunud vanad legaalsed suvarehvid. Praegu on see aga ainus reaalne võimalus sõita talvisel ajal Euroopa suunal, sest pehme seguga (SC) lamell ei sobi jällegi sinna, kus temperatuur on meie mõistes täiesti suvine ning poolel teel rehve vahetada oleks idiootsest seadusest tulenev idiootsus.

Ma pooldaks keelustamise asemel pigem nende karistamist, kes ostetud auto/rehvidega oma sõiduoskuste juures hakkama ei saa ja siis kraavi libisevad, ristmikke ummistavad jne. Ketikomplekt on tänapäeval kaubiku/sõiduauto jaoks nii odav, kes jaksab osta paagitäie kütust, jaksab osta ka ketid, nende paigaldus võtab alati vähem aega kui probleemidest tekkinud ummiku lahendamine ja kettidega saab alati liikuma ka iga lamellimees. Point pole mitte karistamises endas, vaid selles, et inimene hakkaks tegema ise valikuid, mille eest ta peab ise (mitte teehooldajad) vastutama täies ulatuses. Siis on iga valik väga üheselt mõistetavalt kas õige või vale ja võibki olla vabalt talvel kasvõi suverehv, sest kui inimene kasutab autot ainult 3x talve jooksul taara äraviimiseks või turult kartulikoti ostmiseks ja teeb seda ettevaatlikult sõites ainult +5 sulailmaga soolavees, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks ta kalendrit järgides oma rehvide ostmise eelarvesse lisama üldse talverehvid? Maainimesed elavad sellest loogikast lähtudes juba praegu ja kui muud üle ei jää, ostetaksegi maastur, kõige paremad naastrehvid ja vajadusel sinna juurde ka lumeketid, sest kõik tekkivad probleemid tuleb lahendada ise ja probleemide ettenägemise eest vastutad samuti ise - ei roni autoga kohta, mille läbimises pole kindel ja vajadusel jätadki auto suure tee äärde ning tellid kellegi kodunt lumesaaniga vastu.

Nii hea on lugeda, kuidas naastumehed oma valikut üksteisele põhjendavad, õigustavad jne. Ühest ei saa aind naastumehed aru, et lamell EI VÕRDU suverehv.

To Kärss, ma ka ei ei Tallinnas ja käin polaarjoone taga keskelt läbi iga kuu, ja seda ka 5-7m käruga, ca 1,5t kaaluga. Tulin just eile Soome ja osa Rootsit pikuti läbi, Soomes klassikaline jää, Rootsi kinnisõidetud lumi, kohati hall jää, Norra nagu ikka kõik, mis võimalik, lumevallidest jäärööbasteni. Näed elus olen! JA juba palju aastaid. Olen ka selle aja jooksul 2x autos öö mööda saatnud, kuna tuisk oli nii hull, et ei jõudud teed lahti hoida, olen sõitnud lausvihmas peale pikka külma, kus tee oli läikiv jää ja kogu rasketehnika seisis, mina ikka liikusin.
Lihtsalt saage aru, et autodel, rehvidel ja nende kombol on suur vahe. Mul on tööbussil 3x kallimad hüpersupertestivõitjad lamellid all, kui eraautol aga odavamate käitumine on palju loogilisem ja parem, igas olukorras siiani. Autod enamvähem samas kaalus.
Lihtsalt see "kisa", et lamell ei kõlba kuhugi, hakkab juba tüütama. Kas 10a vana puuduvate/ kulunud naeltega naastrehv on parem, kui uus lamell? Tuttav ostis auto aastal 2008 ja sai talverehvid kaasa, siiani sama jooks. Aga naelad ju! Mis siis, et enne ristmikke peab 200m varem aeglustama hakkama (plastmass mälestusega naelast). Selles valguses on mu 2talve (ja viimast) all olevad lamellid lausa piigid.

Andke nüüd tuld ja tehke mulle selgeks, et viimased 12lamelliaastat on valesti elatud aastad.Lisaks ma olen veel liiga ihne, et omada mitut talverehvi komplekti. Ühed Eestis sõitmiseks, et olla "õige" mees, siis Euroopas käimiseks ja ka põhjas käimiseks, sest võin näiteks minna oktoobris Eestis ilusa +15kraadiga aga nädal hiljem polaarjoone taga on juba esimene lumi maas ja sama kevadel. Sõidan niikaua ühe "lahendusega" kuni keegi suudab mind ümber veenda, või kogen seda "müstilist" enda, oma pere ja kõigi teiste elu ohtu panemist lamelliga.

Maaksi näide oli naastu kohta, sain suurepäraselt aru. Hea oli sellepärast, et see oli ehe näide teeoludega mitte arvestamise kohta. Isegi kui siin oleks naast midagi päästnud(vaevalt) või muutnud siis ei muuda asjaolu, et teeolusid hinnati valesti.
Mis Saksa ja Euroopa teehooldusest jahuda? Olete kunagi käinud kuskil Euroopas, kui on lumetorm? Ei ole, sest muidu ei kirjutaks sellist juttu. Kiirteedel on lund, on musta jääd. Ei ole midagi kord aastas või kord 10 aasta jooksul. Lõiguti kiirtee sulgemine pole midagi ennekuulmatut ja seda kõike ohutuse eesmärgil.
Väiksematel teedel on tahvel väljas, et talihooldust ei toimu.
Osad teed suletakse talve perioodil, osad on ajutiselt suletud, sõltub ilmast ja teehooldusest.
Ainult siin oodatakse puhast asfaldi aasta ringselt, ja seda isegi tuisu ajal ja muidugi unistatakse aastaringsest naastu loast.
Kärss elab nii metsikutes tingimustes, et tema jaoks tavanaast ei pea ka. Vaja on kaubiku/pakika naastu. Niisamuti jääb talle mõistmatuks, et bussipeatuse aluspõhi ei ole võrreldav mnt (alus)põhjaga.
Samal ajal kui lamelliga sõitja rohkem või vähem teadlikult säästab teid ja ka keskonda. Nõuab Kärss paremaid teid, mis ta naastude all ei kuluks(kuigi asfaldil ei sõida nagu kirjutab). See, et tema ja kõik teised samamoodi mõtlejad tuleks sellele peale, et äkki panustaks selle natukesegi ise kasvõi teede heaolusse, sõites lamellidega ja kasutades vajadusel lumekette. Ei, seda ei juhtu. Ikka nemad/teised, peavad midagi tegema, midagi ettevõtma. Kuigi igaüks saab aru, et naastud teed hävitavad ja eriti koostöös selle keemiaga, mis pigi pehmeks muudab ja seega kahju veel suurendab siis sellele vaatamata on igati õige väita, et süüdi on ikka teised- raskeveokid, bussid, lennukid, rongid jne. Naast, ah see, ei lõhu midagi.
Vähe on inimesi, kes poleks üldse naastuga sõitnud. Samas siin naastupooldajad on lamelle näinud ainult töökojas kellegi teise auto all.
Teehooldus on nii palju arenenud aastatega- see on ikka ülevõlli lausa enamus ajast. Ajad, mil tavaline oli tln-trt mntel nelijälge ja mööda sõiduks vaja läbi kolm korraliku "lumeriba" sõita mööda ja pärast samamoodi tagasi reastuda. Ja seda olu on nähtud ja sõidetud ei tea kui palju.
Rääkimata väiksematest teedest ja mnteedest jne.
Ajad, mil lamellist ei teadnud siin keegi pea midagi st isegi ei mõelnud sellele.
Ja nüüd on kõik muu edasi arenud ja muutunud paremaks: tänapäevased kõiksugu abide ja võimenditega auto(pigem siis juba maastur), pluss rehvid, pluss teehooldus.

Sull12, Sa soovid praegu intriigi, aga mul on mitu autot. On uute naastudega, on sellistega nagu pildi panin, on pehmete SC lamellidega ja on kõvade nn Kesk-Euroopa lamellidega. Veoskeemid samuti esi-taga-nelivedu ja ühe-kahe-kolmerattavedu. Kõik Su kirjeldatud teeolud on tuttavad nii siit- kui sealtpoolt polaarjoont ja samuti jäänud seal põhjas ka sõit pooleli "maailmalõpulumetormi" tõttu. Sellepärast ma siin vaidlengi, et lamell ja lamell ning naast ja naast võivad tähendada väga erinevaid asju ning täpselt nagu olen seadusele vilistades sõitnud mõne autoga suvekatega kogu talve, nii olen ka parimate naastudega auto mõnel juhul koju jätnud ja teise võtnud, sest mõni auto on talveolude jaoks nii halb (=sobimatu), et seda ei kompenseeri ükski rehv. Kodus on olemas ka kolmes mõõdus ketid, mida küll kunagi vaja pole läinud, kuid mis on lisagarantii, vedelesid autos kaasas ka paar nädalat tagasi Lapis käies ja viskan sageli autosse ka metsa tegema minnes. Aga ma olen ise vastutav absoluutselt kõigi oma valikute eest ja sellepärast kasutangi kõiki variante läbisegi vastavalt vajadusele. See kõik ei lükka ümber füüsikat, tänu millele tuleb läbida aegajalt jäiseid tõuse (sh liikuma hakkamine ja kohene pööramine tõusul), kus isegi legaalse naastuga ei saa hakkama. Rääkimata lamellist. Aga illegaalsega saab.

See, et Sina saad lamelliga maantee peal hakkama, ei lahenda nende inimeste igapäevaseid elulisi probleeme, kes sellistel tõusudel pidevalt peavad sõitma ning seetõttu ka teistsuguseid rehvi- ja autovalikuid teevad. Nende valede valikute pärast aga libisevad mõned vähemoskajad teistele peateele ette või jäävad kiirendades jalgu ning mingi osa muutuvad ka kurvaks statistikaks. Mina ei tahaks küll oma südamele seda vastutust, et siit keegi loeb, et kui arktikas saab lamelliga hakkama, siis tema naastudest loobumise järel ennast või terve pere või hoopis Sinu või minu pere kasti sõidab.

Üldiselt mida rohkem kogemusi, seda vähem mustvalge on maailm ja kogemused ei tule sellest, et järgitakse kellegi teise õigeid valikuid, vaid proovitakse ise kõik läbi ning saadakse aru ja õpitakse tehtud vigadest.

# See, et tema ja kõik teised samamoodi mõtlejad tuleks sellele peale, et äkki
# panustaks selle natukesegi ise kasvõi teede heaolusse, sõites lamellidega ja
# kasutades vajadusel lumekette. Ei, seda ei juhtu.

Kuidas ma panustan tee heaolusse, kui ma sõidan praktiliselt kõik sõidud ainult jää peal? Kuidas see asfalti lõhub? Tänu sellele, et jää peal sõidetakse naastudega, on jää karedam ja seal saavad paremini sõita ka lamellide kasutajad. Kui ma tõesti tulen mõnikord Tallinnasse, pole ju raske võtta hoovist teine auto, millel on lamellid all ja tulla sellega...

To Kärss: ei, ma ei soovi intriigi. Ma lihtsalt üritasin (taaskord, ma loll, ikka loodan) selgitada, et lamell ei võrdu suverehv. Mis on aga siin, kui ka autolehe? foorumis samal teemal aeg-ajalt välja tulev väide/arvamus.
Me siin muidugi vaidleme veoskeemi, auto massi, kaalujaotuse versus pehme, kõva, kivikõva, naelaga, kitsas, lai, kettidega jne rehv. Ja samas läheb "keskmine" pereisa sügisel Megamarketisse (pane siia suvaline kaubaketi nimi) ja ostab endale sealt need mustad rõngad ja ongi seadusesilmis õige mees ja tema jaoks on teema maas ja me lollid ei saa siin sõidetud millegagi.
PS! Tegemist on jah peateega tööle ja tagasi sõitudega, see, mis ma teen vabal ajal ja nädalavahetustel, on tihti 4vedu nõudev. Seega ei puutu nende "müstiliste" tõusude ja kurvidega, mitte ainult Sina ja Su tuttavad kokku. Ja jääb meie marsruudile selliseid mahapöördeid piisavalt, kus mu naastrehvidega tuttavad ka abs raginal mööda panevad. Nagu sa ütlesid, elu pole must ja valge.

Muudetud 13.02.19 21:58

minu arust kipuvad lamellimehi just naaste suverehvideks pidama. et meie tublid ja osavad sõidame tasa ja targu, aga näed naastumehed kihutavad kui metsalised suvel. ei kihuta. kakerdan lamellimeestega koos, aga tunduvalt pingevabamalt. sõidetud on oma elus igasuguste rehvidega, rõhk sõnal igasugustega ning olen välja selekteerinud, et naast on mulle ja mu perele parim. ma saan aru, et sa käid euroopas ja polaarjoone taga, selge see, et ei hakka vahepeal rehve vahetama. ja absoluutselt ei süüdista, aga ei ole mõtet ka jahuda, et 2 aastat vana lamell on parem kui 12 aastat vana naast. ongi parem, ei väidagi vastupidist, aga kas ka 12 aastat vana lamell on parem kui 12 aastat vana naast. ma räägingi sellest, et võrrelda tuleb võrdseid asju. mu isa loobus ka oma kaubikul naastrehvidest, sest tagaveolisel piisas korraks ratta ringi tõmbamisest, kui enamus naaste olid läinud. ma täiesti saan aru ja loogiline valik. tee hooldusest saan ma ka aru, et kui te ei taha mingit teed hooldada, pange märk välja ja edasine sõit käib teie vastutusel. kas praegu on midagi paremat, sinu kirjeldatud lumejälgedest teedel. ei ole. on mindud veel ülbemaks. ei viitsita enam lükata ja uhatakse ainult soola. täpselt samad jäljed sees, aga teise auto rattaalt võib lennata sellist loppa, et kitib esiklaasi kinni. sool lahjeneb ja vesi jäätub. ja see pideva sulamise ja jäätumise tulemusel ma kasutangi naaste. just see viimane lumesadu pani mind mõtlema, et kas rahad said otsa või on teehooldajatel juba kevad käes, aga teed mida varem hooldati, on täna totaalselt pees. lükkamisest pole haisugi, lumi jõuti kinni tallata, nüüd veel visati törts soola ja see sulatab kinnisõidetud lumes auke. tee raputab hullupööra ja sõidame kõik sel teel kuni 60km/h. nii naastuga kui lamelliga. seda soola ei peagi maha viskama, aga sahatada võiks ikka. mujal lääneeuroopas tegeletakse ikka ennetava hooldusega, aga meil hakatakse liigutama pärast lumesaju lõppu. aga kui sajab mitu päeva, ega siis keegi ei liiguta ka. loomulik, et kui on lume torm, siis ei olegi võimalik teed puhtana hoida ja ma saan ka sellest aru, aga kui ma sõidan selle lumetormiga pärnust tallinna ja tagasi ning ma ei näe sellel lõigul mitte ainsamatki sahka ega jälgi sahamehe tööst, siis ma pean seda kehvaks hoolduseks.
pereisa supermarketist ostetud rehvi seaduslikkust tahetakse muuta. eespool on link. kuigi tänapäeval hakkavad ka juba need hiinast tulnud rehvid suht head taset saavutama. ka minu sel aastal ostetud hiina naastud on jõhkralt hea pidamisega võrreldes 6-7hooaega veerenud naastuga, mille segu on muutunud kõvaks kuigi mustrit veel 4-6mm ja naastegi 2/3 alles. ja ma täitsa usun, et paari aasta vanune lamell on neist parem, aga kas ka uutest rehvidest...

Looder- seda, kui pingevabalt keegi roolib, ei tea ei mina, sina, ega ka kõigevägevam taevas

Sull12: seda, mida teed Sina lõbu pärast nädalavahetusel, teevad paljud pered üle Eesti igapäevaselt. Absoluutselt iga päev ja sageli mitu korda päevas. Sinul on võimalus teha nädalavahetusel midagi muud, aga kellel vaja lapsed kooli viia ja ise tööle minna, nemad ei tee mitte optimaalseid valikuid, vaid aasta kõige halvematest teeoludest lähtuvalt kriitilise tähtsusega valikuid.

See jutt on kuidagi jõudnud umbes sama dilemma ette nagu talvel esi-tagaveo teemas, et kas oluline on see, et saab ilusti sõidetud, auto on näiliselt stabiilne, võimaldab sõita kiiremini, libedust ei ole tundagi? Või hoopis see, et juht märkab libedust võimalikult vara, sõidab selle võrra pigem aeglasemalt ja võrdsetes oludes võetakse emotsiooni asemel mõõdupuuks midagi väga konkreetset, mis haakub ka SI-süsteemi mõõtühikutega?

See küsimus ise võib ju olla retooriline, aga juhi jaoks on kriitilise tähtsusega, et ta teaks, kui libe on tee (kui pikk on pidurdusmaa ja kui kiirelt tohib kurvidesse siseneda). Ilmselgelt maailmaparimad autod-rehvid võimaldavad liigelda kiiremini, aga kui juht sõidab õndsas teadmatuses, on ka see näiline "headus" tegelikult ohtlikum isegi väiksema kiiruse juures, sest stabiilse sõiduga ei juhtu nagunii kellelgi midagi. Juhtub siis, kui vastutulija kaotab juhitavuse, hüppab kits ette, tõmbab purjus sõber kässari peale, viskab tuuleiil auto sõidujäljest välja jne.

Ma eeldan, et siin ei ole koos pimeusklikud vaid igasuguseid rehve kasutavad kogemustega juhid - kummal rehvitüübil on töövahemik (st kiiruste vahe esimesest libisema hakkamisest lootusetu juhitavuse kaotamiseni) suurem täpselt samades oludes/autoga, naastul või lamellil?

Küsisid, et mis juhtub püsikaga? Teatavasti on tal omadus hoida püsivat kiirust ja selleks peab ta vahepeal kontrolli gaasipedaali üle enda kätte võtma ning vajadusel autot kiirendama või aeglustama. Kui ta teeb neid toiminguid mõnel libedamal kohal, võib auto selle tõttu kraavi või vastassuuna poole tüürima hakata, sest püsikas ei tea halligi sellest, et hetkel on libe ja gaasipedaali asendi muutmine ei ole just kõige oodatum tegevus. Kui nüüd autol on ESP või mõni muu abiline, siis see sekkub ja lülitab ka püsika välja, aga ilmne on see, et sel hetkel ei oma autojuht auto üle mingit kontrolli. Kui stabiilsuskontrolli ei ole, võivad tagajärjed hullemad olla, sest näiteks libedas kurvis vales suunas kiirust muutes võid liikuda ettearvamatus suunas.
Seega kogemustega juht libedaga püsikat ei kasuta, foorumites plõksivad algajad sellest muidugi midagi ei tea ja kõvatavad edasi.

IRW@"põksiv algaja" :-) Mees (aga äkki ei olegi), mul on 30a legaalset juhistaaži (ABC), km-id parem ei hakka kokku löömagi :-)
Aru ma ei saa mis autodega te liiklete, et nad teil koguaeg käest kipuvad minema. Võib-olla peaks kiiremas korras sillastendi aja broneerima!
Ma arvan, et >70% roolis olijatest ei oska tegelikult autot juhtida - selles mõttes, et nad teavad milleks rool/ pidurid on, aga kasutavad neid nagu "7. kuud rase naine". Ja siis veel need õnnetud hinged automaatkastiga autodega, aga see pole selle teema jutt :-)

Diisel automaat on saadanast. Sõitsin just ühe sellisega olude sunnil. Pidi siga ökonoomne olema. Sõiduauto 110kw ja kompu näitas 9,9 keskmist - kus see diisli öko on???

Mõni jälle kiidab, et 30a viina joonud ja suitsu teinud, aga ikka pole joomist ja suitsetamist ära õppinud, sest ikka paneb käpa maha ja suitsu peab ikka jälle ette panema, sest oleks ära õppinud, poleks enam ju vaja tossutada. Sõidavad kõik ja kiidavad ennast, aga kas ka sõita oskavad, on iseasi...

Millegipärast võtakse seda teemat väga isiklikult. Põhjendused on kõik isiklikest sõitudest lähtuvad.
Reaalsus on see, et nii kaua kuni midagi ei ette ei võeta, suhtumine ei muutu. Hetkel on ikkagi nii, et inimene valib poes naastrehvi ja lamellirehvi vahel. Kaalukeeleks on "sama raha eest rohkem" põhimõte.
Siin on ka hea huumor, et järjest koorub välja, et suurest libedusest ja kehvast teehooldusest rääkijad, sõidavad Hiina rehvidega. Tõesti, oleks võinud selle kohe ära öelda, oleks teema ammu lõppenud.
Kokkuvõtte võib teha küll ja tegelikult saanuks teha ammu:

Lamellrehv: kui toimub avarii, väljasõit, ohtlik olukord vms(märjal, jääl, lumel). Süüdi on juht.

Naastrehv: kui toimub avarii, väljasõit, ohtlik olukord vms(märjal, jääl, lumel). Süüdi on rehvide vanus(naastude kulumine) või teehooldus.

Sõitmisega on nii, et vahel tuleb hästi välja, aga vahel magad õige koha maha. Ja siin ei tähenda ka staaž. Kõigil võib juhtuda. Mõnel juhtub lihtsalt rohkem.
Ja kui sa oma mullis igapäevaselt ringi sõidad ja kedagi teist pole kõrval hindamas, siis arvadki, et oled osav..

kas hiina rehv on kuidagi kehvem? teisel autol all sava naast, pole küll testivõitjad, et siis ei tohigi sõna võtta? milisest brändist alates võib sõna võtta? on autol all olnud ka michelini naast. ikka ei tohi rääkida teehooldusest? kas suur ja tark kindlalt naast ütleb, et millal võib sõna võtta? kas ma pean autole mis sõidab 13 tuhat aastas ja sellest talvehooajal võib olla 3 tuhat, ostma alla testivõitjad ja siis võin sõna võtta? kujuta pilti, veokil ei olegi mul naastu all, isegi mitte lamelli, kas siis on lubatud sõna võtta teehooldusest? see ei ole mingi noname hiinlane vaid veokirehvide maailmas siiski päris liikuv tegelane, eriti haagistel.
kärsal autopargis kõik rehvid asendatud, võib siis sõna võtta ainult siis kui sõidab tipprehvidega? nagu ma mainisin, olen sõitnud igasuguste rehvidega ja seda sõna otseses mõttes. piik on küll proovimata, aga alates traadid välja kulunud suvekatest kuni testivõitjateni. talve esimene ja viimane lumi tuleb üldiselt suvekatega läbida. näed ka elan.

Muudetud 14.02.19 16:16

Pole oluline, kas rehv on tehtud hiinas,venemaal,norras või itaalias,kõikjal toodetakse nii saasta kui ka kvaliteetset toodet ja isikliku kogemuse järgi on suurim saastatootja itaalia st. ikka euroliidu liige.
Jäisel ja kõrvalisel, jumalast hüljatud teel eelistan igal juhul naastu aga õu on autosid täis ja seal leidub ka lamellrehviga isendeid.
Soome sõidukogemus pole ka eriline näitaja kuna olen ka sealmaal sõitnud ja väidan täie kindlusega, et naastu valik sõltub tihti vaid viimase viie kilomeetri teeoludest enne kodu, eriti kui peab kellast kinni pidama.

Suhtlesin just norrakaga rehvide teemal. Elukohaks tal küla nimega Kabelvåg, keset Lofoote. Esimeseks autoks oli tal aastal 1986 Ford Capri, millele talveks ostis lamellrehvid. Ja siiani pole peale lamellide midagi ostnudki.

Asi ei olegi, et kas naast või lamell, lasi igaüks ise otsustab, mis tema tingimustele paremini sobivad AGA...
Jama on, kui keegi võidab, et tema valik on ainuõige ja eksimatu ja kes sellega nõus ei ole, neid tuleb maksustada ja keelata ja üleüldse maha last!
Sama nagu selle särtsuteemaga: asi on veel nii toores, kui olla saab, sobilik ja võimalik vaid murdosal aga juba hakkame olemasolevat keelama, maksustama ja kuratteabmidaveel....

tundub,et osad siin kommiatest pole kunagi autoroolis olnud! kui auto lülitab libedaga püsika välja ei tähenda see seda ,et ma olen auto üle kontrolli kaotanud! naelamehed on ikka ehtne lasteaed!

looder23, muidugi võid sa süüdistada teehooldust. Ja vot, õigesti teed kah! Aga vastavalt tujule ja situatsioonile võivad mistahes mittemeeldivas ja probleemis süüdi olla veel näiteks: Ansipit, Ratas, sotsid ja veel paljud teised.
Turvalist liiklemist kõigile!

Tere! Olen naastrehvide usku ja peamine põhjus ikka selles, et tuleb-tahan maal käia ja samal põhjusel eelistan ka Manuaali.Linnas oleksid lamellid igati teretulnud, kulgemisrajad on puhtaks lükatud-või siis kohe lükatakse, kuid maateedega see nii hea ei ole ja siis loeb ikka väga palju kui hea lai-sügav su suksu protektor on. Naelad on kahtlemata kiilakal paremad pidajad kui lamell, selle vastu vast nüüd keegi ei vaidle ja loomulikult peavad rehvid sobivalt "värsked" olema. Miks on meil esimese lume tulekuga nii palju "koksimisi" aga ikka seetõttu, et libedaga sõit on ununenud. Olen oma suksu rehvide juures märganud vajadust nad nö "soojaks" sõita u 1-2 km ja pidamine-püsimine teel paraneb märgatavalt võrreldes nö "külma" kummiga. Loomulikult on libedaga sõites teatuid võtteid mida ignoreerida ei tohi ja kui kellelgi suksu libedaga perutama hakkab, siis kindlalt on "kõige targem" ikkagi ise süüdi ja samas ei jäta ka mainimata teiste poolt põhjustatud õnnetusi-avariid, siin ei aita isegi super rehvid-oskused.
Lugupidamisega T.

https://jarvateataja.postimees.ee/6523807/reisibuss-vajus-li
bedalt-teelt-lumevalli?_gl=1*kjiirp*_ga*MTI5MjY4MjI0Ni4xNTQ2
MzU1NzA1*_gid*MjAzMzI2MTgxOS4xNTQ5NTE0ODcx

jne, jne

Suverehvidega ikka juhtub?

mille poolest erinevad lamell talverehvid tavalistest peene turvisemustriga suverehvidest?

Ainult kaks pisiasja - muster (seesamune "lamell") ning kummisegu. Bussidel on all ikka täis-suverehvid, milledel lamellidega ühist ainult kuju ja mõõt.

Seletav sõnaraamat ütleb, lamell muster sisaldab õhukesi liistakuid teepinnaga haardumise parandamiseks. Naelast saan aru, tungib jäässe st. ei libise ja töötab, lamellmuster haarab siis jääst kinni, ei libise ja töötab, see on tõesti huvitav, või ei saa ma üldse millestki aru. Hea, et talv varsti läbi saab.

@Kes seletaks (registreerimata)
Kummisegu on oluline, mis peab pehme olema ja ka jää ei ole enamasti peegelsile (v.a vesijää) lamell leiab selle krobelisuse üles ja haarab tõesti jääst kinni.

Mind on viimasel ajal hakanud huvitama üks aspekt, mis on tõsine ostuargument naastu ja lameeli vahel valides. Nimelt olen alati olnud arvamusel, et paar aastat sõitnud naastrehv on parema pidamisega kui sama vana ja sama palju sõitnud lamellrehv ja vastavalt sellele ka oma ostuotsused teinud.

Hilissügisel rääkis aga Uku Tampere vikerraadios, et uuemate soome uurimuste-katsetuste põhjal säilitab lamellrehv oma pidamisomadused naastrehvist paremini (võrreldes võrreldavaid asju ehk sama vana ja sama palju sõitnud). Jutt ei käi muidugi hiinakatest, vaid kallima otsa rehvidest, aga ikkagi - kas keegi on veel midagi sarnast lugenud või oskab seda ise enda kogemustest kinnitada?

Taluõu, väljasõit väike tõus konarlik klaasjää. Õuest ära sai ainult üks auto, all teist hooaega naelad. Teisel autol uued ja kolmandal teist ringi lamellid. Edasi, kuni asfaldini veel kaks km. sama klaasteed!

Kui siin keegi soovis väga arendada offtopikut Lofootide saarestikust, siis enamus foorumikasutajaid vaatab tõenäoliselt kaarti et "appi kui põhjas" ja mõtleb automaatselt, et järelikult on seal pool aastat mingid -273 lähedased temperatuurid. Poolteist aastat tagasi perega Svolværis matkates oli aega kohalikega lobiseda ning uurisin ka kliima kohta ning minu imestuseks pole seal Golfi hoovuse kõrval üldse korralikku talvegi, ei sõideta mööda jääteid vaid käiakse kanuumatkadel. Sammal teab kõike loomulikult täpsemalt ja võiks lisaks fakti pritsimisele seletada lahti ka selle, mis on tema sõbra kogemuse praktiline väärtus ja kuidas seda meie oludes liikleja enda kasuks saaks pöörata. Talvel ma päris Lofootidel ise käinud pole ega tea kaasa rääkida.

Maritale: lugesin sama asja soome keeles kah üsna hiljuti. Ju siis on nii, aeg on läinud edasi ja tuleb selle teadmise pealt tulevikus teistsuguseid valikuid tegema hakata. Ja ei saa olla ei minul ega ka kellelgi teisel kogemustel põhinevat infot, et see fakt ümber lükata. Mind teeb skepitliseks siiski paar küsimust, millele vastuseid kohe varnast võtta ei ole:
- kas see puudutab tavalisi lamelle või just pehme seguga SC-lamelle? Mõlemaid?
- kas pidamisomadustest rääkides on lamellid läinud paremaks või naastud hoopis halvemaks?
- mis tingimustest üldse jutt käib, kas +5 kraadine Kesk-Euroopa, -5 kraadine Tallinna nimeline soolaveekogu või -25 kraadine Lapimaa?
- kas need pidamisomadused on seotud ainult kummiseguga või on seal midagi muud veel, näiteks pehmem rehvi karkass, lamellidel kohtab sageadmini nn vihmamustrit, mustri "ummistumist" vältivad kaldenurgad rehviprotektoris jms?
- millest siin üldse jutt käib, kas sama vanadest või sama piirini kulunud rehvide võrdlusest, sama vana (nt 5a vana) võib tähendada nii 10mm kui ka 3mm mustriga rehve - identselt 3mm-ni kulunud rehve pole testi jaoks võimalik leidagi, sest ühel kulub rohkem välis-, teisel siseserv (mitte ainult testitaval rehvil, vaid ka kasutatud rehvi ostja autol), velgedest ja balanseerimisest tulenevad erinevused jne. Tehniliselt peaks olema tegu suhteliselt suure "mõõteveaga", nii et väga kergekäeliselt selliseid asju väita ei saa, see erinevus peaks olema tagasihoidlikult väljendudes lausa mäekõrgune...

Osadele küsimustele võib vihjamisi osalisi vastuseid ka kusagilt leida, aga ma praegu isiklikku seisukohta veel kujundada kindlasti ei oska. Seda enam, et rehvitööstus areneb hoopis teises suurusjärgus kui lamelli-naastu teema ja mitte ainult kliendi huvides. Näiteks rehvimüüjate sõnul on alates käesolevast hooajast ka Hankookidest saanud segu muutmise tõttu nn pikaajalised kvaliteetrehvid (varem pigem lühikese perspektiiviga nn testivõitjad, mille omadused ajas kadusid väga kiiresti) ja nüüd ostaks juba endalegi.

Oma isiklikud valikud pean tegema ikkagi sellest lähtuvalt, milline omadus on minu jaoks kriitiline. Näiteks see, kas rehv kestab 4 või 6 aastat, ei ole minu jaoks kriitilne, küll aga liikumasaamine praegustel kaldus jääväljadel.

Tänapäeva tehnoloogiaid arvestades võiks juba ammu olla välja töötatud mingi hübriid, kus lamellidele lisaks on kummisegus materjale, mis haakuvad hästi jääga, aga ei lõhu naastule sarnaselt teid. Jah, miskit sellist on juba ammu olemas, kus mingid fiiberkiud vms on segus, aga pole kuulda, et see tehnoloogia väga laialt levinud oleks. Ju siis ei toimi ideaalselt. Kui pidurikettaid tehakse keraamikast, autokeresid süsinikkiust, siis tugevate materjalide puudust justkui ei ole. Praegune trend, kus rehv uputatakse naastudest üle ja sellevõrra muututakse ka testidel võidukaks, ei ole just parim suund.

Tänud punktireale mälu värskendamise eest. Ma olen kunagi väga ammu sellist rehvi kusagil ka näpuga katsuda saanud, kindlasti mitte õues, äkki oli mõnel autonäitusel vms. Idee tundus paljulubav, mis sellest sai? Lõhkus rohkem teid, hingamisteid või lõhkusid hoopis teed sooja ilmaga rehvi ennast?

lamellrehvil lõppevad lamellid ära 4 mm peal.testimised on siis ikkagi tehtud vahemikus 5-8 mm

Kunagi oli mingi silica compound"? lammell...

Craspic ds2- oli kiud sees, siledal vesisel jääl tõmbas nagu liivapaberiga.
To Kärss: Lofootodest ja Golfi hoovusest:
Pesitsen ise ka siin rannikul, ja talv on tegelikult õudusunenägu autoomaniku seisukohalt. See, et talve pole, on paras BS. Jah, pole sellist külma nagu su ipidevalt mainitud Lapimaal, aga see-eest on siin kõike muud, sh väga libedad teed. Temperatuus on selline +5 ja kuni -10 vahel, külmemaks ei lähe. Kui sajab lund, viskab HETKEGA ca 15-20cm maha, enne kui sahk enda varjualt välja ajab, on see lumi juba teel kinni sõidetud, siis tuulesuund muutub ja tuleb õrn vihm koos +2 kraadiga, mis hommikuks on -3 ja siis on teedel treppis kinni sõidetud "jää", mida üritatakse kammidega tiba siluda. Järgmine hetk võib sadada 2 päeva vihma, kus see ilus tee on tegelikult jääväli ja siis tuleb külm koos uue lumega peale. Ja see jääkiht teel kasvab veelgi, kui läheb õnneks, võib isegi nädal olla plussis ja saab suuremad teed juba puhta asfaldi välja ja kõik hakkab otsast peale. Ilusat asfalt tänu Golfi hoovusele või ilusat talveteed tänu laiuskraadidele pole mõtet siit oodata. Arvan, et kui Eestis oleks sama paksu jääkihi all asfalt ja sama treppis nagu siin üleval, ei jõuaks seda kisa foorumites ja ajakirjanduses ära kuulata.
PS! Mu ükstuttav on surfiklubis, Unstad Arctic Surf , siin on talvel head lained, miks kanuutada, kui saab surfata :)
Seda vahet sõites, ütleks, et kõige paremad talveteed on Rootsis, kus on küll paks lumi ja jää teedel, aga kammiga siledaks lükatud ja ei lõhu autot ega raputa plomme hammastest välja. Soome on samas üks liuväli alati olnud.

Sull12: millega siis kohalikud peamiselt sõidavad? Naastuga? Lamelliga? Sokkidega? Kettidega? Seal elumajade hoovidesse kohtab ju päris korralikke S-kurvilisi tõuse-langusi, kuidas seal hakkama saadakse jää ja 20cm lumega? On siis lamellid tõesti nii head, et pole naaste mõtet proovidagi, nagu siin läbi lillede väideti?

PS: täiesti siiralt küsin ja vast oleks teistelgi huvitav teada, kuna see on mõnede tingimuste osas ikkagi üsna huvitav äärmus.

See nagu vaprad ja ilusad, saab pensionini lugeda, kui telerist muud ei tule, siis foorumist lamell või naast ikka. Suured poisid vist te juba, sõitke igaüks vastavalt oskustele sellega, mis kellegile sobivam!

jeekim, kas see ongi see "SC", millest Nobeli-komitee pidevalt jahub? Sest on nagu uuritud ühtesid ja teise lamelle, odavaid ja kalleid aga näha pole kuskil olnud. No nagu enamus doktorihärra jutukesi. Sellele tuleb nüüd kohe vahutav vastus nagunii, mis seal ikka, tsirkust peab saama.

Sull juba rääkis ära, kõikse sitem võimalik talvetee ongi Norra rannik oma suhteliselt sooja eluga. Kui korralikku miinust nägevates regioonides on nigel ainult kaks korda aastas - kui talv tuleb ja talv läheb, siis siin peab valvas olema kõvasti üle kuue kuu aastas. Huvitav, et suur ilmarändur kohalikega suheldes seda teada ei saanud. Või pigem vikipeediast..

SC - soft compound, rehvitootjate ja rehvipoodide kasutatav väljend pehmetele (nn põhjamaade) rehvidele. Levinum-lühem-arusaadavam kui 3PMSF (3 Peak Mountain Snow Flake). Märki ju teksti sisse ei joonista, ikka räägid sõnadega.

Kiire google ja täiesti lambinäide poest
https://www.automaailm.ee/et/Eshop/Product/351036
listis:
http://www.rehvivahetus.ee/tootelist/?carType=1&tire1=20
5%2F55R16&tire2=0&tire3=0&season%5B%5D=2&tir
eType%5B%5D=1

Lambinäiteid tootjatest, nii vuflitest kui tegijatest, võib tuua lõputult
https://www.generaltire-tyres.com/car/tyres/altimax-nordic-1
2
https://www.vredestein.com/car-suv-van/tyre-finder/tyres/pro
duct/3/882-nordtrac-2
https://www.semperit.com/car/service/winter-tyres-special jne

SC rehvide test
http://www.laneks.lv/en/tests/read/AR-2013-winter2.html

Ma ei saa hästi aru, kus kivi all siin mõned elavad või millest üldse poleemika...

Samuti ei saa aru, miks foorumi kõiketeadja neile mu lihtsatele küsimustele kõigi ülejäänud kohalike osas vastata ei oska või kuidas see tema näide (Kabelvåg /.../ aastal 1986 Ford Capri /.../ millele talveks ostis lamellrehvid ja siiani pole peale lamellide midagi ostnudki) täpsemalt selle arutluskäiguga haakub?

Seda ma olen näinud jah, kuidas kärss internetiavarustest asju välja võlub, mida päriselus ei kohta. Sealsamas rehvivahetus.ee-s on GY UG ICe 2 samuti kirjas, kui "SC" aga vaata näe ma juba need rehvid ostnuna küsisin kunagi korüfeelt, et kuskohas see SC tähis on? Sest rehvil endal pole seda mitte kuskil kirjas. Mingi inside joke või? 3PMSF on samas levinud märgistus ning sedasi ka tekstina kasutatav.

Lofootide elaniku arusaam naastrehvi vajalikkusest on imo asjalikum teadmine, kui suurte jutumeistrite kombinatsioon vikipeediast/autoperioodikast/netifoorumitest pärit teadmistest. Noh ja natuke hagu ka alla ikka.

Sest vaata kärsake, ma ei ole siiski ainuke, kelle arvates oled sa üks ütlemata tõhus tekstigeneraator, aga sinu vihased üllitised omavad reaalsusega tihti vähe ühist ning see vähenegi puutepunkt on pärit mitte sinu enda kogemustest. Ja mida pikemaid ja vahutavamaid tiraade sa siin valmis toksid, seda kindlamaks see arusaam.

Kärss: Ma tõesti ei oska sulle öelda, kas naast vs lamell vs sokk on 60:40:0 % või juba 55:45:0. Kette, millest siin teatud kodanikud pidevalt räägivad, pole ma kellelgi näinud, va välismaised veoautod.
Kellel on hoovi, või hoovist välja S-tõus, või muidu järsk sõit, need reeglina jätavad auto tee äärde tasku. Sellel on 2 põhjust, kui on tõsine jääväli vihmaga, siis lased niikuinii liugu, olenemata rehvist, teiseks, kui lubab lund, siis on vaja juba hardcore maasturit, et läbi lume välja saada.
Paljud, kes uue auto ostavad, saavad/tellivad talverehvid lamellid juba. Tean 2 firmat (konkureerivat), kuhu telliti sügisel uued bussid ja mõlemad said kaasa talveks lamellid. Ma ise sain ka suvel bussi ostes kaasa lamellid. Vaatasin ka nädalavahetusel hütis olles naabrite autode rehvid üle, 6autot parklas sh minu oma ja 3 lamellidega. Eks see ole muidugi raske aru saada, et sellistes tingimustes ka lamellidega sõidetakse ja neile turgu on.
Minul on täiesti ükskõik, millega keegi sõidab. Lihtsalt sant on pidevalt kuulata, et lamell = suverehv. Mitte, et see mu und segaks.

Väikesed inimesed keskenduvad rääkides inimestele, keskmised inimesed asjadele, suured inimesed ideedele. Sambla esinemisvajadus ei küüni kahjuks kunagi kaugemale sellest esimesest ja jätkab kõigi adminnide heakskiidul TEEMAST mööda rääkimist. Edu suureks saamisel.
Kõigile arusaadav tekstigeneraator 3PMSF:)

Kas sa "just eile" andsid siin kõigile teada, et vajad naastrehve koduõuest välja saamiseks?
Kas sulle peaks nüüd kaasatundma või tuleks ka siin ikka teehooldust süüdistada?

Kärss puhka jalga natuke. Sa tead ise väga hästi, kui palju sina ja su bestikas minu postitusi ära olete kustutanud ning kaks valet ei tee kokku ühte tõde. See üleolev ja passiiv-agressiivne toon ei aita usutavusele kaasa, ole nüüd nummi ja lase teistel ka oma arvamust avaldada.

palju muretum sõita. Ja mind ei koti absoluutselt kui kiidetakse toda lamelli, no andke aga minna. Naer tuli peale kui tuttav lamellikiitja libedaga vastu oma garaazi ust põrutas. Nüüd on vait, aga nael kummi, lamelli kasutajad.

# Kärss puhka jalga natuke.

Muu elu on kah olemas, puhkasin tervest internetist. Piisavalt, või peaks veel natuke? :) Provotseerid täiesti vale inimest, kuna minu strateegia trollidega käitumisel pole kunagi olnud kustutamine, vaid jätan sellised ülbitsemised ja ärplemised alati alles, et see säiliks foorumis ajast aega. Et kõik näeks ja teaks, milline mentaalne stabiilsus ärpleja kõrvade vahel valitseb. Ükski adminn ei suudaks seda peale kustutamist enam paremini tõestada. Nii et anna julgelt minna nii kaua, kuni mõnel tehnilise poolega tegeleval adminnil mõõt täis saab.

Kui siin tekitasid küsimusi need minu esitatud küsimused selle Soome autoajakirjandusest läbi jooksnud väite kohta, siis minu küsimused on pigem retoorilised, kuna algallikas (vähemalt see artikkel, mida ma algallikaks toona lugedes pidasin) neile küsimustele ei vasta. Eks ma loogiliselt mõtleva inimesena võin ju oletada neid vastuseid, aga nii radikaalne (kuigi samas ka peaaegu usutav) väide vajaks “natuke” rohkem taustainfot kui ainult väide ise. Eks see info on kusagil tõenäoliselt ka olemas, kui tegemist ikka fakti, mitte arvamusega.

Minu pandud lingid olid lihtsalt google esimese lehe vastused pehme seguga lamellide lühendi kohta, taotluslikult nii vana rehvitest kui praegu kehvitavad veebipoed. Ei ole tegemist ei ajaloohõlma kadunud ega mitte ka eile leiutatud väljendiga, autoringkondades ja jupipoodides igapäevane käibefraas läbi aegade. Google teise ja kolmanda lehe vastuste kopeerimine siia tundus natuke pointless.

/EDIT: kui rehvi tähistusega kursis pole, siis siit leiab kõik vajaliku, sh ka SC lühendi
https://www.reff.ee/rehviinfo/rehvi-tahistused/ /

Nüüd teemasse kah. Traffikule sügisel ostetud Contid (Vancod) on kahtlaselt ära kulunud, läbisõit oktoobrist alates on alla 20tkm, aga lamellide servad on esisillal ümarad ja lamellid ise kah irvakile tõmbunud (107kW mootor, st ei mingit peenestamist, mis rehvidele liiga saaks teha, seda tõestab vast ka täiesti ilus ja terav rehviprotektori külgserv). Praegu jää peal sõites pole üldse seda tunnet, et auto oleks nagu tee külge liimitud (nagu oli sügisel). Pigem on tunne, et kui naastud välja sikutada, jääks omaduste poolest alles sisuliselt suverehv. Naastud on küll lühikesed, rehvist eriti välja ei ulatugi, aga selle kohta peavad ikkagi ausalt. Kolmandal pildil on üks tagarehvidest (teine on samasugune), lamellidel veel servad teravad, rehv näeb ka muus osas märgatavalt värskem välja. Viimased kaks pilti on teise auto rehvid, tegemist Continentali kõvade nn Kesk-Euroopa lamellidega, mis meie talves üle ootuste hästi hakkama on saanud. Valitud sai kõvad lamellid just sel põhjusel, et talvel Vahemere äärde jm sõites pehmeid lamelle mitte ära kulutada. Nendega on sõidetud kahe aastaga umbes 60tkm, millest jää/lume peal üsna vähe. Sama tootja, erinev tehnoloogia, umbes sama rasked autod – kõrvuti vaadates ei saa öelda, et need vähemalt 40tkm kehvemad välja näeksid, pidamine on ka sellel (kolmandal) talvel väga hea. Kindlasti mitte nii hea, kui uuel pehmel lamellil võiks olla, samas mitte liiga kaugel ka sellest sügisel ostetud naastust, nii et hädaldamiseks küll põhjust pole. Selles valguses võiks naastu/lamelli vastupidavuse (kulumine/pidamine/vanus) väitele alla kirjutada vaatamata sellele, et tegu meie kliimavöötme jaoks “valede” lamellidega (et mitte öelda lamelleeritud ümaraservaliste vihmarehvidega). Aga see on lihtsalt minu jaoks huvitav üksiknäide, mille põhjal ei maksa mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Sügisel 4Maticu alla pandud IceContact2 on igati testivõitja nime väärt, tõesti mitte ainsamatki etteheidet, järgmisel talvel saavad veel kaks autot tõenäoliselt samad naastud omale, kui just järgmise aasta rehvitest millegi inspireerivaga ei suuda üllatada:)

Muudetud 12.04.19 16:17

Kolmandat pilti vaadates tundub, et silla regull on natukene paigast ära- selline astmeline kulumine viitab millelegi.

Ma küll ei oska kommenteerida, mille alusel korüfee Movanot "Traffikuks" nimetab, aga väga raske uskuda, et need lamellid sügisel märgade puulehtedega kaetud tänavalgi mingit pidamist omavad.

No kui targemate arvates Movano, on ARKi tehnoosakond kusagil tõsise vea teinud:)

Kuna minu hinnang neile rehvidele pole kindlasti ei objektiivne ega ka erapooletu, toon võrdluseks, kuidas teised neid hindavad.

https://www.rehvitest.com/web/pages/kaubikute-rehvid/contine
ntal/vanco-ice-contact

Vbl mu ootused olid põhjendamatult kõrgemad, aga praegu kahtlen, kas oskaksin tulevikus targemini valida. Raskusi vean endiselt Transitiga, see buss on siiski väga kerges (kuid rohkes) kasutuses ja ainult inimeste veoks. Mõned inimesed neist kaalult veel väga kerged:)

Tere! Tunnistan ausalt=saan aru, et oled oma probleemidega =suht üksi jäetud aga ja...vali kindlasti naelikud, sest oled alal kus sinust sõltub rohkem kui sa ehk automaatselt anda suudaksid. Kui meil tekkivad esimesed=toodetakse esimesed hõljuk sõidukid... .
Lugupidamisega T.

Sain kah 3.märtsi õhtul tuldud Viljandimaalt Tallinnasse ja teeolud olid pehmelt öeldes jubedad. Sadal lörtsi, nii et päevane lumi oli teel jäätunud ja peal värske kiht lörtsilund.
Kaubabussil all üsna uued lamellrehvid, sõidukogemust 26 aastat iga ilmaga, nii , esimesel Viljandi ringteel kiirus vast nii tuntavalt 10 km/h, buss hakkas külge ette tirima, linnast läbi, sirgel teel kuni Kose neljarealise teeni välja sain korduvalt sirgel teel tunda, et auto lãheb vibama, kiirust kõigest 50-60 km tunnis, samas naelikutega möödakihutajad ei teinud teist nägugi nagu isegi nädal varem naelrehvidega autoga sama trassi sõites!
Mis tähenda, et lamellrehvid ei kõlba mitte kusagile ja vahetan järgmiseks talveks ka bussile naelikud alla!!!

Alevielu, hommik, tänavad jääs ja vesi peal, tõukisin lamellidega lasteaeda kiirustava daami mersut kohalt liikuma. Üks hädaline oli kohe veel, kuid mul kiire ja soovitasin tal õiged rehvid osta. Sellistes tingimustes on lamellid lausa kriminaalsed!

Ahoi ja tervitused Kärss ja co!
Eksperdid vist panevad jälle täieliku kelbast, onju. Pange ikka viimase päevani välja!

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/spetsialistid-linnas-p
eaks-kasutama-lamelle-sest-naastrehvide-tekitatud-tolm-mojut
ab-otseselt-tervist/

??@to kindlalt naast (registreerimata)
Vaata, sellega on niimoodi, et minu naastud "tapavad aeglaselt" teisi (ekre valijaid?), aga naastude puudumine võib halbade asjade kokkupuutumisel tappa mind/ minu peret - seega ei huvita mind see "spetsialitside" arvamus :-)
EDIT: Aga jälle seesama fenomen - kui teed jäävabaks muutuvad, siis ronivad need lamellikummardajad nagu vähjad kohe kivide alt välja :-) :-)
PS Tegelikult on peagu paras aeg suverehvid alla panna - enda autole panin homseks rehvivahetuse aja.

Muudetud 21.03.19 08:55

...aga naastude puudumine võib halbade asjade kokkupuutumisel tappa mind/ minu peret...
Ütleb inimene, kes paneb homme suverehvid alla?

maaks võib ju käia kiivriga ning raudrüüs, aga kui keegi tonnise paneeli kraana otsast alla kukutab, pole neist mingit kasu. seega enda autole naastude allapanek näitab vaid juhti, kes naastudest kindlust otsib, aga kui mõni teine vanade lamellidega sulle sisse sõidab, pole oma naastudest ju mingit kasu. niiet vägagi kahe otsaga asi.

Tänan et tunned muret mu turvalisuse pärast :-) @VL, aga minu arvates on praegu paras aeg panna alla suverehvid. Temperatuur on (sellele ajal kui mina sõidukit kasutan) plusspoolel ja näitab tõusutrendi
https://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinna_linn/forec
ast.pdf
Ja ma ei küsinud kelleltki nõu, kas vahetada - see oli lihtsalt fakti konstanteering.
... 100% nõus sinuga, aga taevast ei saja alla ainult paneele, võib tulla ka telliseid (haamreid, tööriistu jne.) ja kiiver on (ehitustöödel) elementaarne turvavarustus, millest sõltub kas pärast langeva objektiga kokkupuudet saad maailma muredest priiks või muutud juhtme otsas juurviljaks või pühid õlgadelt tolmu ja ronid ülesse, et käpardist ukrainlasele öelda, mida sa ta emast arvad :-)
Minu naast mind lammellikunnide eest ei kaitse, aga võib olla abiks tekkinud olukorra klaarimisel :-)

Naljamees ikka oled, maaks! Sõidad mitu kuud mööda märga asfaldi paar kraadi jahedama tempiga naastudega. Ja nüüd kui ootamatu libeduse tekke oht on kordades suurem, paned suvekat alla.

Äkki Maaks teab seda ja sõidab vastavalt teeoludele?

Isiklikult juba al.02.03 suverehvidega...

Vastavalt teeoludele, kui hommikul on must jää maas siis tuiutate nagu rollerauto maanteel jalus ja sunnite kõiki teisi kolonnis pidurdama? Kolm kuud on lammellidega sõitjad lollid ja siis lükkate ise omale märtsis suvekad alla :)

Lamelliga sõitjaid on lollid 3 kuud, nüüd suvekatega sõitjaid paar nädalat. Vahet näed?

Muudetud 22.03.19 10:14

Märtsis suvekaga sõitja ei hakka väitma et need pole lamellidest kehvemad ja võib kõigis tingimustes ringi vurada vaid kasutab kasvõi ühistransporti.

Täna hommikul oli laiguti, petliku libedust, päikese käes märg, varjus jääs. Arvan, et nii mõnigi ei saanud aru, millest üle sõitis.
PS Suverehv ei tööta ka kuival asfaldil alla +5 nii nagu peab

Tõsi ta on, et ainult lamelliga sõitjad teavad millel nad sõidavad. Teised ei mõista millel nad sõidavad. Teised ei tea sellest ööd ega mütsi.

Muudetud 22.03.19 11:06

VL - surerehvi töötamise või mitte töötamise kohta +5°C juures saab ju loomkatse teha, tule paneme joonele su lamellide vastu :-)
Sügisel vastupidi vahetades testisin tegelikult, rehvivahetusse sõiduks pean läbima ringtee ja naelaga ei suutnud hoida sõidujoont sellel kiirusel, millega suverehv toime tuli. Temp oli natuke üle nulli.
Mingisse teise teemasse tean, et olen postitanud isegi mingi suverehvi <+5° testi youtubist, kus tuli selgelt välja, et see +5° jutt on BS selles mõttes, et jah suverehv ei tööta sama hästi kui +15 juures, aga on oluliselt parem naastust/ lamellist.
Offtopicu lõpp minu poolt.

Tere! Ma usun, et vanem generatsioon mäletab=teab sellist nõuka aegset suksut nagu LUAZ, sellel olid alla monteeritud rehvid, tähelepanu!! sellise sarnase protektor=mustriga rehvid mis olid mõeldud NSVL kaitsejõudude maastikliikumiste suksudele: saunad,keemiline tõrje, elavkoosseisu transport jne , sest ka see LUAZ oli mõeldud komandör koosseisu transpordiks. Nimetatud suksu oli koostatud sapaka( zaporozhets) baasil ja polnudki mõeldud pikaajaliseks eluks ekstreemses olukorras (sõda) aga... . Sain neid rehve ise kasutada (paar tk. on veel alles) ja lumes läks kenasti edasi ja arvestades kiilakat, suht rahuldavad aga kiirus muidugi väga nõder.
Lugupidamisega T.

Krt, see nii hea lugeda, kuidas talvel õigustatakse naastu, sest teeolud võivad olla ettearvamatud ja siis ei kehti "oskab arvestada aastaaja ja teeoludega" printsiip.
Nüüd, kui naastud suvekate vastu vahetada siis nagu osataks arvestada??
Mis järelduse siit veel annab teha, kui et naaste pole vaja, sest kaob arusaamise- ja mõtlemisevõime.

Talvel on variante palju-võib olla kuiv tee aga varsti hakkab lund sadama ,võib tuisata ,kõrvalteed on kogu aeg jääs jne.Tallinnast sõitma hakates ei saa kindel olla et samad olud on Paides,Tartus.Märtsi kuus kui on 8 kraadi sooja ei ole midagi arvestada,siis lihtsalt on kuiv tee või sajab vihma.Ja ei midagi teistsugust kui Jaanipäeval, millal võib ka öökülmasid olla.Igaüks talitagu nii nagu õigeks peab ja ei ole vaja hakata teistele tõestama et just temal on õigus.

naastumehed võiksid valitsuselt eriload taotleda,et saaksid jaanipäevani naeltaga ragistada.ÄKKI on kusagil peidus mustjää

No jah!Sellepärast lamellimehed lamelle eelistavadki et neid ei pea üldse alt ära võtma.Mine tea millal külma viskab.

lamellimehena mul juba suvekad all

Aastaid -24 kastut. naaste, nüüd häid lamelle, sinuga täiesti päri, kui kogemused aotoroolis head siis lamell igati hea valik!

Kui sõita ei möista, siis ei päästa ei nelivedu, ei Jeep ega piik.

garaazinaaber taksojuht, kui mingi rehvi vaidlus on, lööb alati käega ning ütleb, "arenege autojuhiks, on suverehvid ja naelrehvid".

Neid taksojuhte küll nähtud... jäävadki elu lõpuni taksojuhiks ja autojuhiks ei arene. Aga kui elus teisi autoriteete ei ole, kõlbab taksist ka.

Lamelli probleem on see et võhik võib kogemata osta internetist lääne euroopa lamellid mis ei sobilikud eestisse (kummi segu erinev). Naastuga võid 100% kindel olla et ostsid omale talverehvid, lamelliga kahjuks võid alt minna.

Naastrehv on nagu turvavöö või kindlustus, enamaltjaolt ei lähe neid vaja, kuid õigetes oludes täname kõigevägevamat, et see just nüüd olemas on:)

Eks ta nii ole, et kui juhtima ei õpi, jäädki naastuga sõitma.

Julmad naljad, aga vaba valik naastude või karkude vahe, kui veab!

Ja need kelle jaoks lamell on ka juba talendi raiskamine sõidavad aastaringselt Suzuki Hayabusadega

Ega jah Tänak sõita ei oska, kui Montes jäisetes oludes endale naastud alla topib.