talv käes - vanad jamad. tervitused aspi laiskvorstidele kelle hooldada on keila ja tallinna vaheline tee. kella 8 ajal oli eelmine õhtu sadanud lumi jääks sõidetud - mitte märkigi ei libeduse ega lumetõrjest.

Eks ta ole... Ning mõned tegelased tahavad kangesti naastrehve ära keelata aga talihoole käib nii nagu juhtub.

Eile Pärnu poole linnast välja sõites kadus rada ikka täiesti käest ära. Ei paistnud küll, et keegi oleks seal sellel päeval lund vähemaks lükanud.
Vabariigi tähtsamaid teid aupärast..

Tallinnast siis Pärnu poole..

Aga mis libeduse tõrjet sellise külmaga teha. Tulekski lumi siledaks lükata ja paksem kinnitallatud lumi ja jää karedaks freesida nagu põhjamaades kombeks. Kui seda soola või karbamiidi visatakse peale, siis läheb hoopis libedamaks ja reostab loodust.
Sõida tasem!

Muudetud 14.01.16 10:42

Oli ju hiljuti soovitus - langetada talvist piirkiirust.

Ma ei tea, mis kellast PS sõitis, kuid homikul 7.45 oli sahatud ja õhtul 17.12 kah. Et samal ajal lund juurde sadas ja lenduvast lumest ajuti mitte s*ttagi läbi ei näinud, on lihtsalt meie laiuskraadil elamise boonus.

Vähem vingumist ja rohkem ettemõtlemist, praegu ongi talv.

13.01.2016 kell ~17:15 polnud mingit sahatamist eraldi suundadega bahnil Tallinnast Pärnu poolel näha. Kaherealiselt mahasõidud olid ka pilgeni lund täis võtnud seal piirete vahel. Kui ei usu, siis mul on kaks tunnistajat ka kohe võtta..
Ja kes ütles, et ma libedaga kihutan?

Korralik rehv alla, valid teeoludele vastava kiiruse ja saad kõik sõidud sõidetud. Talv on väljas, nautige praegust ilma, kus on püsivalt külm ja ei teki teedel jääd sulatamise/külmetamise tsükli vahetumise tõttu. Minu meelest praegu on väga head liiklusolud, vahet pole, kas päeval on sahk üle käinud või mitte. Sahamehed ka inimesed, küll jõuavad ka Teie tänavale.
Kurtma hakake siis kui Padaorg kordub.

Sel aastal on teehooldus ikka väga nigel. Seda nii maanteel kui ka linnas (Tallinnas). Käin kord nädalas Riias, no müts maha nende kuuevarbaliste lõunaosariiklaste ees, Riias tänavad lumevabad, isegi nägin autosid mis kesklinnast lund ära veavad, ning maantee kuni piirini puhas ja korras. Kohe, kui üle piiri Eesti tagasi sain, hakkas pihta - jupp teed lumine, siis jupp soolamärg, siis jupp kiilakat jne kuni Tallinnani välja. Tallinnas pidin Õismäel kortermajade vahele sõitma, ilma neliveota oleks vist sinna kinni jäänudki. Ühesõnaga mulle küll tundub, et teehooldus lonkab täiega.

Fantoomiga nõus, sest seda tunnet, et alati saaks paremini ja see poleks kuidagi keerulisem ega kallim, tekib eesti teedel liigagi tihti. Praegu on ka kütusehinnad nii all, et võiks vabalt ühe tiiru rohkem sahata. Aga meie stiil on ropp soolapildumine ja siis lasta autojuhtidel tee puhtaks sõita.

Eilse pehmema ilmaga hakkas juba jant pihta, et nii linnas kui linnast väljas täiesti tiheda liiklusega kohtades hakkasid masinad juba kinni jääma. Ma ei saa aru, miks ma ei näinud päeva jooksul ühtegi sahka seda plöga ära lükkamas? Ka ei saa aru, et kui nad üldse teed sahatavad, siis miks nad selle sahaga teepinda lumest täiesti puhtaks ei lükka, vaid libistavad kergelt üle jättes teele paksu lumekihi alles?

Probleem on juba selles, et vanad vallid on koristamatta jäetud, pole enam kuhugi lund lükata, siin kitsamatel tänavatel pole enam ruumi ei kõndida ega vastu tuelva auto puhul kõrvale põigata aga no millest me räägime kui juba Pärnu mnt. Järve Selveri juures on ii , et kas vastu tulevat bussigi ei mahu ära, sellel üli tiheda liiklusega kohas.

Kas te siis pole aru saanud ,mis poliitikat siin vabariigis aetax, suvel hakkab pihta ,et kiirust ei tohi ületada ,rihm peab peal olema jne, kohe trahvi ja mitte vähe, liiklussurmade arv tuleb 0 viia, see toob riigile sisse ,loogiline. Talvel ei räägi ega korralda keegi kampaaniaid ,et teed puhtax,ei koti need inimelud tegelikult kedagi. see viib ju riigilt raha välja ,teehooldus hanked ju vähempakkumise korras, ilmselt tilgub sealt mnt spetsalistidele ka midagi,et kõik nii vagusi. Viljandimaal ikka päris kehva see asi ,sel aastal

Ja kui kuskil sahad on, siis kambakesi koos. Tartu mnt ülemistelt linnast välja tekitasid kuus järjestikust sahka korraliku kaose, mitu troppi, mõned liiklusohtliku olukorrad, Mõigus keerati vasakule alles siis, kui foori vasakpöörde sektsioon süttis, seni olid otseread ka kinni, ja siis ka keerati kellelegi vasakpöörajale ette, jäädi ristmikule toppama, lõpuks jäädi ette ka linna poole suundujatele, päris halenaljakas oli igatahes vaadata.

Kas meite teed on siis laudsiledad et kogu lumi teelt ära saaks . Kas sahad peavad iga sendimeetri ära lükkama ,kui ei lükka tallatakse lumi kohe kinni . Muidugi annab tsipa paremini teha aga kes selle siis kinni maksab . Nii tehaksegi tööd nii palju kui riik tellinud on .

Nurinat on igal pool:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/fotod-keilas-jai-puhas
tamata-tanaval-prugiauto-lumme-kinni?id=73462283

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pirita-elanike-p
ahameele-tottu-otsustas-linnaosa-valitsus-lumelukkajat-trahv
ida?id=73461919

sahkadega ja töödega on mu meelest see jama, et neil puudub plaan ja prioriteedid. Sirge tee on näiteks lükatud klaassiledaks, aga seal samas on kiirendus- ja aeglustusrajad lumeputru täis. Sama on bussipeatustega. Ja niimoodi IGA aasta. Paneme siis + ja - kokku - kui sirgel teel on sile ja kiirendusrajalt keerab selletõttu suur auto teele kõigile ette, on see päris huvitavaid olukordi tekitav situatsioon. Kui buss ei saa peatusest minema, siis on seal sees olevad reisijad ja lapsed kõik ohus. Jne jne, leiaks mitmeid kmneid põhjusi, miks niimoodi tehes nagu hetkel, ei ole mõistlik.
Lume kuhjamine - ma loodan, et siin on mõni teede puhastuses osalve traktorijuht ka. Tahaks küsida, et mis puue neil täpselt on. Võtame näiteks staadioni ja selle kõrvale ristmiku. Kuigi sellel traktoristil on kokkulükatud lumi võimalik igale poole staadioni peale panna, siis paneb ta selle ilmtingimata ristmiku nurgale NII, et peateelt tulevat autot kuidagi näha poleks! Ja niimoodi ikka 80% kohtades. Kuidas selline idiootsus võimalik on? Kõik jalakäijad, autojuhid, kergliiklejad pannakse ohtu ja niimoodi kogu aeg. Mitte midagi pole muutunud ajaga. Võid neilt küsida ja kiruda, aga need ei saa midagi aru.
Tallinn ringteel viimati juhtunud rekkadega õnnetust ennustasin ma täpselt kaks päeva ette. See oli juba siis näha, milliseks see tee muutus peale üht sadu. Lund polnud tea mis palju, aga lasti kinni sõita ja siis oli nagu jääkaas tee peal.
Ei saa aru, kus nende silmad on, kes peaks nende asjade eest hea seisma!

ega nendel teehooldajatel eriti loogilist mõtlemist ei ole see on selge.nt. hakkad kõrvalteelt peateele sõitma.vaatad vasakule,et näha kas kedagi tuleb,aga võta näpust.mitte halligi ei näe,kuna keegi lammas on kuhjanud suure lumehunniku vaatevälja ette.sama lugu ka enne ringteele saabumist.lumekuhi on kuhjatud vasakule poole.

Ma ei saa aru, mis krdi komöödia Harju maakonnas käib. Läbi aastate ei saada Pärnu maanteed puhas hoida. Eile õhtul, miinus üks väljas ja maantee jumalast kiilakas. Mis takistab soolamast? Nii kui üle Rapla maakonna piiri saad, on nagu öö ja päev. Kõige suurema lumesajuga suudavad Rapla maakonna hooldajad ka tee puhtama hoida, kui harjukad.

ju vist ei tule piisavalt makse peale :) Vaja rohkem inimesi siia meelitada, rohkem teid ehitada, makse koguda ja siis kõik hooldamata jätta. Vot eta dadaaa pisneks plan!

Võibolla on Harjumaal teede kogus suurem?

See on ju erilise tölpluse tipp, kui üritatakse sama hulga hooldemasinatega, mis raplakatel kasutada, suurem hulk kilomeetreid hooldada. Või väidad vastupidist?

Tegelikult on asi lihtne-> riigihankes on öeldud, palju on minimaalselt masinaid vaja ja ega keegi rohkem ei pingutagi (kui suudetakse tagada riigihanke nõuetele enamvähem vastavad olud, siis on korras). Pärnu mnt on 3 klassi tee ning nõutav haardetegur peab olema tagatud 4h jooksul (s.t sõltuvalt sellest, millal sõidad võib olla järgmine puistur alles tulemas- kuna intervall on tee hooldaja määrata, siis üldreegel on see, et 4h tuleb arvestusse veidi enne tipptundi)

Ja ei ole olemas "harju" ega "rapla" omasid :-) on olemas 18 piirkonda ja 12 ettevõtet. Kaart selle kohta, kelle suunas kiitusi või pretensioone loopida on siin: http://www.mnt.ee/public/AR13_regioonid_rapla_muudetud.pdf

Ja tegelikult olgem nüüd ausad - talvel on libe (on alati olnud ja jääb alati olema). Tõenäoliselt ei ole keegi valmis maksma senisest mitu mitu korda kõrgemat aktsiisi, et sahad ja puisturid uhaksid kogu talve kõigil teedel 24/7

Lihtsam on sõita kogu aeg veidi ettevaatlikumalt, kui ehmatada mingi lõigu peal ennast kangeks

Tead, mul ausalt savi, kes kus hooldab, tuldagu või Hiiumaalt, aga Pärnu mnt Rapla maakonda läbiv osa on aastaid, kui mitte aastakümneid paremini hooldatud, kui Harju maakonda jääv osa. Ja see 4 tunni jutt võib paberil ilus ja kena tunduda, paraku reaalsus on midagi muud, kui nii hommikusel, kui ka õhtusel tipptunnil, mil tee koormus on maksimaalne, on tee hooldamata ja libe. Siit jälle seesama tähelepanek, et naabrid kuidagi suudavad selle aja ära tabada. Põhjendaks keegi selle ka ära või on see pelk juhus, mis kordub aastast aastasse.

Mis ettevaatlikusse puutub, siis jah, paraku aastaid juba nii palju küll turjal, et midagi teel kellelegi tõestada pole vaja. Paraku leidub alati mõni must lammas, kes arvab midagi oskavat ja teadvat ja vot kui selline mürsk sulle sisse lajatab, siis ei päästa sind ka teel teo sammul liikumine. Kui muud ei juhtu, siis jama rohkem kui rubla eest ikka. Tead, mul ei ole seda vaja, tahaks õigeks ajaks koju ja tööle jõuda ja seda kõike terve nahaga. Ja kui keegi on seatud mu teekonda turvalisemaks muutma ja talle selle eest ka makstakse, siis ma arvan, et pole palju palutud oma tööd korralikult teha. Vastasel juhul võiks pillid kotti panna ja millegi jõukohasemaga tegelda.

kuidas inimene võib nii loll olla!kui sa veel pole aru saanud,siis TALVEL ONGI TEED LIBEDAD!see ongi talve eripära

Olge nüüd mõistlikud. Teehooldajad on täpselt samasugused inimesed nagu me kõik. Ega inimesed loodusjõudude vastu ei saa. Lihtsalt tuleb aru saada, et praegu on talv ja hea et üldse midagi lükatakse. Vanasti sõideti reega ja keegi ei lükanud teed lahti. Tegelikult on seda talve niivõrd vähe olnd, et enamus Eesti territooriumi teedel poleks vajagi lund lükata. Sõidukid lihtsalt sõkuvad selle lume maatasa ja siledaks. Nii oleks ka loodussõbralikum sest sahad ei peaks lükkama ja palju hoitaks niiviisi rahasid ja kütet kokku. Väga kahju, et sulaks läks ja talve vaid 1 kuu oli! Globaalne soojenemine, mis teha...

Olen selle Rapla maakonda puudutava kommentaari osas 100% nõus. Ma sõidan aastaid Pärnu-Tallinna vahet ja päris tihti, Rapla mk osa on alati hoolimata ilmast paremas seisus kui Harju maakonna (enne Kernut) algav osa.

tegelikult olen täiesti päri sellega, et pärnu mnt linnapoolne ots ei ole nii heas korras, kui rapla maakonnast alates...

aga nagu kaardilt võib lugeda-> erinevad firmad, erinev suhtumine. Soovitaks teha järelepäring või märgukiri maanteeametisse (ei firmade esindajad ega maanteeameti esindajad siia seda teksti lugema ei tule)

63amg, minuga räägid või? Mis sa lahmid? Sinu meelest on normaalne, kui maksumaksja raha jumal teab kuhu läheb? Maanteeameti kogu töö paistab olevat meedia kaudu hoiatamine ja seda ka alles siis, kui laksud juba juhtuma hakkavad. Selleks pole seda masinavärki küll vaja, saaksime väga hästi ka ilma nende puukideta hakkama. Ärgu siis üldse mitte kuskil soolatagu, aga seda vingu, et see ja too ei julge, ei oska sõita ja püsigu kodus, seda ka pärast kuulda ei taha. Tõenäoliselt leiduks sellised kuhjaga, kes vinguksid, et nii ei saa sõita, kui kilomeetrite pikkused kolonnid 40-50-ga teedel venivad. Mul on kama kaks, mul pole vaja ei haiget ämma vedada, ega lennukile või koosolekule kiirustada. Ma võin 30-ga ka venida, poogen täitsa, aga mõni tahaks kiiremini ka kohale jõuda. Ja vot nüüd see inimlik faktor, millest sina vast aru ei saa või ei tahagi aru saada- inimene on oma loomult mugav, laisk jne jne, loll ka veel takkapihta, nagu sa ise suvatsesid öelda. Ja vot, kui see loll, laisk ja niisama möku, tuleb oma autoga hea ja pidava teeosa pealt libeda peale, siis väga palju on neid, kes ei saa arugi, et teeolud muutusid ja esimeses kurvis ollakse põllul või kraavis küliti. Seda tahad või?

Muuseas, nädalajagu päevi tagasi oli Kanamaa viadukti mahasõidud nii libedaks lihvitud, et isegi sõidukaga oli tükk tegu, et mitte piirdesse panna. Aga mida seal rekkad tegema peavad?

R.K.-ga täiesti nõus, endal küll suurem kogemus Aegviidu suunal vanasti siis Harju- ja Järvamaa, nüüdseks Lääne-Virumaa teede üleminekul, ALATI oli Harjumaal teede olukord viletsam, kui mujal. Ja mujal on teehooldajad ka inimesed, lihtsalt need inimesed lükkavad mõistusega ja õigel ajal. Kui väljas sulab, lükkab normaalne vend lopa ära, Harjumaal oodatakse loba jäätumist ja minnakse siis. Asjaolu, et talvel ongi teed libedamad, on kõigile arusaadav, kuid et hooldamata, see ajab tigedaks.

Huvitav jah, et olgu kui vilets asi tahes, ikka on takkakiitjaid. Sellise suhtumisega me just sellisesse kvaliteeti olemegi jõudnud. Kõik peab olema hästi odav, aga kvaliteet ja ohutus pole enam ammu teemad.
Teehooldajatel oli 3kuu jagu raha kogutud/üle jäänud/kasutamata, kuna talv andis ennast oodata. Ja kuii siis maha tuleb lumi, siis tundub et teehooldajatel on pühapäev. Mis vabandusi sellistele otsida? Jah teed on talvbel libedad, aga peale seda kui kraavi lähevad kiirabi, pääste ja gaasiballonidega rekka koos mõne teise suure autoga, siis peaks natuke muud juttu rääkima kui et sõitke aeglasemalt. Võtaks mõne tegelase vastutusele ka selle jama eest, aga kus sa sellega, juhid on ju ISE süüdi, et endale load tegid ja autoga liikuda soovivad. Kui õhk ära reostatakse, siis oled süüdi, et hingad! Mõnus elu neil suurtel tarkadel juhtidel - käki palju tahad, oled õige mees edasi ja vastust pole ka kellegile anda!

kuidas te sitahädad rootsis,soomes sõita suudate.te ei sõidagi seal,sest teie igapäevane marsruut on kodu töö ja säästumarket.seda loomulikult eestis.kui natukene kusagil libe on ja asfalt ei paista on teil kohe kõht lahti.saage ükskord aru.kui tee on läbimatu on kõik autod kraavis!pole veel iialgi näinud,et terve pärnu maantee kraavid on masinaid täis.kui paar tükki on ennast kraavi parkinud,siis tähendab see seda ,et sellistel vendadel tuleks eluks ajaks juhtimisõigus ära võtta.

63amg (registreerimata) - sa oled vist taun, näide teisipäevast marsuut tartu-rõngu-viljandi algus kell 9:00 vihmasadu tartust rõngu puhas asfalt, rõngu - tartumaa piir lumelopp asfaldil suht sõidetav, valgama piir -viljandi lausjää, kiirus 50ja allapoole veojõukontroll vilgub iga pedaali vajutusele, alles mustlas a 9:50 tuli soolapuistur vastu, kolm tundi hiljem sama trass rahulikult 90 ja jäidet 0
miks ei saanud soola ajada öösel?

deus, mõistus ja m*nni pikkus pole oma teha

Ei olnud see mina. Miski hale teismelise mõistusega juuatäis nolk kõigest.

Teistele, et paluks viisakamat kõnepruuki.

Muudetud 28.01.16 21:15

et kuidas saadakse skandinaavias hakkama, küsib kõige parem autojuht 63amg? lihtsalt - kui hakkad hommikul sõitma ja asfalti katab must jää (mille puhul pole veokitel-bussidel ka kettidest abi), siis tõmbad bussipeatusesse ja ootad soolaautot.

ja kraavid on sõidukaid täis, kes sealt kevadel siis järgemööda välja õngitsetakse, kuna omanikud seda teha ei raatsi.

pole skandinaavias nii palju bussipeatusi näinud,et kõik masinad mis teedel liiguvad, peatustesse ära mahuks.keegi vist tahab väita ,et libeduse korral skandinaavias liiklust ei toimu

suured seisavad küll. viimati nägin trondheimist alla tulles, E6 pealt 3 peale keerates esmaspäeva hommikul. ja seda musta jää puhul, kuna paksu jää puhul aitab kett väga hästi, kinnisõidetud lumel pole heade rehvidega mingit probleemi.

Huvitav värk ikka, suur osa autojuhte viriseb, et soola ei panda õigeaegselt, teine hulk viriseb ,et soola võiks üldse ära keelata.

need kes soola nõuavad,on väga kitsa silmaringiga ja saamatud liiklejad!

Ainuke kitsa silmaringiga oled siin sina.

võiks ju ühe karmima talve ilma soolata teha. las need soolavihkajad siis naudivad seda kaost, mis teedel toimuma hakkab.

kas sain õigesti aru, et sammaljalg pooldab soola kasutamist? Mina pooldaks teede õigeaegset puhastamist. Soomes suudeti mulle sellelaadne mulje jätta, et NEMAD saavad hakkama. Meie võtame eeskuju ikka veel nõuka aegsest tehnoloogiast, kuigi ka mitte väga täpselt, kuna siis veeti tänavatelt ZIL-kalluritega lund ära. Siin pigem loobutakse ühest sõidurajast lume kasuks, kuidagi äraspidine. Ja kui härra linnapealt mõned aastad tagasi aru päriti, et mis toimub... Vastus nagu lasteaias, et saage aru---lund on lihtsalt PALJU. Tule taevas appi?

Viimasele et seal ongi enamus vene ajast ja tolleaegse tehnoloogiajärgi mõtlevad geeniused kahjuks.

Muudetud 30.01.17 10:39

Mina pooldan soola ainult musta jää puhul, kuna sõidukaga saan igalpool hakkama, aga veokitele ja bussidele on see ütlemata kehva

Ka mina olen soola pooldaja. Soolavihkajad mõtlevad praegu ainult sellele, et nii halb läga teedel ja auto läheb rooste jne.
Selle peale, aga ei mõelda, kuidas meil siis pea, et talv läbi oleksid teed lume ja jää all ning must jää oleks pea, et igapäevane nähtus.

Käige palun maateedel, vaadake, kuidas need on talv läbi lume all ja siis vahepeal lähevad ka täiesti kiilasjääks ja rekkad ning bussid hakkavad kraavi vajuma.
Samamoodi ei saadaks enam ka paljudest mägedest üles jne.
Kuna maateedel soola üldjuhul ei panda, väga harva, siis nad ongi sellised nagu nad on.
Teed ei ole võimalik ilma soolata korralikult lumest puhtaks saada. Ok parandan ennast, seda on tõesti võimalik teha, meeletu töö ja energiakuluga, aga see ei ole otstarbekas, läheks väga kalliks ja energiakulukaks. Keskonnasuhtes kindlasti väga kahjulik.
Lisaks oleks selline hõõrumine teedele kahjulik.

Pange tähele, kui on näiteks rohkem külma, kui 10 kraadi, eriti veel -20 ja nii, siis on isegi Tallinn-Tartu maantee kergelt lumega kaetud pikalt ja selle lumevahel on sissesõidetud lumerööpad.
Väga tihti on siis ka pikalt jää maas, tõsi, sellise külmaga haakub jää hästi, aga mitte seda ei tahtnud ma öelda.
Tahtsin selle näol tuua näite,, mis juhtub, kui soola ei kasuta ja kuna üle -10 sool ei mõju, siis seda sel ajal kasutada ei saa. Mistõttu ,sobis see näiteks väga hästi.

Jah soolal on miinuseid, aga mida me teeme? Oleme põhjamaa ja peame sellega leppima ja kasutama vastavat teehooldust.

Muidugi ei salli ma neid, kes iga libeda peale kisavad kus on teehooldus, tuleb aru saada, et libe on ikka vahepeal, aga tänu soolale on seda tunduvalt harvemini.
Jah kindlasti ilma soolata õpiks inimesed pidevalt libedatel ja ebaühtlaselt kaetud lumega teedel paremini sõitma, põhjamaistes oludes. Kuid ilmselgelt oleks siis 50-80 sõidukiirus, väga tavaline nähtus ja avariide hulk oleks ka suur.

Loomulikult ilmuks, siis ka välja "rallimehed" kes neist hullunult mööda kimama hakkavad ja matsu panema.

Samuti ilmuks siis välja palju juhte, kes kas ei julge või siis ülbusest sõidavad keset teed, kuna teeservas on halvem tee ja kraav lähemal.

Ühesõnaga, liigelge maateedel üks korralik talv, siis saate aru, millest räägin.

Muudetud 30.01.17 14:15

absoluutselt pointless on uhada tonnide viisi seda soola linna tänavatele.tuleb 1 cm lund ,siis saadetakse kohe brigaadid tänavatele. kui aga möödud linna piiri lõpetavast märgist,on teed puhtad ja kuivad.veel suurem idiootsus on ragistada naeltega,selle suure sopa ja pasa sees!

Sinul kindlasti on pagassis mitu jooksu rehve koos velgedega alati kaasas ja vastavalt teeolukorrale, vahetad kindlasti mitu korda päevas rehve.
ja kindlasti, kui sõidad mööda soolamärga teed ja tead, et kurvi taga on must jää, siis kindlasti paned selleks puhuks naelad alla ja pärast võtad jälle ära jne.

Me ei muuda seda teemat jälle põliste linna inimeste lamelli kiitmiseks eksole? Inimesed, kes pole linnast väljas käinud ja musta jääd kunagi näinud oma silmaga.


Eriti naljakad ja jaburad on inimesed, kes arvavad, et naastrehve ja soola pole vaja, kuna nii harva on libe.
Arusaamata sellest, et tänu soolale ongi nii harva libe ja tänu naastukasutajatele on jää karedaks lihvitud.

Kõigile, jätku palun see teema vabaks vaidlusest lamellid versus naelad eksole.
Siin räägime teehooldusest.

Muudetud 31.01.17 17:45

Ahah, et kõigepealt selgitame, kuidas ilma naastrehvita liiklemine EWs võimatu ning seejärel targutame, et jätame nüüd teema vaidlusest vabaks.

Aga miks sa solk oma naastrehviga märjal asfaldil sõites ennast ja kaasliiklejaid ohtu sead? Sest märga asfalti, kus lamellil selge eelis on talveperioodil absoluutselt kõikjal kordades rohkem, kui vesijääd, mis on ainuke, kus naastul eelis.

pole naastrehve viimased 20 aastat kasutanud.sõidan üle eesti iga ilmaga,nii peateedel,kui ka kõrvalteedel.kõrvalteed,mis on soolamata on liiklemine turvalisem,kuna libedus on ettearvatav.soolatatud teedel,aga uinutab sind roolis ära ega pruugi libedust õigeaegselt tajuda.pealegi on see soolalöga ülimalt ettearvamatu,kui satud ühepoole ratastega selle sisse.

Õnneks on meie riigijuhid piisavalt targad ja kasutavad soola edasi.
Rohkem ma soola teemal vaielda ei viitsi, kuna ilmselgelt, siin lihtsalt raiutakse oma ja laiemalt mõelda ei osata.

Irw, mismoodi naastrehv märjal asfaldil kedagi ohtu seab? Kui jääd pole, siis on tal asfaldil olgu see märg või kuiv väga hea haakuvus ja ohtu küll kuskilt ei paista.
Ei mäleta kül ühtegi olukorda, et mul märja teega naastrehvid kuskil libisenud või midagi oleks.
Küll, aga mäletan lamelle, mis suvel nii kuiva, kui eriti märjaga kippusid vilisema või lausa blokeeruma veidi, kui oli tugev pidurdus. Muidu tavaoludes mitte.

Tõin soola vajalikkusest juba piisavalt näiteid, kui neist ei olda võimelised aru saama ja laiemalt mõtlema, siis on mõistlikum loobuda.

Näitan veel seda pilti, see on pilt, mis valitseks kõigil teedel iga talv, kui ei soolataks.
http://f.pmo.ee/f/2016/01/27/4908849t75h2fc2.jpg

Ok ja teise pildi panen ka.
http://p.ocdn.ee/17/i/2015/1/14/mpin2quv.ju4.jpg

ja ok kolmas ka.
http://f.pmo.ee/f/2016/01/27/4908311t75hf1b6.jpg

Mina tõesti ei taha ega arva, et oleks ohutu, kui meil Tallinn-Tartu hakkaks talvel tihti selline olema. See on asjaolu, mis juhtub, kui soola ei kasutata.

Seda ärge küll lootke, et kui soolamine ära lõpetataks, et siis hakataks teed tohutu rahakulu ja teerikkumisega puhtaks lihvima. Ilma soolata teed lumest puhtaks täiesti ei saa, vähemalt mitte mõistliku raha ja ajakuluga, samuti energia ja selline jää on paratamatus.
Maateedel iga talvine nähtus ja seda korduvalt. Ilma soolata oleks ka mujal.

Autojuhtide ettevaatlikkusele ärge küll lootke.
Huvitav, palju siis kahjunõudeid maanteeamet hakkab saama?
Praegugi on olemas juhtum, kus maksti kinni pool auto maksumusest, kuna üks jääga matsu pani.
http://uudised.err.ee/v/eesti/cd53d3d6-ad97-4cf6-9f0a-76076d
d70817

Muudetud 03.02.17 22:19

Aastaaegade vastu võitlemine tundub nagu eriti jaburana, kuid seda veidram on see eelmise postituse viimane link - kas järgmisel korral peab maanteeamet maksma pool autot välja selle pärast, et ilm tee kohal oli liiga palav, higi tilkus silma ja sõitis teelt välja? Või leiab järgmine kloun maanteel koha, kus kurv on tähistamata, sõidab sealt otse metsa ja siis nõuab kompensatsiooni selle alusel, et teda ei teavitatud tee pööramisest? Tegelikul taanduvad peaaegu kõik probleemid valesti valitud sõidukiirusele. Kui on libe, sõida aeglasemalt. Kui tee pöörab ja ei suuda kurve välja võtta, sõida aeglasemalt. Isegi kui ei ole libe, aga ei suuda mingil põhjusel hinnata auto pidamist, sõida aeglasemalt. Aga inimesed tõesti ei saa sellest aru, ka maanteel lastakse suviti pidevalt 110km/h alas lähitulede valgel +10 lootuses, et ükski joodik teepeal ei maga. See veega kaetud jää on pole ju midagi erilist, paljudes riikides kaasneb sellega suuremate tõusude-languste piirkonnas näiteks kettide kasutamise kohustus. Kui saad ilma hakkama, oled tubli, aga kui ei saa ja põhjustad liiklusohtliku olukorra, vastutad täiega. Kes pole võimeline vastutama või siis viima kokku oma tegudes tulenevaid tagajärgi, sellise inimese koht ei peaks olema üldse autoroolis, mitte ei peaks arengupeetusega tegelaste pärast neile seaduste toel lõputult vastu tulema. Sest muidu muutuvadki probleemiks sellised iseenesestmõistetavad asjad, et kinniste akendega autos on suvel palav, higi valgub silma, samal ajal tee pöörab ja teelt väljasõidus on süüdi hoopis keegi teine. Nagu ka selles, et tee on libe ja max lubatud kiirust kasutades teelt välja sõites makstakse mõnele kompensatsiooni maksumaksjate raha eest, selle asemel et trahvida teda valesti valitud kiiruse eest (nagu nt Soomes tehakse suvalistele kraavi sõitjatelegi).

Ei solk, lamell on märjal asfaldil palju parem, kui naastrehv, ära demagoogitse.

Samuti, nagu kärss märkis, on sinu piltidel valitseva olukorra vastu lihtne lahendus - ketid. Eelmine talv sain öösel Trondheimist Östersundi poole piki rahvusvahelist E14 trassi sõites samasugust teed nautida - kui veosilla 8t ülekaalu sättisin, läks mäest üles küll, aga mäest alla tahtis 5km/h pealt kraavi ära libiseda. Kolm ketti sadulale ja kaks haagisele ja ei mingit probleemi.

See on Eesti ettevõtete sügavalt isiklik traagika, et €3-400 kettide eest välja käia on palju. Mida siis need peaksid tegema, kes loodushoiu pärast soolatamiskeeluga teedel liiklema peavad, mida Skandinaavias on üksjagu?

Sellistel teedel olen kunagi sõitnud- Barumi suvekummidega ja pirukamossega. Sõitmiseks seda muidugi nimetada ei saanud, aga taolise mõnekilomeetrise lõigu siiski lõpuks läbisin :)
Kuid võib olla tuleb kunagi ka Tallinn-Tartu trass kettidega läbida.

Elan Tallinnast eemal ja alatine lamellisõber!

Lamellid ei välista ju naastude olemasolu rehvis.

Ja lamellrehvide puhul tuleb eristada samuti pehme seguga (SC tähisega) ja niiöelda eurolamellrehve, millest ainult esimene on esimesed 1-2 aastat ikkagi üllatavalt hea pidamisega, kui nendega soolatatud teedele ei roni ja lamelliservasid ümaraks ei kuluta. 90ndatel nimetati neid "iminappadega rehvideks", kuna sisuliselt niimoodi selline pehme seguga lamell käitubki, kui see tee vastu laiaks vajutatakse.

See kõik pole muidugi absoluutne tõde, autode mass ja kaalujaotus on väga erinevad, oma autosid peab tundma ja valima rehvid põhimõtete asemel tervest mõistusest lähtuvalt. Võttes seejuures arvesse, millistel teedel tegelikult sõidad, mis on reaalselt piiravad tegurid ja kui palju oled iga talve kohta valmis rehvidele raha kulutama. Aga kui aastaajast lähtuv kliima hakkab üllatusi valmistama, oleks vaimse stabiilsuse huvides küll põhjust kõik peeglid kodust likvideerida.

kui lamell jääl hästi peab, siis soovitage lamellimehed mägironijate saabastele liustikel lamelltaldu!

Haha, naelamehed on oma argumentides jõudnud juba täiesti absurdse võrdluseni et õigustada oma klõbistamist, a-la soovitage kasside asemele :) Siiani oli põhi kild ikka see kõva fooritaguste karestamine :)

foori taga asfalti karestamine

Oot oot, et keelame soola ära ja kasutame kette? Kas see soovitaja ise ka mõtleb praegu? Kas hakkame kettidega sõitma siis igal pool maanteedel sadu km? Siit oleks järgmine küsimus, kui kiiresti kannatab üldse ketiga sõita ja mis see meie teedega teeks?

Aga endiselt, anna olla, mismoodi saab naastrehv olla märjal asfaldil ohtlik? Huvitav, kus siin loogika on? Olen kogu aeg sõitnud talviti ainult naastrehvidega ja pole mul küll nendega kuskil mingit libisemist olnud, ehk siis ohtlikuks seda küll kuskilt otsast ei saa nimetada.

Tehnikamaailm 2009
Võtsin selle peale ette ühe rehvitesti, kus on juhitavus märjal asfaldil, lamellrehvid versus naastrehvid.
Juhitavus märjal asfaldil
Hinne
Falken 9 lamell
Michelin 9 lamell
Nankang 9 naast
Vredestein 9 naast
Continental 8 naast
Hankook 8 naast
Kumho 8 naast
Michelin 8 naast
Gislaved 7 naast
Goodyear 7 naast
Michelin 7 lamell
Pirelli 7 naast
Roadstone 7 naast
Yokohama 7 lamell
Bridgestone 6 lamell
Bridgestone 6 naast
Continental 6 lamell
Nokian 6 lamell
Nokian 6 naast
Toyo 6 naast
Goodyear 5 lamell

Siit hinnetest küll mingit naastrehvi ohtlikkust märjal asfaldil ei kajastu lamelli ees, siin on läbisegi nii lamellid, kui naelad ja selget eelist küll kuskilt välja ei peegeldu kummagi kasuks, märjal asfaldil. Kuigi esimese poole sees on pigem naastud, lihtsalt kaks esimest on lamellid, kuigi esimesed naastud said sama palju punkte.


Samast kohast abs pidurdus jääl
ABS-pidurdus jääl
Tee pikkus (m)
Nokian 49,1 naast
Pirelli 51,4 naast
Goodyear 53,0 naast
Michelin 53,4 naast
Gislaved 54,0 naast
Continental 54,5 naast
Toyo 54,5 naast
Bridgestone 54,9 naast
Vredestein 55,1 naast
Hankook 59,4 naast
Kumho 60,1 naast
Nankang 61,1 naast
Michelin 61,8 lamell
Goodyear 63,0 lamell
Nokian 63,7 lamell
Bridgestone 64,4 lamell
Continental 66,3 lamell
Yokohama 67,7 lamell
Roadstone 68,8 naast
Falken 74,1 lamell
Michelin 75,5 lamell

Ehk siis parim naast sai jääl pidama 49,1m ja parim lamell 61,8m. Siin võiks rääkida juba väga olulisest haakuvuse vahest, naastu kasuks.

Muudetud 04.02.17 20:02

ABS-pidurdus jääl
Continental 54,5 naast
Continental 66,3 lamell

https://youtu.be/RXYslSfCTdA?t=3m59s

siin ainult a`5m

Kas tõesti sõidavad kõik testides osalenud autodega? See on sama nagu keskmine palk...
Auto kaal,pidurdusjõud ehk paljupalju erinevaid argumente. Et see mis reklaam ütleb et siis usume...Tervislik suurem parem jne.

komvek kas arvad et saad ustavama tulemuse kui nael panna golf 2 alla ja lamell näiteks paar aastat vana octavia alla?

Ei sõbrad lihtsalt ma ei vaata teste vaid elan oma elu nii kuidas paremaks pean.
Aga teemasse ka et siin soomes tunnike tagasi sadas lund kergelt ja teed rahuldavas seisukorras st. ei ole libe.

# Oot oot, et keelame soola ära ja kasutame kette? Kas hakkame kettidega sõitma
# siis igal pool maanteedel sadu km?

Ma olen oma noore elu jooksul sõitnud küll väga palju soolatamata teedel, sh ikka väga mitmel erineval kontinendil, aga pole siiani olnud veel vajadust kettide kasutamiseks. Seadusest tulenevalt on need küll mitmetel kordadel kaasas olnud, aga alati on saanud kuidagi teisiti. Kasvõi teist teed kaudu. Ja kui ei ole saanud, siis on alati olnud põhjuseks midagi muud, näiteks veoskeem, sest kui auto ilma ketita end maakera sisse kõhu peale kraabib, teeb ta seda ka ketiga. Kette olen samas kasutanud igasuguste veoskeemide juures, aga ainus, kus selle järele tõesti vajadus on, ongi olnud vaid veokad ning traktorid, muudel juhtudel on see olnud vaid mugavuslisa.

Kui keegi hakkab väitma midagi "sadu kilomeetreid maanteedel", on see pesuehtne demagoogia ning teema mittevaldamine. Kusjuures maailmas on palju kohti, kus sõidetakse kettidega talve jooksul kümneid tuhandeid km enne kevade saabumist, aga need pole meie tasandiku maanteed. Nendel solgi piltidel olevatel vesijääga teedel, eriti veel nii siledatel nagu Eestis, saavad hakkama sõiduautod ka selliste rehvidega, mida seadus kasutada lubab ja soolatamine teeb jääd vaid libedamaks ja freesiva servaga sahk karedamaks. Mis point sellel soolal siis on? On küll, kui teha teehooldust sahaga ja taga on soolaprits, siis öösel külmetab ja homme on täpselt sama libe nagu täna ning maksumaksja maksab sama kilplasetööd kinni igapäevaselt - ilmselgelt on see maksuraha pesemine teetööde firmade kaudu, mitte teehooldus. Selliste otsuste tegijate koht peaks olema trellide taga.

Trellide taga oleks õiglane otsus aga enamasti inimesed vastavatel ametikohtadel ei julge lihtsalt ettepanekutega välja tulla kartes oma sooja koha pärast.
Kuidas Eestis hetkel asulavälised teed on?

ilma ABS-ita on pidurdusmaa 8m väiksem, ja seda kiirusel 40 km/h. Tuli see tõik meelde, kui kukuti siin rehve võrdlema. Juhi oskustega saaks paljugi ära teha, liiga palju loodetakse kolmetähelistele. Kirjeldatud katse tehti liiklussaates Stop.

kas on mõistlik, et enam ei saa ABS-i välja lülitada soovi korral? Oli mul kunagi Audi, millel sai, aga sellest aastaid möödas...

Huvitav miks ei ole lume-jääraja võistlustel ühtegi lamellidega "tegijat" .Ometi väidetakse siin et lamellil palju parem haakumine.

Aga miks sa supitaldrikust kulbiga ei söö?

Kärss, kuidas sa nii valesti aru saad?
Praegu kasutatakse Tallinn-Tartul soola ja sellepärast on see tee ka puhas ja tihti soolamärg. Kui seda ei tehtaks, oleks see kaetud laus kiilasjääga vahepeal pikalt, nagu piltidel.
Neil teedel ei ole just meeldiv sõita ja vaevalt siin foorumis olijatest keegi sooviks Tallinnast-Tartusse sõita sellist jääteed mööda tihti või siis lume teed mööda.
Kui meie maateedel kasutataks kõvasti soola, nagu seda tehakse suurtel maanteedel ,oleksid need ka pidevalt soola märjad, nagu suured maanteed seda praegu on. ja ei oleks seal enam mingit lund ja jääd.
Nohjah must jää aeg-ajalt tekiks, kuna alati ei õnnestu seda soolaga ennetada.

Üks siin võrdles sama firma naela ja lamelli, kuid me ei pea võrdlema sama firma oma, vaid parimat ja parimat ja teist kohta ja teist kohta jne.
Sest üks tootja ei pruugi teha mõlemat rehvi head, vaid teeb vaid ühe hea, sestap parimate võrdlusega tulebki parim välja.
Võiks küsida tõesti, miks jäärajavõistlustel siis lamellidega ei sõideta?
Mõttetu vaidlus, see naast versus lamell, sest kes vähegi oma ninast kaugemale näeb, mõelda oskab ja ka lugeda, saab aru ,et naast on lamellist jääl kenasti üle.

Ja mis jutt see on ,et testid ei huvita? Kui testid ei huvita, siis pole mõtet ka raiuda oma lamellijuttu, siis sõida oma lamelliga ja ole vait.
Ainult vaata, et teele jääd ja kellelegi sisse ei sõida.

Minu teada peab autol ABS olema töökorras.

Ütleme nii, et rehvitestid, mida Tehnikamaailm avaldab on kindlasti tõsiseltvõetavamad, kui youtubest leitud videod, mille tagapõhja täpselt ei tea.
Antud videos paistis silma, et tegemist ei olnud puhta jääga, lumekiht oli peal, mis ilmselt andis lisahaakuvust.
Samuti sõltub see ju ka kiirusest, mida suurem kiirus, seda suurem on peatumisevahe.
Samuti temperatuurist ja kas jää on vesine või mitte.

Muudetud 05.02.17 00:52

just selle läga pärast sõidangi tartusse mööda piibe maanteed.mitte et ma kooner oleks,aga peatrassil läheb aknapesu vedelikku u.1-1,5 liitrit sajale.lihtsalt tüütu

Kaheksa aastat vanad testid panevad tõesti asja paika, irw. Juba seal on lamellid märjal asfaldil eesotsas ning vahepeal on lamellide arengus toimunud suur hüpe, samas, kui naastud tammuvad paigal.

Keegi teravmeelitses jäärajavõistlusi mängu tuues - kui tihti on meil kohustusliku talverehviperioodil teekattel vesi ning kui tihti jää? Nii suhtarvuna?

Kui Tallinn-Tartu maanteel ei toimuks soolatamist, ei oleks seal jääkihti mitte kunagi. Jääkihi tekkimine on peale sademete otseses sõltuvuses liiklustihedusest ja koduvabariigi põhitrassidel on see piisav, et asfalt on väljas pidevalt. Isiklikult pole veel kuskil sellist ogarust näinud, et paksu jääkatte vastu võideldakse soolaga - Skandinaavias on teehooldusveokitel kõhu all kammid, mis jää sooneliseks freesivad ja pole vajadust naastrehviks ei veokitel ega sõidukatel.

Kui keegi tõesti paksu vesijääkihi vastu võidelda tahab, siis ainus praktiline lahendus on liiv või peenike graniit. Ilmselgelt tuleb solgil kui suurel soolafanaatikul endale selgeks teha, kui palju soolalahust on tarvis, et tuua välja asfalt 10km lõigul, kus jääkiht on 5cm paks. Ja mida selline kogus teeb kogu teeäärse floora ja fauna ning autokeredega.

Kas Eesti ongi ainult Tallinn Tartu maantee? Olen 40 talve maal libedatel teedel sõitnud ja ütlen supertargutajatele. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju, ehk naelrehve ja lamellrehve, või saab kui naistega saunas, juhilube veel pole ja kuus õlut sees! Ohutut veeremist!

Tavaline teehooldus 2 g soola 1 m2 kohta. Katte laius on 9 m ehk siis jooksva tee meetri peale 18 grammi soola. 1000 m (1 km) peale 18 000 grammi ehk 1 km=18 kg soola. 5 cm jääkihti ei hakka keegi soolaga lahti leotama.
Andmed: https://www.riigiteataja.ee/akt/26215
https://www.mnt.ee/sites/default/files/road_paper_pdf/teeleh
t_talv_2016_koos_l.pdf

Arvan et kilomeetreid kus keskmisel talvel ei soolatata ja mis on kinnitallatud lume või sulailmaga lausjääs on rohkem kui paljast või märga asfalti.
Soomes,rootsis norras on pea 100% autodel naelad all ja kui suvel kasutatakse ka odavaid hiinakaid siis talverehvid üldjuhul tipptegijatelt.
Aga eks eestlased teavad ikka paremini ja kõik on nii kõvad sõidumehed et isegi füüsikaseadused neile ei kehti.

Jällegi räuskamine poe tagant kuuldud "faktidega".

Paar aastat tagasi jalutasime perega Stockholmi sadamast kesklinna. Huvipärast tegin statistikat, et kui paljudel teeääres parkivatel autodel on all lamellid ja paljudel naastud. Tulemus oli 3:1 lamellide kasuks. Mitme Norra linnas on naasrehvidega sõitmine eraldi tasu eest ning ka siin Põhja-Norras tööl käies on lamellid paljudel, kuigi ilma pidevat ja järsku vaheldumist, mis on ainuke selge eelis naastrehvidel on siin enim Skandinaavias.

Korraliku lamelliga sõites ei ole kiilasjääl ega kinnipressitud lumel sõites naastul mingit eelist. Nagu olen ka varem maininud, siis töökaubikul on all Nokian naastud ja sõidukal Goodyear lamellid. Koduteel (mida ei soolatata kunagi) on kehva teekatte korral sõidukaga hoopis parem sõita.

Norras oleneb sellest, mis on sinu maja ja kodu ümbruses. Kui on mäed ja suured tõusud/laskumised koduteel, siis selles kohas on KÕIGIL naelad all. Trondheimi lähedal enamus majade juurde minevad teed on sellise nurgaga, et sealt raske jalagi üles saada. Hommikuse jää vastu aitab ikkagi nael palju paremini. Üks asi on pidamine, aga naelaga on saadav tagasiside hoopis teine. Kohe on kuulda, kui on jääs ja libe. Lamelliga uisutad äärekivi poole juba ja siis saad aru, et oli niivõrd libe! Nii kaua, kui meie teid hooldatakse selliselt, et peale hooldust on üldiselt viletsam sõita (soola ja liiva löga vs tavaline mõnus valge lumi) ei ole linnast välja sõitvatel autodel lamell kindlasti esimene valik. Sõita saab, aga ka nõuka ajal "sõideti" ilma naelteta rehvidega!

Kui inimene toob võrdluseks naelaga kaubiku ja lamelliga sõiduka siis on kõik selge.Stokis jah parkivatel autodel võiski lamell all olla aga äkki nad ei julgenud sõitma minna kuna libe oli aga naeltega autod oli sõidus.
Ja ega sambla ja teiste temasugustega pole mõtet arutellu laskuda ,nemad oma tõest ei tagane.

aga mis seal imelikku, kui auto stockist välja ei saa, kui siis ainult suvel, siis nahh nada neid naaste? lamell sobib ka. täpselt sama ka tallinnas, kui see auto linnapiirest ei välju, siis polegi naaste vaja. mulle vähemalt tundub, et selle teedehooldusega on mujal euroopas parem kui meil, põhi trassidel.

aga muidu on iga inimese enda asi, milliseid rehve kasutab ning sõimake lolliks kui tahate, aga jätab täiesti külmaks, kuid ise kasutan naastu.


solksolk, kõrval teedele on soolast vähe abi, kui seal ei sõida autosid. soola mõjumiseks on vaja ka liiklust, mis segab seda soola segu ja seega mõjub sool kiiremini.

aga... räägi, mis ma valesti võrdlesin? Miks peaks tipptootja naast olema pea täislastis kaubiku all kehvem, kui lamell sõiduautol? Naast on ju parim asi peale viilutatud leiba ffs!

Abikaasa sõiduautol on samuti naastud ja mitte odavaimate killast, kuid võin julgelt väita, et minu auto all olevad lamellid on siiani igas olukorras üle olnud ja ka tema autole ostan järgmisena kindlasti korralikud lamellid, kuigi enamus tema sõitudest toimub Hiiumaa lõunaotsas.

Jah sellele ei vaidle vastu, et kui igapäevaselt tarvis julmi tõuse nullist võtta, on tõesti naastud see võimalik viimane piisk, mida vaja. Eestis keegi oma koduõuest 15% mäkke ei sõida.

Pole tõsi!
https://www.google.ee/maps/@58.3638822,25.6116243,3a,75y,341
.28h,81.96t/data=!3m6!1e1!3m4!1sO-ajFzFni5wzx90Cttx1mA!2e0!7
i13312!8i6656

kas keegi oskab üelda milline on kiirusepiirang Tallinn-Tartu mnt Sõmerus? ehk siis liikluskaamera juures 70 v 90?

Siin üritatakse teha selgeks, et kui minul on õigus, siis sinul ei saa olla. Saab küll, sageli on mõlemal oma mätta otsast vaadatuna. Eriti veel siis, kui üks teadlikult aia august üritab rääkida.

See pole küll lamell vs naast teema, aga lamellide areng on tõesti märgatav. Sel talvel on mul peres kahel identsel tagaveolisel Volvol ühel lamellid ja teisel naastud, Mersuga olen saanud hakkama sügisel ostetud lamellidega ja väikesel Renaultil hoian esisillal lamelle ning tagasillal naaste, kuna nii meeldib mulle selle auto juhitavus kõige rohkem (ja keegi nagunii ei kontrolli selliseid seaduserikkumisi). Kümne aasta eest ei kujutanud sellist olukorda ettegi, aga tänasel päeval, kui lamelliservasid ikka soolalagastel teedel tahtlikult kulutamas ei käi, on nende pidamine TAVALIIKLUSES pikka aega täiesti aktsepteeritav. Kui keegi elab ekstreemtingimustes, on tema erinevad valikud ju midagi imelikku. Lamelle samas soovitada ei tahaks, sest enamus inimesi meie riigis pole võimelised igal aastal ostma omale uusi "testivõitjatest" lamellrehve ja kui tänaval igal teisel-kolmandal vastutuleval autol on all 10a vanad rehvid, siis ka mulle meeldiks, et need on pigem naastud kui lamellid.

Aga nüüd soolatamisest, sel ajal kui mõni niisama youtubest oma luuludele kinnitusi otsib, suhtlesin isikliku probleemi tõttu maanteeametiga ja pidevalt tehakse maanteede ääres kloriidide seiret pinnases. Mõõtmise punktid asuvad reeglina 20-50m kaugusel maanteest, lubatud piirmäär on 250 mg/l ja reeglina kõiguvad need näitajad paari aasta tagustel mõõtmistel 5-60 vahemikus. Ehk siis seaduse järgi oleks nagu kõik JOKK. Samas on igal pool teede ääres põldudel madalamaid kohti, kuhu koguneb see sulavesi ning millegipärast ei taha vili seal kasvada ning rohumaadel pole muld küll päris must, aga heina sealt kah ei saa. Aga kõik on JOKK, KOVile esitatud kaebused on põhjust saata pikalt. Tõenäoliselt tuleb soolapuisturi juhiga isiklikult suhelda ja vajadusel ähvardada millegagi, mille puhul oleksin valmis ka oma sõnade taga seisma, sest seaduslikul viisil probleemile lahendust leida pole võimalik ning riik otseselt soosib omakohust.

# Praegu kasutatakse Tallinn-Tartul soola ja sellepärast on see tee ka puhas ja tihti
#soolamärg. Kui seda ei tehtaks, oleks see kaetud laus kiilasjääga

Talvel ongi jää ja lumi ja kuna pean laga tõttu musta esiklaasi ohtlikumaks kui kliimat, milles ma kogu elu olen sõitnud, siis käin Tartus alati alternatiivseid teid kaudu (Piibe või Viljandi mnt), mis ongi kaetud jää või lumega. Põhjuseks tegelikult mitte ainult teehooldus, vaid kiiruskaamerad, millega on kaotatud ära hulgim ohutuid möödasõidukohti. Ma lihtsalt ei armasta end teadlikult ohtlikesse olukordadesse panna ja see, kui mõnel vastutulijal klaasipesupaak ootamatult tühjaks saab, on igal juhul raskemini ette ennustatav olukord, kui meie igatalvine kliima.

Soolatamise asemel võib sealt sama hästi jääfreesiga üle sõita, töö hulk on täpselt sama, soolakulu samas puudub. Iga riigihangetel osalev eraettevõtja teab seda, kelle jaoks ja milliste skeemide kaudu on kasulikum näidata kulusid, mida kontrollida pole võimalik. Seda pidasingi korruptsiooni all silmas, see kõik käib koostöös hanketingimuste koostajatega. Ja kuna see kõik on massiline pea kõigis Eesti KOVides ning sellega kaasneb kartellimeedia poolne ajupesu, jääbki veidi segaseks, kas sellele takkakiitjad päriselt üldse autot ja mingeid sõidukogemusi omavad, kuna hooldamata teid, kus samuti saab liigelda, on ju terve Eestimaa tagahoov täis...

probleem soolatamisel polegi tegelikult maanteedel probleem.väga hull on asi ikkagi Tallinnas,kus uhatakse täiesti arutult seda maha.nt. kitsukesel kadaka teel,kus asfalt praktiliselt kadunud juba on,loobivad 2 masinat järjestiku sõites seda keemiat maha.lund ega jääd tegelikult ju polegi.kui tatt on maas,mida on praktiliselt 99 prossa talve perioodist Tallinnas,siis uhatakse ikkagi nii igaksjuhuks veel tonnide viisi keemiat juurde.õde tuli just rootsist.seal sai kiirteel ikkagi 130 -ga liigelda.teed ilusad puhtad,kuivad ja teeääred valged.meil millegipärast peab 90 töristama,kuigi võiks 110 lubatud olla.mõtlen loomulikult 2pluss2 teede kohta

kuule kust otsast olid lamellid eesotsas märja asfaltiga?
Ei olnud ju, nad said 9 punkti kaks lamelli, nagu ka neile järgnenud mitu naastrehvi said 9 punkti, ehk siis sama, märjal asfaltil.
Aga muul teemal ei viitsi vaielda, sest on korduvalt testidega tõestatud, et naast peab jääl paremini.
Kes sellele vastu vaidleb, lihtsalt raiub oma küla juttu, muud midagi.

Muudetud 05.02.17 21:47

Nii nagu ennist mainisin, siis minu jaoks on väga oluline just rehvi tagasiside ja seda ei anna lamell yldse. Jah see paneb sõitma ettevaatlikumalt ja asju natuke rohkem mõistusega võtma, aga kui ilma hoiatuseta tahab auto, millel on kõik kontrollid olemas, 40 pealt äärekivisse sõita, siis ei ole asi normaalne. Ja seda just kerge kiilakaga või musta jääga.
Kas on kogemusi ka lamelli kulumisega seoses. Mitu talve saab sõita kui on aastaringi all ja mitu talve saab sõita kui ainult talveks kasutada. Seda võiks keegi jagada. Tänud!

# Nii nagu ennist mainisin, siis minu jaoks on väga oluline just rehvi tagasiside ja
# seda ei anna lamell yldse.

Ei pea paika. Kaasaegne pehme seguga lamell annab ka ekstreemoludes üllatavalt head tagasisidet veel ammu enne, kui pidamine ära kaob. Auto elektrooniliste juhiabide tõlgendusviisid on selleks päris heaks mõõdupuuks. Kõva seguga nö Kesk-Euroopa lamell annab tõesti oluliselt kehvemalt märku, kuna see ongi mõeldud ju sisuliselt märjale asfaldile, kus tuleb eelkõige hoida ära vesiliug plusskraadide juures. See on juba teine teema, et paljud inimesed ostavadki omale teadmatusest neid kõvasid lamelle või üldse "iinakaid", mis meie kliimas võiksidki olla sisuliselt võrdsustatud suverehvidega. Aga keelata neid kah ei saa, sest inimene, kes tahab teha näiteks automatka kuhugi lõuna poole, peaks valima selleks arusaadavalt just need kõva seguga lamellid, sest vastasel korral oleks tema pehmed lamellid täiesti sobimatud kohas, kuhu ta nendega läheb ja olenevalt reisi pikkusest tagasi jõudmise hetkeks vbl ka siledad:)

Ma selle pidamise ja hoiatamise asja võtaks kokku pigem nii, et autod on erinevad ja omanikul peab endal nii palju mõistust olema, et saada aru, millist tüüpi, millise mustriga, millise kõrguse-laiuseindeksiga jne rehvid tema autole üldse sobivad. Ja millise rõhuga üldse peale rehvide valimist ringi tuleks hakata sõitma. Peab ikka väga kitsa silmaringiga selleks olema, et oma valikut teistele peale hakata suruma, kui neil teistel on teistsugused autod, sest kõik rehvitootjad üritavad leida oma nishi ja lihvivad oma rehvide juures erinevaid omadusi. Sellepärast ei saa ka seda sõltumatu vedrustusega esiveolise keskklassi autoga (suvaline näide) tehtud rehvitesti tulemusi kanda üle sarnasele sõltuva vedrustusega muu veoskeemiga autole, ammugi mitte mikroautole, sportautole või siis poole suurema tühimassiga fullsize mahtuniversaalile või maasturile.

# Kas on kogemusi ka lamelli kulumisega seoses. Mitu talve saab sõita kui on
# aastaringi all ja mitu talve saab sõita kui ainult talveks kasutada

Sellele küsimusele ei ole ühtegi mõistlikku vastust, kuna lamellrehvi pidamine on kulumisele äärmiselt tundlik ja see, kui kaua neist jagub, sõltub väga paljudest asjadest. Esiteks juba see, kas me räägime pehme seguga lamellidest või kõvadest - viimaste kulumist saab peaaegu võrrelda isegi suverehvidega, samas kui pehme seguga lamelle tuleb kasutada mõisusega, et lamelliservad ümaraks ei muutuks (kuigi mustrit võib seal olla veel peaaegu uue rehvi jagu). Tallinnas soolalagasel tänaval kuluvad kiiremini kui maainimesel, kes satub soola sees sõitma vaid loetud korrad talve jooksul. Ja kui on külm talv ja teed lumised, siis kah kulumine peaaegu puudub, samas kui pehme talvega on võimalik need pehmed lamellid kulutada ära neist rõõmu üldse tundmata. Üks sõidab talvega maha 50tkm, teine käib ainult korra nädalas kilomeetri kaugusel poes ja ka kevad (suverehvihooaeg) saabub ühe inimese jaoks märtsi alguseks, teise jaoks alles maipühadeks või siis laseb lamellidega üldse aastaringselt. Ja kui võtabki alt ära, siis üks paigutab need pimedasse maakeldrisse, teine viskab pööningule plekk-katuse alla, kus on suviti igapäevaselt temperatuurid võrreldavad leiliruumiga. Nii et katsu leppida teadmisega, et ka pehmed lamellid lumisel teel sisuliselt ei kulugi ja kõigis ülejäänud olukordades peadki arvestama nende pisiasjadega, millega naastudega ringikrõbistades nii palju mõtlema ei pea.

PS: ma pole lamelliusku ega propageeri midagi, pigem fännan nn naelutatud lamelle, millel on olemas mõlema rehvitüübi head omadused ja halbadest omadustest on mul üsnagi pohlad, sest auto heliisolatsiooni on lihtne paremaks teha ning teede kulutamine pole kah eriti teema, kuna ma kulutan oma peamistel sõidutrajektooridel pigem jääd mitte teed. Aga uudishimu on see, mis ahvatleb katsetama pidevalt erinevaid lahendusi erinevate autode all, hoidma end kursis ka masstoodangus toimuvate arengutega, tegema vigu ja järgmine kord neid vigu vältima. See kõik ei ole ratsionaalne, aga on palju lõbusam, kui teha oma elus ainult "õigeid" valikuid

Huvitav oleks kuulda, millise lamelliga isand Parm on sõitnud, et ta üldse ei ole tagasisidet saanud.... Mul oli ka üks hetk sihuke lamell prooviks. Miskine huiang, kõva kut kurrat. Sel tõesti ei olnud pidamist, aga MS märge oli. No õnneks polnud oma auto ja rehv:)

Michelini ja Conti lamelli kohta nii öelda ei saa. Mõlemad andsid kenasti märku enne, kui asi käest minema hakkas. Mida näiteks ei saa öelda Pirelli või Yokohama naastu kohta - mõlemad esiveduse pirukakäru all üllatasid ootamatu ja väga pika liuga. Samuti on omamoodi ohtlik minu praeguse pereuniversaali all olev Conti naast, mis omab säärast hüva pidamist, et kogu aeg tuleb endale meelde tuletada: talv on, libe on, ära paaruta. Sest kui pidamise piir ületada, siis jäävad teed kitsaks, on kogemust... Õnneks suletud territooriumil, eksole.

Raplamaa teede parem seisukord läbi aastate on fakt. Harjumaal on ilmselt Tallinna segav mõju - enamus auru kulub linna ääres aerutamisele ära ja nii jõuabki sahk maakonnapiirini vaid suurema häda korral. Enamasti on siis juba hilja ja lumi jääks sõidetud.

Ning tuletades meelde oma lapsepõlve, siis nõrgaks oleme jäänud. Natuke jääd ja juba on autod kraavis, rattad taeva poole. Ma ei mäleta, et kaheksakümnendatel oleks igal teisel nädalal mõni trandulett Kernu kandis katusel lamasklenud.

Keegi siin uuris, et mis siis on, kui läbi aasta lamelliga sõita. Peale esimest suvekuuma asfaldiringi pole lamelli talvepidamine enam see. Küll tean õige mitut kodanikku, kes igal sügisel uue lamellijooksu soetavad ning vana vähekulununa maha müüvad. Ostjaid leidub, mustrit on ju küll. Aga pidamist napib, eriti jääl. Aga just seal on iga grammike arvel... Ning ega suvekuumal asfaldil vedelaksmuutnud lamellrehv ka just mingi präänik ole.

Ega väga head lamelli proovinud tõesti pole ja sellest ka kysimused tekivad. Hetkel 2 autol all ja saab hakkama, aga nagu õlöeldud, siis libeda peal ei ole see sõitmine, vaid kulgemine. Kuidas lamell teile märku annab? Ma mõtlen just seda, et naelal ob kohe kuulda häälest, aga eeldan, et hea lamell väga häält ei tee, kui natuke libisema hakkab? Viletsavõitu lamell vähemalt ei tee. Ja juhiabidest ei ole abi, kui 40 km/h lendad äärekivisse ilma eelneva hoiatuseta. Naelalt oleksin saanud hoiatuse varem. Õnneks äärekivi jäi ka puutumata. Aga väga lähedal oli ja väga süütu koha peal. Kindlasti oleks hea lamell saanud seal paremini hakkama, aga kas oleks paremini ka mingit märku andnud olukorrast?
Kui tahad sõita turvaliselt, siis iga hooaeg uus lamell. Eriti meie talvede puhul. See on ikka absurdne raiskamine. Kas head lamelli saaks siis protekteerida, kui aluskest ja rehv on hea? Palju maksab yldse rehvi prott kui oma rehvi viid? Peaks roheline maik ka asjal juures olema ju.

peale prottimist ei ole segu koostis kindlasti enam sama, kuna ega suuremad firmad oma saladusi välja anna, ja usu mind, see segu on nende laboris pidevalt aastate jooksul parendusi saanud. Ise olen katsetanud erinevaid lamelle, sõelale on jäänud GoodYear, ikka peajagu üle ja seda ilma talverehvi mürata. Samas, mis silma jäänud, raskema auto puhul siiski naast parem. Mis on raske? 1800kilost ülespoole ja kerge auto umbes 1200kg ümber.

Ma ei tea kuidas vallai, aga minu teada Master ei proti eestis sõitnud rehve. Kaasa arvatud isiklikuks otstarbeks.

keegi siin põrutas, et miks me rehvidest räägime, kui teemaks teehooldus? Just rehvide headusega saame kompenseerida halba, et mitte öelda olematut teehooldust. Ärgu nüüd solvugu need hooldusfirmad, kes oma tööd südamega siiski teevad.

selle teehooldusega pingutatakse üle!esmaspäeval 11.30 tuli taevast alla kolm lumehelvest.kohe olid ahvid väljas ja puistasid kuivale asfaltile seda läga.nende kuradi aju maht on ikkagi nii väike,et ei suudeta isegi ummikus seistes oma puisturit seisma panna.nii mõnus on kui satud seisma jääma küljega täpselt puisturi kõrvale ja kuuled kuidas see si** lendab vastu su masina külge.

Muudetud 08.02.17 11:36

Kindlasti võiks teedele vähem keemiat panna, kuid siis on see piir kinnisõidetud lumest kiilakaks veel kiirem tulema ja seda kontrollida väga raske.
Rehvidest niipalju, et mugavuse mõttes eelistaks iga kell enne lamelli, kuid nendel mõnel üksikul ekstreemsel juhul on nael vajalik, sellepärast sõidangi naelaga.

Vabandust, unustasin veidi püstisemaks töödelda.

Nyyd külmaga tänavad soolast ja keemiast puha valged. Lumeasendaja :) Ei tea kas on reaalselt uuritud ka, kui palju see sool asfalti pureb. Reaalset uurimust tahaks näha!

Et mismoodi rehv annab märku pidamise piirile lähenemisest: muutub rahutuks. Tuleb hakata teekalde muutumisel rooliga veidi rohkem korrigeerima, kurvi minemisel pöörab auto laisemalt, silmaganähtav rööbas ei tekita nii selget jõnksu.

Kõik see omab muidugi tähtsust vaid sel juhul, kui auto tunnetamine on arusaadav. Liiga kiiresti kurvi tulles juhtub paratamatult vältimatu ja tee jääb kitsaks.

Kui ma võrdlen praegust naastu ja kunagisi lamelle, siis ossaraisk-olukordi on naastuga tunduvalt enam... Sest need mõnikümmend naela jääs uinutavad ja teevad hooletuks. Aga ega neist palju abi siiski pole. Ning paraku pole minu pruugitavas autos neid naelu küll kuulda, kui just akent lahti ja lustikummutit kinni ei pane.

Praeguse auto naastud said ostetud vaid seetõttu, et tagaveolise universaaliga ei ole üldse mõnus 2-tonnise haagisega libedal liigelda. Arvestades uuema auto olulist võimsuselisa olin liigettevaatlik. Peamine häda on minemasaamine vastu mäge - siin teevad need mõned naastud asja oluliselt lihtsamaks. Kuigi tõele au andes on korduvalt hoopis enam abi olnud paarist peotäiest graniitkillust. Mistõttu on naastudega krõbistamine kaunikesti asjatu olnud.

Järgmine rehvijooks saab olema jälle lamell. Tõenäoliselt Conti, kuna mulle meeldib selle tootja arusaamine piki- ja ristipidamise suhtest ning rehvid on mõnusalt pehmed ja mugavad. Michelini lamell oli hea veorehv, kuid kaotas vastikult kergesti külgpidamise.

Rehvid ja teehooldus on otseselt seotud. Veo- ja bussisohvrid küll vannuks põhjusega, aga sõiduautojuhina eelistan mina iga kell libedat kuiva jääd meie teedel pidevalt ringilendava pasarahe asemel.

Muudetud 08.02.17 13:13

https://www.earthmagazine.org/article/clearing-roadways-litt
le-salt-goes-long-way
Sellist juttu leidsin siis. Tore lugeda kui odav kõik on ja kui kalliks see lõpuks maksma läheb. Peaasi et alguses on Exceli tabelis pisikesed odavad numbrid. Mis hiljem tuleb, pole oluline.
Mind ei uinuta vanad naelad, sest tean, et ka naelad on vaja korralikku lamelli,et need töötaks. Samas krõbin ja ka naela libisemine jäisel pinnal on paremini mõistetav, eriti kui sõidad autoga, millel tagavedu ja ainult ABS. Ühesõnaga normaalse autoga, mida saab nautida :)
Aga huvi pärast paneme numbrid paika. Palju lamelli kasutajad on nõus või on arvestanud rehvidele paari aasta jooksul ja mis on ühe rehvi normaalne maksumus. Sama küsimus ka naastu kasutajatele! See on selge, et naast elab rohkem hooaegu üle, kui seda teeb lamell.