Lugedes juhtumisi vene kroonust,tekkis idee tekitada uus teema leidmaks üles ja värskendamaks katkenud tutvusi vanade "rindevendadega".Loodan ehk isegi mõnd vana tuttavat kohata. Ehh,aastad teevad oma töö...
Niisiis alustan iseendast:Rjazan,1986-88a,siseväed,põhiline lokatsioon ITK-6 (paranduslike tööde koloonia,üldrezhiim),sõjaväeosa 6680
Balti ringkond Riia õppekeskese alla kuuluv õppediviis ,milles (vist) 13-14 polku mööda Lätimaad laiali.
Ise pesitsesin Adaži suurtükipolgu püsikoosseisus e. pastojankas. Muidu polgu koosseis vahetus iga kuue kuu tagant nagu utshebkale kohane.
01398 10.patarei ,autojuht ,puhtad pagunid lõpuni. Sügis '88-'90.
Nüüd saab varsti 15 aastat demblist ,kes ära tundsid ,võiks kokkutuleku suvel korraldada. Olen mõnega ka ühendust saanud - oldi kahe käega poolt. Kellega koos sai prizõvaitatud ,olete oodatud endid kirja panema. Sel '88 sügisel moodustati muide NL-i ajaloo suurim priiz. Eestist võeti Adažisse üle saja poisi ja 99% saadeti kavadel vägedesse. Pastojanni jäid vähesed 10-15 nägu.
Janka.
Adazhi, 89 - 91. 01. sept panime putku. Polügooni väeosa, Gauja ääres. Krt kuidas te seda väeosa nr-t mäletate? Meil oli suht lõbus seal metsas, polgus oli muidugi s**em. autojuht , hiljem bussijuht. Triipe kaks.
88a Lätis utsepkas koha nimi Dobele, edasi poolteist aastat Kaliningradi oblastis Sovetskis tanki rembatis, asjaolude sunnil sai minust kobati autojuht , kui sõjaväepileti kuskilt männi alt üles otsin siis oskan ka väeosa nubri öelda , demblisse 22.11.90., Sovetskis oli veel palju Eesti mehi ja suurem jagu olid ka villiste peal autojuhtideks , ühte sõjaväekaaslast (kapt*****ik) ALVAR KRAUT , Tallinna poiss oli , olen otsinud pikka aega aga tulutult ehk leian ta siit ( tema sai koju pool aastat varem) , teadjamatele jätan ka oma e-maili.
Olge tervitatud ja tugevad kellega sai koos oldud Dobeles (teile - Pets, Kass, Illarion,Heiki,Toomas ja kes te veel seal olite- olen Shveik) ning kellega sai koos oldud Sovetskis ALVAR, Heiki,Toomas, Ingmar Siim.
seletub see sellega, et väeosas olevatest 700 näost umbes 100-l olid B load, sellest omakorda umbes 30-l olid ka BC load ja neist 30-st omakorda 4 olid eestlased. alul oli meid rohkemgi.
89-91 kevad ja 75274 baikali taga.
1986 juuni-oktoober: Ukraina Karpaadid,linn Tšernovtsõ utšebkas.
1986 oktoober-1988 juuni: Ukraina, Lvovi oblast, linnake Rava-Russkaya, sohver ja hoz-banda pealik. Jalaväe punased pagunid.
Tervitused Skipile, Liharaiujale, Vodile ja teistele kroonukaaslastele!
89-91
Saksamaa, Mühlhausen. Raadioluure.
Aprillist 91 kuni 13 sept 91, Vladivostoki all Sergejevka külas.
Kolm triipu.
Nii vara sai minema kuna Nõuk. võim sai meie jaoks läbi.
1972-74 Volga äärne Samaara, tol aja Kuibõsev, Tartu nim. õppediviis, otdelnõi sapjornõi bataljon. Lõpetasin vanemseeruna. Eestlasi tuli igal aastal 2x Tartust 20 matsi
88-90a.Kaug-Ida,Belogorsk,sideväed.
Koos minuga hulk poisse Keilast,Sauelt,Kuusalust ja Pärnust.
Alar,Üllar ja Jämm,kui siia satute siis kontakti saab aadressil
hagar33@hot.ee
80- 82 Selenogorsk, hiljem Kondratjevo Soome piiri ääres. Eestlasi oli päris palju ca 15, ülejäänud olid lätlased ja suurem osa leedukaid. Insenertehniline väeosa, allusime Leningradi sõjaväe instituudile.
1988-1989 lätis seerukool Tervetes,edasi Tallinn ja Matroskini polk.Teenisin sellises väeliigis nagu keemia kaitse,krt.vinge elu oli..Temblisse 1990 ja raisad toppisid veel starsina paela peale selle looderdamise ja kodu vahet sõelumisele vaatamata...
Teenisin 85-nda aasta kevadest 87-nda kevadeni Ukrainas Odessa sõjaväeringkonnas Bolgradi linnas (Moldaavia lõunapiiri ääres ja 40 km Rumeenia piirist) Svirskaya õhudessantdiviisis (väeosa nr. 22080). Sõjaväeosa, milles teenisin, asus diviisi autorooduga (väosa number 44340) ühe katuse all kuid oli eraldi sõhaväeosa, mille nimetus oli DOS - Divisionnõje Objedinjonnõje Skladõ e. diviisi ühendatud laod (väeosa nr. 22081E). Meie vzvod koosnes kümnekonnast prapporist, kes olid erinevate diviisi tagalateenistuse ladude ülemad, ja 6-7 sõdurist, kes olid prapporite abilised. Kõrdematest ohvitseridest oli meil veel vaid kapten, kes oli ka väeosa komandör. Kapteni nimi oli Ljubtshik ja oli ta üks igavene paks ja punetav joodik. Mina olin Diviisi Asjadelao (Veshevoi Sklad Divizii) ülema praporshik Bachurskii Georgi Ivanovitshi abiline.
Auastmelt olin ja jäin reameheks, kuigi viimased 6 kuud olin vzvodikomandöri kohusetäitja.
Osad arvavad, et mu teenistus oli meelakkumine. Osaliselt oligi - ei mõttetut rabelemist õppustel ja hullu jooksmist, aga tööd pidin rabama päris priskelt. Kui ma sõjaväkke läksin, kaalusin 110 kg. Kolme esimese kuuga kaotasin kehakaalust 25 kg ja koju saabusin kehakaaluga 75 kg. Esimene munder oli mul nr. 52 ja viimane 46. Isegi jalanumber kahanes 46-lt 43-le.
sügis 89-91 Saksamaa Jüterbog'is raketibrigaad,välipost 60606.
Viimane poolaasta Eberswalde-Finov (pehhota),kuna raketibrigaad viidi Ukrainasse aga õnneks jäeti viimase perioodi mehi Saksasse.Algusest lõpuni reamees - autojuht.
esimene aasta ei olnud päeva kus eestlased mustadelt (pealmiselt aserid) peksa ei saanud, kaotasin osa nägemisest, teine aasta võtsime kõik venelased ja baltlased kokku ning andsime mustadele hullu kitli. Eestlasi oli nii 20 mehe ringis. Peale seda olid mustad kohe sõbrad.
1985 november-1986 juuni Valgevene ja Linn Borissov. Utsepkas. Polügoni operaatoriks. 1986 juuni-1987 detsember Valgevene ja linn Bobruisk. Tanki deviis. Linna lähedal külakeses, mille nimi Dubovka asus väike polügun ja seal taktitseskoje pole operaator. Puhtad pagunid.
87-89 eriettevalmistusega desantväed Uzbekistanis.Utsebkas(kuskil pära-*****s mägedes) oli Kohtla-Järvelt Raul Meriste,aga bmp ja muud masinad roodus.Nägin hulka aastaid tagasi Postimehes artiklit "eestlased afganistaanis",seal andis intervjuud.Üllatus oli päris suur,kui juhtud siia anna endast teada.
85-87 sügis utshebka oli Novoselitsõs,pärast paar kuud Karjalas,siis ülejäänud aja Murmanski oblastis Tumannõi nimelises külas.Väeliigiks lennuvägi,ainuke eestlane."Kurski"uppumiskohale suhteliselt lähedal,Barentsi mereni oli linnulennult ca 13-15 km.
Utshebka ajast oli kontakt paljude eestlastega,meelde on mõni jäänud-Margus Mägi,Peeter Kern,Tõnu Järv,Kuldar Koiduste,kui loete,andke endast märku.Ja veel-Me saime kokku peale kroonut Pärnu all Kuld Lõvis,kus hea pidu oli.Kui kellelegi asi meenub,võiks teada anda.
81-83 Turkmeenia gorod Marõ, lennuvägi.Karm värk.45C iga päev alates märtsist novembrini.Vedasin Uraaliga kõrbes soldateid ja lennukipomme. 80% olid tsurkad,ülejäänud udmurdid ja mina.Kõva elukool.Kolm paela.
89-91 Siber. Algul pool aastat utshebkas Irkutskis, ülejäänud aeg Angarskis. PVO vägedes autojuht. Utshebkas oli meid eestlasi nii kümmekond, tervitused nendele, kes juhtusid samal ajal samas kohas olema, aga ülejäänud poolteist täitsa üksi. Ja kui esimene poolaasta välja jätta, siis ei kahetse, et kroonut teenisin.
89-91 kevadeni Saksamaa Magdeburg pp43447 insener-tehniline väeosa.Kevadel toodi väed välja leitsime ennast Novosibirskist umbes 30km Jurga poole minna mingist külast nimega Motssise väeosa nr29605.2aastat ei ütegieestlast. Minnes oli meid palju Saksamaal jaotuspunktis löödi laiali.
kevad 88-90.Dresden Saksa DV. Otdelnyi polk svjazi 1 Tankovoy Armii.Raadioroot-autojuht.
Minu teada kogu 1 Tangi Armee oli likvideeritud, aastal 1994 Moskva Sõjaväeringkonnas.
86 november 88 detsember. Pool aastat tankistide utsebkat Dobeles ja siis tanki t72 juht mehaanikuna Kaliningradis Jemeljanovi tänaval kaardiväe polgus.
86 sügis kuni 88 sügis Leningradist80 kilti Narva poole,Lapuhinka küla lähedal PVO.Mänd Margus Tartust Kes oli tuletõrje komandos,kui juhtud seda lugema helista 5274284.
Teenistus algas 1985 kevad-sügis Lätis Liepaja rjn. Paplaka. Ametiks oli BBC kursant (tegelikult oli see utsebka). Viimane ja põhiline osa olin aastast 1985 sügis kuni 1987 kevadeni Lipetskis Lennuväes. Lätis oli meid õppes 40 eestlase ümber, kui isegi rohkem ei olnud. Kui keegi midagi tuttavlikku tundis siis aadress viljar66@hotmail.com
Eriti Ain kellega koos teenisime lõpuni. Anna endast teada.
sügis 1988-1990.Esimesed pool aastat utsepkas vene-ukraina piiril Ostrogorsk ülejäänud aja hiina piiri lähedal asula Kamenõi-Rõbalov küla Troitsk Hanka järve kaldal.2 eestlast Mait Soosaar ja Tarmo Kallas. PVO autojuht-mehaanik.
1981-1983 põhja-osseetias,lennuväes,Maikop´is,olin prosektori peal-valgustasin lennurada kui lennukid maandusid.Olin lõpuks seersant.Eestlasi oli hulgem aga meie roodus u.10.
81-83 Gruusia Zulukidze DZB-lennuvägi(30km Kutaisist Musta mere poole)B/C48305 2 triipu muztade vastu võitlemise eest. Eestlasi
2,5 aastat aint minuga kokku 3 + 1 Trt.juut.
PVO, operaatorid, 78 nda kevad Vjazma, edasi utsepka Belõis ( kolmekesi Eestist Rene, Rix ja mina )edasi Neboltsi küla, juba ainukesena eestist seejärel 79 nda detsembris kuni 14 vebruarini Bagrami lennuväli, sellele järgnes Taskendi isolaator, seejärel Vel. Lukis katlamajas ja 2 mail 1980 koju olümpiaregatile.
09.1959 - 07.1960- Kaliningradi oblast, Tšernjahhovsk, 16-es jalaväe diviis, eraldi õpperood 29789, eestlasi-7.
07.1960-12.1962- Neemeni ääres metsas, raketipolgu 54258 juhtimispunkti radist, jefreitor, teisi eestlasi ei olnud.