Viimase lause eest saab Magister küll ten points.

maastur pole mingi luksussõiduk,vaid tavaline pann.meil sõidavad maasturitega peamiselt võõrkeelt kõnelevad tegelased.lääneeuroopas veetakse maasturitega lambaid,hobuseid ja paate.ehk siis kasutatakse sihipäraselt.autokaugetel inimestel võib jääda mulje,et kui on kõrge auto,siis on kindlasti meeletu luksussõiduk

Eriti koomiline on bling võrede-velgedega RAM-id jms., millede kasti iial midagi ei tõsteta peale omaniku omaalgatusliku egokoorma. Täitsa meelelahutuseks on saanud need farmerite töösõitude liisingautod, põnev jälgida, mis vuffel chanel kotiga putukas sealt välja ronib Juhul muidugi kui on suutnud parkida kuhugi... "alle stelle, signore"

¤¤¤Klassikalises mõttes majanduskriisi Eestis ei olegi¤¤¤

Loomulikult mitte klassikalises mõttes. Sellest on siin mitukümmend artiklit, millises mõttes täpsemalt see kriis on. Aga mõttetu on ajada siin seda mulli, et see ongi kriis, milles tahaks elada. Hea, et veel Ansipi kombel inimesi endid lõhki laenama ei kutsu...

Sull12 kasutab "inimestel on raha küll" sama demagoogiavõtet, et kui X% inimestel on, siis see paistab välja, aga ei sobi kuidagi vastuargumendiks, et enamusel ei ole. Enamus isegi ei unista enam spaadest, suvefestivalidest, 14e kokteilidest jne. Aga see laristav vähemus paistab ikka silma, ka edaspidi. Minu klientidest arvestatav osa on krüptoga ennast õigel hetkel rikkaks spekuleerinud inimesed, neil ongi meri põlvini, tööl ei pea käima ega maksude pärast muretsema...

Sull12 räägib ka laiemalt majanduses aadri laskmisest. Nii ongi, et 10 väiksemat lähevad pankrotti ja paar suuremat jäävad pinnale, kes suudavad kogutud reservide (või muude lisategevuste) pealt teha mõnda aega ka endale kahjumlikke hinnapakkumisi selleks, et mehed töölt ära ei läheks. Teistest läksid, sest selle avaliku sektori eest veetud palgaralliga kaasneva hinnaralliga kaasaskäimine ei saagi olla erasektoris jätkusuutlik. See aga ei tähenda, et erandlikult ei oleks võimalik. Neil eranditel ongi nüüd tööd palju ja kalender täis. Õnneks on mõned erandid ka enda koostööpartnerite hulgas, kuigi ENAMUS on pannud kas pillid kotti, kohvrisse või ajutiselt riiulisse.

¤¤¤Kas ma tulen Eestisse lõunast või põhjast, sellist hulka luksusautosid ja mastureid ei näe üheski riigis ja katsu leida kohta parklas? Halb näide, keegi meist ei tea, kes on auto omanik ja kuidas ostetud¤¤¤

Näide on asjakohane just majanduse kontekstis. Eestis on soositud nende mõttetult kallite ja kiirelt devalveeruvate neljarattaliste importkaupade ostmist. Kui on särtsukas, siis makstakse vaestelt kogutud rahaga lausa peale, et rikkamad neid ostaks ja üha uuemate vastu vahetaks.

Oravavalitsused on seda pidu pidanud väliskaubandusbilansi tasakaalu hinnaga, sest iga uus auto tähendab riigist välja voolanud raha (meil ju pole omamaist autotootmist), mille väärtus on paarikümne aasta pärast olematu. Sisuliselt põletati siin riigis tekitatud raha (väärtusi) aeglase leegiga selle asemel, et investeerida see omas riigis seal, mis oleks 20 aastaga loonud hoopis väärtusi juurde. Vahet polegi, kas see oleks investeeritud töökohtadesse, oma äridesse, laste kasvatamisse, heategevusse vm, aga iga uuena ostetud ja vanaks saanud auto raha on nüüd kanditud meist jõukamate taskutesse kusagil mujal maal. Sellepärast nad ongi meist jõukamad!

Lahendus? Ainult poliitilise otsusega saab seda muuta. Üks lihtsamaid hoobasid selleks on (üllatus-üllatus) automaks! Ainult et rohepesu ja autode maaletoojate lobistide eesmärkide asemel peaks riik täitma siin hoopis majanduse jaoks püstitatud eesmärke. Praegu maksab eraisik uue 20K auto pealt käibeka ära ja raha on riigil kohe käes (easy money), aga 20K visati sisuliselt tuulde, sest riik oleks saanud maksud kätte ka siis, kui inimene oleks selle sama raha eest ostnud Eestis valmistatava sauna, suvila või kasvõi õlut ja sõitnud edasi oma vana autoga (või ostnud 20K auto asemel odavama). St kui üldse midagi maksustada registreerimismaksuga, tuleks maksustada auto tegelikku turuväärtust. Toon lambinäite registreerimismaksuks:
1000e auto = maksuvaba
2000e auto = 100e
10.000e auto = 1000e
20.000e auto = 2000e
30.000e auto = 3000e
40.000e auto = 5000e jne.
Hinnad võetud laest, mõeldud vaid maksustamisloogika näitamiseks (päris mitmete teiste riikide näitel, kuidas samuti auto TEGELIKUST väärtusest lähtudes kaitstakse oma väliskaubandusbilanssi). Siinkohal pole üldse oluline, kas see 20K maksev auto on tuliuus Dacia, vana Porsche või elukaare lõpule lähenev Tesla, sest majanduse seisukohalt on oluline maksustada raha, mille inimene riigist välja viib. Selleks, et inimesed valiksid Panamera asemel pigem Sandero või Springi, on riigil hoopis teised hoovad (mida samuti ei kasutata!). Ka sellepärast pole vaja pead vaevata, millist tüüpi auto inimene ostab omale 2K või 20K eest, sest kui maksustatakse tegelikku turuväärtust, valib ta eelistatult ikka selle, mida tal päriselt vaja on. Maakas ostab maasturi, tavaline pere ostab (maht)universaali, lasterikas pere mikrobussi, linnainimene ratastega ostukorvi, entusiast sportauto või siis kõik vastupidi. Ka selleks on riigil omakorda hoovad olemas (mida samuti ei kasutata!), et maale mõeldud agraartehnika jääks oma loomulikku keskkonda. Rasketehnika puhul näiteks seda tehakse.

Autodest veel: tegin vahepeal kiire arvutuse, mille tulemusel hakkangi sõitma tulevast aastast peamiselt Grand Cherokeega, sest nii on odavam. Varasemalt oli odavam kasutada seda ainult vajadusel ja sõita muidu väikeauto(de)ga, aga kuna hinnaralli on teinud kallimaks ka kindlustused, tõusnud on varuosade-hoolduste-rehvide jm hinnad, siis enam pole ka väikeauto pidamine nii odav kui varem. Automaks on lihtsalt viimane tilk, mis enam karikasse ei mahu ja keskkonnasõbralikuma alternatiivi rahaliselt kahjumlikuks muudab. Sõitude hulka on optimeeritud viimase piirini juba ammu. Nii meid (näiliselt) rikkaks maksustataksegi;)

PS: nagu uudistest just lugeda saime, on alkoholi piirikaubandus naasnud täies ilus. Sain teha just samasuguse pika tripi selleks, et osta ära põldudele uus seeme tulevaks aastaks. Koorem maksis rohkem kui seda vedav auto. Kogu see (ajuvaba) reis peaks iseloomustama hästi, kes (st kuidas käituvad ettevõtjad) jäävad ellu muutuste keskel, kui riigi eesmärk on panna maksud sõitma mujale. Pole vaja pakkuma hakata, millises riigis autol paagi täis panin või kust ostetud kütus on homme külvikuga traktori paagis, aga nüüd peaks olema juba jõudnud jahtuda piisavalt ja võtan kohe korgi maha ühelt Iļģuciema õllelt:)

Muudetud 20.08.24 00:22

Kärss kui sa räägid enda tuttavate ja koostööpartnerite näitel, siis palun ära tee selle pealt üldistusi ja ära arva et kõigil on sama sitasti läinud. Ei ole. Lõpeta see lõputute tekstide printimine ära ja vii oma firmade Eestist välja viimine lõpuks lõpuni ära. Las tulevad uued ettevõtjad asemele.

Mu tuttavad teevad sama ju ja nemad on enamuses kõik rahvusvaheliselt tegutsevad. Mitu lehekülge tagasi juba tõin näite. Investrorid ka kolivad minema ja need on mehed, kes ei investeeri, kui pole garanteeritud 15+ k kuus tagasivoolavus.
Rahvused on ka neil kõigil erinevad kusjuures. Ehk ei räägi see kärss siin midagi ainult omaette asju ette kujutades. Lõunasse lähed, siis vaatad, kuida väikefirmad peost suhu elutsevad.

Tüüpiline, kirjutad sisulise kommentaari majandusteemas väliskaubandusbilansist, mille peale tuleb just sellisel tasemel kommantaar täiesti teemast mööda, nagu ma peaks oma põlistalu metsad ja põllud ja marja-viljapuuaiad Eestist lõplikult ära kolima:))
St ei midagi uut. Hea, et nende oravate suuvoodrite käest veel stringe ja Tori tallisid ei hakatud meenutama.

Vahet ei ole kes selle kütuse maale toob, kas inimene ise või kütuseärimees. Raha läheb Eestist välja ikka. Ka selle seemnega on sama teema tõenäoliselt. Lihtsalt jääb
Eesti ahne vahendaja käsi vahelt välja. Ja alkoholiga oli ju suures osas sama (veinid ja enamus kangemat kraami tuuakse ju Eestisse sisse). Ja eelmise alkoralli ajal Saku, Ale Coq ja Liviko eksportisid rohkem Lätti ja janune rahvas tassis selle piirilt koju tagasi. Aktsiis läks välja, aga mul väga kahju küll polnud, et head naabrid said Eesti joodikute pealt teenida. Põhiline oli ju see, et hoolimata alkorallist joomine ikkagi vähenes Eestis ja tõusis kohe kui Aktsiis alla lasti ja alkoralli lõppes.

Kui riigi poliitika on selline, et inimesel on kasulikum raha riigist välja viia, siis see on vale poliitika. Saamata jäänud maksutulu on ka raha, mida eelarvesse on planeeritud ja tekitab ikkagi miinuse.
Ja tembeldada kõiki, kes lätist alkot on ostnud, alkohoolikuteks, on väga madalalaubaline.

Idioot on. Joomine vähenes statistiliselt, sest meilt osteti vähem. Reaalsuses alkoholism süvenes, sest kui enne pidid poodi minema, et paar pilkut soetada, siis kui isu tuli ja vahel lõid käega, et ei viitsi, siis nüüd oli rõdul kuude varu olemas. Nii lihtne loogika ka ei jõua kohale, mis siin muust rääkida?

Paistab, et antud foorum (a24) hakkab ka minema seda teed, kuhu on läinud juba paljud grupid ja foorumid, ehk siis igasse teemasse jookseb sisse ekre (ehk õiged ja oravad (ühine nimetaja mitte-ekrele)

Kärss: kui ma kirjutasin oma ilusa pika jutu sellest, kuidas mulle, kui Eestist väljaspool olijale Eesti tundub Eestis käies, siis Sina kirjutad, et ma kasutan demagoogiavõtet.
Teiseks taaskord "pühakolmainsuse" silmaklappidega järgijate klassikaline lause, kus kutsud mittenõustujaid "oravate suuvoodriks"

Deus ma tean päris hästi kuidas Eestis tarbitud alkohol kokku arvestatakse. Mis sa arvad et analüütikud kes seda infot kokku panevad on lollid või? Ma lausa imestan kuidas Deus ei häbene enda sellist lausrumalust välja näidata. See on ju täielik võhiklus ja annab väga hästi aimu kui vähe sa kogu selle teema all siin asjadest aru saad.

Sull12 kommentaariga 100% nõus.

Ma olen seda enne ka kuulnud, et "loeme ainult eestis tarbitud".
KUIDAS???
Teeme küsitluse 1000 pealt ja loeme asja lõppenuks?
Pangad ei ütle statistikale, kus raha kulutasid ehk sealt ei saa. Lisaks veel ma ostsin oma autotäied üldse sula eest.
Piirivalve ei tohi statistikale öelda, palju autosid käis.
Ise statistikaamet ka ei passinud piiril.
Maksulaekumisest ei saa kottigi teada, jaguneb kolme või nelja riigi peale laiali.
Nii et sa alahinnatud keenius, ütle, millistele algandmetele toetudes sa saad öelda, et joodi vähe?
Analüütikud lollid? Ei. Nad kasutasid andmeid, mis neile anti ja anti vastusele küsimus. Nad ei teinud mitte midagi valesti aga nende töö pole ka kogupilti näidata vaid tiblade kombel ülemusele valetada, mida ülemus kuulda tahab. Nad ei tee seda tahtlikult, neile juba antakse õiged andmed õigest kohast aga mitte tervikust.
Järgmiseks kommentaariks ootan sinult otsest vastust, millised algandmed seda näitasid, et joodi vähem (Riigist ostetud aktsiisi järgi lihtsalt esitatav) või et alkoholism REAALSELT kasvas ( sisesta algandmed siia palun!)
Statistika on maailma suurim vale!

Kui Deus ja Kärss arvavad, et enne jõid eestlased statistiliselt palju kuna, soomlased tassisid alkot välja ja Lätti alkoralli ajal joomine statistiliselt vähenes seetõttu, kuna Eestist osteti vähem, siis olgu peale, elage selles teadmises ja katke üksteise perset. Metoodikat on ka ajakirjanduses korduvalt selgitatud. See on kättesaadav ka TAI kodulehel. 100% täpsust statistika kokku panemisesel loomulikult ei ole, aga paugutada siin foorumis enda ülbe enesekindluse pealt igas teemas mis sülg suhu toob, milleks?

Aga Deusil oli selles osas õigus, et Lätti alkoralli ajal hakkasid paljud aktiivsed käijad rohkem jooma, sest kodus oli varu olemas. Samas enamus alkoholi tarbijad ei käinud ju Lätis kordagi alkoholi järel ja nende tarbimine vähenes. Ma ei tea enda tutvusringkonnast peaaegu mitte kedagi, kes käis Lätis alkoholi järel. Kui sinna niisama satuti siis osteti võibolla pudel kaks kangemat nalja pärast kaasa. 1 rekkajuhist tuttav aga oli , kes käis pidevalt ja hakkas ka jooma rohkem. 2 aastaga võttis 20 kg juurde. Ka puhkepausidel rekkas lürpis õlle ja arvestas täpselt mitu õlut võis juua, et sõitma hakkamiseks kaine oleks. Ja ta joob siiani, noor mees, kes oli enne sale pikk poiss, ei joonud üldse. Need õllepurkide kogused olid meeletud, mis tal koju tekkisid, viis metalli kokkuostu aegajalt.

Näed, hakkad tõele lähemale jõudma ja ülejäänud kes ei käinud, neile toodi. Telefon oli alati punane, kui sealkandis liikusin, et too mulle ka 4 kasti jne. Kui enne joodi kuus kast, kaks, siis nüüd juba läks kolm kuni kuus.
Soome kukkus tagant ära jah aga ei saa kogu meie 11+ liitrit aastas joomist aind põhjanaabrite kaela veeretada.

¤¤¤Samas enamus alkoholi tarbijad ei käinud ju Lätis kordagi alkoholi järel ja nende tarbimine vähenes. Ma ei tea enda tutvusringkonnast peaaegu mitte kedagi, kes käis Lätis alkoholi järel¤¤¤

Mida järgmiseks? Valgas elavad inimesed ei tea kah mitte kedagi, kes Valkas alkoholi järel oleks käinud? Kui Sina ei tea, äkki peaks oma teadmisi siis värskendama või neid mitte tõemonopolina presenteerima? Narvakas muidugi ei käinud Lätis, tema tõi Jaanilinnast.

Ise pole peale kaporatuuri riigipööret Eestist enam alkoholi ostnud mujal kui baaris, festivalil, kohalikelt tootjatelt midagi prooviks jms. Aga olen ostnud Soomest, Rootsist, Norrast jne. Kuna pole iganädalane tarbija, saan omale lubada ka kallimat hinda, aga põhimõtteliselt ei jäta siia seda maksuraha, mida ma EI PEA siia riiki jätma, st igakell olen valmis ostma mustalt naaberküla destilleeritud tooteid ja teisest külast head koduõlut. Aga Poolast (ja ka Lätist) tulen alati täis autoga, midagi endale ja naabrite tellimusel. Praegugi taskus hunnik telefoninumbreid, kellelt saab osta aktsiisivaba alkoholi ja kes EI KÄI KUNAGI spetsiaalselt toomas, vaid Zooroopast tühja autoga tulles toovad alati suuri koguseid. Nii oli ju ka eelmise "maksud sõidavad" ajal, igalt poolt sai ja Eesti maksumärgiga pudelit lauale panna oli häbiasi nagu praegugi. Sinu tutvusringkond koosnebki sinusugustest, sellised inimesed ei kata enamust Eesti territooriumist ega saa üldistada kui enamust. Samas ei üritagi lükata ümber väidet, et keegi äkki tõesti sõitis Lätti alkoholi pärast ka kaugemalt kui piiri äärest. Kindlasti oli neidki, aga kõigi inimeste põhimõtete väärtus ei ole nii odav kui alkoholi hinnavahe nende kahe riigi vahel.

President arvas nii:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120316024/president-karis-on-o
htlik-areng-kui-inimesed-tajuvad-valitsust-vaenlasena-kes-ku
rnab-rahvast
Eelmine president pakkus ka lahendusi:
https://www.delfi.ee/artikkel/120316053/video-lopetame-need-
tegevused-lihtsalt-ara-kersti-kaljulaid-andis-valitsusele-so
ovituse
Sama jutt on siit juba n+1 korda siit läbi käinud, aga äkki kõlab nüüd autoriteetsemate inimeste suust usutavamalt?

¤¤¤Paistab, et antud foorum (a24) hakkab ka minema seda teed, kuhu on läinud juba paljud grupid ja foorumid, ehk siis igasse teemasse jookseb sisse ekre (ehk õiged ja oravad (ühine nimetaja mitte-ekrele)¤¤¤
Mulle paistab pigem, et see foorum hakkab minema sama teed nagu Delfi, et kui tood oma eriala spetsialistide poolt välja midagi kriitilist oravate kohta, lähevad mõned inimesed selle peale täiesti lukku ja hakatakse vaidlema spetsialisti sõnumi asemel hoopis selle vahendajaga ja sildistama teda ekre pooldajaks isegi siis, kui seal ekrega mingit pistmistki pole. Mustvalge maailm, lihtsustatud seletused kõigele, kriitika on lubatud ainult valitud parteide suunal jne, oma lemmiku puhul aga mitte mingitel tingimustel. Kas see pole mitte kaksikmoraali ja trollimise õpikunäide?

Mind ei huvita parteid. Huvitab vaid see, mida sisuliselt ära tehakse ja milliste seisukohtade eest keegi seisab. Mind huvitab poliitikute puhul konkreetse inimese ausus ning nende sõnade-tegude omavaheline seos. Olen praegustest parlamendierakondadest valinud kõiki peale Eesti200, alles mõne aasta eest ka oravaid (KOV). Ekre võitu kartsin rohkem kui oravate võitu, kuigi tagantjärele tundub, et oleks olnud põhjust karta hoopis vähem:)) Suuvoodriks ei nimetanud mitte Sind, vaid kedagi, kes trollib foorumit erinevate registreerimata kasutajanimede alt ja käitub, nagu kuuluks samasse seltskonda Delfis laamendava oravate trolliarmeega. Ehk teisisõnu talutakse ainult valikulist sisu, et ainult üks partei teeb õigeid asju ja kui neid kritiseerid, algab kohe mingi ekre jutt. Ei pea üldse palju ülesse kerima;)

Sa pole siin kaugeltki ainus, kes näeb Eestit üsna palju nii seest- kui ka väljastpoolt. Ma suhtlen pidevalt samade asjadega tegelevate kaasteelistega ka palju kaugemalt kui naaberriikidest, käin neil kohapeal probleeme lahendamas, nõustamas, kogukondi koolitamas jms ja seetõttu võiks kirjutada võrdlusena pool foorumit täis ka võrreldavast seadusandlusest ka üsna kaugete EL riikide osas, et mis on siin/seal parem/halvem, kuidas praktikas asjad toimivad/ei toimi jne. Ei tundu väga mõttekas kirjutada, kui oponendid ei viitsi isegi neid postitusi läbi lugeda, mida nad kommenteerivad.

Demagoogiavõtteks nimetasin konkreetset näidet – fakte pole mõtet esitada, kui neil puuduvad inimmassidele üldistatavad põhjuslikud seosed, sel juhul puudutabki see ainult konkreetset näidet. Eesti ei ole Tallinn. Majandus ei ole ainult Sinu toodud näited ühest valdkonnast. Sinu väidete (lepingute tingimused, järjekorrad, 14e kokteilidega kohas on kõik täis jne) taga olevad põhjuslikud seosed on siit (ja mitte ainult siit) teemast juba paljude artiklite näol läbi käinud, et MIS on nende tarnejärjekordade põhjus, MIKS Eestis ei saa teha nii nagu Lätis vm, et kallite jookidega festivalidel-baarides jm juuakse end enne sisenemist ukse/aia taga täis, kes töötab täistuuridel ja kes töö kaotanud, selle põhjused, miks ei suudeta enam tegeleda erilahendustega, kui vähe on jäänud järele tarbijaid hinnaralli tagajärjel ja selle mõjud majandusele tervikuna jne. Natuke imelik oleks neid kõiki punkte ükshaaval VEEL KORD läbi hakata nämmutama. Tsiteerin Su enda järeldust:

¤¤¤KEEGI ei ole huvitatud natukesestki rahast ja kulutamine käib, nagu printer laseks juurde kodus¤¤¤

Tõesti Eestis KEEGi ei ole huvitatud natukesestki rahast ja see ajuvaba raha kulutamine puudutab nii paljusid, et väärib üldistamist? Arvamus võib olla siiralt Sinu oma, aga see kõlab nagu Toompea koridorides või mõnes parteikontoris korraldatud küsitluse tulemuse üldistamine kogu rahvale. Et mitte jälle poliitiliseks keerata, siis roosiaias nägime viimati sellist seltskonda koos, kellel on meri põlvini ega ole vaja muretseda suure pere homse toidulaua täitmise pärast. Ega Sa ei sooviks oma järeldust "kõigi osas" äkki ümber sõnastada? Kui mitte, siis võiksid järgmine kord Eestisse natuke kauemaks jääda, äkki hakkab siis siinne elu natuke teistmoodi paistma;) Muidu võib juhtuda, et äkki hakkan heietama siin sel aastal veidi pikemalt veedetud ajast Norrast, näiteks sealsest kontrastist autode hinna osas suurte linnade ja maapiirkondade vahel, kus mul poisid nende Eestist silmatorkavamate luksusautode hindu pidevalt googeldasid;) Mitte, et norrakatel poleks õigust seda luksust omada või pangale makstes tarbida. Igaühe enda asi, mida OMA RAHAGA seadusega etteantud piirides teeb. See teema, muideks, ongi just neist piiridest ja selle mõjust kodanike heaolule, majandusele, julgeolekule, mitte oma hobide (vahet pole kas autode või alkoholismi) õigustamiseks.

Kas autode puhul Sind ennast see vastuolu ei häiri, et juhtivad poliitgrupeeringud moonutavad pidevalt statistikat näitamaks (korduvate artiklitega siit tõestatud riikliku statistika põhjal!), et meie autopark on teistega võrreldes odav ja vana, aga Sina kirjutad jälle, et "sellist hulka luksusautosid ja maastureid ei näe üheski riigis". Kust see vastuolu Su enda arvates tuleb? Või milliseid riike Sa üldse külastanud oled, kui ÜHESKI RIIGIS ei kohta sellist hulka? Mina küll kohtan, pealinnades pigem hoopis suuremaid hulkasid. See viimane oli retooriline küsimus, ei oota vastust sellele:))

Majandusest veel:
Võikriis Eestis. Milleks lehmi vaja on, võid saab ju poest? Kes tasulise artikli pilte ei näe, siis neist ühel on tüüpilise “kaupa ei ole” asemel silt kaupluses kirjaga “Või puudumine müügilt on tingitud koore puudusest Eestis, Vabandame!”
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120315742/voikriis-eesti-v
oi-on-poodidest-otsas-proovime-puudujaaki-katta-importvoiga
Teine tasuline lugu: uute maksude kehtestamise IT-arendus läheb maksumaksjate maksma 8 miljonit:)
https://majandus.postimees.ee/8081872/miljonid-eurod-mangus-
selgus-kui-palju-uute-maksude-it-arendus-maksma-laheb

Kärss ja Deus. Las need asjad olla nii nagu teie arvate.
Ja Kärss selle kaporatuuri riigipöördesse uskumine on täpselt see, millele sull12 viitas. Hakkab mingi lahterdamine ekre oravad skaalal pihta. Ja see kaporatuuri riigipööre on jälle vandenõu teema alla sobilik, mitte siin teemas. Inimene kes päriselt midagi sellist usub, peab olema mingi kiiks. Martin Helme ise seda ei usu. Mart Helme osas ei ole ma nii kindel, sest selle mehe katus on viimasel 5 aastal korralikult sõitma hakanud. Kurat teab, mida tema kõike uskuda võib :)

Miks sa meid ühte lausesse paned? Ise tulistad kahel rindel, saad peksa mõlemal ja siis nüüd võtad kokku nagu oleks ühisrinne loodud vms? Ei ole, ausalt ei ole, ise oled loll lihtsalt.

Katate siin üksteise perset, mõlemad ülbelt enesekindlad, enda kitsa elu põhjalt teete üldiseid järeldusi ka teiste elu kohta. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kes joovad omajagu. Lätist ei tellinud ega toonud alkot sisuliselt keegi, tehti ainult Šveiki nalju et valitsus, mis õlle hinda tõstab, ei püsi kaua. Paaril korral jagas kaks sõpra nalja pärast pilti piiril et näe ostsin pudeli viskit ja säästsin mingid eurod. See hinna võit oli naeruväärne. Sa pidid ikka vähemalt 6 õlle päevas jooma ja nv veel ka kanget otsa, et Lätis käimisel mingi point sees oli, kui just päris Valgas ei elanud.

Normaalne Eesti mees saab aru, et valitsuse koosaeis ei ole mingi põhjus, et poisikese kombel jonnima hakata, mulle ei meeldi see ja see, mis valitsus teeb, mina siin makse ei maksa enam jne. Piinlik on seda seakisa siin lugeda. Kärsa jutt on siin ka 2015 aasta prostitustes sama kiun, et valitsus teeb seda ja toda halvasti. Mis selle vingumise point on?

Nimetage üks riik, kus rahvas on valitsusega rahul. Ilmselgelt on need diktatuurid.
Saan aru, et on raske, kui peab elama kaporatuuri poolt paika pandud Zooroopia valitsuse ikke all. On raske... Kibestumus, mis takistab tööd tegemast?

Mind ja Sind eristab ilmselgelt sõprusringkond/sõbrad. Mina enda sõpradega ei räägi kunagi rahast. Ütle mulle, et kes on su sõbrad...

Ehk peaks selleks kohal olema, et mõista mis siin toimub?

¤¤¤Kibestumus, mis takistab tööd tegemast?¤¤¤

Mis kibestumus? Kui raha tuulde ei loobi, siis kohe kibestunud? Edu siis neile, kes ennast sellele vastandavad, siin keegi pidavat ju juurde printima:)) Mul pole lihtsalt vaja alkoholi, prioriteedid on mujal ja saan ka ilma, kui ei saa mulle sobivat ja mulle sobivatel tingimustel. Tänan küsimast, töö tegemist takistab natuke see, et jalaluu on hetkel jälle katki, aga samas pole olnud päevagi, kus karkudelgi alla 5km maha ei käiks, sest töö vajab tegemist ja seda on palju. Kuigi jah, eks natuke ikka takistab küll.

¤¤¤selle kaporatuuri riigipöördesse uskumine ja blaa blaa blaa¤¤¤

Kas Sa jood ennast igal õhtul täis sellest Eestist ostetud alkoholist, et sellist jama suudad kirjutada? Ma tõin välja SÜNDMUSE, MILLE JÄREL ei ole ostnud. Kui oleks nimetanud eelmist erakordselt vildaka moraalse kompassiga peaministri tööle asumist, oleksid hakanud nokkima selle kallal. Kui oleksin kirjutanud ainult selle kuupäeva, ei mäletaks seda keegi, mis siis täpselt toimus. Selle peale hakkad Sina fantaseerima sellest, millesse ma äkki usun jne. Ära too OMA deemoneid siia foorumisse ega kleebi neid teistele külge.

¤¤¤Sa pidid ikka vähemalt 6 õlle päevas jooma ja nv veel ka kanget otsa, et Lätis käimisel mingi point sees oli, kui just päris Valgas ei elanud.¤¤¤

Proovi järgmine kord Excelit kasutada. Saad panna selle automaagiliselt arvutama, kui sageli need 6-õlle mehed peavad käima nt diisel Golfiga Võrust Muratisse või kui palju säästab nt 30 kasti pealt (just nii palju tõin pagassis ükskord oma küla tellimusi kaugemalt Eestisse tagasi tulles). Sellepärast kirjutasingi, et ma ei tunne kedagi, kes tegi mingeid alkoreise, aga läbi Läti tulles haarati alati kaasa. Ma haaran sealt alati kaasa ka näiteks klassikalisi Läti sulatatud juustukesi, lapsepõlvenostalgia, kogu pere nõuab.

¤¤¤Nimetage üks riik, kus rahvas on valitsusega rahul. Ilmselgelt on need diktatuurid¤¤¤

Mind ausalt öeldes ei huvita, KES seal on. Mind huvitab ainult, MIDA nad teevad. Rahul saab olla ja peabki olema valitsuse konkreetsete TEGEVUSTEGA, mitte sellega, KES nad on. Imelik, et midagi sellist peab täiskasvanud inimestele üldse seletama. Aga just sel põhjusel, mida viimased valitsused on TEINUD ja TEGEMATA JÄTNUD, otsin ma praegu kõrgharitud oskustöölisi Soomest, kuigi algne plaan oli soomlastest osanikega ettevõte just Eestisse teha, aga praegu oleks see endale jalga tulistamine... jalgade arv siin elus on piiratud ja tehtud investeeringud oli odavam korstnasse kirjutada.

¤¤¤Mina enda sõpradega ei räägi kunagi rahast. Ütle mulle, et kes on su sõbrad...¤¤¤

Ei räägi ka mina, aga see, millest räägime on seotud mh ka rahaga. Paratamatult on, sest kogu elu on sellega kaudselt seotud. Minu oma tõenäoliselt siin sõna võtnutest veel kõige vähem, sest üritan tarbida naturaalmajanduse põhimõtetest lähtudes, mitte käia poodides pangakaardiga vehklemas. Sina (ja mitte ainult) räägite aga igal pool hoopis ekrest. Minu silmis tervikuna nii madalalaubalised tegelased (ei kehti iga üksikindiviidi kohta seal, aga neidki jääb seal üha vähemaks:), et ei vääri kommenteerimistki, aga kogu aeg toote neid sisse, kui keegi midagi oravate kohta kirjutab. Tasuks keskenduda rohkem valitsuserakondadele, sest AINULT NENDE käes on võimalus tehtud vigu tunnistada ja neid seejärel parandama hakata. Opositsioon ei saa siin midagi teha, neist jahumine viitab pigem psüühilistele probleemidele kui huvile poliitika sisulise poole vastu.

Aga teemasse kah.
https://majandus.postimees.ee/8082214/majanduslangus-annab-t
unda-eesti-inimesed-votavad-uha-enam-tarbimislaene

¤¤¤Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti inimesed hakanud viimasel ajal rohkem laenama. Kui eluasemelaenud viitavad elu tagasitulemisele kinnisvaraturule, siis tarbimislaenude järsk tõus vihjab pigem probleemidele igapäevaste kulutustega hakkamasaamisel.¤¤¤

Üks "kibestunud" Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja üritab jälle äratõusnud poliitikuid maa peale tagasi tuua.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120316524/sirje-potisepp-voina
ppus-kui-aratuskell-paneb-motlema-kui-habras-on-meie-toiduju
lgeolek

¤¤¤Kui üks suur tööstus peaks olema sunnitud tegutsemise lõpetama või seda oluliselt ümber struktureerima kõrge maksukoormuse ja diskrimineerivate kohustuste tõttu, siis on äsjane võinappus näide, kuidas see meie poelette mõjutab. Näiteid, kus ettevõtted on uksed sulgenud, kuna edasine tegutsemine pole enam kasumlik, on paljudest teistest sektoritest juba olemas.¤¤¤

Sa pidid ikka vähemalt 6 õlle päevas jooma

Kes ei oska käänata sõna õlu, ei ole eestlane. Loomulikult teeb ta ka muid kirjavigu. Kõike muud siia kirjapandut arvestades on tegu vere trolliga, kellele kena legend välja mõeldud.

Kärss, küla joodikutele odavat õlle ette tassida on muidugi õilis tegevus :) . Ma tegin seda 90-datel et müüsin kodust joodikutele lahtist viina. Sain varsti aru, et ma aitan sellega kaasa sellele, et mõni serva peal kõikuv pereisa täisalkohoolikuks saaks. Lõpetasin ära. Uskumatu seda soga siit lugeda, Kärss loeb siin moraali, et Eesti ja lapsi on rohkem vaja ja siis samas ise õõnestab seda Eesti riiki iga nurga pealt. Soodustab alkoholismi levikut, perede lagunemist, maaelu hävitamist, maksude mittemaksmist.

Räägib kaporatuuri riigipöördest . Naljamees küll, tegelikult kurb, et sellised, kes on kuskilt kogukonnas võibolla hinnatud tegelased, samal ajal petavad kõike ja kõiki.
Kü

Pudeli rummi pealt näide: 16 vs 34 euri. Kasti rummiga oli Chevy kütusekulu nullitud ja ülejäänud juba puhas võit.

Kui faktidega nurka oled surutud, siis üritad inimest õõnestada teiste silmis, nõrk oled.

Mehe aeg nagu ei maksa midagi või? Või eneseuhkus? Käia kuskil odavat alkot hankimas? Mehine tegevus :). Laps küsib, kus sa isa lähed või käisid, käisin õlut ja viina ostmas, ega ma ise palju ei joo, aga tõin külarahvale, las nemad joovad. Milline eeskuju järeltulevale põlvele. Paras paar olete siin Kärsaga. Ma olen uueduudised.ee püsilugeja ja Deusi ja Kärsa ja gdhhff tekst on nagu sealt kopeeritud. Meie oleme õiged mehed, kõik teised ja valitsus teeb kõike valesti ja meie teame, mis on õige. Äkki saate seal kaasautoriks hakata?

Mõne jaoks on hobi puhtalt autoga sõitmine juba. Ma saan aru, et sulle pole see meelistegevus aga mõnele meist on. Vaata, kus foorumis sa juba oled.
Laps on õnnelik, sai Lätis käia ja ka kodumaad näha. Vene ajal sai käidud Lätis jäätist ostmas. Mõni lapsekene aga pole Lasnamäeltki kaugemale jõudnud.

Muudetud 23.08.24 10:52

avardage oma silmaringi.terve euroopa tassib alkoholi ühest riigist teise.prantslased luxemburgist,saksast.rootslane taanlane saksast ja poolast.seda kõike ei tehta 3 pudeli kaupa,vaid mitmekümmnete kastide kaupa

Tüüpiline. Kirjutan, et kunagi pole alkot toomas käinud ega tunne isegi neid, kes selliseid reise ette võtaks, aga üldistatakse ikka, et muudkui käiakse just alkoholi pärast. Haaran ka edaspidi kaasa sealt, sagedamini küll kaugemalt kui Läti. Põhimõtte pärast, sest siia riiki mittevajalikke makse makstes tunneksin ise ennast kaasosalisena selles riiklikus kuritegevuses ja nii tundvaid inimesi on palju. Väga palju. President ütles seda, minu jaoks on tema arvamus autoriteetsem anonüümsete foorumitrollide omast. Samal põhjusel ostan ka toidu võimalusel otse sulas kohalikult tootjalt või võimalusel vahetan rahaga arveldamise asemel oma talu toodangu vastu, maaelu võlud;)

¤¤¤Ma olen uueduudised.ee püsilugeja ja Deusi ja Kärsa ja gdhhff tekst on nagu sealt kopeeritud¤¤¤

Irw, kuna ma ei loe ega ole kursis seal toimuvaga, siis eeldusel, et Su väide tõele vastab, saab siit teha järelduse, et nemad kopeerivad seda teksti hoopis siit foorumist:)

¤¤¤küla joodikutele odavat õlle ette tassida on muidugi õilis tegevus :) . Ma tegin seda 90-datel /.../ Kärss loeb siin moraali, et Eesti ja lapsi on rohkem vaja ja siis samas ise õõnestab seda Eesti riiki iga nurga pealt. Soodustab alkoholismi levikut, perede lagunemist, maaelu hävitamist, maksude mittemaksmist¤¤¤

Kui 3-4x aastas tood kasti õlut, on järelikult tegemist joodikuga? Kellegi aju lihtsalt ei saa sellise järelduseni jõudmiseks piisavalt sile olla... miks trollid? Kas suve peale, kuhu jäävad ka talgud, sünnipäevad, mõnel pulmadki, on kast-paar õlut suure seltskonnaga ära juues juba joodik? Kellegi teise jaoks on need laupäevased saunaõlled seltskonna jaoks. Kusjuures MITTE KORDAGI pole tellitud kanget õlut. Kui nädalas pudeli õlle pärast pere laguneb ja maaelu hävib, on probleem kindlasti kusagil mujal kui õlles. Pigem järjekordses trollimises.

Selles on täiesti õigus, et makse, MIDA TOHIB maksmata jätta, ei maksa. See on kodanikukohus anda riigile tagasisidet seadusega lubatud piirides. Tagasiside mitte ühele poliitgrupeeringule, vaid tagasiside nende tegude ja tegematajätmiste eest, mis on toonud meied olukorda, mida mu eelmis(t)e postitus(t)e linkidelt lugeda võid. Ei pane absoluutselt pahaks, et need, kellele see 5 rikkaima riigi hulgas olemine meeldib, annavad teistsugust tagasisidet ja kingivad majanduse edendajate, vajalike MTÜ-de jne asemel raha hoopis riigituludesse teadmisega, et just riik seda kõige otstarbekamalt oskab kasutada:P

Öeldakse küll, et ega küll küllale liiga tee aga vahel saab siiski küllalt. Magister_ ja tema aliased võtavad nüüd trollimisest mõneks ajaks puhkuse.

Puhkus on hea ja vajalik! Kui ikka aru ei saa, et vales kohas vale jutt, siis tulevad meetmed lõpuks.
Nalja ka, läbi pisarate vist. Magistril on ootamatu kaasvõitleja, kes kohalikku elu aitab ilusamaks valetada ja püsib ka pildil oma totakate skandaalikestega. Kes artiklit ei näe, siis juba lingis on põhipoint olemas.

https://www.ohtuleht.ee/melu/1113001/mallukaga-rahast-kui-fi
rma-maksab-story-eest-3000-eurot-ja-see-votab-uhe-minuti-teg
emist-oleks-loll-seda-raha-mitte-vastu-votta-

Tinglikult on nii, et majatootjal on malluga leping lossi ehitamiseks ja siis tuleb mingi kahtlane tüüp oma eriprojektiga onnikestest jaurama, loomulikult loss võidab "hanke"
Räme üldistus muidugi, aga väga võimatu tegelikult ei ole. Raha ju Eestis on, paraku kontsentreerunud kujul.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120317299/piirikaubandus-o
n-muhinal-tagasi-eestlased-ostavad-taas-latist-tunduvalt-roh
kem-alkoholi
"...käesoleva aasta esimese viie kuuga on nende sektoris juba näha ja tunda, et maksutõusud, st nii 5% aktsiisitõus kui ka käibemaksutõus, on hakanud turule oma jälge jätma.
2024. aasta viie kuuga on tema sõnul müüdud Läti piiripoodides ligi 30 protsenti rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil.
Eesti õlleaktsiis on juba praegu 48% kõrgem kui Läti aktsiisimäär.
Käesoleva aasta seisuga on Eesti riigile laekunud alkoholiaktsiisi suurusjärgus 19 miljonit eurot vähem kui 2023. aastal.
Piirikaubanduse elavnemine on loogiline jätk meie kallinevale majanduskeskkonnale

Eesti on muutumas Põhjamaa turistide jaoks kõrgete hindade tõttu ebaatraktiivseks sihtriigiks.“

Väga hea märk on tegelikult see, et piiriäärne alkopood oli jälle laiendanud enda valikut, kui aasta tagasi olid letid väga väga kokku kuivanud. Rohkem enam praktilisemalt ei saa näidata, et midagi meie riigis on jälle nihu läinud, kui laienev alkolett naaberriigis.

-kustutatud iba-

Muudetud 27.08.24 08:31

Mögister omale uue aliase teinud?
Aga eks see ajalooline Švejki ütlus peab siiski paika- valitsus, mis õlle hinda tõstab... jne. Tasapisi aga kindlalt see täide läeb.
Võib ju ka mõelda, et mis see turism siis ära ei ole, suurt tulu riigile ei too, aga kui hindade tõttu hakkab ka jõukam skandinaavia turist mujale kolima, siis jääme ka sellest vähesest ilma, mis nemad meile toonud. Loll on see, kes võõra raha ära põlgab. Õpetaja Maurus võttis selle alati vastu.

Magistril on aliasi piisavalt. Kogu see sõnakuulmatute jalgväravate kamp kirjutab tema osavate näppude alt. Paraku peab ta nüüd mööda avalikke internetipunkte kolama, et saaks midagi kribada....

Olen skeptiline sellisest allikast tulevate uudiste uudisväärtuse osas, aga kuna seda artiklit nüüd igal pool somes muudkui jagatakse, tekib paratamatult ka küsimus, et kas on tegemist arvamusega või toetab seda ka ametlik palgastatistika? Keskmise asemel mediaanist rääkimine oleks muidugi lähemal reaalsele elule.
https://uueduudised.ee/keskmise-palga-tousu-taga-pole-mitte-
ettevotlus-vaid-ministeeriumide-ametite-ja-allasutuste-prisk
e-palgafond/

Kuna see keskmine palk on viimasel ajal üsna kiirelt tõusnud, siis ei kaldu ka mina arvama, et just sinikraede maailmas see tõus on toimunud- pigem ikka valgekraed veavad seda. Näitab ka statistika seda, et mujal eestis ta ikka kuskil 1500 kandis.

Artikkel otseselt ei valeta, seda oli näha mõned aastad tagasi, kus SMIT lõi palgad erasektorist kõrgemaks, sest muud moodi spetsialiste sinna ei saanud. Kahjuks sattusid sinna ka igasugu magistrid, mitte ainult reaalselt enda tööd jagavad inimesed.
Ülejäänud riigisektor järgis sama taktikat. Ühelt poolt on see natukene nagu õigustatud lüke, sest riigisektoris oli tõesti reaalse töö tegijatest puudus aga miinuspoolena tuli posu magistreid tööle. Ülemusi ei vahetatud, need olid lauajalad edasi ja nii see plaan veits viltu vedama hakkaski ja lõpuks panid ka prohvid minekut, sest neile tekkis magistrite kantseldamise koormus, mis ületas töö koormust. Pandi paberid lauale ja erasektorisse tagasi aga magistrid jäid...

Maikuu artikkel ja nüüd juba ligi kaks sotti rohkem. Puhkusetasud?Artiklis muidugi numbrid välja toodud ja ilusti näha, millistes valdkondades suured numbrid ja kus väiksemad.
https://www.err.ee/1609351158/keskmine-brutokuupalk-kasvas-e
simeses-kvartalis-1894-euroni
keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (3393 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3114 eurot) ning avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse (2517 eurot) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Tallinnas (2247 eurot), järgnesid Harju maakond (sealhulgas Tallinn), kus see oli 2139 eurot ja Tartu maakond (1888 eurot).
Madalaim kuupalk oli aga Valga (1376 eurot) ja Saare maakonnas (1430 eurot).

Täna Terevisioonis seletas LHV-tšikk asja ilusti lahti: midagi roosilist ei olnud.......

Samal teemal, et kui kusagil teenib AINULT POOL inimestest 1300e brutopalka, siis 2000e riigi keskmine näitab, kui suured on tegelikult käärid ja selle üle ei peaks uhkust tundma.
https://www.postimees.ee/8084308/laanemets-mediaanpalga-kaar
ti-vaadates-laheb-meel-moruks

See eufooria palkade tõusu osas ongi äärmiselt küüniline, sest palk saab tõusta ainult toodete ja teenuste kallinemise arvelt.

Kuna riigi karvane käsi võtab sealt vahelt veel suure osa ära, siis toode/teenus kallineb alati rohkem, kui sellest inimesele rõõmu valmistav palgatõus.

Tüdruk seal terevisioonis ütleski, et kui 2019a ostujõuga võrreldes on palgad tõusnud miski 20%, siis hinnad 40%.
Ja kui ka nüüd on mõnes kohas kellegi palk tõusnud 10-15%, siis rahaliselt pole see teab mis märkimisväärt- said oma 1000 netole 150 juurde- kõva sõna?

https://www.err.ee/1609435903/prognoos-jargmisel-aastal-on-o
odata-hinnatousu-kiirenemist

Jälle mõttetu paanika külvamine toimub. (irooniline)

Tsitaat tänaselt majandusprognoosi tutvustuselt.

€€€Kasvuprognoos lükkab ümber etteheited, et valitsuse poliitika hävitab majanduse ja tõstab hinnad lakke€€€

Ainult et enne seda öeldi, et kevadine prognoos osutus liiga optimistlikuks ja nüüd on asjad veel halvemini:)) Ütle mida tahad, luba mida tahad, millegi eest pole vastutada vaja ja kogu riik arvestab sellega, et nad blufivad...

https://www.postimees.ee/8084764/videointervjuu-sikkut-majan
duskasvust-tingitud-elujarje-paranemist-ei-tule-ka-jargmisel
-aastal

€€€Nii nagu varasemad prognoosid, näitavad need (majandus)kasvu taastumist€€€

Irw. Juriidiliselt oleks vist korrektne lõpetada selliste kümme kvartalit loobitud loosungite nimetamine prognoosideks. Reaalne elu on siiski teine.
https://pohjarannik.postimees.ee/8081530/virve-osila-votke-o
ma-raha-tagasi

Alates 1995. aastast pole see nõnda kõrge olnud, kerkides teoorias 2028. aastaks 35,6%-ni SKPst. Tõsi, Ligi sõnutsi oli see 1990ndate hakul kõrgemgi.

„Me oleme elus. Päris raske oli 1990ndatel. Päris raske oli 2009. Praegu on ikkagi palju kergem,“ sõnas Ligi. Ta rääkis, kuidas tööd leidub ja hoolimata järjestikustest kriisilöökidest on meie reaalsissetulekud kasvanud. Ta toonitas, et pole vaja pessimismi süvendada. „Tänagi nägime graafikul, kuidas ettevõtjadki on oma hinnangutes läinud meeleoludega kaasa. Räägivad, et kõik on halvasti.“

https://www.delfi.ee/artikkel/120317612/video-pole-vaja-pess
imismi-suvendada-jurgen-ligit-hairib-et-koik-kohe-riiki-kiru
ma-tormavad

Jürgeni tegemised on mulle läbi aastakümnete üldiselt meeldinud, praegu on asi ikka väga kiiva kiskunud. Ta nagu ei saa aru, et kõik need ühetaolised maksud teevad nõrgematele haiget. Lisaks veel see, et jõukamad on harjunud slikerdama ja ujuvad ikka välja ja ega Lexuse asemel Skoda ju tükki küljest võta, aga vaesematel pole neid variante.
Kärbetest ainult räägitakse siiamaani, näha pole midagi.

Inimesed, kes on majanduslikult kindlustatud ja seda sõna rammusamas tähenduses, elavadki teise reaalsuses. Nad ei tunneta iial seda, mida teevad rahakotiga poehinnad ja muud igapäevased-kuised kulud. Loopisin ka mina krooni ajal riiulilt ostukorvi suvalisi meeldivaid tooteid, mis silmaga vaadates isu tekitasid, aga peale seda kui euro ei lubanud hindu tõsta, muutus ka suhtumine korvipandavasse. Ja peale seda kui hinnasiltidele tekkisid kilohinnad, muutus korvipandav veelgi kontrollitumaks. Lihtsalt hakkas tasapisi kohale jõudma, kui palju raha tegelikult niisama tühja-tähja peale kulub.
Ja kuna kogu see toompealine seltskond on ennast aastate jooksul suht rasva söönud (nii ülekantud kui mõni tegelane ka otseses tähenduses), siis need hinna ja maksutõusud on nende jaoks köömes- kas lähebe mitmetuhandelisest sissetulekust sota rohkem või vähem maha, ei ole obligatoorne.
Ja siis tekivadki seadustes sellised ajutegevuse lüngad, et kellegi ammu kaotatud jäse kasvab mühinal tagasi ja töövõime taastub 125% või et puudetoetus on 12€ alates euri saabumisest ja elektriliini talumistasu on sama suur kui saiapätsi hind või et sinu metsast leiti lendorava percekarv ja nüüd tuleb kogu põlislaas kiiremas korras kaitse alla võtta. Aga see, et riigilõivud ja muud tasud on nende sõnul püsinud muutumatutena viimased viis aastat ja päramine aeg on neid tõsta, sest riik teeb ju ometi kulutusi, ei jää kahe silma vahele.

Eestlaste käes on rekordiliselt suur hulk hoiuseid, äkki keegi soovib riigile õla alla panna?
:))
https://www.err.ee/1609436879/aivar-kokk-3-3-protsenti-pole-
riigi-volakirja-tegelik-tootlikkus

€€€€€Kaheaastase võlakirjaperioodi kokkuvõtteks on neisse investeeritud raha isegi intressitulu arvestades vähem väärt, kui võlakirju soetades. Sealjuures on selles süüdi valitsus ise, mille maksupoliitilised otsused inflatsiooni tagant lükkavad. Poleks automaksu, poleks tulevasi maksumuudatusi, püsiks inflatsioon rohkem protsendipunkti võrra madalamal ja investoritel oleks reaalne võimalus lõpetada kasus.
/.../
Pärast sellist pikka nörritamist läheb riik nüüd samade inimeste käest küsima raha võlakirjade kaudu. Olukorras, kus raha on alternatiivselt võimalik paigutada suurema tootlikkusega hoiusesse või investeerida muul moel.€€€€€

Kuulsin ka eile seda 3,3% uudist ja mõte läks kohe inflatsioonile. Ja loomulikult tulumaks, niiet rikkaks nende obligatsioonidega ei saa.

"Tavainimesel" on rikkaks saamise võimalused jah suht ahtakesed :-)
AGA kui nüüd võrrelda kontol lihtsalt seisvat raha (mida väidetavalt on väga palju!), mis teenib intresse 0,4%? äkki (kui sedagi) vs 3,3% obligatsioonid (ja mõlemalt võetakse tulumaksu!), siis on obligatsioonide omamine ju OK.
Ja kui võrrelda obligatsioone 2A tähtalalise hoiusega, siis obligatsioonidel saab olema järelturg (nagu igal väärtpaberil), mis tähendab, et neist on võimalik ilma intresse kaotamata loobuda ja raha tagasi saada. Hoiuse saab samuti katkestada, aga reeglina seni teenitud intresse (kui ei ole sõlmimisel valitud x kuus või x aastas väljamaksmist) reeglina ei maksta.
Kuni 100k€ on hoius riiklikult tagatud, seega usaldust EW vastu eeldavad mõlemad.

ärge olge selle riigi usaldusega nii kindlad.kindlasti on lepingus mingid punktikesed millele ei pöörata tähelepanu.pidage meeles,et
maja ei kaota kunagi!
riik on nii ahneks läinud,et kõikvõimalik vahenditega püüab inimestel raha välja meelitada

Paralleelreaalsus omas riigis, kus elatakse meie kulul ikka ulmeliste palkadega... sest kes siis väiksema palgaga seda tööd oleks nõus tegema:)

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120318426/nad-ei-ole-seda-
valja-teeninud-pooled-kohtla-jarve-volikogulased-lahkusid-is
tungilt-et-protestida-linnapea-palgatousu-vastu

Muudetud 30.08.24 16:58

Seda on põhjendatud meeletu vastutusega, mida ametikohal kandma peab. Tegelikult ei vastuta nad mitte millegi eest, parim näide on Repinski hiljutine kohtuotsus - prillikivi!

Saame jälle natukene rohkem maksta. Põhjus sama nagu seda juba eelnevalt mitmeid kordi põhjendatud:
Elektrilevi kodulehelt selgub, et hinnatõus on põhjustatud elektrivõrgu hoolduskulude, remondi ja rikete likvideerimise kulude ning teiste tegevuskulude suurenemisest.
No ja arvata võib, et ega seegi kord viimaseks jää...
https://majandus.postimees.ee/8089072/jarjekordne-hinnatous-
oktoobrist-kallineb-elektrilevi-vorgutasu

Ükskõik mis juttu siin (ja mujal) "magistrid" ei ajaks, aga kui kodanikelt hakatakse mingite võlakirjadega raha koguma, siis on majandus (ja riik) ikka ... keeratud.

Mis niiviisi viga ilusaid prognoose luua, kui neid saab hiljem korrigeerida sobivamaks ja need ei pea täituma isegi mitte korrigeeritud kujul:) Loomulikult keegi ei vastuta, aga just sellest peakski alustama, et saaks üldse majanduse tõusule pöörata. Peale oma parteikontori vaevalt keegi nuriseks, kui need inimesed saaks igaveseks keelu avalikus sektoris töötamiseks. Tsiteerin lõiku, kui täpselt prognoositi 10. kvartalit kestvat majanduslangust:)

https://arvamus.postimees.ee/8087446/erik-aru-keeruline-mois
ta-kust-see-majanduskasv-tulema-peaks

¤¤¤Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvine majandusprognoos nägi ette 2021. aastaks 9,5-, 2022. aastaks nelja-, 2023. aastaks 2,6- ja tänavuseks 2,9-protsendist majanduskasvu. Aasta hilisem prognoos ennustas 2022. aastaks ühe-, 2023. aastaks poole- ja tänavuseks kolmeprotsendist majanduskasvu. Möödunud aasta suveprognoosis aga ootas ministeerium 2023. aastaks kaheprotsendist langust ja selleks aastaks 2,7-protsendist tõusu¤¤¤

Lätlased ja leedukad õpivad käpardite vigadest, edu neile!
https://lounaeestlane.ee/leedu-toosturite-liidu-juht-meie-ma
janduse-paastis-eesti-saatusest-see-et-me-ei-tostnud-makse/

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles riigikogu komisjoni ees esinedes, et valitsuse poolt ellu viidavad maksutõusud ei saa olla Eesti kiire hinnatõusu põhjuseks. Ühe põhjusena viib tema sõnul hinnad üles nende üle kurtmine, sest tekitab ühiskonnas selleks ootuse.
https://www.err.ee/1609448546/ligi-sonul-viib-hinnad-ules-ne
nde-ule-hadaldamine

Tundub, et tegu omamoodi voodooga- inimesed kurdavad ja hinnad tõusevad. Või tehakse papist või penost selveri mudel ja torgitakse seda nõeltega kuni pärispoes hind tõuseb.
Ja jürgeni arvamus meie kohta. Ühtib suurepäraselt mögistri omaga: "Nii, et igal juhul on läbi kukkunud enamik kommentaatoreid, kes siin majandust kommenteerivad," ütles Ligi.

Lihtsalt tähelepanek:
3a tagasi ostsin (no neid tavalisi, nr4) kohvifiltreid - pakis 100 tk, hind 0,99
Nädalavahetusel ostsin samu tooteid - pakis 80 tk, hind 1,99
Kogus vähenenud, hind topelt.

Järelikult sa kohvi juues pidevalt alateadlikult mõtlesid, et küllap varsti hind tõuseb ja universum püüdis selle mõtte kinni ning tegi teoks. Samamoodi pidada ka rikkaks saama- saada universumisse oma soov või unistus ja küll ta selle teoks teeb. Õpetusi leiab netist piisavalt.

Aga väiksem pakend/kogus ja kõrgem (või sama) hind pole siinmail enam ammu uudis. Ilmselt tarbijate soov- poekott pole enam nii raske, eriti vanainimestel.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120320537/restoranid-ahvar
davad-maksutousude-eel-meeleavaldusega-valitsus-ei-vota-meie
-muret-kuulda
Kes tasulist artiklit lugeda ei saa, siis lühidalt: restoranide käibemaksustamises asub Eesti juba praegu Taani ja Norra järel kolmandal kohal Euroopas. Tahaks väga küsida selle olukorra teadlikult tekitanud "majandusisikute" käest, mille arvelt see EL sisene konkurentsieelis siis Eestile peaks tulema? On meil teistest siis nii palju odavam tooraine, nii palju madalamad pindade rendihinnad tõmbekeskustes, odavamad elektrihinnad? Kuidas saab majandust suretades majanduse samal ajal tõusule pöörata... kui see pole valitsuse eesmärk, siis milliseid või kelle eesmärke nad üldse ellu viivad?

Restoranide ja majutuse hinnad mõjutavad siseturutarbijat pigem vähe, kuid need on just need hästi nähtavad ja teiste riikidega võrreldavad hinnad, mille põhjal väliskaubandusbilansi hoidmiseks ülivajalik välisturist omi valikuid teeb ning jätab toomata oma raha ka meie kosmeetikutele jpt sektoritesse. Ei imestaks, kui just sel ettekäändel hakataks järgmiseks suruma läbi massilist maavarade väljavedu, sest see turistidelt saamata jääv "eurovaluuta" tuleb ju samuti kusagilt saada.

Tuuakse aina odavamat tööjõudu sisse. Oled vaadanud, mis kontingent töötab nii toitlustusasutustes kui ka toidu valmistamise ettevõtetes?

OT:
Täna veel libauudis majanduse kohta...
https://kuku.pleier.ee/podcast/libauudised/186541

Väike hirmutamine ka tulevikuks.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120320645/soome-eesti-kaab
liuhenduse-taastamine-langetab-elektri-hinda-vaid-ajutiselt

https://epl.delfi.ee/artikkel/120321689/ahti-kallikorm-saab-
ka-maksutousudeta-kastiratastest-uute-majadeni-riik-ei-pea-k
oike-kinni-maksma

Tsiteerin algust ja lõppu

¤¤¤Iga võlanõustaja oskab öelda, et finantskriisist väljumise esimeseks sammuks on kulude kriitiline ülevaatamine, millele järgneb ebavajalike kulutuste kärpimine. Sealjuures asendatakse mõni sisseostetav teenus soodsama alternatiiviga, mõni jäetakse täielikult ära. Ükski võlanõustaja ei soovita aga mängida lotot, pommida sõpradelt ja sugulastest lisaraha või minna vargile naabri kuuri. Sest kuigi need „lahendused“ võivad alguses tunduda ju ahvatlevatena, on nende hind lõppkokkuvõttes liiga kõrge. Aga kujutage ette, kui võlanõustaja juurde ilmunud kodanik ütleb, et tema eelarve on puhtalt tegevuspõhine: poeketile „A“ kulub kuus 500 eurot, poeketile „B“ 600 eurot. Sisseostetavate teenuste fondi suurus on 800 eurot, kuid ta ei tea täpselt, mida ja kellelt sisse ostetakse. Kuna kodus televiisor mängib, siis on nende teenuste hulgas vist ka teleteenuse pakkuja. Täpselt ei oska öelda… Ilmselt vangutaks võlanõustaja nõutult pead, sest ta isegi ei tea, mida ja millise hinnaga abivajaja tarbib ja ostab/.../Samas olukorras on hetkel ka meie riigieelarve, mida juba mõnda aega tehakse nii-öelda tegevuspõhiselt.
/.../
Kui tahame enda kulud ja tulud tasakaalu saada, peame võlanõustajale (ehk siis antud juhul valitsusele ja riigikogule) avama eelarve tema kõigis kuratlikes detailides. Sealjuures peame silmas pidama seda, et eelarve koostamise protsess peab keskenduma nii majanduskasvule kui inimeste heaolule – lisanduv maksukoormus aga ei pane ei meie majandust kasvama ega inimesi end hästi tundma.¤¤¤

Sinna alguse ja lõpu vahele jääb mitmeid absurdseid näiteid sellest, kuhu raha kaob ja siis "leitakse". Kui keegi poleks küsima hakanud, kas siis kah oleks leitud või oleks see kanditud varsti järjekordse kummalise MTÜ arvele? See on vast enim meediakajastust saanud näide sellest, kuidas ei leita mitte lihtsalt tuhandeid või sadu tuhandeid, vaid lausa miljoneid. Samal ajal teenivad teised inimesed kasutuna arvel seisva raha pealt pankades hoopis tulu;)

¤¤¤Haridusminister Kallas „otsis“ õpetajate palgatõusuks raha. Kui alguses oli puudu 10,8 miljonit eurot, siis lõpuks leiti õpetajate jaoks 5,7 miljonit eurot, millest suure osa moodustasid haridus- ja teadusministeeriumi eelmisel aastal kasutamata jäänud jäägid - ehk siis raha, mis üllatuslikult „leiti“¤¤¤

Ma mõtlen, et kuskil riigikabinettides peaks ju ka raamatupidajad töötama, kes peaksid täpselt teadma, palju raha alles on? Vähemalt mujal on niimoodi.

Aga magistrid jäävad...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120321730/maksuraha-poleb-
ereda-leegiga-tarkvarafirma-juht-riigi-it-majad-paisuvad-iga
-aastaga-uha-suuremaks

Keegi vist kaotas migni hanke, muidu sellist artiklit poleks kirjutatud. Mõned siin võiks meelde tuletada, mida ma eelnevalt olen öelnud. Ma saan nüüd öelda: Ma Ju Ütlesin!

Miks peaks keegi üldse soovima majanduse arenguid soodustavate mõjude arvutusi salastada? Sellega mängiti maha suurepärane võimalus tõestada valitsuse usaldusväärsust riigi rahakotivoogude kasutamisel.

https://www.err.ee/1609452983/ministeerium-salastas-maksutou
sude-eelarvemoju-puudutava-teabenoude

Muudetud 14.09.24 14:43

Toon Deusi lingitud artiklist välja selle, mis iseloomustab hästi paljude probleemide juurpõhjuseid. Me ei peaks küsima, et kas riik jaksab samal tasemel pakkuda arstiabi, haridust, kaitsevõimet jms... kui see raha põletatakse ära mujal ja lisaks põletamisega rikutakse ära ka terve see keskkond, mida raha põletamiseks kasutati.

¤¤¤Eurostati andmetel on viimase kahekümne aasta jooksul Euroopa Liidu riikidest kõige märkimisväärsemalt suurenenud valitsussektori tööhõive osakaal Eestis, Horvaatias ja Rumeenias. 2020. aastaks oli Eesti riigi palgal juba 23% tööealistest elanikest, millega olime Rootsi, Taani ja Soome järel neljandal kohal. Euroopa keskmine on samal ajal 16% ning püsinud viimased aastakümned samas suurusjärgus.

Seejuures värbab riik kõige hoogsamalt just kõrgepalgalisi IT-töötajaid. Riigi seitse IT-maja – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), Riigi IT Keskus (RIT), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) – on suurendanud oma personali umbes 15% aastas. Kui viis aastat tagasi töötas neis asutustes kokku umbes 800 inimest, siis nüüdseks on seal juba 1700 IT-spetsialisti. Näiteks SMIT-i töötajate arv on kasvanud suuremaks kui üheski erasektori IT-ettevõttes, tekitades olukorra, kus riigi asutused on muutunud üheks suurimaks konkurendiks IT-tööjõu turul. Lisaks suurtele infotehnoloogiakeskustele paisuvad nagu pärmitainas ka erinevate riigiasutuste IT-osakonnad.

Probleem ei piirdu ainult tellimuste äravõtmisega – IT-majad solgivad ka konkurentsi, kuna eraettevõtted ei suuda praeguses majanduskeskkonnas sammu pidada riigi kaks korda kiirema palgakasvuga.¤¤¤

Huvitav, kas mõni ajakirjanik luges siin minu sajatust meil valitsussektoris istuva itmehe magistriskraadiga rallisõitjast mitteveejooja suunal ja hakkas palkasid uurima ja treis nüüd uudise valmis või mis? Ma ei mäleta küll, millises teemas ma seda tegin ja otsida ka ei viitsi.
Peamine on aga see, et 800 kasvas 1700 peale kuid jäetakse välja tuumikusse kuuluvad inimesed, kes sellise massi tekkimise peale kirjutasid koheselt lahkumisavalduse ja tulid erasektorisse tagasi. Õnneks siit erasektorist läksid need vähemoskajad ära ja saab rahulikult teha omi asju, mitte parandada kogu aeg kellegi teise vigu AGA sunnikud on ju endiselt mu palgal ehk maksumaksja raha eest, see on äämine ebaõiglus. Madalalt kvalifitseeritud tegelased saavad kõrget palka, sest tipp läks ära ja kui need madalamad tegelased nüüd ka ära peaks minema, siis kukuks kõik kokku. Eriti äge on see, et madalamad tegelased suudavad asja heal juhul elus hoida aga mitte enam juurde tekitada. Mõnest üksikust, nendest 1700'st umbes 70 saab tulevikus vb võrdväärseks...

Lihtsad, konkreetsed ja põhjendatud ettepanekud ettevõtjatelt. Mitte, et ma ise kõike just sellisel kujul toetaks, aga iga ettepanek ja iga maksumuudatus peab olema ausalt ja läbipaistvalt ka põhjendatud. Siis on võimalik neid põhjendatult ka toetada või mittetoetada.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322173/nimekad-ettevotj
ad-peaministrile-saadetud-kirjas-me-ei-saa-lammatada-tulekah
ju-veel-suurema-tulekahju-tekitamisega

#####
- „Eristada praeguses kobarkriisis kaitsevõimekuse tagamine ja riigirahanduse stabiliseerimine
- Pidurdada ja vajadusel peatada riigieelarve indekseeritud kasv.
- Alles jätta vaid riigi kõige väärtuslikumad ja kriitiliselt vajalikud valdkonnad.
- Tõsta piiratud perioodiks makse tuludelt.
- Maksustada väljundeid (mitte sisendeid) ja lähtuda maksukoormuse suurendamisel tänasest maksubaasist.
-Loobuda bilansi- või omakapitalipõhisest maksustamisest.
#####

Rottisin selle meemi ühe meie "uue aja filosoofi" seinalt:)
See lihtsalt kõnetas päris hästi, sest jõudsime just äsja lastega selle jalatsiralli läbi teha. Lapsed on suvega kasvanud ning kooli ja trennide nõudmisel tuli osta kokku 16 paari uusi jalanõusid! Talvejalatsiteni isegi ei jõudnud ja need on praegu ainult jalatsid, mitte kooliriided vms. Samuti tuli osta uus täismõõdus viiul, mille kvaliteet võimaldab ka kontsertidel esineda, krt ma pole harjunud isegi autode eest nii palju raha välja käima! See on lihtsalt näide, kuhu lastega peredel kulub raha, kui lapsed ei käi lihtsalt koolis ja arendavad peale telefoni nühkimise ka teisi oskusi. See siis lihtsalt vastuargumendina sellele, nagu tasuta koolitransport/koolilõuna tõstaks lastega pered koheselt lastetutega samasse rahalisse seisu. Igapäevane autoga koolivahet sõitmine on vist aasta lõikes toidu järel ikkagi kõige suurem rahakulu, sest alternatiive ju maal ei ole.

All mõned tsitaadid paarist artiklist. Ei oskagi muul viisil kommenteerida, et üha enam jääb arusaamatuks, millise riigi eesmärke selline inimeste elujärje halvendamine ja majanduse allasurumine täidab? Need inimesed kirjutavad ennast selle tegevusega ju majanduse- ja ajalooõpikutesse... kui suur peab olema kasu, et oma nimi igaveseks ära määrida ja ühiskonnas "orbikute" kategooriasse sattuda?

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322352/kaupluseketi-juh
t-riigivalitsejate-moraalne-kompass-on-lopetanud-tootamise-p
erede-valjavaade-tundub-morn

¤¤¤Euroopas oleme üks vähestest riikidest, kus toidule ei kehti madalam käibemaksumäär. Seetõttu tundus ootamatu seda veelgi tõsta! Kuna Eestis hakkab praegustel andmetel uue aasta keskpaigast kehtima senisest veelgi kõrgem käibemaksumäär, siis jääbki Euroopas vaid üks riik, kes võtab toidult veel rohkem vaheltkasu – Taani, kelle näol on tegemist aga heaoluriigiga.
/.../
Maksude eesmärk ei ole vaid raha kogumine, vaid ka inimeste tarbimise suunamine riigi soovitud suunas. Praegust maksusuunda hinnates ei ole vahet, kas ostad kolmanda kuldkella või kilo porgandeid.
/.../
Inimeste taluvuspiir on juba ammu käes ning järgmisel aastal jõustuvad täiendavad maksutõusud löövad veelgi tugevamalt just madalama sissetulekuga inimesi, pensionäre ja suurelapselisi peresid. See toob eestlaste ostujõus kaasa negatiivse trendi jätkumise ajal, kui naaberriikide elujärg näitab taastumise märke. Ärme tekita toimetulekuraskusi juurde, sest see läheb riigile kokkuvõttes läbi toetuste veelgi kulukamaks. Kui kõige muu ostmist on võimalik edasi lükata, siis söömist ei saa edasi lükata.¤¤¤

https://epl.delfi.ee/artikkel/120322283/andrei-korobeinik-va
lisinvesteeringute-jaoks-peab-tegema-rasket-tood-tulemuste-h
avitamiseks-piisab-aga-paarist-kuust-ja-uhest-michalist

¤¤¤Sisuliselt hakkab riik võtma 0,5% kõigilt investeeringutelt – näiteks idufirmadesse –, selle asemel et soodustada välisinvesteeringute tegemist meie majandusse. Kui Eesti ettevõte kaasab näiteks 20 miljonit eurot välismaisest riskikapitalifondist, peab ta riigile kohe loovutama 100 000 eurot, mis on sisuliselt maks valitsuse ebakompetentsuse eest/.../miks peaks hoidma näiteks investeerimisfondi Eestis, kui riik võtab investeeringute mahust 0,5% aastas, samas kui Lätis või Leedus ei pea midagi maksma?
/.../
Huvitaval kombel on Leedu valinud pangakasumite maksustamise tee ja Läti on teinud veel sammu edasi: nende valitsus on mures pankade passiivsuse pärast ning pangad peavad seal maksma maksu väljastamata laenude eest. Läti püüab sel viisil majandust elavdada, soodustades laenamist, samas kui Eesti soovib laenude väljastamist karistada. On tähelepanuväärne, et Leedu ja Läti majandused kasvavad vastupidiselt Eesti omale.¤¤¤

Soojad maad on juba ebaturvalised.
https://x.com/ada_lluch/status/1831275367585427907

Jääb vaid küsimus - kuis loodavad need "kenijaalsed" tegelased tagasi valitud saada? (Vastus: algab s-tähega, on ka puutjal....)

Vastuseks Atale: kõigil parteidel on nn mõtlevad valijad ja siis need, kes ei mõtle, aga valivad ikka. Näiteks nende toiduahelad, sõprade-peresidemete kaudu seotud inimesed jpt. Ja siis muidugi religioosselt poliitikasse suhtuvad inimesed, kelle jaoks oleks mõne muu partei valimine sama loogilline nagu islamistide ümbersündimine budistideks. Nendest piisab, et isegi valimiskaotuse korral saada piisavalt hääli selleks, et olla uue koalitsiooni moodustamisel kaalukeeleks ka napilt valimiskünnist ületades. Seda kiputakse unustama just tänaste opositsioonierakondade puhul, et üksi ei pääse nagunii keegi valitsema ja konkureerida tuleb valijaid liikvele ajades nii, et konkurentidest saaks pärast liitlased. Liitlaste alternatiiviks on "libaparteid" nagu Eesti200, kes isegi ei varja seda, et nad hakkavad parlamendis hoopis teise erakonna eesmärke täitma.

Minu jaoks on majandusteemad huvitavamad, sest riigi kodanikel (loe: majandusel) läheb täpselt nii hästi, kui hästi läheb avalikku sektorit ülal pidaval erasektoril. Kõik riigid teavad seda... peale Eesti. Sellepärast neid hoiatusi ja ajaloonäiteid igapäevaselt ilmubki.

https://arvamus.postimees.ee/8098406/urmas-roots-raske-on-ri
igile-makse-maksta-sellise-valitsuse-juhtimisel

¤¤¤Puuduvatest vahenditest riigieelarves on räägitud juba kevadest saadik, ometi leidsid ministeeriumid võimalusi ametnike suvepäevi pidada. Eraettevõtluses on tavaliselt nii, et kui raha ei ole, siis raha ei ole ja pidusid ei peeta/.../valitsus teeb järgmiseks väljasõiduistungi – minu teada on neil Toompeal üsna kenad ja korralikud tööruumid olemas/.../Suhteliselt absurdne on olukord, kus ametnike ehk siis «ülalpeetavate» palgad tõusevad automaatselt, vedades üles ettevõtlussektori ehk siis «ülalpidajate» palku. Riigikogu võiks alustada endast ja lõpuks näidata oma põhimõttelist rahvaga solidaarset suhtumist ning võtta vastu oma palkade seaduse muudatuse.¤¤¤

https://epl.delfi.ee/artikkel/120322571/majandusanaluutik-ee
larve-maksutousudega-tasakaalustamine-tekitab-pikema-ja-suur
ema-majanduslanguse

¤¤¤Maksutõusud toovad kaasa hinnatõusu, vähendavad ostujõudu ja tarbimist ning seetõttu lükkavad majanduse pikemasse langusesse. Siin tekibki küsimus, mis põhjusel me praegu maksutõusude teed läheme, kui ühtegi vettpidavat argumenti pole.
/.../
Hea näide reaalsest elust pärineb 2010ndate Euroopast, kus osa riike tõstis defitsiidi vähendamiseks makse, teised tuginesid kärpimisele/.../Näiteks Ühendkuningriigis viidi ellu suuremahuline kärpekava, kuid makse märkimisväärselt ei tõstetud. Mandri-Euroopa riigid, näiteks Itaalia, Portugal ja Hispaania, toimisid vastupidi ja kasutasid puudujäägi vähendamiseks maksutõuse. Mõju oli selgelt näha paar aastat hiljem: Ühendkuningriigi majandus kasvas tempokamalt lausa järgnenud viiel aastal, samal ajal kui maksutõusu teed läinud riikide majandus langes veel lisaks kaks aastat.
/.../
Hilisemad näited on võtta meie endi naaberriikidest Lätist ja Leedust, kus on riigi kulutusi vähendatud, kuid tulude osa SKPst ei ole märgatavalt kasvanud ehk makse pole märkimisväärselt tõstetud. Ja näemegi tulemust – Läti ja Leedu majandus ei ole Eesti oma moodi langenud, vaid kasvama hakanud. Esiteks peaks olulisem olema majanduskasv ja sellest lähtuvalt tuleks hakata eelarvepuudujääki vähendama. Teiseks, maksutõusudele tuleb eelistada palju suuremaid kärpeid. Kui praegu korralikult ei kärbi, teeme seda tulevikus veel valusamalt ja majanduskasvu arvelt.
/.../
Hea eeskuju on praegu Soome, kus majanduskasvu tagamiseks tööjõumakse ja tulumaksu hoopis vähendatakse.
/.../
Kriitilise pilgu peaks suunama ka nendele heldetele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse meetmetele, mille tasuvus ja efektiivsus on küsitav. Arvan, et praegu ei oleks vaja sama priiskavalt toetada nagu siis, kui majandus kenasti kasvas ja eelarves raha jagus/.../ majanduskasvu soodustaks ning selle kaudu vähendaks eelarvepuudujääki ka bürokraatia vähendamine, liiga tugevate regulatsioonide lõdvendamine ja ausa konkurentsi edendamine.¤¤¤

Tundub siiski, et rahvas ise on kõiges süüdi.
Jürgen Ligi: inimesed pole aastaid riigi vastu huvi tundnud ja ärkavad siis, kui omakasu mängus on.
https://www.delfi.ee/artikkel/120322978/jurgen-ligi-inimesed
-pole-aastaid-riigi-vastu-huvi-tundnud-ja-arkavad-siis-kui-o
makasu-mangus-on

Eesti probleem on selles, et meie ettevõtted kuuluvad välismaalastele (välis kapitalil põhinev). Rakvere lihakombinaat, Kalev, Felix, Seb, Swedbank, Tallegg, Valga lihatööstus, Fazer, Saku õlletehas, AleCoq, Rimi, Prisma, Lidl jne jne. Näiteid saaks lõputult siia kirja panna. Kui eestlane läheb kodust välja (või ei pea isegi välja minema - kodulaen) ja tarbib midagi, tekib neis firmades tulu (raha, mis veel ei ole vormistatud kasumiks). Aga ega see raha kasumiks ei jõuagi. Kõigepealt viiakse see eestist välja, näiteks emaettevõte välismaal teeb juhtimisteenuste arve ja kohalik eesti “keha” maksab selle arve ära. Nii, koor piima pealt liikus välismaale, eesti riik sellest ei saanud sentigi. Jäi üle mingi väike lihvitud kasum ka (ebaoluline summa), nüüd räägitakse mingist kasumimaksust, selle olematu raha pealt mis on tehislikult alles jäetud firma kassasse. Isegi kui see kasumimaks tuleb, siis firmad ei pea kasumit üldse alles jätma, saavad kirjutada null kasumi reale kui soovivad. Sest raha laev liikus juba enne seda välismaa emafirmale teenustasu arve maksmisega. Ühesõnaga eestis inimene tarbib teenuseid ja ostab kaupu, kogu raha mis ta ära tarbib liigub välismaale. Pole ime, et riik on vaene. Isegi Tartu Mill maksronid toodetakse lätis. Okei valio piima tehas on tatus, raha jääb eestisse jah? Siiski mitte, omanikud soomlased….

Seepärast ma põhimõtteliselt olen proovinud kasutada ainult Farmi toodangut. Kasutavad lokaalset karja ja täispiim on pakis sisuliselt otse Läänemaa lehmast, aetakse läbi pastöriseerija ja pihustite aind, et ei kihistuks pakis. Omanikering oli viimati kah kõik meie lipu all.

rakvere lihakombinaat, tallegg ja farmi kuuluvad maag gruppi

Rarmi ja Läänemaa? Mina tean et Farmi on Jõhvi piimakombinaat ja piim läheb sinna otse Revino farmist mis paari kilomeetri kaugusel. Näen seda haagisega Farmi piimarekkat pea iga päev kui mööda sõidan. Võib olla on neil ka Läänemaal mõni tsehh, pole aimugi.
Ostan alati Farmi kilepakendis piima, isegi 3 päeva üle kõlblik kuni pole häda midagi. Sama Alma toode on tihtipeale juba viimasel päeval parim enne tilgastanud :(

Ega Tere ka siis ühest kohast aind kokku tassi, ikka mitmest kohast :)

tere kuulub ka maag gruppi

See nagu pole enam oluline või mis? Point on selles, et Jõhvi või Võru aadressiga koht võb vabalt piima tuua kasvõi Hiiumaalt, et toodanguga nõudlusele järgi jõuda. Lisaks sellele infokillule, et "kuulub Maag gruppi", Roland Lepp ja Aivar Saarmaa on väga paljude piimatööstuste peamised kasusaajad + veel muud kõrvabiznjakid.
Kas suudad peale "Kuulub AS Maag Grupp" lauselele välja võluda nüüd kuskilt, et kuidas raha Soome või Rootsi kanditakse?

Ohohh, see ju super uudis. Lõin google lahti ja tõepoolest HK scan on liikunud välismaalaste käest eestlaste kätte. Ilmselt sõja hirmus on välismaalased soovinud oma äri siin maha müüa ja investeeringu rahaks teha. Selliseid liikumisi oleks rohkem vaja (kus eestlased ostavad oma ärid tagasi).

Ei ole mõtet luulutada endale igasugu põhjendusi a la sõja hirmus jne. Müüdi, sest järelikult oli kasulikum tehing kui omada. Ja müüdi juba eelmisel aastal. Eestlased eestlasteks, aga ka see ei ole hea, kui liiga palju ettevõtteid samade inimeste kätte koondub. Linnamäe meil juba on näiteks.

Anthony Davies: The 550 US billionaires together are worth $2.5 trillion. If we confiscated 100% of their wealth, we'd raise enough to run the federal government for less than 8 months. Perhaps our problem isn't how much billionaires have but how
much politicians spend.


Kirjeldab USA koha pealt sama olukorda, mis meil sisuliselt. Et isegi kui võtame kõikidelt Eesti rikkuritelt papi ära, siis sellega ikkagi kaugele ei purjetaks.

Väga osavalt sõnastatud lihtsad majandusreeglid.

https://arvamus.postimees.ee/8097890/peeter-koppel-me-oleme-
heaoluriigi-illusiooni-ohvrid

¤¤¤Heaoluriik rikub ära ka toimivad turumehhanismid. Kurb öelda, kuid kõrged maksud, mida kogutakse aja jooksul üha lahkemaks muunud heaoluprogrammide rahastamiseks, võtavad raha välja tootlikust erasektorist ja suunavad selle ebatõhusasse riiklikusse bürokraatiasse. Mida ulatuslikum on heaoluriik, seda rohkem moonutab riigi sekkumine turusignaale, suunab sellega kapitali kahtlastesse kohtadesse ning vähendab ettevõtlikkust ja innovatsiooni.
/.../
Paljudes arenenud riikides, nagu Itaalia, Jaapan ja isegi Ameerika Ühendriigid, on avaliku sektori võlg kasvanud jätkusuutmatule tasemele. Neid võlgu tuleb maksta kas tulevaste põlvkondade kõrgemate maksude abil või inflatsioonilise poliitikaga, mis lahustab raha ostujõudu. Mõlemal juhul kannavad noored tänase heaoluriigi kulusid/.../Selle asemel, et tugineda heaoluriigi lubadusele, peaksid ühiskonnad kiirkorras proovima luua keskkonna, kus inimesed saavad vabalt töötada, innovaatilisi lahendusi luua ja oma elu parandada. Ajalugu on näidanud, et ainult majandusliku vabaduse kaudu on võimalik luua võimalikult paljudele heaolu. Seni, kuni me sellest (uuesti) aru ei saa, ei hakka ka meil midagi paremaks minema.¤¤¤

https://majandus.postimees.ee/8100947/eesti-konjunktuuriinst
ituudi-juht-valitsus-on-aja-ara-raisanud-ja-selle-hind-on-ra
nk

¤¤¤Me oleme oma aja ära raisanud. Naaberriigid, kes on olnud asetatud meiega väga sarnasesse olukorda, on olnud meist kriisiga toimetulekul edukamad. Miks? Sest neil on olnud plaan ja nad on selle järgi toiminud ja teinud seda aega viitmata. Nii polegi neil erinevalt meist, nagu meie peaminister on öelnud: ainult halvad ja väga halvad valikud. Nad ei pea sellisel määral makse tõstma ja mitmed neist räägivad hoopis ka võimalikest maksulangetustest¤¤¤

Tsiteerin artikli viimast lõiku, mille peale oleks õige küsida, et miks üritatakse teha siin Kajast patuoinast, kui selle olukorra on tekitanud Reformierakond tervikuna? Ka vastutus peaks lasuma olukorra tekitajal tervikuna. Praegu tegeleb olukorra põhjustaja aga... millega? Oma soperdamiste jälgede peitmisega? Vahet pole, küll maksumaksjad selle kinni maksavad ja saame kõik näha, kui suure koguse hääli nad järgmistel valimistel veel selle eest saavad!

¤¤¤Hiljaaegu on meie peaminister lausunud ka, et paljud otsused on valitsusel olnud üsna objektiivsetel põhjustel pikemat aega ootel seetõttu, et eelmise peaministri Kaja Kallase tulevik ei olnud selge. Hind, mida meie maksumaksjail sellise viivitamise eest nüüd maksta tuleb, on ränk¤¤¤

Nagu näha, on see majanduse prognoosimine täpselt sama teema nagu piusa jussilt või kuuse taadilt küsida, milline tuleb talv.

Selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal 1,9 ja 2026. aastal 3%

Juuni keskel avaldatud prognoosis oli keskpank optimistlikum: siis hinnati tulevase aasta majanduskasvuks 3,6% ja 2026. aastal 3%.

Küllap varsti ka see 2026 number muutub.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120324066/eesti-pank-vahen
das-majanduskasvu-ootust-pea-kahekordselt

Kui neid numbreid siiani on muudetud, siis muudetakse sama sujuvalt ka edaspidi. Ainult et keegi ei taha vastata lihtsatele küsimustele, et millest see majanduskasv peaks tulema, kui valitsus teeb otsuseid, mis peaksid viima meid üha sügavamasse langusesesse...

Selliste majandusprognooside lugemine on umbes nagu Kässari teema juba, et võid ju (ainult;) enda jaoks veenvalt tõestada, et Maa on lame, aga olenemata sellest, kui osavalt sellist jama tõestad, ei muutu Maa kuju sellest karvavõrdki. Kunagi nimetati sellist absurdiga teiste veenmist kollektiivseks onaneerimiseks.

Kurb, et siingi inimesed mõtlevad neile ette söödetud piirides. Palju on räägitud faktist, et 1% inimesi omab 99% maailma varadest. Ja ikka loeme ja usume, et töölistel palga tõstmine tekitab inflatsiooni? Siis ehk tõstame ühel protsendil rahast intressi ja saame rikkaks? Kogu see maksu traalivaali, roheökomöko, inim- looma- puu- ja kiviõiguslus on loodud ühel eesmärgil: jaga ja valitse!
Ja inimesed kisklevad kõike unustades, neelavad neile ettesöödetud "tõdesid", samas, kui see 1% mõtleb juba igavesest elust....

Nii see rikkus koondub
https://tartu.postimees.ee/8102403/tartu-linnajuhtide-palgar
allile-tuleb-ilmselt-valimiste-aastal-lopp

Aga talina vesi tõstis vee hinda ühe (1) sendi võrra (+ km muidugi). Peab ikka tõsine kriis olema kui eksistentsi küsimuse otsustab üks sent. Jah, tarbijal justkui olematu tõus, aga firmale toob miljonite m3 tarbimine muidugi kena kopika. (mingid vanad andmed leidsin kiiruga: 2014. aastal tarbiti Tallinnas 19,335 miljonit m3 vett)
Ühesõnaga selline hinnatõus tundub naeruväärne, aga mis sa hädaga teed- siiski võimalus rahvalt pappi korjata.

See meem peaks kirjeldama piisavalt hästi ühte suuremat probleemi Eestis. Samas ei tehta midagi, et sõudjaid juurde saada ja tüürimehi hoobilt minimaalse vajalikuni vähendada. Miks peakski, kui sõudjad on rahul.

Parandage kui eksin, aga teine suur probleem on meil indekseerimistega - kui indekseerimise kaudu mitmeid eelarvekulusid meelevaldselt suurendada ja teha seda rohkem kui reaalne majanduskasv, on inimeste ostujõu seisukohalt tegu raha varjatud devalveerimisega. Ühisraha (teised ju ka) pehmendab maandumist just riigi konkurentsivõime arvelt (suurematega võrreldes!), mis omakorda tapab ära ekspordivõimalused paljudes tööstussektorites. Ma ei saa hästi aru, kuidas neid alusprobleeme üldse peenhäälestamisega või "näilise" kärpimisega lahendada saaks.

EDIT:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120324426/andrus-kaarelson-vii
s-eelarves-olevat-marki-mis-kuulutavad-valitsuse-labikukkumi
st

¤¤¤Esialgu polegi teha muud, kui võtta teadmiseks, et valitsus räägib ühte ja teeb teist: tõstab koormisi maksumaksjaile, kuid riigiaparaadi kulusid kokku ei tõmba. Läbi selle prisma peaks jälgima ka kõiki järgmisi nn kolme sotsi koalitsiooni sõnumeid. Järgmiseks tuleks võtta ühendust oma valitud riigikogu liikmega või erakonna kohalike juhtidega ja küsida: miks nii? Miks maksud tõusevad, aga keskvõim kulusid ei kärbi? Kui surve on piisavalt suur, võib loota, et riigikogu liikmed hääletavad maha ka järsud maksutõusud, mida koalitsioon propagandistlikel kaalutlustel julgeolekumaksuks nimetab.¤¤¤

Häh,
Järjekordne näide, MIKS meie riigieelarve on selline:

https://www.err.ee/1609469920/mkm-otsib-245-000-eurose-hanke
ga-mitmekesise-tooandja-margise-valjaandjaid

Palju õnne, igatahes....

Muudetud 26.09.24 12:40

Tundub, et USAs läheb kuumaks.

FBI Whistleblower Urges Americans to Vote, Arm Themselves, Stock up 3-4 Months Supply of Food and Water, and Pray.

https://x.com/amuse/status/1839239747903893857

Seal on iga päev sadakond samasugust venda. FBI on kohalik kuritegevus seal mandril, mitte välisluure.

https://arvamus.postimees.ee/8101136/raul-eamets-eesti-urita
b-supipoti-servas-oma-suppi-keeta

¤¤¤Rahandusminister selgitas, kuidas Eesti saab inflatsiooni alandada. Selleks tuleb kehtestada kõrgem käibemaks, mis tõstab hindu, ning samal ajal kehtestada kõrgem tulumaks, mille tulemusena jääb inimestele kätte vähem raha. Hinnatõusu tõttu väheneb lisaks palga ostujõud. Lihtsamalt öeldes: inimesed jäävad vaesemaks ja kulutavad vähem, mis vähendab tarbimist. Kui nõudlus väheneb, ei saa ka hinnad tõusta – see ongi Eesti viis, kuidas võidelda hinnatõusuga. Kogu see mõttekäik meenutab/.../parun Münchhausenit, kes tõmbas end patsipidi veest välja. Ise tekitame probleemi, mida siis innukalt lahendama hakkame.
/.../
Oleme suhteliselt kinnises ringis: esimene samm toob kaasa teise, teine kolmanda ja lõpuks kordub kõik. Mida teeb samal ajal muu maailm? Sel ajal, kui Eesti oma eelarve probleemidega pusserdab, alandab Euroopa Keskpank intresse majanduse elavdamiseks. Mario Draghi raport toob välja täiendava laenuvõtmise vajaduse olukorras, kus ELi keskmine võlakoormuse on 90 protsenti SKTst. Intressimäärasid on juba kaks korda langetatud ja tõenäoliselt tehakse seda veel talve jooksul. Kuue kuu Euribor võiks aasta lõpus jõuda kolme protsendini. Prognoosid näitavad, et intressimäärad võivad veel langeda ja 2025. aasta lõpuks võib Euribor olla kaks protsenti./.../Ettevõtete majandustegevus elavneb, sest raha hind langeb. Madalamad intressid stimuleerivad majanduskasvu. Mida teeb meie valitsus? Kuna inflatsioon on kõrge, keerutame rahulikult edasi hinnad-palgad-spiraali, lisades maksutõusudega hinnatõusu lõkkesse bensiini juurde. Tõmbame maksudega majandusele pidurit ja imestame, miks majandus ei kasva, kui kõigil ümberringi kasvab.¤¤¤

Siit näppan vaid ühe väärt tsitaadi (Lennart Merilt).
https://arvamus.postimees.ee/8102588/maarja-vaino-vaike-amee
rika-suurushullustus-on-hukatuslik

¤¤¤Väikeste riikide tunnus on see, et neile ei ole kunagi antud nii palju aega nagu suurriikidele. On asju, mida me peame otsustama täna ja mida me ei saa otsustada kümne aasta pärast, sest kui me seda täna ei otsusta, siis me oleme sellega juba endale märkamatult alla kirjutanud otsusele, et kümne aasta pärast ei saa meid olema.¤¤¤

Juba jagatakse legaalseid nõuandeid maksuteemadel.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120323893/mida-maksuamet-
sulle-ei-raagi-seitse-kavalat-nippi-kuidas-mitte-kasumimaksu
-maksta

Prafraseerides tuntud ütlust, siis siin ilmas on kolm kindlat asja- surm, maksud ja nendest kõrvalehiilimine.

https://i6.photobucket.com/albums/y201/bomsch/IMG_20160916_1
74919_zpskrnkqrsz.jpg