Aga loomulikult tuleb kasutada kaitsevarustust igal ajal. See peaga vasta seina näide kuulub kategooriasse "selles autos surrakse kui mees, siin turvavööd ei kanta"

P.S. kasvõi sellepärast võiks naelu kasutada, et metsavahe teedel ei peaks ma iga-aasta vesiselt jäält mõnda lamelli meest kraavist välja tõmbama.
Kui vähegi külateedele asja, siis võiks naastu eelistada.

Oot ma nüüd ei saa aru, et kui sõidad lamelliga jää peal, siis paned kohe teelt välja puusse? Ja naelaga ei pane? Kuhu sõiduoskused kadusid? Kuhu autotunnetus kadus? Ja küsimusi jätkuks veel kauemaks...

Pole see libedates oludes sõitmine ühti nii mustvalge, kui osad siin annavad mõista.

Muudetud 14.11.09 13:37

Täiesti ühesuguse edukusega on talvel nii naastumehi, kui lamellimehi kraavis. Arvata võib, et statistika järgi isegi naastumehi rohkem, sest ka nende kasutajaid on suhtarvudes meil rohkem.
Ja vaevalt nad seal kraavis on naastude või lamellide pärast, pigem ikka oma lolluse, saamatuse või oskamatuse pärast.
Pole mingit OLULIST vahet väga libedal teel, kas all on naastrehv või lamellrehv. Naastrehv peab siledal jääl muidugi sutsu paremini, aga mingit 100% karantiid, et igaüks nedega suvalistes oludes ja suvaliselt käitudes teele jääb, nad ei anna nagu ka lamellrehvid.

ega naasturahva tüüpmõtlemine ongi selline,et kui juba nael all,siis enam probleeme ei ole- ühtviisi edukalt ronib naastrehv nende arust nii lumes,soolalörtsis kui jääl, rääkimata muidugi paljast asfaldist ning oluline pole ka tootjafirma,oluline ongi vaid nael. ja nii nad klõbistavad puhtal asfaldil ning ootavad seda ainsat ekstreemset tundi või päeva,et siis öelda- poleks mul naela all olnud,siis oleks...

Hmm.. Seni ei ole siin võtnud veel piikrehvidega jäärajasõitjad ;)

Näeh, "sõna" jäi ära. Korrigeeritud:

Hmm.. Seni ei ole siin sõna võtnud veel piikrehvidega jäärajasõitjad ;)

eelmisele:
ja ega lamellimehed ajavad ka siis vastu, et seda kiiremini puusse jõuad jah:)!

To VVV
Täitsa võimalik, et Naastudega sõiduatosid on rohkem kraavis, aga suhtarvuna vastava rehvi kasutajatega pole ma nii kindel ja "arvamus" kahjuks ei veena. Ma olen kindel, et kuskil on see statistika ka olemas, ehk paljud kraavisõitnutest on lamell- ja paljud naastrehvide kasutajad.
Üsne lihtsalt saab välja ka selgitada, kui paljud üldse kasutavad naaste ja lamelle ja suhtarv oleks käes..

Palju mis rehvidega kraavi sõidetakse, sellist statistikat pole kusagil.
Liilusõnnetuste vormistamisel märgitakse see ära minutaeda ka ainult juhul, kui talvel olid all suverehvid või kui talverehvid olid juba "siledad".

Nastrehvide ja lamellrehvide kasutajate statistika on aga täitsa olemas ja veel eelmise aasta arvud olid naastukasutajate kasuks, kuna seda üldiselt peetakse turvalisemaks. Tegeliku turvalisusega pole sel aga suuremat pistmist.

tänane ilm siis näitas,et mõnel päeval võib naastrehvist rohkem abi olla- asfalt oli pea kõikjal suht jäine. tallinn- tartu maanteest küll andmed puuduvad. ei tea,kas põhjuseks olid liigsed külmakraadid või masu,aga paistab, et soola enam niisama lihtsalt laiali ei loobita. sai muidugi ka lamelliga suht probleemideta hakkama, kuid sõiduvõtted pidid ikkagi väga rahulikud olema.

See on nagu kellele Ema kelle tütar vaidlete mõtetult...ega suurt vahet ei ole kui ei oska sõita siis võid kettid rataste peale panna lendad ka minema....

Lugege see kõik läbi:
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf
Ja targutage edasi kui olete teinud lisaks ise mingeid imeteste, mida TM mehed ei ole osanud teha...
Turvalist liiklemist kõigile!

Väga asjalik rehvitest igatahes. Välistab ka palju subjektiivsust rehvide suhtes.Seega minusugusele talv otsa linnas autoga seiklejale kes sõidab ainult 30 km päevas, millest 50% on ka harva liiklusega kõrvaltee kus teeolud alati ettearvamatud. Olen seepärast kaalunud ka nelikveolise auto soetamist kuna pole lihtsalt alati lahti aetud. Kevadeti an alati lausjää millel tihti vesigi peal ja tee on keskelt kummis. Jalgsi pole praktiliselt liigelda võimalik ilma miskite abivahenditeta. Järeldus et minusugusele sobib naastrehv

Ma ütleks omaltpoolt, et kui nüüd võrrelda Nokiani Hakka 7 või michelini uut naastuüllitist kasvõi kõige paremate lamellidega, siis Lamellrehvide ainus pluss on mugavus ehk tunduvalt väiksem naastumüra.

Ja mina ise olen kindel, et kõige ohtlikum on ootamatu must jää, sest muul ajal peab suutma libedusega arvestada.

Ahoi! Mis see siis olgu, et nüüd mõnusalt lumerohkel talvel on naastu- ja lamellisõda vaiki jäänud!? :)

Kui hästi-halvasti siis lumes ukerdades naast või lamell peab?

Mina sumpan lamellidel kohatise nelikveolisega ja seni tundub mõnus :)

no sellest peaks juba iga koolilapski aru saama,et pehmes lumes pole naastul ja lamellil mingitolulist vahet. rehvide omaduste puhul on vahe vaid tootjafirmades- siiani pole aasia löönud euroopa taset.
aga erilise näite inimeste nõmedusest leidsin täna postimehest. kommentaarides siis niimoodi kirjas:

Muhkel : to mehed: mida oligi tarvis tõestada. Ostke kõige korralikumad (kallimad) lamellid, ulatute üles, peaaegu odavaimate naelade tasemele.. Pealegi, lamelli puhul, mis töötab nn kummi pehmusel/haakivusel, saab kaunis ruttu, esimese nelja-viie aasta sees see kummi nõtkuse-pehmuse aeg otsa. Kinnisõidetud mittelibe lumi kannatab sõita ka karvasemat sorti suvekummiga, mis töötab ju lamelliga suurelt jaolt samal põhimõttel.
Jutt oleks ikkagi TALVE-ehk naastrehvist.

http://www.e24.ee/?id=207904&com=1&lk=3

Eriti praeguste ilmadega, kus KÕIK teed on koguaeg kas lumised või lögased (linnas) pole naastul ega lamellil toimimises mittemingit vahet.
Lemellrehvide hulgas on ka selliseid (vaatamata sellele, et nad näiteks eelmise aasta TM testis puudusid), mis lumel sõites toimivad paremini nii mõnestki naastrehvist.
Pealegi oskaja juhi käes on sõites ekstreemlibedates tingimustes olulisem pigem rehvi juhitavus, kui selle maksimaalne piki- või külgpidamine.
Pikipidamine on olulisem hanges ukerdades või pidurdades.

Seega võib tänavuse talve põhjal teha kokkuvõtte: naastrehvil on mõte (loe: eelis) vaid kiilasjääga kaetud kumeral külavaheteel.

Miks külateel- ütleks et sel aastal on seda igalpool linnapiiridest väljas olnud.
hetkel üks auto lamelliga ja teine naelaga ja Petereburi mnt. on ikka väga libe- nii külmaga soola ei panda ja iga lumekübe sõidetakse piltlikult kiilasjääks teel.
paar päeva tagasi lamelliga peaaegu piruett sai tehtud - meeletult libe oli ja terve sõit(mis küll teeoludest ja liiklusvoolust tulenevalt 70 km/h kandis oli) oli üks võitlus libedaga, kuna auto pidevalt ujus teel ja "*****" rohkem, kui korra tahtis ninast ette minna - veel samal päeval vaja sama lõiku sõita ja valisin siis naelrehiga auto ja kuigi muidu vahet ei ole, siis tol päeval oli vahe väga suur, alguses sai samamoodi vaikselt 70 sõidetud, siis proovitud pidurit, proovitud kas rool sama vedel ja kas külg ette läheb ja ei midagist- auto käitus oluliselt kindlamalt. ehk ühega oli tegemist, et 70 teel püsida, teisega sai lõpuks 90 saõidetud ja paaril korral provotseeritud libisemist, aga auto käitus oluliselt kindlamalt naeltega:Soola(liiva?)masin liikus alles siis teel, kui mul sõidud tehtud- keegi tõenäoliselt helistas, et väga libe- hommikul oli 2 kohas selle lõigul väljasõidu märgid teeääres.
Nüüd on kõvasti lund tulnud, hulluks läheb alles siis, kui hakkavad sula ja külm vahelduma ja siis tõesti külavaheteedel hulluks läheb- rööpad lisaks väga paks jääkiht teel(ehk libedus kestab kaua), kiilasjää, rööbastes vesi...

Sõites öösel,hommikul vara ja hilja õhtul trassil on üks ja ainus valik ja selleks on naastrehv.Päeval linnavahel ukerdamisks naastrehvi kasutamise mõte tõepoolest puudub ja lamell sobib selleks otstarbeks ideaalselt.Kellel palju trassi sõitu eespool mainitud aegadel on siiski otstarbekas kasutada naastrehve,kui enamus ajast linnavahel siis tõepoolest naastu pole mõtet soetada.

Sõidan juba aastaid lammelliga,korralikega, ja ei ole rehvide pärast midagi ohtlikku kogenud.Pigem lamelli või naela eelis jääb ikka pidama sõidukogemuste taha. Ristmikel e ikka tuleks välja sõita sobiva kiirusega ja trassil mitte järske liigutusi tehes kannatab vabalt sõiya lubatud kiirusega.

Miks peab hommikul varas või õhtul hilja naastu kasutama? Ja mille poolest on päeval, kui liiklus on tihedam ja seetõttu ka tee libedam, naastu vähem vaja?

Ikka ja jälle kuulen: lamell on saast, vot võtsin naastuga auto ja elu on lill...
Mina väidan jälle vastupidi: Ford Escordi all pidas Conti CVC3 praegustes teeoludes paremini, kui uus Masteri Nordic2, mille pidamise kohta mul on üldiselt hea arvamus varasemast. Tõsi, hetkel on enamus teid lumised ja korbelised, mistõttu naastu eelised ei pääse maksvusele. Mõne kuuga sõidetakse teed treppi ja rööpasse ning siis hakkab naastu eelis vähehaaval esile kerkima.

Jutu mõte on see, et lamell vs. nael pole küsimus. Küsimus on selles, milline konkreetne mudel;)

Aga ühes olen ma nüüd veendunud (peale paari mehe kraavist väljatirimist) - naastumehed on alati kaugemal (sügavamal) kui lamelliga sõitjad;)

tühjal teel sõitke või slikkidega...point on selles, kuikiiresti te ohukorral masina pidama saate...mõni sent lund ja jää all, ning lamellidest pole mittemingit kasu, libiste nagu kelguga

teiseks...klaasiks lihvitud ristmikul on väike tõus ja te eisaa enam kohapealt minema, aga siis tulevad süüdistused, et liiva pole puistatud ja teed soolatamata...minge Rootsi ja sõitke stockholmist välja, näiteks Sundsvalli poole teed on kõik talviselt lumised, graniidikillustik on ainult linnades kõlades ritmikele puistatud, autod eisõida üksteise p...s kinni, muidugi kui juhuslikult kamp eestlasi Aresse suusatama ei tuiska ja paarikümne kilomeetripärast küliti kraavis pole (reaalne olukord):)

mitte keegi ei väidagi,et puhtal jääl naast paremini ei pea, aga tegin ühe lihtsa katse ja igaüks võib seda kodus ise järele proovida. vaja on vaid peeglit või muud klaaspinda ja erinevaid jalatseid. juurde lisatud lingilt võib näha,mismoodi mul üks jalats ilma igasuguste abivahenditeta (liim jms) ca 45 kraadise nurga alla asetatud peeglil püsib. tegelikult vajus ta ca 30-40 sek jooksul küll tasapisi allapoole, aga kui ma katsetasin teise sarnase jalatsiga,siis see ei omanud mingit pidamist ja sööstis hoobilt alla. nagu piltidelt näha,on mustrid suht sarnased- ei ole täistald,mille kokkupuutuv pindala oleks suur,aga et materjal erineb,siis on ka pidamine erinev.
ehk siis sama on ka rehvidega- sõltuvalt kummisegust peab iga rehv jäisel teel erinevalt- mõni käitub hokilitrina,mõni korraliku talvejalatsina.
http://pilt.delfi.ee/my_picture/8371523/

lisaks tegin lihtsa katse oma tagumiku peal- pildil 2 on rehv,millega ma tüdinesin uisutamisest,sest pidamine oli hea ainult kuival/märjal/lörtsisel asfaldil,aga kinnisõidetud lumi, soolasegu ja kiilaks olid suht vastunäidustatud- pidamine heal juhul hindele 3- ja pidevalt pidi meelitama,et kohalt minema saaks. lahtise lume sees ronisid siiski suht normaalselt,sest muster piisavalt "maastikuline". panin siis alla esimesel pildil olevad rehvid ja olukord muutus sootuks paremaks- enam ei pea mõtlema,et kas kuskilt kõrvaltänavalt sopa seest välja keerates saan normaalse kiirendusega minema või ei. mõlemad tutikad,niiet ei saa kehvemaid rehve ka kulumuses süüdistada. aga ju siis oli tegu mingite kesk euroopa teedele välja töötatud mudeliga. kuid see talv on tekitanud mõtte,et peaks tõesti kolm komplekti rehve soetama- lisaks suvistele naelad ja lamellid- kui ikka pikem sulaperiood tuleb,siis pole tõesti mõtet naelu klõbistada. iseasi,kas see mõte nii otstarbekas ikka on- meil vahetuvad ilmaolud teinekord tõesti liiga kiiresti ja kaks korda kuus rattaid vahetada pole erilist mõtet.
http://pilt.delfi.ee/album/159719/?page=1

Mitte just kõige kergema nelikveolise juhina lisan, et selline auto võtab heade lamellidega päris edukalt paigalt ka libedal ristmikul või kallakul startides. Automaatkäigukast, auto raskus ja stoiline sõidustiil ei lase mõnikord rattaid ringi käimagi, samas kui äkilisema meelega esi- või tagaveoline oma naastudega kohapeal keerutab. Muidugi annan ma endale aru, et veega kaetud kiilasjääl ei roni järsust mäest üles ka nelikveoline. Mis siin ekstreemsusest rääkida - ka roomikutega tank võib libiseda ja kraavi vajuda.

Lugege see kõik läbi:
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf
Ja targutage edasi kui olete teinud lisaks ise mingeid imeteste, mida TM mehed ei ole osanud teha...
Turvalist liiklemist kõigile!

See on nõnda vana teema juba, aga ikka leidub koduste vahenditega testijaid, kuigi meie eest on need asjad juba tehtud, tuleb lihtsalt lugeda tm-i!

sõltub kus elad...juba lõuna- eestis jääb lamelliga jänni...tõusupeal enam kohalt minema ei pääse, linnas, kus on max 2 nädalat talvejooksul lund maas, pole mõtet naeltega ragistada

kes nüüd seda rehvitesti on lugenud, siis teab, et sitemapoolne nael ületab paremapoolse lamelli

Allpool konkreetne TM testi arvamus teemal,kas on ikka õige enda ja teiste elu ohtu seada.Artikkel täismahus koos testitulemustega on "Duubeldan enda turvalisuse huv".Eriti soovitaks läbi lugeda ja ehk kaaluda oma otsuste õigsust lamellisõpradel,kes trassidel kulgevad.Kena "uisutamist" ja ikka terve masinaga kojujõudmist.
"Naast- või lamellrehvide eelistamise
üle on vaieldud sellest ajast saadik, kui
neid turul üldse pakkuma hakati. Enamasti
on vaidlejatel oma arvamus, mida
ei kõiguta miski. Tegelik hetkeseissai katsete tulemusena aga päris selgeks.
Mitte mingites tingimustes pole
põhjamaistesse oludesse sobivad lamellrehvid
pidamise,turvalisuse või juhitavuse
poolest naastrehvidest paremad.
Ka mitte asfaldil, kuigi see võib
tunduda üllatavana. Lamellrehvide
ainus pluss on mugavus ehk naastumüra
puudumine. See peaks olema
nüüd igaühe enda otsustada,kas ta tahab
vahetada osa talvise autosõidu
turvalisusest mugavuse vastu."

Eelmisele tähelepanuks ehk niipalju, et arvesta piirkonda, kus TM katsed on tehtud ja et artiklis on rõhutatud just vajadust jälgida rehvide kiirusindeksi sobivust kasutuspiirkonda. Oma rehvide ostmisel jälgisin pigem Kesk- Euroopa teste kui Ivalos tehtut, sest esimese kliima enamuses siiski meie omaga sarnasem.
Pimesi siiski teste ei usalda, pyyan võtta omale sealt vajaliku. Kui rehvid ikka abs. ei sobi, eks siis tuleb ringi vahetada. Pole ka hull naastude vastane, aga oma liikumispiirkonnas olen leidnud lamellid olema otstarbekamad ja siiani on see valik ka täielikult õigustanud.

Tundub, et keskmise eestlase talupojamõistuse vastu ei saa: leidsin rehvivahetus.ee uudiste poolelt täitsa arvestatava rehvimüüja naast/lamell müügistatistika, naast juhib jätkuvalt :)

Naast jääbki juhtima,kuni see keelustatakse,sest suurem osa inimestest hoolib endast ja teistest liiklejatest .Naastrehvi "abi" võib vaja minna terve talve jooksul ainult 1-2 sek. ja kui siis seda päästeinglit ei ole ei pruugi seda võibolla enam iialgi vaja olla,sest halvimal juhul lõpeb lihtsalt maine eksistents.Kindlasti saab sõidetud väga edukalt lamellrehvidega,küsimus on selles,kui on äkitselt vaja teha suunamuutust näiteks vastutulev lamellrehvidega auto kaldub libeduse tõttu teie sõidurajale ja kui olete ka ise lamellidega,siis suure tõenäosusega kohtute füüsiliselt,naelrehvidega on aga suurem tõenäosus muuta oma sõidu trajektori nii,et hullem jääb olematta.Ainult selline imepisike vahe ongi neil kahel rehvil.
Omal oli samuti plaan soetada seekord lamellrehve,kuid kummitöökojas esitati üks soovitus nimelt ,kui sõidate päevasel ajal ja suurema osa ajast linnas,siis oleks arukam valik lamellid,kui aga varahommikuti,hilja õhtul ja öösel ning palju ka trassi sõitu,siis on õigem valik nael ,mille ka valisin ja ei kahetse.Aasta lõpul sai tuttava autoga ,millel all (vist) see uus Michelini lamell sõidetud Lõuna Eesti teedel ja tuginedes sellele kogemusele ma küll ei loobuks naastudest lamellide kasuks .Seal muidugi ilus valge talv ja teed õnneks soolata,eks see mängib ka rohkem naastude kasuks,kuid samas tulebki ekstreemolukordades välja see eespool mainitu.

Ma ilmselt olen seda varem kirjutanud, aga kordan üle. Varem sõitsin väikse ja esiveolise autoga, all olid naastud. Kui istusin suure ja nelikveolise rooli, valisin lamellid. Sõidan enamasti maanteel, ka hommikul vara ja õhtul. Aga tiirutan samuti linna vahel. Enne sai samal autol tehtud proovisõitu naastudega - jube müra alates 70 km/h.
Siin on varem arutatud küsimuse üle, kas naaste tasub kasutada sellepärast, et ühel hetkel võivad need elu päästa. Mõni on vastanud, et siis peaks igaks juhuks kandma ka kiivrit, kuulivesti ja sõitma tankis. Jah, siit võiks ju edasi arutada: ka ujuma ei tasu minna, sest just seal võib näiteks tabada saatuslik kramp. Ja mitte sööma kala, sest luu võib kurku jääda. Pole ka haruldased juhud, kui inimene sureb seksides, sest süda ei pea vastu...

müraga on nii, et kas on s..t auto või ongi mingi nokia või master rehv, mis lärmab nagu vana kurat ise ka väga kvaliteetsetes autodes. On ka hea pidamisega vaikseid naastrehve, mis muidugi päris suverehvi tasemeni ei küündi, aga siiski väga vähe häirivad.

nelikveolisega saavutab ka suverehvidega libedal enamvähem sama tulemuse,mis tavasõiduauto lamellidega.eks see kõik rohkem ikka endas kinni,millises järjekorras asju tähtsustada,kas esmalt müra ja alles siis turvalisus või vastupidi.minu eelistus on igaljuhul naast,sõltumata sellest,et rehvimüra on tõepoolest suurem,kui naastudeta rehvil.

Kui sõitsin väikese autoga, oli naastumüra suhteliselt tagasihoidlik. Ehk oli suure nelikveolise puhul tõesti viga Nokiani naastrehvis, mis tekitas sellist lärmi, et pikemal sõidul hakanuks ilmselt pea valutama. Pidevalt sellises müras sõitmine mõjuks juhi tervisele/tähelepanuvõimele kehvasti, mis tähendaks ju ka turvalisuse vähenemist.
Nagu on palju eelkõnelejad maininud, sõltub kõik ennekõike ikkagi juhist. Sinu turvalisusele tekib suur oht juba kodust lahkudes, igasugu õnnetusi võib juhtuda. Ja isegi kodus võid kukkuda või läheb maja põlema.
PS. Ma ei ole põhimõtteline naastuvastane ega välista, et järgmised rehvid võivad taas naastud olla.

to: to La-Mel

"...nelikveolisega saavutab ka suverehvidega libedal enamvähem sama tulemuse, mis tavasõiduauto lamellidega..."

mis mõttes sama tulemuse? Muust ma ei hakka rääkima, aga pidurdusmaa unustad täiesti ära või? Kohalt kiirendades võib ju sama tulemus olla, aga jama on see kui pidama ei saa!

jube müra on naastrehvidega on ikka kehvemapoolsetes autodes...aga see rehvi pidamine ongi ainult hetke jaoks. piisab ühest hetkest, valest liigutusest, mittemärkamisest jne...piisab kui teil on esiveolise auto tagumised rehvid kehvakesed, kus üks pidurdus võib esile kutsuda külglibisemise ja olete risti rekkaees...mis edasi juhtub, kujutate ehk ise ette...rehvitootjadteevad tohutuid pingutusi ja kapitalimahutusi rehvide edasiarendamisel, siit tulevad vahed odavamate ja kallimate rehvised vahel...jah, tõesti kui kulgeda rahulikus tempos, siis eijuhtugi midagi....aga kui teile lendab kurvis külgees kaskadöör, kes on kaotanud kontrolli oma auto üle??? kas need rehvid on võimelised teid päästma, kas nad suunavad auto sinna, kuhu teie teda juhite, või viskab ta samamoodi saba ette, nagu sellel, kes teile vastu lendab...siin vigadeparanduseks aega ei jää

Kuna minu poole pöörduti, siis tekkis kohe vastuküsimus.

Kui teed lähevad lumiseks ( ja nad on seda viimasel kahel nädalal olnud,), siis miks sõidavad needsamad "ohutute" naastudega inimesed sama kiiresti, kui peegelsiledall jääl? Lumekirme takistab naastul jääpinda haakumast ja seega kaob naastu eelis. Ohutu ja teistest hooliv oleks siis sõita olusid arvestades ohutu kiirusega mitte üle 60 km/h. Aga millegipärast panevad kõik lumepudrus 90 km/h, nagu minusugune teistest mittehooliv lamellikasutajast liiklushuligaan.

Ohutusele rõhudes on paslik küsida: kas te ikka vähendate lähituledele lülitades kiiruse 60 km/h peale, libedates oludes ka 30 peale?


Ei, te ei tee seda. Nagu ei tee seda ka mina, minnes teadlikule kalkuleeritud riskile.

Kuid loopida teistsuguse valiku teinud juhtide suunas väiteid, et nemad ohustavad teisi, on küll natuke mõtlematu. Rehv ei saa ohustada. Ohustada saab idioodist kasutaja, kes ei tunne oma masinat või selle teema kontekstis, rehvide omadusi.

Muide, huvitav tähelepanek: enamasti on kraavisolev naastrehvide kasutaja kas oma auto lõhkunud või lihtsalt väga sügavale/kaugele jõudnud. Lamellikasutaja kättesaamiseks tuleb aga hoopis vähem tööd teha. Selline naljakas tähelepanek viimase kahe nädala sõitudest...
Ehk naastukasutaja on oma rehvide pakutava eelise idioodi järjekindlusega kiirust tõstes ära nullinud. Kes meist siis ohtlikum on?

Mul pole midagi naastrehvi vastu. Ei saagi olla - teatud oludesse sobib väga hästi. Kui ma kurniksin kogu talve kusagil jumalast mahajäetud Mägi-Eesti küla ümbruses ja haruharva satuksin peateele, siis sõidaksin ka ise naastuga. Ilmselt kodumaise protiga - pidamine on neil super, lihtsalt müra ja sõidumugavus jätavad soovida.

Loomulikult pooldan ma lamellikasutajana seda, et leiduks piisav hulk naastufetišit põdevaid juhte, kes kraabivad oma rattaid lohisema või kaapima lastes ristmike ja tõusude pinnad karedaks - lamell peab siis paremini...

Aga huvitav, miks minul ABS ei rakendu ristmikule tulles? Miks minule ei ole viimase kolme aasta jooksul ühtegi ootamatut liiklusohtlikku olukorda tekkinud? Miks minu auto pole kordagi kaotanud libedal teel juhitavust? Mis mul on viga, et mina ei kuulu "rikaste ja edukate" hulka, kellel pidevalt on teeolud ülirasked, toimuvad ootamatud liiklusohtlikud olukorrad ja kõik siiberdavad jalus, laskmata esile tõusta naastrehvi eelistel eelminitud ohuolukordade lahendamisel...

Mul on üldiselt üsna ükskõik, millega keegi sõidab. Seni, kuni see on talverehv ja sellega sõidetakse olusid arvestades. Aga mul teeb hinge täis, kui keegi, kes pole kunagi proovinud korralikku lamellrehvi, vaid ükskord sõitis miskise Sava Eskimoga (ka seda müüdi lamellrehvina, kuigi see seda pole mitte) ja nüüd paneb kõik samasse patta.

Mis puudutab TM rehvitesti, siis olekski imelik, kui selle tulemus oleks lamellrehvile soodsam - põhirõhk on jääomadustel. Füüsika vastu ei saa ja naast peabki siin üle olema. Aga minu arvates on tunduvalt huvitavam, et vahed naastrehvi ja minu kasutuses oleva lamelli vahel on tulemuste tabelis üsna väikesed...

Siin teemas on paslik küsida, millised on need vaiksed naastrehvid, mis "küünivad peaaegu suverehvide tasemele". Ma tahan ka selliseid proovida. Seni pole veel leidnud... Ka Gislvaedi NF5 on minu kõrvale väga kole kuulata üle poole tunni järjest, Vredesteinist rääkimata.

suuremasosas olukordadest eijuhtugi midagi...kas sa hakkad Peetrusele kaebama, et sina tegid kõik õieti, aga vot see kamikadze, kel eluisu otsas,võttis su ülekohtuselt endaga kaasa....me ei ole liikluses üksi ja tihtipeale me teemegi kõik õieti, aga....

V6sa, kui sa pole ise Ivalos käinud, siis pole sul mõtet eriti sealseid teste kommenteerida
Seal on nii jää, kui ka kõva lumi teepinnal nagu liivapaber ja lamell näitab seal just parimaid pidamisi võrreldes Kesk-Euroopaga. Ehk siis meie teedel on arvatavasti naastu ja lamelli vaheline erinevus veelgi suurem ja seda mitte lamelli kasuks.
Peale selle pole sina nähtavasti "keskmine" juht, vaid paremikku kuuluv ja väga ettevaatlik ning alalhoidlik. Keskmine autojuht aga ei tunneta nii hästi ohuolukordi ja naastrehvid on just sellistele ette nähtud, niiöelda riskide vähendamiseks. Ja ära kujuta ette, et kõik juhid saavad sinuga samaväärseteks "headeks" juhtideks, seda ei juhtu kunagi.

võib olla ongi nii,et lamellimehed on paremad juhid-nemad teavad, kuidas nende auto erinevate teeolude korral käitub ja kuidas rehvid peavad ega hakka kunagi liigseid riske võtma ning ei ületa iseenda ja auto võimeid. kaldun arvama,et kui keegi lamelle ostma hakkab,siis valib teadlikult tuntud firma tõestatud kvaliteediga rehvid, aga naelamees ostab põhimõttega- naastud on? siis käravad küll. loomulikult pole see reegel,aga siin neid kirjutisi lugedes tundub küll,et enamuse mõtetes on lihtsalt naastrehv- mis firma,milline kummisegu,mida testid on näidanud- see pole eriti oluline.

Lugege see KÕIK hoolikalt läbi:
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf
Ja targutage edasi kui olete teinud lisaks ise mingeid imeteste, mida TM mehed ei ole osanud teha...
Turvalist liiklemist kõigile!

Tjah, miskipärast on siinkirjutajatest naastrehvide kasutajad suisa pimedat naastu-usku. Lamellirahva arvamused on argumenteeritumad ja rahulikumad ning tunnistatakse naastude paremust teatud teeoludel.
Ootaks rohkem tolerantsust ka naastumeestelt!

pigem kohtab siin lameelimeeste mõnitamist, et naastumehed on äpud ja eioska autoga sõita...pigem naastumees ikka muretseb, kuidas auto ekstreemolukorras kinni pidada ja et lamellimees talle selga ei sõidaks

Tänapäeva lamell on juba nii hea(kui ostad kvaliteetsed rehvid) ,et sellel pole enam eriti vahet kas sõidad naastu või lamelliga! põhimõtteliselt ongi see su enda südamerahu küsimus,kui usud,et naast on parem - siis ostagi endale naastud ja vastupidi!

PS! lamellidega on endal mugavam,ei ole mingeid kuupäevasid,millal sa nad pead ära vahetama jne...

vaata,herilane-lamellimees teab,et tuleb hoida korralikku pikivahet, aga naelamees arvab,et saab niigi pidama ning istub p.rses kinni nagu herilane.

Sõitsin eile väiksemat teed pidi Tartust välja loodust nautima. Teed kattis ebaühtlane jää, pisut krobeline, samas kohati läikima nühitud. Peatasin auto, et niiöelda teed järele katsuda. Jala oli ikka libe, võis lausa ilma uiskudeta uisutada.

Tee oli kurviline, sõitsin rahulikult. Ja ausõna, auto ei libisenud kordagi ja lamellid viisid laitmatult edasi.

Eks naastud oleks ka viinud, aga nagu osa eelkõnelejaid on öelnud: lamellid panevad autojuhi ehk hoolsamalt sõitma ja mitte riskima.

"Eks naastud oleks ka viinud" humoristid,selleks on olemas lotomängud,kus oma õnne proovida.Liikluses paraku on vajalik siiski kindla peale välja minna,mitte sõita kogu aeg hirmu piiril,kas läheb seekord õnneks või mitte.Head uisutamist.

Tänud viimasele heade soovide eest!
Aga ära unusta, et ka korraliku lamelliga saab talvel kindla peale välja minna...Talv on meil siiani super, vaevalt et hullemaks minna saab ja ka lamellid eeskujulikult töötanud siiani. Arvestama peab siiski , et rehvide erinevus ei kaalu kaugelt üles kohemuste ja vilumuse vähesust. Just seal on see iva millele peab rohkem tähelepanu pöörama.

Divexil on õigus. Kogemus ja vilumus loevad palju. Aga seni, kui neid veel pole, tuleb neid ju omandada :) Ja miks mitte omandada nii lamelli kui naastuga, et teaks ja tunnetaks rohkem.

Kes ei saa lamelliga meie tavalistes normaalsetes talveoludes hakkama ja peab sõitma "hambad ristis" see ei saa ka naastrehviga. Ega naastrehvid kuidagi OLULISELT teistmoodi autojuhti tegevusele reageeri, kui lamellrehvid. Käitumisloogika on ikka üks ja sama ning füüsikaseaduste piiride ületamine lõpeb ikka ühtemoodi.

nael on hetkel parem. lahtist lund teedel pole ja lamell kiilaka või kinnisõidetud lumel suht ebakindel. linnas kus teeolud vähe teised on lamell väga hea ja sama teema ka maal kui lumepudru või lahtine lumi. kas mõni lamellimees sooviks naelrehvimehega aja peale sõita jäärajal? vaevalt. naela ja lamelli erinevuse saab kõige lihtsamalt puust ja punaseks teha kui praegu alla toppida viimase sõna lamell versus piik. kas taod nätsu jää peale või taod naela? kumb neist peab?

Lamellimehe jaoks tõeliselt halvad teed alles tulevad - oodake, kui teed hakkavad sulama. Vat seal on tõepoolest naastust abi!

Kuigi minu jaoks müstikana tunduv on lamellrehvide omadus ka sellisel teel, kus jää peal on vesi ja tavaline talvesaabas rõõmsalt libiseb, siiski mingit pidet leida... Ei, mitte naastrehviga võrdset, loomulikult mitte. Kuid auto on (rõhtsal teel ja õigetpidi kaldega kurvides) juhitav, kiirendatav ja, mis kõige tähtsam, pidurdatav. Ma tean küll selle omaduse füüsikalist tausta, kuid ikkagi on see hämmastav, mida korralikust materjalist ja hästi projekteeritud rehv suudab.

Jah, ma pole käinud Ivalo testirajal. Kuid olen elanud Soomes, üsna kõrgel, paar talve ja tean, kui libedad seal võivad olla teed. Või teistpidi võttes, kui palju on sealne liikluskultuur meie pimedast naastukummardamisest üle... Kuigi ka seal on viimasel ajal näha naastuusu süvenemist. Mis käib kahtlaselt sama jalga igasuguste akronüümide taha peituvate juhiabistite pimeda kummardamisega. Kurb...

Kui juba minu personaalküsimus jutuks tuli, siis ma pean ennast täpselt nii keskmiseks juhiks, kui olla saab - sõidan vaheldumisi esi- ja tagaveolisega, manuaali ja automaadiga, naastu ja lamelliga, aasta jooksul 50 ja 60 kkm vahele (lemmikuks on automaatkasti ja diiselmootoriga tagaveoline pereuniversaal, mis veereb lamellrehvidel ja evib mõningaid juhiabisteid). Neist kilomeetreist pool koguneb maanteedel, veerand linnas ja veerand metsavahelistel kruusateedel... Minust paremaid juhte on palju, kuid kahjuks on ka minust halvemaid... Aga see pole oluline, eriti selle teema kontekstis.

Seepärast soovitan - kui kahtled, võta naast. Aga kui mõtlema hakata, siis...

Lamell vs naast pole üldine paremusteema. Ei saagi olla, sest inimeste rõhuasetus on erinev. Abstraktselt võttes on naast parem, sest tagab libedal lühema pidurdusteekonna.

Aga kui tihti me valime midagi endale vaid abstraktsest kalkulatsioonist lähtuvalt?

Pole mingit tohutut vahet üldiselt võttes jäärajal ajapeale sõites lamell vs naast, mida oskaja juht vs vähemoskaja juht tasateha ei suudaks.

Oluline vahe on "kiilakal" sõites ühesuguste oskustega juhte ja ühesuguse libedavõimetega autosid võrreldes.

Ka jää pole kaugeltki eri aegadel ja eri kohtades ühesugune. Krobelise jääpeal ja paraja pakusega lahtise lumepeal pole samuti olulist vahet.

Mis minu personaalküsimust puudutab, siis samuti sõidan ja olen sõitnud, nii esiveolise, kui tagaveolise, kui neliveolisega ja nii lamellrehviga, kui naastrehviga (seda ka praegu) ja kogu järeldus, mis sellest teha võib on see, et erinevad autod isegi ühe ja sama veoskeemiga võivad käituda kardinaalselt erinevalt, rääkimata ka naastrehv vs teist marki naastrehv ja lamellrehv vs teist marki lamellrehv erinevustest. Rääkimata sellest millega oma "instinktid" ja sobivus paremini ühtib.

Muudetud 25.01.10 14:08

Talverehvide MM
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf

Sellest on ka varem juttu olnud, et kui asi äärmuseni viia, siis on muidugi naastu kasutegur suurem, ehkki ühel hetkel ei suuda ka naast enam aidata.

Sedagi on varem räägitud, et enamasti ei ela me ülimaid äärmusi silmas pidades. Nii ei lähe ka jalakäija õue, kiiver peas ja kuulivest seljas. Jne.

PS. See, kes on harjunud suvel kuival asfaldil rehvi kärsatades kohalt võtma, ei saa talvel ka naastuga kuigi kiiresti jäätunud ristmikult startida.

Kõik need rehvitestid on väga head informatsiooniallkikkas nendele, kes oskavad seda oma oludele vastavalt tõlgendada ja kasutada. Täpselt nii nagu iga muugi informatsioon.
Kui rääkida sellest konkreetsest rehvitestist, siis 100% paika peab ta AINULT Soomes põhjapolaarjoone taga valitsevates tingimustes ja testis kasutatuga täpselt sama automargi ja -mudeli kohta. kasvõi kriipsuvõrra erinevates tingimustes on ka tulemused vastavate "kriipsukete" jagu (meetrid, sentimeetrid, sekundid jne) erinevad.

niisama infoks.
Ülla-Ülla - Tänane talv muide on enamvähem keskmine talv(ca 40-date keskelt kuni ca 80-date keskele) ja polaarjoone taga Soomes ei ole keskmine talv sugugi palju külmem, kui keskmist talve seal ja siin hakkame võrdlema(kuigi ülimadalaid tempe on rohem- on ka sooje päevi seal piisavalt)- lihtsalt soe Põhja-Jäämeri on Põhja-Soomele palju lähemal.
Viimased aastad on olnud ektreemid selles suhtes, et talv polnud lähedalgi nn. pikaajalisele keskmisele talvele, ja nooremale põlvkonnale tänavune tundub midagi ekstreemi, kuigi on just tavaline:)

Aga mis teemasse puutub, siis viimased päevad on suured ja tähtsad maanteed, linnatänavad, kui ka külateed väga libedad- ka naeltega sõites: sool ei toimi külmaga, liiva meie maal peaaegu ei panda(vaid liiva) ja kerghet lund tuleb taevast, mis jääks teele sõidetakse, eile oli kanalis hommikul 4 õnnetust- kui ma sealt läbi sõitsin ja suur tähtis maantee oli piisavalt libe, et kiirust 80 pidada liigjulgeks.

Käesoleva talvega on löödud mitmeid külma keskmisi näitajaid jms. Seega nimetada sellist talve Eestis tavapäraseks vaevalt, et saab. Tavapäraseks sai sellist talve nimetada ehk 50 aastat tagasi, aga mitte praegu.
Ja kuidas seal kanalis siis nende avriissesattunutega oli, kindlasti olid kõigil ilma erandita all lamellrehvid ? :)))

Põhja Soomes muideks ei puista keegi tänavatele-teedele talvel ei soola ega liiva. Ohtikematesse kohta pannakse graniidisõelmeid ja ei soni keegi mingite kloriidide hädavajadusest ja elupäästjalikest omadustest.

Tee võib olla suvalisel hetkel suvalises seisukorras, ainult sinust endast sõltud kuidas sa seal kulged ja kas tervelt kohalejõuad.

Muudetud 28.01.10 11:10

vaata vvv1 soome on oma arengutasemelt meist juppmaad eespool,oli ka aeg,kui seal soolati,no hetkel enam tõepoolest seda ei tehta.küll meie põmmpeadest otsustajatajad ka kunagi selle tedmiseni jõuavad.mina olen samuti seda meelt,et mitte soolata,vaid sahka tuleb õigel ajal anda,et tee puhtaks saaks.

Ikka käib siin pime väitmine, et mujal ei soolatata. On ju räägitud ja teleris uudistes näidatud, et soolatatakse küll. Näiteks kuidas veel hiljuti ka Saksamaa soolatehased olid hädas tellimuse täitmistega, sest niivõrd palju oli tarvis teid soolatada.

Sina räägid Soomest. Ava Google ja toksi sisse lihtsad märksõnad: salt road finland.

Ja loe (kui inglise keelt oskad).

eelmisele....MÖGGA 3 geega...põhjas pole mingit mõtet soolatada ja seal keegi ei soolata, sest temperatuuril alla -10C sool jääd ei sulata, pealegi võideldakse teede soolatamise vastu igalpool maailmas, sest soolatamine rikub põhjavett

huvitav,mida soolajad siis täna õhtul Tallinnas teevad?15 kraadi on külma,aga ****d loobivad metsikustes kogustes soola.no mida kuradit siin toimub?!sõidan ise lamelliga ja igaljuhul pole linnas mingit probleemi libedusega.(lamell pidi ju sitem olema)

Probleemidel ongi selline "tore omadus", et nad eksisteerivad ainult mõnede inimeste peades. Reaalselt tuntav vahe naastrehvil ja lamellrehvil on ainult kiilasjääl sõites.
Isegi kui arvata, et naastrehvid on oluliselt paremad, siis järelikult pole nad ikkagi piisavalt head mõnede inimeste autosõiduoskuse tautsal ja probleem peitud kusagil mujal. Mina olen nii praegu, kui kõigil eelmistel talvedel näinud nii avariides, kui lihtsalt lumehangedes kinni nii naast-kui lamellrehvidega autosid. Võibolla nasstrehvidega isegi rohkem, sest meil neid lihtsalt kasutab suurem % juhte.
See mida kasutab suurem % rahvast pole samuti mingi tõsine näitaja mingite asjade mõtekuse seisukohalt. Pole nagu kauged need ajad kus riikide kaupa inimesed enamuses mõtlesid teatud moodi, millepeale nüüd mõistlikud inimesed ainult õlgu kehitavad.
Praegu kaitseb teid naastude laastava kulutamise eest vähemalt see lumi, mida ikka enamuses kohtades ka teedele jätkub.
Lihtsalt veidi pikema perspektiiviga peaks inimene suutma mõtelda, kui ta ennast ikka inimeseks nimetada tahab. Ka meie lapsed tahavad kusagil oma autodega sõita ja kusagilt puhast joogivett hankida ning teeäärtes ka edaspidi rohelust näha.

Muudetud 29.01.10 10:20

Sai siis nv käidud Võru talirallit vaatamas. Lõuna-Eestis ju mägised ja jääs teed ja lamellid pidavat seal kasutuskõlbmatud olema. Kahjuks ei tundnud seda libedust, ei driftinud ka väga, samas nagu kiirust oli, sai nii mõnestki koperdajast mööda sõidetud.

Kunagi aastaid viis tagasi sai ka Rootsi rallil käidud väikebussiga, millel lamellid all (kes seal käinud, teavad kohalikke teeolusid ja ka mäed on seal kõrged) - mitte mingit probleemi. Korra ei saanud poolel mäel enam ülesse, kuna kitsal teel tuli auto vastu ja pidime seisma jääma. Alla ka ei veerenud, vaid paari mehe abist piisas, et mäest lõplikult ülesse saada.

Samuti sõidan väga palju õhtuti maanteedel, eriti suunaga Tallinnast - Tartu poole. Pole küll täheldanud, et midagi libedat oleks - kiirusehoidja 100 peale ja niimoodi pea terve tee (va. asulad ja 70 km/h kiirusepiirangud). Huvitav on täheldada seda, et suval uhavad kõik selle kiirusega sõites minust mööda, talvel aga jäävad jalgu.

vigastusega sama lugu - mul aastaläbi püsikas 100km/h (reaalne vist 94-95) ja talvel lamellid Continental
suvel jään rallimeestele jalgu aga talvel jäävad rallimehed mulle jalgu. viik!

Talverefide OM
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf

Praeguse talve kohta kõlbavad selle testi tulemused ilmselt ka ilma suuremalt mõtlemata "automaatselt" üle kanda, kuna kliimatingimused on võrreldavad testi läbiviimise koha tingimustega.
Järgmisel aastal on aga võibolla jälle viimase aja tüüpiline pehme talv ja ka rehvimudelid on juba uued väljatulnud, mille omadused vaatamata samale välimusele ei pruugi olla kaugeltki samad selle aasta testis kasutatud rehvide omadustega.
Pealegi, mis on hea proffessionaalsele testisõitjale ei pruugi olla samahea või mugav või ohutu suvalisele autojuhile suvalise auto all jne.
Kes tahab konkreetsetesse oludesse saada parimat valikut, sellel tuleb tahes-tahtmata veidi ka endal ajusid liigutada (nagu seda iga kord sellistes testides ka mainitakse) ja mis sellele vaatamata meie keskmise autokasutaja jaoks on nagu "hiina keel".

Muudetud 16.02.10 14:11

minul tekkis selle talvega tõsine tahtmine ära proovida mitmeid erinevaid rehve- nii odavaid naelu ja lamelle kui ka kalleimaid brände. et aga rahakott sellist testi ajaviiteks teha ei luba,siis peabki leppima selle valikuga,mis alla pandud ja kõiksugu auto omatahtsi suunamuutmised ajada enda oskamatuse kaela. et aga maanteedel minust möödasõitjaid peaaegu polegi ja mõnikord jääb mõni ka mulle jalgu,siis kaldun arvama,et nii selleaastane (lamell)rehvivalik kui ka ajapikku kogunenud sõidukogemus olid sel talvehooajal kenasti koosluses.
ehk siis- rehvid ei sõida,sõidab juht.

Ehk mis siis viga oleks kui naastrehv oleks see imevahend, mis kõik autod libedates oludes järsku teepeal turvaliselt sõitma "panevad". Ei pane ju. Vaatamata sellele, et enimkasutatavaks rehvitüübiks talvel on meil naastrehv, on probleemid ikka ühed ja samad ning mida libedamaks või raskemaks olud lähevad seda selgemalt need probleemid esile tulevad.
Justnagu kasvõi lumesadu oleks meil talvel erakorraline ilmastikunähtus, milletõttu kasvõi näiteks Tallinnas liiklusõnnetuste arv ööpäevas suureneb 20 näiteks 60-le. Miks te naastukasutajad siis ei sõida nendega teepeal normaalselt, eriti, kui naastrehvid on NII PALJU PAREMAD. Mis kasu on sellest paremusest, kui niipaljud inimesed nendega ikka avariisid teevad pidevalt. Või milles see paremus siis üldse väljendub. Et nagu selles väljendubki, et kui läheb veidi libedamaks, siis avariide hulk suureneb sõgeda kiirusega ....
Ehk mis kasu on testivõitjatest rehvidest auto all, kui ise ei oska neid rehve kasutada pooltki sama normaalselt nagu paljukiidetud testi läbiviijad.
Kui inimesel (autojuhil) puudub elementaarne autotunnetus, siis on ju täiesti elementaarne ka see, et oma igapäevase sõitude jooksul teeb ta pidevalt lugematu arvu jämedaid vigu, tekitab avariiohtlikke olukordi, millest mõned lõppevad ka reaalse avariiga.
Ei sõida need naastrehvid (rääkimata ka sellest, et isegi jääl kõik naastrehvid ühtemoodi hästi sõidaks) mitte üheski situtasioonis juhi eest, veelvähem seal, kus füüsilise pidamise piirid on ületatud ja ainult ÕIGED juhtimisvõtted on need, mis halvemast hoiavad.
Õigeid juhtimisvõtteid saab rakendada siis, kui inimene neid tunneb ja oskab praktikas ka AUTOMAATSELT kasutada, mis omakorda eeldab seda, et inimesel peaks niiöelda eeldusena olemas olema elementaarne autotunnetus. paljud meie teedel-tänavatel liiklejatest ilmselt isegi ei oska kahtlustada, mida see sõna tähendab või, et selline sõna üldse eklsisteerib.

Muudetud 22.02.10 10:41

Naastrehvid ei õpeta muidugi kedagi sõitma kes sõita ei oska. Auto saab ühtmoodi kraavi ajada nii suverehvi, lamelliga, kui naastuga, ja ka üldse ilma rehvideta(veljedel sõites). Küll aga isiklikule kogemusele tuginedes siis tõsi naastud teevad üdljuhul suuremat müra ja kulutavad ka teekatet rohkem. Aga mina ju maksan kütuseaktsiisi nii, et mis minul selle teekattega pistmist. Kui lubatud on kasutada siis kasutan ja sõidan naastuga sest need lõppkokkuvõttes kestavad kauem ja pidamine on ka minu kogemustele tuginedes igas olukorras keskmisest parem. Aga kõik sõltub juhist ja autost ja teeoludest ja juhi tõekspidamistest. Ühte teisele eelistada igaühel oma asi. Eks igaüks kiida ikka oma.

No jah'le

Ega sul polegi selle teekattega mingit pistmist - makse maksad aga sõidad kuumaastiku peal. Kuigi jah, see teekatte kulumine ei koosne ainult naastrehvist, vaid veel ka tellijast ja tööde teostajast, mis on juba omaette probleem.

eks kõik rehvid ongi kompromiss....kõik rehvid tehtakse teatud möödnustega....võidad ühes, kaotad teises...me võiksime ju ka kuiva ilmaga slikkidega sõita, aga meil pole võimalust rhve niikiiresti vahetada, nagu vormelimeestel....osad siin rõhutavad sõiduoskusi....kõik on suhteline, kas vormelipiloodid ei oska sõita kui vihmaga hakkavad spinne rajal tegema???? kõik valivad rehve teatud parameetrite ja eeliste järgi (kui oskavad arvestada, millistes tingimustes kõigerohkem sõidetakse ja milliseid tingimusi peetakse tähtsaks)...kui sõitsin rohkem maanteel, kasutasin ühtesid rehve....nüüd elan linnast väljas ja auto on nelikveoline, siis nüüd kasutan teistsuguseid rehve, sest nelikveole pole mõtet alla osta Nokian H, sest liivase pinnase korral pole neil abs veovõimet...kuna mina eelistan rehvi juures kiiret pidamajäämist, siis talvel on minu eelisrehviks kindlalt naastrehv, sest vanemad elavad L- Eestis ja metsloomad teel pole sugugi haruldane nähtus ja naastud on rohkem kui 1 kord päästnud kriitilisest situatsioonist...ka kiirusel 70 km/h on naastul lühem peatumisteekond....lamell ongi linnamehe rehv, kus kiirused suhteliselt väikesed ja linnas tõesti on suhteliselt mõtetu naastuga ragistada, aga see eitee veel linnamehest erilist sõidumeest, kes klaasiks sõidetud lumel tõsiselt hädas on oma lamellidega:)...meie eestimaa on kilometraazilt väike, aga klimaatiliselt suur, niiet rohkem tolerantsi....nagu on rohkesti rehvide tootjaid, on ka rohkesti nende kasutajaid ja kõigil on omad eelised ja kasutustingimused

"milletõttu kasvõi näiteks Tallinnas liiklusõnnetuste arv ööpäevas suureneb 20 näiteks 60-le. Miks te naastukasutajad siis ei sõida nendega teepeal normaalselt, eriti, kui naastrehvid on NII PALJU PAREMAD. Mis kasu on sellest paremusest, kui niipaljud inimesed nendega ikka avariisid teevad pidevalt. Või milles see paremus siis üldse väljendub. Et nagu selles väljendubki, et kui läheb veidi libedamaks, siis avariide hulk suureneb sõgeda kiirusega ...."

Ma arvan, et see käib täpselt samamoodi ka lamellikasutajate kohta, kuigi vaenad siin "naastumehi", aga kus sa tead, ehk oleks siis, kui kõik naastudega sõidaksid olukord hoopis selline, et liiklusõnneuste arv, kerkiks 20-lt hoopis 58-ni, 60 asemel?
Jällegi jõuame lõpuks selle loogikani, et suverehv oleks kõige parem rehv üldse- aga mina ei annaks pead, et siis oleks kiiruse vähenemisest vähel liiklusõnnetusi... Kohe mitte ei usu...

"kiiruse vähenemisest tulenevalt vähem õnnetusi"- nii tahtsin ütelda.

niiet naastrehvide kasutajad on süüdi liiklusõnnetustes, teedelõhkumises ja jumalteab millistes surmapattudes...naastumehena ootan ma naastrehvide täielikku keelustamist...et lõpuks lõppeks see süüdistamine...olen kindel, et teed "kuluvad" roopasse samasuguselt (tähelepanek bussipeatuste taskudes)...kas keegi arvab, et liiklus on bussipeatuste taskudes nii intensiivne, et ka sinna on roopad sisse kulutatud??? millegipärast soomes- rootsis ei kulu paari talvega teed roopasse...ma tahan öelda seda, et äkki hakatakse mõtlema ja otsima tegelikku põhjust (allpoolarvestust teede ehituskvaliteet, paekivi sobimatus teealuseks materjaliks, teede ülekoormamine...), meie teedel liiguvad rekkad, mida soomesse ja mujale euroopasse ei lastagi lubatud teljekoormuse ületamise tõttu...loeme pärast laibad kokku ja vaatame, milline on tõeline suhe liiklusõnnetustes...kopp ees juba nendest süüdistustest

See vaidlus ei lõpe kunagi. Ja mitte kunagi ei jõua tõeni, kas parem on lamell või naast. Vastust lihtsalt polegi.
Ahjaa. Kunagi ütlesin, aga korda üle: varem sõitsin väikese esiveolisega naastudega, nüüd nelikveolise ja lamellidega.

Ega õiget vastust polegi, mõlemiga saab väga edukalt liigeldud :)

teada on et naast lõhub teed ja rekkad sammuti..... mõlematele tuleks maks peale panna

mis sellest maksust kasu on?teed ju lagunevad ikka edasi.ära tuleks keelata!

Kõik asfaltteed tuleks likvideerida ja lubada liiklus ainult hobuvankritel puuratastega.

Statistika näitab, et naastude kasutajaid on ülekaalus teedel liiklejate hulgas. Avariisid teevad need, kes teedel liiklevad. Ehk kui naastukasutamise poolt argumendina kasutatakse suuremat turvalisust, siis andke nagu andeks, aga kus see suurem turvalisus siis jääb või milles see väljendub ?
Ja kust te teate seda, et kui kõik sõidaks lamellidega või suverehvidega- võibolla olekski vähem õnnetusi, sest jõuaks väga selgelt kohale ka olematu mõtlemisvõimega "juhtidele", et autot tuleb ikka endal teel hoida, suvalistest rehvidest auto all üksi ei piisa. Ja ilmselt ka need, kes näiteks lamellrehvidega sõita ei suudaks turvaliselt, jäävad teedele tulemata talvel ja vaevalt sellest teised liiklejad midagi kaotakasid ehk looduslik valik teeks oma loogilist ja õiget tööd.
Pealegi esimesed sammud naastude piiramise osas nagu juba astutud ja kasutusaega lühendatud vastavalt sellele, kuidas neid kasutatakse ka lähedalasuvates põhjamaistes riikides. Vähemalt midagi äratehtud, varasem naastukasutamise praktika reguleerimine oli täielik "pornograafia" ehk praktiliselt reguleerimatus valitses.
Lollusele eriti sellisele, mis ka teiste "süütute" inimeste elusid puudutab, peaks olema riigipoolt teatud piirangud kehtestatud, sest mis see riigivõim muud on, kui normaalsete kodanike kaitsmine ebanormaalsete eest. Ilmselt on see "sõel", mis peaks auto juhtimis võimelised kodanikud eraldama kodanikest, kes auto juhtimise võimelised ei ole, lihtsalt liiga ebatihe või on ettevalmistus selles vallas liiga puudulik.
Autojuhtimine on siiski "litsenseeritud tegevus" ehk nõuab vastavat ettevalmistust ja selletulemusena saadud vastavat "kirjalikku luba" (juhiload). Ja ei pea juhiluba pihku pistma lihtsalt ja ainult sellepärast, et on mingi kool või kursus formaalselt läbitud, eksamisk liikustestid "ajutiselt" päheõpitud ja mõtlemisvõime olemasolu vajadusest autoroolis endisel ja ikkagi mitte midagi ei aimata.
Sellistele inimestele (mõtlemisvõimetutele juhtidele) on igasugused TEATUD PIIRINI turvalisust tagavad elektroonilised juhiabid ja ka ainult TEATUD PIIRINI füüsilist pidamist pakkuvad naastrehvid reaalse potensiaalse ohu allikaks, sest väga kiiresti vahelduvates ERINEVATES ilmastikuoludes sellised juhid ei ole võimelised mõistma ja tunnetama neid piire, sest ka need piirid muutuvad väga suures ulatuses koos olude muutumisega.
Ja sellised juhid on ka alati kuni lõpuni näiteks naastrehvide keelusatmise või kasutamise piiramise vastu, sest ilmselt nad kuidagi vähemalt seda aduvad, et neil on avariisid vähem, kui naastud all on:) Aga neid on ikka masendavalt palju arvestades ka seda teemat.

Muudetud 25.02.10 11:02

to: VVV1

Korralike naastutega ja korralike elektrooniliste abidega on see sinu nn piir ülalpool meil kehtivaid kiiruspiiranguid, seega on ikka vahe küll! Mõtlen ikka selliste kirjade puhul oma naise peale, et tema ei ole nii osav, kui näiteks mina, aga kui ta hoiab kinni kehtivatest kiiruspiirangutest, siis praegu temale kasutada oleva masina elektroonilised abilised ja korralikud naastrehvid võimaldavad ohutult teedel liigelda iga ilmaga, mis see talv on ette tulnud. Maanteel pole vähemalt libeduse tõttu tulnud kiirust vähendada alla poole lubatut, sama ka nendel kõrvalteedel, kus ta sõidab, et koju jõuda.
Asju ei saa minu arust nii võrrelda, et muudame mitut asja ja siis võrdleme, võrrelda saab ikka nii, et muude tingimuste samaks jäädes ehk ceteris paribus printsiibi põhimõttel, sel juhul on naelutatud lamell enamikel juhtudel ka parem, mida ka rehvitestid kinnitavad! Seda, et keegi nüüd selle rehvidest tuleneva puudujäägi oma osavuse või siis väiksema kiirusega kompenseerib, palun väga, aga me ikka võrdleme rehve! Või kui nüüd täpselt vaadata teema pealkirja, siis küsitakse, kumba valida, siis tegelt ei saa tõesti vastata nii konkreetselt tõepoolest.

seda juhtide mõtlemisvõimet on kõige paremini demonstreerinud selletalvised (ja ka varasemad) lumesajud tallinna ja harjumaal- siis on ikka 30-60 kõksu päevas. selge see,et autode kontsentratsioon on sealmaal kõrgem, aga no kui juht on suuteline olukorra sinnamaani viima,kus avarii on vältimatu,siis on probleem ikkagi juhis endas kinni. lumi ja jää on vaid sekundaarsed tegurid- sellisel juhul peaks väitma,et jäisel kõnniteel peab 100% jalakäijatest kukkuma,sest tee on ju libe.
kusjuures täna oleks isegi kõksu teinud- kõrvaltänavalt sõitsin peatänava suunas ja hakates liiga hilja pidurdama,pidin nentima,et tänava lõpp oli siiski liiga libe ja olgugi,et olin kahe jalaga pedaalil (ja abs loomulikult püüdis mu ponnistusi nullida) liikusin ma sisuliselt muutumatu kiirusega peatänava suunas edasi. õnneks vasakult kedagi ei tulnud,niiet sain sama hooga (ja õnneks ilma piruettideta) parempöörde teha ja jätkasin sõitu. seekord vedas...

võibolla oleks naast päästnud? Ei tea:( Aga miks lasid asja nii kaugele, et pidid teele libisema ja parempöörde tegema? Kas valli ei olnud kuskil kohe kõrval? Ise olen paar korda valli pidurina kasutanud, toimib hästi ja üldjuhul masin viga ei saa! Halb on veel ka see, et kõrgete vallide tõttu ei näe ka kaasliiklejad sinu lähenemist ja ei oska kõrvale põigata.

ikka mängitakse teepeal vene ruletti....tänatakse õnne, et fortuuna oli seekord armuline ja 3 päeva pärast ei mäletata enam midagi...aga eks igal oinal on oma mihklipäev...kõigekurvem on asja juures see, et õnnetusse tiritakse kaasa isik, kellel pole sellesse mingit pistmist

olin võõras linnaosas ja ilmselt saabus peatänav liiga "ootamatult". kuigi talv on üle eestimaa, on linnatänavad vahel vägagi erineva sõidetavusega ja ka seal oli tõesti kuidagi ootamatult jäine see lumealune pind-lumes ja lumepudrus on mu lamellid ikka kenasti pidanud,aga seal oli vist tõesti lausjää peidus. kuna ma siiski jõudsin registreerida,et vasakult kedagi ei tule,siis lumevalli mõtet pähe ei tulnud. herilasel muidugi õigus- olen ka ise põhjustanud paar kõksu,kus teisel osapoolel pole mingit süüd olnud ja seega on nende "kaasamine" tõesti ülekohtune. õnneks pole ma igapäevane kõksutaja-esimene oli vist 99a ja teine ehk viimane 07a. kahjuks on tõesti nii,et pikapeale muutub juhtimisstiil kohati üsna hooletuks ja ses mõttes mõjub avarii suht kainestavalt. mõneks ajaks... :)

http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf

Üks vend topib järjepidevalt TM rehvitesti linke siia.
Täiesti mõtetu tegevus.
See pole mingi üleüldine valmisprodukt kõikide hädade vastu, vaid eeldab samuti selle testi lugemisoskust. Ehk suvalisest infost pole suuremat kasu, kui inimene seda õieti läbitöödata ja vastavalt oma konkreetsetele oludele kasutada ei oska.
Paraku enamus mõtleb ikka nii, et kusagil keegi on temajoks mingi info juba "läbinälunud" ja jääb üle see ainult "alla neelata". Neelata võib palju iganes, kuni mõtlemisvõime puudub, puuduvad ka edusammud antud valdkonnas.

Muudetud 02.03.10 09:50

http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf
topin jah - see on ainus tõsiseltvõetav ja faktidele tuginev test maailmas...
loodan veel, et päästan seda tehes ka oma naha liikluses:)
http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/Rehvitest.pdf

nojah,kui endal ei noki,siis tuleb kõik reklaamtrükised kindlasti läbi lugeda ja uskuda.

ja sinul nokib- lähed poodi,näpid natuke aega mustrit ja otsustad hoobilt,milline rehv(isegu) on hea ja milline mitte? kõik testid on ju bullikaka.
käisid ikka selgeltnägijate saatesse ka end pakkumas ja loed metsas jõhvikate pealt kõik maailma asjad välja?

Kõik see on väga kena aga näiteks viimane (ilmus viimases TM-is) TM-i suverehvitestis pole isegi kõiki tuntud rehvitootjaid testi võetud, rääkimata sellest, et tuntud tootjatel on tavaliselt mitu erinevat rehvimudelit tootmises.
Samas, kes viimastel aastatel erinevaid teste lugenud, teab, et näiteks Bridgestone Potenza on väga paljud testid "kinnipannud" suverehvide osas. Seda pole isegi testi võetud, ei tea küll miks ? Vaja äkki Nokiani upitada ?

see viimane TM-i test oli näiteks kulunud lamelli osas väga täpne-eelmisel aastal kogesin ise ka kui vedel oli auto 5mm dunlop craspici lamellidega-järsematel möödasõitudel oli väga hästi tunda, kuidas auto andis mõista,et järsem roolikeeramine unusta ära. mõnes mõttes võib suverehvidele mööndusi teha (sattumine piiripealsesse olukorda on siiski üsna harv) ja osta väheke odavam,kuid üks oluline tegur on tõesti vesiliug- ootamatu padukas,kus vesi ei jõua tee pealt ära voolata või rööpad on vett täis, sunnib ikka oluliselt kiirust vähendama. nagu testiski näha oli,jäid autode kiirused siiski 90km/h piiresse. kui nüüd mõni meie kamikaze otsustab oma kulunud suvekatega sajaga edasi uhada,siis pole ime kui pind varsti alt kadunud.

Testid näitasid, et lumel on lamell vs naast suhteliselt võrdsed ja jääl on naast üle. Võttes aluseks testis toodud numbreid tegin mõned arvutused, mis näitaksid kui palju parem naastrehv on ehk kui palju kiiremini naastrehviga sõita saaks, et peatumisteekond (reageerimisteekond+pidurdusteekond) jääks samaks.

Kui parima lamelliga sõita näiteks jääl 90km tunnis, siis parima naelaga võiks sõita 10km tunnis kiiremini.

Test näitas, et lumel on parim lamell ja parim naast enamvähem võrdsed.

Samas kui võrrelda pidama saamist jääl ja lumel, siis jääl peaks sõitma 65km tunnis parima naastuga, et saada sama pidamine, mis 90ga sõites lumel. Parima lamelli puhul jääb sama number kuhugi 57 km/h kanti.

Talvel 90km/h pealt suvist peatumisteekonda soovides tuleks lumel sõita 75km/h ja jääl 45-53 km/h sõltuvalt rehvist.

Ehk siis ootamatud olukorrad tulevad nii suvel kui talvel sama kiiresti, aga peatumisteekonnad on väga erinevad ja pole vahet, kas parajasti on all naast või lamell. Sellele võiks mõelda kiiruseid ja sõiduvõtteid valides.

eelmisele

huvitav kuidas sa neid arvutusi tegid, kui asjade vahelised seosed ei ole lineaarsed ja nende vahelist seost ei tea tegelikult? Või arvad sa, et 50km/h pidurdusmaa on 2x väiksem kui 100km/h? Väga imelik:(