Kahemassiline hooratas, selle hingeelu - auto24.ee

suurim valik sõidukeid

Otsi kõiki sõnu

Otsi fraasina

Otsi suvalist sõna

Otsi teemade pealkirjadest

Otsi sõnumite sisust

Postituse vanus

Tulemusi

täpsem otsing|

Kahemassiline hooratas, selle hingeelu

"2 massilist pidi "lõhkuma" tühikäik. Kas see on ka õige jutt, ei tea." - Ei usu. Siit käis läbi ka arvamus, et käik sees kallakul pidi venitama hoorattavedrusid- ka ei usu ma seda eriti. Mu auto töötas 7 aastat ööpäevas enamuse ajast tühikäigul kui tai sõitnud. Pargitud sai ka käiguga ja kässar sai peale alles pärast käigu panemist. Praegu 450 th km ja kogu sidurivärk tehase oma. Ega see pole ka VW 77 kw diisel, millel sai nneid vahetatud 300 tu jooksul 3 korda.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kuna ei oska teiste mõtteid lugeda siis palun pange ka auto mark, mudel, aasta või mingigi täpsustav info.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

volvo V50 2,0d- 04.2005a. Kogu kahemassilise tehase komplekt sai vahetatud samaväärsega 04.17. ls.289000 km. Aasta aega tühiküigul kergelt rabeles ja nõrk kolin sees, Hoorattal ja kettal olid nähtavad kulumised, kohati lillad e. saanud kuuma aga ei ületanud kriitilist piiri. Sach ja Luk on head mõlemad.
Häid pühi!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kas see rabelemise aasta oli enne vahetamist?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Nii palju, kui ma oma väheste kogemuste põhjal aru olen saanud, siis seosed kahemassilise hooratamise vedrude väsimise/purunemise ning sidruniketaste kulumise vahel piirduvad sellega, et korras hooratamine säästab ketast. St kulub aeglasemalt kui ühemassiliste puhul. Seevastu logisema hakanud hoorattad hakkavad mingist piirist alates üsna isukalt kettaid sööma ja see on osadel juhtudel ka peamine põhjus vahetuse tellijatel, et kolinast on küll pohlad, kuid pidev ketaste vahetamine muutub tüütavaks. Seda räägivad mitmed tuttavad remondimehed nii siin kui sealpool soolast vett

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Lasin selle jutu peast läbi kiirelt ja ühtegi füüsikalist põhjendust ei tundu olevat. Vihjeid?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Korrektselt autoga ringi käies vast polegi vahet, kuid enamus inimesi pigem käivad siduriga ringi oskamatult või lihtsalt lohakalt. Proovi järgi, kahemassiline silub ikka jube kenasti neid sõiduvigu oma eritüübiliste vedrude hunnikuga nii, et ketas ja hooratas on samal ajal pidevalt koos. Kohalt minek logiseva hoorattaga on hoopis midagi muud, libisemine pikeneb ka käiguvahetusel, sest tänapäeval ju vahegaase jms faastfuurius trikke keegi enam ei praktiseeri, lüüakse lihtsalt käik sisse ja sidur lahti. Nõrgemate mootorite korvid nagunii eriti võimsuse tõstmist kinni hoida ei jaksa ja eks see on ka põhjus, miks need diislid, millel väänet juba seal poole kilo lähedal, just tänu kahemassilisele ka igasuguse ignorandi käes vägagi sujuvalt sõidetavaks muutuvad ja ühemassilisega asendamise puhul hakkaks kuluma rohkem sidureid, kaste või rehve. Hästi näha see noorte tänavakiirendajate foorumeid lugedes. Sisuliselt peabki sõiduvea puhul midagi järele andma. Kahemassilise puhul on selleks need vedrud ja sõiduveaga kulutatud energia ei muutu mitte soojuseks mõnel hõõrduval pinnal, vaid kasutatakse kiirendusel ära väikese viivitusega

Vasta teatele Ebasobiv postitus

pole olnud siiani vaja ühtegi hooratast vahetada veel .ei ühe ega kahe massilist. ma kardan et rumal inimene lõhub hoorratta, raudkangi ja ka oma silmamunad ära.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Väike küsimus-mul Volvo XC-70 2009 vl manuaal,120 kw,on tal kahe-või ühemassiline ja kas on ka sellega probleeme?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

jah 2 massi, usu varsti probleemid tulemas, vabane koormast

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kas pean vahetama ühemassilise vastu või vahetama autot

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Tühikäigul oli kõrin ja väike vibra, mis siduri lahutades kadus. Siduri enda tööle kaebusi polnud. Tehase komplekt on alles kui näitlik õppevahend.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

mis siis täpselt viga oli? Kas sellise, vahel esineva kõrinaga veel sõita võib, sidur töötab muidu tõrgeteta?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

sõitsin ford galaxy 1,9 tdi seiasmajätmisel märgatava kolinaga (tühikäigul natuke kolises kui mootor külm) 2massilise hoorattaga ca 150 tuh ja juba ostes tegi natuke häält. nüüd sõidab järgmine- mingiaeg muidugi oleks mõistlik äravahetada

Vasta teatele Ebasobiv postitus

tere.kas khemassiline võib tekitada tühikäigul vibratsiooni,käigukang väriseb ,liigub risti auto keret,kui seisma jätad käib kolin .autoks passat 2003a.diisel 74kw

Muudetud 11.08.17 00:38

Vasta teatele Ebasobiv postitus

võib.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

kas 74kw passat ja 96kw sharan on sama hooratas ja sidur

Muudetud 11.08.17 13:04

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Viskaks natuke õli tulle. Mitte oma tarkusest, vaid tsiteerin ühte diislitele juba aastakümneid tagasi spetsialiseerunud sõpra, kes tänasel päeval peab mh lahendama ka palju neid kahemassiliste hoorataste jamasid. Ma siin varem parafraseerisin teisi selles osas, et VAGi 90ndate teise poole 1.9TDI mootorite kahemassilised olevat osutunud üllatavalt vastupidavateks just selles osas, et hoorataste sümptomid tekivad küll varakult, aga need süvenevad uskumatult aeglaselt ja nii sõidetaksegi nendega reeglina kaugelt üle poole miljoni km, enne kui reaalne vajadus vahetamise järele tekib.

Nüüd minu jaoks uus info on see, et just neil samadel VAGi mootoritel pidi sageli lahenema see kahemassilise jama iseenesest - nimelt kiilub lõpuks ühte "serva" kinni:) Mõnedel autodel kaasnevat sellega vaevumärgatav vibra, teistel mitte sedagi. Ta ütles, et kuna tänaseks on ka läbisõidud suuremad, siis üha rohkem kohtab autosid, millel hooratas on väidetavalt korras, kuigi peale (jäädavalt!) kinnikiilumist käituvad nad edasi ühemassilistena ja paljud ei teagi, mis tegelikult on juhtunud. Tema jaoks on see siiski (väike) probleem, kuna kinnikiilunud hooratta kättesaamine on tülikam ja reeglina paljuski relakatöö.

See vist seletab ära ka fenomeni, miks mõnel autol kaasneb kahemassilisega kerge vibra, kuid tüüpilisi sümptomeid pole, häält ei tee, sõita saab, sellepärast ka keegi ei vaheta neid ega teagi, mis seal sees täpsemalt toimub...

Ma ei oska neid väiteid ise kaitsta, see kõik on lihtsalt minust targema ja kogenuma jutt, kelle töökojast läbikäivate autode hulk võimaldab teha statistikat, milleks tavakasutajal võimalused puuduvad. Igasugused kommentaarid ja arvamused on oodatud!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Enamus tanapaeval nagunii ei tea, mis on hooratas ,kahem.hooratas jne.See ongi siin lihtsalt foorumi teemax hea,sest kes see viitsibki enam kodus seda vahetada jne. Oma kogemusest,siis omanud igasugu vag mootoriga masinaid,pole veel uhelgi mingeid mootori, siduri ega hooratta jamasid esinenud. Kuigi moni praegugi kasutuses olev vag labinud ehk juba 500tuhat.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Misse nii probleemivaba mudel ja mootor siis on, teaks ise ka osta vbl. Ehk siis vbl 85 KW diisel? sest 77 kw omadel (vahet pole, kas mootor risti või otse) saab seda hooratast vahetada 200 tuhhi juures 3 korda. Küll aga superbi ja sama põhjaga a4 soojendusradikad on lausa tavaline kuluosa. Lisaks ootamatult töölepingu lõpetavad kliimaseadmed igal vag mudelil. Lisame väga sagedased aknatõstukite- ukselukkude- juhtmete-lülitite- airbagi vead 2000- kuni 2009 vag autodel. Bensiinimootoriteni ma veel ei jõudnudki...
Pole üldse nii lihtne leida teist autotootjat kus selline vigade loetelu omanikke häiriks. No Fordi ma just ei mõelnud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Eelmisele: ma ju rääkisin 90ndatest ja omal olnud ja käinud käest läbi mitmeid kaugelt üle poole miljoni ls masinaid (vt läbisõitude teemat), millel kergekujulised sümptomid olnud juba ammu olemas ja minu käes aastate jooksul need süvenenud pole, kuigi läbisõitu kerinud juurde üsna jõudsalt. 90ndatel ei toodetud VAGi 77 ega 85kw 1.9TDI-sid. Siin teemas on palju olnud juttu ka kasutamisest, neid 100k sõitnud ja lausa hirmutavalt koliseva kahemassilisega masinaid leiab turult küllalt, nagu ka neid, millel iga 20tkm tagant siduriketast vahetatakse, kui kehv tehniline teostus ja ignorandist kasutaja kokku saavad:)

Siin küsiti varasemalt, kas automaatkastidel kah kahemassilisi hoorattaid on. Üksikutel vanadel autodel olen kohanud, üldistada ei oska. Sel teemal võiks võiks võtta sõna keegi, kes nendega rohkem kokku puutunud

Vasta teatele Ebasobiv postitus

millegipärast tekivad kõhklused selle väite paikapidamises, kuna sõit muutub sellise kinnikiilunud hoorattaga üpriski huvitavaks. Kes on labadega ketast proovinud tavahoorattaga saab aru. Tavalise hoorattaga isendil on leevendusvedrud kettas, kahemassilisel kettas leevendid puuduvad. Kahemassilise eesmärk iseenesest on ilmselgelt leevendusaja pikendamine, et iga kodanik suudaks kohalt minema saada.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Tähelepanek on õige, aga neid ei saa vist ka päris võrrelda, kuna labadega ja keramiliste ketastega praktiliselt sidurit ei libistatagi (autosport, mitte suvaline tänavaauto). Muuhulgas puudub neil selleks ettenähtud suure pindalaga, paks ja kulumist võimaldav kontaktpind. Kui piltlikult öeldes likvideerida lihtsalt leevendusvedrud, nii et jääb alles tavaline ketas, on siduri libistamise võimalus endiselt olemas. Sisuliselt peaks see näide kehtima ka vastupidises olukorras, kus kahemassilisel osa vedrusid purud ja hooratas "laperdab" äärmuste vahel, mis selgitab selles olukorras ka siduriketta kiiremat kulumist, millest siin varemgi juttu oli. Parandage, kui praegu millegagi mööda panin.
PS: igasuguste sportsiduritega olen sõitnud piisavalt, kuid sellise kinnikiilunud kahemassilisega (enda teada) kogemused puuduvad. Sellepärast siin praktilisi kogemusi küsisingi

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ootaks laiendatud seletust selle hoorattaga automaatkasti arvelt, tundub intrigeeriv.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Samblale: nt Volvo 960 3.0 atm 1991a. Ma polnud kah varem näinud, sisemine-välimine eraldi, selline väga prosta versioon sellest, mida kahemassisteks tavaliselt nimetatakse. Samasugune nagu siin gif failis
https://media.giphy.com/media/3ohryllN2OgqVdSHwk/giphy.gif

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Levitan järgmist "kuulujuttu", mida kogenumad julgelt faktidega ümber tohivad lükata. VW gurud väidavad, et kui nt Golfide kepikastid on suhteliselt vastupidavad, siis peale kahemassilise asendamist ühemassilisega tavaliselt midagi hullu ei juhtu. Aga Sharanite, Alhambrate ja Galaxite kastid on erinevad ka Passatist ja juba originaalis õrnakesed ning peale kahemassilise asendamist ühemassilisega pidavat neid kastilõhkumisi juba üsna palju nägema. Eks põhjus on ka selles, et Golfide-Passatitega sõidetakse pigem üksi, kuid 7-kohalise Alsharalaxy ostab pigem selline inimene, kelle pere ja asjad 5-kohalisse autosse ära ei mahu. Nii et vast jällegi mitte ainult tehnilise lahenduse probleem, vaid selleks on vaja ka raskemat autot ning autojuhti, kes ei oska sidurit-käigukangi sünkroonis kasutada. Aga selge on ka see, et vanakooli kepikastiliste autodega ja toimivate kahemassilistega selliseid probleeme ei esine. St ei esine kastidega, kuna kahemassiline ennetab ja sureb seetõttu ise:)

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kas "kuulujutt" ka seda mainis, milline siduriketas pandi või jäeti? Kui leevendus üldse ära kaotada, siis ilmselgelt hakkab kasti hävitama, Leevendiga kettaga ja ühemassilise kettaga on klassika. Kahtlane, et on olemas statistika pärast ühemassilisele üleminekut käigukasti jääkväärtuse vähenemise kohta. Ja inseneri, kes arvutas välja, et see käigukast töötab kahemassilisega x kilomeetrit ja ühemassilisega x miinus y kilomeetrit, tahaksin oma silmaga näha!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

See kõik on paljude diislitöökodade igapäev. Kes aastakümneid seal töötanud, tulistavad puusalt selliseid jutte, kuna nad on teinud seda kõike n+1 korda ja panevad tähele, kui midagi hakkab toimuma teisiti. Algul polnud ju 1-massiliste kitte, kõik kahemassiliste vahetused ainult neeru hinnaga originaalide vastu jms. Tänane olukord turul on hoopis midagi muud. Võimalik, et selle kõik saab ajada ka nii ühe- kui kahemassiliste B/C-varuosade kehvema kvaliteedi kaela ja see 1-2-massilisus ise on üldse teisejärguline. Selleks siia kirjutasingi, et teooriat teame kõik, praktikud aga poetavad kohati pärle, mida esmapilgul ei oska lahti mõtestadagi. Fakt on ka see, et paljude kahemassilisi omavate autode kasutatud käimakastide hinnad on kerkinud viimase ca 5 aasta jooksul mitmekordseks, varem ei maksnud need suurt midagi, eks sellelgi on omad põhjused...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

kõik õige.autode kaal paneb asjad paika! ka ülekanded on massist tulenevalt erinevad. saab ju võrrelda,palju on täismass golfil vs. sarannil

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Eelmise mudeli Nissan Navaral (2005 ja edasi) oli algul sidur nõrgavõitu. Nii mõnigi põletas selle ära nii et arugi ei saanud. Siis "parandati" asja kahes astmes: Veidi tugevam sidur koos originaal kahemassilise hoorattaga või palju tugevam sidur pluss ühemassiline hooratas. Viimase vahetuse puhul hoiatati kliente et auto vibra võib veidi suureneda. Käigukastide ja mootoritega ei juhtunud midagi. Oletan, et ühemassiline hooratas sidurit ei aidanud, aga see palju tugevam sidur kahemassilisega kokku ei sobinud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Plaanis autol vahetada kahemassiline hooratas tavalise vastu.Kahjuks pole sellist osta võimalik aga sobival teise auto omal poldivalem teine.Kas keegi teab kas on võimalik vanad augud kinni keevitada ja uued teha.Hooratas on vist malmist või selle segust ja ei tea kas saab keevitada.Õigemini saab ka malmi keevitada aga tulemus peaks olema korralik.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Oled seega kindel, et sõidad selle autoga kuni uus kahemassiline uuesti otsad annab?

Ma vahetasin oma Volvol hiljuti hooratta kogu mudruga, läbisõit üle 400 midagi (kelladel 315k, keritud mingi 100 ikka). Ei hakanud mingit keberniiti harrastama, ei usu, et mina sellega teist 400 sõidan.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Hetkel tehase hooratas sees ja ls.560 tuh.km.Teoreetilist peaks uus pool sellest ikka veel käima ja kindlasti mina sellega nii kaua ei sõida.Aga see pole oluline.Lihtsalt vahel tahtmine midagi teistmoodi teha ja ei saa seda ju kellelegi keelata.Aja jooksul proovitud erinevaid projekte ja õnnestunumaid saavad kasutada teisedki.Oleks üksik projekt siis selle paarisaja euro pärast ei hakkaks jändama.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Küsimus et kas transporter 2008 aasta T5 96kw jaoks on olemas ühemassilise komplekti?
Kunagi kusagilt nagu lugesin et mingi T4 oma pidi minema, kahjuks enam ei leia seda kohta üles :(

Vasta teatele Ebasobiv postitus

tagasi foorumisse

Sõidukite kuulutused Saab 9-3
Saab 96
Saab 9-5

Foorumi reeglid

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

Foorumis on KEELATUD:
- Ostu-, müügi- ja vahetuse kuulutuste edastamine
- Otsene reklaam
- Teadlikult ebaõige sisu avaldamine
- Ropendamine, sõimamine, karjumine ehk läbivate suurte tähtedega kirjutamine
- Kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates
- Teemast mööda rääkimine
- Samas teemas erinevate nimede alt postitamine
- Võõra inimese pärisnime all esinemine
- Sõnumite ja teemade kordamine
Lubatud on teiste foorumi külastajate aitamine soovitades mõnda head firmat või töömeest. Lubatud on teema laiendamine. Liiga usinat ühe ja sama telefoninumbri/meili jagamist erinevates teemades võidakse lugeda reklaamiks ning kontaktandmed/postitused võidakse kustutada ja kasutaja blokeerida.
Teema pealkiri ei tohi olla umbmäärane: "mure", "probleem", "appi". Pealkirja lugedes peab saama aimu, millest antud teemas juttu tuleb. Teemade pealkirjades on keelatud korrata kirjamärke, näiteks: "palju on Calibra kütusekulu???????????".
Teema pealkirjas ei tohi laimata kaubamärki-firmat, näiteks: "petturid ASDF autopoes". Oma konkreetset kogemust mingi firma või kaubamärgi kohta saab väljendada kirjutatud sõnumis.
Küsimused, ettepanekud ja järelpärimised võib postitada "Vaba teema" foorumis asuva teema "Kaebused" alla.
Reeglitele mittevastavaid, mõttetuid ja foorumit risustavaid sõnumeid ja teemasid on administraatoritel õigus kustutada või sulgeda. Pidevalt mõttetu sisuga postitustega foorumit koormavaid kasutajaid on õigus moderaatoritel blokeerida.
auto24.ee-l on õigus foorumi reegleid muuta.

Vasta teatele