Ja kui suur on suhe mootorsõidukite ja tõuksidega veel.

Deus, millest sa aru ei saa?! Linnades on vaja rohkem rattateid ja tõuksid ka nendele suunata. Selleks peab autode kiirusi piirama 30km/h. Väiksema kiirusega liikuv auto ei vaja nii laia sõiduteed ja saab selle arvelt juurde ehitada rohkem autodest füüsiliste takistustega eraldatud ja ka talvel hooldatavaid rattaradu. Tulemus oleks, et ratta või tõuksiga jõuab autost linnas veelgi kiiremini punktist A, punkti B, kuna see vähendaks autode hulka, väheneks ka õhusaaste ja madalamad kiirused tähendavad ka vähem müra, ning vähem surmavaid õnnetusi. Ka jalakäijatel oleks turvalisem. Aga tõuksid keelata - see ei lahenda linnades peamist probleemi, milleks on autode surmavad kiirused, õhusaaste, mürasaaste, kulud infrale ja autode suur ruumivajadus kõikjal.

Aga miks peaks üldse tõuksiga tööl käima, või õigemini üldse tööl. Ah et raha vaja ja tarbida, aga kust need asjad tulevad, kas hobustega tuuakse ja põlve otsas nikerdatakse. Siin on mängus kogu ahel, või soovitakse tagasi keskaega. Sama ka seoses sõjaga, muidu energiakandjaid. torudest, nüüd hakkame mööda maailma laevadega kärutama, ka see on saaste. Ah õigus, sul pole vaja, aga toasooja ja ja süüa tahad küll iga päev.

Õnnetused tõuksidega. Liigeldes ise igapäevaselt tõuksiga, näen, kui algeline on meie jalakäijatele, kergliikuritele ja ratturitele mõeldud teedevõrk. Autojuhid tõstavad kohe kisa, kui tänaval on auk, või kui lumi on lükkamata. Veelgi kummalisem oleks, kui sõiduteedel oleksid näiteks äärekivid. Aga kõnniyeedel ja rattaradadel on see, tõuksile eriti ohtlik, millegipärast normaalne. Mis jumal see auto on?!

A mis jumal see tõuks on?
Üleval ikka lugesite nimekirja või panete autodevastasest vihainertsist edasi praegu?
Kui hakatakse piirama pealinnas või ükspuha, mis linhnas, levi see ka maale, a'la kaotame ära vanemad masinad kui 10 aastat. Sorry, minu vanemad ei jalsa uut endale osta.

Kas ma mainisin seda õnnetuste nimekirja?

Üldiselt on kõnniteed jumala OK kohad nii rattale kui ja tõuksile, ei saa aru, miks siin üritatakse endale eraldi teed veel välja kaubelda.

Kas ma siin tekstis mainisin seda ÜHE PÄEVA õnnetuste nimekirja, mis meie teema pealkirja iseloomustab kõige suurepärasemalt nii juhu kui kasutaja seisukohast?

Jalakäia kiirusega kõnniteel liigelda nii tõuksi kui rattaga ja kõigil elu parem. Tahad kiiremini kuhugi jõuda, soeta mopeed, elektriline või bensukas, mul pohhui.

Mul ei ole nüüd meeles, et kas ma mainisin, et ma panin NIMEKIRJA ühe päeva ÕNNETUSTE kohta?

aitab küll sellest jurast. Kui Sulle üks inimene seletab argumenteeritult ära, kuidas on võimalik linnakeskkonnas vähendada olukorda kus 1 ilma suure pagasita inimene liigub lühikesi vahemaid autoga punktist A punkti B ja vähendada seeläbi linnades igakülgset saastamist, siis see võiks ju olla arusaadav. Muuseas autotööstus ja autotranspordiga seotud investeeringud ja hoolduskulud on väga suur osa kogu Euroopa energiatarbimisest. Kui isikliku autoga liikumine väheneb oluliselt ja asendub mikromobiilsusega, siis väheneb ka energiavajadus oluliselt. Ühe jalgratta või elektritõuksi tootmine kulutab enamvähem niipalju vähem igasuguseid ressursse ja energiat, kui on nende asjade kaalu vahe. 20 kg elektritõuks, 14 kg tavaline ratas või 16kg Ampleri elektriratas vs vähemalt 1,5t kaaluv auto, elektriauto korral isegi juba ca 2 tonni kaaluv sõiduvahend. Eletritõuksiga liikumine kulutab 100x vähem energiat kui sisepõlemismootoriga autoga sõitmine.

Mõtle kui Eestis otsustaks inimesed kasutada autot 2 korda vähem. Ühistransporti tuleks minimaalselt juurde, aga igasugust kütuse transporti ja hoiustamist oleks 2 x vähem kohe, kogu teenindussektorit, mis on seotud sõiduautode hooldamisiega, oleks kohe vähem, teede ehitust ja hooldust tuleks juba lähemas perspektiivis teha palju vähem. ja need inimesed, kes töö kaotavad, saaks õppida ümber ja hakata tegema midagi kaasaegsemat.

Teede hooldust ja ehitust, enamik kõrvalteid pea nõukaajast ja uuedki 10a ga lagunevad. Kas laseme nagu lätis totaalselt kokku kukkuda neil, ja siis uuesti ehitama hakata. Ja erinevalt igasugu ratastest on sõidukid maksustatud ja sealt laekub ka teede fondi, arvatavalt ka ratturite kasutatavatesse.

mainiti juba, et autod olid kunagi ka eriti ohtlikud. mõnes kohas pandi kohustus, et auto ees peab käima lipuga inimene ja hoiatama teisi liiklejaid

See ei takistanud autode levikut. Sama on praegu mikromobiilsusega. nõudlus on olemas, järelikult tuleb sellele vastata ja teha neile teed. sõiduauto linnakeskkonnas, väikse pagasiga, on ju ebaefektiivne? 2 tonni autot 100 kg veose vedamiseks, >95% ajast seisab ja võtab vähemalt 13m2 linnaruumi ka seistes ära, tegelikult rohkem, kuna ühe auto kohta on vaja linnas keskmiselt 1,5 parkimiskohta. lisaks laiad tänavad.

no ja kui meile jõuavad massiliselt ükskord ka cargorattad, nagu Taanis. Hagen Bikes teeb maailma parimaid selliseid, kandejõud 180 kg. paned 2 last peale ja sõidad lasteaeda. keegi ei saa siis öelda, et asjad ei mahu peale. sõiduautos ei vea vea eraviisiliselt keegi rohkem kui 1 x aastas sellist pagast. kui rattateid ei ole, siis on need ei mahu enam kindlasti jalakäijate vahele. PS kondimootoriga Hagen Bikes, millel kandejõud on 180 kg, kaalub ise 23 kg ainult. lisaks endale saad 100 kg pagasit peale võtta. efektiivsus on sõiduautost mäekõrguselt üle.

Miks me peaks takistama või miks me ei peaks soodustama mikromobiilsuse levimist linnades?

mina nõukogude aja inimesena ei saa sellest lihtsalt aru. Ma olen kogu lapsepõlve saanud seda ajupesu, et kommunismis sõidame kõik autodega nagu USA-s, aga no ma saan aru keskealisena, et ajad on muutunud.

JÄLLE võrdlete võrreldamatuid asju.
Loe UUESTI seda nimekirja.
Ja siis vaata enda teksti, millest sa räägid.
Sa räägid ühest juhtumist kogu nimekirjast. Ainult ühest, suht kõige ohutumast!

Mul siin praegu ladistab vihma, olge "mikrodebiilsed" kui soovite, tänud, mina ei soovi!

nõukogudeaegse kattega avalikus kasutuses (kus peal on ikka autoliiklus olemas) olevaid autoteid meil ei ole, kõnniteid on omajagu.

rattateede ehitus ja hooldus on kordades odavam sama liiklustiheduse juures. rattatee eluiga ei sõltu ka kaugeltki selliselt liikluskoormusest kui autoteede korral. Samamoodi kõnniteede korral. jalakäijate arv, kes päevas mingit kõnniteed läbib, ei mõjuta kõnnitee eluiga sisuliselt üldse. Ehk tee rattatee valmis ja olenemata rataste arvust, kes sealt päevad läbi sõidavad, on eluiga 25 aastat ikka. suure liikluskoormusega autoteed vajavad aga iga 7 aasta tagant märkimisväärset remonti. aukude lappimist isegi tihedamini.

Kas koeraga jätad väljas käimata, kui vihma sajab? kuidas tänapäeva inimene nii saamatu ikka on? :)

Koer jalutab ise õues ringi, magab praegu põõsa all, ma ei saa aru, millest sa räägid.

mis see point siis rattal või elektritõuksil on, kui neile jättagi kõnnitee ja jalakäija kiirus?

Teil on ju ise ka kasu sees, kui autosid linnas vähemaks jääb, teile jääb enda akutrelli vedamiseks autoga ruumi rohkem . Ma olen ise tööpäeviti päris palju erinevates Põhjamaa linnades aja jooksul ka autoga sõitnud ja tegelikult ega Stokcholmis, Helsingis ja Kopenhagenis ei ole vajadusel autoga liikumine midagi hullu, tänu sellele, et enamus inimesed kasutavad ühistransporti või kergliiklust.

Seega Teile läheks ju olukord paremaks, kui Tallinn muutuks euroopalikuks linnaks. näiteks nagu Vassavi.

Varssavi

kusjuures uskumatu näide, kuidas linnas on rattateede vörk lihtsalt ära tehtud ja toimib.

nõukogudeaegse kattega avalikus kasutuses (kus peal on ikka autoliiklus olemas) olevaid autoteid meil ei ole. Ei tea kas poolas elad või, kus saadi u 10 aastaga teed valmis. Ja kui nii rohelised olla,se, miks on vaja iga paari aasta tagant uusi nutiseadmeid. J veel enam, kas peldikus käite ka kraavist võetud veega pudeliga. Hoiaksikka rohelust.

Kui jutt juba Varssavile läks, lisan siia juurde ühe kergliikuriga liikleja video Varssavist. See ilmestab väga hästi, kui mõtetu on üksinda liigeldes auto suures linnas.
https://youtu.be/Ir60biQJLIw

umbes nii, et kui päris vanavanemate kombel, kes kasvatasid söögi ise ja pidasid loomi ja tegid käsitööd, tänapäeval ei ela, et siis käigu põrgu kõik, mis on kuidagi vähem raiskamise ja saastamisega seotud või?

Jalgrattaga, nagu ka tõuksiga, on ka jalakäia kiirusel lihtsam liigelda juba füüsiliselt. Lisaks saab mõlemaga hoogu arendada tühja sirge peal, kus pole ristuvaid alasid.
See ristuvale alale jõudmine on problemaatiline koht kohati ratturitele, kusjuures peab tõdema, et enam mitte nii väga, kas siis rattureid on vähemaks jäänud tänu tõuksidele või on nad õppinud liiklema aga väga problemaatiline on ta tõuksivendadele endiselt, mida näitab ka ülaltoodud statistika.
Seljas 50 kilo ei tassi paar kilomeetrit, jalgrattaga on see lihtne, tõuksiga vedades hakkad tõuksile ette nähtud limiite ületama + ikkagi see ohtlikus väiksematest ratastest, güroskoopilise efekti vastu lihtsalt ei saa, tee või tina. Ausalt öeldes võiks kiirusepiiranguid juba puhtalt jalgratta või tõuksi ratta läbimõõdu järgi seadma hakata (ei kehti auto kohta!)

Ise te surute seda rohehullust peale, tehke ise mis tahate, kuid olge vait ja ärge teisi survestage. Ja teema on ohtlikusest, ja nagu aeg näitab, ohtlik see on.

hea video. ma olin paar aastat tagasi 2 nädalat tööga seoses Varssavis ja kasutades sealset linna rendirataste süsteemi sõitsin huvi pärast kõik olulisemad linnaosad rattaga läbi ja võin kinnitada, et seal on igal pool süsteemsed rattateed, korralik rattateede võrk. ja põhiteed on täiesti eraldi. autoteede ääres on seal, kus ruumi muuks ei jätku. lisaks on ühesuunalistel teedel märgis, et see ei kehti rataste kohta. Ja rattaga liiklejaid + igasuguseid kergliikureid oli palju. ja see on Poola, keda meil on olnud harjumus kuidagi tagurikuna näha, kus 90-datel olid hoburakendid teedel.

'90 oli autosid palju vähem, kui praegu ja surma sai liikluses 10 korda rohkem inimesi kui praegu. Kas oleks pidanud autod ära keelama siis või?

mis see kergliikluse pealetung prargu teistsugust on? - tuleb lihtsalt üle elada ja harjuda, luua neile paremad teed, teha liiklusohutuskampaaniaid jne.

jutt on umbes sama, et teeme kogu tänavavõrgu õuealaks. autodel maks kiirus 20 ja aeglasema liikleja lähedal tema kiirusega. muuseas ka autojuhil on kuni 20 km/h sõites palju parem igasugu ootamtustle reageerida.

Segi joonud? Autotee on olemas, kõnnitee on olemas, lihtne? Lihtne!
Valik, rattur autoteele või kõnniteele.
Ratturi ja tõuksimehe valik: sõidan auto kiirusega või sõidan jalakäija kiirusega.
Nagu ma juba ütlesin, tahad autoteele ronida, võta mopeed ja mul savi, mis kujuga ta on, tõuks, roller, mikromootoriga tsikkel, SAVI! Suunad külge või käemärgid selgeks lihtne.
Hetkel on siin aga kamp geeniusi, kes nõuavad endale oma teed lihtsalt, siis on elu ilus ja õnnetusi ei juhtu.

Deus. Sellist asja, nagu autotee ei ole olemas! Liikluseeskirjaski on sõidutee. Ja sellel sõiduteel peavad vajadusel saama liigelda ka kõik teised, kui tingimused liiklemiseks on loodud ainult autodele. Ja selliseid sõiduteid on palju!

Läheme nüüd kõik koos seadust lugema ja mõtleme uuesti elu üle järgi enne kui postitame jaburdusi siia.
Lugeda siis lisaks sõidutee mõistele ka jalakäija, jalgratta, tõuksi jne regulatsioonid ära ehk JAGU 2 ja JAGU 4. Neil on lubatud olla sõiduteel ainult siis, kui pole muudmoodi võimalik. Lisaks hari veel ennast ära selle osaga, kuidas jalakäijad peavad liikuma üldse ehk mis formatsioonis.
Ausalt ka, harige ennast enne!

jala liikujad olid linnas enne, kui olid autod, ka jalgrattad (kergliiklejad) olid linnas enne, kui tulid autod. miks me peaks tänapäeval nüüd karistama kahte pikema ajalooga liiki liiklejaid (jalakäijad ja kergliiklejad) kes samas on piiratud linnaruumi sobilikumad kui on autod? tänased autoliikluse all olevad teed ei ole mingi konstant, mis peab nii olema ja saab ainult kasvada. neid võib vähendada, kui see on vajalik, et linnaruumi sobilikum liiklemisviis sisse tuua. Ka bussirada läheb sinna alla.

Pariisi linnapea Anne Hidalgo asus otsustavalt vähendama autode arvu Pariisis alates 2014 kui ametisse asus, toimusid olulised muudatused, 2020 valiti ta ülekaalukalt tagasi, kuigi paljud ei ole autode väljatõrjumisega rahul ja ajavad sama tagurlikku juttu nagu siin foorumis paljud. Mul elavad Pariisis paar tuttavat ja hea on vaadata, kuidas seal mul tuttavate 13-15 aastased lapsed saavad igal pool normaalseid rattateid mööda sõidetud, kasutavad linna rattalaenutuse rattaid suures osas. Ja Pariiisis on muutunud tavaliseks, et need, kes enne sõitsid metrooga, on vahetanud selle nüüd lühematel otsadel rataste vastu. metrood on muidugi ka üpris ülekoormatud.

Tallinnas tuleks ka lihtsalt asjad ära teha, plaan paika ja jõuliselt ära teha.

Ja liigume sinna, mida ma ütlesin enne: Väga hea on autoga olla ja ei taha, et siin miskid eluvõõrad ökohipid tulevad asju ära võtma.
Seadus on selline, käituge vastavalt ja ärge irisege!

mine räägi seda konservatiivset juttu tänastele lastele ja noortele, kes sulle tulevikus pensioni maksavad.

To M40 liikluseeskiri suri koos CCCR iga

Minu pensionit maksan minaise, mitte ükski laps!

Deus. Ja seejures ei ole keegi rääkinud autode ära keelamisest, vaid võimaluste loomisest ka õigile teistele liiklejatele. Ainult autode juurdekasv linnades, tekitab valglinnastumist. Ja seda ei suuda me lõpuks ühiskonnana keegi kinni maksta.
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Valglinnastumine

https://www.ohtuleht.ee/1070337/taiesti-masendav-90-reede-oh
tul-kontrollitud-elektritoukeratturitest-olid-purjus

sama %, mis reede hilisõhtul tänaval liiklevatel jalakäijatel on. võtab aega, et see käitumine muutub. 20 aastat tagasi oli roolijoodikuid ka mitu korda rohkem. pidev kõik puhuvad kontroll, karmimad karistused ja kampaaniad on viinud roolijoodikute arvu ilusti alla, kuigi joomine ise ei ole vähenenud.

Eks politseil ja mupol tuleb selles suunas kõvasti tööd teha. Aga hea seegi, et nii mõnigi varasem roolijoodik enam autooli purjus peaga ei istu ja sõidab purjus peaga nüüd tõksiga, mis on teistele liiklejatele vähem ohtlik.

Põhja prefektuuri Ida-Tallinna piirkonnavanem Teili Piiskoppel tõdes oma Twitteri kontol, et kontrolli käigus tuvastati lausa 90 protsendil elektritõukerataste juhtidest joove ning tasuta kiivri asemel tuli vastu võtta hoopis karistus

Seega ei mingeid investeeringuid vaid trahvi ja keeld. Joodikutele pole vaja mingit infrat ehitada.

võib arvata, et need reede hilisõhtul kesklinnas tõuksiga purjus peaga sõitjad on hoopis teine kontingent.

politsei mainiks kohe ära, kui joobes tõuksiga sõitjate hulgas oleks olnud ka alaealisi. Päeval linnas liiklevad nende tõuksidega aga päris kindlasti suures osas alaealised - 13-17 aastased noorukid.

järelikult olid need purjus reede hilisõhtul purjus peaga tõuksiga sõitjad täiskasvanud ja pigem mehed (mehed lihtsalt teevad lollusi rohkem). kindlasti on nende hulgas neid, kes jätsid enda auto ilusti koju, kuna tänu politsei heale tööle osatakse purjus peaga autoga sõitmist rohkem vältida. Aga kui linnas täis peaga on juba pidurid maas, siis tõuksiga purjus peaga sõitmine tundub ju tühiasi.

Võiks võrdsustada tõuksiga purjus peaga sõitmise autoroolis purjus peaga sõitmisega. kui autojuhilubadega inimene jääb tõuksiga purjus peaga vahele, siis läheks näiteks autojuhiload pausile või kui autojuhi lubasid ei ole, siis näiteks oleks karistus, et sa neid teatud aja jooksul ei saa.

Aga igal juhul on selge, et need ööseti purjus peaga tõuksiga sõitjad on täiskasvanud ja suure tõenäosusega mehed, kindlasti paljud neist autojuhilubadega, kes muul ajal sõidavad ka autoga.

Kokkuvõttes see politsei hea töö öösel ei lükka kuidagi ümber seda, et rattaga või tõuksiga sõitjatele ei ole eraldi rattateid vaja. ja ööseks võib siis tõuski teenuse lihtsalt kinni panna, kui täiskasvanud mehed ei suuda purjus peaga lollusi tegemata jätta.

"kontrolli käigus tuvastati lausa 90 protsendil elektritõukerataste juhtidest joove"

See artikkel on siiski sügavalt eksitav. Tegelikult oli 32 150-st, mis on Delfi poolt ümardatud 25%, kuigi täpsem oleks siis juba 20%. https://www.delfi.ee/artikkel/120068778/tallinnas-kontrollit
i-elektritoukeratta-juhtide-kainust-tulemus-oli-jahmatav

Teine küsimus on, mida nende puhul üldse joobeks loeti. Seda kuskilt ei selgu. Tõukeratas ei ole mootorsõiduk ja tõukeratturile ei kehti mingit 0,2 promilli piirmäära.

Ma muuseas ei oleks nii kindel, et öises Tallinnas ka autojuhid teab mis kained on. (Suur osa autoliiklusest on muidugi taksod.) Lihtsalt neile ei tehta iial "kõik puhuvad" reidi, sest nad on igal pool üle linna laiali.

Ära hakka oma jura ajama!
Joove on joove, ka jalamees võib avalikus kohas joobes olla!
Ja siis sellised "propageerivad" tõuksi WACK!

Joobes olekus sõitmine võib probleem tõesti olla. Isegi kainena(mina ei ole joobes olekus kunagi tõukerattaga sõitnud) nõuab kehvas seisukorras kõnniteedel äärekivide ja aukude vältimine kogu tähelepanu. Sellised tõmbavad alla ka korralike liiklejate maine.
Üks artikkel, mida mina just lugesin. Ometi on artiklis kirjeldatud juhid kõrgesti haritud, aga see ei sega tapvat kiirust arendada.
https://virumaateataja.postimees.ee/7606159/ajakirjanduslik-
katse-teed-on-kihutajaid-tais

See on kõige parem vabandus:"Aga teised teevad ju ka!"

no aga needsamad, kes kihutavad autodega joovad ennast reedel ja laupäeval linnas täis ja sõidavad purjus peaga linnas tõuksiga.

Ma olen 100% nõus, et võtame autojuhiload ära nendel purjus peaga tõuksiga sõitjatel ja korralik trahv selga.

Ok, täpsustan. Mistahes liikuriga joobes olekus liikluses ei dolereeri. Karistused sellele võiksid olla karmid. Eriti, kuna alkoholijoobes sõites on meie olematu rattainfra tõttu kõik äärekivid, augud ja sõidudeede ristumiskohad eriti ohtlikud.

Load võetakse ilusti ära kui täis peaga jalgrattaga vahele jääd. Tõuksi puhul on kergelt hall ala, st oli pigem, sest ta ei kuulunud ühegi liikurvahendi alla enne praegust LS'i

ega tõuksiga sõitjad ei ole õhust tekkinud. nende hulgas on päevasel ajal palju alaealisi, kes on enne liikund rohkem jala ja ühistranspordiga või ka jalgrattaga.

teine grupp on need, kes liiklevad ka autoga, aga on vähe kaasaegsema mõtteviisiga ja on hakanud kasutama ka elektritõuksi. no ja siis on ka need, kes on täiskasvanud, autojuhilubasid ei ole ja on enne liiklenud peamiselt ühistranspordiga.

Ehk siis paras läbilõige ühiskonnast oma tavalise rikutuse taseme juures. Kui inimene autoroolis ei hooli kiirusepiirangutest ja ainult hirm lubadest ilmajäämise ees hoiab teda purjus peaga autorooli istumast, siis kui juba joogid sees, siis selline on kohe võimalik elektritõuksiga sõitja purjus peaga.

Seega jõuame jälle sinna, et nende elektritõuksiga liiklejate eraldiseisvalt tümitamine on täiesti asjakohatu. Minuarust võiks üleüldse olla purjus peaga avalikus tänavaruumis viibimine taunitav või isegi ka jala liikudes karistatav. Kui on ikka >1,5 promilli sees, siis saad ka jala trahvi turja ja korras. .

Septembri keskpaik, 5 päeva jooksul nägin Stockholm-Uppsala kahes linnas 3-4 tõuksisõitjat ja ehk kusagil 20 pargitud rendistõuksi. Ja samas sadu rattaid, 90% neist pargitud äärelinnas transpordi liiklussõlmede läheduses.
Kesklinnas mingeid tõukse praktiliselt ei esine, küll aga näeb rattureid.
Tallinnaga võrreldes ee tundub et on kultuuriline erinevus.
Tuttava käest Uppsalas, kel garaažis auto ja mitu ratast küsisin, kas tõuksi ei taha osta ja vastus oli, et tema arvates see on mõtetu riistapuu.

loomulikult on kondimootoriga jalgratas/kastiratas kõige mõistlikum liikumisviis linnas. Kopenhagenis ei ole näiteks elektrirattaid pea üldse, kõik on tavalised jalgrattad ja neid on samuti nii, et mustab ja sõidetakse rattateedel kiiresti. inimesed ei ole sellises supinahad nagu meil kipuvad pooled täiskasvanud olema (üle poole Eesti 16-64 aastastest on ülekaalus või rasvunud).

Aga kui see elektritõuks paneb mõne inimese igapäevasõitudel autost loobuma, siis on see väga oluline. Kui korralikel rattateedel vuravad jalgrataste vahel ka elektritõuksid, mille kiirused on ratastega sarnased, siis on ju kõik ok!

Kui see Tõuks oma olemusega ohustab nii kõrvalseisjat, kui juhti, on tegu halva asjaga.

purjus juhiga auto ohustab nii kõrvalseisjat kui ka juhti. kui see sama purjus autojuht võtab tõuksi siis on oht sama. Mõlemal juhul on tegu halva ja vastutustundetu juhiga, mitte asjaga.

Ja kuidas nüüd eraldi rattateed olukorda halvemaks teeksid?

Suur osa on kainene hullemad saamatud kui keskmises joobes. sõitku nad millega tahes. Aga paljud saamatud pole autoga hakkama saanud ja üritavadki alternatiivi leida. Oi nüüd tuleb sõimu.

kle mul 85 aastane ema sõidab ka autoga ja mingit hakkamasaamise kunsti seal ei ole.
aga jalgrattaga ja tõukerattaga mul ema sõita ei oska.

niisama22, sa ikka loed ka või niisama gened juurde? Üritad füüsikat ümber kirjutada vms?

Näen neid "emasid" sadu iga päev kramplikult kuivaga 50-70 vahel vingerdamas, ise aru saamata mida teevad.

Sõna jalgratas asemel võib siin kasutada täiesti vabal ka sõna (e)tõukeratas.
https://youtu.be/JkMd5zC9NvM

Loen siin foorumis ja imestan, et sõidan ikka veel "jalg" rattaga.
Kas keegi seletaks, millised on elektrilise tõukeratta kasutamisega kaasnevad boonused?
Sain juba aru, et ise ei pea midagi tegema ning autojuhid vaadaku ise, et mulle otsa ei sõida. Kas on veel midagi?

Deus Teie jutt on lihtsalt ajast ja arust. kui inimene tahab ennast sodiks sõita, siis igale poole ei saa panna patja ette. elektritõuksiga või jalgrattaga sõitja otsene oht kaasliiklejatele raskeid vigastusi tekitada on oluliselt väiksem kui autoga liiklejatel, kiirused ja massid on lihtsalt oluliselt erinevad, eriti kui võtame arvesse, et piirkiirusest autojuhid kinni ei pea. Kaudne oht kergliiklejatel teistele liiklejatele ja keskkonnale on väike. Autoga liiklejate tekitatud kaudsed ohud ja ka nede mõjud on teada. mürareostus, mille tagajärjel sureb Tallinnas enneaegselt 150 inimest aastas. lisaks on õhureostus (nii CO2, tahm kui ka naastudega lahti sõidetud asfalditolm ja ka rehvide kulumise jäägid, ehk mikroplast), mis põhjustab inimeste kopsudesse jõudes veel sadu enneaegseid surmasid aastas. Lisaks jõuavad rehvijääkide mikroplast Läänemerre.

Mida on Teile veel vaja selgitada, et lõpetaksite selle jabura jutu, et etõuksid on ohtlikud ja järelikult ei ole Tallinnasse rattateid vaja ja laseme samamoodi autodega edasi.

Selgita mulle näiteks, mis valemiga güroskoopiline tasakaal parem on tõuksil kui jalgrattal.
Seleta mulle, kuidas tõuksi pisike ratas paremini august üle soidab, kui jalgratas.
Seleta mulle, kuidas tõuks tee peal leiduva kiviga paremini toime tuleb, kui jalgratas.

Veendusin just, et sul tekst lugemata ja tulistad niisama.
Tõuks ON kordades ohtlikum kui jalgratas! Füüsika pisaraid ei usu.

Kodanikule "Tahaks teada": ainuke boonus on see, et saab pekki edasi kasvatada rahulikult etõuksiga. Muudes aspektides on iga jalgratas ja mopeed jne asjad paremad.

Minuteada on nii Stockholmis ja Kopenhaagenis RENDItõuksid (rõhk sõnal "rendi") keelatud või saavad kohe keelatuks. Viidet ei jaksa praegult otsida. Lisaks kotitakse neid sellega et parkida tohib ainult mahajoonistatud ruudu sisse jms.
Sellepärast neid seal vähe ongi ja kõik kellel vaja väntavad päris ise või elektrijalgrattaga.

Parkimisteemat puudutades jäi täna silma et Tallinnas Nõmme ja Linnu tee ristis vedeles suurem kuhi Bolti tõukse murul hunnikus. Mina ei teinud, ausõna:)
Samas pole eriti näinud et keegi oleks jalgrattaid keset teed parkinud. Kas nüüd hoitakse oma isiklikku sõiduvahendit vähe hoolikamalt või sõidab jalgratastega üldse intelligentsem kaader?

Keegi siin küsis, mis on tõuksi eelised jalgratta ees. Vastan sellele hea meelega, mis on minu silmis tõuksi eelised nii jalgratta, kui auto ees
1. Mul on füüsiline töö ja käin ka jõusaalis, füüsiline lisakoormus ei ole vajalik.
2. Tõuksi pargin ja laen oma väiksemas linnakorteris(turvaline ja omematu ruumivajadus)
3. Tõuksi panen kokku 3 sek. ja võtan ühistransporti, autosse lihtsalt kaasa.
4. Ka jalgrattaga väntamine kulutab energiat, auto energijakulust ei hakka üldse rääkimagi.
5. Aga kokkuvõttes arvan, et jalakäijad, ratturid ja kergliikuri kasutajad peaksid ühiselt nõudma puhtamaid, rohelisemaid, müravabamaid ja madalamate piirkiirustega linnu, kus oleks kõigil ohutum liigelda.

Siin artiklis on võrreldud autot, jalgratast ja tõuksi.
https://voltride.com/et/loeme-kokku-viisid-kuidas-e-toukerat
tad-saavad-linnad-paasta/

Deus, mis ma siis räägin, rattateid on vaja, et oleks nii ratastel kui tõuksidel turvalisem. ja loomulikult jalakäijatel ka. Vaata rahuliukult see Pärtel Peeter Pere jutt ära, millele lingi M40 pani. Seal on absoluutselt kõik oluline argumenteeritult ära öeldud, miks meile on seda kergliiklust palju suuremas mahus vaja. väga võmalik, et need elektritõuksid kaovad ära mingi aeg, aga see ei muuda trendi vähem saastava igapäevaliikumise suunas liikumisel.

Pisikese rattaga võib olla raskem aukudest läbi sõita, aga güroskoopiline efekt ei mängi rattasõidu juures mitte mingisugust rolli. Soovitan oma füüsikateadmised kriitilise pilguga üle vaadata.

Samuti ma ei saa aru, mismoodi mopeed aitab peki kasvatamise vastu. Head asjad on jalad, jalgratas ja mehaaniline tõukeratas. E-ratas on vahepealne (kui aku tühjaks saab, siis väntad ikka ise). Buss ja rong on head, sest nende kasutamiseks tuleb palju jalgsi liikuda. Elektriline tõukeratas, mopeed, mootorratas ja auto on pekikasvatajad, mis tuleks seega täiesti mõttetute, tervist kahjustavate asjadena ära keelata.

"Samas pole eriti näinud et keegi oleks jalgrattaid keset teed parkinud. Kas nüüd hoitakse oma isiklikku sõiduvahendit vähe hoolikamalt või sõidab jalgratastega üldse intelligentsem kaader?"

Nii palju, kui mina asjadest aru saan, siis ratas pargitakse sinna, kus seda on võimalik millegi külge lukustada? See tuleb sulle üllatusena?

Güroskoopiline stabiilsus on otseses seoses ratta läbimõõduga. Mida suurem ratas, seda stabiilsemana hoiab, näiteks kivist üle sõites.
Seda võivad kõik kinnitada, kes on Miniga või Stellaga sõitnud vs Karpatõ ja Delta, normaalse jalgratta omanikud vs mikrorataste omanikud, nad ei tea, et selle asja nimi selline võib olla aga efekti suudavad kõik kirjeldada oma sõnadega.

Kokkuvõtteks, kui ei usu, arvuta läbi, valemid on siin ette antud: https://www.hindawi.com/journals/sv/2014/151625/

Seal konkreetselt vaadatakse raudteevõrku aga valemeid ei huvita, kas rongiratas või jalgrattta ratas.
Jäta ära pasa postitamine siia ja pea meeles, fakte ei pea uskuma, ainult teadma.

Seadusekuulekas jalgrattur
- tõuksiga liikumise energiakulu on 100X väiksem kui autol, tootmine moodustab alla 1% auto tootmise ressurssidest.

Milleks nii ökonoomset liikumisvahendit tuleks keelustada? mis asi seal eriliselt tervist kahjustab kui valik on kas roller, motikas, auto või e-tõuks.

ja tõuksil püsti seismine kulutab palju rohkem energiat kui autos istumine + tõuksiga liikumine on ikkagi väljas olemine.

Isegi Tallinna linn tunnistab liigset autostumist ja räägib alternatiividest. Rohkem tegusid ei teeks muidugi kunagi paha, aga noh...
Oli minulgi linnlasena tiheda liiklusega, saastatud ja mürarikka tänava äärest ära kolides peamisteks nõudmisteks vaikus, minimaalne autoliiklus ja puhas õhk. Leidsin Tallinnas sellise elukoha ja tagantjärgi ei suuda uskuda, kuidas suudsin nii kaua otse suure tänava ääres elada. Linnainimesed sageli ei teagi, et oleks võimalik palju paremini elada ja seetõttu ei nõua endale paremad elutingimusi. Peaaegu kõik Euroopa suurlinnad on hakanud aru saama et autokeskne linn ei ole jätkusuutlik, sest see mis on vajalik autodele, ei ole alati kasulik inimestele.
https://pealinn.ee/2021/06/07/jarjest-enam-joukaid-soidab-bu
ssiga-voi-kaib-jala/

Ma lihtsalt natuke ironiseerisin väga veidra ettekujutuse üle, justkui transpordivahendi ülesanne peaks olema pekki põletada.

Deus, aga vahest sa oleksid siis nii kena, teeksid need arvutused läbi, ütleksid meile, mis on tulemused erineva diameetriga jalgrataste puhul ja mis sellest kõigest tarka järeldub? Tore on lajatada mingi suvalise artikliga, aga demonstreeri palun meile lihtsurelikele, et sa ise sellest üldse midagi aru saad.

Ma täiesti kujutan ette, et tillukese rattaga suurt kivi rünnates ei pruugi tulemus hea olla, aga mis see güroskoopiline efekt siin asjasse puutub? Ma küll ei mäleta lapsepõlvest, et kokukatega sõitmine kuidagi teistmoodi oleks olnud täismõõdus jalgrattaga sõitmisest. Võimalik küll, et ei siis ega praegu ma ei pea eriti mõttekaks suurtest kividest üle sõitmist.

Güroefekt stabiliseerib rooli suunda, see ongi see fakt, mida peaks teadma. Kokukas vs täismõõdus ratas on vahe väike, 20 tolli 28 vastu. Tõuksil ehk 4-6? tolli tänapäevase levinud 26 tolli vastu jalgrattal, vahe on määratu.
Tõuksi muresid suurendab ka see totter alamõõduline jupats, mida juhtrauaks nimetatakse, lisame valemisse ja saamegi ühe ebastabiilsuse etaloni.

kui rattateed oleks igal pool olemas ja vastaks teekatte osas (sh äärekivide üleminekud) elementaarsetele nõuetele, siis on tõuksi rattad täiesti piisavad. ka trikitõuksi või rula rattad.

Mul 78 aastane sugulane, kes sõidab Tallinnas enamus aastast jalgrattaga, saatis kunagi Rocca al Mare ristmiku ehituse järel Tallinna linnavõimudele küsimusi, et miks seal rattateedel äärekivid kõrged. laiutati käsi, aga linn lasi seal need üleminekud korda teha. Ehk siis lihtsalt näide, kuidas linna ei huvitanud alles hiljaaegu üldse, kas tehtud kõnni ja rattateed on üldse sõidetavad.

Ma olen päris kohast, kus rulluisud ja rula oli sõidetav ainult mittekuskil, nüüd paar betoneeritud kohta on isegi noortele. Astfalt oli isegi peale puhastamist nii krobeline, et võis selle luksuse ära unustada.
Samas ma ütleks, et see on suht pealinna ja vb Tartu mure ainult, mida siin oma kergliiklusteedega jahute. Pärnu on nii laiali valgunud, liiklustihedus võimaldab kõigil ilusti olla, muudest linnadest ei räägigi.
Ehk siis, igasugune hea teekate soosib kihutamist, ei näinud mina auklikul Laki tänaval mitte ühtegi kihutajat, inimesed palju palju tähelepanelikumad ja värki - siit tulenevalt siis võiks öelda, et mitte tõuks pole tervisele ohtlik vaid he teekati ja eriti head äärekivid, mis soosivad otse teele sõitmist. (Sellise loogikajaburduseni olete ise siin jõudnud tegelt)

Isegi praeguse autotaristu ülevalpidamine käib riigile juba üle jõu, aga ei, keelame/piirame säästlikumad liiklusvahendid ka ära, siis on ,,hea" kõigil ummikutes passida.
https://www.facebook.com/106622938809742/posts/pfbid02xBkFHv
qGyY7XjFTx8T19GWjm6RDTvxu55UkfADpUaP37pUAPT4CMZ1vepZAd6QoCl/

Ok, Facebooki lingid siin ei toimi, panen sama uudise kohta teise lingi. Juba praegune autotaristu käib riigile üle jõu. Autode arvu suurenedes, see trend aina süveneb.
https://www.err.ee/1608715330/riigikontroll-suveneb-risk-et-
eesti-ei-suudagi-suuri-teid-valja-ehitada

rattateede võrk peab tänapäeval igas linnas ja linnalises asulas olema selline, et rattaga või mõne muu kergliikuriga saavad iseseisvalt aastaringi liigeldud nii lapsed kui ka pensionieas inimesed. Eraldi rattateedele alternatiivi sisuliselt ei ole. Elurajoonide sisetänavad, kus liiguvad ainult kohalikud elanikud ja tavaliselt ei ole ka kõnniteid, saavad olla vabalt ühiskasutatavad. Pärnu, Viljandi, Rakvere, pole küsimuski, neiś peab olema terviklik eraldi rattateede võrk. Eriti arvestades asjaolu, et vahemaad on lühikesed ja suur osa linnaelanikest saaks soovi korral enda enamus sõidud misiganes kergliiklusvahendiga ära tehtud. isegi Kärdla suguses linnas saab rääkida kergliiklusteede võrgustikust, mis on seal olulises osas ka olemas ja see on eriti oluline suvel, kui seal voorib autosid palju.

Üldiselt mitte keegi ei kaotaks, kui kõik need 2+2 teed jääksidki välja ehitamata. See on naljakas, et Eestis on probleemiks meie kogu saastamises maanteetransport, millest üle poole moodustavad isiklikud sõiduautod. Räägitakse, et seda on vaja vähendada, panna rahvas rongiga sõitma, aga teise käega viiakse meil jätkuvalt ellu nõukoguseaegset Tallinn-Tartu 2+2 projekti. Rongi meil kiiremaks ei tehta ja kui 2+2 tartusse saab valmis, siis ajaliselt on jälle auto kõige kiirem liikumisviis.

Täna pidi Tallinnas ja Harjumaal olema küllalt tavaline, et pere eelarvest moodustavad kulud autodele 25% või üle selle. Võib arvata, et ükskord hakkab see suhtumine muutuma ja enam ei olda nõus, et iga aasta käin 3 kuud tööl selleks, et oleks auto ja saaksin selle autoga tööl käia.

Tuletan meelde, et teema on endiselt:

Tõuks on ohtlik tervisele ja liikluseeskiri vajab täiendust

Teemad on omavahel seotud. Selle teema all on täiesti ammedavalt käidud läbi kõik olulised aspektid, mis on e-tõuksidega liiklemises ja kaasaegses linnaplaneerimises ja laiemalt liikluses olulised.

täiesti mõttetu on rääkida kitsalt ühest küllalt uuest liiklemisvahendist ja -viisist, tembeldada see kõikide hädade põhjuseks ja siis pakkuda lahenduseks igasugu keelde, ranget karistamist ja ära kaotamist.

Mis seal ikka siis, kui teema on ammendunud ja oleme kokku leppinud, et tõuks on tervisele ohtlik, siis võime teema kinni panna.
Ükski planeering peale teede pealsete viaduktide või teealuste tunnelite ei likvideeri ära 25km/h kiirusega lähenevaid tõuksimehi ja olgu autojuhid nii saamatud või pädevad tahes, ei suuda ükski reageerida sellisel kiirusel lähenevale tegelasele, kui see kuskilt põõsa või nurga tagant tuleb.
Lisaks on tõuks puhtalt füüsikaseadustele tuginedes ohtlikum, mis iganes normaalne liikumisvahend ja temast ohtlikumad on ainult ekstreemspordiks mõeldud rulad, monorattad (rulakujulised siis) ja vb ka pocketbiked.
Panen teema lukku?

Nagu täna raadios, tagurdas otsa ratturile. Muidugi juht süüdi, kuid kt näed sa kusagil pool nurgaalt lendavat ratturit, ajuvaba tegelikult. Tundub et ongi survestamine, sõitke aiuylt ratastega, ei mingit autot.

Õnnitlen Deus! Väike muutus on Teie mõttemaailmas ikka toimunud, et algupäraselt solowheel'i olete eriti ohtlike liikurite hulgast välja arvanud :d

Onewheel on aga kindlalt ohtlike liikurite nimekirjas Teil edasi :d

https://www.youtube.com/watch?v=XNqOU4jx62I

hirmus lugu jah - mõtle, äkki ongi survestamine ja kellegi kaval vandenõu ning 10-15 aasta pärast ongi näiteks pooled autojuhid vahetanud auto ratta vastu. Mis siis saab? Automüüjad, asfalteerijad ja remondimehed jäävad poolest leivast ilma.

Ma olen seda algusest peale teinud, põhjuseks on suuremamõõduline ratas seal all. Mis siis, et natukene peab tasakaalu harjutama aga see suurem monowheel on jumala OK asi, kui seiklushimu peale tuleb. Pidurdusmaa tahab ainult harjutamist saada ja jällegi, talvel libedaga läheb asi hapuks.
Onewheel on jah seal, mul nimelt töökaaslane käib sellega juba paar aastat tööl, mul on enam kui üks kogemus vastava atribuutikaga, eelmine nädal tuli tööle ja nägi välja nagu oleks ühe väga kiimas naisterahva juurest välja pääsenud. Ehk siis, kui keegi siin hakkab endale mingit võitu ette kujutama, siis eksivad nad väga väga väga rängalt, mul on asjad väga ilusti paigas, normaalselt argumenteerides, faktidele toetudes on võimalik mu meelsust muuta, kuid sellise ajulagedusega nagu siin toimub, on see enam kui võimatu.

Teie argumentatsioon põhineb valdavalt Teie enda kogemusel ja (eel)arvamusel. Mulle endale meeldivad kõikvõimalikud kergliikurid, mis on ühtlasi ka efektiivsed ja säästlikud.

Tulevik on on igal juhul linnekeskkonnas kergliikluse päralt, mistõttu on eraldi rattateede võrgustik hädavajalik. 25 aastat tagasi ei räägitud. et auto on tervisele ohtlik (avariisid meeletult, aastas 400 laipa), vaid teed ja teede hooldus oli vilets, purjus peaga rooli istumine oli tavaline, ning kiirusepiirangutest kinni ei peetud. E-tõuksi tervisele "ohtlikkuse" taga on täpselt samad asjaolud praegu. igasugune e-tõukside füüsiliste parameetrite otsimine, millega sagedasi õnnetusi põhjendada, on täielik asendustegevus.

Kas keegi teab, miks pargitakse tõuksid väga sageli ebaloogiliselt risti keset kõnniteed?
Kas see on mingi rendifirma nõue, et peab olema hõlpsalt leitav ja kaugele nähtav? Mingi muu põhjus?

Vb tõesti eelarvamus, las jääda siis nii.

Parkimise kohta Bolti lehelt:

Õpi reeglitekohaselt parkima
Üheks tõukerataste eeliseks on nende kättesaadavus. Madalad hinnad teevad sõitmise võimalikuks mistahes palganumbriga inimestele. See kättesaadavus ei tohiks aga saada saatuslikuks linnaruumi puhtusele.

Õigesti pargitud ja kasutatud tõukerattad võivad meie linnakeskkonnale hästi mõjuda, lohakus jätab aga vastupidise jälje.

Kujuta ette näiteks keset teed pargitud tõukeratast.

Ratastoolis või lapsevankriga liiklejatele, vaegnägijatele ning paljudele teistele on selline ratas kui teetõke. On juhtumeid, kus see on lihtsalt ebamugav, kuid ka olukordi, kus hooletu parkimine võib kaasa tuua õnnetuse.

Sõitu lõpetades pargi tõukeratas selleks ettenähtud alale või mõne maja seina äärde. Nii hoiad teed puhta ja turvalisena!
------

Siit tulenevalt võib öelda, et inimesed on lihtsalt hoolimatud (kasutaja viga)

Tõuksiga parkimine. Kindlasti on hooletuid parkijaid, aga isegi siin foorumis keegi tunnistas, et ise tõuksi ei kasuta, aga loobib renditõuksid meelega võssa. Selliseid tõuksivihkajaid on kindlasti teisigi. Kindlad parkimiskohad autoparklates võiks neile aga tõesti määrata. Igas parklas mõned kohad.

Koretriühistutele võiks linnades kehtestada kohustuse rajada parklatesse rataste/tõukside parkimiskohad/parkimismajad. Tallinnas on autedele kohustuslik parklad rajada. Mis jumalad need autod on?

Nii kõrged jumalad, et su mõistus ei küündi nendeni nagu näha. Pole lihtpööbli asi arutada jumalate otsuseid.

Üks asi veel. Selle pärast ma Tallinnas tõuksi kasutangi, et kortermajas puudub ratastele mõeldud parkimismaja(ühe auto parkimiskohale mahuks 5-6 ratast-tõuksi kindlasti). Tõuksi saan turvaliselt oma korteris parkida.

uutes majades peab ehitama Tallinnas keskmiselt iga korteri kohta 1,5 auto parkimiskohta (Helsingi kesklinnas ei pea parkmiskohti üldse rajama), aga jalgrataste jaoks ei pea rajama mitte ühtegi turvalist parikimisala.

Mul on endal üks kolleeg, kes on elanud perega aastaid Kalamajas. Eelmises korteris tal oma parkimiskohta polnud ja pidi autot hoidma tänaval (tihti polnud võimalik kodu lähedale parkida). Kaalusid tõsiselt autost loobumist, kuna reaalsuses oli autot vaja vaid kord kuus maale sõitmiseks. Nüüd ostsid uue korteri samuti Kalamajja ja seal tuli parimiskoht korteriga kaasa. Kuna sellest ei olnud ostmisel võimalik loobuda, siis tulemus oli see, et auto jäeti alles ja hakati ka rohkem sõitma, kuna kodu juurde parkimine pole enam probleem. Ehk siis hea näide, kuidas Tallinna linn soosib enda ehitusnõuetega autostumist. Ja tipptunnil on siis Kalamaja autodest umbes ja enamus sõidavad kuskile kesklinna piiresse - täiesti jabur.

Teemaks ei ole autod või autostumine.
Kaks pöialt püsti - tehke tõusidele oma teed ja andku aga hagu.

Paraku tänavapildis on tõuksisõitjad noored või muidu inimesed, kelle elukorraldus autot ei vaja või ei saa seda veel endale lubada. Suurem osa neist tegi varem oma käigud jala või ühistranspordiga, mis vähendab ühistranspordi säästlikust ja minu meelest on see tõuksijama 90% juhtudel arutu luksus. See ei lahenda täna mitte ühtegi probleemi vaid ainult tekitab neid juurde. Ilmselt suures osal puudub piisav elukogemisu et hinnata võimalikke riske oma tervisele, kaaskodanikele või sellega kaasnevat võimalikku vastutust.
Olen mõelnud ka endale tõuksi hankimist, et varahommikul, kui liiklust veel ei ole, võtteplatsile sõita aga minu arust see ei kuulu siia teemasse. Nii et küsimus ei ole mitte tõuks vaid kasutajate käitumine. Ilmselt on see tõuksi laenutuse äri lihtsalt kellegile kasumlik ja ühiskond sellest mingit praktilist kasu täna veel siiski ei saa.
Autostumise vaststel palun avada oma teema.

Toetan eelkõnelejat 100% ja lisan juurde, et ratturi juturaamat võiks ka oma teemasse kolida, see siin on tõuksi teema.

Tegelikult on imelik vaadata juba, asi hakkab meenutama mingit perekooli värki. tehnilist teemat suht peale ei pritsi.

eks kogu see rattateede ja kergliikurite parkimise ning hoiustamise teema on omavahel seotud. võibolla sõidaks noored rohkem enda tõuksiga või rattaga, kui seda oleks kuskile kodus ja koolis turvaliselt jätta. Ja sõidaks siis hoolikamalt, ei tegeleks niipalju rallimisega.

Uutes kortermajades võiks ju olla küll iga korteri kohta näiteks 2 ratta parkimiskohta koos laadimisvõimalusega (kinnises garaažis).

Ja parkimisvõimalused koolide juures. Puhas linna teema, kuna koolid o Tallinna linna omad. Nõmmel näiteks laiendatakse koolide juures rataste parkimiskohtasid iga aasta. järelikult järjest rohkem lapsi käib rattaga koolis. enamus kesklinna koolide juures aga turvalist ratta või tõuksi parkimisvõimalust ei ole.

Kuidas peaks autoteema siia haakuma? Teemaks ei ole ju auto versus tõuks.
See teema ei ole samuti mitte ratturitele mõeldud, kes suuremas osas käituvad arukamalt.

Jutt on lodevatest tüüpidest, enamasti noortest, kes ei viitsi käia jala ning ei mõista kuidas ühistransport toimib, mis niikuinii sõidab, nii et seoses selle viimasega ei ole tõuks mitte mingil moel oma olemuselt roheline. Tõuksi tootmiseks kulub päris arutul hulgal haruldlasi metalle ning toimiva ühistranspordi võrgu olemasolul on see el. tõuks ebatervislik saast.
See on pigemini moe või ehk ka luksuskaup ning see et el. tõuks on roheliseks värvitud on boldi ajupesu.
Euroopa suurlinnades on el. tõukside kasutamine juba ammu piiratud ja range kontrolli all. Ei tea miks?
Tähelepanu auto jms vastased, palun tehke oma teema. Samuti ei võrdu el. tõuks jalgrattaga.

Sellest on ju siin juttu olnud. Liiklusteema, parkimisteema, rattateed, rataste parkimismajad, autoparklad, autostumine, valglinnastumine, õhusaaste, mürasaaste, ruumipuudus, liiklusõnnetustes hukkunud jne., need teemad on omavahel tihedalt seotud! Peamine põhjus on sellles et auto on A ja O. Näiteks Tallinna linna näitel on kohustuslik rajada autodele parkimiskohad, ratastele aga mitte midagi! Hallo omavalitsused!

siin foorumis selle teema all on tõesti kõik olulised teemad läbi käidud. ei ole lihtsalt võimalik eraldiseisvalt rääkida ainult elektritõukside ohtlikkusest ja võtta lähtekohaks, et kõik muu linna infras, liikluses ja liikluskorralduses on ja peab jääma nii nagu on. linnakeskkonnas ongi teema kergliiklus vs autod. elamisväärne linnakeskkond (massiline kergliiklus ja ühistransport) vs autostunud tervisele kahjulik lärmaks ja saastunud linnakeskkond. Ei ole võimalik saavutada mõlemat. Ja kui mõlemat üritada, siis jooksevad inimesed linnast välja elama, et leida vaikust ja rahu ja toodavad sellega linna tööle käies jälle ise müra ja saastet juurde. see on surnud ring, mis tuleb läbi lõigata.

ja see jutt, et elektritõuksi tootmiseks kulub palju igasugu materjale ja et see ei ole roheline, on jälle selline, et millega võrreldes siis? palju neid muldmetalle siis kulub 23 kg elektritõuksi ja palju 2000 kg kaaluva elektriauto tootmiseks? mõlemad transpordivad linnas pigem ühte inimest.

Tallinnat ma ei tea, kuna meil ei ole veel kergliiklust väga ollagi, aga Põhjmaade linnades on kergliikluse kasvuga vähenenud oluliselt autode arv elaniku kohta ja autode arv tänavatel. Ei ole nii, et autode arv jääb samaks ja ühistranspordiga sõitjaid jääb vähemaks.

inimene suudab kohaneda. ma olin 25 aastat tagasi ka 100% autoinimene, noorena tegelesin tehnikaspordiga ja bensiinihais saatis kogu minu lapsepõlve (siiani hingan bensiinijaamas sügavalt sisse :)) aga ajad muutuvad. Ma ei tunne ennast täna hästi, kui ma istun üksi autosse ja sõidan 5-10 km kaugusele linnas ja ma tean, et kui ma oleks selle tee sõitnud elektritõuksiga, siis oleks energiakulu olnud 100x väiksem. mina kasutan ise tavalist ratast, aga kui mõni teine vahetab kasvõi oma suure auto väikse vastu ja teeb mõned sõidud ka vahest e-tõuksiga või bussiga, on see juba suur edasiminek müra ja õhu saastamise vähendamises.

Elektritõuks on ohtlik enesele selle kasutajate nooruse ja kogenematuse tõttu ja et puudub sobiv teedevõrk. Piltlikult, kuni üle kolmekümneseid ei veena, et tõuksiga saab ka asju ajada ja neid autodest tõuksile ei saa ei ole raha ja ruumi, et rajada kesklinna TURVALISED kergliiklus teed. Ainult punase värviga turvalisust ei taga ja ega tõuks ei võrdu funktsionaalsuselt auto või lausa lennukiga nagu mõni oma arvutuskäiguga üritab väita.

Tänase seisuga ei ole selles elektri tõuksinduses suurt midagi rohelist. Tõuksi kasutajad on uus grupp liiklejaid, kes varem kulgesid ühistranspordiga ning nüüd naudivad privaatset liiklemist samaväärselt autosõitjatega ning kulutavad kõiki planeedi ressursse, mis siis et vähemal määral autodega võrreldes.
Nimetamisväärsel määral need tõuksi noored autostamist ei ole vähendanud. Nii on Euroopa suurlinnade volikogud tõuksid igasugu regulatsioonidega välja hääletanud.

Etõuksid Pariisis: https://youtu.be/GPueiJ7U-ug
Etõuksid Varssavis: https://youtu.be/IlY6cndT9LE
Etõuksid Saksamaal: https://youtu.be/fIehIn4SmQw
Etõuksid Londonis: https://youtu.be/XeSS5yZcl4U

Suht vanad videod, tänast seisu ei kirjelda.
Londoni kommentaarid olid kaunis sarnased meie probleemidega. Saksamaa kommentaaris on nõutav liiklus kindlustus.
Ise olen käinud selle suve jooksul paaris Euroopa suurlinnas ja seal rendi tõukse praktiliselt ei näinud või siis üksikuid. Ega need tõuksid mingit probleemi ju ei lahenda, pigemini vähendavad ühistranspordi efektiivsust ja risustavad liiklust. See tundub, et on enamikule lihtsalt uus moetrend. Autostumist see eriti ei vähenda, sest enamik tõuksiga liiklejad autoga niikui nii ei sõidaks.

Teiste linnade kohta täpselt ei tea, aga Prantsusmaa ja Poola on küll neid täis.

EDIT: Eemaldasin teemasse mittepuutuva.

Muudetud 21.09.22 17:03

Ja siis nad veel räägivad, et tõuks on ohtlik ja halb. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120068552/juhan-kangilaski
-votame-linna-parklatelt-tagasi

Ja siis räägivad, et parkimiskohti on vähe: https://www.biologyforlife.com/uploads/2/2/3/9/22392738/syst
ematic_orig.jpg

Lõpeta see psk ära juba üks kord, et paned teema teksti ja siis postitad täiesti lambiasja.