teen pikema ülevaate/tutvustuse uue Kia Carensile.
Antud juhul siis tegu uue Euro6 normidele vastava 1.7CRDI mootori (104kw/347Nm) ja uhiuue 7 käigulise topeltsidur automaatkäigukastiga (7DCT). Varustustase EX Comfort Navi ehk meiemail see kõige-kõige, mis tavahinnakirja järgi saab. Muidugi on võimalus ka sinna erivarustust juurde tellida, näiteks panoraamkatus või Xenon tuled, aga selliseid laoautodena ei võeta ja nendele on väga pikk ooteaeg.
väike videotuur ka: https://youtu.be/H6-wwQPNgKo

Miks ikkagi Carens?
Enne kui konkreetselt masinast kirjutan, tutvustaks ka valikupõhjuse. Nimelt oli mul seatud miinimumkriteeriumid (enamvähem tähtsuse järjekorras): 7 kohaline mahtuniversaal (2 lisakohta ei pea olema täismõõdus), ökonoomne ja moodne automaatkast, võimalikult praktiline salong, bluetooth (et nutitelefoniga paaritada), parkimisabi, püsikiiruse hoida ning tagumised toonklaasid või kardinad. Igasugune lisa oli teretulnud, aga mitte kohustuslik. Osa varustust ei vääri pikemalt mainida, sest üldjuhul on see selle klassi masinatel niikuinii standardvarustuses (elektriaknad, automaatkliima, mp3 stereod jms).
Ka hinnapiir oli seatud. Sellega langesid kohe välja Ford Galaxy/S-Max ja Alhambra (Sharanist rääkimata). Väga suurt 7+ kohalist (a la Grand Voyager) ei otsinud. Ka uus VW Touran (ostu ajal polnud veel Eestis tutvustatud, aga oli hinnakirjas tellitav) kukkus üle piiri, sest varustuse pealepanek tõstis hinda oluliselt.
Liistule jäid: Kia Carens, Ford Grand C-Max, Peugeot 5008, Renault Grand Scenic, Citroen C4 Grand Picasso, Toyota Verso, Opel Zafira tourer.
Kirvereegel meie mail on säärased:
Hinna poolelt saab kõige soodsamalt maaletooja poolt etteostetud "laoauto", seejärel "soodushinnakirja auto" ja kõige kallim on reeglina tellitav auto.
Varustuse hinnaga on nii, et kõige soodsamalt saab "jupi", kui see on juba põhivarustuses (oma vastavas varustusastmes), natuke kallim on tehases paigaldatud lisavarustus (nagu laoautodele vahest pannakse juurde) ja kõige kallim on eraldi varustust peale tellida (isegi kui saab allahindlust).
Opel Zafira langes ka ära, sest normaalselt laoautosid või soodushinnakirja autosid saada polnud ja põhivarustus on päris puudulik isegi kõige kõrgema Cosmo varustuse juurdes. Nii oleks masin väga kalliks läinud. Ise sõitnud Zafira Toureri roolis pole, aga olen sõitnud kõrvalistujana ja ka salongis seda näppinud. Ei tekkinud wow-tunnet. Jäi kuidagi puudu nutikusest ja tänapäevast. Ka mootorid/käigukastid on Opelil ajale jalgujäänud.
Citroen kukkus ära, sest olgugi põhivarustus ja praktilise poole pealt oli tiptop, siis hind (isegi soodushinnakirja järgselt) oli üpris krõbe. Mulle salong ausaltöeldes ei meeldinud (eriti just seetõttu, et liigselt on asju puutetundlikku ekraaniga seotud, mis on üpris puine ja aeglane), aga disaini asi on individuaalne. Küll aga on sidrun antud valikus vaat et kõige praktilisem
Peugeotil on natuke teine häda: mootori/käigukasti valik. Kõige võimsam ja parem mootor (2.0hdi) on kallis ja tuleb koos vanamoodsa automaadiga, magusaim 1.6hdi aga lollaka poolautomaadiga. Ka ei pakuta sellele variandile nii soodust hinda ning ka Peugeot koonerdab lisadega. Sellise 1.6 eHDI-ga ma ka sõitsin. Lollakas seetõttu, et Peugeot on selle automaatkastiks nimetanud. See seda ei ole. Automaatrezhiimis jõnksutab see tugevasti, vahetab käike aeglaselt ja ise-teab aegadel, eriti madalatel käikudel. Antud kast VAJAB, et käiguvahetamisel lased gaasi lahti. Küll aga automaatrezhiimil tekib säärane "arva ära" tunne ja kõvasti häiris. Nii kui panna manuaalvalitsemisrezhiimi peale (ja tõsta enne käiguvahetust jalg natuke gaasilt), käitus asi eeskujulikult ja oli sujuv ja ka ökonoomne (olgugi mitte väga paugupill). Aga siis pole tegu enam automaatkastiga, vaid automatiseeritud siduriga manuaalkastiga. Väliselt näeb hea välja, aga seest on see kahevärviline LCD pisut aegunud. Peugeot on minu teada kõige suurema pagasiruumi mahuga (litraazhilt).
Ford Grand C-Max on lihtsalt väike (olugi, et välismõõtude poolelt täitsa konkurentsis). Esimesed istmed välja arvata, siis nii keskmine kui tagumine rida on tillukesed (teise rea keskmine on eriti kitsas). Teine mure on lükanduks: see käib üpris raskelt ja väike laps (mul neid 2) lihtsalt ei jõua seda ise lahti teha. Ei viitsi ma iga pisiasja pärast hakata lastele uksi lahti tegema. Olen sõitnud ühe põlvkonna jagu vanema grand C-maxiga ja sellel on täpselt samad hädad. Sõidab väga hästi, aga praktilisuse poolelt lonkab (äkki suunab Ford sellega ostjaid S-maxi ostma). Fordile omaselt on paar kriitilist varustust (näiteks parkimisabi) saadaval ainult lisavarustusena (selles klassis peaks olema kohustuslik!). Kui loaautona (või tehasest ette ei panda) ei saa, siis läheb kõik rahakoti arvelt.
Toyota verso on soodne, praktiline aga lihtsalt vanakene. Nii mootor kui salong on vanamoodne ja tänapäeva nutiühiskonnas on ajale jalgu jäänud.
Renault oli tõsiselt valiku kaalukausis. Seda oli saada (ja suures hulgas) soodsalt laoautona, korralikus varustuses ja hea variandina (1.6dCi EDC). Kiast oli isegi odavam. Põhjus sellele on aga tõenäoliselt see, et Renaultis käib praegu mudelite põlvkonnauuendus ja Grand Scenic on üks veel neist, mis pole vahetatud. Järgmine aasta tuleb uus, mis tähendab, et preagune on tegelikult pea 6a vana, olgugi, et sai vahepeal natuke ilulõikust (täitsa hea näeb välja) ja mootorivärskendust. Siiski, kogu salong ja selle lahendus on suht vana. Citymotorsis peaks veel paar head pakkumist alles olema, kui kellelgi on huvi
Nii jäigi "elimineerimismeetodil" Kia alles. Sellel pole nõrka kohta. Just tuli mootorivärskendus (vana diisel/automaat ei olnud kõige moodsam ja ökonoomsem, uus on märksa etem), näeb hea välja nii seest kui väljast, praktilisuse poolelt on esirinnas (võibolla Citroenile jääb nõks maha), on kõige parema hinnakirja järgse põhivarustusega ja hind on ka konkrurentsivõimeline. Ka oli Kial asju, mida teistel pole saadagi või ainult juurde tellides: näiteks roolisoojendus (meie kliimas superluks) või sai koos tagumiste toonklaasidega ka mugavad kardinad. Muidugi aeg, kui Kia odav korea käkk oli, on ammu möödas. Nüüd ei ole Kia enam see kõige soodsam auto (pigem on Ford või Peugeot), aga tehniliselt on ka igati eurooplastega samal tasemel. No ja muidugi 7a/150000 km tehasegarantii on omaette boonus, sest sobib üpris täpselt minu sõiduharjumustega (viimastel aastatel pisut alla 25000 km aastas). Ka oli täpselt minu soovitud varianti (sh värv) kohe laost saada ja ei pidanud tellimisega ootama.

Kuidas Carens sõidab?
On asju mida diisel Carens on ja mida ta ei ole. Carens on kindlasti mõnus ja mugav maanteeneelaja. Iste on peaaegu maasturlikult kõrgel, nähtavus on väga hea (eriti mainiks väga häid ja suuri küljepeegleid). Tuule ja mootorimüra (kui pöördesse ei aja) on hästi isoleeritud, aga 17 tollised rehvid ei ole kõige vaiksemad ja ka rattakoobaste heliisolatsioon on keskpärane, mis hakkab häirima näiteks betoonteedel või kruusateel, aga muidu täitsa okei.
Linnas on Carens võibolla pisut vähem tegija, sest kiiresti langeva esikapoti ja suht laia A-piilari tõttu on esiots ja esimesed välisnurgad suht etteaimamatud (või vajab pikemat harjumist), samas lühike esiosa (juht istub esiotsale pisut lähemal võrreldes tavalise keskklassi autoga) aitab kitsastel ristmikutel ja täis parkimisabi (nii ees kui taga, kui tahavaatekaamera) on igati abiks.
Küll aga Carens ei ole joonelt-süstija. Rool on kerge ja pigem rahulik ja auto on kaalult raske. Joonelt minnes on esimesed meetrid kiiruseni u 30km/h suht uimased. Nii kui see osa läbi, siis on kõik korras.
"Tõmme" on eeskujulik (diisli kõrge pöördemomendi tugevus) ja kiiruseosuti tõuseb kiiresti ja erilise draamata. Käigukast töötab kiirendusel sujuvalt ning kergelt ja vahetus on hetkeline (topelt-sidur ikkagi). Mootorihäält kiirendamisel on vaevu kuuldagi. Eriti on seda tunda kiirendusrajal. NB! Ettevaatust Politseiga, sest kui spidokat ei jälgi, siis väga kergelt (ja märkmatult) võib linnaalas seier 70+ taha kukkuda. Carens on väga tugev just vahekiirendamistel, näiteks 50->70 kiirendamisel või 70-90, ehk siis just seal, kus meie maa kiirusepiirangud on ja igapäeva sõidutsüklid toimuvad.
Lihtsalt märkimiseks/eripära: tavaline (vanakooli jõukonverteriga) automaatkast "roomab" (inglise keles termin creep) päris kiiresti, st ilma gaasipedaali vajutamiseta liigub auto päris vapralt ja peab parkimisel piduriga mängima. Kia 7DCT-ga on "creep" küll olemas, aga üpris minimaalne, eriti on tunda konarlikumal teel. Peab pigem gaasipedaaliga mängima. Kes mõistab, see saab kohe aru, millest räägin.
Positiivne on see, et vabaltveeremise takistus on väga väike. Gaasipedaali lahtilaskmisel (käik sees) vanakooli automaat omas tunduvat takistust (muidugi võrreldamatu elektriautodega, kus gaasi lahtilaskmine tähendas justkui piduripedaali vajutust) ja kiirus vähenes jõudsalt. Antud Carens sõidab omal jõul märksa kergemini ja takistust on vähem.
Pidurid on väga tugevad (võibolla seetõttu on nad on uued) ja võibolla isegi liiga järsud. Pedaalikäik on suht lühike ja võtab väga vara. Kes tuleb vanalt autolt, see võib pisut üllatuse osaliseks saada.

Kütusekulu?
Kütusekulu on alati popp teema. Uus värskendatud Carens on paberite järgi väga ökonoomne (ka omas klassis). Paberite järgi on keskmine kütusekulu (küll üldlevinud NEDC utoopiliste testide järgi, mis tavaliiklust kuidagi ei kajasta) 4,8 L/100km. Proovisõidu (identse mootori, kasti ja varustusega) autoga sain 5,0l/100-le, mis on päris hea. Praegu olen autoga liialt vähe sõitnud ja tõenäoliselt sissesõidurezhiim (suht igal autol on see olemas) pole veel läbi. Hetkel on kütusekulu seal 6,0+L kanti, aga linnasõitu on ka üpris palju. Peab teadma n.ö kruisimise magusaid kohti. Näiteks leidsin, et mugavuskoht on kuskil 81+km/h (seieril), kus automaat valib juba 7nda käigu ja siis näitab hetkenäit ikka tubliväikseid numbreid (paistab kuskil 3-4 vahel). Samas tuleb arvestada, et tänapäeva diisel tahab vahest tugevamat piitsa saada, et lõõrid tahmast puhtaks teha. Peab 5-10 tuhat läbi sõitma, siis saab mingeid suuremaid hinnanguid teha.

Eripärad?
Carens on 7 kohaline, aga tuleks arvestada, et tagumised 2 kohta on siiski väiksematele inimestele. Õigemini, tähtis mainida, et lühematele. Tool on piisavalt lai ja kui keskmist rida natukene ettepoole nihutada (ruumireservi on küllaga, kui just koljateid ei vea), siis ka jalaruumiga häda pole. Põlved peab hoidma pisut kõrgel, aga see on kõigil selle klassi autodel nii. Aga langev katusejoon seab otseselt piirangud inimese pikkusele. Ütleks, et 170cm on suhtkoht maksimum, edasi peab juba pead ettepoole painutama. Laste vedamisega on kõik okei. Märgiks ka ära, et parempoolne tagarea iste on pisut parem: Sellel on topsihoidja ja sügavam panipaik. Saab teha ka nii, et pikemad inimesed panna ette ja teise rea keskmisele istmele ja nihutada ainult teise rea äärmisi istmeid (ja päris tagumiste jalad mahuvad ilusti äärmiste toolide taha). Lisaks muidugi tasuks aru saada, et päris taha peab ikkagi natuke ronima, seega vanemaid inimesi (võ liikumisvaegusega) taha palun mitte istutada.
NB! Väga soovitav on kasutada neid lapsetoole, mis võimaldavad vabalt ettepoole kallutamist (kasvõi natukene ja poleks fikseeritud nurgaga). Muidu saab tooli ainult pikisuunas nihutada ja niimoodi päris taha küll ei pääse. Minu toolidega (MaxiCosi vana Tobi ja uus Jane MonteCarlo) saab hakkama, sest nad lubavad natuke ettepoole kallutamist ja ei pea toole ära võtma, et tagareale saaks ronida.
Carensi navil/raadiol puudub igasugune eestikeelne liides, st eestikeelsena ei saa ei menüüsid ega Navi juhendamist. Minule on see vastuvõetav, aga mõnele võibolla oluline miinus. Navi ise on küll pisut koleda liidesega (võrreldes tänapäeva nutikate navidega a la waze, sygic, here jms), aga töötab päris hästi ja on päris mõistlikke valikuid.
Mainiks ära ka erinevused veidi vanema ja MY16 (mis hinnakirjas leiate) mudeliga. Peale uue diisli ja 7DCT käigukasti on uuel minu silma järgi ainult üks visuaalselt nähtav vahe: vana antennijupi asemel on katusel haiuim. Muidu paistab kõik sama (võibolla keegi veidi parandab).
Carensil saab üldjuhul ainult halogeenpirnidega esitulesid (muu ainult eritellimusel), aga need on päris eeskujulikud: selged ja tugevad; samuti aitavad kurvituled (eraldi pirnikesed lähevad põlema) järsemal pööramisel. Tagumised LED tuled on tagasõitjale võibolla pisut häirivad (eriti öösel kuskil foori all seistes), st on ikka päris eredad. Tulede automaatika on tiptop, päeval tunnelis pani kohe põlema ja välja tulles lülitas kohe välja.
Nagu mitmel teisel autol, töötab parkimisabi nii: tagumised lülitakse kohe sisse, kui on sees tagurduskäik (ja kohe aktiveeritakse suurel ekraanil tagurduskaamera), esimeste andurite aktiveerimiseks peab kas enne parkimisabi nuppu vajutama või enne tagurduskäigu sisse panema (see ka aktiveerib abi nupu). Mis on ka arusaadav, sest muidu kisaks see iga foori taga auto. Tagurdusrezhiim aga aktiveerib selle, et "sa pargid".
Kavalalt on lahendatud pagasiruumi katte peitmine. Selleks on pakiruumis eraldi pesa ja saab põranda alla peita. ruumi seal all väga palju pole ja näiteks autoapteek sinna ei mahtunud (küll aga mahtus kõik muu, st ohutuspakett, tungraud jms). Pagasiruumi taskulamp on tore asi, kuigi võiks otsavalgus (väljavõetult) olla pisut eredam. Kusjuures mainiks, et täpselt sama komplekti (põranda alla peidetav kate ja väljavõetav taskulamp) on täitsa ka uuel VW Touranil ehk sakslased on korealasi ahvima hakanud!

Mis veel meeldis?
Roolisoojendus. See võiks tänapäeval eestis müüdavatel autodel olla baasvarustuses, minu arust isegi tähtsam kui istmesoojendus. Uskumatult mugav asi. Meil on mitu kuud sellist aega, kus kinnast väga vaja veel/enam ei ole, aga rooli on vaja siiski hoida. Max minut ja roolirõngas on täitsa soe. Tuleviku autoostudel minu jaoks nüüd kindel miinimumnõue.
Lai ja praktiline teine istmerida. Ilusti mahub ära 3 turvatooli, sest istmed on tehtud nii, et istmepadi on vähereljeefne (pisut on ääri küll) ja äärmised istuvad suht ukse ligidal, st kasutatakse auto laiust võimalikult palju ära. Tavalise keskklassi autoga (võrreldes vana Mazdaga, aga ka näiteks Passatil ja mondeol sama häda) on see asi, et tagarea istmepadjad on aukus ja nihutatud keskele. See aga tähendab, et turvatooli ja ukse vahel on tubli 10cm+ auk ja see on muidugi keskmise istuja arvelt. Kahekesi taga muidugi mugavam, aga kolmandat tooli ei pane, kui just äärmiste toolide alla mingit tõstvat asja ei pane (ja seda ei tohi teha). Ka puudub Carensil käigutunnel, st keskmise rea põrand on täitsa sile ja keskmise istuja jalaruumi segab vaid keskmise käetoe konsool. Ka on tagaistmetel tublisti jalaruumi ja keskmine mahub ilusti väljast tulles vahele istuma ilma, et peab enne lapsed toolist välja võtma. Tavaolukorras (kui just kossutiimi ei vea) annab tagaistmeid tublisti 10+cm ette nihutada ja siis jääb kolmandale reale päris normaalne jalaruum (rohkem, kui mõnel autol tagaistmelgi, näiteks sedaan Chevrolet Cruze!).
Esipirnide vahetuse lihtsus. Tundub võibolla pisiasjana, aga viis pihku Kiale. Esitule pirnide vahetus on väga lihtne: lihtsalt ja arusaadavalt eemaldatav suur kork ja hulganisti ruumi pirnide juurde pääsemiseks. Ei mingeid pikanäpu-harjutusi või mässamist. Tervitused nendele, kes peavad pirnide vahetuseks esindusse minema!

Muudetud 06.10.15 13:21

auto24-foorumis on tõenäoliselt piirang, mitu tähte või postitada...

igatahes jätk:

Mis häirib?
On siiski asju, mille üle viriseks. Mõni asi on suurem, mõni vähema tähtsusega
Esiteks on insenerid uste automaatlukustusreziimiga üle võlli läinud. See jättis ausalt öeldes tee kõrvale kukalt kratsima. Tuttav oli teeääres, tahtsin peale võtta. Jätsin auto seisma, mootor töötas (pargitud, P käik), tulin välja ja tagumised uksed lahti ei lähe. What-the-F**. Ei lähegi. Turvalisusele mõeldes on asi eriti paha. Mis siis kui vaja kiiresti autost välja ronida? Pidin puldist nuppu vajutama, et lahti saada. Tuleb välja, et ukseluku automaatmehhanismil on "settingud". Pidin selle muutma teistsuguseks, et kui juht ukse lahti teeb, siis lukustavad lahti. Aga ikkagi, kui juht ei saa teha? Vägisi tuleb mõte selle automaatlukustamise üldse ära keelata. Võiks ikka olla nii, et kui auto seisab, siis tulevad uksed lahti, elementaarne minu arust.
Raadio heliga on kiiks/häda. Võimalik, et tarkvaraprobleem, aga mine tea. USB/CD-lt mahamängitud laulude kvaliteet on eeskujulik (kõla poolelt), aga raadio heli on nagu plekkpurk. Miskit on tõsiselt mööda, tämbrisätted on sootuks teised. Ei anna võrreldagi ja bass/mid/treble settingud on üldised kogu süsteemile.
Veidi väiksem viga, aga häiris puuteekraani heledusrezhiim. Heleduse sätetes on olemas 3 astmet. Valgel ajal on kõik väga hea ja loetav, aga öösel isegi see kõige tumedam on liiga ere. Olemas ainult lülita välja (kuu ikoonike), aga see võiks olla kahe astmeline, st täitsa OFF, pimendatud ja tavaline.
Kuigi esipaneelil (all) on olemas USB/Aux ja kaks sigaretisüütja auku (üks veel kuni 180w toitega), siis USB pesa on ainult andmete ülekandmiseks. Laadimist sealt ei toimu. Kahju. Pisiasi, aga oleks võinud olla laadimisvõimalusega.
Pisut koomiline on esimeste istmete peatugedega. Peatoe pulgad on tõsiselt pikad. Tõsiselt. Nii 40+cm pikad. Kui vaja esiiste ettepoole lamedaks kallutada, siis peab need eemaldama, aga eemaldada (ja hiljem tagai panna) saab ainult nii, et ise on 45 kraadi kaldu. Tavalises asendis tuleb lihtsalt lagi enne vastu, ei saagi välja võtta. Aga see on muidugi pisiasi.
Käigukang (ülemine osa) ja käsipiduri kang võiks selles hinnaklassis olla ikka pisut rohkem premium, st nahast kattega. Liiga plastmass. Osades riikides müüakse elektroonilist nupuga kässarit, meil on tavaline kang. Töötab kõik ok, lihtsalt mainiks ära.
Tagumiste istmete ventilatsiooniavad töötavad vaid otsepuhumise rezhiimis ja siinkohal lajatab füüsikaseadus: kuna vahemaa avadeni on esiosas lühem, siis esimesed saavad õhku hulga tugevamalt. Et tagumised natukene rohkem õhku saaks, peab ventikad suht põhja keerama (häirib) või esiosa avad tunduvalt koomale tõmbama.
Ka on imelik ventilatsioonirezhiim. Isegi manuaalrezhiimis tahab auto liiga nutikas olla ja vahest asju omasoodu teha. Tänaste miinuskraadidega tahtis auto kangesti tuuleklaasipuhumis rezhiimi hoida, kuigi ma tahtlikult vajutasin teise rezhiimi. Mingit AUTO-t peal ei olnud. Vajutasin jalapuhumisrezhiimi, korra vilgutas, aga muutis ikka tuuleklaasirezhiimile. Tõenäoliselt ei olnud saavutatud mingi temperatuur või tingimus. Mingi aja jooksul (hiljem) lasi muuta. Aga miks ei lasta kasutajal oma sobivat rezhiimi valida.
Ekraani heledus, usb laadimise puudumine, peatoed, kangide kvaliteet ja ventilatsioon on pisiasjad, mida pigem mainiks aga raadio kvaliteet ja ukserezhiim on tunduvalt mõjuvam viga.
Tuli pikk, aga äkki kellelegi otsustamisel kasuks.
kui tekkis küsimusi, siis andke tuld!

PS! kui keegi tahab seda ülevaadet kuskil avaldada/linkida, siis palun väga.

Ise proovinud ning ütlen ikka suht rämps võrreldes eurooplastega. VBL kestab siis natuke kauem

no kuidas ta sul rämps on kui võibolla kestab kauem? :)
aga konstruktiivsemalt paluks "eurooplastega võrreldes", muidu see laim paistab rohkem puusalt tulistamine.

Ei auto vastu pole midagi mul, näeb täitsa OK välja. See KIA DSG mulle ei meeldinud. Kiirendas kehvasti ning nii siidine pole kui Volksu või Fordi. Eks ta odavam ole ka.

Korra süübides tehnilistesse andmetesse, 12 sekki sajani, 347 nm alles 4000 pöörde pealt ja hind 25 kilo. 25 kilo . . .

Ise valisin ühe teise Teie valikus olnud auto.Kia tundus salongis väga sümpaatsena.Proovisõit 2.0 bensukaga oli meeldiv.Ei olnud väga ökonoomne, sellepärast valisin teise automargi.Meeldis, et tagumisi istmeid saab liigutada ja taga on istmesoojendused.Salong nagises.Diislit ei taha, sest liiklen peamiselt linnas ja bensukas läheb vähemalt soojaks.Carens on taga kitsam kui minu auto.

bensiinimootorilt poolelt tõsi. head bensukat Carensile praegu ei pakuta.
1.6 on lahjake (ceedile paras, aga bensiini ceed on tubli 200+kg kergem ka), 2.0 aga juba liialt janune.
võibolla mingi aeg tuuakse ceed gt pealt 1.6tubro-GDI, aga praegu seda pole.

ma sain algsest salonginaginast (õigemini imelikud kriuksud) lahti nii, et liigutasin tagumised toolid ühe nõksu võrra ette. ju siis kuidagi allalastud tagumine rida ja keskmine rida omavahel "hõõrusid". muus osas pole pole küll midagi täheldanud.

KIADSG. kontrolli oma andmeid. 347nm tuleb ikkagi diislile tüüpiliselt madalatel (1750-2500 rpm) pööretel, max HP on jah 4000pöörde juures. Aga säärased karakteristikud on kõikidel sarnastel diislitel :
peugeot 2.0hdi on 350NM@2K ja max hp 4000rpm juures, 1.6 e-dhi on 270NM@1750 ja 3600rpm
fordi 2.0tdci on kõvema väändega (400NM) aga kõrgematel pööretel (alates 2000rpm), max HP on 3500 juures
Tourani 2.0tdi on enamvähem samas klassis kia 1.7-ga.

25k on krõbe hind, ei vaidle vastu. renault oli näiteks alla 22-e (küll nõksa nõrgemas spekis st tunduvalt lahjem mootor). Ford oleks kuskil 22 tulnud, aga kui oleks tahtnud Kiaga võrreldavat stereo/navi/varustust, siis võibolla oleks ka 25 välja venitanud (ja ikka poleks saanud 7a/150k garantiid). Peugeot 2.0 hdi oleks tulnud ka u 25 (soodus on active plusil, kus puudub navi ja mitu asja, mis kial olnud). Sidrun oleks tulnud kallim. Opelit enne pakuti paar soodsat laoautot (24 kanti), aga neid enam pole. Hinnakira järgi tuleks hind üle 30ne. Isegi kui kangutaks alet, siis ikka odavamalt kiast ei saaks.

ega tänapäeva MPV automaat diislid ei ole paugupillid. 0-100ni pole mõtet taga ajada, see pole prioriteet.

Ajasid ju hinda taga :D ja ostsid neist kõige kallima, väiksema, nõrgema ning kõige kiiremini väärtust kaotava. Kui on viie a pärast valida kas kasutatud zafira või carens, siis kumb ostetakse? Tekkis tunne, et sinu pikk jutt siis pole mõeldud meile vaid ikka endale, et ostu õigustada. 12 sekki täna ikka väga aeglane. Kuidas 80lt 120 peale astub? Peugeotil on see väga hea. Lisaks need nutilahendused? Sain paar kaamerat ning navi. Pole sul Opeli afl ega peugeoti nutikat teist rida ega ka fordi juhitavust.

KIADSG: special sinu joaks lihtne 80-120 test (tartu mnt "kiirteel" tehtud)
püsikas 80 peal, käikaril D, lihtsalt gaas alla
https://www.youtube.com/watch?v=E1FOfy1QqjQ

lugesin kokku ~6 seki või pisku rohkem. alguses, kui kõvemini gaasi vajutasin, toimus kickdown 6ndale ja siis kohe 5-4 (ju siis kast arvas, et nii vaja teha). Kas see on hea või halb, ei tea mõne teise otsese rivaaliga võrrelda. mu vana mazda6 (olgugi suurema kw-ga ja paberil parema 0-100 kiirendusega) on kindlasti aeglasem, vähem sujuv ja palju mürarikkam. ma muidugi ei tea, kas see on üleüldse kõige optimaalsem viis kiirendada, see oli ainult üks proov.

samas ma ütleks (oma kogemuste järg), et igapäeva sõidus sellist asja (pedaal põhja) niikuinii ei tehta, ikka eelneb järsemale kiirendamisele mingi "hoovõtt", näiteks möödasõidul käib esmane lähenemine eesmisele autole ja siis alles reavahetusel suurem kiirendamine või siis näiteks maanteele sõitmisel on kurvis juba pisut gaas peal.

peugeoti 2.0hdi koha ei tea, pole kahjuks proovinud. on tõesti kiidetud. polnud minule sobivat autot kiiresti võtta. kogemusest saan rääkida ainult 1.6 hdi, see tundus tunduvalt uimasem (joonelt ei proovinud, just linnakiiruse süst 30-60 ja maanteel 70-90), kuigi kõige rohkem häiris see poolautomaadi töö, see oli deal-breaker. peugeot on kindlasti kõrgem ja pagassis pisut laiem.
ma ei leia küll ühtegi "teistmoodi" asja, mida pesukott keskmise (või tagumise reaga teeb). Küll aga tean, et 5008 mehed statoilist kohvi ei osta, arva ära miks ;)

juhitavus antud klassis on küsitava väärtusega, sest ringrajale sellise masinaga niikuinii ei lähe ning tavalist sinka-vonka teed tänapäeva auto küll ei karda (kui just mingi erilise saaniga ei sõida), sõidavad kõik hästi. mul koduteel (aruvalla-jägala maantee aruvalla poolne ots) jääb selline 5km väga kurvilist teed ja ei tunne küll nüüd mingit erinevust võrreldes eelmiste masinatega. Ma ei kahtle fordi juhitavuses, aga ford on lihtsalt ebapraktiline (need uksed, keskmine iste ja eriti tagumine rida, mis on ülipisike). MPV peab istmete suhtes praktiline olema, muidu pole sellel pointi, parem osta suur universaal. Ford on igati väiksem Kiast, võibolla mitte pagasiruumi litraazhilt (ma ei tea seda, pole joonlauaga mõõtnud), aga kasulikus pinnas.

zafira meeldis mulle väljast. näeb igati shikk. aga sellel oli üks "pisike" (kuid oluline) puudus minule. pakiruum on tehtud selliselt, et on kitsas (kogu küljed on kogu pagassi ulatuses kaetud, et jääks kastimõõdus ruum. Mul on säärane hobi (golf), et mul on vaja ühte suurt kotti vedada, mille pikkus on pisut üle 130cm. kiaga mahutan ma selle isegi 7 kohaga sisse (peugeotti/picassose oleks tõenäoliselt ka), sest saab risti panna. Opelisse mahub (mõõtsin mõõdulindiga ükskord salongis) oleks see ainult diagonaalis üle pagassi mahtunud.
Aga pigem on opeliga teine häda: "õige" varustusega mudeli leidmine. opelil saab soodsalt ainult laoauto (nad vist kuidagi portsuti neid võtavad). siis peab aga joppama, et saad säärase nagu soovid. siin mõni kuud tagasi toodi paar: üks oli diisel/automaat, normaalne spekk (naviga stereo, palju tilu-lilu a la meeleoluvalgustus, 18 velg), aga 5 kohaline :(. teine oli diisel/automaat/7-kohta, aga väga palju kriitilist oli puudu. Nemad juurde ise midagi ei pane, nii kuidas tehasest tuleb, nii tuleb. Tellimine on aga reeglina kallis ja võtab aega.

väärtuse suhtes on asjad väga keerulised. kindlasti ei tasuks vaadata auto24 hindu (kuigi nii uute autode suhtes ei saa mingit arvamust niikuinii), sest üks on soovitud hind, teine aga tegelik tehinguhind (neid keegi ei avalda). Küll aga tasuks küsida, millist jääki pank on nõus pakkuma (samadel tingimustel). See on otsene seos jääkväärtusega, st mis rahaga reaalselt keegi (antud juhul pank) on nõus auto ära ostma. ülla ülla, mulle pakkus pank 5a ja max 150000km peale täpselt sama jääkväärtuse protsenti nii Kiale kui Volkarile. Kumb siis puhtas väärtuses tegelikult rohkem kaotab ;)?

Muudetud 07.10.15 11:05

Jääke pakuvad pangad sama palju kõigile. Naise töökohas Chervoletide jäägid viie a peale 35 prossa. Saab müüjale valus olema, kui kõik tagasi lähevad.

http://www.auto24.ee/used/2062964 - poole aastaga 5k läinud???

http://www.spritmonitor.de/en/overview/23-Kia/208-Carens.htm
l?fueltype=1&constyear_s=2015&powerunit=2 - keskmine ikka päris kõrge, ok kolme auto peale statistikat pole mõtet teha aga annab umbes väärtuse.

Loe ka tänast autolehte... Carensit küll polnud aga Zafira sai küll paljude asjade eest kiita ning hind oli testi soodsamaid. Ise muidugi võtaks midagi muud aga kindlasti mitte Carensit.

see auto24 carens on vana diisel/automaat, veel euro5 normidele, 100kw ja vanakooli torque-converter kastiga, mis on suht kütteablas (nagu need vanakooli automaadid tavaliselt ikka).
ja selle hind on juba praegu uuena listis 21K.

lihtsalt seda ei saa enam tellida. enam ei toodeta selliseid
alates 01.sept peavad kõik EU-s toodetud autod olema euro6 normidele vastavad ja vanad polnud. Kia oli kohustatud mootorivärskenduse tegema.

proovikal sain küttekuluks 5,0 (nullisin enne sõitu ära, marsruut tammsaare keskus -> järvevana-> suur sõjamäe-> tallinna ring-> peterburi-> tiiruke lasnamäe peal -> peterburi -> tunnelist järvevanale ja tagasi salongi. suht palju linnas, aga oli ka piisavalt sujuvat kulgemist. tööpäevasel ajal ummikuid eriti polnud, aga natuke foori stop/go-d pidi tegema ikka ja keskmine kiirus ikka kokkuvõttes alla 50-ne.

ma ei ütlegi, et zafira on paha auto. lihtsalt mulle sobivat tol hetkel ei olnud ja kaua oodata ei viitsi.
kusjuures pigem vaatasin ka 7 kohalist Nissan X-traili. varustus oli korralik, hind arvestatav (ikka alla 30), aga naine laitis kohe maha, et liialt kõrge ja ega seest see küll oluliselt suurem küll polnud ning maasturile omaselt tulevad ka maasturi kõrgemad hoolduskulud.

aga tegelikult tahaks toonitada et see X vs X on selles teemas vähemoluline (kuigi see võeti nii põhjalikult ette). usun, et igal autol oma eelised/miinused, ja ühele sobib üks ja teisele teine. Ideaalset autot niikuinii ei ole. olulisem oli pigem kirjeldada/tutvustada kogemust autoga. mis kiiksud on, mis hea, mille üle viriseda, võibolla isegi mõni "protip".

Muudetud 07.10.15 13:33

arvestades viimasi jamasi vag autodega, siis puudub hetkel üldse igasugune poolehoid ühele või teisele

see VAG-i keiss on selline "nõksuga".
minu arvamus on, et praegused (ja umbes veel aasta-paar toodetud olevad masinad) euro6 diislid saavad päris maiuspalaks.

nimelt on reeglina võrdeline seos võimsuse/suutlikkusega ja CO2/kütusekuluga-ga. St kui auto on madala co2 ja kütusekuluga, seega on effektiivne ja see avaldub suuremas võimsuses, lihtne tõestus näide on Kia uus diisel ise, CO2 vähenes ligi 10 ühiku võrra (automaadil ligi 30), võimsust/väänet aga tuli juurde ja kütusekulu vähenes. win-win, eks?.
NOx (mis on selle skandaali peamine põhjus) on aga vastupidi, mida efektiivsemalt kütus põleb (väike co2 ja kütusekulu, suur võimsus), seda rohkem seda NOx eraldub. Ja just NOx nõutele vastamine ongi see kõige keerulisem teema. Variant on kas ehitada ringi väljalaskesüsteem (lisavidinad) või vähendada võimsust. hullemal juhul tuleb rakendada mõlemaid.
Kas sa tahaks, et mingi NOx heitgaasi pärast pead sa maksma rohkem (väljalaske lisad) ja saama selle juures kehvemat jõudlust? Pakun, et ei.

Praegused euro6 diislid saavad süsteemi pisut petta, sest vastavust testitakse NEDC testiga. See test ise on aga naeruväärne (linnatsükkel on kiirendamine 15 sekundi joooksul kiiruseni 14km/h hahahaha) ja pole ime, et reaalsed heitgaasid liikluses ja laboris nõndavõrd erinevad; süsteemi polegi vaja petta, sest süsteem on nõnda labane tänapäeva toodetud mootoritele. USA-s on EPA test teistsugune ja nõuded on karmimad, ju siis VAG ei suutnud seda läbi hammustada ja läks petmise teed.
Nii kui rakenduvad uutele mootorile uue testi WLTP normid (alates vist 2018), siis lööb see tootmisele minevaid (vanu keegi tagantjärele ümberehitama ei nõua, sest praegused ju vastavad ametlikele, olgugi, et ebamõistlikele nõuetele) diiselmootoreid väga valusalt (ja just NOx poolelt) ja ilma tõsise ringiehitamiseta (eriti heitgaaside järeltöötlusel, aga ka kütuse põlemisel) nendele vastavust ei saa. Hüpe on niivõrd suur (me räägime heitgaaside vähendamist vähemalt KORDADES võrra, mitte üksikud protsendid), et suure tõenäosusega lähituleviku diislid on hoopis praegusest kehvemad.
õigemini, nõuded numbriliselt on enamvähem samad, lihtsalt uus test on kordades raskem ja nagu näha praegustest tegelikest näitudest (sorasin siin ühte pikemat raportit), erinevad tegelikud tulemused ametlikest testidest mitme korra võrra.

lihtsalt minu 2 senti: alates 2018 tehtud diislid peavad hakkama lisaks AdBlue'd (kusihapet :D) tankima (nagu rekkad-bussid), ma ei leia muud varianti, mis mugavalt ja suht soodsalt NOx probleemi lahendaks.

see VAGi keiss lihtsalt "äratas karu üles" ja lõi tegelikud probleemid suure kella külge.

Muudetud 07.10.15 19:07

Väike täpsustus - kui kütus põleks efektiivsemalt, siis ei teki rohkem NOx-e. Need on ikkagi põlemata kütuse jäägid. Uued piirid on lihtsalt nii madalaks juba läinud.

Väga hea ülevaade!
Paraku minu KIA positiivne piirdus II gen Carnival'iga, peale seda pole Euroopasse midagi samalaadset tuua õnnestunud(täpsustuseks: Euro III on 15cm lühem ja IV ei ole siia turule üldse toodud).
Tõesti, lisaks muule positiivsele müüd Sina nt. 5 aasta pärast tehasegarantiiga korras autot, samal ajal kui Saksa "kvaliteetraua" omanikud müügiportaale ummistavad.
Paraku on Saksa "kvaliteet" säilinud ainult lux ja sport klassis, ülejäänud on minevik...

ei, PS, just eksid.
mida efektiivsemalt (kasuteguri seisukohalt) kütus põleb (õigemini see on kuidagi seotud õhu/kütuse seguga, st kütus põleb kõrgema kasuteguriga, aga eraldub rohkem lämmastikelemente), seda vähem CO2 eraldub ja seda rohkem tekib NOx ühendeid. googelda natuke, või loe kasvõi wikipediat.
tahma võtab kinni DPF, aga NOx on vaja teisi mooduseid.

VAGi probleem just oligi see, et selleks, et näidata oma head jõudlust ja madalat kütusekulu ja CO2-te (mis oli konkurentsitult parima suhtega USA-s), tuli võidelda kõrge NOx "kõrvalnähuga". Euroopas libistati kuidagi lati (Sest see oli madal) alt läbi, aga USAs see trikk läbi ei läinud. Lihtsam oli cheatida.

Muudetud 07.10.15 22:00

Tõesti hea ülevaade, sisutihe ja ka ladus lugemine.

Ise samasuguse otsingu keskel praegu ja seega oli ka jaksu mõttega lugeda, muus olukorras oleks nii pika lugemine pärast teist lõiku ära väsitanud :)

Carens meeldib ka ja diisel-manuaaliga ka korra sõitnud. Ainuke tõsine puudus on bensiin-automaadi valiku sisuline puudumine. Diislit ei taha - dieselgate ainult süvendas seda :). Vahemärkusena - usun et vähemalt usakad (kindlasti california) hakkavad reaalselt ka pitsitama neid olemasolevaid autoomanikke kellel NOx speci järgi vastab aga tegelikult mitte, näiteks ülevaatusel seda kontrollima hakates.
Kui teaks et lähema poole aasta jooksul tuleb Carensile bensukas samas 7 DSG -ga võiks täitsa oodata...

UK autoexpress
http://www.autoexpress.co.uk/best-cars/64135/best-7-seater-c
ars-to-buy-in-2015 peab sellist nimekirja ja seal C4 kõikse parem. Kummaline top aga C4 on plaan ikkagi üle vaadata, eriti kuna bensukas-automaat mõistliku kuluga olemas. C4 kohta võiks veel jagada arvamusi, eriti ka selles autoexpressi kiidetud praktilisuse osas. Prantslasi pole enne pidanud - 2000ndate alguses tuttavatel ka lagunesid na kiiresti.

Ülevaates mainitutest on vaadatud Verso mille bensu-CVT jättis oma sujuva kulgemisega hea mulje. 7 istmelist salongis polnud - kes näinud või pidanud võib jagada muljeid kolmanda istmerea kohta.

Novembris lubatakse uut Tourani, selle tahaks üle vaadata, Opeli osas tunded kahetised - bensu-automaat nadsa janune ja varustusega sama teema et ka kõige kangemas napib-napib.

KIA osas teemapüstitajaga nõus - proovisõidud Ceed ja Carensiga on hea mulje jätnud ning tuttavate kogemused 1-2 a vanuste mudelitega positiivsed. Need ajad kus 90 ndate Clarus lagunes müstilistest kohtadest (juhiukse klaas kolises tuulega - omanik pani ajalehe vahele mürasummutuseks :) jne on jäädavalt möödas. Asemel on kvaliteetne aga ka kallis mudelivalik, ainult mootori-käigukasti valikute osas jääb veel alla vanematele tootjatele.

ma küll ei sõitnud sidruniga, aga mulle jäi sirduni juures 2 asja kripeldama:
liialt palju on pandud kraami nutiekraani. tahad tempi muuta? toksi ekraaninupukesi. klaasisoojendust? sama lugu.
kinnastega sõitmine unusta heaga ära, aga roolisoojendust pole (ja ei saa ka tellida). pole lihtsalt meie külma kliima teema, meil siiski pool aastat sihukest aega, kus peab mütsi/kindaid kandma.

tänapäeval käivad igasugu kampaaniad, et nutitelefon on tore asi, aga et juht võiks autot juhtida ja mitte nutiekraane vahtida. nuvot. sidrun ujub sellele vastu.
minu arust võiks põhilistel asjadel siiski nupp olla (ja normaalselt paigutatud, kivi pisut fordi kapsaaeda). Kia on väga siinkohal sakslastelt shnitti võtnud ja kogu navi/raadio ülesehitus on väga sarnane VAG grupile: ekraan keskel, nupud äärtes ja kaks keeratavat nupukest.

teine asi on hind. peugeot maksab sama tehnikaga (mootor/kast/alusvanker on täpselt samad) sidrunist tunduvalt vähem. Heaküll, sirdunile pakutakse asju, mida pesukotile mitte. Citroen peab ennast PSA grupis n.ö premium märgiks, et õigustada suuremt hinnalipikut. Aga kas ta ka on?

Paberil paistab Touran üldse kõige parem (antud klassis). viisakas (ja mitte ülepakutud disain), nutikas aga lihsalt käsitsetav tehnika, korralik mootori/käikari valik, korralikud mõõdud jne. aga see hind.
bensiini-DSG on kõrges spekis 28k, diisel läheb üle 30-ne.
okei, kangutad veidi alet (nii 3K maha vast annab või veidi rohkem, kui veab).
aga:
see ei sisalda kolmandat istmerida, see on ~700
tahad led tulesid (ees/taga), võtmeta sisenemist ja parkimisandurit? pane 2 kilo juurde
roolisoojendus? veel sott.

sakslased oskavad küsida, pole midagi öelda. nii see hind üles läheb.

uue Carnivali kohta: Korea bossud mainisid, et hindavad praegu olukorda, äkki toovad siiski uue Carnivali (usas vist Sedona nime all) EU-sse ka. Aga see on rohkem siiski Voyageri konkurent.

kusjuures lisaks veel ühe "mõtte". see on küll minu arvamus, aga mis kuramuse pärast on vaja 5 kohalisi mahtuniversaale? miks peab mõnel autol lisarida juurde tellima? kui 5 kohta vaja, siis enamikel tootjatel on sarnase hinna eest suuri universaale (5-le enamasti ka mugavam) võtta või kui kaubikud mängida vaja, siis ka päris kaubik mudelivalikus olemas.
meie maal 7-kohalised on vaikimisi vaid (selles klassis) Kia, Grand c4 picasso ja Grand Scenic.
Võtame näiteks pesukoti. on olemas 5 kohaline suurem auto (3008), on olemas 5 kohalisi suur universaal (508sw), on olemas pere-kaubik (partner tepee). No miks on vaja 5008-t tuua vaikimisi 5 kohalisena?
Eriti on mõttetud need väiksemad MPV-d, nagu tavaline C-max või tavaline picasso. mis on nende mõte?

Muudetud 07.10.15 23:52

Milline klass on kõige rohkem ostjaid kaotanud? Õige vastus on MPV. Ja just maasturitele. Järgmised peugeot/citroen/opelid tulevad juba CUVidena.

citroen/peugeot/ds on õige järjekord. Sama on ka korekatel. Kiat pakutakse odavamalt noortele, hyundai positsioneeritakse ülesse poole.

Ja kurat veelkord tutvuge eilse autolehega. Bmw saab kätte 30k, touran oli 26. Kia sell3s seltskonnas ikka tõsiselt ylehinnatud.

http://left-lane.com/car-sales-europe/car-sales-segments/mid
sized-mpv-segment/

arvestades x-traili "suurust" 7-kohalisena, siis päris tavalisse crossover (qashquai ja co) klassi normaalselt 7 kohta ei mahuta, suhtkoht fail ette määratud.
pigem arvaks ma, et 5-kohalised MPV liiguvad crossover klassi (sest neil puudub reaalne point), kuna väiksel linnamaasturil on vähemalt mingi idee (mõnele) ja nad müüvad viimasel ajal väga hästi.

x-traili juurde tagasi. mõni võib arvata, et tegu ju suure autoga. Välismõõtudelt (kõrgus eriti) võib ju olla, aga salongi suurus ei ole oluliselt suurem kui tavaline antud klassi MPV ja pigem isegi väiksemat sorti. Lihtsalt istud kõrgemal (kogu põhi on tunduvalt kõrgem kui 5008/carens/touran klassi MPV). Peale mõni sentimeeter kõrgema kliirensi, ei saa x-trailiga sa üldjuhul oluliselt paremat läbitavust, sest enamik selle klassi autosid müüakse esiveolisena ning tavaliste, asfaldile mõeldud, rehvidega. Küll aga saad raskema kere (lisakaal on auto dünaamika üks suurimaid vaenlasi, st muudab kehvemaks kõike) ja kallimad kulud. Pole ka selle klassi auto midagi turvalisem (kuigi paljud sellega õigustavad maastruri ostu) kui tavasõiduauto.

Pigem, need kes ikkagi tahavad maasturit ja 7-kohalist, lähevad juba sorento/XC90 maile ja nende hinnad pigem algavad numbriga 4.

ma lähen ostan eilse autolehe ära, aga ma pakun, et see "saab kätte 26K-ga" on sellises spekis, et sama speki kia/ford/peugeot maksavad pigem madal-20 ringis.

btw, lihtsalt infoks: meie mail enimmüüdud Kiad, Ceed ja Sorento, valmistatakse Slovakkias Zilinas, Carens aga tehakse reaalselt Lõuna-Koreas ja tuuakse sealt Euroopasse. Eks see võib omamoodi piirab ka tootmismahtu. Linnapildis on Carensit kindlasti harvem näha, kui prantsuse/saksa konkurente.

EDIT: MOTT. Tourani kohta. 1,6D comfortline, manuaal.
Carens EX spekis 1,7D manuaal carens (enamvähem touranile ja autolehe testile kõige paremini vastav) on poes 21,6k. 3,6K EUR vahe.
lisaks tuleb volkar 5-kohalisena, ilma istmesoojendusteta (isegi esimesteta, roolist ei räägi), ilma bluetoothi jms hulga vidinateta (parkimisandurid või kaamera). ~100NM ja 23+KW vähem jõudu.
kas me ikka võrdleme samalaadseid autosid?

ma räägin, volkar on tehniliselt hea auto. aga liialt kallis. Selle raha eest, mis sa normaalses varustuses tourani saad, saad sa juba korraliku S-Max või Galaxy ja need on hulga luskuslikumad (esiistjale küll eeskätt).

või võtame nii:
sama hinna eest saad sa plank manuaal nõrgukese volkswageni (ja veel pead maksma lisakohtade eest) või täislastis varustuses hulga võimsama automaat Carensi. Valik on sinu.

ja üks asi veel: millal AutoBildis on testis mitte-saksa auto võitnud? ;)
Miks nad iidse toyotsi sisse panid aga mitte C4/5008 (ok, Carens on saksas suht rariteet)? Arvestades müüginumbreid on just prantslased tourani konkurendid.

Muudetud 08.10.15 10:15

Tegelisin just samaga ja valisin välja C4 grand picasso. Miks, Carens oli ka päris hea, kuid ta oli väiksem, just 2 reas oli jalgadele ruumi vähem ja hind tuli pea sama mis C4-jal.

C4-jal nüüd 1,6 diisel nüüd jaapanlasete Aisini aut. kastiga ja see on päris hea :))

Muudetud 08.10.15 11:17

See 347 nM on koos overboostiga. Tavaolukorras ikka pigem alla 300 nmit. Eelmisel 1.7 crdil oli see 260 nm.

Ma üldse ei taha maha laita Kia ideed. Teinud meeletu arengu aga ega siis teised pole ka niisama nina nokkinud viimased 20a. Pole ka mingi eriline margisnoob. Kodus seisavad Opel, Skoda, Chervolet ning Peugeot. Kõik omamoodi head autod. Lihtsalt tahan selleni jõuda, et maksta 25k täna ikkagi KIA eest on palju. Oleks siis peal vähemalt mingid imevidinad. Kaamera ning navi ei loe. Ootaks nagu häid tulesi (XEnon, või LED Matrix), adaptiivset püsikat, paremat soundi, võimsamat mootorit, vaiksemat salongi, elektrilist esiklaasi soojendust. Parkida oskan ise ka peeglitega. Vot nende asjade eest olen nõus maksma volksus rohkem.

aga kirjutaks ikkagi Carensist endast edasi.

Kurvituled.
Carens kasutab (vähemalt halogeentuledes) suht "basic" lahendusega kurvitulesid. võrreldes mõne uhkema süsteemiga, mille lähituled ise mootori toel keeravad, on esituled staatiliselt paigas. Küll on aga paigaldatud lisapirnid, mis süttivad rooli keeramisel. Töötab lihtsalt ja kindlalt ja kasulikud näiteks mahapööramisel teisele teele (eriti kasulik jalakäijate märkamisel) või kasvõi parklas parkimisel. Tagurdamisel paneb põlema vastas-kurvitule (tagurdades vasakule pannakse põlema parempoolne pirn).

Püsikiiruse hoidja on pisut tüütu. Seda olen näinud mitmel autol: auto mootori käivitamisel (mitte start/stop seismajäämisel, vaid täis ON/OFF) unustatab auto, et eelnevalt oli püsikas aktiveeritud ja peab uuesti aktiivseks tegema.
Sama lugu on mitme asjaga (näiteks start/stop OFF nupuga, roolirezhiim jms), aga näiteks eelnevalt aktiveeritud roolisoojendust (täna leidsin) uuesti käivitamisel ära ei unustatud (ja näiteks ka kliimaseadme settinguid).

Mis oli positiivne, siis näiteks USB meedialt mahamängitud "asukoha" jäetakse meelde ja isegi kui andmekandja (näiteks USB pulk) välja võtta, siis selle tagasipanemisel alustatakse mängimist samast kohast, kus jäi pooleli.

Muudetud 08.10.15 10:49

See USB pulga teema on ka 2011 aasta Chervoletil olemas :D ja tavaline halogeen luubiga (nagu Carensil on) ei saa valgusvihuga ligilähedalegi Xenonile. Proovitud teema ning mõtetu edasi selle koha pealt vaielda. https://www.youtube.com/watch?v=QNjckOUEqWo

Need kõik asjad on teistel juba ammu peal.

KIADSG:
ütle mulle sellise klassi auto, kus Xenon/LED on põhivarustuses?

Carensile saab ju ka HID-d lisavarustusena peale tellida (eesti esindused pole lihtasalt viitsinud lisavarustuse lehte linkida). Lihtsalt logistilisel põhjustel on see tüütu, sest eritellimusel auto ooteaeg võtab mitu kuud aega. Samas on ka teisigi automarke, kus eritellimuse täitmine võtab mitu kuud aega.

no ja sinu lingitud video on pisut naljakas. Carensi "halogeenluubid" on video mx-5 võrreldes küll paremad, eriti just külgvalguse poolelt.

Ei olegi aga 25k eest on need peugeotil, citroenil, opelil, toyotal jne juba kyljes. Ia adaptiivne on enamikule neist võimalik tellida. Opelil olemas juba 2006a ka roolisoojendus. Ei üllata see Mia hetkel veel millegi positiivsega.

on kaks eri asja:
juba küljes ja annab tellida.

mine räägi fordiga, et tahaks mitte standardvarustuses (või laoautol küljes) olevat juppi juurde (näiteks sony stereo) tellida. kaua ooteag juurde tuleb?
ma peugeoti keskuse meestega ükskord rääkisin (kui ma 5008-t küsimas käisin). vaatasid otsa, et mis asja ma tahan? öeldi, et mis meile tuleb, see küljes on, ja nii jääbki. või oota ligi pool aastat, aga siis soodushinnakiri ei rakendu.

autotootjate backlog on üpris pikk ja eritellimusauto peab kuskile vahele surama. Ega liin jõude ei seisa. on teatud olukordi, kus osa varustust (mida annab lihtsalt juba valmisautole peale panna) tehakse kas kohapeal või vahelaos (Paldiskis oli vist mingi säärane ettevõte). Näiteks avensisel (tol ajal, mõni aasta tagasi) võis lihtsalt saada juurde parkimisandureid, sest kõik juhtmed ja loogika olid juba ette veetud, ainult punniaugud pidi puurima ja andurid külge pookima.
suuremaid muudatusi (a la nahkistmeid, navi või panoraamkatust) sa nii ei tee, sest see vajab juba teist salongi või kerekuju.

kui valiku prioriteediks on HID/led-sõidutuled, siis võibolla tõesti on paremaid valikuid. minule on praegused piisavad, ei kurda.

mina ei tea ühtegi xenonida tuttavat, kes auto pikemal kasutamisel (auto vanus 7+ aastat) poleks käinud põhjalikumal tulede remondil. pirne tuleb vahetada nii xenonil kui halogeenil, kogusumma tuleb tõenäoliselt sama. lihtaslt halogeeni vahetad sa vast iga paar aasta taga aga xenon kestab äkki 5 (kui auto elekter on korras. kui veab ja piisab juhtploki remondiga, siis vast saad mõnesaja euroga hakkama (per tuli). kui midagi tõsisemat vaja, siis võib remont 7-10 aasta vanusel masinal veerand+ auto väärtusest olla. mitte remontida ei saa, sest muidu ei lähe ülevaatuselt läbi. halogeen võib tuhmimaks minna (luup või mõnel reflektor), aga see on ka kõik, pirni hind ise on kopikad.


LED kohta ei tea me veel, mis tüüpvigu võivad tekitada, sest esimesed massitarbe lähi/kaug LED-id on alles 3-4 aasta vanused ja sedagi üksikutel mudelitel), moodi läksid need aga alles eelmisel aastal. jah, pirn ise kestab sul paberil kaua (põlemistunnid), aga vaata pisut teisi LED-e (toalampides, seadmetes jms), ei ole need midagi nii pommikindlad.

Muudetud 08.10.15 12:44

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=159461
Selles teemas ka Opeli mees jaurab

üldiselt on mahtuniversaalil välismõõtudest tähtsamad mõõdud:

-kõige tähtsam on vast teljevahe. see näitab suht ilusti salongi sisemõõtusid (eeskätt esimene/teine rida).
-seejärel rööbe. rööbe üldiselt näitab, kui palju kasulikku pinda laiuses salong saab.
-siis on kaubaruumi sisemine pikkus, laikus ja võimalikud kitsaskohad (istmed ei lähe horisontaali või laadimisava aste vms).
-siis laadimisava, kui ikka 1,0x1,2x0,6m penopakki, ilma, et nurki maha ei nühi, taha ei mahu panna, siis on asi lahja.

Alati saab teha paksu ust või ust väljaspoole punni või laiu peegleid, või mõõta kõrgust katusereelingutega või koos teab millega, aga see pole kasulik pind.

Esimesi LED hakati ikka juba 2006 2007 toppima. KIAlgi ju Ceedil need alates 2011. Pole ei endal ühelgi Xenonil probleeme olnud. Paljudel tootjatel käib xenon pirn juba garantii alla.

EI vaidle vastu ruumi kasutuses. Aga KIA on neist kõige väiksem. See on ju sullegi selge?

http://www.autoweek.nl/carbase_data.php?id1=72341&id2=63
132&id3=77704&id4=83498&cache=no

http://www.torque.com.sg/3012/group-test-kia-carens-2-0-vers
us-chevrolet-orlando-1-4/

http://www.whatcar.com/car-news/kia/carens/fiat-500l-mpw-vs-
kia-carens/1294477

http://www.topgear.com/car-reviews/kia/carens

Igat testi mis sa loed, jääb meelde kaks sõna. Budget and Cheap. Lihtsalt olen siis mina ajale jalgu jäänud ning 25k on täna juba odav auto :D

Lugesin ka neid teste, kui peab ikka ise nad ära proovima.
EUs on suurema läbimüügiga MPV C4 picasso 2014 a 117 000 tk Carensil 22 000 tk.

eelmine nädal oli üks halenaljakas juhtum pani mind uuesti kirjutama
ma mõtlesin, et "võtmeta sisenemise" värk on tore ja lihtsustab elu. aga võta näpust.

tuttaval töökaaslasel on Renault Laguna. Mitte kõige uuem, aga vast nii 5 aastat vana. Olin mina parklas ja järsku tuttav hüüab, et tule appi. okei, tulin juurde.
ütles: "võta palun autovõti (see kaart) ja mine eemale".
mina: "lolwut?!?!?! no heakene küll".
Ma ei ampsanud kohe läbi. tuttav siis tuleb kirudes tagasi ja ütleb, et sain korda, aga küll on see renault üks tüütus.
tuli välja, et tema keyless entry süsteem ehitatud sääraselt: lähed puldikaart taskus auto lähedale, auto uksed lähevad ise lahti, lähed võti taskus eemale, siis lähevad kinni. Võtme-puldil on muidugi ka nupud kinni/lahti, kui tahad käsitsi kinni/lahti teha. Lisaks on auto ustel seestpoolt lukud.
Kui süsteem ilusti töötab, siis käib asi "usalduse peale". Sa usaldad, et kui sa eemale lähed (Võti avab päris kaugelt ja hästi ei kuule, kas lukk avanes/lukustus või mitte, eriti kuskil lärmakamas kohas), siis uks läheb kinni ja kui tuled, siis loodad, et uksed olid enne ikkagi lukus.
Aga nagu prantsuse autodele (ja just mõni aasta või enam sõitnutele) hakkas asi jupsima ja kesklukustus keyless-võtmest uksed avas, aga kinni ei pannud. :D:D
nii oligi nii, et läks auto ligidale, kõik uksed/pagass avanes. Selleks, et uksed kinni panna, pidi ta võtme eemale viima, uksed käsitsi kinni panema ja siis võtmele järele minema.
Küsisin veel, et mis siis kui kedagi appi võtta ei ole. Ütles, et siis paneb võtme natuke eemale maha, läheb auto juurde ja paneb uksed kinni.
MUHAHAHAHAHA
Ega see tragikoomia muidugi kaua ei kestnud ja vana läks teenindusse elektrikku otsima (pärast selgus, et viga oli kesklukus, mitte võtmes).

Kia Carensil (võibolla on teistel mudelitel sarnane süsteem) on selleks üks pisike, aga abistav "safety feature". esiuste (nii juhi kui kaasistuja) linkidel on nimelt must nupuke, täpselt parajas kohas, kui võtad lingist kinni, siis pöidla alla jääb.
Kui sa tuled võtmega ukse lähedale, siis avanevad peeglid ja lähevad LED abituled põlemaautomaatselt, aga automaatselt uksi lukust lahti ei tehta enne, kui sa mustale nupule ei vajuta (või muidugi võtmepuldi nupule). siis avanevad kõik uksed. pisiasi, aga minu arust suht leidlik süsteem, et sihukest tragikoomilist jama, nagu tuttava autoga, ei tekiks. Ja samas on süsteem piisavalt lihtne, et ei hakka segama. Ja kuna sa pead olema reaalselt auto kõrval, et seda nupukest vajutada, siis muidugi ilusti kuuleb ära, kas kesklukk teeb klõpsu või mitte.

Muudetud 19.10.15 10:09

tänud kaarens väga põhjaliku teema eest, igati argumenteeritud
-> odavaid kilomeetreid sulle :)

nüüd 1,5 kuuga on veidi üle 3500km igapäevaselt sõidetud.

kütusekulu on jäänud seisma ~6l/100 peal. võiks ju olla parem, aga eks arvestada võiks ka talverehvide ja külma ilmaga ning ajaliselt pool kogu sõidust on sõit läbi Tallinna linnaummikute. Kui suures osas maanteed uhaks või linnaääres tööl käiks, siis ei imestaks, et saaks kulu 5 kanti.
pluss veel see, et ega ma start/stopi väga ei kasuta. pole talve asi. kütusekulu hoiab kokku, aga starteri ja aku arvelt; seega pole teab mis võit.

roolisoojendus on hetkel see kõige parem asi, mida ei ole enne omanud, aga mis kõige rohkem rõõmu teinud.
ma ei tea, kuidas konkurentidel, aga esimesed (tagumisi pole katsetanud) istmesoojendused on sellised, et selgatugi läheb ka soojaks. meie ilmas kindlasti kiiduväärt.

negatiivset:
kogu hyundai/kia grupp kasutab oma uutes autodes sama lahendust (isegi hyndai genesis) ja neil on täpselt samad puudused:
kõige igapäevasem puudus on see, et püsikiirusehoidja ei jäta peale süüte väljalülitamist meelde, et see enne peal oli. tüütu iga kord nuppu vajutada, et seda enableda
teine asi on navi. navi ise töötab okei (pole kindlasti võrrelda tänapäeva nutikate/tahvlite navidega), kaart on veidi vanake, aga käib küll. küll, aga navi tädike unustab iga süütega ära, et ta võiks vait olla (nagu ka püsikaga). Iga kord peab settingud->audio->navi guidance nupukese välja lülitama, et ta ei muliseks.

üldse on see entertainment üsna hädine. kõik ju töötab, aga arvetades tänapäeva nutiseadmeid ja nende võimalusi, siis võiks ikka tänapäevasem olla.

viriseks käigukasti konservatiivsuse üle.
esimesest teisele vahetab liialt vara ja teiselt kolmandale samuti. mõlemal juhul vahetab nii, et pöörded ei jõua isegi 1700ni! kolmas saabub üsna jõuetult. Nii kui kolmas käik pööretega 1700+ jõuab, ärkab masin ellu.
selle vastu on kaks rohtu:
a) panna käikar M rezhiimi ja vahetada ise lastes 1/2 käiku kaugemale (aga siis kaob osaliselt automaadi point)
b) kiirendada VÄGA ekrsalt, st mingil X rezhiimil saab käikar ikka aru, et seda tahetakse ruunata ja ei vaheta nii vara ära. see aga üldjuhul paneb rattad kaapima (isegi mitte arvestada talverehve või libedat teed, st ka suvekatega kuival), sest nii palju väänet ei jaksa rehvid (need hancooki ventus prime2d on sihukesed keskpärased ka, mis kiadega kaasa saab) lihtsalt teele hästi panna.

oma kogemustest võrreldes teiste autodega: Kia DCT käikar seistes (näiteks sõidust seisma jäädes) D käik sees lahutab siduri täitsa lahti (tõenäoliselt selleks, et säästa kasti), olugugi, et näitab D1 ekraanil.

kusjuures paneb imestama välismaa ülevaated. igal pool saab kia sugeda kehva rooli ja juhitavusega. ma sain päevake vana mazda 6-ga pisut sõidetud (läksin linna rehvi vahetama) ja natuke sõitsin mondeoga (mitte see kõige viimane, aga enne seda) ja need mõlemad on saanud kiita just rool/juhitavuse poolelt. No ma ei tea, kas ma elan teises maailmas või midagi muud, aga just eelistan oma uue Kia hästi kerget (sõidan comfort settinguga igapäevaselt, st kõige kergemaga) rooli ja minimaalset kurvikallet. mondeo/m6 oli kõvasti raskema rooliga ja läksid kurvis tubli jagu rohkem kaldu (võibolla ka kõrgema rehviprofiili tõttu). tundus just vastupidi, et kiaga julgesin kurvidesse märksa kiiremalt sisse minna (ja suhtkoht järskudesse kurvidesse) ja auto võttis kurve tundus väiksema vaevaga. aga eks see ole individuaalne. võibolla ringrajal oleks asi teisiti, aga ega MPV koht ringrajal pole.

Muudetud 15.11.15 20:05

Huvitab kuidas järjejutt edasi läheb, kuidas talv möödus head-vead?

omanik on nii tige peale ostu, et järge pole loota.

ei, miks? :)

praeguseks on pisut üle 12 tuhande odol ja pole kahetseda miskit. liigub ilusti ja probleemideta.

käigukast (või veojõukontroll, ma pole väga kunn sellel alal) võiks olla veidi "inimlikum" pehmes paksus lumes (n.ö väljasõitmine), tihtipeale nii kui rattad ringi hakkavad natukene ringi käima, siis selle asemel, et hakata "pooma" või "roomama" kipub lihtsalt pöörded üles kerima. aga kordagi kinni ei jäänud, seega vahet pole. Oli selline imelik tunne, kui põhimõtteliselt seisupealt pöörded 3000+ läksid.
sõidu ajal on veojõukontroll ilusti ja viisakalt toiminud. st pigem aitavalt ja tagasihoidlikult, mitte ei hakka kohe rattaid kinni pooma.

soojaks läheb kiiresti, roolisoojendus on superluks. esiakna soojendust (klaasisisest) pole, aga on kojameeste soojendus.

peale talve on keskmine kulu 6,0 (pole veel kättesaamisest saadik nullinud, seega on see arvuti järgi kõik need 12K+ km). käib naastudega küll.

kui lisada.

"vead":
disainiveaks võiks liigitada seda, et kuna tagarattad on teljevahe venitamiseks niivõrd kaugele ja tagaotsa lähedale viidud, siis päris korralikult viskab lund/soppa tagant luugile. lumise tee puhul on 5 minutiga number nähtamatu. porise kruusateega oleks see tõsine jama (õnneks mul sellist teed pole vaja sõita). kaasas olevad väiksed porilapatsid ei aita ka just palju.
ka on tagumine kojamees klaasi jaoks liialt väike, ainult keskelt puhastab ära, aga vähemalt pool klaasist jääb puutumata.
hea, et tagumised led tuled on väga eredad (isegi lihtsalt gabariitidena on heledamad kui mõnedel pidurituled), seega paistavad vähemalt läbi lumekihi välja

võtmevaba sisenemise käepideme nupp on vahest jäätunud kinni. just sellisel kerge miinus ja lumine ilm, kus niiskust on palju. midagi sellest hullu pole olnud (lukk ei tee mingeid trikke iseenesest), lihtsalt tuleb puldil lahtitegemise nuppu vajutada.

kas asi 17' velgedes või nende konstruktsioonis (võibolla on sama asi ka teistel, aga minul pole eelmiste autodega olnud) on mingi kiiks, et kui seest veljed on ebavõrdselt kraami (eelkõige jäätunud) täis, siis on talvel 2 korda nii olnud, et 80km/h+ sõites hakanud ratas tuntavalt vibreerima (läheb balansist välja). olen siis lihtsalt pulgaga puhtamaks rookinud ja kõik on korda läinud.
mul on arvamus, et velg seest palju ei soojene (pidurite arvelt) ja on parajalt suur vahemaa piduriketaste ja velje sisepinna vahel ja mõnikord tekkinud jää (eriti kui kuskil pehmemas lumes pikemalt parkida) lihtsalt ei jõua ära sulada.

tehnilises osas mitte mingeid pretensioone. kõik muu on tibens tobens käitunud (mis peakski uuel autol norm olema). 7 kohta on korduvalt kasuks tulnud (ega ma niisama 7 kohalist ei võtnud) ja kõik ilusti ära mahtunud.

üks hea ja positiivne külg on pidurite säästmine selliselt, et kui pidurdada allamäge (või järsku), siis võtab käigukast automaatselt ise tubli paar käiku alla, et n.ö ise mootoriga aidata pidurdada. No ja, et tegu diisliga, siis see mootoripidurdus on päris jõuline. enne säärast asja pole teistel automaatkastiga autodel täheldanud. see on igati positiivne, eriti kuskil künklikumal maastikul või lausa mägedes sõites, et ei ole vajadust ilmtingimata käsitsivalimi peale panema (kes on päris mägedes, st kesk-euroopa, automaadiga sõidnud, see saab aru).

Muudetud 05.04.16 15:19

VAG gruppi selle pärast nüüd küll ei pea kartma, et nad suures pettuse skandaalis on. Kõik automargid petavad, VAG lihtsalt ei olnud nõus maksma, et "puhas" olla ja siis hakkasid burgeriõgijad kohe kisama.

VW heitgaasid olid paigast ära - täpsemalt NOx oli paigast ära. Nii naljakas kui see ei tundu, siis see VW mootorite suur NOx näitab hoopis, et mootor on väga efektiivne kütuse põletamisel ja kütusest saadakse maksimum energiat kätte.
Vale on VW tehase poolt aga see, et ettenähtud piirnormidega tedlikult mängiti. Kuigi normide täitmine tegelikult teeb auto mootori lahjemaks ja kütust läheb rohkem. Ühest küljest tuleb NOx osa vähendada, aga selle töötlemine auto poolt suurendab jälle kütusekulu ja CO2-te, mis on vastuolus üldise kliimakokkuleppega, mis suure pasundamisega eelmise aasta lõpus vasta võeti.
Kokkuvõttes- jah - seda mootorit ei pea kartma ja tehase uuenduste tegemisega ei peaks kibelema, sest su auto mootor läheb lahjemaks ja kütust võtab ka rohkem.

et asi väga volkari foorumiks ei läheks lisaks veel ühe pisiasja, millest on just meie talveperioodil kasu olnud:
esimeste istmete katmine nende tagumiselt poolt plastiga.
mul nimelt 2 parajat rüblikut (4 ja 6 a) ja nende jalad väga paigal ei püsi. enne (mu vanal autol olid tavalised riidest istmed) ikka said ikka vopse vastu selga ja eks neid riidest istmeid oli ka tüütum porist puhastada. lapsed ja pori käivad ikka käsikäes, eriti arvestades meie kevadet ja sügist ja seda, et ma maapiirkonnas elan.

nüüd pole midagi tunda, mida iganes nad ka ei toksiks ja puhastada on plasti ka märksa kergem.

Muudetud 05.04.16 16:14

tibake värkendust paari aasta vanusele teemale.

sai just 3 aastat ja 76000km täis.
teele pole jäänud ja ilma suuremate jamadeta. Vahemere ääres ka ära käidud.

päris "vigadeta" ei pääsenud. 3 garantiikeisssi on olnud (üks rattalaager hakkas undama, tagumise kojamehe mootor siristas ja juhi istmesoojendus jupsis), aga ilma kobisemiseta vahetati kõik tasuta välja ja ei ole teenindusele laita. Võibolla viriseks veel selle üle, et ca 50k km peal pidin esimesed klotsid ära vahetama, aga see on diisli ja raske esiosaga auto puhul vast isegi normaalne nähtus.

Muus osas vastu on pidanud hästi, kõik töötab nagu peab töötama, midagi ei kolise ega nagise, kui omal kohal on.
Omal kohal märge seetõttu, et kui on näiteks mingit plastikust prillid prillitoosis olnud, siis teatud x olukorras (mingi spetsiifiline pöördevahemik) on prillid hakanud õrnalt plärisema. sihukesed pisiasjad pigem.

kütusekulu on pendeldanud 6-6,2 vahel (6 suvel, 6,2 talvel). Igapäevane tehnika tänava törtsutamine teeb kulule oma töö. Start-stopi ei ole aga mõtet kasutada, see mis sa säästad küttlele, tuleb hiljem bumerangiga starteri või akuvahetamisega tagasi.

6-kesi ja suure katuseboksiga (kokku hinnanguliselt ca 450kg lisakaalu) Vahemeres käiguga tuli kütusekulu 6,5 (130+ kiirteed ja palju mägiteid). Täitsa hästi sai 6-kesi hakkama. Kaks last olid väiksed (pee-alusega), need vahelduvalt istusid teise rea keskel või täitsa taga, suuremad ees/ teise rea äärtes. Üks päris tagumine iste oli all ja sinna mahtus veel päris palju manti (+450 liitrine katuseboks). Küll aga oli ikka väga hästi tunda vahet nii pidurdamisel, kiirendamisel ja üleüldse kogu auto käitumisel selle boksi ja lisakaaluga. Ikka tublisti uimasemaks tegi kogu olemise.

pikemaajalise kasutamisel ütleks:
"head":
- igasugu soojendused, eriti roolisoojendus, kuid ka istmesoojendus (esiistmetel ka selja oma), soojaks läheb salong siva jne.
- vahekiirendused ja maanteesõidu suutlikkus
- väga mugavad ja suured küljepeeglid. vahest sõidan mazda6-ga ja no on öö ja päev.
- mõnus kerge rool linnaliikluseks (mõnele küll ei meeldi)
- superluks parkida. täis sensorite ring ja kaamera teeb ikka elu tunduvalt lihtsamaks. ma iga tööpäev kitsas/hämaras parkimismajas pargin ja tõesti aitab. Või kuskil kaubanduskeskuse parklast välja tagurdamisel just jalakäijate ohutuse seisukohast.
- plug and play Bluetooth. Erinevaid telefone katsetanud ja "pairimine" on olnud valutu, ei unusta seadet ära vms.

"vead":
- tüütu start/Stopi välja ja püsikat peale igat käivitamist sisse lülitada. Ei jää "mällu".
- FM raadio plekist sound (näiteks võrreldes usb/BT-pealt mängides)
- navi puutetundlikkus on saatanast. aluskaardina või "vahest kasutaks" on ok, igapäevaselt jään nutitelefoni gepsule (waze) truuks. suur ekraan on küll tahavaatekaamera jaoks igati abiks.

Muudetud 10.10.18 15:54

no mis asja kõik seda start-stopp süsteemi kardavad. ei juhtu starteri ega akuga midagi, paljudel ei töötagi see üldse starteriga. ühel pere autol on toimetanud 7 aastat täiesti murevabalt.

loogiliseks teemajätkuks:
nüüd siis 4 aastat ja paar kuud peal ka kellal veidi üle 100K.
Kuna pere teine auto (vana mazda6) hakkas pisut väsima, siis otsustasime Kia kasutusrendist välja osta ja endale jätta. Läks mazda asemele naisele igapäevaseks kasutuseks. Iseendale võtsin peaaegu uue (1a vana) Peugeot 3008.

neljas aasta tõi 2 garantiikeissi: eelmine talv suri mingi esimene kiirusandur ära (nädal aega pidin ilma ABS, veojõukontrolli ja püsikiirusehoidjata sõitma, seni kuni parandusaja sain) ja nüüd selle talve hakul andsid kõik ?!?!? eelsüüteküünlad saba. Hea, et üldse miinuskraadidega käima läks. Õnneks sai kõik garantiikorras ära tehtud.

mingi kriuks on siduriga seotud, et kaks korda peale tankimist läksid sisse ainult paaritud käigud. Jätsin korra seisma, tegin restardi ja kõik ok. Diagnostikas käidud, Viking tunnistas, et sidurikettaga miski viga on, aga et garantii alla läheks, peab veakood välja tulema (mida pole). Hiljem (ka peale tankimist) pole enam viga välja tulnud.