Siis on hästi kui viimased ei ole selles suhtes, peaasi, et enamus asjades oleme isegi esimeste seas!

https://www.delfi.ee/artikkel/120387917/riik-rikub-massilise
lt-inimeste-pohioigusi-vaadatud-on-tuhandete-inimeste-pangak
ontosid
Samm-sammult JeCCP vana tuttava riigikorra poole. Kõis läheb iga kuu vähehaaval pingesse ümber kõri. Ja kui päris ära ei lämmata, siis mööda köit käimine tuleb ära õppida lambukestel. Olge siis ettevaatlikud, kui lastele raha "tõstate" või omale midagi "kaasate" vanaemalt. Kahtlane, peab uurima, sest vanaema võib terrorismi "rahastada".
See, et te ise riigi terrorismi kodanike vastu iga kuradi päev rahastate, on OK. Ja nüüd kõik koos laulmaaaa.......

Tegelikult jääb karp lahti selliste uudiste peale- mida "riik" meiega veel teha saab? Ja nagu alati ronib õiguskantsler välja alles siis, kui kõik juba juhtunud. Mugav elu sel tegelasel.

Jälle klopite vahtu, milleks?
ma mäletan aega 15-20 aastat tagasi mil polnud mingi mure saada ükskõik kelle kohta ükskõik mis infot. Pank vist välja arvatud. Aegajalt ikka oli vaja. See on kõik kadunud, kinni keeratud.
Justiitsminister reageeris ka kiirelt ja räägib õiget juttu:

https://www.err.ee/1609735716/pakosta-teen-justiitsministeer
iumi-haldusalas-pohjaliku-auditi

PS ma kahtlen, et õiguskantslerile teavitus tuleb põhiõiguste riivest.
PPS ei ole ma end nurkavärvinud REFi paadunud fänn, ei ole. Mulle ei meeldi valimatu tümitamine teemadel, millest tümitajal täit ülevaadet pole.

Mis pagana vaht? Minul polnud aimugi, et suvaline ametnik saab mu kontol lihtsalt uudishimu pärast nuhkida. See, mis võis olla 15- 20a tagasi, jäägugi sinna, aga et ikka on ametnikel nuhkimisvõimalus ilma mingi "orderita", on vähe liiast.

Kes lööb vahtu? Ülle Madise? Kanal 2-s oli just kiirküsitlus, 87% inimestest arvas, et "riik" (loe, ametnikud") on nuhkimisega ja sellega enese ameti olemasolu õigustamisega igati üle piiri läinud. Meie riiki juhivad mingid juba koolis ebaõnnestunud ebardid, muud nagu ei oskagi öelda.
Ootan huviga valimisi ja seejärel on aeg otsustada, kus riigis oma järelejäänud päevad veeta.

Mujal pole väga palju parem selle nurga alt, ei ole... Meil siin ei luura iga nuka taga muhhameed pika väitsaga, veel.

Eks neid mõnusamaid kohti ilma peal ikka leidub, saad kasvõi küttearvevabalt elada, aga samas võib kuumalaine lajatada. Kuid see selleks
Hetkel lihtsalt olukord selline, et mis riigitruudust ja kodumaa-armastust me niimoodi kultiveerime? Iga päev võid lugeda mõnest järjekordsest jamast, olgu siis idiootsed poliitmängud kuskil linnas või hinnasildilt vastu vaatavast suuremast numbrist. Eestlane on pealtnäha nürimeelselt kannatlik, aga siiski mitte lõputult.

Ei pääse sa sellest kütmisest ka seal nö soojal maal tegelikult. Kui ei tuuluta pidevalt ja seal 6 kraadi juures kütet sisse ei keera, siis hallitavad kõik asjad paari-kolme kuuga. Läbi käidud teekond. Kodumaa armastus, riigitruudus ja valitsus on küll ühte lausesse käivad aga on siiski erinevad. See jälgimise teema on alati kahe teraga mõõk. Ühtepidi tahaks, et oleks väga turvaline, mida meie riigis ka tegelikult on. Kaabakaid on suht väheks jäänud, pealinnas veel eriti. Pätid saadakse kätte väga kiiresti. Kõik tänu just nendele jälgimistele, mille vastu me oleme.
Miinuspool: Inimene, kes ütleb, et ma olen puhas leht, ma ei riku seadust, mul pole midagi varjata, eksib. On asju, mida peab varjama, sest kui tagant järgi neile peale vaadata, siis juristidel ja ka muudel organitel on kombeks asja kontekstist välja rebida ja keerata kogu olukorra sisu vastupidisesse tähendusse ja proovi siis tõestada, et sa pole kaamel tegelikult.

Kui see tegelikult kurb ei oleks, siis oleks naljakas:
https://youtu.be/f-ZOHNcJ1xw?si=MUhjpLQSGaFUBJQC
reede

Asi susiseb:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120389505/justiitsminister
-peatas-taitmisregistri-vahendusel-pangaparingute-tegemise

Eks valitsus tunneb, et tuli on saba all ja püüab head nägu teha takkajärgi. Asi seegi.

Top5'st eelviimaseks või viimaseks igasugustel rinnetel reaalsuses.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120394211/eesti-on-miinim
umpalgaliste-ostujou-poolest-euroopa-liidus-viimasel-kohal

Positiivne, et sellest positsioonilt saab ainult paremaks minna.

Üks huvitav jutt jäi silma

Eesti on langenud
Sissejuhatus viimasesse peatükki
Igal raamatul on oma lõpp. Mõni sulgub tasa, jättes ukse paokile. See raamat ei saa nii lõppeda. Liiga palju on rääkimata, liiga palju on vaikimisega normaliseeritud. Viimases peatükis ei saa ma enam pehmendada ega ümardada.
Ma näen, kuidas süsteem tahtlikult killustab rahvast – neljaks, viieks, kümneks tükiks. Nii, et keegi ei kuule enam tõde läbi müraseina. Mina teen nüüd sama, aga teisiti: ma ei löö rahvast viieks, vaid pooleks. Ühele poole need, kes veel vaikivad. Teisele poole need, kes enam ei suuda vaikida.
Kõik on seda kuulnud: “Vahet pole, milline erakond on pukis, midagi ei muutu.”
See pole juhuslik rahvafolkloor, vaid kibeda kogemuse viljad. See on tunnistus, et Eestis ei vali rahvas enam tulevikku – vaid kinnitab igal valimisel sama kartelli võimu.
Ja kui keegi tuleb mulle ütlema: “ah ära lärma, kasvata lapsi”, siis ma küsin vastu: kuhu kuradi kohta ma nad kasvatan? Millisesse perverssesse maailma ma neid jätan? Kas orjadeks, kes õpivad vaikima? Või inimesteks, kes julgevad öelda, et see kõik on vale?
Ja siit edasi: iga vastuhakk, iga karje, iga vale-faktikontroll võtab ise endalt maski eest. Nad näitavad, kes nad on. Meie langus ei tulnud vaenlase kuulide all. Eesti murenes seestpoolt. Mitte sõjas, vaid rahus. Mitte tankide ees, vaid omaenda poliitikute, pankurite, ärimeeste ja vaikiva rahva käe läbi.
See, mis järgneb, ei pruugi olla meeldiv lugemine. Aga see peab olema öeldud.
Sest tõde ei pea olema ilus. Tõde peab olema tõde.
Ja nüüd – viimane peatükk.
Eesti ei ole enam see riik, millest me 1990ndatel unistasime.
Ärgem valetagem endale – Eesti on langenud
Mitte välise vaenlase kuulide all, vaid sisemiselt – läbi korruptsiooni, mis on saanud normiks, mitte erandiks.
Meie iseseisvuse õõnestas mitte tank, vaid rahakohver. Mitte okupatsioonivõim, vaid omaenda poliitikud.
Süsteemne hallitus
Kolmkümmend aastat tagasi uskusime, et vabadus ja õiglus jäävad peale.
Täna on selge: vabadus asendus näilise demokraatiaga, kus võim ja raha on koondunud kitsa ringi kätte.
Aus inimene ei pääse enam mitte valitsusse, vaid isegi mitte vallavolikokku, ilma et peaks astuma sama hallituse sisse.
See pole enam juhuslik altkäemaks, vaid krooniline süsteemne mäda, mis katab kogu riigi.
Erakonnad – kartell, mitte poliitika
Eestis ei ole erakondi. Eestis on üks kartell mitme logoga.
Reformierakond – nad ei ole Eesti iseseisvuse hoidjad, vaid võõraste huvide truud käsilased. Nende loosung „vabaturg“ on räige vale: tegelikkuses loodi monopoolne süsteem, kus kodumaine ettevõtlus suretati, väiksemad ärid lämmatati ja Eesti majandus müüdi odava tööjõu ja odava maa kujul väliskapitalile.
Reform ei vabastanud turgu, vaid koloniseeris selle. Nad tegid meist võlaorjade rahva, kus pank dikteerib elu ja poliitik täidab käske.
Aga majanduslik reetmine on vaid pool loost. Reformierakond on ka homo- ja soopropaganda poliitiline sponsor Eestis. Nad on loonud keskkonna, kus igasugune kahtlus või vastuhääl sildistatakse vihkamiseks. Nad katavad oma ideoloogilise pealetungi loosungiga „läänelikud väärtused“, aga tegelikkuses on see perversse ideoloogia pealesurumine, mis hävitab rahva sidususe ja identiteedi.
Reform ei kasvata vaba kodanikku, vaid kuulekalt tarbivat ja vaikivat indiviidi, kes kummardab raha ja ei julge enam küsida, miks kõik on mäda.
Keskerakond – nad on Tallinna skeemide ja vene kogukonna hääleturu igavesed peremehed.
Nende loosung „hoolivus“ tähendas tegelikult hääleostu maksumaksja rahaga: jagati soodustusi ja kingitusi, mitte armastusest rahva vastu, vaid omaenda võimu kindlustamiseks.
Tõde on see, et Keskerakond ei hooli ei eestikeelsest ega venekeelsest valijast. Mõlemat kasutatakse ainult tööriistana, mille kaudu jagada võimu ja positsioone. See ei olnud hool, vaid puhas klientide ostmine ja sõltlaste kasvatamine – rahvas kui häältemasin, mitte kui kodanik.
EKRE – rahvusliku maskiga jõud, aga tegelikult jagatakse kohti ja privileege sama aplalt kui teised. „Rahvuslus“ on kaubamärk, mitte olemus.
Isamaa – nad on 90ndate erastamiste kurjajuur.
Nende kätega varastati rahva ühisvara paberite ja templitega seaduslikuks, aga moraalselt oli see paljas rööv. Kõik, mis neil täna alles, pole mitte aus töö ega väärtus, vaid räpane poliitiline kapital, millega end igasse koalitsiooni sisse osta.Nad ei esinda enam rahvast ega ideed, vaid enda kunagisi patte ja nende vilju, mille najal hoitakse võimust 10 küünega kinni.
Sotsiaaldemokraadid – nad on muutunud kõige ohtlikumaks, sest nad ei räägi enam leivast, tööst ja töötajast. Nende loosung „võrdsus“ tähendab tegelikult perverssete ideoloogiate surumist koolidesse ja lasteaedadesse. Nad ei kaitse töölist, nad kaitsevad eksperimenti, kus lapselt võetakse identiteet ja perekonnalt autoriteet.
Nad jutlustavad hoolivust, aga nende „hool“ tähendab, et sinu last kasvatab riik ja sinu mõistus peab vaikima. Nad on uue aja inkvisiitorid – mitte piibliga, vaid sooteooria ja ideoloogilise vägivalla piitsaga. See ei ole enam poliitika, see on ühiskonna vägistamine loosungi „võrdsus“ nime all.
Eesti 200 – uus nimi, vana mäda. Nad tulid lavale kui „alternatiiv“, aga esimese võimaluse korral müüsid end Reformierakonna sabarakuks.
Nende mootoriks ei olnud ausad ideed ega rahva usaldus, vaid rahva enda annetuste varastamine ja skeemitamine, mis toimus sisejulgeoleku struktuuride vaikival heakskiidul.
See polnud uus algus, vaid vana kartelli uus mask. Rahva annetusi kasutati partei ülesehitamiseks, mitte tulevikku loomiseks – ja riiklikud struktuurid, kes oleks pidanud seda peatama, kiitsid mängu heaks. Eesti 200 pole alternatiiv, vaid puhas tõestus, kuidas varastatud rahaga tehakse poliitikat.
Parempoolsed ja muud pisikesed – pakend erinev, aga sees sama hapuks läinud mass, mida serveeritakse iga nelja aasta tagant.
Kõik nad näitlevad avalikkuse ees tülitsejaid, aga kulisside taga on nad üks kartell, kes jagab võimu ja raha.
See, mida rahvale näidatakse, on lavastus.
Õpetajad – ideoloogilised mutrid
Õpetajaid kujutatakse ohvritena. Tegelikult on suur osa neist süsteemi mutrid.
Nad ei kasvata enam vaba mõtlemist, vaid kuulekust.
Streigid on lärmakas rituaal, mis lõpeb piskuga. Seejärel on jälle vaikus ja kõik jätkub endises rütmis.
Kui kool kasvataks iseseisvalt mõtlevaid inimesi, poleks korruptsioonil pinnastki, kuhu oma juuri ajada.
Aga kool ei kasvata enam vaba vaimu – ta toodab vaikivaid orje.
Ja just sellest vaikimisest toitub kogu meie mäda riigikord.
Ärimehed ja pankurid – uue aja mõisnikud
Eesti ettevõtlus ei kasva loovusest, vaid skeemidest.
Riigihanked on „suur äri“. Kui oled õigetes ringides, saad loa, toetuse ja raha. Kui ei, tallatakse sind maa sisse.
Pangad ei toeta tootmist, vaid hoiavad rahvast laenuorjuses.
Uue aja mõisnikud, kes elatuvad inimeste hirmust ja sõltuvusest, mitte töö viljast.
Rahvas – harjunud mäda lõhnaga
Kõige valusam on see, et rahvas on sellega harjunud.
Skandaalid ei šokeeri enam kedagi.
„Nii on alati olnud,“ öeldakse. „Meie ei saa midagi muuta.“
Just see vaikiv leppimine on põhjus, miks korruptsioon sai normiks.
Kui rahvas lepib, siis süsteem kestab. Kui rahvas vaikib, siis võim ei kuku.
Ajalooline paratamatus
Rooma impeerium ei langenud barbarite mõõkade all, vaid omaenda korruptsiooni raskuse all.
Liivimaa ordu murdus mitte välise väe, vaid sisemise mädanemise tõttu.
Nõukogude Liit varises kokku, sest valel ja hirmul pole pikka iga.
Kõik süsteemid, mis kaotasid sideme rahvaga, kukkusid.
Eesti ei ole erand.
Eesti on langenud
Eesti on langenud mitte välise okupatsiooni, vaid sisemise mädanemise tõttu.
Kui poliitikute suud on täis väärtusi, aga käed sügaval rahva rahakotis, siis ei saa rääkida vabadusest ega demokraatiast.
Kui kool toodab kuulekaid orje, ettevõtlus elab skeemidest ja poliitika teenib vaid iseennast, siis pole enam riiki.
Viimane tõde
Ainult tõe tunnistamine võib veel midagi päästa.
Seni, kuni me lepime sellega, et „nii lihtsalt ongi“, pole meil tulevikku.
Eesti on langenud – ja meie endi vaikimine ja on olnud selle languse suurim relv.
Tsivilisatsioonide Hukk XXI
Tõde ei pea olema meeldiv.
Ta peab olema tõde.
Viimane peatükk.
Lembit Silla
22.08.2025

Kena kokkuvõte.
Loomulikult on vigu, aga suures plaanis on kõik õige. Sinna see riik läks.

Raske midagi lisadagi. Positiivne on see, et s.taauku kukkudes on võimalik sealt välja ronida. Kui tahtmist on. Aga võib ka idapoolse rahva eeskujul sinna kaelani mõnulema jäädagi. Peaasi, et nina norgu ei lase- siis võib s.tt juba suhu sattuda. Aga küllap harjub ka sellega.

Olen sama asja lühidalt rääkinud juba aastaid. Eestis on uus nomenklatuur, kes teeb kõik selleks, et toiduahela juurde jääda. See on hullem, kui ensv, kordades hullem. Rahvale räägitakse mingit paska õpetajate ja pollarite palkadest, hahaaa. Pollar on rakendatud vankri ette otseselt, kuskil mujal pole mingeid puhumisreide, tuhandeid kaameraid, kontrolle.. Kõik ikka selleks, et süsteem püsiks, me oleme kohal… Kubitsa ütles kuku raadios otse välja, et poliitikutel on eestis vedanud, rahvas on vagur lambakari, kes laseb end hea näoga pügada.

Rahva viga on selles, et enne valimisi lubatakse kõiksugu asju kokku, lollid jäävad uskuma ning nii toimib see aastakümneid. Lõpuks lüüaksegi käega- las vahutavad, käin valimas ära ja tean nagunii, et s.ttagi ei muutu. Mõni loll siiski usub siiamaani, et midagi muutub. Vbl tõesti alguses lootsime helget tulevikku ja tahtsime oma riiki ehitada ning lasime poliitikutel tegutseda, vigu teha, jälle tegutseda, aga kes on 90ndatest siiani seda elu jälginud, on aru saanud, et asi on tegelikult pidevalt allamäge liikunud. Võim on see, mis neile meeldib ja sellest enam naljalt ei loobuta. Ning kuna rahva raha on piiramatult käes, siis seda laristatakse. Hakkab väheks jääma, tõstame makse.
Kõige hullem aga see, et meil pole enam peremehi, pole omanikutunnet- sinu vara käsutavad poliitikud ja ametnikud. Ja pangad. Kui on vaja, tuleme ja võtame. On vaja, keelame ja käseme. Niiet varsti oledki eikeegi.

kuskil mujal pole mingeid puhumisreide, tuhandeid kaameraid, kontrolle.. - proovi sõita Lätit ja Leedut, alles Poolast hakkad kiiruskaameraid harvemini nägema, siis mine Šotimaale, üks keskmise ala lõppeb , teine algab

vahet pole keda sa valid,või valimata jätad.nad on kõik ühesugused pätid.

Valimatajätmine annab hääle neile, kes kõige kõvemini karjuvad.

Ametnikke ja vaikivat rahvast iseloomustab hästi vana anekdoot venelastest ja hiinlasest. Ühiselamus elab hulk venelasi (ametnikke) ja hiinlane (rahvas). Venelased kiusavad hiinlast, annavad vahel tappa ja teevad elu põrguks. Hiinlane ei tee väljagi. Siis ühel päeval otsustavad venelased et hiinlane on ikka oma poiss. Paluvad andeks ja lubavad et rohkem enam ei kiusa. Hiinlane vastab et OK, ma siis teie samovari ka enam ei kuse.

Ma ei saa üldse aru et miks peaks kuskil piketeerima või õigust nõudma. Minu jaoks on see moodustis suvaline eurokolhoosi oblast. Tänapäeval võib-olla Ukraina oma kui Tallinna tänavapilti vaadata. Elab, sureb, mis vahet seal on?

Eestlus elab internetis, niipalju on tehnoloogia 1980-ndatega võrreldes edasi läinud.

Valitsuse suhtes meelsust kujundab ilmekalt seik, et igasugu pealtkuulamised, jälgimised, pangakontode peedistamine jms. mis on ebaseaduslikud, tahetakse probleemi tekkides seadustada lihtlabaselt. Selle asemel, et mõni krdi bürokraat trellide taha pista selle eest. Vot see on suhtumise küsimus ja sellist riiki ma ei ole nõus toetama.

Ma arvan, et kriitikapallide ainult valitsuse väravasse tagumine on väga lihtsustatud vaatenurk. majanduses ja julgeolekus keerulisemad ajad on meil olnud viimased 3,5-4 aastat. Selle põhjalt teha järeldusi, et kõik on pekkis ja minna süüdlaste otsimisega ajas pikemalt tagasi, ei ole väga sisukas.

Mina tooksin välja mõned juurprobleemid, mis on pikalt kestnud:
1) eestikeelsele haridusele ülemineku venitamine 30 aastat. See on kõige suurem möödalask üldse. meil oleks mitu põlvkonda vene emakeelega noori juba eesti keele oskajad.
2) valija ei vali maailmavaadet vaid müüb enda hääle peenraha eest - kes raha rohkem kätte pakub. 2023. aasta Riigikogu valimised olid selles mõttes isegi erand, et hääled läksid rohkem neile, kes rahamägesid ei lubanud.
3) kinnisvarale keskendumine igal tasandil - raha on läinud liialt betooni nii erasektori kui ka avaliku sektori investeeringutes. Indrek Neivelt Hansapanga juhina märkis juba 2000-date alguses, et panka tulevad ettevõtjad põhiliselt kinnisvara arendamise äriplaanidega, muid ideid nagu ei olekski. ka eraisikute tasandil tehakse sama - üürikinnisvarasse investeerimine.
4) Ärimeeste ahnus - hindu tõstetakse igaks juhuks alati rohkem (viimaste aastate valguses on see eriti nähtav ja pankade analüütikud on selle selgelt ka välja arvestanud). Suur osa hinnatõusust ei ole põhjendatud sisendhindade ja maksude tõusuga.
5) Ärimeeste laiskus äri efektiivsemaks muuta - aastakümneid on üleval töötaja kohta madal lisandväärtus .
5) tarbijakäitumine - Eesti tarbija ei vaata hinda - ei osta sealt, kus on odavam. See on muutunud alles viimasel paaril aastal. See on võimaldanud kaupmeestel laiutada, on soosinud kaubanduspinda üle investeerimist ja sisulist konkurentsi ei ole olnud - Säästumarket suri kunagi välja näiteks, sest tarbijat ei huvitanud hind vaid "luksuslikum" kaubanduspind :).

Järelikult on meil mingil hetkel hea elu olnud kui raha muutus betooniks, kinnisvaraks ja kaupmehe kasumiks. Samas riik peabki jälgima, et majandus toimiks nii nagu vaja, mitte et ühel hetkel on ainsaks võimaluseks maksumaksja tühjakslüpsmine. Rahvas vaatabki nüüd poes hindu just sellepärast, et lüps on mõju avaldanud. Aga lumepall on veerema lastud, hinna- ja maksutõusud tekitavad uusi ning kes oli jõukas, saab nüüd hakkama, kes sai hakkam, libiseb nüüd vaesuse küüsi ja kes oli vaene, on nüüd omadega suht pupus. Keelenõuetega on muidugi lõpuks ämbrisse astutud kuigi need nõuded olid juba ammu olemas, aga vaadati neile läbi sõrmede. Jälle riigi viga. Keegi ei hakka õppima kui ora tagumikus ei ole, aga ühel hetkel selle liiga sügavale surumine ei too soovitud efekti.
Ja tänane uudis:
https://majandus.postimees.ee/8309922/elektrilevi-tahab-et-m
inister-laseks-vorgutasu-mitmekordseks-tosta

Üldiselt on nii, et mida vähem riik majandusse sekkub seda parem.

Võimalik, et ülisoodne maksukeskkond ettevõtetele on tinginud pikaajalise ärimeeste mõttelaiskuse. Ettevõtete tulumaksuvabastus kehtestati sellel eesmärgil, et raha investeeritakse äritegevuse arendamisse rohkem. Alguses tundus see ka töötavat, maksusüsteem võimaldas ettevõtetel raha investeeringuteks mitu aastat koguda. Aga ühest hetkest hakkas see vastupidi tööle - ei investeeritud vaid hoiti raha lihtsalt arvel ja siis hakkasid omakorda veel välisettevõtted otsima võimalusi, kuidas maksuvabalt kasum välja võtta.

Kuidas oleks saanud riik pidurdada Eesti saamist maailmas nr 1 riigiks jaekaubanduspinna m2 elaniku kohta? Ma ei kujuta ette - kohalikud omavalitsused ei oleks planeeringutes niipalju ehitada lubanud?? - keeruline, paljude korruptsiooniriskidega kindlasti....

Miks Norras kõlbab ehitada ruumipuudusel koolidele ja lasteaedadele juurde konteinerlahendusi aga Eestis peab iga uus kool või lasteaed olema unikaalse projektiga omaette maamärk? Riigigümnaasiumi hooned on kõik vinged, aga Kas Tallinnas ja Harjumaal oli neid kõiki vaja ehitada, eriti kui on teada, et õpilaste arv väheneb oluliselt.

Jällegi meenub hr Neivelt kuskilt 25 aasta tagusest ajast, kes tõi välja, et Eestist ei koli inimesed minema mitte sellepärast, et meil ei ole Saaremaa püsiühendust või 4 realist maanteed Tartusse vaid põhjused on mujal.

Keelenõuetele vastamise probleem oleks tänaseks päevakorrast suures osas iseenesest maas, kui 30 aastat tagasi oleks lasteaiad ja koolis eestikeelsed olnud.

Eestikeelsele haridusele üleminekule on nüüd suur samm tehtud aga väga suur on selle tagasipööramise oht, kuna Keskerakond on sellele kogu aeg vastu töötanud ja rahvuskonservatiivid on samuti vastu, kuna neile ei meeldi venelased ja eestlased ühes rühmas või klassis. Isamaa võib sellega samamoodi kaasa minna ja olemas. Ma ise reaalselt kardan seda tagasipööret.

Iga inimene (sh ettevõtja) peaks ennekõike endale otsa vaatama, et mida tema enda elus muuta saaks ja hääletama valimistel maailmavaateliselt, mis on tavaliselt palju püsivam kui raha-kätte lubadustest lähtumine.

Kui soovite kõige juurikamat juurpõhjust, siis see on siin.
Meil on liiga vähe inimesi liiga väikeses riigis, kuhu on sisse ehitatud suurriigi tunnustega süsteem. Meil on liiga palju hüvesid, liiga palju avalikku sektorit, emapalku, toetusi, kultuurirahastust, pensione, jne jne. See riik ei vea enam välja konkurentsis ja hindade ning maksude tüstmine on vaid haavale soola raputamine. Siin ei olegi head lahendust, suva kes võimul. Aitaks ainult kardinaalsed muutused, kuid see tähendaks paljudele vaesust ja viletsust. Lõpuks see tuleb nagunii, kui meil on u. 600000 tööealist, nendest 150000 avalikus sektoris e.s. teiste kulul palgasaajat ning 700000 käsi pikalt ees erineval moel väheste teenitud raha noolimas. Midagi head tulevikult loota pole, lubagu mis iganes kokku. Teine probleem on erakordselt suure hulga lollide poliitikute sattumine ühte ajajärku.

A66 temasse.
ma ei tahtnud seda sotsialismi teemat sisse tuua, aga Teie jutt on 100% õige. kogu see poliitikute raha-kätte lubaduste poolt hääletamine on viinudki meid sotsiaalriigini, kus kõik on harjunud ainult saama, ka ettevõtjad. On täiesti ilmselge, et väheneva tööealise elanikkonnaga ei ole võimalik kasvavat pensioniäride hulka tänasel tasemel üleval pidada. Suur osa igasugu toetustest on ülejõu maksumaksjale. 20 aastat tagasi räägiti, et helde vanemapalk on ülikallis meede iga lisanduva sünni kohta aga nagu meil tavaks - keegi ei julge selliseid otsuseid ümber vaadata.

Algas odava populaarsuse kampaania.
https://www.postimees.ee/8312321/eesti-200-teeb-ettepaneku-a
utomaksu-tuhistamiseks

Minupoolest võiks automaks säilida aga see totakas registreerimistasu juba registris olevale sõidukile...

samamoodi on absurd maksta aastamaksu autode eest,mis liikluses ei osale

https://www.delfi.ee/artikkel/120399742/video-peaminister-mi
chal-automaksu-kaotamine-on-laual

Mis krdi pssekukkunud riik see on kus niimoodi maksudega mängitakse...
Aga loomulikult hakkab taoline möla peale enne valimisi. oravaraiped peavad ju kuidagi reitingu tagasi saama, muidu tuleb isamaa ja kaotabki maksu.
Ja pärast valimisi püüame aru saada, mida me neilt huultelt siis jälle lugesime.

Viimased 6 aastat juba käinud see maksudega mängimine. Ühed panevad, teised võtavad maha. Tavarahavas plaksutab, välisinvestor vangutab pead, et ebastabiilne olukord, ei tasu käsi määrida.
e200 on alati maksude pooldaja olnud, mitte kunagi pole nad enne lubanud midagi ära kaotada. Nende ideoloogia oli siiski see, et kütuseaktsiis teesse, kärakas ja tubakas tervishoidu jne. Lisaks tahtsid nad teha ka tervishoiumaksu sest haigekassa on käpuli, kui muudest sihtotstarbelistest maksudest ei kasutataks pappi nende aukude lappimiseks.

Ei tasu tõepähe võtta, mu viskist läbi imbunud aju võib valesti mäletada, mis üle laua toimus :)

Tundub, et suures kaotushirmuagoonias on lõplikult lolliks mindud :).
https://www.postimees.ee/8312605/mart-vorklaev-kas-meil-on-r
aha-s-nagu-vaidab-haridusminister

https://majandus.postimees.ee/8312789/analuus-hookuspookus-r
aha-pole-valitsus-teeb-lihtsalt-miinusega-eelarve
Kui lolliks siin riigis inimest peetakse.? Ai kui valus saab olema oravatel ja 200-l päris tööd otsima hakata. See on kaos, mis toimub. Meie kaitsekulud on miljardeid, valitsus saab teada kesk Eestis pauku teinud droonist traktoristilt, my ass. Aga juttu jätkub, lipsud on sirged , kohvimasinad huugavad, ja põrandad läigivad silotornides. Tagasiastumine on nõrkadele, mis siis et toetus vist juba 5% juures.

mul sama küsimus,kuhu need ulmelised summad kõik pannakse,et ei saada isegi lihtlabase drooniga hakkama.
meenutan Kevadet.
kui eesti kaitsevägi koos nato meestega hommikul üles ärkasid,oli sõda juba käimas ja Tallinn langenud.

Sa ei tea seda, kas drooniga saadi hakkama või ei saadud, ära too seda näidet siia sisse!
Küsimus iseenesest on aus, suuremale osale küsiustest leiab eelarvest ülesse, palju läks mürskudele, palju rakettidele, palju HIMARS'le jne. Eelarvest ei leia ülesse "muud kulud".

https://majandus.postimees.ee/8316283/jysk-hakkab-eestis-met
sa-kokku-ostma

Eile just vaatasin telekast, kuidas ikea tarbib meeletult puitu ja hangib seda kõikvõimalikel viisidel. Loomulikult ka ebaeetiliselt. Kas jysk hakkab ka eesti puitu "väärindama"?
https://jupiter.err.ee/1609320935/ikea-metsade-valitseja

No juurpõhjus on ikka Euroopa Liit. Mitte otseselt selle olemasolu vaid asjaolu et iga vorst kes küna ligi pääseb unistab karjäärist Brüsselis. Ja paneb kasvõi pea ahju kui sealt niisugune komando tuleb. Päevselge et mingit tõsiseltvõetavat riiki niimoodi pidada ei saa.

Väike rahvaarv, sotskindlustussüsteem jms persekursi põhjustena on jama. Islandi on rahvaarv on kordades väiksem ja täitsa normaalset riiki oskavad pidada. Muide, juba 2008 a majanduskriisi ajal näitas Island pangajuutidele keskmist sõrme ja midagi ei juhtunud.
Sellest truualamlikkusest või "ei tea mis teised arvavad"-foobiast tuleb üle saada. Või pidada igasuguseid norme enda jaoks valikuliselt kehtivateks nagu ma ise teen.

Ega nüüd on näha, et 5% SKP (mis on lubamatult palju niikuinii) läheb lihtsalt USA-le katuse maksmiseks ülehinnatud rämpsu eest. Tuleks investeerida konstruktiivsematesse asjadesse, mis elu paremaks teeks. Meie väikerahvana niikuinii ei saa kuidagi kõigutada suurriikide mahhinatsioone.
Reaalne kaitsevõime Vene armee vastu on ümmargune 0 ja kindlasti isegi 10% SKP-st seda ei muudaks.
Kremli trolliks tembeldamine Brüsseli-Washingtoni koerte poolt on rohkem nagu kiitus. Läänefiilide kohta muidugi võibki öelda ainult üht - lombakat parandab vaid haud.

Lao siis oma konstruktiivsemad ettepanekud lauale kui juba jutuks läks. Mis puutub väikeriikidesse, siis ühtsuses peitub jõud- kõik koos teevad rohkem ära kui igaüks eraldi. Selles ongi tugevus. Isegi "suur ja võimas" veremaa peab hiina ja p.sseskorea ees roomama ja abi kerjama.

Deusipea-le
Riigikaitsesse tuleb Eestil igal juhul investeerida ning niipalju kui võimalik pressida liitlastelt välja seda, et meil oleks Eestis kohapeal roteeruvad liitlasüksused, kellega koos väljaõpet ja sõjalisi harjutusi teha (selleks tingimuste loomiseks tuleb jälle investeerida). Igasugune liitlasüksuste varustuse eelpaigutus Eestisse on samuti oluline. See eeldab samuti investeerimist.

Ning loomulikult tuleb Eestil koos Soome, Läti, Leedu ja Poolaga seista selle eest, et NATO ida suuna riikide kaitseplaanid ei oleks tühi õhk ja nende põhine harjutamine toimuks regulaarselt.

Kui nüüd reaalselt võtta, siis 5% riigi kogu majandusest riigikaitsesse, millest mingi osa toidab ju reaalselt Eesti enda majandust, ei ole küll see puudujääv raha, mis Eesti elatustaset märgatavalt tõstaks. Ka see, et noored mehed on kordusõppustega koos aasta tööturult eemal, on suur kulu ühiskonnale, aga alternatiivi sellele ei ole.

Me oleme näinud kogu taasiseseisvumise aja (rääkimata kaugemast ajaloost), kuidas Venemaalt midagi head ja usaldusväärset meil oodata ei tasu. Kui Venemaal oli vaja Eestit survestada, tõmmati 90-datel majanduslikel sidemetel vaip alt, keerati transiit kinni ja siis rahastati neid, kes Eestis hakkasid seda juttu rääkima, kui oluline on Venemaa turg ja hea läbisaamine. Mida vähem on meil Venemaaga mingeid olulisi sidemeid, seda parem.

Riigikaitsesse on mõtet investeerida siis kui vajalikku toodangut teeb riik ise. Eesti puhul pole selline investeering mitte riigikaitse vaid vahendajate nuumamine.
Seal pole vahet kas 2% SKP või 5. Viimasel juhul paisuvad ainult kilekotid jämedamaks ja lõpuks läheb ämma kapp lõhki.

Kaitsevõimet võib loomulikult arendada üksikisiku tasemel kuid riigi kätte ei tohi kindlasti raha anda.

Nu päris nii see nüüd ka pole... Üks asi on kaitsevallid ja kraavid ehitada, teine asi on neid ka hooldada. Kolmas asi kaitsevahendite tehased, meil on neid vähe kuid siiski on nad olemas, eriti robootika valdkonnas, ühtegi püssitehast pole tõesti veel püsti pandud ega ühtegi teist moonatehast tehtud, kuigi me suudame põlevkivist teha kõike alates piiritusest lõpetades lõhkeainetega. Tahtmise taga on küsimus. Miskipärast peetakse mugavamaks kõik sisse osta nagu Laar omal ajal lajatas, et meil pole vaja toota, ostame kõik sisse.

Midagi on valesti kui 500 mil. elanikuga ja tugeva majandusega euroopa lunib kaitset 340mil.elanikuga USA-lt 140mil. elanikuga venemaa vastu.

Ajalootundmine ja tulevikunägemine on huvitavad asjad- paljud näevad ajaloos toimunut, aga ei oska õppust võtta, mõned näevad tulevikku (kuna õppisid ajaloost), aga neid ei usuta. Enamasti peetakse selliseid ullikesteks. Euroopa pole selline tervik nagu usa, eu on lihtsalt eraldi riikidest koosnev liit, kus kõik püüavad oma asja ajada brüsseli käskude abil. Veremaalt voolas odav nafta ja gaas, et rahval oleks odavat kaupa, viidi tootmine hiina, usa oli nagunii vaikimisi nato pealik ja käis vahel ka kuskil moslemite juures või mujal natukene sõdimas, st tootis ning omas relvi ja sõdureid, aga euro elas õndsas rahus ja lootis, et sõda ei tule enam kunagi. Ja eks ka putler oli viisaka näoga ning käis vahel europarkettidel külas ja eurokad tema omal. Kui rohelised mehikesed 2014 natukene äkšõnit tegid, siis usuti putlerit, et ih tam net ja elati rahulikult edasi. Eks see kõik ongi viinud tänasesse seisu, kus isegi kolm aastat hiljem pole veel miskit erilist toimunud. Peale lõputute kohtumiste, ilusate kõnede ja järjekordsete sanktsioonipakettide vastuvõtmise.

Siililegi selge, et Euroopa on head kaardid vabatahtlikult loovutanud magades. Sihitu sahmimisega aga tulekahju ei kustuta. Sinisilmsed riigijuhid nautisid rahu ja likvideerisid kaitsevõimet, vilepuhujate üle irvitati avalikult. Venemaa on aga ikka samasugune nagu 13. sajandil, suurem lihtsalt, mõtteviis on TÄPSELT SAMA.
Teemante kaevandatakse Jakuutias, kullast lossid on aga moskvas miskipärast....

Muudetud 05.09.25 15:53

Sisse osta on kuigivõrd mugavam kuid olulisem on et niimoodi saavad otsustajad ka midagi omale teha. Klassikaline skeem et tõstuki rehvide hinna sisse peavad ka ühed isikliku mootorratta rehvid mahtuma.

Need robootika tehased ei ole mu silmis päris tõsiseltvõetavaid. Kõigepealt tuleb nendega seoses meelde Eestis ehitatud Nobe auto mis võttis ainult investorite raha ja autoks ei saanudki. Militaarrobootika kohta olen samuti artikleid silmanud kus kurdetakse et tegeliles lahingoludes (Ukrainas) mingi vidin ei toimi. Need on siis kallid mänguasjad mille välja mõtlemiseks küsitakse riigi käest raha. See pole ainult Eesti eripära. Venemaal töötatakse samuti suure raha eest midagi välja mis kõlbmatuks osutub või halvemal juhul moondub direktori Itaalia villaks. Hea traditsiooni kohaselt kukub sealmaal siis keegi aknast välja.

Vähemalt pole ma kuulnud et sel Eesti robootikal maailmas uskumatu müügiedu oleks olnud. Välja arvatud üks tehas või selle osa mis araablastele müüdi.

Ükskõik mille tootmise juures on oluline tootearendus- kui kuskil miskit ei tööta või töötab halvasti, tehakse see asi korda. See on üsna loomulik asjade käik ja militaari juures tegelikult ka peamine- poolfabrikaatide peale pole mõtet raha raisata ja sellest lahingus lihtsalt ilma jääda. Aga selleks on vajalikud ajud, kes on hingega asja kallal. Loomulikult saab ka nii, et hakkad suure käraga pele, investorid vaatavad, et ohhoo, kõva asi ja annavad raha, aga kui kogu idu ongi vaid üles ehitatud ainult raha pumapmiseks ja mingit huvi toodet edasi arendada ei ole, siis ongi ajaloo prügikast jälle millegagi täitunud. Vbl mõned asjalikumad korjavad selle sealt üles ning viivad asja edasi, aga eks seda kraami jääb sinna veel piisavalt vedelema, mille vastu kellelgi huvi ei ole. Aga näiteks Nobe ja DeLoreani võrdluses oli DeLoreani teekond üsna keeruline ja lõpplahendus meile teada, aga korjati lõpuks prügikastist üles, Nobe vastu vist keegi enam huvi ei tunne.
https://delorean.com/

Kui seal siis oleks mingit tootearendust. Kaks põhisuunda on - projektipõhine pask (tahtsime kõige poaremat aga välja kukkus nagu alati) ja ettevõtte loomine eesmärgiga see kasumiga maha müüa. Põhimõtteliselt samuti projekt kuid natuke pikema elutsükliga.

Tõsisematest katsetest on kuskil 1990-ndatest meelde jäänud initsiatiiv miinipildajaid teha. Rapla kandi firma - Corbex vist , tegi põhitööna teehöövleid. Miinipilduja EKV jaoks võeti samuti kavasse kuid katseeksemplaid tehti hüdrosilindri torust. . See karjuti kohe maha kui standarditele mittevastav ja edaspidi osteti sellist elementaartehnikat sisse. Samas miinipilduja on nii lihtne seade et Assadi ajal tehti neid Süürias igas külasepikojas.

Ma ei saa sellist moodustist üldse riigiks pidada.

Siberia ütleb:
1. Kui seal siis oleks mingit tootearendust. Kaks põhisuunda on - projektipõhine pask (tahtsime kõige paremat aga välja kukkus nagu alati)
2. ettevõtte loomine eesmärgiga see kasumiga maha müüa. Põhimõtteliselt samuti projekt kuid natuke pikema elutsükliga.

3. Tõsisematest katsetest on kuskil 1990-ndatest meelde jäänud initsiatiiv miinipildujaid teha .....edaspidi osteti sellist elementaartehnikat sisse. Samas miinipilduja on nii lihtne seade et Assadi ajal tehti neid Süürias igas külasepikojas.

4. Ma ei saa sellist moodustist üldse riigiks pidada.

Ma arvan, et päris nii see ei ole, et iga mees arvab ja ütleb iga teema kohta mis sülg sugu toob.

Palun pange Siberia siia enda kompetentsid/haridus/kogemus siia kirja. Olete te insener/ettevõtja/arendanud äriliselt kasulikke tooteid? Elate te üldse Eestis? / teate te põhjalikult riigi funktsioonide toimimist/mittetoimimist Eestis ja teistes riikides? Palju Te ise Eesti riigi käekäiku panustate, kasvõi läbi enda laste kasvatamise?

Arvamuse omamine ei eelda üldse mitte mingeid kompetentse, sest ka kompetentsita valimisealistel kodanikel-elanikel on Valimisseaduse järgi õigus olla esindatud.

Keskpäraste digioskustega Raiko kompetents siin foorumis on reegleid aastast-aastasse tahtlikult rikkudes ja oma “jälgi” peita üritades mitmekümne erineva (!) kasutajanime alt praeguste võimuparteide tegevuse kritiseerijaid ISIKLIKULT ründavate kommentaaride kirjutamine.

Sellepärast ei kustutagi, et see "mainekujundus" kõigile näha jääks;)

Ei ela ela enam Eesti, olen seotud tööstusega ja sellepärast ongi tekkinud võimalus võrrelda Eesti ja Soome kaitsetööstust.
Toompea mäe peal möllab vist juba viimased 15 aastat marutõbi.

https://arvamus.postimees.ee/8319701/fookus-alar-laneman-ida
piiri-kaitseliinist-on-valminud-vaid-viissada-meetrit-nukrat
-kraavi-too-seisab

Pikk artikkel ja kopima ei hakka, aga lühidalt teema selles, et ikka veel eelistatakse mugavalt kabinettides istuda ja pöidlaid keerutada või mõelda, et küll keegi teine kuskil teeb ja vastutab.

see viimane kindral võiks eeskuju näidata ja ise labida kätte võtta.

Kõige suuremad targutajad on muidugi need, kes ei tea meie reaalsest elust mitte muffigi.

Stammer võiks siis meie reaalsest elust väikese ülevaate teha kui ta sellega nii hästi kursis on.

Siia sobiks meenutus Tanki Antsult:

https://www.delfi.ee/artikkel/95917841/erukindral-ants-laane
ots-arvab-et-lahiajal-venelased-ukrainale-kallale-ei-tungi-n
ad-said-aru-et-saaksid-nato-lt-kovasti-peksa

Ehk et ei tasu igasugu "ekspertide" ja paljuõppinute juttu puhta kullana võtta.

See kraav on jumala kama kaks. Meie ainus võimalus on, et Ukraina pakib Mordori kotti. Selleks on vaja pommitada ära naftatöötlemistehased, Jamali rist, alajaamad, veepuhastusjaamad jppms objektid, mille ründamisest on reaalset abi Mordori kokku pakkimisel. 100 kilo või isegi mill surnut vanti on jumala kama kaks, see ei aita sõda lõpetada, sest neid idioote on kümneid ja kümneid miljoneid, kes suure raha lootuses sõtta lähevad.

Tookord arvas enamus nii. Viimase hetkeni.
Aga miskipärast sidus Ants selle natoga. Ei tea, miks nii mõtles.
"See tähendab, et suurt sõda ei tule," märkis Laaneots Delfile. "Venelased said aru, et NATO-ga pole praegu mõtet rinnutsi kokku minna - saaksid kõvasti peksa neilt."

"Tookord arvas enamus nii. Viimase hetkeni."

Üks põhjus, miks ei tasu "enamuse arvamusega" alati kaasa minna. Mina ise ka ei arvanud, et suuremaks sõjaks läheb, ei väida, et olin ettenägelik ja õigesti ennustasin.

Aga siit tuleb õppida.

Peab leppima tõigaga, et diktaatori sisse ei näe keegi, isegi lähedased mitte. Antud hetkel aga igasuguste Iraanide ja muude tegelaste taustal pole tegu inimeste vaid loomadega ja loomad on ettearvamatud, treeni neid nii hästi kui tahad.
Ära alahinda lihtsa kraavi tähtsust. Selle ületuseks peab silla tegema, mis tähendab, et peab kokku koguma kaadri ühte punkti, kes seda ületama hakkab.

Kraavist kirjutasin ma kunagi ammu. Siis kui seda sertifitseeritud sääsevõrgust rahapesuaeda ehitati. Et nahh sellist aeda teha millest purjus prappor uazikuga läbi sõidab ja ei pane tähelegi. Kaevatagu piirile üks neljameetrine kraav, muld Eesti poole kaldasse ja see võtaks juba mõtlema. Siis kiljuti et metslinnukesed ja metsussikesed ei saa üle kraavi ja sood jooksevad Pihkva järve kuivaks ja kliima muutub. Ma ei viitsinud toona vaielda.

Sõja alustamine või kallaletung on siis mõttekas kui rahvas pole oma režiimiga rahul. 2022 tegi Putin ilmselt sellega valearvestuse et pidas Ukrainas endiselt olukorda 50-50 nagu oli 2014. Ukrainlaste meelsuse kallutamiseks oli kindlasti ka hulk raha välja käidud . See varastati traditsiooniliselt ära ja tehti Moskvasse ettekandeid et tulge aga, rahvas on lilledega vastas. Tegelikkus oli selline et Kiievi ja Harkovi alt oli kohe mõttekas tagasi tõmbuda . Donbass on veel enam- vähem. Krimm valis samuti peale riigipööret rahvahääletusel Venemaa. Legitiimselt või mitte , polegi oluline aga ilmselge tegemata töö Ukraina keskvalitsuse poolt. Ma käisin Krimmis viimati enne 2014 a ja täpselt sama provints nagu 1992. Pole siis ime et inimesed valivad Venemaa.

Eestis 1940 oli samuti nende toetus kes Pätsi diktatuuriga rahul polnud ja neid ei olnudki vähe. Kõik sellised polnud sugugi kohalikud venelased. Tänane Eesti on suures piires alates 2008 aastast teinud kõike et rahulolematute hulk kasvaks ehk toetanud Putini ambitsioone.
Kui sellest aru ei saada valgubki kogu riik lõpuks nagu sitt vee peal laiali.

Kärss, Teie jaoks on kõik trollid, ei tooda samasisulist teksti nagu Teie. Sellest hetkest kui käesoleva aasta aprilli lõpust saripostitamise lõpetasite, muutus õhk siin märksa puhtamaks.

Ehk siis tunnistasid just ülesse, et oled ikkagi pikaajaline jälgija-trollikene. Nunuh...
Ja ta ei ole selline.

no ma juhtumisi ise jah kirjutasin 25.04.2025, et Kärsa tapeet on tüütu ja peale seda on mees kõvasti vähem postitanud. positiivne ju?

Vaikimine on teravam mõõk kui lärmamine. Sa pole vääriline tema aega kulutama lihtsalt.

no vaata, mida Kärss enne 25.04.2025 postitas - minuga ei olnud sel midagi pistmist. Kärsalt oli see lihtsalt isiklik väljaelamine kõikidel teemadel läbi saripostitamise. Peale minu väga viisakat postitust see jama sai siin otsa.

See on sinu nägemus ja arvamus, ma ei viitsi isegi tagasi kerida, et seda ülesse leida, mis täpsemalt keegi kuskil ütles ja siis veel otsida sealt, kellel juriidilisemalt korrektne lause tuli.
Ma ütlesin konkreetselt ära, et sinu eelnev väide ei vasta tõele tema suunas ja nii on ja nii jääb. Ei saa teda veel isegi selles süüdistada, et vanaduse seniilsuses tekst muutuma oleks hakanud või tänud aastate kuhjudes oleks radikaliseeruma hakanud.
Selle kõrvalteema lõpetuseks ütlen, et temast otseselt meie riigi julgolek ei sõltu, kuivõrd kaudselt meist kõigist see sõltub, ole sa siis reffi või ekre kummardaja.

eks elavadki teisedki oma arvamust igas teemas välja ja see ongi selline "minaolentegija" sündroom. Vanasti olid sellised tegelased margifoorumites postituste kogujad ehk mida rohkem igas teemas sõna võtsid, seda "tegijam" justkui olid. Justkui....ehk puhas mölapidamatus vaba aja arvelt.

See on ikka väga "huvitav" teooria.

#eks elavadki teisedki oma arvamust igas teemas välja ja see ongi selline "minaolentegija" sündroom.#

Esiteks, suvainimeste arvamused ei maksa nagunii midagi (ainult valimistel, kui neid on piisavalt;) ja olen peamiselt tsiteerinud vaid spetsialistide üldistusi tasulistest artiklitest (copypaste lõigud) - see on äärmiselt oluline info kõigile, kes oma äritegevuses peavad oskama ennustada tehtud otsuste järgseid muutusi majanduse struktuuris. Praeguse majanduse "edulugu" peegeldab hästi, kes seda oskasid ja kes mitte. Kevadest saadik kasutan AI tööriistu, mis teevad need analüüsid minu eest täpsemalt, kui tasulistes artiklites üldistavad ökonomistid ja analüütikud seda jutu kujul on pakkunud. Pole näinud kevadest saadik ka põhjust tasulisi lugemisõigusi enam osta - ei näe enam nende spetsialistide artikleidki, mul pole siia midagi lisada.

Teiseks, kui oled netis lihtsalt mingi suva kasutajanimi, mitte päris inimene teiste kasutajate jaoks, siis mida Sa sellise "tegija" imagoga peale hakkaksid? Või miks üldse peaks keegi midagi sellist tegema? Margiklubide puhul isegi mõistaks, sest klubiõhtutel õlleklaasi taga on ikka päris inimesed koos, aga kusagil Delfis või auto24-s?

Stammer, mitu postitust nädalas (või äkki kuus?) oleks siis viisakas teha, et mitte "saripostitaja" olla?

Ei suuda mõista, kuidas saab kellegi kirjalik postitus, mida on imelihtne vahele jättes ignoreerida, häirida. Erinevalt õlleklaasi taga lärmajast, kes kogu ümbritseva täis pasundab.

Solvumiskultuuri tõhus ja laiapindne edendamine on üks oluline meie tulevikku õõnestav nähtus. On kenasti sellesügisestel valimistel näha - uusi tulijaid ei ole. Sest me eeldame ausaid ja moraalseid poliitikuid, ebaõnnestudes samades kategooriates ise inimesena pidevalt... Õnneks ei ole me selles supis mitte üksi, nagu välisuudistest loeme.

Kuidag risti läks siin nüüd, Stammer noomis saripostitamises süüdistajat siiski.

Ja ta tuleb taas - Kranaadi Majanduskonverents 2.0
https://www.piletitasku.ee/et/event/6819

Ei tea kes see "Investor Koomas" ka on?
Ega mitte meie oma mees Karbunkel?

Deus, kas ma ikka mõistsin valesti:
"...see ongi selline "minaolentegija" sündroom. Vanasti olid sellised tegelased margifoorumites postituste kogujad ehk mida rohkem igas teemas sõna võtsid, seda "tegijam" justkui olid. Justkui....ehk puhas mölapidamatus vaba aja arvelt."

Postitus ilmus peale seda, kui akf! Kärss oli jälle verbaalselt piki piilumist saanud sisukate lugemisväärsete postituste kirjutamise eest.


Kui mõistsingi valesti, siis annab stammer mulle sellest verbaalse lõuahaagiga märku;) Elu läheb edasi.

Ei anna kuidagi midagi muud välja lugeda, kui pahandamist "liiga palju postitajate" üle. "Mölapidamatus" on ikka päris selgelt halvakspanev keelekasutus.

Muudetud 13.09.25 08:15

Veits teemasse ka. Kuskilt jäi silma pealkiri, et sotsiaalmajade ehituse raha jaotati ametnike palgarahaks. Sellest "tulenevalt" tuli varsti järgmine artikkel "mupole peaks andma õigusi juurde, s.h. nuiad ja muu kola. No äge rsk. Ligi sõimab Laseris Grossi kui hariduseta amatööri. olles ise täielik tubulentne poliitbroliler kes suutis enne surma omale kioski ehitada, Mis siin riigis toimub?
Päris närvi hakkab ajama see idiootide maa. Ootame valimisi...

Kahjuks on kõik vanad erakonnad muutunud täpselt ühesugusteks. Uued tulijad, kel juhtubki värskeid mõtteid olema, lahustatakse osavalt selle karjeristide massi sees ära ja ei olegi enam kellelegi häält anda.
Kohalikel valimistel on natuke lihtsam (ei räägi Tellinnast) kuna saab inimesi valida, keda tead-tunned, aga parlamendivalimistel oleks tõsine probleem.

“Kuigi Euroopa Liidus kehtivad lepingud ütlevad, et maksud on rangelt iga liikmesriigi enda mure ja vastutus, siis praegu püüab Euroopa Komisjon veenda riike, et nood laseksid kehtestada viis uut üle-euroopalist maksu ning tõsta paari olemasolevat. Maksudeks komisjon neid nimetada ei taha, eelistades kasutada sõna omavahendid.”

Kui nüüd keegi hakkab siin kisama, et uued maksud, siis tuleb ise kohe vangimajja ennast registreerida valeinfo levitamise eest. Ei ole maksud, omavahendid kõigest. "Lugege mu huultelt" kahvatub selle kõrval, mis oligi juriidiliselt korrektselt öeldud, sest kehtis ainult tollel hetkel kehtiva valitsuse kohta.

Nüüd on siis täiesti selge, et inimeste eluolu, kes reaalselt raha teenivad nii endale, töötajatele ja ka riigile, tõmmatakse lähiaastatel liistule uute maksudega. Tuleb nii kinnisvara kui krt teab mis maks veel lisaks igapäevastele. Ükski valitsus ei pääse sellest. Eesti ei vea muidu välja nende tohutute 450 miljoniliste intressidega ja laenu põhiosa miljardiliste summadega ning miinuses eelarvega. Iga mõistusega analüütik mainib seda kuidagi hirmunult Ja kui avalik sektor end täpiks ei tõmba, on asi pees. Mul on kahju, mulle meeldib Eestis, kuid siin pole enam varsti tore olla.

Toome võrdlusena välja, et automaksust sooviti miski 200-250 milli koguda. Nüüd on vaja veel paar sotti juurde lisada- eks võib umbes ette kujutada, palju meie rahakotist vaja võtta.

Tuletagem meelde...

https://www.facebook.com/reel/1259114212566165

Arvan, et see lugu mis juhtus minu tuttavaga nädal tagasi ühes väikses Eesti linnas vajab kindlasti jagamist aga kas kirjutan selle loo õigesse teemasse otsustate Teie.
Nimelt peatas politsei minu tuttava auto ja väitis, et ta juhtis sõidukit telefon käes. Muidugi hakkas peatatud tuttav vastu vaidlema, sest tal ei olnud päris kindlasti telefoni käes. Aga politsei (temal on ju alati õigus) oli järjekindel ja lisas veel, et tema paarimees kes istub politsei autos võib ka tunnistada, et ta juhtis autot telefon paremas käes ehk siis kahe inimese väide ühe inimese vastu. Aga kahjuks see noor politseinik ei märganud, et sellel isikul ei olegi paremat kätt ja kui ta seda näitas, et kuidas saab olla mul telefon paremas käes kui seda pole, siis politseinik ütles vaid, et seekord siis sedasi.
Nüüd tekkib küsimus, kas noor politseinik oli ise aktiivne või on ülemuste poolt trahvide plaan peale pandud. Kas tõesti on riik nii raha hädas, et kotitakse nii palju kui võimalik.

Mõjusam oleks olnud lasta protokoll teha vaidlemise kohta, oleks kena vaadata kuda vingerdavad.

Jah, aga see on takkajärgi tarkus. Kui oled sellises olukorras, kus sulle määritakse pähe seda mida pole teinud, ei tule lihtsalt selle peale.

Selliselt suudavad käituda ainult peast mendid. Niisuguse ülekohtu vastu aitab üldjuhul pardakaamera, mis salvestab muuhulgas juhi tegevust. Samas ei saa nentimata jätta, et nutihoolikud on liikluses probleem.

Aga ilmselgelt on riigikassa täitmine läbi trahvide eesmärk omaette. Et sellest aru saada piisab, kui sõita mõnda suvalist trassi ja tihtipeale võib märgata põõsastes passimas eravärvides autot endal mobiilne trahvikaamera kõrval. Eks see kõige kergem koht kassa täitmiseks ole hetkel. Ja kuna legaalseid võimalusi rohkemaks pigistamiseks napib (tahe puudub) siis mõeldakse uusi jaburusi a'la 80 km/h.

Kas ilma parema käeta saab autot juhtida?

Seda kas Eestis ühe käega saab või võib autot juhtida ei oska öelda. Aga tean et Hollandis võib ka üldse ilma käteta inimene autot juhtida. Kusjuures mitte mingit erilist invaautot aga täiesti tavalist ümberehitatud autot.

Kas meile mitte ei lubatud, et lahtiühendamine hinda ei tõsta? Aga no vahet pole, järgmisel aastal hinnatõusud jätkuvad, sest kallineb elekter, kallinevad ka muud asjad.
Edasi helgesse tulevikku...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120409769/uus-aasta-uus-ar
ve-2026-aastal-lisandub-elektriarvele-kaks-uut-tasu
See tasu katab kulud, mis on vajalikud elektrisüsteemi tootmise ja tarbimise tasakaalu hoidmiseks. Elektrisüsteemi stabiilseks tööks peab võrgu sagedus püsima 50 hertsi juures, mis eeldab pidevalt valmisolekus olevaid tootmisvõimsusi ehk reserve.
Alates Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisest 2025. aasta veebruaris on Elering katnud nende reservide kulu ajutise lahendusena, kasutades selleks elektribörsil tekkivat ülekoormustulu. Alates 2026. aastast see olukord lõppeb ning kulude katmine pannakse tasakaalustamisvõimsuse tasuga elektritootjate ja -tarbijate õlgadele.
Selle tasuga rahastab Elering iga päev hangitavat võimsusreservi. Reservi eeldatav kogukulu on ligikaudu 60 miljonit eurot aastas, mis on ka maksimaalne summa, mida tarbijatelt ja tootjatelt kogutakse.
Kulu tarbijale: Keskmise tarbimise juures umbes 1,80 eurot kuus koos käibemaksuga.
Asukoht arvel: Tasu lisatakse elektrimüüja esitatavale arvele.
Kulude jaotus: Eleringi ettepaneku kohaselt katavad kuludest 60% tarbijad ja 40% tootjad. Tarbijate jaoks tähendab see tariifi 5,82 €/MWh ja tootjate jaoks 3,88 €/MWh.
Eleringi sõnul on pakutud jaotus (60/40) loodud hoidma nii tarbijate kui ka tootjate kulusid Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel. Enne kehtima hakkamist peab selle metoodika heaks kiitma konkurentsiamet.
Varustuskindluse tasu
Varustuskindluse tasu on mõeldud piisava hulga juhitavate elektrijaamade valmisoleku tagamiseks. Selle eesmärk on kindlustada, et Eestil oleks piisavalt tootmisvõimsust ka väga külmadel talvepäevadel, mil tuul ei puhu ja päike ei paista.
Seni on riigi strateegilise reservi tagamine lasunud suures osas riigi omandis oleval Eesti Energial, kes on hoidnud oma Narva põlevkivijaamade plokke töös omaniku ootusest lähtuvalt, mis on ettevõttele sageli majanduslikku kahjumit põhjustanud. Uue tasu kehtestamisega see olukord muutub, luues selge mehhanismi varuvõimsuste eest tasumiseks.
Et kõik oleks aus ja läbipaistev on Elering kuulutanud välja riigihanke, millega ostetakse turult 2026. aastaks minimaalselt 1036 MW ulatuses juhitavat tootmisvõimsust. Teenuse eeldatav aastane maksumus on ligikaudu 35 miljonit eurot, mis kogutaksegi kokku tarbijatelt kogutava varustuskindluse tasuga. Hanke peamine tingimus on, et teenusepakkuja peab suutma tagada tootmise vähemalt 240 järjestikust tundi ehk kümme päeva, kui selleks peaks tekkima vajadus.
Kuigi hange on tehnoloogianeutraalne ja kõigile turuosalistele avatud, on tõenäoline, et suurema osa mahust võidab Eesti Energia, kuna nende Narva jaamadel on ainsana piisavas mahus nõuetele vastavat juhitavat võimsust. Samas saab hankel olla ka mitu võitjat, kuna hangitav koguvõimsus (1036 MW) summeeritakse vajadusel kokku mitmest pakkumusest.
Kulu tarbijale: Hinnanguliselt veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.
Asukoht arvel: Tasu lisatakse võrguettevõtte arvele võrguteenuse osana.
Millal uued tasud arvel nähtavale ilmuvad?
Mõlemad uued tasud hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2026. See tähendab, et tasakaalustamisvõimsuse ja varustuskindluse tasud kajastuvad esimest korda veebruaris 2026 tarbijateni jõudvatel elektriarvetel.

Suures plaanis oleks tore olla venega samas elektriruumis. Tegelikult oleks parim olla samas börsiruumis. Kas keegi on selle peale üldse mõelnud? Venemaa on nii lai, et hommikused ja õhtused hinnapiigid lihtsalt lahustuksid ära, muidugi juhul kui ida-läänesuunalisi ülekandeliine jagub.
Euroopa on paaris-kolmes ajavööndis ja see teeb piigid aint veidi lamedamaks.
Paraku on naaber täpselt selline nagu on ja mina isiklikult selle mõne euro pärast ei ole nõus lokku lööma.

Muudetud 12.10.25 19:06

Vaata Marko, oled sa üldse kindel, et need rahad kuluvad selleks, mida meile räägitakse? Oskad sa selgitada, mida nende miljonitega, mis ainuüksi eesti tarbijatelt kokku röövitakse, edasi tehakse- kas kuskil on mingi ühekäelise bandiidi taoline aparaat, mis õgib söötmisava kaudu pabereurosid ja peale kangitõmmet on sagedused üle euroopa jälle tasakaalus, ei ühtki võnget siia sinna? Või mismoodi neid sagedusi ja muid asju rahamägede abil toimimas hoitakse? Meile räägitakse küll ilusat juttu, aga kas asjad ikka on nii nagu räägitakse? Sama seis on 15min hinnamuutustega- kuidas on võimalik, et üks elektritootja suudab iga 15min tagant uue hinna genereerida?

elektrivõrgu põhiprintsiipe tunnen üsna hästi, seega jutt reservist on loogiline ja kahtlusi ei tekita. Kuidas see asi detailideks lammutatuna tänapäeval välja näeb paraku ei oska öelda.
Mingi ühekäeline bandiit pole ilma reservita võimalik, see on täiesti kindel.

Vot täpselt- keegi ei tea, keegi ei selgita asja tööpõhimõtet, aga raha korjatakse ja kõik maksavad vastuvaidlematult. Kas ka poolakad, soomlased, taanlased, norrakad?
Ma ei tea, aga ehk keegi teab, millised read nende riikide arvetel on?
Kas euroopa on nii mannetu, et ainult suur veremaa suutis sagedused paigas hoida ja uskumatul kombel küsinud meie käest sentigi?
Meie ja lätlaste ja leedukate käest, sest kõik olid ju suure vere traadi otsas, aga nüüd euroopas olles järsku neid miljoneid vaja? Kas ei teki küsimusi, et miks elektriarve nii segaseks aetud?
Katlamaja suudab kortermajja sooja pumbata ja küsib raha vaid tarbitud soojuse eest, aga elektri puhul saame pidevalt mingeid lisaridu arvele juurde ja oleme sellega ülirahul, kedagi ei huvita selgitus ega nö kulupõhine aruanne, kus kõik elektritootmise- müümise kulud üksipulgi lahti seletatud.
Maksva tarbijana võiksime ju sellist läbipaistvust eeldada?

Meil on kompensaatoreid vaja. Kirjutasin sellest kõigest ELMO teemas tegelt.
Lühidalt öeldes juurde tootmine on problemaatiline, üle tootmise puhul paned juraka mootori tööle ja "lased maasse". Neid soetati meile vist 8 äkki.

Katlamajal on pohh, mis pööretega pump käib, peaasi et tuli koldes põleb. Elektriga on natuke keerulisem kahjuks, seal on lisaparameeter, väga oluline.
Milleks seda janti eraldi ridadena arvel kajastatakse pole ma mõistnud, see on tootmiskulu. Eraldi rea kallal saavad kaagid, kes ei jaga ööd ega mütsi, lihtlabaselt jälle iriseda.
Võta kätte ja tõesta ära, et sagedust pole vaja hoida või seda saab klahvivajutusega korrigeerida ja irise siis! Kas saad hakkama?

Ma ei vaidle sageduse hoidmise vastu, aga ma tahan teada, kes need miljonid ära kulutab mis meilt ja ilmselt ka teiste riikide tarbijatelt kokku kogutakse. Sa irised praegu minu kallal, aga kas sul endal on selgus, kuidas need asjad käivad? Oled tavaline pügatav lammas, kes noogutab kaasa kui lisarida arvele tekib? On meile lahti seletatud selle raha liikumine tarbija taskust kuni lõpp-punkti? Kas teistes riikides ka makstakse ja kui palju? Kedagi ei huvita taolistele küsimustele vastuste saamine, keegi ei küsi neid ja kõik ainult maksavad. Ja siis pannakse jälle uus rida ja jälle maksame. Keegi ei saa aru, mille eest, aga makstakse.
Kordan veel tarkadele seda küsimust- kuidas on võimalik toota elektrit nii, et iga 15min tagant hind muutub? Kuidas on võimalik müüa, selle raalin ise välja, aga minu arust algab iga müük tootmisest, seega kas meil on siiski tegu mingi hämara protsessiga, sest minu hinnangul pole võimalik iga 15min tagant toote omahinda muuta. .

Nimetu fd...., kogu seda arvet on vaja ennekõike vahendajate ülalhoidmiseks: pseudobörs, erinevad riigi hallatavad näivAS ja -OÜ-d. nagu isegi servapidi nihelesid, aga välja öelda ei tihanud. Elektri hõõrumine füüsikaliselt sellest ei muutu, mitu vahendajat vahepeal käed rasvaseks saavad sama pekitükki käest kätte nühkides. 15-minutise rehkendusega saab veel rohkem rehkendada ja see ju maksab - järelikult tuleb vahendustasusid tõsta. Majanduskasvu tuleb, mis mühiseb!

Loogiline ja vajalik on see kõrgesti haritud pankuritele. Füüsikaseadustest taipav inimene ei saa aru, miks on vaja sama elektrimolekuli mitme firma käest soetada...

Reaalsuses ikka sama kilo sitta on söödud, aga käivet saab näidata kaks milli:(

Meie elektrivõrgu õnnetus on selles, et vahelduvPINGEline kolmefaasiline elektrivõrk on kuratlikult õrn asi. Selles peavad olema tootmine ja tarbimine tasakaalus. Mida suurem on võrk, seda rohkem on tootmisüksusi ja seda paindlikumalt suudab see seedida üksikute suuremate tarbijate sisse- ja väljalülitumisi. Huvitavaks läheb siis, kui parasjagu toimuv tootmine hakkab tarbimisele alla jääma. Tarbija pool näeb see välja nii, et sagedus hakkab langema. Millest pole suurt lugu minusugusel kodutarbijal, aga on päris palju häda automatiseeritud tootmisprotsessiga ettevõtetel. Võrgu poolt vaadates on asi päris kole, sest särts, nagu vesigi, voolab ikka hõlpsamat rada pidi. Mis võib ülekandesüsteemid läbi kõrvetada.

Kuivõrd baltikum on üsna pisike elektrisüsteemi mõistes ja meil on väga väike osa tootmisest suure inertsiga püsivõimsust (tänaseks sisuliselt ainult Daugava hüdrojaam, millele assisteerib mõneks tunniks Kruonise pumpjaam) juhuelektri tasakaalustamiseks, siis jah - veremaa suurte jõgede hüdrojaamade kaskaad meie sageduse paika pressis. Sellest võrgust eemalesaamine oli oluline ja vajalik hüpe, kuivõrd meie väljalülitamine ettehoiatuseta oli täiesti tehtav (pisike demo sellest oli just Soome kaablitega) ja meie võrgule oleks see olnud hukatuslik. Paraku tähendab see piisava hulga sageduskompensaatorite (mis on olemuslikul üks jurakas hooratas, mida kerib elektrimootor ülejääva tootmisliia äratarvitamiseks ja mille teises otsas on genereeriv agregaat puudujäägi tagasiandmiseks LÜHIKESE AJA vältel) olemasolu, et sagedust normi piires hoida. Ning seetõttu on vajalikud ka juhuelektrit tasakaalustavate kiiresti lülituvate genereerivate võimsuste olemasolu. Mida väiksemad need on, seda kallim see tuleb:(

Millest tasub aru saada: sagedus on vaid indikaator. Reaalses vahelduvPINGElises elektrivõrgus hakkab toimuma päris koledaid asju ülekandeliinides ja alajaamades, kui erinevate tootjate "liinilükatav särts" pole enam täpselt sünkroonis ja siinused mitte enam ei kattu, vaid hakkavad üksteist summutama või võimendama. Tekivad ülepinged ja sealt pole enam pikk maa mina hetkeni, kui targem annab järele ja miski oluline komponent ahelast lahkub värvika püronäitemängu saatel olematusesse.

LHV foorumis on üks ilmekas ja tõelähedane unenägu kirja pandud elektribörsi toimimise loogikast:
https://forum.fp.lhv.ee/t/paevakaja/24205/26892

Tuumajaama on vaja!

Muudetud 13.10.25 08:16

Justnimelt, protsessid on väga segaseks aetud, hämarus valitseb igas nurgas ja kellegi silm enam ei seleta, mis seal hämaras toimub või kes seal seda koort riisub ja rasvaseid näppe lutsutab. Kes hakkab küsimusi esitama, trambitakse surnuks või aetakse vastu ümmargust mittemidagiütlevat juttu ja püütakse käskivas kõneviisis selgeks teha, et nii peab olema. Ma saan aru küll, et minu jauramisel siin pole mõtet, see ei muuda midagi, maksma pean ikka, aga saab vähemalt portsu auru välja lasta. Kopp on ees sellest, et igakuised eluks vajalikud väljaminekud pidevalt suurenevad, aga pole erilist selgust, et kuhu mu raha siis tegelikult läheb.

Eesti elektrivõrgu süsteemihaldur on välja arvutanud, et kõige odavama elektri tagab Eesti endale kohaliku tootmisega: päike + tuul + gaasielektrijaamad/salvestuslahendused. Kõik need sagedusreservide tagamise hanked ja nendega seotud kulud lähtuvad sellest, et lõpptarbijale peab hinnavõit olema suurem kui on nende reservide loomise ja valdavalt valmisolekus seismise tagamise hind. Kogu lugu. Läbipaistvuse huvides pannakse see kõik elektriarvele eraldi ridadena. Samamoodi nagu on taastuvenergia tasu olnud arvel aastaid. Alati kui keegi hakkab rääkima, kuidas kogu see taastuvenergeetika põhineb ainult rämesuurtel toetustel, siis on hea suunata inimene enda elektriarvet vaatama, kust ta saab ise arvestada, kui suure osa arvest see toetus moodustab. Mõni saab ka aru, miks seda toetust vaja on. Elektrihind on Eestis suhteliselt kõrge, kuna tootmisvõimsust on veel vähe. iga edasi lükkunud tuulepargi ehitus survestab elektrihinda. Põlevkivielekter konkurentsivõimeline ei ole, tuumajaama ehitus ja tootma hakkamine on 10+ aastane protsess, mis ai aita meid kuidagi lähiajal odavama elektrihinnani.

Hea jutt seal lhv foorumis.
Mul tuli selle 15min elektrihinnaga selline võrdlus nagu näosaates toimub- lifti läheb laulja x ja liftist väljub laulja y ehk siis elektrijaamas peale genekat on must kast, kuhu juhtmed sisse lähevad ning hind on x ja kastist väljuvad juhtmed hinnaga y. Mis seal kastis 15 minutiga toimub, ei tea keegi.
Asi oleks selge siis, kui katla ees istub katlakütja, kes iga 15min tagant viskab alla erineva koguse halge või sütt või keerab gaasikraani koomale ja siis jälle lahti.

Keegi pandud asja selgitama.
https://majandus.postimees.ee/8340061/uut-moodi-15-minuti-ar
vestid-karbivad-tootjate-ja-tarbijate-kulusid

Eleringi juhatuse liige Erki Sapp on öelnud, et niiviisi saab kulusid kokku hoida. Eleringi ülesandeks on elektrivõrgu töö tasakaalustamine ja lühemad kauplemisperioodid lubavad tootmist ning tarbimist täpsemalt prognoosida.
Tõepoolest, kui hommikul kohvi teha või õhtul särki triikida, siis selleks ei kulu ju terve tund, vaid mõned minutid. Aga kui piltlikustada, siis varem pidi elektrivõrk arvestama koduste triikmasinatega terveks tunniks, nüüd aga 15 minutiks.
Nii lihtne see samas ka pole, nagu enamasti elektrimajandusega, sest Euroopa Liidu direktiiv sunnib ettevõtjaid paigaldama veerandtunni täpsusega arvestid 2031. aasta alguseks kõikidele tarbijatele. Kliimaministeeriumi suvine otsus aga andis aega juurde võrgufirmale, lükates tähtaja edasi.
Elektrilevi mõõtevarade üksuse juht Marko Talvistu sõnul kulub kõikide arvestite uuendamiseks umbes 100 miljonit eurot ning ettevõttel on plaanis sellega lõpule jõuda millalgi 2030ndail aastail.
«Taastuvenergia tootmist on palju ning 15 minuti täpsusega on parem planeerida võrgu bilanssi ehk tasakaalu,» märkis Talvistu.
Tõepoolest, kui põlevkivielektrijaam läks tööle, siis tootis ühtlase voona voolu, päikese- ja tuulepargid aga sõltuvad ilmast. Pilvekene läheb suvepäeval päikese ette ning tootmine kukub kolinal hetkega.
«Tarbijale tähendab see täpsemat mõõtmist, kui varem summeeriti iga tunni tagant kilovatid, siis nüüd iga 15 minuti järel,» selgitas Talvistu. «Tarbimine muutub iga sekundiga, tarbimist mõõdetakse 15 minuti kaupa, mis parasjagu kodus töötab: laelambid, televiisor või praeahi. Summaarne tarbitud kogus on ühe mõõtmisintervalliga kokku liidetud.»

Kogu selle jura peale on mul ainult üks küsimus- kuidas on võimalik börsile järgmise päeva hinda andes teada, millal läheb pilv päikese ette või tuule kiirus muutub?
Seda, kes nende arvestite vahetuse 100 milli kinni maksab, pole mõtet küsidagi.

to fdghfgh
Tuule kiiruse muutust või pilve päikese ette minemist järgmiseks päevaks täpselt ette prognoosida ei olegi võimalik. See on tootja ja bilansihalduri äririsk, kes pakub turule 15 min kaupa kui palju ta turule pakub ja mis hinnaga. Kui ta saab turule pakkumisega ja näiteks bilansihalduri portfellis olev päikesepark ei tooda mingil hetkel niipalju kui pakkumises oli ja bilansihaldur ei suuda ka enda portfellis tarbimist vähendada, siis läheb bilanss tasakaalust välja ja käiku lähevadki need sagedusreservid (salvestus/ gaasijaam) ja süsteemihaldur esitab selle teenuse eest bilansihaldurile arve.