Tutvusta meile ka oma laiapõhjalisi teadmisi! Seekord on siis õppetund metallurgiast tulekul :)

jään ka huviga ootama. See, et teras 235 ja 355 on sõja tõttu jäädavalt ära rikutud on kõigile teada. Aga alumiinium ja roostevaba, mis nendega teistmoodi on, et elektriautode tootmist segab?

Minu laiemad teadmised metallurgiast ja rohepöördest päädivad sellega, et ükskõik kas ajad oma asju fossiilkütustel sõitva autoga, või ajad oma asju elektriautoga, mõlemil on oma negatiivsed küljed. Kuna teema on mulle südamelähedane, siis vahetasin töökoha piisavalt kodu lähedale, et sain isiklikust autost üldse loobuda. Linnades on see suuremale osale kodanikest tegelikult täiesti jõukohane. Kuna töötan nüüd kiiresti kasvavas rohetehnoloogia ettevõtttes, siis näen, rohetehnoloogia saab pakkuda inimestele ka tööd ning tulu omanikele. Kõrged energiahinnad on ainult vesi rohetehnoloogia veskile, sest see aitab säästa kulusid.Selle peamistel vastastel puudub varasem kogemus ja nad on võimetud minema kaasa muutustega ühiskonnas mis tahes olukorras. Kahjuks jäävad sellised inimeses enamasti muutustele alla. Seda on meile näidanud ajalugu.

Ise nagu ei märka kui s t ks on alu detailid tehnikal läinud.

Keegi peab selle lehma siiski kasvatama, tema piima müüma ja liha toiduks tegema, et sellised rohemehed saaks rinnaga rusikale taguda, et kõik on äge ja hea ja maailmale tervislik.

Kuna töötan nüüd kiiresti kasvavas rohetehnoloogia ettevõtttes, siis näen, rohetehnoloogia saab pakkuda inimestele ka tööd ning tulu omanikele. Sellega ütlesid kõik, tulid lihtsalt tehnikarahvale rohelist propagandat tegema.

Mati ja Deus. Nii minul, kui teil on õigus oma arvamusele. Teie palun ärge soojustage oma kodu, ärge lisage päikesepaneele, ärge toetage uute tuulikute rajamist, sõidke edasi võimalikult suure ja januse autoga, töötage ettevõttes, kes ei ole võimeline pangast soodsama intressiga rahastust saada, kuna ei suuda seda piisavalt roheliselt teha ja ei leia enam piisavalt kliente, kes tahaksid maksimaalselt loodust hävitaval moel toodetud toodet. See on teie valik ja soovin teile jaksu, sest mida aega edasi, seda rohkem teil seda jaksu sellise elustiili viljelemiseks vaja on!

Soojustatakse ikka vastavalt vajadusele.
Päiksepaneel toidab aiapäkapikke, soojaks on muid ja tõhusamad vahendid.
Suurema litraažiga autot on mul raskem leida tänapäeval kahjuks.
Ettevõttel pole pangalaene, liiga hãsti vist elame.
Labor, mida ma korra nädalas kasutan sihtotstarbeliselt, on ca 20kWh tarbega viimased 12 aastat olnud 24/7.
Minu kliendiks oled kaarega sinagi, ära isegi unista minu haardest pääsemisest :)

Muudetud 04.03.23 20:43

aga selgita siis rahvale, kuidas nende äratöötanud paneelide ja tuulikulabade ümbertöötlemisega lood on. paarkümmend aastat üles pandud asjad hakkavad juba utiili jõudma, kuhjad kerkivad. isegi mõned meie virtsu tuulikud juba hingusele minemas. jäätmevaba roheline maailm?

Alustaks ikka algusest, millest seda ökomöko kulda tehakse?
Ja lause:" annab tööd paljudele....." Seda nimetatakse tööstuseks- see ei ole roheline! See on ressursi raiskamine ja reostus!!!
Rohepööre- reostuse/-tamise nihkumine kuhugile, kus ta poliitikuid ei häiri!

Mati ja Deus. Nagu ma ütlesin, soovin teile jaksu ja mul on hea meel, et teil endiselt hästi läheb, olukorras, kus terve internet on täis kiunatusi, kuidas (siiani veel) fossiilne energia on jube kalliks läinud. Panen siia ühe lingi jõukate investorite vaatest rohetehnolooiale ja roheenergiale. Väidan endiselt, et rohetehnoloogia pakub kaitset inflatsiooni eest nii sellesse investeerivatele investoritele, kui ka seda kasutavatele ettevõtjatele ja tarbjatele. Seda eriti olukorras, kus fossiilne energia on teinud läbi peadpööritava tõusu. Palju jaksu teile!
http://www.rahaasjad.ee/2022/08/10/eesti-rohetehnoloogia-on-
inflatsioonikaitse-ja-jargmiste-kumnendite-suurim-edulugu/

Kas sa ise ka oma jama usud. Aina enam saan kinnitust arvamusele et rohelistel pole kõik kodus, sama ka taimetoitlaste ja igasugu rastidega, ja seda arvamust ei saa keegi muuta.

...tänasel päeval on selline, et kui kulutada x summa soojustusele või sama summa päikesepaneelide paigaldusele, siis esimesel juhul aasta lõikes küttekulud vähenevad y summa võrra kuid teisel juhul võib hakata aasta lõikes z summa jagu ülegi jääma ehk sisse tulema..

,,,kasulikum on ju sel juhul paneelindamine, mitte soojustamine.
Aga arvutada oskav inimene saab aru, et see on nii energia tänase hinna tõttu.
Ehk siis kasulik on rohevärgiga täna tegeleda ja mittekasulikuks muutumise oht peitub energiahindade languses , mis aga inimkonnale justnagu helesinine ja täitumatu unistus... Nii, et ...?

asi väga lihtne- seinad tulebki teha päikesepaneelidest ja saame kaks ühes- kuna töötav paneel soojeneb, siis saame sooja seina ning lisaks ka elektri. suvel saab seda sooja seina ära kasutada näiteks sooja tarbevee tegemiseks, ka eluruumide jahutamiseks, talvel kütmiseks, kuigi talvine kasutegur on väga väike. sügisel ja varakevadel on aga efekti piisavalt. lõunapoolsemates regioonides, kus talv ei tapa, ona sjal rohkem jumet.

Ja sujuvalt ignoreeriti siin selle mehe küsimust, et mida jäätmetega teeme ning hakati seletama ikka sellest, et endal on ilgelt kasulik ja saad rikkaks üle aasta. Tüüpiline rohemehike, vehime kohe europakiga, et näe, saad olla loodusele kasulik ja jõukas ka aga ignoreerime tagajärgi. See viimane tegevus on maailma toonud hetkeseisu, saate aru?!

Tüüpiline roheline, ainult kisamas. Mingu metsa istutama.

Deus, palun arvesta need jäätmed siis välja, pane võrdlusesse. Põlevkivist elektri tootimise kohta ma panin siia mõned numbrid, et kui palju tekib ca ühe eramaja päikesepaneelide toorimismahu juures põlevkivielektrist jäätmeid ja mitu kuupmeetrit paneele tekib. vahe oli metsik, isegi tavalise mittetaaskasutatava olmeprügi kaaluga võrreldes, mis keskmine inimene toodab.

Selle võrdluse pinnalt oli sul probleem, et paneelide tootmise jäätmeid ei ole arvestatud. Ole hea lükka need numbrid siis kokku, mis ressurss kulub päikesepaneelide tootmiseks ja põlevkivi kavendamiseks ja mis pärast maha jääb nii maakide kui põlevkivi kaevandamisaladest. Sama ka siis elektrituulikute kohta ja näiteks tuumaenergeetia kohta.

nendest kasutusaja läbinud päikesepaneelide või mahavõetavate tuulikute labade prügipilte ei ole mõtet postitada või selle üle irvitada, kui seda asja konteksti ei pane. taaskasutuskõlbmatud jäätmed on juhul probleem. tuuliku labade kohta ütles Elon Musk, et need saaks teha lihtsalt roostevabast ja probleem lahendatud - 40 aastat teevad kaasaegsete tuulikute otsas tööd ja on 100% taaskasutatavad. kus mujal mõni metall nii kaua ilma ümber sulatamata tööd teeks? tõenäoliselt on ka päiksepaneelide osas võimalus neid muuta selliselt, et neid on võimalik taaskasutada lihtsamalt.

Pakun, et ka see ruufit solar päikesepaneele sisaldav kautusekate on äkki juba keskkonnasõbralikum ja lihtsamini taaskasutatav.

https://www.ruukki.com/est/katusetooted/tooted-ja-teenused/p
aikesekatuse-lahendused/teraskatusele-integreeritud-paikesep
aneelid

..fossiilkütuste kõrvalkulu hulka tuleb arvestada viimase aja suurematest summadest nii praeguse Ukrsaina sõja kui ka moslemite poolt usuvendade kohustusliku toetamise kaudu ümberjagatud autostunud ühiskondade igapäevaselt makstavatest bensiinirahadest finantseeritud konfliktid...
Nii putja kui ka isis sõddivad tanklatest laekuva raha abil...

Päikesepaneelide utiliseerimine:

Taaskasutus: Päikesepaneelide taaskasutamine on parim viis nende utiliseerimiseks. Päikesepaneelid koosnevad paljudest materjalidest, sealhulgas klaasist, alumiiniumist ja räniplaatidest, mis saab ümbertöödelda.

Ringlussevõtt: Paljud päikesepaneelid sisaldavad väärismetalle nagu räni ja gallium, mida saab ringlusse võtta. See nõuab spetsialiseeritud seadmeid ja protsesse, kuid see on tõhus viis materjalide taaskasutamiseks.

Eemaldamine ja käitlemine: Kui päikesepaneelid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need korralikult eemaldada ja käidelda vastavalt kohalikele jäätmekäitlusreeglitele. Päikesepaneelid võivad sisaldada ohtlikke kemikaale, näiteks kaadmiumi, mistõttu on oluline, et need utiliseeritakse ohutult.

Tuulegeneraatorite labade utiliseerimine:

Taaskasutus: Tuulegeneraatorite labade taaskasutamine on keeruline, kuid võimalik. Üks võimalus on labade materjalide eraldamine ja nende taaskasutamine eraldi. Näiteks võib klaasi ümbertöödelda, et luua uusi klaastooteid.

Ringlussevõtt: Nagu päikesepaneelide puhul, sisaldavad tuulegeneraatorite labad ka väärismetalle ja muid materjale, mis saab ringlusse võtta. Selleks on vaja spetsialiseeritud seadmeid ja protsesse.

Eemaldamine ja käitlemine: Kui tuulegeneraatori labad ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need korralikult eemaldada ja käidelda vastavalt kohalikele jäätmekäitlusreeglitele. Tuulegeneraatorite labad võivad sisaldada klaaskiudu ja muid materjale, mis võivad olla ohtlikud, seega on oluline, et neid käideldakse ohutult.
https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikesepaneelide-eluiga-on-
labi/
https://digi.geenius.ee/blogi/teadus-ja-tulevik/teadlased-av
astasid-imevaigu-mis-voib-vanad-tuulikulabad-su-kommikaussi-
tuua/
Ja ikkagi, see kõik on kökimöki põlevkivijäätmetega võrreldes ja selle co2 tekkega, mis põlevkivi kasutades tekib.

Vaadake, tuumajäätmete kogus on ka marginaalne võrreldes põlevkiviga aga seda miskipärast ei taheta sisse arvestada, miski partei võttis eesmärgiks kõige pealt lõhkepeadest lahti saada ja siis võtsid ühe raksuga juba jaamad.

Mis puutub paneelide ja labade töötlusesse - lugege see teema nüüd algusest peale läbi, see juba on kõik siin kirjas!
M40 räägib unistustest, aga reaalsus on meil prügi näol JUBA KOHAL.

Muudetud 05.03.23 13:42

Deus, toome siis võrdluseks ikka põlevkivijäätmed ka, eks ole!
2020. aastal moodustasid põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tekkinud jäätmed kokku enamiku ehk 67 protsenti kõigist tekkinud jäätmetest – 11,3 miljonit tonni. Kui võtta aluseks see sama artikkel, teeb see 11,189 tonni!!! põlevkivijäätmeid iga Eesti elaniku kohta aastas. Andku Deus ja teised aatemehed mulle andeks, aga kardan, et pelgalt tuulikute ja eriti päikesepaneelide rajamisega on raske seda mahtu ületada. Pigem ikka aitavad need tunduvalt (põlevkivi)jäätmeid vähendada.
https://majandus.postimees.ee/7409549/enamik-eesti-jaatmetes
t-tekib-polevkivist

Ma ei eita ju probleemi olemasolu, ma üritan selgitada sulle, et me tekitame eos juba lisaprobleeme juurde ja vana jätkab ka samas vaimus veel reostamist. Kui nüüd saaks vana uue võrra vähemaks või uus enam probleem eie tekitaks, siis ei kögiseks üldse. Praegu peame ära matma tuha JA labad JA paneelid selle asemel, et AINULT tuhka matta. Saad vahest aru?

Deus pane mingid konkreetsed näited, mitte ära aja sellist juttu, et ülisaastav olemasolev energeetika on justkui ok ja nii kui mingi taastuvenergeetika lahendus toodab jäätmeid, siis see ei ole ok.

Mina arvutasin välja, et 73 m2 päiksepaneele eramaja katusel toodavad 25 aasta jooksul Eestis (elueaks lubatakse rohkem) sellise hulga elektrit, mille saamiseks põlevkivi põletamisel tuleb kaevandada 380t põlevkivi, jäätmetena tekib 190t tuhka ja ca sama palju CO2 läheb õhku. Kui paneelid kasutusea lõpus katuselt kokku korjata ja panna garaaži nurka, siis moodustavad need 73 m2 paneele 1,5 m3 ruumala ja kaaluvad ca 570 kg. vahe on kaaluliselt põlevkivituhaga 330 kordne, ruumalalt on vahe suurem. Tuulikulabade jääke jääks kaaluliselt ja ruumiliselt veel vähem põlevkivituhaga võrreldes.

Loe teema läbi, lingitud kõik juba kokku siia.

ma ei viitsi siin läbi kammida kõike, aga mõtet on rääkida ainult siis kui on kõrvuti erinevate tehnoloogiate co2 jalajälg toodetud energia kohta vms.

see, et taastuvenergeetikas jäätmeid tekib on õige ja seda keegi ei eitagi - sellest on kirjutatud igal pool, et kui palju päiksepaneele ja kui palju tuulikuid eluea lõppu jõuab näiteks USA-s jne. aga see ei ole kontekst võrreldes mittetaastuvatest allikatest energia tootmisel.

Päisepaneelide tootmise saaste jne kohta on igasugu arvestusi ja võrreldes söe ja gaasi elektrijaamadega on co2 jalajälg 13-18 korda päikesepaneeli kasuks - ja siin on arvestatud Hiina suurt söe põhist energiat ja suurt saastamist paneelide tootmisel. Tuuleenergeetikas on vahed palju palju suuremad CO2 jalajäljes taastuvenergia kasuks. USA näitel a'la 2 MW maismaa tuuliku CO2 jalajälg on 5g kwh kohta (kogu elutsükli kõik kulud kokku), samal ajal gaasienergial elektritootmisel USA näitel 100 korda suurem saastamine kwh kohta, kivisöel kõvasti rohkem. Kui tuulepark on meres, siis on tuuliku co2 jalajälg ca 2 x suurem kwh toodetud elektri kohta, kui maismaa tuulikul.

Kokkuvõttes ruumi co2 jalajälje põhiselt ka erinevate salvestusvõimaluste lisamiseks taastuvenergeetikas on küll ja küll.

Mitu puud istutanud viimastel aastatel CO sidumiseks?

Loen siin teie huvitavat arutelu ja arvan ka, et loodust peaks ikka hoidma ja säästlikult majandama. Kuid mõned asjad, millest ei saa aru. Miks tuulikute all olevale maale, ei ole pandud päikesepaneele ja miks ei võiks rohkem toetada neid, kes paneks paneele katustele või muudele ehitistele. Nagunii on need kohad juba looduselt ära võetud. Imelik on vaadata, kuidas korralik põllumaa on paneelidega kaetud.
Ja pakenditest ka küsimus, räägitakse, et pakendage vähem. Kuid miks lastakse tootjatel toota selliseid pakendeid, mis koosnevad väga mitmest materjalist? Ja siis jäätmekäitleja kurdab, et keeruline ja kallis on neid pakendeid ümbertöödelda. Selles küsimuses saaks ju riigid ruttu teha vastavad otsused. Jääb mulje,et tegelikult pole tahtmist.
Vabandust, et vahele segasin :)

Ah, pole vaja vabandada. Täiesti ok teemaarendus. Siin hullematki nähtud.
Ma omaltpoolt paneks juurde, et näit 500g kohvipakist on saanud 450g pakk. Saan aru jah, et tooraine hinne on tõusnud ja, et selle 50g tinistamisega lollitatakse tarbijat. A roheline mõtlemine ja tegutsemine? Ja kui näed kaubanduses, kuidas iga küpsis on eraldi pakendisse pandud... ja siis nende eraldi pakendatud küpsiste transaks on need omakorda pandud pakendisse, mis on suurte kottidena pakendadud alusele... Uh, pakend on pakendatud pakendisse, milles on kasutatud pakendit.... Kuram, hakkab sassi minema, et mis on millesse pakendatud ja mis on üldse pakendatud... Krdi pakendid...

https://themeaningofwater.com/2020/10/03/henry-fords-hemp-ca
rs/

Henry Fordi kanepiauto. Kütuseks piiritus, kere ja kest kanepist.

Muudetud 07.03.23 15:53

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/tuulivoimapuistot-ovat-ti
kittava-aikapommi/a2335c07-69f5-4e12-b768-0e6dbce88d8d?ref=i
ltalehti:bd31&utm_source=iltalehti.fi&utm_medium=alm
ainternal&utm_campaign=kiintea_kauppalehti_ohjausboksi&a
mp;utm_content=ohjausboksi

Siiani mainitud labade probleem pole ainukene tegelikult. Kui nüüd võtta, et terase jäänukid saab veel ümber sulatada, mida paganat sa teed järgi jäänud vundamendi betoonikildudega? Kasutad libedate teede peal purustatud kujuna ja edasi?

kui taastuvenergeetika ei ole viimase detailini 100% roheline ja taaskasutatav, siis tuleb seda lõpuni tümitada.

Alustuseks peksa tuulikud ja päikesepaneeld sodiks. Ka see netis ajuvabaduse pidev tootmine on saaste.

Selle viimase jutuga andsid sa kinnituse et siin peaks sekkuma juba meditsiin.

rallijaanil on tundmatu alias :)
palju õnne kõigile regamatutele, kes üritavad asjalikud olla! teie renomee, olgu või olematu, negatiivne, kaaperdatakse nipsust ja seleta siis, et see pole minu kirjatükk
paras!
ei pikk ega lühike, just paras

Muudetud 15.04.23 00:16

Ei tea miks tuule/päikese jaamade lammutus ja maa taastus peaks erinema ühegi teise allika omast? Kui on seaduses kirjas, kuidas tuuma/fossiil allikaga jaama lammutamine ja looduse taastamine peab olema tagatud, siis peab see nii ka olema tuule/päikese/hürdo vms puhul. Ja kui seda juba seaduses ei ole, siis on demagoogia keskenduda vaid roheallikatele vaid peaks keskenduma laiemalt kõigi elektrijaamade lammutamise ja looduskeskkonna taastamise reguleerimisele. Eriti on see teemaks vananevate fossiilsete ja tuumajaamade puhul arvestades, et viimase Lazard LCoE uuringu järgi (https://www.lazard.com/research-insights/2023-levelized-cos
t-of-energyplus/) on päike ja tuul, ka koos energiasalvestusega jms kogukulult odavamaimad elektriallikad. Ehk majanduslikust vaatest need jaamad, mis esimestena lammutamist või uueks ülesandeks ümber ehitamist vajad on just fossiilsed ja tuuma jaamad.

Tuumajaam on natukene kauemkestvam kui ükski tuulik, sealtbtuleb ka kerge vahe sisse. Tuumajäätmete üle vingumisest ma ei saa aga aru...

Tuulikul saab vahetada labasid ja vajadusel muid kuludetaile ka väga edukalt ehk siis see tuuliku vundament ja keskkond on soovi korral pikemaltki kasutatav kui tuumajaam. Antud juhul ju viidati just nendele osadele.
Parafraseerides Deusi: "Tuulikujäätmete üle vingumisest ma ei saa aga aru..."

Langesid lõksu...
Kui palju ruumi võtab ühe tuuliku jagu labade komplekt ja sama aja jooksul kogutud tuumajäätmed? Kui mälu ei peta, siis on see olema jämedalt 22 tonni aastas.

Elon Musk nimetas kuskil intervjuus seda tuulikulaba taaskasutuse probleemi täiesti teisejärguliseks, kuna need labad võib teha lihtsamini taaskasutatavast materjalist, roostevabast näiteks.

Kaasaegsete tuulikute eluiga on juba 40 aastat. Kuna tuulikute osas on areng olnud kiire, siis siiani on pigem neid välja vahetatud seetõttu, et panna püsti võimsam tuulik.

Soome Olkiluoto viimase reaktori elueaks on öeldud 60 aastat. ehitama hakati seda reaktorit 18 aastat tagasi, valmis pidi see saama algselt 2009. aastal.

Eksid. Materjalid siinsamas teemas olemas su 40 aasta eksimuse kohta ja miks just labasid on vaja vahetada ja miks neid ei tehta roostevabast ja natukene pead ennast roostevabaduse koha pealt ka harima. Roostevaba tähendab tegelikkuses korrosioonile vasupidavam. Roostevaba nuga roostetab väga hästi.

Ma rääkisin kaasaegsetest tuulikutest. Püsti pannakse hetkel muidugi rohkem veel neid, mille eluiga on kuni 25 aasrmtat. roostevaba reeling paadil kestab 40 aastat ilma hoolduse ja roosteta, siis kestab ka tuulikulabades.

Paatidel on selleks ohverdusmetall, et raud ja teras ei roostetaks ja palun ära vaidle siinkohal. Iga natukenegi metallidest jagav inimene teab, et roostevabadust pole, on ainult erinev roostele vastupidavusaste.

Muudetud 16.04.23 20:47

Oi kui äge, lausa lõksu, ohh mis nüüd küll saab......

Räägi mulle parem kas sa võtad need tuumajäätmed endale kaissu? Räägi kui palju ruumi võtavad need tuumajäätmed reaalselt ära koos turvalise ladustamise ja vajalike eraldustsoonidega jne. Räägi kaua need tuumajäätmed lagunevad ja ohutuks muutuvad?

Kui sind aga ikka väga huvitab labade taaskasutus, siis ka siit läbi käinud aga mälu värskenduseks toon uuesti välja, et uuemad tuulikud on kergemini taastöödeldavatest materjalidest juba. Ning on tehnilised lahendused olemad ja täienevad ka olemasolevate labade ümbertöötlemiseks.
Lisalugemist: https://www.siemensgamesa.com/newsroom/2021/09/launch-world-
first-recyclable-wind-turbine-blade
https://www.up-to-us.veolia.com/en/recycling/recycling-used-
wind-turbine-blades
https://eu.usatoday.com/story/news/factcheck/2021/11/30/fact
-check-recycling-can-keep-wind-turbine-blades-out-landfills/
8647981002/
https://www.energymonitor.ai/tech/renewables/vestas-hails-br
eakthrough-for-recycling-wind-turbine-blades/

Katsu sa nüüd siis välja tuua kuidas tuumajäätmeid ohutuks töödeltakse või taaskasutatakse. (Tean, et teoreetiliselt on teatud reaktori tüübid kus saab osasid jäätmeid kütusena kasutada aga praktikas selliseid ju ei ole?)

Roostevaba roostekindlus ei oleks tuulikulabades probleem. Ja mina ei ole ka väitnud, et roostevaba tähendab 100% roostekindlust.

Kogu see vaidlus on mõttetu, kuna Deusil mängib kõikides teemades taustal plaat, et misiganes keskkonda säästvad lahendused, inimeste käitumise muutus või üldise elukorralduse muutus ei ole võimalik. ja siis urgitsetakse iga pisidetaili juures, et see ei ole ikka roheline. täpselt nagu siin tõuksi teemas hakkas keegi autoga liikleja tõsimeeli seletama, et see tõuks ei ole ka ikka roheline, et seal on akud ja kõike ei saa taaskasutada jne.

Terve Tallinn-Moskva maantee jagu ülejääki pole pisiasi basseinitäie materjali kõrval, mille varjestuseks piisab meetrisest betoonikihist, kui põhikooli füüsika tundi meelde tuletada. Hunnik agasid jne asju tuli teite poolt, ilmselgelt varasem tekst lugemata, niisama targutamise isu. Labade taaskasutamise kohta olen isiklikult siia lingi toonud ja suisa öelnud, MILLAL need kasutusele võetakse. Lihtsalt masendav...

Muudetud 16.04.23 22:53

Tuumajaama kütusejääkide mure on ületähtsustatud, tavaline rohehullus. Kaljusse puuritakse auk, piisavalt sügav, jäätmed sisse ja betoon järgi. Tegelikult väga lihtne ja loogiline lahendus.
Loomulikult peab kuskil kirjas olema et SINNA me matsime SEDA! Muidu võib juhtuda nagi Viimsis, napilt oleks hakatud läbi maa-aluste kütusehoidlate puurkaevu tegema.

PS kui labajääki on tegelikult ka Talinast Moskvani, siis selle võibki pudiks lasta ja venkudele annetada, seal on siiani rajoonikeskusi ja suurlinnasid, kuhu pääseb ainult üle talvetee. Las ehitavad mõne maantee annetuste toel. Suurepärane täide, ei idane, ei mädane.

Muudetud 17.04.23 01:45

Muidu ma oleks sellise asja poolt aga kahjuks tuleb see maha maetud plastik lõpuks ikka ringiga tagasi toidulauale. Isegi masti all lõikumisega satub liiga palju teda loodusesse, rääkimata veel masti all ümbertöötlemise hinnast. Sealt need mured pihta hakkavadki ja rohesegased taovad seda rauda, et plastik ju hea kraam, saab fliisi teha. Noh, saab küll aga mitte vabas õhus, vabas õhus leviva plastiku kohta levitavad nad ise õudusjutte meie toidulaua kalade mikroplasti sisaldusest või õigemini hakkasid seda juttu läevitama päristeadlased ja siis rohepöörased otsa. Kuigi meie riigil on seal väike jalajälg ja enamuses on süüdi Aafrika ja Aasiamaad, kus elatakse selle plasti sees ja lükatakse sahaga merre otse, siis kaudselt oleme oma panuse ikkagi sinna andnud, sest maksime raha ju enda jäätmete ära koristamiseks ja see koristati maffia poolt sinna "sorteerimisele".
Siin üritatakse mulle selgitada, et "peame kuskilt alustama". Me alustasimegi, selle alustala nimi, millega me saame minna 100% lähedale, on vedelgaas, diisel ja bensiin! Seda poolkõva lahendust kasutades peame tegema järgmise TOMIVA lahenduse, mitte järjekordset poolkõva ja loota, et lapselastel on olemas tolleks ajaks rakett, millega prügipalle päikesesse saata sealse tuumakütuse poolt ümbertöötlusesse.

Muudetud 17.04.23 08:52

Pane Deus üles konkreetsed võrreldavad numbrid. Kui palju need labad lisavad juurde plastjäätmeid olemasolevatele plastjäätmetele, millega midagi peale ei hakata ja mida arenguriikides ookeani lükatakse (nii olme kui tööstuslikud plastjäätmed). Päiksepaneelidega oli see jäätmete hulk ühe eramaja keskmise päikesepargi kohta 2m3 paneele 25 aasta kohta. seda siis juhul, kui mitte midagi ei taaskasutata. tonnides tuli see number, et inimese olmeprügile, mida ei taaskasutata, tuleks nende päiksepaneelidega 10% jäätmeid otsa. Pakun, et nende tuulikulabade osas räägime sarnastest suurusjärkudest. Kas tegelema peaks selle 90% loodusesse sattuva plasti vähendamisega, mis inimkond nagunii toodab või selle lisanduva 10%-ga tuulikulabade näol?

Ja see on ainult jäätmete pool, pane juurde ka see, kui palju tuulik kasutatavat elektrit toodab ja milline on jäätmete hulk toodangu kohta, milline see on võrreldes alternatiividega (alternatiivsete tootmisüksuse kogu elukaar kokku). Üldiselt tuuakse välja tuulikute kohta, et 90% ehituseks kasutatud materjalidest on taaskasutatavad (kõik peale labade) - pole nagu kõige hullem. Päiksepaneelidega võrreldes eriti.

Ja jällegi see tuulikulabade vabas õhus lõikamine ja seeläbi reostamine on demagoogia tipp, mingi imepisikeste detailide kallal nokkimine, et juhtida teema tühjale tähjale nagu see roostevaba roostekidlus. Loodus on olmeplasti täis, ookean on olmeplasti täis, see on kindlasti suur probleem, mille kõrval labade tükeldamise tolmu kohtreostuse välja toomine on naeruväärne. Ei ole mingit takistust kohustada tuulikute maha võtmisel labade ühes tükis ära vedu (nagu need püsti panemisel kohale toodi).

PS: mulle teadaolevalt (jõudnud samadele tulemustele paljudest allikatest): Elektrituulik vajab 3 - 6 kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga.

Mitu korda ma pean ütlema, et loe teema läbi, info on olemas ja ennast korrata mulle ei meeldi?
Tiibade "loodusliku" errosiooni kohta on olemas info.
Tiibade, nende töötamise, loodusele kahju tegemise info on olemas siin.
Päiksepaneelid pole ainult eramaja katusel.
Päiksepaneelid ei tekita kahju ainult töötsükli lõpus.
Kirjas on ka siin teemas, mida tehakse vanade labadega, uudiste ja linkide ja piltidena ehk lükatakse lihtsalt muld peale. Siis on minu poolt pandud ka uudis, et lõpuks ometigi tulevad tiivad, mida on võimalik hakata ümber töötlema mõistlikult aga need tulid alles nüüd!
Jällegi, reaalsest elust kauge jutt on sul, seda suudab sulle iga mees öelda, kes on nurklihvijat käes hoidnud, mis sealt alt välja tuleb, demagoogiast on asi väga väga kaugel!
Kohtreostuse välja toomine pole naeruväärne! Tuletagem meelde, et kõik viirusepuhangud on alguses nö kohtreostus aga peale inimese on loomad ja linnud ja putukad ka olemas!
Ühes tükis ära veoga on probleemid, sest "see ei tasu ära". Nad viiakse tuulikuni ju ühes tükis, hakka nüüd ära ka viima neid, topeltkahju ärikale ju!
Energiahulk ja energiahulk, õpi vähem tarbima, siis läheb nende tasuvus ka pikemaks. Linnul, kelle pugu on klaaskiudu pilgeni täis, on täitsa savi, kas see tuulik tasub ennast ära 6 kuu või 10 aastaga. Nahkhiirel, kellel kopsud puruks lendavad labade tekitatud alarõhu tõttu, on samamoodi savi. Putukaid ei koti, et need labad, mida nad pinnases enda eest leiavad, on 10 või 40 aastat vanad! Oled sa üldse mingit tööriista kunagi käes hoidnud ja päriselt looduses käinud?
Lisaks loe viimase minu kommentaari viimast lõiku ka nüüd enne paugutama hakkamist.

Deus tule ükskord oma mikrotasandil googleharidusega töömehe maailmavaatest välja. Sinu tase on täpselt see, et kui on vaja, siis sa naeruvääristad "puudekallistajaid" aga kui on teistpidi vaja, siis seisad koos "puudekallistajatega" ühe remmelga kaitsel.

Probleem nr 1 on inimtekkeline kliimasoojenemine maailmas, mille põhjuseks on co2 hulga hüppeline kasv atmosfääris. Selle õhku paiskamist tuleb vähendada, aga Deus ütleb, et mõtleme veel - vedelgaas, diisel ja bensiin!" :)

ma saan kodus betooni augu puuritud nii, et 99,9% tolmu lendu ei lähe, sama on parketi lihvimisega. Kindlasti on võimalik ka tuuliku labad tükeldada nii, et plastitolm püütakse kinni.

Ilma mikrota pole makrot. Kui me töötame välja uue ravimi või operatsiooniroboti jaoks tarkvara, siis tahaksid poolkõva asjaga tegeleda? Ei, ühte remmelgat ma kaitsma ei tõtta aga kui terve metsa kallale mingi sinusugune läheb oma tuulikuga, siis võid vastupanu oodata. Ei taha küll labjakalikult käratada aga ise sa oled mikromaailmas hetkel oma sõnavõttudega. Tahad midagi kögiseda, siis mine kaeba Vene riik kohtusse, et nende tõttu läheb aastaga sama palju kütust hetkel torudest läbi, millega oleks terve maailm saanud rahulikult puhtamat tulevikku aastaid arendada.

Muudetud 17.04.23 13:27

Ma soovitan uurida kui palju auto rehvide kulumisest tekkivat mikroplasti jõuab loodusesse ja merre. ja siit edasi linnud, kelle pugu on sh rehvide mikroplasti pilgeni täis, kalad, putukaid, keda ei koti, et rehvide mikroplast, mida nad veest või pinnases enda eest leiavad, on 10 või 40 aastat vanad!

Aga no autoga seonduv saastamine ei lähe ju arvesse, on ju nii? :), nende arvukuse ja kasutamise piiramisele tuleb tuliselt vastu seista. kõiki, kes on autost loobunud ja kasutavad liikumiseks keskkonnasäästlikemaid vahendeid, tuleb naeruvääristada, sõimata eluvõõrasteks, maailma asjadest mittearusaavateks rohepöörajateks jne.

See on see konservatiivse mehe mikrovaade, kus vaatevälja segavad A piilarid ka siis kui parasjagu autos ei istuta.

Oot-oot, millest neid rehve tänapäeval tehakse?

Kas sa ise seda ikka uurisid enne kirjapanekut või on sinu raamatus kõik polümeerid üks plastik puha?
Teise lõigu kohta ütleks aind seda, et on täitsa teadlikke valikute tegijaid, nemad on normaalsed inimesed aga nad pole sinusugused endised alkohoolikud või suitsetajad, kes kas sisimas igatsevad vanu kombeid tagasi aga moraalitseda on vaja oma hingerahu huvides või on hädasti vaja oma uut maailmavaadet peale suruda nagu värske Jehoova tunnistaja. Ei ole kontoris meil ükski mees tögada saanud ei ratta, monoratta, tõuksi või muu liikurvahendiga liikumise pärast aga nad kõik on kahe jalaga maa peal ja ei ole mitte ükski sellise jaburduse reklaamija, pealesuruja ega <sisesta psühholoogiline foobia siia> esindaja. Kui ikka ilm on kehva, tullakse ilusti mersuga või KIA'ga tööle ja ei hakata kirjuma miskit tänavahooldust, et tuleks rattaga, kui <sisesta põhjendus valitsuse suunal siia>. Üks ekstremist tegelikult on, teda ma ikka korra aastas kontoris kokku lapin sidemete ja puhastusvahendite kaasabil aga see on tema elustiil, jällegi, ülalnimetatud moraalilugemist pole ja kui vaja, siis sõidab temagi hoopis autoga ega lähe surma sihilikult otsima.

Teeme ennast targaks, viskame õhku küsimuse, mille tagamõte on jätta mulje, et rehvidest pärinevate plastiplümeeride kahju keskkonnale on vähem oluline :)

Et kui inimene teeb elus teadlikke keskkonnasäästlikke valikuid, mis tähendab ka harjumuspärastest mugavustest ja sõltuvustest loobumisega kaasas käivaid ajutisi võõrutusnähtusid, et see ei ole ikka õige asi või?.

Tundub, et Deus on suitsetaja, kes on üritanud seda edutult maha jätta. Ega siis ajab vihale küll, kui tutvusringkonnast on sellega keegi hakkama saanud ja seda näiteks veel ka nina peale viskab.

Suitsetamise maha jätmine on väga lihtne, ma teen seda iga kord peale kolmandat sigarit iga nädal. Minu kahjulikud elustiilid pole aga siinkohal teemaks, need on kadedust tekitavad ja samal ajal ka hirmutavad üheaegselt. Hoolimata sellest, et kas ma olen ühte või teist, pole ma kunagi moraali lugema hakanud ei joojale ega ka karsklasele. Ühele joodan rehüdrooni sisse, kui eelmine õhtu ja tänane hommik liiale kippus minema ja teine saab ise endale teed teha ning mu käest Trangiat laenata selle jaoks. Koos teega. Kui aga peaks karsklane moraali lugema hakkama kergelt napsutanud tegelasele, siis minu pärast võib ta kasvõi kahte keppi omavahel kokku hõõrudes tule püsti saada ja peopesas oma teed keeta, minu jaoks on ta tühi koht kuniks surema ei hakka.

Mis puutub aga plasti polümeeridesse, siis millises rehvisegus neid kasutatakse, tean järgmine kord seda tootjat ja/või mudelit vältida?

Absoluutselt kõikides tänapäevastes rehvides kasutatakse olulises osas sünteetilist kummi, mis on sisuliselt plast. rehvide ja tee vahelise hõõrdumise tõttu tekkivaid osakesi peetakse üheks suurimaks mikroplasti keskkonda sattumise allikaks.

rehvitootjad teevad muidugi aktiivset vastulobi.

Mis seal ikka, keelame siis rehvid ära, see kehtib ka jalgrataste, tõukside ja muude liikurvahendite kohta.

Tänud tsenseerimast, vahetame siis IP-d (ja Deusi tungival palvel igaks juhuks ka nime, ei ole päris kindel mille järgi teil seal filtrid töötavad) ja postitame edasi.


Deus, sa lõpeta nende "rohehullude" õlgmehikesteks leiutamine ja vahelduse mõttes loe mida kirjutatakse ja süübi sisusse. Neid sinu väljamõeldud "roehulle" sellisel kujul nagu sina neid kirjeldad sisuliselt ei eksisteeri, vähemalt mitte siinse foorumi kirjutajate hulgas, kellega justkui arutleda/vaielda üritad.

# Terve Tallinn-Moskva maantee jagu ülejääki pole pisiasi basseinitäie materjali kõrval
Mine loe nüüd natuke ja hari ennast. Kui palju jääb alles seda labade jääki, kui need on ümber töödeldud? Ehk mis % reaalselt ei olnud ümbertöödeldav? Siis võib neid hakata toodetud energiahulgaga võrdlema ja väitma kumb vähem või rohkem reostab.
Rääkimata ajalisest võtmest, kus üks on tuhandeid aastaid kestev ohtlik jääde, teist söövad bakterid (https://www.sciencedaily.com/releases/2023/01/230123083443.
htm) .

https://www.err.ee/1608953060/teadur-rohepoore-jouab-labi-od
ava-taastuvenergia-ka-arengumaadesse

Nunuh, eks ma siis süübin: https://s7d1.scene7.com/is/image/CENODS/10027-cover-casper-o
pener?$responsive$&wid=1400&qlt=90,0&resMode=sha
rp2

Või on see pilt nüüd suurkorporatsioonide vandenõu ja arvuti genereeritud hirmutustaktika?
Ühesõnaga mine süüta ennast.

...ja olemegi otsaga tagasi selle teema esimeses postituses, lk.1!

Vikerraadios oli ükskord uks teadlane külas ja siis aeti ka seda co2 juttu. ja tema jutu põhjal tekib eestis palju co2 lahtistel turba rabades ja lahendus oleks et need peaks uuesti vee alla saama. Saatejuhi küsimusele, et miks me siis räägime koguaeg nn korstendest mis tossavad? vastas teadlane, et tossu näevad kõik ja seda on lihtne selgeks teha inimestele. Kuid kas loodust reostab väikeosa nähtavat või suurem kogus midagi mida me ei näe? Minu arust peaks me rohkem vähem tarbima ja oleks see juba suur asi looduse jaoks.

Looduslikud CO2 allikad tuleb topeltmaksustada... Ah, olgu... iroonia :)
Päris veiderdav sõnade valik: "peaks me rohkem vähem tarbima". Umbisikuline tegumood, et keegi peaks midagi tegema, a kas see ka ise olen...? Ja rohkem vähem...? Ehk siis vähemuse kogust tuleb suurendada?
A kui elamise tarbimine on vajaduspõhine, kuid vajadused on liig priiskavad?
Ja siis EU maksustab kõiki ja kõike, tõmmates vaat, et omal hapniku kinni ja vabandades kõige seda roheloosungiga ning siis "teatab" mõned krundid edasi India, et kohe on meil nii palju rahvast, et anna olla...
Olles tolles "päris" Indias käinud (see, kus turiste eriti ei kohta), tööstuspiirkond, siis Eestisse tagasijõudnuna oli esmalt rõõm sellest, et sääl kloaagis mingit laastavat mürki külge ei saanud. Valge inime ei pea kaua siukse pasa sees vastu...
On olnud küsijaid, et kas siis me, siin EUs, peaks kah niimoodi lagastama? Kah roojama ja mürgitama? Ei. Aga kuna meil see kuramuse planeet on kõik üks me kõigi peale, siis... Ühel krundil käib hapniku nõidumine läbi rohelise loitsu ning naaber pasandab ja roojab...
Siia vahele võiks veel paar mahlakad kirjeldust panna kõigest sellest, kuid nii palju kui ma ise näind olen ja oma hariduse/harituse tase lubab, olen mõistnud, et see va "rohe" on üks lihtne biznjeeks ja muud suurt ei miskut...

kui nüüd mõtiskleda, siis kõige vähem tarbivadki need inimesed, kes on vaesed- neil lihtsalt pole tarbimiseks raha ja seetõttu nad ka reostavad vähem. kuna ka meil siin maksupoliitika rikastumist ei soosi, siis varsti tarbib ka eestlane vähem.

Kogu selle India laga kohta on nende ökoloogiline jalajälg eurooplasest kordades väiksem. Ja kogu see "vajadusepõhine" tarbimine on ilus jutt ja sõltub otseselt alati inimese sissetulekust. Kelle raha rohkem, selle "vajadused" kohe muutuvad. Eestis on roheliselt elava inimese võrdkuju maal elav memmeke, kes elab väikses majas (puuküte on igati ok), kasvatab palju asju ise, muru niidab mõned korrad aastas, söögi teeb ise, autot ei oma ja liigub ühistranspordiga, muidu reisimas ei käi. Kusjuures sellisel elul ei ole häda midagi. Mul 85 aastane ema elab nii, aga linnas ja käib bussiga suvila vahet, kasvatab asju ise, tervis on hea, raha kulutab ülivähe, suhtleb samas omaealistega palju. Mõned korrad aastas vajab laste abi, et midagi autoga vedada. Ja mul ema õde elab samamoodi maal.

Vastupidi, tänu ahiküttele on Lõuna Eesti memmeke meil suurreostaja. Vaata sellekohast uuringut arenguseire kodulehelt.

Meite pere siis palju tolles "maal elava memme" elustiilist erinegi. Kasvatame palju asju ise (mitte küll nö vaesusest, vaid maitsest ja kvaliteedist lähtudes). Teeme ise hoidiseid jms. Puuküte (sekundeerib ka pump). No üks igapäeva auto ikka on ka peres. (on ka hobimasinaid, mis küll viimastel aastatel kenaste kuuris, katte all). Muru tuleb niita suve esimesel poolel iga nädal, teisel poolel üle nädala... Muidu läheb hoov ikka kuramuse heinaks kätte. Oleme naisega mõlemad "saan ise hakkama ja teen palju asju ise" eluminevikust pärit ning oleme seda "süstinud" ka järelkasvule.
Aga olgu, sellest jätkusuutlikusest elustiilist saan mina küll aru, kuid valdav osa planeedist majandab ringmajanduse käibel ja pea eranditult enamus tahab käibe ning kasumi kasvu. Ja mida vähem tarbid, seda kallimaks "tehakse" sulle tarvitatav ühik.
-
Seda, kui palju näit vaene hindu tarbib, ei osks isiklukus plaanis kommida, kuid lagastavad küll esikoha vääriliselt. Et, kui tarbid vähe, miks seda laga ja paska siis pea, et kõik kohad täis on? Enese järge koristamise kultuur on va puudulik?

see koristamine on pikk ahel- alustame sellest, et oleksid prügikastid ja pidev prügivedu, ümbertöötlemine, loomulikult kanalisatsioon, veepuhastus jne. aga loomulikult ka kinderstube.
kui ikka harjutud ämbriga solki tee peale kallama või suvalised pakendid niisama kuskile laiali loopima, siis tekib läga üsna kiirelt. meie ja india kultuuride erinevus on väga suur ja mis ühele loomulik, see teisele imelik. ganges olla ju ka nii äkane, et seal supeldes saad oma perearsti hulluks ajava haiguste loetelu.
mingis mõttes tundub, et maailmas üldiselt oli/on koristamisega probleeme, sest see meie "teeme ära" action rullus ju lõpuks üle maailma.

Deus, ma siis vastan sinu tasemel teemasse süvenemisega: https://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_Exclusion_Zone

Mida see siia puutub? Ära enam peale võta...

Vaatame...Ja mis teie arvates on selle põhjuseks? Kapitalism? Liberalismi hullus Kalifornias?

https://www.youtube.com/watch?v=qVsxOMUzeJk&ab_channel=N
ickJohnson

Kodutud on USA-s igal pool, eriti suurtes linnades. seal on elus hakkama saamine ennekõike iga inimese enda asi. Kui jääd elu hammasrataste vahele, ei halasta keegi, tõstetekase kodust välja ja oled tänaval. ja seal teab iga inimene maast madalast, et elu on selline. Samas USA on suurriik ja üks rikkaimaid riike maailmas. Kui võtame mikroriigid ja ühe teema, ehk naftariigid eest ära, siis USA on maailmas 5-6 riik rikkuselt. USA-ga võrreldes Eestis sisuliselt vaesus puudub, ka kodutust Eestis sisuliselt ei ole. Aga ma leian, et ka Eestil on aeg liikuda tagasi natuke selles suunas, et iga inimene on elus enda saatuse sepp ja oma õnne valaja. Viimase 10 aastaga oleme liikunud pikkade sammudega selles suunas, et riik aitab, riik maksab toetusi ka siis kui neid ei ole vaja, inimene ise on lammas ja ei vastuta mitte millegi eest. niimoodi kaugele ei purjeta. elu on karm ja see teadmine peab olema maast madalast inimestesse sisse istutatud.

Teine äärmus on Soome mudel. Koondatu saab (sai) 80% viimasest palgast 3 aastat, vahepeal oli nö haige ka, kokku pea 4 aastat mureta. Milline versioon siis õige oleks?
Rohemökoga pole sellel vähematki pistmist muide.

sa jaanikene ära kutsu kurja karja- ühel hetkel võid ka sina osutuda selleks elu hammasrataste vahele jääjaks, sest karma ei halasta.
ja milles on süüdi see laps, kes kes on sündinud perekonda, kus lastest ei hoolita (pehmelt öeldes) või veetnud elu algusaastad lastekodus, siis püüdnud kuidagi koolis hakkama saada, aga see pole eriti õnnestunud just pereprobleemide või näiteks ka koolikiusu tõttu (ja seda on tänapäeval palju), täiskasvanuks saades on tal puudu nii mõnestki teadmisest ja oskusest iseseisva elu alustamiseks ning hakkavadki hammasrtattad teda nüsima. Milles on tema süüdi, et ei osanud oma saatust niimoodi sepistada, et sünnitusmajast saadik kuldsetes kingades kõnniks?

lapsed on püha, neid tuleb igati aidata kui vanemad on saamatud.

Vaatasin üks õhta telest automaksu saadet. Kiputakse tõesti 90 grammi alampiiriks seada? Meil polegi selliseid sõidukeid müügil ega kasutusel juhul kui vaja maksuvabastust. Ulme teema? Hiljuti veel käis uudistest läbi et päikesepaneelid reostavad keskkonda, õhksoojuspumbad keelustatakse, ahiküte, põlevkiviküte, pelletiküte on juba keelustatud või kohe kohe see toimub. Kess selle kogu pasa autor küll olla võib? Et veel siis Eestisse tuua seda?
Kui Islandil vulkaanid ja Austraalias põlengud möllasid siis kas meie ikka oleme selles süüdi

Ants maalt, automaksu jaoks on meil eraldi teema. Pole mõtet seda mujale jutulõimedesse laiali pudistada.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=162187

Meil vist nüüd tuleb plastikkõrte teema tagasi, st taas lubatakse toota vms aga see ei muuda selle video sõnumit: https://9gag.com/gag/avQE57O
Ja Rallisõitjale siin närimiseks, kus ta väidab, et India vaesusega reostab vähem: https://img-comment-fun.9cache.com/media/aDYOrM7/a5xKB76B_70
0w_0.jpg Noh... India koha pealt näed, isegi õigus, kogu arenenud maa peab vastu panema, siis saame numbriga jagu küll aga Filipiinid pole ka väga rikas maa või mis?

Muudetud 30.04.23 18:20

Prügi ookeani või merre lükkamine on kole asi. See on üks kõige nähtavam lagastamine. Filipiinid ja üldse sealse kandi riikides ongi jube see merede reostuse tase. Rannad on olenevalt tuule suunast kohati prügimäed.

Aga võrdluseks üks näide. Kui Euroopa inimene sorteerib korralikult enda prügi terve elu, siis selle positiivne mõju keskkonnale on sama kui ta jätab ära ühe Filipiinidel lennukiga puhkamas käigu.

Ehk siis asjad tuleb panna konteksti. Milline on ühe Euroopa riigi inimese ökoloogiline jalajälg kokku ja mis on see vaeses arenguriigis.

Ja kui suur osa sellest ookeani jõudnud plastprügist on algselt arenenud riikide tekitatu? Küllaga veetakse ju nii Euroopast kui USA-st laevaga plast (ja muud) prügi sinna arengumaadesse, kust omakorda mingi (suurust ei oska hetkel öelda) osa vetesse jõuab.

Ma ei ole 100 prossa kindel, kuid siiski arvan, et tol videol USA kodututest on siiski seos nii roheökoga,kui A.I.-ga jne. See on nagu tsunami.

https://www.youtube.com/watch?v=kHK13dbFeDo&ab_channel=B
etterBachelor

https://www.err.ee/1608969073/michal-eestil-on-vaja-prugipol
etamise-maksu

Vot nii, link kirjeldab juba kõik ilma avamata isegi.

Mis arenenud riikide vs alaarenenud riikide plasti puutub, siis puudub kodanikul vist kogemus seal koha peal käimises. Enamus asju on plastikusse pakendatud ja mitmekordselt. Kui meil siin vaatad, et topeltpakendamine, siis sealne kiirnuudel on neljakihilise plastpakendi sees kohati. Siinkohal tuleks muidugi mõelda ka, mis energia selle plasti toomise peale läinud on.
Koha peale ei pea kusjuures minema, et selles veenduda, piisab, kui umami või nori e-poest mingi jaapani/hiina/korea/muu aasia riigi kraam osta. Saad imestada uutmoodi, kui mitu kihti on vaja maha koorida, et pakk nuudleid kätte saada.

Muudetud 06.05.23 14:50

Teagi. Käisin just Koreas. Sealsed (kiir)nuudlid e. ramenid on ilusti ühekordsesse fooliumisse pakitud. Enam-vähem sama, nagu ukrainlaste või türklaste omad. Vaid pakid on pea poole suuremad. Sisu ka siis.

Valetad... Või noh, mitte nimme, seostamise oskus või ignorantsus või... Isegi selles kiirnuudli pakis, kus on ümber nuudlite aind üks kile, on sees veel paar kotikest :)

Nojah, mis kujul need maitsed seal olema peakski? Tootega segatult langeks kohe säilimisaeg.
Tegelt on selliseid kihte pakendit (ümber toote) ikkagi loomulikult veel. Puudutavad need eelkõige käitlemist-transporti ning on ka seotud n-ö hulgiostuga. Mida suurem punt seda suurem kogus kihte. Aga nii on see igas riigis ja iga riigikorra ajal. Kunagi kasutati rohkem paberit-pappi, nüüd siis kilet-fooliumi. Ilmselt millalgi läheb biokile vms massidesse. Eks elu näitab.

Mahe värk: https://majandus.postimees.ee/7770079/fotod-ja-video-oosel-v
oib-naha-hiigelpikka-veost-soitmas-labi-terve-eesti

Toodame indias, jätame tootmisprügi neile merre lükkamiseks, siis toome laevaga siia, kärutame rekkaga kuhugi kohale ja siis roheline värk. Meenutab juba Tesla valmismistsüklit, kus materjali loksutatakse riikide vahel kolme maakera jagu ringi enne kui valmiskujul murikamaale jõuab autosse toppimiseks.

Ülla, ülla , arva ära kas ICE de tootmine käib samamoodi?

Ma natukene kahtlen selles lauses. Näiteks ei tohi Made in USA peale toppida, kui pole üle 50% koha peal tehtud, Chevy teeb oma kastikaid 61 ja ülesse % ulatuses Ameerika rauast ja juppidest, ülejäänud on elektroonika, mis tõesti on importkaup.
Jaapanis Mitsubishi ja Toyota ja Nissan, teevad enamuse juppidest ise koha peal. Itaallastega jään võlgu, häid pidureid teevad, seda aind tean sest viimane itaalia masin oli mul 90test, see oli ka itaalias tehtud kõikide juppide poolest, mida andis tunda juhtmestikust ja pesadest ja muust elektroonikast.
Et ülla ülla on tõesti. Tesla seevastu on 50% ameeriklane, 25% mehhiklane ja 25% ülejäänud maailm, kuid sinna 50% sisse käib ka mootor ja aku, mis pannakse kokku küll USA's aga jupid on mujalt. Seevastu Chevy näiteks puurib oma mootoreid kohe enda tehase kõrval valmis.

Muudetud 09.05.23 14:55

ICE autodele ei topi keegi silti :roheline".....

Deusi jutt american made kastikatest vist eriti ei päde - https://www.cars.com/articles/2022-cars-com-american-made-in
dex-which-cars-are-the-most-american-451057/

Muudetud 09.05.23 21:58

Tegelikult ikkagi natukene pädeb, seletasin lahti ka, miks pädeb. Seda tabelit olen näinud ja reaalsuses saab Tesla sinna etteotsa ainult seepärast, et puzzle pannakse teatud maast kokku murikamaal või tahad väita, et Tesla teeb ise Panasonicu elemente oma tehases? Ei tee.. Panasonic siiski teeb... Sama kehtib ka nende Starlink jne asjade kohta, Hiinas tehtud komponendid ja murikamaal kokku lapitud. Apple tegi ka seda vanasti, nüüd liigub omatoodangu suunas. Esitavad enda disaini hiina tehasele, kes selle kokku vorbib ka siis usasse puzzle saadab või ise kokku paneb ja terve kauba saadab. Kui ei saanud aru, palun lugeda veelkord mu postitust ja siis uuesti lugeda. BMW loksutab väga palju komponente, mersu kohta ei tea kommenteerida.

Muudetud 09.05.23 22:18

Now in its 17th year, Cars.com’s American-Made Index ranks vehicles built and bought in the U.S. for the 2022 model year. We consider five major factors:

Location(s) of final assembly
Percentage of U.S. and Canadian parts
Countries of origin for all available engines
Countries of origin for all available transmissions
U.S. manufacturing workforce

Na vat, ma ei saagi aru, mida nad seal siiski mõõdavad, kirjad on ilusad aga..

https://electrek.co/2017/09/06/tesla-model-3-supply-chain-pa
rts-us-canada-mexico/

https://www.gizchina.com/2022/02/25/tesla-cars-and-component
s-are-almost-entirely-made-in-china/

Valeuudised?

Äkki peaks uue maksu/kauplemissüsteemi välja mõtlema?
https://maailm.postimees.ee/7770977/uuratud-metaaniheited-tu
rkmenistan-laseb-atmosfaari-lekkida-20-kordse-eesti-aastase-
kasvuhoonegaaside-heitkoguse
Ja küll see "rohelline" on tasuv äri:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120184870/roheline-poordu
ks-tulusat-roheari-alustasid-esimeste-seas-sama-valdkonna-ri
igiteenistujad

# et Tesla teeb ise Panasonicu elemente oma tehases?
# Ei tee.. Panasonic siiski teeb...
(https://en.wikipedia.org/wiki/Gigafactory_Nevada): "Panasonic makes the battery cells at the Gigafactory with the new form factor '2170', jointly designed and engineered by Tesla and Panasonic[124] and subsequently updated.[125] "

Ja kuna ühest tehasest jääb väheks: https://www.forbes.com/sites/ralphjennings/2022/07/22/panaso
nic-to-build-second-ev-battery-factory-in-us-to-expand-beyon
d-tesla/


Btw, "Made in X" on üsna mõttetu märge kuna üldjuhul ei ole täpselt paigas mitu sammu vaja vastavas riigis teha või mitu % vaja kohapeal komplekteerida, et märge saada. Sõltub riigiti ja mõnel juhul ka toodeti.
USA puhul pigem ka pannakse "Made in USA" siis, kui vaid komplekteeritakse tellitud jupid, see kas jupid on mujal toodetud ei olegi nii selgelt välja toodud.

Tesla on aga üsna agressiivselt läinud vertikaalse integratsiooni teed. Praeguseks ehitavad ka juba oma kaevandusharu välja. Kõik eesmärgiga saada suurim osa kasumist enda tulureale ning püüdes ka mingil määral dikteerida rohkem detaile. Selle kõigega seoses on neil tõesti rohkem oma tehastes kokku pandut, kui vb nö traditsioonilisel USA autotootjal, kes tellivad teistelt üldjuhul oma juppe. Sandy Munro, kui valdkonnas pikalt osalenu on seda läbi aastate korduvalt eri külgedelt arutanud ja analüüsinud.

Pole väga mõttetu märge tegelt. Seepärast polegi iPhonedel näiteks kuskil kirjas Made in USA. Panasonic kolis jah tootmist USA'sse üle aga noh, see on selline kahe otsaga asi, et kas venemaal tehtud Nissan on nüüd Jaapani või ikkagi Venemaa kirjadega. Toorme kohale tassimine veel otsa. Aga haarasid ühest pisikesest asjast aind kinni, mis ülejäänud alusetutest süüdistustest sai või on tõsi taga, et ikkagi hiina kraam värvikihi all?

Arvestades, et Teslal on nii hiinas kui USAS (kui ka mujal) tehased ja kasutavad neis lähedalt kättesaadavaid osi, siis kindlasti on neid Teslasid, mis siuliselt ongi Made in China otsast otsani. Need ka meil siin Euroopas ringi vuramas.
Need, mis on USA-s tehtud on ka enamjaolt USA juppidest kokku pandud. Vähemalt niipalju kui saab väita arvestades just seda, et suure osa maailma toodangu mingid alusjupid tulevad ikkagi Hiinast.

Kas äri või kaine mõistus?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120198266/konflikt-vanareh
vide-umbertootluses-muujad-hindavad-mahamatmist-vastutustund
etuks