See õli hind 25€/L on ulme https://www.automaailm.ee/et/Eshop/Product/7/s18136127/mobil
_1_esp_formula_5w30_5l

Rumal võrdlus, töötunni hinda võrreldes oleks arusaadav (Ikla vs Raekoja plats - koht/mugavus).

Aga kiitused Silberautole, Vehole, Ducatile ja AP Motorsile - õlid ja vidinad on turuhinnaga/väikse soodukaga, maksad töö/oskuste eest.

Kuulge lõpetaks siin selle rikas-vaene mula?
Kellel pole karoqi kohta midagi öelda, ärge palun postitage. Minge filosofeerige perekooli foorumis.
Muidugi tore, et teema "käima läks".

skoodasõber'ile
"Viimane kord uurisin seda salongifiltri 15000 järgset vahetust - olevat tehase poolt tingimusi muudetud ja keelduda ei saavat...."
Ostsin just uue karoqi ja esimene hooldus on 2 aastat või 30000km. Kuidas siis saab olla 15000 km peal kohustuslik salongifiltri vahetus? 15000 km peal õlivahetuski ei ole kohustuslik.
Mul on Karoqi tehase hooldusmanuaal olemas ning isegi nn tolmurikastes maades (kuhu Eesti ei kuulu) on salongifiltri vahetus 30000 km või 1 aasta.

2014 a. Superbil oli ka salongi filtri vahetus iga õlivahetuse ajal.
Loogiline ka, tolmu on õhus palju.

@ GM

Ma kahtlen, et Kaldoja ainult tööraha arvelt igal aastal kaks milli dividende välja võtab.
Juba 30 aastat tagasi oli Eesti automüüjate rusikareegel see, et automüük teeb kulud tasa, järelteenindus teeb kasumi.

"_275 eurot? Nojah, Kodiaq on ju ka kallim kui Karoq :)
Liitri õli hind on alla 7 euro. 5x7=35 eurot õli, lisaks õlifilter ja kork - kõik kokku hind suurusjärgus 50 eurot.
Nagu juba ütlesin, siis tootja näeb ette salongifiltri vahetuse 60000km või 2 aasta tagant. Aga ok 10 eurot salongifiltri eest juurde.
Õlivahetus + ülevaatus võtab aega ca tunni. Seega töötunni hind tuleb ca 200 eurot? Päris karm._

Ja nüüd tsiteerin iseennast:
_Mobil Super Formula V LL 5W30, liitri hind 25 eurot. Kokku 125.
Salongi filter 42
Õlifilter 18
Tööraha 90_"

Need ongi reaalsed hinnad vs ulmehinnad. Mõistusega inimene lähtub ikka reaalsetest hindadest.
Asi polegi selles, et maksta ei jõua. Ei pea õigeks lihtsalt kliendi eksitamist. Reklaamitakse Skodat ju kui soodsaimate ülalpidamiskuludega masinat. Samuti ei tundu aus see salongifiltri pähe määrimine kui tootja seda ei nõua. Oled sa ise seda filtrit vaadanud, mis 15000 läbi sõitnud? Mina olen ja pole sel häda midagi.

Mingit erilist mugavust, nagu väidad, Skoda esinduses käimises nüüd küll pole. Sama igal pool. Aga hinnad on mujal juba mõistlikumad.

Nii nagu ma ei käi raekoja platsis 16 eurost õlut joomas, ei soovi ma ka 25 eurost õli osta. Ja asi pole selles, et ma seda omale lubada ei saa. Pole lihtsalt vajadust kellelegi midagi näidata või tõestada.

Loodan, et sa oma saiakeste ja limonaadiga kohvikusse aega veetma ei lähe.

Aga kui 42 eurone salongifilter tekitab ületamatuid probleeme, siis on uue auto soetamine selgelt liiast.

Muide, Skodas saab hoolduse ajal vaadata telerit, lugeda periodikat ning juua tasuta kohvi. Minule kui staazhikale kundele antakse tasuta asendusauto, et asjad ajamata ei jääks ja aeg raisku ei läheks. Stjopa sellist teenust vist ei paku.

Muudetud 22.06.19 09:32

Tundub, et keskmine Skoda omanik ongi üks viripill. Vaevalt, et Tiguani omanikud nutaksid kalli salongi filtri pärast.

Noh, sakslased ka väga rahul ei ole ja paljud võtavad oma õli näppu:

https://www.motor-talk.de/forum/service-preise-t5877668.html

https://www.skodacommunity.de/threads/umfrage-kostenvergleic
h-der-fabia-ii-inspektionen.36441/page-66

Müts tõmmatakse silmadeni ja olete täiesti rahul sellega, uskumatu.

Küllap need siinsed tulihingelised teeninduse kaitsejad töötavadki ise seal.


Grigoori - miks sa arvad, et ma suvalise Stjopa garaaziga võrdlen? Küllap käid tegelikult ise seal Stjopa garaazis, et nii hästi tead:)
Võrdlen ikka teiste markide esindustega ja midagi erilist küll Skoda esinduses pole.

Kõvad mehed küll siin. Kas maksate meeleldi igal pool kahekordse hinna? Kui jah, siis andke teada, hakkan teid varustama.

PS. Tiguani omanikud ei ole samuti Mölleriga rahul.

Tiguani omanikud ei ole senikaua Mölleriga rahul, kuni nad pole näinud-kuulnud-lugenud, mis toimub Škoda esindustes. Seda nii auto ostul kui ka hilisemal hooldusel.

Pärast pikka autovaliku protsessi jäi mul sõelale täpselt kaks autot, mis vastasid kõigile mu esitatud nõudmistele mootori, kasti ja varustuse osas. Need olid Tiguan ja Karoq. Kuna neile sai teha identse varustusega hinnapäringud, siis tõeliselt šokeeriv üllatus-üllatus, uus Škoda osutus kallimaks uuest Volkswagenist. Edasi võib kolm korda arvata, mille kasuks valik langes.

Väide, et Škoda on madalaimate ülalpidamiskuludega automark, tuleneb ilmselt sellest, et Škoda omanikud lasevad hooldused lihtsalt üle :)

Miks poest leiba ostad? Endaküpsetatud on ju tunduvalt odavam?

Miks suur osa inimesi virisevad, et saavad tööandja käst vähe palka? Toimetulekupiir on 150 eurot kuus ja üle selle küsimine on seega puhas tööandja nöörimine.

Mul oli enne Skodasid 4 Mondeot, kõik uuest peast ostetud. Ei olnud nende hooldused kuskilt otsast Skodast odavamad, ikka vastupidi.

Muide - kui võrrelda Kodiaqi (Tsehhi koostetehas) ja Tiguan Allspace (Mehhiko koostetehas), siis koostekvaliteedi ja kasutatud materjalide poolest on Kodiaq volkarist mäekõrguselt üle. Sama varustuse juures on Kodiaq ka kallim.
Samas omab Kodiaq ka 200 liitrit suuremat kaubaruumi mahtu.

See volkar - skoda hinnataseme poleemika ei päde enam niiväga.

Muudetud 22.06.19 14:02

Grigoori - jah, nii võib olla küll, aga Tiguan Allspace on meie turul ikka väga nišikas. Karoq ja tavaline Tiguan (Wolfsburgist) on hoopis iseasjad ning seal enam ei saa küll öelda, et Tiguani koostekvaliteet, materjalid vms oleksid oluliselt halvemad.

Tiguan Allspacega pole kogemust kuid võrreldes tavalise Tiguaniga siis koostekvaliteet tundub VW-s üldplaanis parem. Samuti on Tiguanile lisavarustuses saada kõige moodsamaid lisasid mis VAG arsenalis leidub.

Kodiaq ees uksepolstrid pehmed, taga kõvad. See viimane on üks masendavamaid asju, et Kodiaq ei ole siiski Superbi tase mida loodaks kuna tegu on siiski nn. Skoda SUV-ide lipulaevaga. Koostekvaliteedi poolest jätab Superb võrreldes Kodiaqiga tunduvalt parema mulje. Kodiaqi peeglid asuvad aknaraami plastil mis tekitab suurel kiirusel tuulemüra. Oleks võinud nagu olla Tiguanil, toodud allapoole. Müratase Tiguan tundub vaiksem. Ilmselt võis vahe olla ka rehvides. Tiguanil on püsikiirusehoidja jms kõik roolilt. Kodiaq on veel vanakooli lahendus, eraldi kang nagu 10 aastat vanadel volkaritel ja audidel. Samuti Tiguanil on taga pakiruumi põrandakate paksem polster ja pakiruumil ei ole langevat astet mis teeb kaubalaadimise mugavamaks. Samas Kodiaq pakiruum tunduvalt suurem. Kodiaqile saab lisavarustusest juhile digitaalse näidikupaneeli 10,25" (mis on vana VW Polo oma (uus Polo digitaalne näididikupaneel on ka juba 11,7"), Tiguanile aga koguni 12.3". Tagauksest on Kodiaqi parem siseneda kuna see on laiem. Kodiaq on kahtlemata Saksa autotestijate üks lemmikutest, sama ka Tiguaniga keda peetakse omas klassis üheks liidriks. Mõlemaid autosid on pärjatud suure hulga testivõitudega. Kodiaq suureks plussiks on see, et ta on selgelt ruumikam. Ilmselt on see kontsernisisene poliitika, et Kodiaq on tagasihoidlikum, just selline nagu ta on, et Tiguanilt kõiki kliente ära ei võtaks.

Autogeeniuse jutu järgi pidi Seat Tarakan Tšehhi mõmmile ära panema. Hinda võrreldes, siis Skoda mehed maksavad lisaks hooldusele ka auto eest üle. Aga nagu vanasõna ütleb, et lollidelt tulebki raha ära võtta.

Vaatan neid poolteist aastat kestnud heitusi ja tulen järeldusele, Skoda omanikud ei sõidagi, vaid istuvad foorumis.

Tiguan ja Kodiaq ikka erinevad autod:

Tiguan = Karoq
Tiguan Allspace = Kodiaq

Seega kui keegi arvas, et Kodiaq on Tiguanist parem diil siis lihtsalt ise võrdes siga ja kägu.

Autogeenius ei saagi teistmoodi arvata, sest nad kirjutavad rubriigis Seati blogi, mis on Topauto poolt finantseeritud.
Eelpooltoodud asjaolu ei pruugi välistada, et Tarakan ongi igati parem, kui Kodiaq.

Škoda on juba nii ülbeks läinud, et nad turundusse enam raha eriti ei pane, kuna Škoda on niigi madalaimate ülalpidamiskuludega mark eestis (luksub naerda).

Muudetud 22.06.19 20:26

Madalad ülalpidamiskulud ei pruugi päris vale olla.

Mäletan, et Mondeo hooldused olid umbes sama hinnaga, mis Skodalgi. Ainult Mondeoga tuli hoolduses käia iga 20 000 km tagant, Skodaga iga 30 000 km tagant.

Õnnelik saab 20 või 30-se hooldusvälba puhul olla ainult esimene omanik. Järgmised juba kiruvad kui sitt auto see ikkagi on.

Mu eelmine Superb läbis 30 000 km hooldusvälbaga minu käes 390 000 km, kusjuures suurema osa ajast oli tal sabas 1,5 tonnine treiler.

Just oli "100% keritud" rubriigis vihje VW 2,0 TDI Rootsi taksole, mida müüdi siin läbisõiduga 200 000 km, kuigi tegelik oli 630 000 km.

Muudetud 22.06.19 22:12

Mis mootoriga see Superb oli kui saladus pole?

2,0 TDI 125 kW originaalis, tuunitud TDUK boksiga 155 kW kanti.

https://forte.delfi.ee/news/auto/labisoidumoodikul-miljonid-
kilomeetrid-just-need-on-koige-vastupidavamad-soiduautod?id=
86563915

Punane, kaheukseline Volvo kupee tähistas kolme miljoni miili ehk umbes 4,8 miljoni sõidukilomeetri läbimist aastal 2013

Nii suure läbisõidu saavutamise peamine saladus peitub mitte ainult peaaegu hävinematu auto tootmises Volvo poolt vaid ka korralikus hoolduses - mees vahetas oma autol õli umbes iga 4800-5600 kilomeetri tagant ning käigukastiõli vahetas ta iga 40 000 sõidukilomeetri tagant.

Ajad on muutunud ja tehnoloogiad samuti. Mootorite koostetäpsus on paranenud tänu täisrobotiseeritud valmistusprotsessidele. Koostematerjalid on paranenud. Määrdeainete kvaliteet samuti.

Aga hoolduste koha pealt on asi õige. Kui võõrast häält kapoti alt / veermikust kuuled, esimese asjana servisesse ülevaatusele. Nii hoiad edaspidise lagunemisahelreaktsiooni ja kulud konrolli all.

Ford ongi tuntud oma suht kalli üalpidamise poolest.
Võtame näiteks Kia Sportage - olenevalt aastasest läbisõidust tuleb hooldus kuni 2 x soodsam kui Skoda diislil.

karoqqq (registreerimata) - kuulaks huviga kuidas tuleb 2x odavam kui võtta skoda ja kia ning viia samasse kohta ja võtta samasugune hooldusintervall?

Skoda Laagrist öeldi meile esmane hooldus 15k pealt (1.6 tdi).
Kas keegi on saanud füüsilise hooldusraamatu ka või ongi ainult nn. pilve variant?
Hoolduse pakkumine 15k. hetkel 270euri, enne auto tellimist oli juttu, et saab max 200 euriga hakkama, seda enam ,et väike hooldus.

Öeldi 15000 km? Aga mis auto ise näitab?
Mulle öeldi Mölleris esimene hooldus 30000 km või 2 aastat. Peale esimest hooldust 30000 km või 1 aasta.

Auto näitab 30k ülevaatus ja 15k õlivahetus.

siis on sul peale pandud fikseeritud õlivahetus-hooldusvälp. On võimalik ka muutlik hooldusvälp.

Lase hoolduse tegemise ajal hooldusvälpa muuta - fikseeritud 15 000 km pealt näidikupõhise (umbes 30 000 km) peale.

Mis on kõige kindlam viis mootori hävitamiseks, kui aastane läbisõit jääb alla 20 kkm.

Suurte läbisõitude juures pole ülipikk välp nii suur probleem.

skodal on 30000 km või aasta kriteeriumiks. Ei ole vaja targutada kui ei tea asjast midagi.

Tarkpeadele, Ilmselt on variante rohkem, 2.0 diisel Dsg 4x4 on välp 15000

Mõned read :-)
Läbisõit tänaseks 27500.
Need asjad mis eelpool mu poolt kirjutatud, on kõik jõus, Ehk siis, on asju mis veidi on häirivad ja on asju mis on ok. Mis pidi iganes, ei ole mul etteheiteid autole mis paneks kiruma või kahtlema ostus.
Lagunenud ei ole selle läbisõidu juures mitte miski kuigi üks asi mis tundus kevadel nagu ülevaatamist vajav, oli esiklaasi soojendus - tundus, et nagu venitas tõsiselt ning kohati jättis ka sulatamata aga liigselt soojad ilmad tulid peale juba. Talv ukse ees, saab ette näidata.
Kütusekulust, kõik võtab ära mis paaki läheb. Suvine oli 5,5-5,6 keskmiselt, nüüdsete ilmaolude juures on 5,8-5,9, see ei ole ainult kompuutri näit vaid üsna mitmeid kordi paak-täis meetodil üle kontrollitud. Kompuuter, ime küll, näitab üsna täpselt.
Rohkem on sõitu maanteel nii 60-70%, valdavas osas linnatsüklis oleks numbrid muidugi suuremad.
Kuid märkasin, et kuskil 23-24000 juures nagu hakkas mootor kuidagi sujuvamalt tööle, on paindlikum ning ka erksam.

Ka minul 1.5TSI DSG Karoq-il ees nüüdseks suht sama läbisõidunumber. Siiani kõik toiminud laitmatult. Veits häirivad siit sealt kostvad plastinaginad...

Selle poole pealt ei ole kindlasti mingit muret mul, mingeid naginaid ega plastikuhääli ei ole mitte kuskil.

No ma olen selliste asjade suhtes muidugi ehk liiga noriv ka, aga mind kipuvad sellised nagisemised häirima...:)

Aga kas jäik ja põrutav vedrustus ei häiri?

Kui kütusekulu on 5,5-5,6, siis pead mingit erilist pensionäri sõidustiili harrastama. Spiritmonitori kohaselt on keskmine 1,5 TSI puhul 7,4. Nii väikest kulu, kui sul, pole mitte kellelgi teisel. Kõige väiksem on 5,8 :)
https://www.spritmonitor.de/en/overview/45-Skoda/1636-Karoq.
html?fueltype=2&power_s=110&power_e=110

Karoq on kaugel sellest, et tal oleks jäik ja põrutav vedrustus.

Kui sportautost tulla, siis tõesti.

Ma ei kasuta spritmonitori laadseid asju.
Kuid, jah, märgin kõik võetud kogused kuupäevaliselt ülesse ning mis läbisõidul tangitud on. Kuna autos on seda lihtsam teha (võibolla ma vanamoodne kuid vahet ei ole) märgin kausta. Olen kõikide autode kulusid ligi 20 aastat ülesse märkinud ning see on hea info enda jaoks.
Mis puudutab karoqi kütusekulu siis lõin kokku.
Alates 15.11.2018 kuni tänaseni on spidokal ette kerinud 27650. Selle ajaga on tanklast võetud kütust 1617,5 liitrit. Lihtne arvutus ütleb, et keskmine on 5,85 sajale.
Need ei ole mitte mingid mu enda poolt endale valetamiseks andmed vaid ikkagi selge tõsi.
Periood 15.11.2019 kuni aprilli lõpp (viimane kütusevõtmine aprilli kuus 25.04) läbisõit 13572 km ning kütust kulunud 850,34 liitrit ehk keskmine 6,3 sajale.

Tähelepanu võiks pöörata ka keskmisele kiirusele nendel, kelle on selle tabeli järgi võtnud 8,5. Ühel sellisel inimesel ei ole see sisuliselt üle 35-40 km/h näiteks. Teisalt kiirteed võtavad samuti palju, kui lasta 130+. Need andmed seal tabelis ei ole teps mitte andmed Eesti piirkonna andmed. Kas kasutatakse konditsioneeri? Nüansse on palju. Mina näiteks ei kasuta kondistisoneeri kuna see mulle ei meeldi konditsioneeritud õhk. Äärmisel vajadusel, suvel 2-3 sõidul on see vajadus olnud. On aga neid, kellel on kont sees aasta läbi - sellel on omad eelised kuid see ongi siis valiku küsimus.

Mõistlik kütusekulu ei tähenda alati pensionäri sõidustiili vaid mõistlikku sõidustiili. Olen korduvalt maininud, et mul on ca 70% maanteesõit.

Mis puudutab jäkust, siis jah, Karoq ei ole maailma pehmeim auto vedrustuse poolelt. Samas täiesti keskmine. Kuid see on taas küsimus, mis kellegile meeldib - mulle ei meeldi liigselt pehme ja vetruv. Maanteel asfaldil ideaalne ning kruusal häirib enim väike klobin ehk nagu amortide töö hääl mida on ka testides ette heidetud. Kuid küsin - kui palju tänapäeval kruusal sõitmist on? Kellel kuidas, siis peab võibolla tõesti muu auto valima kui pidev kruusateedel sõit.
Plasti nagisemist ei ole mul kuulda kuskilt, siin ei ole asi nõudlikkuses vaid selles kas seda on või ei ole. No ei ole.

Loen seda juttu ja omal tikub pisar silmanurka, miks ma ei ostnud bensiinikat ning miks ma ei ostnud Karoqit (ostsin Tiguani, mis aga on paljuski üsna sama auto).
Olen samuti aprilli lõpust kõik kulud viimseni üles tähendanud. 10 601 kilomeetri läbimiseks olen tankinud 640,57 liitrit diislikütust. Ehk et kulu üsna täpselt 6,0 liitrit sajale - aga seda diiselmootoriga!
Muidugi on mul konditsioneer kogu aeg sees, ma ei võta seda kunagi välja. Ja loomulikult ei sõida ma 110 alas 110, vaid ikka pisut kiiremini. Möödasõitudest ei räägi, muidu tullakse ja lintšitakse verbaalselt kohe ära.
Aga ma ei usu, et asi on konditsioneeris ja sõidustiilis (enamuse ajast kulgen püsikaga, mis on küll adaptiivne). Asi on ikka ilmselt selles, et mainitud Škoda on ebanormaalselt säästlik isend - või las aadu maalt selgitab ikkagi pikemalt, mis võtteid saab kasutada, et nii väike kütusekulu saada?

Muudetud 17.10.19 13:12

Kirjutan selle jutu nüüd teist korda kuna lisasin foto pikast kompuutrist mis hetkel näitab veits üle 5000 km ning see on 1,5 kuu sõit ning keskmise number on 5,7 - ma ei käinud ju seda pilti kuskil külapeal tegemas :-) vaid ikka tehtud täna peale lõunat. kuid, seda pilti hetkel ei ole ja miks ei ilmunud koos tekstiga - ma ei tea.
Kuid, tuli teade, et mode vaatab pildi üle ja siis ilmub ning seni ei ole midagi tulnud. Seepärast kirjutan uuesti ja kui ilmub sarnane tekst koos fotoga, ei tasu imestada.
Nimelt, on 1,5 TSI, nagu teada, varustatud ka ACT-ga ehk võimalusega kergel veol 2 silindrit välja lülitada. Sõidan üsna palju maanteed, näiteks suvilasse viiva tee pikkuseks on 140 km ning 90% sellest on maanteetrass. Sellest 90-st omakorda nii 70% toimib mõistliku tuulesuunaga 2 silindrit. Kui on tuul vastu korralikult siis näiteks ca 30% töötab kahe silndriga.
2 silindri töö puhul näitab hetkekuluks 3,5 - 4,5, sõidan maanteel seier 100, reaalne kiirus 94. Talve tulles muidugi see 2 silindri kasutus langeb teatud määral ja ka 2 silindri hetkekulu tõuseb.
Olen juba varasemalt kirjutanud, et ACT-l on oma väike varjukülg - nimelt on ikka vahel ka tunda seda jõnksu kui läheb 2 peale ja 4 peale tagasi kuid seda mitte kogu aeg vaid sõltub mootori koormatusest ja teeoludest.
Tundub võibolla naeruväärne, kuid paraku tuulesuunast sõltub päris palju kütusekulu. vahe võib olla ka 1,5 liitrit sajale. Olen rekordsõidu suvel teinud suvilasse 4,5 sajale. Kuid samas on suvel ka üle 6 läinud, kui ikka korralik tugev tuul vastu ning seda näeb kohe hetkekulust. See kõik on siiski täiesti tavalise ja mõistliku sõiduga nii maanteel kui kiirendades - ei ole mingi penskari stiil.

Muidugi, teistel 1,5 TSI-del on ACT, loogiline. Kuid see siis Sulle marita57, ehk veidi selgituseks diisli ja 1,5 bensiinimasina kütusekulude teema kohta.

Kütusekulu on kinni väga paljudes asjades! nagu juba räägitud ilmaolud (mille alla käib ka tuulesuund), rehvid, sõidustiil, kütus, auto koormatus jne. kaasa arvatud liikluse jälgimine ehk mõtetute kiirenduste - pidurduste vältimine, ka maanteel "nõelumise" vältimine ning selle asemel ühtlase kiirusega liikumine. Arvestades, et kui ees liigubki auto 87 km/h näiteks ja keeran 2 km pärast ära - milleks mulle möödasõit? Võidan 5 sek. See rohkem põhimõtteküsimus - on neid, kes sel hetkel mööda vajutavad. Keegi ei keela!
Mina tõele au andes, liigun 2/3 aega üksi autos ning kuigi ka konks on, on seda mul vaja mitte just väga tihti kuid vahel siiski ja 2-3 korda aastas ka pikemal otsal.

Huvitav, et mõne jaoks see kütusekulu nii tähtis on, auto ostmiseks raha oli, kütusele enam ei jagu, marita57 kahetseb, et traktori ostis :) ei saagi ilma rahata sõita )))

marita57 ja aadu maalt kuulaks huviga palu massinatel kw sid ja tehke üks 1000km test aga testi lõpus peab olema ka selle läbimise keskmine kiirus, see oleks huvitav, sama see ju ammu teada et maanteel pole olulist vahet samaväärse võimsusega tänapäevased mootorid neelavad ühte auku, samas linnas tuleb erinevus välja

Lisan pildi senisest üle 5000 km läbisõidust ja tehtud just hetkel. Keskmine 5,7 ja see on viimase ligi 1,5 kuu läbisõit. Kontrollitud täispaak meetodiga mitu korda, kompuuter näitab täpsusega +/- 0,1 liitrit.
Lisan info, et 1,5 TSI mootor on ACT mootor. Ehk, kergel veol töötab 2 silindrit.
Näiteks suvilasse sõit on mul 145 km millest 90% on tegelikult maanteesõit. Sellest 90-st ca 2/3 töötab 2 silindrit. Kui tuul kõvasti vastu, muutub see muidugi ning vast nii 30% 90-st on 2 silindriga.
Kuid kui on 2 silindri peal on hetkekulud nii 3,5-4,5 vahel ning on palju kordi kus suvel jõuan suvilasse kus 140 km peale on keskmine kulu alla 5-e. Rekord on 4,6.
See tähendab aga sõitmist maanteel püsikal 100 ning reaalne ca 94 mis on ok ja ei tohiks jalgu jääda kellegile.

Nüüd jõudis ka fotoga jutt kohale.
Selgeltnägija valerka, Sinu soov peaks olema täidetud selle fotoga. Test on tehtud 5261 km peale, olemas keskmine kiirus ja keskmine kulu. Küsin, kui oled välja lugenud, et mootor on 1,5 TSI siis ei ole vist palju võimalusi mis võimsusega hetkel VAG 1,5 TSI on? Sellest on olnud eelnevalt ka mitmeid kordi juttu siinses foorumiteemas.
Aulux, eks see nii ongi, et kui sobib suur kütusekulu - miks mitte. Mulle on see oluline siiski, et ei pea liigselt kallama paaki. Kui sõita 500 km kuus, ei olegi suurt vahet. samas lihtne arvutus ütleb, et 30000 km juures aastas juba liiter rohkem sajale tähendab kuus 30 liitrit ning aastas 360 liitrit mis rahaliselt teeb arvestusega 1,35 liiter ligi 500 eur kuus. Paljud ei teeni paraku meil Eestis kuus ka niipalju.
Või teisalt, sisuliselt kahe kuu liising on see 500 eur.

Kõigepealt õelutsejatele nagu Aulux - ma ostsin diiselmootoriga sõiduauto, mitte traktori. Bensiiniga pestakse pintsleid.

Aga nüüd asjast.

Üllatusin kõvasti, kui nägin aadu keskmist kiirust. Minu pikaajaline on olnud 1800 km ning keskmine kiirus selle jooksul 53 km/h kompuutri järgi (kulu siis 5,9 kompuutri järgi).
Aadu 69 km/h viitab ikka oluliselt suuremale maanteesõidu osatähtsusele.
Huvi pärast jälgisin ka lühemaid otsi. Kui asulast mitte välja minna (otsad on keskmiselt 20 km sellegipoolest ühest Tallinna servast teise), siis tuleb keskmine kiirus nii 33-34 km/h kanti väga umbes. Ehk et see ongi see spritmonitori number, millest ennist oli juttu.

Valerkale - kilovatte on minu ja aadu autol täpselt ühepalju ehk 110. See teeb võrdlemise veel lihtsamaks.

Küll aga tundub mulle, et naaberteemas on kasutaja Ain12321 toonud välja huvitava koha, mis võib kindlasti mõju avaldada:

# Kaal on kiiruse ja ökonoomsuse surm, mitte mõõdud.
1.5 TSI tühimass 1463 kg https://www.auto24.ee/used/3193365

Kui eeldada, et aadu auto kaalubki umbes nii palju, nagu siin kirjas, siis arvestades minu oma 1690 kg tühimassi (.mnt andmetel arvestades raskemat diiselmoororit ja neliveosüsteemi) tuleb sealt juba väike vahe sisse, eriti suurema linnasõidu osakaalu juures. Paneme sinna juurde täieliku pigimatiringi, metallist põhjakaitsmed ja Webasto ning siis võime tühimassiks arvestada rahuliku südamega 1800 kg ning see on juba paras erinevus.

Selle juures tundub, et ma bensukaga aadu kulunumbreid ei näeks.

Muudetud 18.10.19 08:20

sinna tahtsingi jõuda ja teistele selgeks teha et tühipaljas keskmise kulu number ei ole täiuslik ilma muid andmeid teadmatta
sai kunagi superbiga tehtud väike kütusekulu video, tripp on nullitud paagi täitmisel, vot sellised numbrid on võimalik ette sõitta 125kw mootoriga https://youtu.be/aYHaBLibvdo

Head kaasteelised :-) sellest olen ju minagi kirjutanud, rääkinud, et kütusekulu number koosneb paljudest ja isegi kümnetest asjaoludest. Või olen ma midagi muud väitnud? Kaasa arvatud need, mis marita57 välja on toonud, on kulu sõltuvuses.

Olen seda korduvalt ka ütelnud, et mul on ca 70% maanteesõitu. Inimesed kasutavadki autot erinevates situatsioonides ning tingimustes. Kui mu vajadus on rohkem maanteesõit kui linnavahel, kuidas ja kas seda muuta saaks? Ei ole vist loogiline.
Olengi toonud välja lähtuvalt oma kasutusest kütusekulu andmed. Muud näidet mul võtta ei ole.
Loomulikult, kui kasutus oleks 70% linnas, oleks kulu numbrid teised. Kuid siis ma ei oleks ka auto sellist versiooni ostnud. ACT mõtekus tulebki esile just maanteesõidul.

Suht mõtetu on ac-d välja võtta, kui tänapäevane auto saab selle tööga kümme korda paremini hakkama.

63amg (registreerimata) vag ei kasuta ammu enam siduriga kondi pumpasid, uued jooksevad kogu aeg taga ja auto on suht intelligentne et teha konti vastavalt vajadusele, sai täna sõidetud nn kondivihkaja autos, natuke sai seenevihmas õues oldud ja pärast autosse tulles kõik aknad udused, no siis keerati soe põhja, aga egas aru ei saadud et kui oleks kondi pannud taha oleks kohe kõik aknad klaarid olnud, seega on erinevaid inimesi

Juhtusin mingi hetk vaatama korraks Subaru lehele ning nemad on kütusekulu toonud kenasti kiirustepõhiselt. Ehk on ükonoomne kiirus ja kui sellestm inna kas alla õvi üles hakkab kulu kohe tõusma. Kui auto keskmine kiirus on olnud 69km/h on see ideaalilähedane ja siis saadki kulu väikese.

Mis aga konditsioneeri puutub siis eirit kasulik on teda hetkel niiskete ilmadega sees hoida - hoiab klaasid puhtana. Võtan kondi välja ja lähevad uduseks. Kont osisse ja tõmbab klaariks. Miks, ära küsi aga nii on. Ja öeldi mulle seda juba auto ostul 15 aastat tagasi, et hoia kliimat aasta läbi pidevalt sees. Kuigi jah umbes 2.5-3 kraadi pealt lükkab auto kompressori tagant ära. Seda on kenasti mootoripöörete järgi näha. Aga jah ma olen seda 15 aastat järgi hoidnud ja pole taga midagi juhtunud ja klaasid alati aasta läbi puhtad.

Aadu, sinu jutust saan aru, et teed teadlikku ökosõitu. Enamiku inimeste võrdubki see penkari sõidustiiliga muide - väldid pidurdusi, kiirendusi, uimerdad jne.
Kindlasti ei sõida sa ka oma asulasisest 30% mõnes suuremas linnas, muidu oleks keskmine kiirus väiksem. Ja üldise liiklusega kaasa minnes linnas ei ole võimalik ökosõitu teha - ikka jääd jalgu teistele. Tundub, et ka maantee kus liigud on väikse liikluskoormusega. Tiheda liiklusega teel ei pääse möödasõitudest, kiirendustest ja pidurdamistest.
Lisan ka enda karoqi pildi - see on 1.6 TDI ja sellega pole ökotatud. Maanteesõit ca 70%, linnasõit 30%. Süstin linnas, pidurdan ja sõidan maanteel 110. Keskmine kiirus aga ikka väiksem kui sul, sest linn võtab kiiruse maha.

To marita57 traktoritele tulebki pigimatid paigaldada, muidu ei kannata. Õnneks paljud tootjad lõpetavad nende elukate tootmise. Ja pintsleid pesti eelmine sajand!

Oman uut cng Octavia t. Ei hakka 100km kulunumbrit siia kirjutama,muidu mõni minestab.

Meie peres olev 110kW 2.0TDI 4x4 DSG Karoq on praeguseks 45tkm läbinud. Ainsa probleemina tasub mainimist tehase Bridgestone suverehvide sisemiste äärte ebanormaalne kulumine kõigil neljal rehvil. Käis hiljuti esinduses sillastendis ja tagasillas oli kokkujooks olnud lubatud vahemikust väljas. Kahtlustan et nii oli algusest peale, lihtsalt esimese suve järel ei olnud ebaühtlane kulumine veel nii hästi märgatav. Talverattad paistavad ühtlaselt olema kulunud, kuid nende läbisõit on ka 2x väiksem ning suuresti libedates oludes. Eraldi kiidaks Karoqi pidureid – palju teravamad ja parema tunnetusega kui mu enda igapäeva autoks oleval sama läbisõiduga 4x4 Passatil.

Viimase 5000km keskmine kulu Karoqi näidiku järgi 5,7l/100-le, keskmine kiirus 56kmh. Masin sõidab valdavalt kuni 20-50 kilomeetriseid otsi väiksematel maanteedel, kus päris palju ristmikke ja ajutisi kiiruse vähendamist nõudvaid asulaid, kuid paar korda kuus tuleb ka ~300 km päevi, kui suuremat maanteed pidi pealinnas käiakse. Peakasutaja kasutusmaneerid on sarnased siin teemas sõna võtnud Maritale. Autol on veeremüra vähendamiseks tehtud korralik mürasummutus, kütusekulule mõjuvad pigem halvasti ka tehases paigaldatud rattakoopa laiendid ja põhjakaitsed. 4x4 puhul on ka rehvid laiemad. Pakun et sellises seades 1.5TSI 4x4 võtaks sarnase keskmise kasutaja puhul 2 liitrit sajale rohkem (ning maanteel oleks möödasõitudel veidi hing kinni). Kuid sama 2.0TDI mootor esiveolisena oleks kulu ~5.0 sajale, Aadu moodi sõidumustriga veel kuni pool liitrit maha.

Olen tähele pannud, et kaheliitrised VAG-i nelikveolised (nii TDI kui TSI) vajavad korralikult „soojaks saamiseks“ ~30 km maanteed, peale seda langeb ühtlasel sõidul hetkekulu märgatavalt. Esiveolistel piisab külmstardi puhul poole lühemast maanteesõidust, et hetkekulu normaliseeruks.

Võtan teema kokku. Ei penskarita, ei uimerda, ei ole spetsiaalset ökotamist. Sõidan täiesti normaalselt ja keskmiselt, võimalusel jälgides liiklusvoogu ning võimalusel vältides tarbetuid manöövreid.
Need teed, mida sõidan on need teed mida mööda sõitma pean ja on vajadus. Rääkida siin sellest, et sõidan seda ja toda tüüpi teel või nii palju linnas või maanteel... ning seda siis nagu kuidagi mulle ette heita... kõik sõidavad seal kus vaja sõita just endal on. Ja kütusekulu kujuneb vastavalt.
Kui keegi ennast tunneb paremini, näiteks karoqqq, et on penskari stiil - palun väga.
Kui Sa karoqqq tuled nüüd võrdlema 85 kw diisli ning 110 kw bensuka kulusid, siis jõudu tööle. Siis ütle juba, et ööbik ja vares on ka üks ja sama lind.
Jah, minu läbisõidu 30000+ juures oleks ka olnud võibolla mõistlik diisel osta, kasvõi 85 kw. Samas ei ole mul siin kahetseda midagi, olen autoga 98% rahul ja "ökotan-penskaritan" edasi mõnusalt.

Järgmine auto, kui see tuleb osta, ning vähegi võimalus on ning tanklaid tekib juure ka sinna kus see minu jaoks sobilik on ning auto mark / mudel sobib - saab 90% tõenäosusega olema CNG. Nõustun, . (eile kell 22:00).

Hetkel sulen enda poolt teema mingiks ajaks, kui aega möödub ning kilomeetreid lisandub, eks saab taaskord miskit kribada.

paljud arvavad,et nn. penskari stiil hoiab kütust kokku.tegelikult on vastupidi. põhjaalused plastikud hoiavad kütust kokku,mitte ei suurenda kütusekulu

Pole mingeid etteheiteid teinud, lihtsalt selgitasin madala kütusekulu tagamaid. Kellel alles mootori valik ees, sel ei tasu oodata, et ta sama kulu mis Aadul Tallinnas sõites saab.

Aadu, numbrid on tõesti kasinad. Oma samasuguse isendiga ei loodagi enamuses linnasõite tehes nii väikseid numbreid näha. Samas ka maanteel sõites ei ole ACT-d nii palju rakendumas näinud, kui Sina pajatad.
Muu hulgas huvitaks, kas kasutad ka ACC-d? Ilma ettenägeva sõiduta ja õigel ajal sisse-väljaklõpsimiseta tuimalt sisselülitatuna kasutades on see kütusekulule suht negatiivselt mõjuv, kui vähegi tihedamasse liiklusesse sattud...
Ja veelgi huvitavam, mis marki bensiini kasutad? Kas ntx põhimõtteliselt ühteainumast või oled hoopis ka kuluarvestusi erinevate kütuste pealt teinud?

Ma küll mainisin, et mingiks ajaks tõmban joone alla teemale kuid kui keegi küsib otse, on viisakas ka vastata.
ACT toimetab nii kuidas ta seda teeb. Muidugi, täiesti täpseid protsente ei saa ma ütelda kuna see ei ole eriti möödetav. Mida talve poole seda vähem ta aitab.
Konditsioneeri ma ei kasuta, seda rääkisin varasemalt paar korda. Mulle ei meeldi konditsioneeritud õhk, kui selleks suvel ikkagi oluline vajadus on, kasutan kuid pigem päris harva. Siin ei ole tegemist mingi ökotamise teemaga, kui keegi seda arvab.
Kasutan üldiselt suures osas Alexela tankla teenuseid, ning reeglina biolisandi vaba 95-te mida Alexelast kenasti osta saab. Kui tuleb mujalt võtta siis on Neste, seal ei ole biolisandi vaba 95-te.

Mis aga hetkeks on selge, tänane hommik lubas oma temperatuuridega selle ära katsetada ja selgeks teha - esiklaasi soojendus ei tööta. Kahtlus oli juba kevadel kuid siis ei saanud liigselt soojade ilmade tõttu sotti täiesti. Kuid nüüd on see selge, ehk, garantii töö.

Aga mida see biovaba tankimine juurde annab? Ma saan aru, et paanikat tekitati enne bio tulekut kõvasti ja peale bio tulekut oli oodata, et enamus mootoreid pillid kotti paneb, aga siiani pole nagu miskit juhtunud. Ja kui nüüd mõelda, et see bionõue kehtib kogu Euroopa Liidus (või enamikes selle riikides) ning ca 2000-st aastast alates toodetud autod on biokütust söövad, siis ma ei suuda leida argumente, miks peaks hirmsat moodi seda biod kartma.

Ma ei karda biokütust vaid kuna olen Alexela klient suures osas ning Alexelas on biovaba 95 siis tangin seda.
Nr 2 on Neste ning ma ei otsi paaniliselt Alexelat kui on vaja kütust võtta. On ka veel mõnel korral mujalt võetud kuid pigem üsna harva.

Kui nüüd rääkida ainult bensiinimootoriga autodest, siis on biolisand (alkohol) kütusena parem vedelik (põleb puhatamalt) kui bensiini nime all müüdav segu, aga tema soojussisaldus on väiksem kui bensiinil, mistõttu biolisandiga segatud bensiini kulub natuke rohkem.
Allpool väike arvutus (tänaste kütusehindadega), kust tuleb välja et kui tarbida kallimat Alexela biolisandita kütust, siis kokkuvõttes oled väikeses võidus: soojussisalduse vahe 95E10 vs 95E0 on 3,7% aga hinnavahe (Circle K) ainult 2,7% rahaline võit siis 1%=~1,3senti/L :-)
Kui võrrelda aga 95E10 ja 98E5, siis saavad veendunud 98E5 kasutajad aga "pügada" kuna soojussisalduse vahe on ainult 1,9% aga hinnavahe 3,6% - kokkuvõttes siis vahe 1,7%=2,3senti/L
https://www.upload.ee/image/10655899/95E10_vs_98E5_vs_95E0.J
PG

Küsimus Karoq'i omajale (nt. Aadu) või ka Ateca omajale - häda sama. Ilmselt ka sul koguneb mustust tagumise ukse ääre vahele, kus pöörlev ratas pillub seda ratta koopa äärt moodustava ukse ja keretihendi vahelt läbi ukse siseküljele. Oled seda esindajale kurtnud või on miski lahendus asjale kellelgi pakkuda? Või vastupidi, pole sellist probleemi täheldanud?

Lahendus: https://www.k-rauta.ee/p/veekindel-teip-at6263-50-mm-x-50-m-
hall/1yr2
Edit: Täiesti töötav lahendus oleks osta juba eos selline auto, millel uksed ja poritiivad oleks eraldi detailid :-)

Muudetud 28.04.20 11:28

Kui Sa, maaks, nüüd päris julma ukse kinniteipimist soovitad, siis see hästi ei päde - vahest vaja tagauksest ka ikke sisse-välja käia :)
Või pead silmas miskit jätkusuutliku teibi installatsiooni, kus pilt jääks ilus, muda püsiks väljas ja uksed ka avaneksid korduskasutatavalt?
Väljamaa foorumites on soovitusi lisatihendit kleepida kuhugi - ilmselt siin tuleb kasuks loomingulisus.

Mina ei ole sellist probleemi täheldanud. Hoopis suurem probleem on talvel kinni külmuva bensiinipaagi luugiga. Ärge unustage selle sisemist külge ja lukustusmehhanismi hoolikalt silikoonitada, muidu võite külmaga teele jäädagi.
Muud ei tea praegu kurta midagi, igati mõnus pill. Ambition 1.5TSI, DSG, 2 aastat ja 50 000km.

Juhul kui jutt käib sellisest luugist, mida tuleb alguses sisse vajutada selleks, et ta siis ise välja kargaks siis... mina lahendasin selle probleemi 15 aastat tagasi sellega, et ma lihtsalt tõmban luugi lahti ega vajuta teda kunagi sisse. Seda luuki ei hoia mitte miski kinni. Ma ei tea mul Octavial mahuvad küüned vahele küll ja pole kogu nende aastate jooksul luuki ära suutnud kriipida.

Aga see vajutamise mehhanism on saadanast ja mõtetu tilulilu mis toimib ainult ilusate soojade ilmadega.

Muudetud 28.04.20 15:55

Peaaegu eranditult linnasõit Tallinnas, mida ilmestab keskmine kiirus. Linnaliikluse mõttes sõidud liiklusvoos või tiba kiiremini. Pikemad maanteesõidud vaid mõnel korral aasas. Väga ei tõmble ja üritan sujuvalt sõita, mis nähtub ka rohelise lehekese skoorist. 1.5 TSI. Rohkem peensustesse ei hakka minema, lihtsalt nendele eelmistele numbritele vastukaaluks.

Kas kellelgi Karoq Sportline ka on? On ta kuidagi teravam ka või ainus vahe tavalisega on väike väline erinevus?

Vaadates hinnakirja siis Sportline erinevus võrreldes tavamudeliga on eelkõige teistsugune roolivalik, standardis sõidurežiimi valik (105€) ja loomulikult kõige olulisem unikaalne väärtus mida teistele modifikatsioonidele ei saa: Mootorihääle võimendi Sound Generator mootorile 140kW, reguleeritava helitugevusega.

Ma ei tea muidugi, kas seda mootorihääle generaatorit saab unikaalseks lisaväärtuseks nimetada. Midagi nagu oleks, aga tegelikult ei ole ju mitte midagi...

Tegin üle-eile testi. Sõitsin oma tavapärast marsruuti hommikul Tallinnast Rakverre ja õhtul täpselt sama teed tagasi. Ainus väike erinevus oli päeva jooksul pisut tõusnud tuuleke, mis puhus kergelt vastu, aga ka õhutemperatuur oli paar kraadi soojem nii et need nullivad teineteist enam-vähem ära.

Rakverre sõites hoidsin kogu maanteel v.a remonditav lõik ja Haljalast Rakvereni tempomaadil näitu 130-135 km/h, see teeb siis GPS järgi pisut alla 130. Kohale jõudes oli keskmine kiirus 91 km/h ja keskmine kulu 7,3 l/100km.

Tagasi sõites hoidsin tempomaadi näitu kogu aeg 100 peal, vaid päris lõpus libistasin 110 ja 120 peale. Kohale jõudes oli keskmine kiirus 81 km/h ja keskmine kulu 5,4 l/100km.

Oleks kogu aeg 90-ga sõitnud, poleks alla 5 kütusekulu saavutamine ilmselt probleem. Kui aadu maalt sõidabki umbes 90-ga ja lisaks vahepeal veel aeglasemalt, siis tema numbrid on täiesti normaalsed ja loogilised. See seletab ka seda, miks suve saabudes mul pikaajaline kulu tõuseb, ehkki loogiliselt võttes peaks langema.

Loo moraal - auto mass ja veoskeem on üsna tühised näitajad. Ka bensiini ja diisli kasutamine pole nii oluline. Kiirus on see, mis määrab! Üle 100 sõites otsustab kiirus praktiliselt kõik.

Marita, kuidas sa nüüd sellised tulemused said. Siinsed spetsid väidavad, et 90 asemel 120 sõites kerkib kütusekulu maksimaalselt 0,5 liitrit.

Nüüd avastasid seda vä? IRW! Ammu teada et kõige ökom kütusest olenemata maanteel on kiirusel 90km/h, sõltuvalt kastist ja mootoripööretest.

Isegi LEs on sellest juttu, millisel kiirusel on auto kõige ökom. Ei mina saa aru, mida seal autokoolis tehakse-

Proovige 78-82 vahemikku

5se kastiga on 80-100km/h kõige ökom, sealt juba kiiremini hakkab rohkem tarbima, kui on 6 käiguline, no siis vähe teised pöörded juba.

Seda "unikaalset" mootorihääle võimendit kasutavad mitmedki teised VAG grupi autod ning viimasel ajal ka Volvod.
Ning, üllatus - üllatus, ka Audi SQ 7 ja RSQ 8.

Lisan ka ühe pildikese, mis illustreerib veenvalt, kui olulised on välisõhu temperatuur ja optimaalne kiirus. Sõidetud siis lihtsalt hommikul tööle diagonaalis läbi Tallinna (ainult linnasõit).

vaadake kellaaega, no mis linnasõit see on. muuseas päris öösel saab veel parema näidu. häbi!

44 kmh keskmine kiirus ei loeta päris linnasõiduks

Raske jalaga lihtsalt

Tegelikult saab päris suure mootoriga autoga ka päris head näidud kui tahta.

Huvitav oleks teada mida need Škoda'de kirujad ja Toyota'de kummardajad siin Škoda foorumis teevad.
Mina küll Toyota foorumis ringi ei kola.

Olen Karoq 1.5TSI omanik nüüd kolmas aasta. Üks esimesi kes selle eeltellis enne kui reaalselt müüki tuli auto. 2018 jaanuaris sain kätte.
Auto kohta midagi halba öelda ei ole va lapsevead ja on tulnud hoolduse garantiis käia selle 3 aasta jooksul. Juhiukse tihendi vahetus eelmine aasta, see aasta juhiukse trossi vahetus (defektne väljaspoolt külmaga avades). Ühel korral lakkas üks pult töötamast suvaliselt 2018 aasta lõpus. Patarei välja võtmine ja vahetus ei aidanud. Hoolduses ei saanudki aru mis seal siis oli aga sain sama puldi tagasi ja seni toimib uue patareiga kuigi selles viga polnud.

Nüüd siis hoolduse teemal. Kolmas korraline hooldus ja seekord siis korralik veidi üle 300.- eurtsi.
Ei mingeid enda poolt võetud lisasi. Tavaline õlifilter + õli, salongifilter, soojenduse õhufiltri asendus ja eraldi nüüd siis pidurivedelik ja piduriõli võrreldes eelmise korraga + muud väiksed jubinad ja ülevaatus + lisatöö hooldusele.
Auto läbisõit alla 30k veidi, kuna see aasta koroonaga lihtsalt ei sõitnud pea üldse tööle kontorisse. Küsisin eraldi üle kas kõik on ikka vajalikud selle hoolduse läbisõiduga siis jah, kuna võetakse arvesse aastahoolduse nimekiri. Tundub, et kui sa sõidad 10km ühes aastas maksad ikkagi täisaasta nimekirja.
See selleks. Uurisin, mis on 4nda aasta hooldus ja see pidi olema veel kallim. Siis on küünalde vahetus. Eriti hea saab olema, vahetada küünlad kui läbisõit on tõenäoliselt kõvasti alla 50 tuhhi selleks ajaks ja eeldan, et siis on juba ligemale 400.- hooldus?
Kui on kedagi kellel tuleb enne 4 aasta hooldus, siis andku siin märku.

Kokkuvõttes, Skoda hooldus on juba korralik ja kuigi mul pole probleeme seda maksta, siis lihtsalt informeerin mis on reaalsus. mingi 200-250 hooldus loota oleks väga naiivne...

Unustasin lisada veel, et tegemist oli Auto 100 teenindusega. Järgmisel korral võtan kindlasti mitmes kohast pakkumise nagu eelmisel kahel korral kuigi siis oli Laagri hind suht sama, lihtsalt sinna sõit Tallinnast oleks küttekuluga edasi-tagasi olnud isegi suurem

Huvitav, et see tuleb üllatusena, et tuleb teostada aastahoolduseid. Jah seda ka siis kui autoga tuhat km sõita. Ikka väänatakse filtrid-õlid pidurivedelikud, küünlad ja muud vidinad külge. Kuna ma ise ei mäleta millal ma viimati läbisõidu tõttu hooldust tegin, siis mul on see suht norm, et kõik pudinad iga aasta üle käiakse. Mul keskmiselt aasta läbisõit 12tkm. Samas pean mainima, et Škoda Tallinn on soodne koht võrreldes TopAutoga kus teise autoga hoolduses käin. Sealt tavaliselt alla 500 uksest välja ei saa. Ja kui juhtub midagi teha ka vaja olema kisub paugust üle tuhande.

Otseselt üllatusena ei tule, et kõik tehakse nii nagu tootja ette näeb ja ei mingeid erisusi. Lihtsalt see aasta on olnud täielik erand selle viiruse pärast ja läbisõit on olematu tavalisega võrreldes. Kui müüki läheb auto, siis on nagu tutikas läbisõidu järgi, mõni vb ei usu, kui auto on 4-5a vana ja LS ca 40-45t

Eks ma uurin maad kui läheb auto vahetamiseks uuesti, mis teiste sama klassi automarkide hooldused 2021 ja edasi on tegelikult nüüd. Olengi ise arvestanud, et kuni 500.- võiks olla piir Skoda puhul, kui midagi suuremat vajab välja vahetamist. Seni ongi olnud kõik hooldused 270-300 vahel va esimene aasta hooldus, kus imekombel pääsesin mingi 200.- midagi. Peale seda on kõik olnud 300 lähedal kui ma enda lisad maha võtan, mida võtsin juurde.

No 1.2 tsi 66kw fabia 60tkm hooldus oli 380 euri, mis tundub minu jaoks müstika. Küsisin ka tädi käest,et kas astusin mersu esindusse äkki kogemata või? Õli, paar filtrit ja küünlad..wtf? Õnneks sai garantii läbi ja viimane esinduses käik

Jah tundub midagi sellist tuleb ka mul siis kui küünalde vahetus on. 400.- pakkusin ka ise

Oman 2016.aasta 1,8l bensiinimootori ja 6-k.DSG käigukastiga Octavia Scouti ning 60 000 hooldus Škoda teeninduses läks kokku maksma ca 550 euri. Seal sees ka DSG kasti õli vahetus

Loodetavasti saab 3-4 kuu pärast minna korralist hooldust taas minne tegema Valmierasse.
Viimase 7a Skoda kogemuse põhjal on siinsed hoolduse hinnad teinud väga suure hüppe