Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, p - auto24.ee

suurim valik sõidukeid

Otsi kõiki sõnu

Otsi fraasina

Otsi suvalist sõna

Otsi teemade pealkirjadest

Otsi sõnumite sisust

Postituse vanus

Tulemusi

tavaline otsing|

Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, p

" Ei maksa suurt midagi ja saad seadistada valvekütteks."

Kas sa elektri hinnast midagi oled kuulnud, et vahepeal siin on olnud ikka mingi ca 10x tõus ja ilmselt tõuseb veel? Pumba ca cop 3-ga on tasuvusaeg talvel juba mõne kuuga.

Tegin väikse arvutuse ka oma garaazi kohta. Kuskilt lugesin, et aastane soojakulu norm peaks olema majal ca 50kwh ruutmeetri kohta aastas. No siis peaks mul tulema 40x50=2000kwh. Võtame pumba copiks keskmiselt 2, siis peaks minema 1000 kwh elektrit. 5senti elektrit x1000 =50 euri.
Keegi tahab väita, et ma saaks oma garaazi ära kütta aastas 50 euriga. Minge p punkti selle jutu peale.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Köetavates ruumides on üks uks ja selle hoian lahti. Kõik need ruumid on omavahel avatud. Kui ma suurt ahju kütan, siis soojus läheb kõikidesse nendesse ruumidesse, kuigi ahjust kaugemal olevates ruumides on natuke jahedam aga mulle see just meeldibki, et magamistoas on jahedam. Osa ahju on ühes toas ja teine osa teises toas. See üks tuba sobiks vast magamistoaks kõige paremini aga ükskord proovisin seal magada ja no ei saanud, palav oli. See kõige soojem tuba ka muidugi.
Mul on üks suurem elektriradiaator elutoa akna all ja üks pisike on ka olemas. Ma talvel isegi katsetasin, et kas elektriradiaatorid hoiavad maja soojana, kui ahje ja pliiti ei küta. Kui oli mõni miinuskraad, juba siis enam hästi ei hoidnud ja muidugi elektriarve oli tunduvalt suurem ja niiskust elektriradiaatorid ära ei võtnud. Ahjud ja pliit teevad aga soojaks ja hubaseks ning kuivaks. Muidugi ma ainult katsetasin ja ei tasunud ära aga kui need suuremad elektriradiaatorid oleks iga akna all( 6 akent), siis oleks vaja 5 tükki juurde osta, kuna üks on olemas. Võibolla siis suudaks maja hoida soojana ka sel juhul kui õues oleks -25 kraadi külma. Elektriradiaatorid meeldiksid mulle rohkem, kuna mulle meeldib vaikus ja need soojendades ei tee häält aga õhksoojuspump on nagu puhur, mis teeb häält. Muidugi teisest küljest on see asi, et see aeg kui ma seda lisakütet kasutan ma ise kodus ei ole ja siis võib ju häält teha...ma niikuinii ei kuule. Mulle tundub, et see õhksoojuspump võib isegi vähem elektrit kulutada, kui 6 radiaatorit. Teisest küljest jälle on see asi, et ma hakkaksin seda lisakütet harva kasutama ja siis erilist vahet pole, palju elektrit kulutab. Eks uued asjad võtavad kõik vähem elektrit, kui samad asjad 10 aastat tagasi.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Solksolk, küta ahju, joo vett ja elu lill. Kui soojuspumpa ei taha, siis pane radikad. Vaata, palju arve tuleb ja siis mõtle , kas tasuks panna soojuspump või mitte. Soojuspump maksab ca tonn kuni tonnviissada.
Mis pakett sul muidu on, mis kwh hind? Kui börsipakett , siis unusta kohe ära igasugu pumbad ja radikad, sest talv lüpsab su sukasääre, pangaarve ja pensionisambad täiesti kuivaks.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kustkohast on tekkinud arvamus, et börsipakett lüpsab? On tunde, kui elekter ei maksa sisuliselt midagi ja sel ajal paned kasvõi boileri käima, pesumasinast rääkimata. Fikshinnaga, mis täna sugugi nii odav ei ole, pole sul võimalik mingit soodusaega valida.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ahjah, kuna deus pani ruumi või tihumeetri teema lukku, siis reostan või risustan või solgin korraks seda teemat ja küsin, et kas kartul, kardulas või tuhlis? Või hopis porknad kui porgand ei maitse? Ei saa alati kõike keelereeglite põhiselt paika panna, rahvasuu on teisiti harjunud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kõnekeel on kõnekeel ja kirjakeel on kirjakeel. Sel viimasel on oma reeglid ja need on paika pannud Eesti Keele Instituut, www.eki.ee leiab reeglina vastuse, kas nii või teisiti, lisaks antakse nõu kirja ja telefoni teel. Seal pole midagi kobiseda ja kui kirjutad porknad, on adminnil lausa kohustus su postitus muuta või kustutada (vt ka foorumi reegel 1.e. Foorumis on keelatud...Kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates).
Kõnekeel on hoopis teine asi ja seda kirja pannes võib asi heal juhul naljakas ja halval juhul lihtsalt nõme välja näha. Näiteks kui ütled porknad, mitte porgandid, siis keegi ei pahanda.
Ruumimeeter ja tihumeeter on ka sisu poolest eri asjad, aga mina kasutan (tulenevalt lapsepõlvekodu asukohast) ruumimeetri asemel hoopis sõna rumm, sest meie kandis nii öeldi. Teises kohas öeldakse ruum. Vahet pole, peaasi, et ühtmoodi aru saadakse ja tundmatu müüja tüssab mahuga niikuinii.

Teemasse tagasi tulles, mina lasin oma pumbale eraldi elektriarvesti ette panna ja mul on ses osas elektrikulu igakuiselt kirjas. Tõsi, tegu on õhk-vesi, mitte õhk-õhk pumbaga.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

börsihinnaga on jah võmalik mängida. ma ei ole küll endale viitsinud küttesüsteemile akupaaki panna, aga õhk-vesi soojuspump või maasoojus pumba korral saab panna automaatika selliseks, et pump kütab tarbevee ja akupaagi soojaks öösel kõige odavamate hindadega tundidel ja päeval lihtsalt tsirkuleeritakse akupaagist soojust põrandasse või radiaatoritesse. automaatika reguleerib pealevoolu temperatuuri samadel põhimõtetel nagu soojuspumba süsteem ise teeb (lähtub välistemperatuurist ja pealevoolu, tagasivoolu temperatuuride erinevusest. tuttav tegi selle eelmisel aastal enda majas ära, aga akupaagi mahust talvel ei piisanud ja pidi see aasta ühe akupaagi juurde panema. akupaak on nagu termos. Kui on põrandaküte, siis suvel jahutad selle akupaagi maha odava elektri ajal maha, kuskil 6 kraadi peale ja siis automaatika timmib seda 18 kraadi peale ja lased põrandas seda palaval ajal. Kütmine ja jahutamine on mul julgelt 2/3 kogu elektrikulust. Seega kõrgete elektrihindade juures tasub see akupaagisüsteemi panek reeglina juba ühe talvega ära.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

#tuttav tegi selle eelmisel aastal enda majas ära, aga akupaagi mahust talvel ei piisanud ja pidi see aasta ühe akupaagi juurde panema

Anna vihje kes/mis firma seda tegi. Olen ammu mõelnud, et endal võiks sama lahendus olla, aga praegu kütan akupaaki (2t) ainult puudega, soojuspumba oma läheb otse radikatesse.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

akupaagi maht arvutatakse ikke, mitte ei panda persetunnetuse järgi

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Akupaak on juba olemas, seal pole midagi arvutada enam ja maht on ka teada. Mida või mille jaoks seal arvutada?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

OFFTOPIC:
Igasugusele "värdkeelele" peaks kehtima 0-tolernts :-)
https://www.youtube.com/watch?v=ow9zh0N-sQY&t=2s
PS Ja need kirjatükid, kus ei osata kasutada suuri tähti lause aluses, komasid, tühikud, punkte, jne. võiks samuti ära kustutada.
PS2 Samuti peaks kuuluma kustutamisele need postitused kus ilmselget jama ajatakse, koos nende inimeste tööandja teavitamisega (et saaks võtta meetmed tööaja sihipäraseks kasutamiseks).
:-)

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"Kustkohast on tekkinud arvamus, et börsipakett lüpsab?"

4 euri kwh, nrrrrmaaaaalne. Liigume edasi, liigume edasi, ei midagi erilist.Nii peabki olema:)

Soome juba hoiatab oma elanikke elektrikatkestuste eest. Meie valitsuse käpardid aga jahuvad vabaturust , börsist jms ning on väga rõõmsad, et maksud laekuvad vägagi hästi , kuna hinnad on ju kordades tõusnud.
Mitte ühtegi sõna pole praktiliselt kuulda olnud, et talvel asjad hapuks lähevad elektrivarustusega.
On olemas selline sündroom nagu " temporarily embarrassed millinaire". See on umbes midagi sellist, kui dressides ja tossudes bemmipededest mördiööbikud valivad reformierakonda, kuna nad arvavad, et nad kuuluvad kõrgklassi. Sellised kamikazed purjetavad nüüd vapralt börsipaketiga ja soojuspumpadega eelolevale talvele vastu, nui neljaks, aga hinda ei fikseeri, kuna jaanipäeval anti ju veidi tasuta elektrit.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kui on 4000, siis ma lihtsalt ei tarbi. Tunni aja pärast on 40 ja siis tarbin jälle. Aga fikshinnal on üks hea omadus- kui müüja ikkagi kahjumisse hakkab jääma, tehakse su leping imekiirelt ümber ja mingi kobisemine kliendi poolt, et leping on ju kahepoolne ja kuidas te julgete, on tühine pirin müüja kõrvades.
To maaks- nulltolerants on see reeglitekohane kirjaviis.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Mul fiks hind kehtib ja mitte üks kobin pole olnud. Selles mõttes olen nõus, et ega väga vahet ole, kas börs või fiks. Ühtviisi pupu on see pikemas perspektiivis kõigile. Mul kukub haamer järgmisel suvel, kui fikseeritud 5s kwh leping läbi saab. Ma tean , et edaspidi tuleb maksta vähemalt 5, kui mitte 10x kõrgemat hinda. Hobigaraazi aeg on siis läbi. No mis seal ikka, arvestades, et siit juba tootmised kolivad minema odavama elektriga riikidesse, siis ei ole hullu midagi.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

No jummel mõtle nüüd tagasi sellele ajsle, kui 5s kwh hinda pakuti... Mul on tunne, et see börsijama saab peagi läbi ja hind langeb ja stabiliseerub ning praegused fikslepingusõlmijad hakkavad siis rohkem maksma. Tundub, et talveks saabub selgus ja praegune paanikakülv selleks jääbki. Elame näeme.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

vihjet ei ole anda. tuttav on insener, googeldas, ostis kontrollerid, andurid ja muu vajaliku kokku, ühendas võrku, kust süsteem sai info börsihindade kohta, et panna paika pumba töötunnid öösel. Eks tal läks parajalt aega, et asi tööle saada. alguses oli pool käsijuhtimisel asi. akupaak (ca 700l) oli tal varasemast ajast olemas, kui maja oli katlakütte peal.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Siis kui fikseeritud hind oli 5 senti kwh, siis börsihind pidi prognoositavalt olema palju madalam. 2020 oli näiteks keskmine börsihind aastas 3 senti kwh, ka 2021 I pool oli see veel alla 5 senti kwh.

Seega aastaid maksid Sa rohkem kui börsipaketi omanikud, nüüd oled võidus, järgmine suvi fikseerid uue kõrgema hinna, 2024 on juba ka börsihind all ja maksad tagasi kõik, mis 2021-2023 perioodil võitsid.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Vihjet pole vajagi, sul on vaja json või xml kujul või mis iganes masinloetaval kujul algallikat ja rasperry pii ning arduino kooslus vastavalt sellele tööle panna, tõenäoliselt pole arduinot isegi vaja tegelt teades, kui mõnusalt dünaamiline see vaarika I/O on.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Minu jaoks on ainuke variant teha otsus, kas õhksoojuspump või radiaatorid. Ükskõik kumba variandi ma valin, tuleb mul hiljem sellega leppida. Ei ole sellist asja, et ostan elektriradiaatorid ära ja kui ei sobi, siis õhksoojuspump või vastupidi. Ma natuke uurisin ja umbes sama suur radiaator nagu mul on maksab umbes 100 eurot, ehk siis 5 tükki maksavad umbes 500 eurot, õhksoojuspump kindlasti kallim.
Samas elektriradiaatoriga olen kütnud ja tean, et see hoiab ühtlast soojust, kui õues just temp. palju ei lange. Muidugi ma mäletan, et elektriarve oli siis kordades suurem ka. Paigaldamisega saaksin ise hakkama. Õhksoojuspumba paigaldamine nõuab aga spetsiifilisi teadmisi.
Võin ka muidugi nii teha, et esialgu ostan ühe elektriradiaatori juurde ja katsetan, kas 2 on parem kui 1. Kui 1 hoiab maja soojana õues oleva kuni 0 kraadise temp. ja 2 hoiavad maja soojana õues oleva kasvõi -5 kraadise temp., siis võib julgelt 4 tükki juurde osta. Kui elektriradiaatorid ei lase majal alla 15 kraadi maha jahtuda kuni - 25 kraadise temp., siis mulle sobib. Kui talve jooksul on neid päevi, mil elektriradiaatorid sisse lülitan 3 tükki ja alati ei pruugi külm ilm nendeks hetkedeks saabuda. Seadistan temp. 15 kraadi peale, lülitan sisse ja kui temp. jõuab sinnani, lülitub(lülituvad) automaatselt sisse ja kui temp. nii palju ei lange, siis lihtsalt ei lülitu sisse. Elektriradiaatorid tunduvad praegu tõesti kõige odavam variant olema ja need ei vaja hooldust ka, va. vahepeal tolmust puhtaks teha. Õhksoojuspump vajab aga kindlasti regulaarset hooldust ja see ka maksab.
Ma vist võtan riski ja ostan ühe uue elektriradiaatori ära ja katsetan talvel ära. Eks siis paistab, kas tasub juurde osta või hakkan jälle õhksoojuspumba variandile mõtlema.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

kuulaks huviga mida sisaldab õhksoojuspumba hooldus, kui inimene ei suuda ise filtrit puhastada siis on küll kurb juhus

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Solksolk ei jäta oma järjekordset LARP-i :) No mis seal ikka, eks võta radikad ja pane kamikazet soovitavalt börsipaketiga. Küll KaKa ja CO õla alla pistavad, nii et ei midagi hullu. Sa oma tonn-tonnviiesajase arvega pisikeses korteris oled väike tegija talvel, eelmise laine ajal paugutasid prominendid börsipaketi ja soojuspumpadega isegi 10+ kiloseid arveid. Ma usun, et sel talvel me näeme veel uskumatumaid numbreid, 100+kilo mõisa kütmise eest ei ole enam mingi näitaja:)

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Mõis võiks kõigepealt oma maa-alalt selle elektri suvel genereerida ja pangaarvel salvestada, aga Neeruti kandis kah ei anta enam uusi tootjaliitumisi kuuldavasti...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"Teemasse tagasi tulles, mina lasin oma pumbale eraldi elektriarvesti ette panna ja mul on ses osas elektrikulu igakuiselt kirjas. Tõsi, tegu on õhk-vesi, mitte õhk-õhk pumbaga."

Marita, ja kui suur on siis pumba aastane elektrikulu?
Ja kui suur maja selle taga on? Põhiküte?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Igasuguse kütmise puhul on oluline elamise soojustus, seega ei ole mingit mõtet uurida teiste inimeste elektrikulusid. Samuti vajab üks inimene 24 kraadist tuba, teisele piisab 20 kraadist- seegi mõjutab küttekulu tuntavalt.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Pumbale võib eraldi arvesti panna küll, aga oluline on ikka kogu elektriarve. Boilerid, telekad, külmkapid, põrandakütted jms. Kui kõik tuled viled huugavad, siis pumbal võibolla polegi enam midagi teha soojema ilmaga. Nii et oluline on ikka kogu elektrikulu. Ja nagu aru saime, siis Marita kütab puudega akupaaki ja pump lihtsalt toetab veidikese. Niivõinaa, meil on talvel jama majas elektriga. Kel võimalus puudega kütta, siis ostke vähemalt needki valmis , siis on rahulikum olla. Kui kogu maja on soojuspumba otsas, eriti just õhk-vesi ja õhk-õhk, siis mõistlik oleks generaator osta ja diislit varuda tünnidesse. Tuleb odavam diisliga generaatorit käivitada, kui otseelektri ja börsipaketiga keset talve paugutada ning seejuures võib juhtuda, et elektrit hakkab üldse puudu jääma ning elekter lülitatakse lihtsalt välja. Nii et mingi hetk tekib hirmus suur nõudlus generaatorite järele ja nende hinnad lendavad ka lakke.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Endal on elamises dubleeritud küte: põhiküte on ahi/pliit, kõrvalküte on õhksoojuspumbad (üks esimesel ja teine teisel korrusel). Maja on uuemapoolne, 2014. Soojustus sai korralik (no ise ehitasin ju...). Pumbad on nö pigem odavama otsa omad. Alumise korruse pump koos paigaldusega läks 2018 maksma 816€, ülemise korruse pump koos paigaldusega 2017 läks maksma 1025€. Näit 2021 talv veebr kuu oli kogu elamise el,arve 248€ (naabermajas elavad ämm/äi on sama arvesti all ja vett annab oma pumpla), siis sai puhtalt laiskusest köetud pumpadega ja majas oli kenasti 21-22 kraadi. (Muide, nagu eelpool öeldud, jooksvalt tuleb pumbal vaid filtrit puhastada. Oma elamises nii kord kahe ndla tagant). Eks nüüd, kui olukorrad on nii kuis on, saab 2T ahi rohkem kütet ja gaasipliidi asemel teeb enamuse söögist (+ kütab ka elamist) puupliit. Puid peaks veel jaguma....

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Soojustus on tõepoolest kõige tähtsam. Eks edaspidi tulebki pooleldi passiivmajad ehitada, et üldse omadega välja tulla ja arved tasutud saada. Omal ajal ehitatud suured 300 ruudused lossid 2 garaaziga on ainult nuhtluseks inimesele kaelas, üleval neid pidada lihtsalt ei jõua enam.
Üks lahendus on suure ja amortiseerunud lossi kõrvale väike mikromaja püsti panna ja talveks sinna kolida. See hästi passiivselt ära soojustada, et kulud oleks võimalikult väiksed. Suurde lossi saab tagasi kolida kevadel, kui päikeseelektrijaamad jälle tööle lähevad ja elektrit tasuta saama hakkab.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Üldiselt tuleks ka puude hind kuludele lisada- 1-2 ruumi puid lisab praegusel juhul vähemalt 60+ euri igakuistele kuludele. Kevadel ostetud puud odavamad, möödundaastased veelgi odavamad, aga rahaline kulu siiski. Seega kui ainult soojuspumbaga kütmine kulutab näiteks 100€ kuus, siis kas ongi mõtet puudega kütta?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Isiklikust vaatevinklist on nii, et hetkel olevad puud on nö tasuta käes. Sai mõned aastad tagasi ühel langil harvendust/sanitaari tehtud. Osa saagist läks kulude katteks ja too mis omale jäi, on puhas võit. Kahe majapidamise peale läeb ühel kütteperioodil u nii 20 ruumi (sh on 2x nädalas sauna kütt, mille käigus tekib ka 200L sooja vett, kus boiler on piisavalt soojustatud ja korralikult sooja pesu jm vett jagub ka küttekordade vahel).

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://www.bbc.com/news/science-environment-62652133

Teadlased on mures.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

See on huvitav: But as well as releasing about 9,000 tonnes of CO2 equivalent every day from this flare
Niisiis mure kliimasoojenemise pärast. Aga kui see kogus gaasi transportida euroopasse ja seal samamoodi ära põletada, siis kliima ilmselt ei soojeneks.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Mul käisid samad mõtted peast läbi, kuigi tõenäoliselt läbi ahju on natukene puhtam see põlemine kui otse atmosfääri suruda, puhtalt juba seepärast, et läbi ahju on küttesegu paigas. Kui palju see nüüd mõjutab, ei tea.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Igasugu tahm ja ving tekib siis, kui põlemisõhku vähe, aga seal taevas toru otsas õhupuudust vist ei ole, seega põleb täiega.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"Keegi tahab väita, et ma saaks oma garaazi ära kütta 50 ...”
50 kWh /m² on juba madalenergiamaja tase ja sul ei ole arvestatud seal võrgutasu.

Mul on sõdadevaheline kuid soojustatud karkassmaja ja otseelektriga küttes oli kulu 150 kWh/m² aastas...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

akude maksumusega tegeletakse:
https://www.pv-magazine.com/2022/08/30/aluminum-sulfur-batte
ry-for-small-scale-storage-at-8-99-kwh/

Vasta teatele Ebasobiv postitus

sorri, aga iks Sa arvad,et neid akusid odavama tootishinna pärast odavaalt müüma hakatakse. Elektri tootmine ei maksa ka 4 eurot kw, aga kunstliku defitsiidi tingimustes õnnestub tootjatel vahetevahel ka selle hinnaga müüa.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Järjekordne näide, kui PRSES kogu see turg ja börs on:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120058554/huvasti-elektri
-hind-4-eukwh-imeprojekt-sugaval-paldiski-linna-all

Mul ei ole lihtsalt sõnu, tehakse tööd ja RAISATAKSE energiat, et seda "salvestada"! SEAL EI OLE ENERGIAT, SEE KÕIK ON VÄLJAPUMPAMISEGA "ÄRA RAISATUD" !!!
Ja nüüd Eestil mingi müstiline 100% "taastuvenergia" eesmärk WACK!!!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Need nn. pump-salvestid töötavadki ainult raha teenimiseks: kalli elektri ajal (N: täna max hind 900€/MWh) ajal lased mahutid pahinal täis ja generaator annab võrku elektrit, kui hind langeb (täna min nind 30€/MWh) pumpad vee merre tagasi.
Ja selle XXXXXXX x 870€/MWh vahe eest katad pumpade/ generaatorite/ turbiinide kasutegurite, hoolduse, investeeringu/ laenu teenindamise kulud.
EDIT: Ega (suurtes kogustes) elektri salvestamiseks ei olegi teab-mis palju võimalusi olemas, lihtsalt Eesti geograafia on selline "lapiku maa teooria toetajate" elus tõestus, et "suure augu kaevamine" tundub jabur :-)
Tõsiseltvõetav alternatiiv oleks elektrist vahepeal vesinik toota, aga need seadmed on hightech ja võrdluses "ekskavaatoriga" väga palju kallimad :-)
Selles valguses tundub EE plaan parem - sügav auk on juba olemas :-)
https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/2022/08/09/e
esti-energia-valmistab-ette-energiajulgeolekut-tagada-aitava
-pumphudroelektrijaama-ehitust
Muu maailm:
https://app.praktikal.ee/index.php/book/section/42819

Muudetud 31.08.22 09:17

Vasta teatele Ebasobiv postitus

selle sügava augu võiks täita vett täis toruderägastikuga, isoleerida ülejäänud maakerast paksu penokihiga, suvepäikese ajal kütta torudes vesi kuumaks ja talvel sealt küttevett tarbida või mõne soojusvaheti abil see elektriks muuta. ka võiks majad maa alla ehitada, sest 2m sügavusel on üsna stabiilne plusstemp aasta läbi ja kütmiseks kulub hoopis vähem energiat. aga kuna ka suvel on seal jahe, siis saab kütmiseks tasuta päikest kasutada. mille pergele pärast teha klaasist kõrghooneid, mis aastaringeselt kulutavad kallist elektrienergiat nii kütmiseks kui jahutamiseks.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Mike Strizki
Tegi seda värki enne, kui see populaarne oli.
Maja puhtalt vesiniku peal.
Auto puhtalt vesiniku peal
Ma ei leidnud kohe kiirelt nüüd täisartiklit vaid tükikesi küll maja küll auto kohta.
Vesinikuaparaat on tal pesumasinasuurune, hoiab vesinikku gaasina ja madalal rõhul, sest veeldamiseks ja suure surve alla ajamiseks on liiga palju energiat vaja. Seetõttu on tal päris suured mahutid maapinnal laiali.
See oli aastal 2000. Tänapäevaste aparaatidega kindlasti läheks asi libedamalt tõenäoliselt ka kallimalt, kes see ikka head asja odavalt ära annab.

EDIT: Maja maa alla esitab uutmoodi väljakutseid, nimelt tahab vesi sisse tungida ja muud sellised miinused. Lisaks enamasti preilidele ja prouadele ei meeldi koopas elada erinevalt minust. Kui suudaks õhutuse ja niiskusemure ära lahendada ja radooniohtu ka pole, siis hea meelega elaks punkris just nimetatud põhjuste tõttu, hea jahe suvel, talvel soe, tümmi võid nii valjuks väänata, kui tahad, naabrid ei kuule.

Muudetud 31.08.22 09:40

Vasta teatele Ebasobiv postitus

No ei ole siis hüdroisolatsiooni välja mõeldud? Niiskus ja värske õhk käivad loomulikult ventilatsiooni teema alla (tänapäeva majad nagunii niivõrd tihedaks tehtud, et ilma sundvendita seal elada võimatu) ja maja pole akendeta punker, vaid on lihtsalt led ekraanidest "aknad", milledele edastavad pilte välikaamerad, st võid kasvõi ühest aknast tervet majaümbrust jälgida ja kui kaamera puu otsa paned, veelgi rohkem. Igasugu asju on siiani maa alla ehitatud ja lausa mitmekorruselisi, seega midagi uut siin ei ole, lihtsalt elamispinnad on siiani veel maa peale jäänud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ma ei oska kaasa rääkida siin. Tuleb meelde üks vestlus ühe doktori kraadiga betoonispetsialistiga, kes ütles, et saab küll, peab teistsuguse seguga betoon olemas aga siis läks jutt liiga keeruliseks minu jaoks ja rohkem ei mäleta, osaliselt on kindlasti süüdi ka see kangestatud vesi, mida sai suuremas koguses sisse kallatud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Hüdroisolatsiooni tegemine on väga keeruline. Piisab nõelasuurusest august ja kogu asi on asjatu.

Kui asukoht on selline, et saab teha drenaazi, siis oleks mõeldav. Kui arvestada, et keldri põrand on 3m maa all, siis on vaja leida drenaazi väljatuleku jaoks sellest veelgi madalam koht. Mina näiteks ei saa seda teha, kuna lihtsalt ei oleks sellist nii madalat kohta, kuhu drenaazi juhtida. Ainuke võimalus oleks maapinda tõsta ümber keldri/maaaluse maja, aga täide maksab ka ja mitte vähe.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://www.youtube.com/watch?v=6SL7l2tN3fw

[ I Made My Bike Camper Electric - 100+ KM Range (No Pedaling) - YouTube ]

Eestis vist oli minu mälu järgi aind ratta järelkäru kaalupiirang 50 kilo.

Muudetud 01.09.22 12:38

Vasta teatele Ebasobiv postitus

see jalgratta taga olev suvila on näide mittevajalikust asjast, mis omakorda on tinginud ka mingi elektrijura aretamise. tänapäeval on olemas kergekaaluline matkavarustus, see on võimalik väga kompaktselt ratta külge pakkida ja sõita korraliku rattaga 100% kondijõul.

Samasugune rumalus kui auto taga suvilat vedada või matkabussiga reisida.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kui on kõva katus pea kohal, ei leota vihm sind läbi nagu telgis ning kõiksugu vajalikku kola on lihtsam kuuti pakkida kui ratta külge toppida ja haagis- või autosuvilaga oled tunduvalt paindlikum endale sobiva ööbimiskoha leidmisel endale sobival ajal ning ei sõltu mingitest broneeringutest ega tipphooaja hindadest. See annab reisimisel vabaduse ja ei pea koostama mingit liikumisgraafikut.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Jalgrattaga see kõva katuse argument ei päde üldse, sest rattaga lödipüks reisima ei lähe nagunii. PS soovi korral on asjade jaoks olemas ka ratta treilerid, mis on kerged ja elektrimootori abi ei vaja. Ja kõik ratta kotid on vihmakindlad nagunii. telgi saad püsti panna kehva ilma korral kasvõi bussioote paviljoni katuse alla.

Autosuvilaga või matkabussiga pole see asi ka nii roosiline. Aga no väikeste lastega on teatud mõttes lihtsam majandada. lisaks kui minna kuskil üritusele, kus on juba ette teada, et ööbimisega tuuga. Aga matkabussi rentimine ka maksab midagi ja see sõltub otseselt hooajast nagu majutuskohtadel. palju see rent päevas odavam olla ei saa kui sama seltskonna majutamine ööbimiskohas. lisaks kohati isegi topelt kütusekulu ja väsitav sõitmine, kes roolis istub. piirangud linnadesse sisenemisel. ja kui sa selle matkabussiga juba reisid, hinna alla saamiseks tuubid sinna 6 inimest sisse, siis see silgud pütis magamine pole ka mingi mee lakkumine. ja siis juba vahepeal hotelli ei lähe, kuna raha bussi eest on juba makstud :)

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Nu seal oli tegelasel argument: Vihkan telke, punkt.
Eestis on nii kui nii ratta järelkäru piirang 50 kilo, ta on selle igate pidi seal lõhki ajanud.
Minu mõtted hakkasid aga jooksma hoopis mingi elektrilise trike teed ja siis jooksid mõtted tagasi juba valmisoleva elektriratta peale ja lõpuks loobusin kõikidest mõtetest, lastes peast läbi igasugused transpordiametite ettekirjutused, vintrelva kotti ja õngede kotti tassib auto edukalt ja majutab mind tagaistmel endiselt, muidu seal järelkärus oleks neid 1,3 meetriseid jurakaid päris hea järgi lohistada.
Iseenesest nagu oli lahe projekt ja roheline värk aga....
igaühe enda otsustada :)

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"Samasugune rumalus kui auto taga suvilat vedada või matkabussiga reisida."

100% nõus. Kui reisile läheks, siis arvestaks hotellid värgid särgid ikka sisse. Matkabuss on ikka paras ebamugav kuudik, kus vaevalt mahud peldikupoti ja gaasiballooni vahele magama.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://twitter.com/ReutersBiz/status/1563647549101117441?re
f_src=twsrc%5Etfw%7Ctwcamp%5Etweetembed%7Ctwterm%5E156364754
9101117441%7Ctwgr%5E%7Ctwcon%5Es1_&ref_url=

Tundub, et poolakad valmistuvad talveks. Meil siin osad pole veel küttepuidki ostnud, kuna "kallis". Paugutavad börsipaketi ja soojuspumbaga talvele vastu:)
Ega nad enne vast liigutama hakka, kui KaKa võtab sõna, et "UUPS, meil ikka ongi elektriga see talv jama majas".

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kuigi ma olen autos magaja, siis tegelt on ikkagi päris mugav peale pikka sõitu astuda autost välja taha kuuti ja ennast sirgu seal lükata voodisse ilma, et peaks kogu mandi pagassist etteistmetele tõstma ja katuselegi igasugu päästeasjad ja siis ootama kuniks mugav madrats end õhuga täidab ise ilma pumbata. Isegi kui taha jätaks voodi lahti, siis asjade ümber tõstmisest ei pääse.
Matkabuss - mingi ümbertöödeldud Transit oleks palju parem aga igapäevaselt ei tahaks sellega seigelda muid sõite, eriti linnavahel, kus ükskõik, mis masinaga, mis üle 5 meetri pikk, on piin. Haagise võtad siis kui vaja, peaaegubet suht suva, mis autoga, mis konksu kannatab ja ülejäänd aja säästad keskkonda, sest ei tassi teist korterit kaasas kogu aeg.
Ratta haagise kasulikkust juba mainisin ja te siin mõtlete aind Eesti piires, kehvemal juhul näed rebast ja vaskussi, mujal maailmas on neid telgist läbi tulijaid ja maapinnal roomajaid natuke rohkem ja natukene ohtlikumas skaalas kui meie karud ja hundid ja rästikud ja puugid.

Muudetud 02.09.22 01:21

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Matkabuss on ikka paras ebamugav kuudik, kus vaevalt mahud peldikupoti ja gaasiballooni vahele magama.

See on sinu mõttetu arvamus, sajad tuhanded inimesed üle maailma arvavad teisiti ja saadavad su koos hotelliga vähe pimedamasse kohta...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120059772/heido-vitsur-mid
a-soovad-20-aasta-parast-need-kellel-ei-ole-teist-pensionisa
mmast/kommentaarid

Hakkab jälle pihta jahumine mingi täiesti mõttetu samba üle, samal ajal kui eesoleva talve elektri ja soojaarved lähevad kosmosesse. Väike teaser, mis edasi juhtuma hakkab, oli suvine 4euri kwh. Nüüd tõsteti ülempiir juba 5 euri kwh:). Kõik see on aga kökimöki, kui talv kätte jõuab ja reaalselt on vaja kütma hakata maju. Börsipaketiga kamikazed paugutavad talvel ikka selliseid arveid, et isegi 30 aastat kogutud sambarahast ei jätkuks nende maksmiseks:) Ja siis tuleb mingi Vitsur ja üritab sulle selgeks teha, et 50 jevrikut teisest sambast päästab sind 20 aasta pärast suurest näljahädast:) Täis kino koomik, ei muud.

Ükspäev mingi lhv tibin üritas mulle kaubanduskeskuses sammast pähe määrida. Küsisin, et kas inflatsiooni numbritest oled midagi kuulnud ja saatsin viisakalt pikale lainele.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Deus, kust see info, et rattahaagise max kaal on 50kg pärineb?
Kiire otsing leidis sellise haagise netist:
https://heeliks.ee/toode/kaubahaagis-jalgrattale-must-ja-pun
ane-65-kg/
Või siis selline (aga võib tegelikult olla sama toode):
https://www.vidaxl.ee/e/vidaxl-kaubahaagis-jalgrattale-must-
ja-kollane-65-kg/8718475701361.html
Ja neil mõlemal on kandevõime 65kg + omakaal sinna otsa.
EDIT: Eks igaüks veab ikka vastavalt enda võimetele - võib olla keegi treenib Tour de France'ks stiilis "raske õppusel, kerge lahingus" :-)

Muudetud 02.09.22 09:05

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Tegin kunagi omale rattakäru igasugu kola vedamiseks ja õnnestus ka peenikest kildu vedada- oli teda seal kastis kindlasti vähem kui sadakond kilo, aga selle koormaga pika maa väntamine oleks olnud ehk vaid mõnele kõvemale sportlasele jõukohane. Väntamata saad vaid allamäge hakkama, kogu ülejäänud aja jalad käivad. Seega ega vahet ei olegi, kas kärule on lubatud mingi max koorem või ei- sa lõpuks lihtsalt väntad end haigeks kui käru üle koormad ja ei imesta, et eespool toodud kutt omale elektriratta tegi.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"ja ei imesta, et eespool toodud kutt omale elektriratta tegi"

See on ikka rohkem vaatajate jaoks tehtud, et tiksuks youtubi kanalist pappi.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ega selle rattatreileri meisterdamine ise oli lahe vaadata.

Ma vedasin kunagi enda kahte last tavalises rattatreileris, treileri enda kaal oli 14 kg (oli korralik nö monokok kere alumise osaga treiler) , lapsed olid ikka väiksed, ei mäleta kaalusid. ja seal oli ka korralik pagasiruum, kuhu sai paar koekotti panna. Pakun, et mingi 50 kg kokku võis treiler koos lastega ja pagasiga kaaluda küll. Sellega jõudis hästi liikuda. Vanasti lapsena kedagi pakiraamil sõidutades polnud ju kellelgi probleemi, et ei jõua. ja pakiraamil veeti ju omaraskust inimest tavaliselt.

aga no praegu on teised ajad, üle 50% 16-64 aastastest on ülekaalus, mis pedaalimisest sa siin räägid. hea kui linnamaasturisse suudab inimene ennast ise vinnata.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Teil on õige suhtumine. Elada tuleb nii, et surres jäävad maha võlad, mitte vara. Täna nii uskumatu kui see ka ei ole, suudavad pensionärid sellest napist pensionist ikka veel ka säästa. See asi tuleb ära lõpetada. need kes II sambast raha välja võtsid ja ise mingit vara koguda ei suuda, need on astunud sammu lähemale sellele, et surra vaesena.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Akusid ei hakata jah 8.99/kWh müüma, aga et nende tootmisest saab kõva kasumit, siis hakatakse neid rohkem tootma ning konkurents viib hinna alla.
Viimane hange näitab, et ka Eestis usub keegi olevat võimeline päikeseelektrit tootma alla 1,9 sendi/kWh - vähemalt 1000% marginaal viimastel kuudel, kui müüd maha. Omatarbe korral lausa 1500-2000 %
Ja inimesed ummistavadki Elektrilevi liitumispäringutega...
Ehk siis ikka ükskord tuleb aeg, kus valgel ajal on elekter nullhinnaga..

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Räägime säästudest peale talve:) Pole mõtet isegi inflatsioonist enam rääkida, see on juba eilne päev. Täna räägime elektri ja soojaarvetest, mis ulatuvad varsti 10 kilo kanti ja kasvavad. Prominentidel 100kilo+ jne . No eks valitsus paneb jälle õla alla.
Reaalsus on see, et juba täna ei suuda inimesed oma eluasemekulusid maksta, õige pea on ka nälg majas.
Eks sööme siis prussakaid ja oleme õnnelikud omades mittemidagi ning kummardades mingit müstilist sammast, mis lubab pudrumägesid ja piimajõgesid kauges kauges rohepöörases tulevikus.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

:D :D :D
Nii suur ja ikka veel usub muinasjutte!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kus Teie info pärineb, et juba täna ei suuda inimesed oma kommunaale maksta?

Oletame, et meil on perekond, kus kaks täiskasvanut teenivad kumbki 1400 eur kätte. siis jääb üks neist töötuks ja hakkab saama töötukassast 840 eur (60% viimasest palgast). Pere sissetulek väheneb 20%. Tavaliselt sellises olukorras pered abi ei vaja ja saavad hakkama ka siis kui üks pereliige otsib 6 kuud või rohkem tööd. tõmmatakse kulusid natuke kokku ja saadakse hakkama.

2022 on meil hinnad kallinenud keskmiselt ca 22%, palgad tõusnud 10% . Ehk siis perede ostujõud on vähenenud 12%, aga jutt on selline, et inimesed surevad. ostujõud on hetkel kukkunud 2019 aasta tasemele. kas siis olid inimesed näljas või?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Jutt on sul ilus, vaatame, mis juttu sa pärast talve ajad. Üldiselt sellised musterpered, nagu sa siin välja tõid, on tavaliselt kõrini võlgades ja nosivad tegelikult säästumakarone ja käivad toidu ja riideabis oma liisitud parketimaasturitega. Aga eks riik paneb õla alla.

Mõni uudis ka mujalt maailmast:
https://www.dailymail.co.uk/news/article-10361689/Pensioners
-risk-freezing-death-winter-rocketing-fuel-prices-warns-Age-
UK.html

Umbes 30000 penskarit lähevad iga-aastaselt loojakarja sealmaal , kuna ei raatsi kütet käima lülitada. See talv tuleb seal karm.

https://www.rte.ie/news/ireland/2022/0830/1319679-cafe-elect
ricity-bill/

10 kilone arve:
"I opened the bill, I took my glasses off, I put them back on again. I just couldn't believe it," Ms Dolan said.

"I got one of the staff here to look at it too and I thought maybe the decimal point is in the wrong place," she added.

https://www.bbc.com/news/uk-scotland-north-east-orkney-shetl
and-62466518

A Chinese takeaway in Aberdeen has been hit with a £10,000 gas bill - 10 times more than what they would usually owe.

Lihtsalt mõned näited, mis tegelikult toimub ja see on alles algus. Ma ei taha mõelda, mis siin varsti päriselt saama hakkab.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Päris hea- ostujõud 2019a tasemel. Palju 1919a oli?
Minu arust on loomulik eeldada, et elu muutub aja jooksul ja tasapisi paremaks, mitte et teeb kogu aeg vähikäiku. Miks peab pensionär, kes oma 40a on tööd rüganud, ühel hetkel leppima sellise piskuga, et jätkub kasinaks toidulauaks ja kommunaalide maksmiseks, hea kui ravimidki osta saab, sest teadupärast eesti inimene vanas eas just kõige tervem ei ole- eks 40a töörügamist ja kopikate klapitamist on oma jälje jätnud. Ühes poes nägin, kuidas soome pensionärid ladusid korvi täis vahuveine, tavaveine ja kangemat kraami ning arve oli 500 ringi- tasus neil järelikult tulla eestisse reisima ja alkole raha kulutama, sest soome pensionär võib endale seda lubada, aga sõida eesti pensiga üle lahe tuuritama- tutkit. Selliste 2019a kõvatajate sõnavarasse kuulub kindlasti ka lause, et me pole kunagi nii hästi elanud kui praegu.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

mõistliku intressiga laen, eriti kui intress on oluliselt madalam kui elukalliduse kasv ja palgad numbriliselt rallivad, on igati mõistlik.

Mina olen ise ka üks, kes on kogu aeg laenamisega piirajas. nii kui kinnivara tagatisel on võimalik madala intressiga laenu juurde võtta, siis olen ma seda teinud. raha olen paigutanud sinna, mis toob tulevikus kokkuhoidu (eluaseme soojustuamine vms) või investeeringud, mis pikas perspektiivis toovad rohkem tagasi kui on laenu intress. Pigem on rumal see, kellel ei ole madalaintressilist laenu. no ja igapäeva tarbimiseks laenuraha kulutada on ka suht mõttetu. Autoliising on selline nii ja naa. vähemalt intress on autoliisingul väga madal.

Aga mis sellest häda kraaksumisest kasu on? On Teil mõni lahendus ka või?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

me oleme jõudnud sinna, kus 2023. aastal kui keskmine pension tõuseb üle 700 eur kätte, on üksi elav pensionär paremal järjel, kui kahe keskmise palgaga lapsevanemaga 2 lapseline pere.

ja need meie pensionärid teavad väga hästi, et elu ei saa ainult ülesmäge minna ja nad oskavad väga hästi ka reageerida ostujõu vähenemisele.

kogu see pensionäride suur vaesuse jutt on kogu aeg üks suur müüt, mida millegipärast pensionäride enda käest ei kuule. pensionärid vastupidi on mures, kuidas nende lapsed ja lapselapsed hakkama saavad.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Uskumatu- seitse sotti kätte. Nüüd hakkavad vist kanaaridel puhkamas käima...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kui Eesti pensionär soovib, siis ta jõuab korra aastas Kanaaridel kenasti käia. Mul endal ema elas seal enne koroonat mitu aastat iga talv 4 kuud koos kahe sõbrannaga. üürisid seal kolmepeale 5 toalist maja, mis ei maksnud rohkem kui samal ajal Tallinnas välja üüritud korterid.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kindlasti hakkavad käima :-) , siin korter talveks üürile ja ise Kanaaridele.
https://azair.me/!4mWJ

Muudetud 02.09.22 12:58

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Enne numbrite loopimist võiks endale selgeks teha, KES hakkavad seitse sotti saama. Pensionite arvutamiseks on siin riigis üsnagi omamoodi reeglid paika pandud. See 700 on nagu meie keskmine palk- kenasti kasvab igal aastal, aga miskipärast neid saajaid just väga palju ei ole, seega reaalset elu näitab siiski mediaanpalk ja nimetame selle pensi siis mediaanpensioniks. See, et keegi kuskil rendib viiekesi elamist, ei näita eesti keskmise pensionäri elatustaset. Tõde on ka selles, et teatud kohtades lõunamaal ongi elamine tunduvalt odavam ja paljud kasutavad reisides selliseid rendipindu.
Taaskord kisub mõne mehe jutt stiili, et kunagi pole nii hästi elatud.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Aga mis see lahendus siis on? võtame haridusest, tervishoiust, riigikaitsest raha vähemaks ja maksame pensioniteks? või võtame laenu? Või tõstame maksu, et see keskmise palgaga lastega perekond veel vaesemaks teha?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

maaks, ära loe miskit huinjaad vaid lähtume ikka seadusest, Liiklusseadusest.

§ 87. Jalgrattale, kergliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
...
(4) Kaherattalise jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rattaga jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Lahenduse algus on kasvõi see kui hakataks mõtlema, et kas mõnele mehele 11 500 eurorubla iga kuu maksta on normaalne.
Lahendus ei ole see, kui kõiksugu poliitikud ja muud "eksperdid" ajalehes muudkui õpetavad, kuidas inimesed peaksid kokku hoidma, et ikka maksta jõuaks.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

2022 on pensionite osa riigieelarves 2,2 mld, riigieelarve maht 13,6 mld.
Palun konkreetseid näiteid kust mingi 400-500 mln ära võtta, mitte ära too siia üksikute palkate kärpimis, millest ei jätku midagi.

Politseist inimesi lahkub iga aasta, kuna palgad on väiksed, õpetajaid on puudu kuna palgad on väiksed, arste, õdesid ja hooldajaid on puudu kuna palgad on väiksed, meil on mitukümmend protsenti lastest, kes elavad vaesuses (pensioniäride hulgas on vaesuses elajaid palju vähem).

Kust me nüüd siis ära raha võtame, et panna pensionidele lisaks sellele 18%, mis 2023 otsa läheb, veel juurde?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kui sina ei saa aru, kuhu meie riigis raha kaob, siis on suht mõttetu sulle seda ka selgitada. Üldiselt saan sinu käitumismustrist aru, st miks sa siin üldse figureerid "to" nime all.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-
eelarvestrateegia/riigieelarve

Palun, vaata, otsi välja, kust kärpida ja pensioniteks lisada ja anna teada. riigieelarve seletuskirjas on päris detailselt info kirjas.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

"Aga mis sellest häda kraaksumisest kasu on? On Teil mõni lahendus ka või?"

Kui keskmine eestlane oma " temporarily embarrassed millionaire " sündroomist üle saab ja valimiskasti juures reformierakonda enam ei vali, siis on lootust, et läheb ka paremaks.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Seda juba prooviti 3 aastat tagasi, mille tulemusena sai EKRE ja Keskerakond võimule ja vaat mis sellest sai, keskmine eestlane jäi kohe kuus 100 kuni 250 euri vaesemaks. Kui ei usu, siis kasutage www.kalkulaator.ee 'd ja lööge ise numbrid läbi alustades näiteks 1200's ja liikudes kuni 2000'ni.
Kusjuures ma olin ise EKRE valija, ei iial enam, muidu nagu kõvad mehed aga eesotsas lasid püksid täis.
Reffid muidugi on päris korralikult rohepesu kompanioonide rahakoti tissi otsas.
Mis teha, valima peab.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ei oska öelda, mina olin küll rahul EKREIKE valitsusega. Ei saanud aru, et vaesemaks jäin. Röögatuid elektriarveid ei tulnud ja kütuseaktsiisi vähendati , pensionisammas lasti vabaks ja palju muud sellist häid asju tehti ära. Ka koroonapandeemia ajal aeti suhteliselt mõistlikku poliitikat, ei hakatud inimesi klassidesse jagama.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Sa võid uskuda, mida tahad aga õnneks fakte ei pea uskuma, neid peab teadma. Kui ei tea, siis ei saa vestlust ka millelegi ehitada. Mina räägin konkreetsetest faktidest, sina räägid tunnetuslikust poolest, millel pole kohta ei seaduses, poliitikas ega paberimajanduses.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kütuseaktsiis siiani all, hind ikka kõrge. Pensionisammas juba ammu paljudel ära kulutatud ja unustatud, nüüd pensile minnes mõtleb ise, kustkohast iga kuu lisasota välja võluda. ekre võttis kohe miljardeid laenu, aga kus see raha nüüd on? Tehti ka sellega miskit kasulikku või kulutati kommidele-limpsile?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

See inflatsioon on varsti nagu rubla lõpus, ja sellest pensifondist pole muhvigi järel.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kui inflatsioon on kõrge, siis börsid langevad ja kulla hind tõuseb tavaliselt. Samas börsil olevad ettevõtted tõstavad tavaliselt toodete ja teenuste hindu inflatsiooni tempos ja nende käibed kasvavad ja lõpuks kasvab ka kasum. Kui inflatsioon maha rahuneb, siis avastatakse äkki, et börsil on ettevõtted odavad ja aktsia hinnad rallivad üles. Kokkuvõttes börsi indeksid edestavad pikemas perspektiivis alati inflatsiooni. Seega ei kao see pensionifondide vara kuskile. 5 aasta pärast näed, et pensionifondid on kasvanud rohkem kui hinnad.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

koroonapandeemia alguses 2020 märts pandi Eestis elu 2 kuuks täitsa kinni. elada ei lastud mitte kellelgi. Kõik lubati politsei poolt täie rangusega vastutusele võtta, kui keegi kodus ei püsi. Laenati mitu miljardit, millega kaeti seda kahju, mis ühiskonna seisma panekuga ise põhjustati. Mitu korda oleks saanud sellist ühiskonnaelu seisma panekut sama hinnalipikuga teha?

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Inimesed ise soovisid räiget lukkupanekut. Paraku on sellisel naljal ka hinnasilt küljes ja tuligi laenu võtta, midagi teha ei ole.
Ja see jutt, et meil kõik hästi palju paremaks nüüd läinud on, on ikka täiega jama. Toiduhinnad on varsti 2x, energia 10x ja nüüd keegi tõsimeeli räägib, et meil on kõik jumala hästi ja mingi 10% oleme vaesemad või nii. Ära aja pada.Ootame nüüd rahulikult talve ära ja vaatame pärast, kui palju kukrus sääste alles on:) Enamus inimesi elab palgapäevast palgapäevani ja on niigi kõrini võlgades. Elektri ja soojaarved, mis nüüd tulema hakkavad, ma ei hakka ennustama , aga ma usun, et me näeme ikka päris ilusaid numbreid. Selliseid, mida esialgu nagu ei usukski, aga on tõsi.
See kriis, mis praegu tulemas on, selle kõrval oli 2007 aasta kriis poisike.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Inimesed soovisid? Keegi ei tahtnud tööd kaotada, aga riik arvas, et peab kaotama ja pani hulga ettevõtjaid fakti ette.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

https://www.youtube.com/watch?v=CgmpXydJzLU&t=55s

....Meid nõnda kuumaks kütab EKRE....

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Teeme pausi!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Jättes nüüd poliitika kõrvale, mis muidugi on selle roheasjaga seotud kõrvuni, siis
https://www.err.ee/1608703507/ulo-mander-kas-meil-jatkub-ena
m-rohepoordeks-aega

Eeldab loomulikult lugemisvõimet ja neutraalsust elektriautode, tuulikute jne asjade suhtes.
Teadust ei huvita poliitika ega kellegi kukru täitmine.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Näide:
"Masin, mis päästab maakera!
CAT 994H põletab 12 tunni jooksul 3,834 lliitrit diiselkütust selleks, et 250 tonni maaki kaevandusest välja tuua. Sellest maagist jätkub materjali ühe elektriauto aku valmistamiseks. "
Teine asi on tooraine olemasolu. SPM autode asendamine särtsuautodega- sellist kogust vajaminevaid metalle ei ole ja ei tule!!!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

# Teine asi on tooraine olemasolu. SPM autode asendamine särtsuautodega- sellist kogust vajaminevaid metalle ei ole ja ei tule!!!

Aga kes ütles, et peab olema ja tulema? See on lihtsalt mõne mehe märg unenägu, mis pole mitte kusagil paika pandud ja ei saagi olema.
Autosid jääb tasapisi lihtsalt vähemaks ja liikuvus omandab täiesti uue tähenduse. See ei juhtu muidugi kümne aastaga, aga nooremad siin foorumis jõuavad kindlasti ära näha.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kuna tänapäeva noorte seas on juba levinud elamispinna mitteomamine vaid üürimine, sest maailm on suur ja võid homme juba olla teises kohas, siis tasapisi võib ka auto omamine unaruse vajuda ning kasutatakse rohkem rentimist. Ajad ja kombed siiski muutuvad ja kui üks inimpõlv hoiab kinni enda kommetest ja harjumustest, siis järgmine kujundab enda omad ise ja need ei pruugi sugugi olla sarnased tema vanemate omadega.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Jeebus, ega need "tulevased" akud ainult sõiduautodele ei läheks WACK!

Vasta teatele Ebasobiv postitus

tahaks ka loota, et minu täna teismelised lapsed tulevikus nii palju ca 2t kaaluva isikliku sõiduautoga ringi ei käruta kui seda täna minuealised teevad ning kvaliteetse elu lahutamatuks osaks hindavad.

SPM autode 1:1 väljavahetamine elektriautodega ei ole mingi rohepööre. inimeste liikumisharjumused peavad muutuma täielikult. Ise olen mõelnud, et kui järjest rohkem töid on võimalik teha kodukontoris või kodulähedases Cooffice-s, siis väheneb tulevikus oluliselt igapäevane pendeldamine. Autot poleks siis vaja, võib elada ka maal. Ka reisimine üldse võiks väheneda, kui selle asemele saab tulla pikem peatumine ja elama asumine teises riigis ja töötamine näiteks sünniriigi ettevõtte jaoks.

no ja kergliiklus linnades saaks asendada vähemalt poole autotranspordist ja miks mitte ka ühistranspordist.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

OEHH....
Mõned elavad ikka oma paralleeluniversumis/kontoris.......

Vasta teatele Ebasobiv postitus

No näit minu töö on üsna tihti selline vahetu kontaktiga, peab minema kohapeale. Täpsemalt siis ventilatsiooni ja pumpade (tegelikult on see valdkont väga lai, ei hakka tervet menüüd siia kirja panema) hooldustehnik/koostaja. Hetkelgi istun kuskil Soomes, kiirtee ääres, poolel teel hotelli, et homme hommik objektil olla. Eelmine nädal olin Rootsis ja vahemaad, mida päevas uhada on mõnikord päris pikad. Ja nii ma siis läbingi neid kilomeetreid oma diisliga....

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Kes tahab olla rohelisem kui valdav enamus, kasutab puust maksekaarti...

https://blog.ecosia.org/treecard-debitcard/

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Maksta saab ka puurubladega.

Vasta teatele Ebasobiv postitus

Ei noh... Nüüd on siis veelgi selgemalt pandud samasse valemisse "roheline" ja pank. Mnjaa... "Roheline" müüb ja mitte vähe. Ma saaks sest rohelisema tuleviku suunast aru, kui vähemalt 99% panustaks sellesse tõega ja auga... A kuram, valdav enamus noist aktivistidest näikse olema pääst leiged kut mõne usulahu liikmed, kes siis ümisevad toda järgi, mida juht lavalt heietab....
Sry, ma olen vist liig palju ja liig lähedalt näinud seda "rohelist" loosungit, mille tagaküljel on kiri "it's all about money".
Üks väike arusaam, et it's all about money, on see, et meil on märgatavalt tõusnud kõikvõimalikke laagrite jms varuosade müük kombojaamadele - nt soojuselektrijaam. Sai just tehtud ühele blokile kombojaamas kap.rem/hooldus laagrite osas. Too blokk oli kuulutatud aasta tagasi vananenuks ja pidi töötama, kuniks enam poleks midagi võtta olnud. A nüüdsed el hinnad ajasid vist kihva veriseks ning hooldus tuli vaat et üleöö plaani ...

Vasta teatele Ebasobiv postitus

elasin lõuna eestis ja lääne eestis ja Tartus... 500m Tallinnas on peatuse jagu, siis oli müstika, miks pealinlased üldse ühistransat kasutavad, et aind peatuse jagu sõita. Nüüd on müstika, miks kilomeetri jagu ühistransat ei ole...

Muudetud 05.09.22 21:59

Vasta teatele Ebasobiv postitus

tagasi foorumisse

Foorumi reeglid

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

Foorumis on KEELATUD:
- Ostu-, müügi- ja vahetuse kuulutuste edastamine
- Otsene reklaam
- Teadlikult ebaõige sisu avaldamine
- Ropendamine, sõimamine, karjumine ehk läbivate suurte tähtedega kirjutamine
- Kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates
- Teemast mööda rääkimine
- Samas teemas erinevate nimede alt postitamine
- Võõra inimese pärisnime all esinemine
- Sõnumite ja teemade kordamine
Lubatud on teiste foorumi külastajate aitamine soovitades mõnda head firmat või töömeest. Lubatud on teema laiendamine. Liiga usinat ühe ja sama telefoninumbri/meili jagamist erinevates teemades võidakse lugeda reklaamiks ning kontaktandmed/postitused võidakse kustutada ja kasutaja blokeerida.
Teema pealkiri ei tohi olla umbmäärane: "mure", "probleem", "appi". Pealkirja lugedes peab saama aimu, millest antud teemas juttu tuleb. Teemade pealkirjades on keelatud korrata kirjamärke, näiteks: "palju on Calibra kütusekulu???????????".
Teema pealkirjas ei tohi laimata kaubamärki-firmat, näiteks: "petturid ASDF autopoes". Oma konkreetset kogemust mingi firma või kaubamärgi kohta saab väljendada kirjutatud sõnumis.
Küsimused, ettepanekud ja järelpärimised võib postitada "Vaba teema" foorumis asuva teema "Kaebused" alla.
Reeglitele mittevastavaid, mõttetuid ja foorumit risustavaid sõnumeid ja teemasid on administraatoritel õigus kustutada või sulgeda. Pidevalt mõttetu sisuga postitustega foorumit koormavaid kasutajaid on õigus moderaatoritel blokeerida.
auto24.ee-l on õigus foorumi reegleid muuta.

Vasta teatele