kas chip tuning tõstab kütuse kulu ka või ja kui palju siis umbes, kas keegi teab või?

loomulikult tõstab, chip tuninguga kaasneb ju bensiini suurem peale andmine ja sellest ka rohkem hobujõude

et midagi chipi vahetusega saavutada pead sa algul auto mootori ümber ehitama ja siis nende uute parameetrite järgi laskma chip progeda.näiteks DIABLO CHIP.

ei pea midagi ymber ehitama.Tasub vahetada turbo mootoritel,sest siis on vahe ikka märgatav ja bensa ei kulu ka märkimisväärselt rohkem.Vabalt hingaval ei ole vahe nii suur,kuid siiski on söit sujuvam ja nauditavam.Soovitan vahetada.

Otsi välja kaks viimast Autolehte ja loe. tuleb kasuks, jahutab su indu ja ehk ei pillu raha tuulde.

chiptuuning tõstab kütusekulu aga kuipalju, see sõltub konkreetsest mootorist ja sellest mida sa selle mootoriga veel ette võtad peale chipi vahetuse!
to OP - ei pea midagi ümber ehitama aga oleks soovitav!
ennuga täitsa nõus kuid ka vabalthingaval annab ikka palju juurde, eriti kui oled tallaja pioss. teisalt kui autoga rahulikult kulged, siis chip on ainult õnnetuseks kaelas - olenevalt mootorist muidugi, kaotab ta madalamatel pööretel momenti ja tahab just ühtlasemaks sõiduks rohkem tallamist saada... :-)

turbodiislitele annab chipivahetusega imet teha (+30% hobujõude ja parem pöördemoment)

kes siis dislaga sõidab,need ju ikka töö autod sinna pole küll mingit chipsi king-i vaja juurde lisada

reval autost öeldi, et nemad küll TDI-le chipi ei soovita. kas keegi neutraalne oskab öelda kas see chip on tõesti nii kahjulik. ja palju ja mida see audi 2,5 tdi-le juurde annab.

Nägin küll kuskil Motors-i pealt saadet, kuidas Golf IV TDle tehti krõpsu tuuning + vedru + amort + veel nipet näpet ja endisest haledast perenaise autost sai päris tõsine relv. Eks raha kulus ka päris palju...

ei tea te chip tuuningust midagi.ainult jahute.isegi ei viitsi enne kommenteerimist selle alast infi läbi töödelda mis on netist kättesaadav.

Diisel ju ökonoomsust otsijatele ? Kui powerit vaja siis on teised masinad ja mootorid ?

to Edward

Seat´il on Leon 1,9 diisel (Top Sport) 150 kW !!!
140ga sõites kütusekulu 6,4L/100-le

diisel on tuleviku tegija !
BMW tegi ka uue diiselmootori (ilma tubota),
käib edasi nigu loom,
lisaks veel öko,

Siin on küsimus rohkem poole lahjemates (55kw) VW kontserni toodetes. neist küll sportlikkust kuskilt otsast välja ei pigista, mis aga ei tähenda , et nad kehvad kulgurid oleks.

To hot dog

leoni tdil ikka 150hobust mitte kw. üks selline liigub ka eesti teedel mille chip vahetatud- hobuseid saadi 180 :)
diisel on tulevik. kõik kes kahtlevad minge proovige vw tuaregi v10 diislit ja ma arvan et siis vastukommentaare pole.

v10 ei ole kuigi öko :P samahästi v6iks proovida audi 4,2 bentsukat a8 peal ja siis suud edasi vesistada oma kesise auto ja tsipsiga +20kW unistades...

mina arvan, et kasuks oleks kohe v6imsama auto ostmine ;) neid on täiesti vabalt myygis, ka odavate hindadega ja päris tegijaid pille kW poole pealt... vanad audi 200tq-d näiteks ;) hinnaklass 25 keeku

Pealegi võeti V10 Td Touareg tootmiset maha, huvitav küll miks ?
Kui siiani diislite osakaal euroops tõusis ja saavutas peaaegu 50% kõigist sõiduautomootoritest, siis praegu näitab juba langusdendentse ja edasi ennustatakse veel suuremaid diislite osakaalu langusi.
Sellel teemal pole vaja vaidlema hakata. lihtsalt lugege ka uuemat euroopa autoajakirjandust. Eestisse igasugused euroopas toimuvad dendensid jõuavad ikka mingi aastase paari hilinemisega ...

Tundub, et paljud teavad tuuningust vaid chip tuningut ja koonusfiltrit (või soovivad tuuninguks suhteliselt vähe raha kulutada). See on nagu omal ajal räägiti põhiliselt surveastme tõstmisest. Tuunimine (tollal forsseerimine) on keeruline, kallis ja suur ettevõtmine. Mootoril vahetatakse palju osi, ka teiste tehniliste lahendustega sõlmi jne. Chipil on ka oma osa-tõsiselt muudetud mootor vajab ka segukoostise õigeksseadmist erinevatel koormustel-reziimidel. Selleks viiakse läbi rida teste, küll stendis ja ka maanteel. Lõpuks salvestatakse sobivad andmed auto arvuti mällu. Rahva soovidele vastu tulles pakutakse chippe, millega saab olenevalt mootorist veidi võimsuselisa ja see ei eelda mootori tõsisemat ringitegemist. Turul liigub hulgaliselt stendis kontrollimata ja väga palju võimsust ning samas kütusekulu vähendada lubavaid chippe. SAT testides olen näinud, et juurde saadakse lubatust paremal juhul 30% ja ülevaatusel enam läbi ei saa. Lisaks kasvab kütusekulu ja väheneb mootori eluiga. Enamus chipimüüjaid mootorile garantiid ei paku.
Kokkuvõtteks-kirjaoskuslikult (katsetatud-mõõdetud) chipist on küll kasu ja suurematel ringitegemistel ilma selleta ei saagi.
Audi tegi võistluseks parima 2 turboga 5,5 l diisli, millel 650...660hj. F-1 2,5l vabalthingavad ottomootorid 700-850hj ja turboga oleks veelgi rohkem. Tööead on ka vaid tundides.

Diislite tootmine jõudis 43% euroopas. 2010 tõusevad maksud (juba tõstetakse järk-järgult eri riikides), eriti diislimaks ja suund muutub hübriid- ja ottomootorite kasuks. Lisaks tulevad uued kütused. Näiteks BMW on vesinikuga kaugele jõudnud jne.

Ja mis puutub chippimisse, siis täiesti tavaline lihtne füüsika, et kui ühel ja samal mootoril erinevates võimsusastmetes ei saa olla ühe ja samasugune ressurss. Selleks, et oleks tuleb midagi ka mootori siseehituses tugevdada.
Tõsi on aga see, et paljudel turbomootoritel on ressursivarusid niipalju, et kerge chippimine (ehk turborõhu tõstmine) kohe ja katastroofiliselt ei vähenda vastupidavust. Kütusekulu võib rahulikul sõidul mõnel juhul jääda isegi väiksemaks kui orginaalseades oli. Aga seda ainult juhul, kui tõesti sõidetakse RAHULIKULT ja tehase seaded polnud kõige ideaalsemad. Samas, kui eesmärgiks on ainult väga rahulikult liigelda pole ju tegelikult üldse erilist mõtet chippida, vaid osta parem väiksema mootoriga kergem auto. Kes mootorile lisavõimsust nõutab see vaevalt, et eriti rahuliku sõidustiiliga on ja "vajutamisel" kulutab chipitud auto kahtlemata rohkem kütust, kui sama mootor chippimata. Jällegi täiesti tavaline lihtlabane füüsika-keemia. Turbomootoril turborõhu tõstmine tähendab, et turbo pressib mootorissse endisest rohkem õhku sisse, õhk ise üksinda ei põle silindris, põleb kütus teatud kindlas vahekorras õhuga, et see säiliks tuleb vastavalt rohkemale õhule anda ka rohkem kütet silindrisse. Ühe takti vältel ära põletatud suurem kogus kütust silindris (=kõvem plahvatus), võrreldes chippimisele eelnenud olukorraga mootoris, selle mootori ökonoomsust ja ressurssi kindlasti see
mitte ei tõsta, väitku chipimüüate reklaamid mida tahes.
Vastupidavuse koha pealt üks lihtne näide veel. Näiteks lõhkeaine plahvatus keemiliselt võttes on sama protsess nagu kütuse plahvatus silindris. Kui on vaja suuremat purustusjõudu plahvatusele, mida tehakse ?
Võetakse suurem kogus lõhkeainet ja plahvatus toimubki suurema jõuga.
Täpselt sama asi on silindris, et suurema hetke koguse kütuse puhul toimub ka suurema jõuga plahvatus. Vahe on ainult selles, et lõhkeaine plahvatuse puhul võetakse hapnik ümbritsevast õhust, silindris tuleb see aga sinna sisse "organiseerida".
Samuti pole kohanud veel ühtegi chippi vabalthingavale, mis tasuks saavutatud tulemusega ära tema peale kulutatud raha. Kõige maksimaalsem mida saadud on ja kuulnud olen, on olnud +10 hj. Chippida on süghavcamat mõtet eelkõige turbomootorit, olgu ta siis diisel või otto.

vabalthingavale on see chipi kasu kusagil +10% jõudu ja lisanjuutoneid. (maksimaalselt 10 hj saab mingile mikromootorile ja mingi maksimum see päris kindlasti ei ole). Protsentides mõõdetakse seda ikka pigem. Ja kuigi reeglina on vabalhingava chip ca 2x odavam kui turbo chip, siis tõesti - mingit erilist võimsuslisa sealt loota ei maksa... Vabalhingavale on kindlasti vaja veel uut väljalaset, sisselaset ,et siis koos chipiga mingi vähegi tuntav minekulisa saada. Ise olen asja just niimoodi lahendanud oma vabalthingaval.

Mina tean konkreetset näidet kus BMW 325-le Tallinnas küllalt tuntud tuunimiskohas chip pandi, mis lubas +13 hj, tegelikult andis aga +8 hj. Andmed mõõdetud dünopingis - enne ja pärast. See 10 hj. on selline võimsuslisa, mille võib mõnel autol vabalt saada näiteks katalüsaatori(d) vahelt välja võttes või parema õhufiltri paigaldades või lihtsalt paremat bensiini sisse pannes. Muidugi siis, kui see kõik ära teha hakkab ehk juba midagi looma, mida ka sõidu ajal konkreetselt tunda võib.

täitsa nõus et tegelik võib erineda lubatust. Ja loomulikult on need tootjate lubadused seotud auto ideaalse seisukorraga.

Järgmise AutoBildis tuleb ka mingi jutt sellest, mida arvavad avalikud ja tunnustatud mootorispetsialistid chiptuuninguga seoses. Millegipärast arvan, et mitte väga erinevalt minupoolt siin varem avaldatud arvamusteg
(kes ikka ennast kiidab, kui ise ei kiida).

väga tore. Kas tead ka kes on need tunnustatud motospetsid (selles mõttes, et ka smeilt või mujalt pärit)

aga mis vahe siis audi 1,8 turbomootoritel on kui chip *****gi ei anna? ma sain aru, et näit 110kw ja 132kw versidel on lihtsalt erinevad ajud? kuram te ajate asja nii keeruliseks. öelge lihtsalt kas jah või ei.

www.dreamtruck.eu seal on välja toodud mis masinatele ja kuipalju juurde annab.

einojah aga mis vahe on näiteks tehase seades audi 1,8t mootoritel. kas vaid aju? et kas ma võin suvalt oma 110kw näit 132 peale chippida nagu tehases, kaotamata sellega mootori vastupidavuses jne.

mootoritel ei pruugi tõesti palju vahet olla ,aga võimsama mootoriga autol on ka paremad pidurid jms. võibolla siiski ka midagi mootoris natuke teistmoodi
et kestaks.
google abiks...

Turbomootoril on lugu veits teine. Chipiga saab lisaks küttesegu seadmisele muuta ka ülelaaderõhku, selle võrra ka chippimisest saadud kasv suurem.
VAGi 1.8t 110kw ja 132kw vahe peaks olema tõesti ainult elektroonika seadetes. Kas muutusi on ka ülekandearvude, siduri jms. võimsama mootori juurde käivate detailide juures, ei oska öelda.

sai soetatud tuunitud diisel. aju ümber progetud saksas. kui nüüd ajule resetti teha , kas siis tuuning kaob?

"....lõhkeaine plahvatuse puhul võetakse hapnik ümbritsevast õhust...."
Hehee
Lõhkeaine plahvatusel kasutatakse lõhkeaine enese koostises olevat hapniku.
Aga kiibi vahetamine ilma mootorit ümber ehitamata on mootori surm.

!!!
Võibolla oled kuulnud midagi lööklainele järgnenud vaakumist plahvatuse epitsentris. Millest see tekib ? Mina pakuks, et sellest, et ümbritsevast õhust on hapnik intensiivse põlemise (ehk plahvatus) käigus ära kasutatud.
Võibolla nimetaksid ka mõne lõhkeaine, mille koostises on hapnikku ?

Sama mootori erinevas võimsusastmes hea näide on uus VAG grupi 2,0 FSI turbo. Golfi peal 200 hj. on see mootor kasutatud materjalide poolest hoopis midagi muud, kui 265 hj.-sena Audi S3 peal. Väljast näevad nad mõlemad ühtemoodi välja. Väljaarvatud S3 peal suurema turboga.

Muudetud 11.08.06 09:56

Püssirohi näiteks. Salpeeter KNO3 või NaNO3 või kaaliumpermangaat(KMnO4) laguneb kuumuse käes hapnikuks ja muudeks ühenditeks.
Veel kõlbaks siia loetleda nitrometaan (tegelikult võib siia loetleda palju lõhkeaineid, millel ühend NO või selle variatsioonid sees), nitroglütseriin, raketikütus.

Arvestama peaks ka sellega, et õhus on puhta hapniku konsentratsioon väike (u. 20%) ja sellises keskkonnas ei toimuks nii kiiret reaktsiooni (võrdleme propaani leeki õhus ja puhtas hapnikus)

sai ka oma 1,9 tdi 110kw leon ära chipitud ,kussjuures küttekule läks väikksemaks nii et praegu peaks olema 132kw ja 380 on vääne ,sõitta on palju hõlppsam kõrgemattel käikkudel madalatel pööretel möödasõit lausa lust ...ja kiirendus .
Kui kellelgi on huvi TDI tuningboxide asjus ,tahaksite endile ka soetada sellist jubinat andke teada ,peaks enamvähem kõikkidele turbodiisel mootoritele saada olema ja hinnad ei ole ka nii kirved kui eestis müüdavates poodides on. küsi inffi

Täitsa koom lugeda... mis su eesti keel koolis oli (või are you just kidding) - igatehes boksi küll sult osta ei julge - sorri. Aa noh boksil ja boksil on vahe ka - mis firma kaupa ja mis hinnaga äritsed muidu?

Ega ma siin mingit eestikeele eksamit ei tee .
Saab aru küll mida ma tahan öelda .
Hinnad on täppselt nii nagu tahad maksta - oleneb täitsa autost ja mootorist .Erinevate firmade kaup on ja hinnad algavad mingi 1500 - 7000

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/reeglid=1

paps soetas endale just tutika passati 2.0TDi 103kw(kätte saab alles 3 kuu pärast). Ja nüüd pakuti talle sealt samast saksa autost, et on võimalik lasta mootorit võimsamaks teha(eeldan et chiptuning). Olen lugenud ka seda artiklit Auto Bild'ist chiptuningu kohta kübemefiltriga turbodiislitele. See pidi täielik katastroof olema. Et küsimus siis: kui ei ole masin kübemefiltriga, kas siis on tagajärjed ikkagi samad nagu Auto Bildis kirjeldatud(turbolabade purunemine, kolvipea sulamine, mootoriploki purunemine)? Jama on see, et seal ei mainitud ilma kübemefiltritega masinad.

Minu meelest autobildi testis sõitis masin taime õliga vms. Chipiga polnud midagi seal seost.
Passatile võid lasta suht ohutult chipi panna, ainult uuri mis firma oma, kas tuntud?

chip küll jah ! enne kui muretseda endale auto võiks ikka kergelt tutvuda mootrivõimete, õhu sissevõtu ,kolektori ehituse ,katalüsaatori näitajate ja väljalaskega ! ka küttepumba rõhk ja tootlikkus näitab palju !
endal muretsetud lancer orig 1,6 83 kw mootriga
vahetatud õhu sissevõtt (pl paneel), mootori kolvid,rõngad, pihustid (et kannataks suuremat rõhku) klapid, ja nukkid sai evo omad !(plokk) + saaled
kolektorini kahjuks ei jõudnud (plaanis oli corrado g60 sobitada )
kat cipi esindusest ,kogu väljalaske süsteem astme jagu suuremaks vahetatud + lisatud resonaator
präegu saavutatud 142-144 kw ja vääne 320/ ca430
pidurit paneb küttepumba tootlikkus ( chipi polegi mõtet lisada)
proovida tuleks veel keemilist ülelaadimist või hapniku kuigi karta on ,et mootor lendab laiali !
edu sipsijatele !

Praeguseks ka eelpoolnimetatud Auto Bild´i number välja tulnud, kus enamus TD-le euroopas chippe pakkuvate firmade üle 10 chipi ritta pandud ja täppisinstrumentidega mida annab ja mida mitte, üle mõõdetud. Mis siin heietada ja ennustada kohvipaksu pealt ja rääkida asjadest, millest enamsti midagi konkreetset faktide tasemel ei teata, vaid ainult kirjeldatakse oma erinevaid TUNDEID nendega seoses.
Võtke ette, lugege ja võrrelge terviseks. Hoopis mõtekam tegevus, siin lahmimisele.
Huvitav on veel see, et räägid millestki, teed n.ö. peaaegu puust ja punaseks ette ja lõppkokkuvõttes keegi räägib ikka aiaaugust, mitte aiast, selleasemel, et võtta ja veenduda ise oma silmadega. Taimeõliga sõitmine on hoopis teine teema ja oli hoopis teises ajakirja numbris. Kuigi neil teemadel on ka palju ühiseid jooni (mõju mootorile). Aga 25 krooni ajakirja eest tundub olema emamuse jaoks niivõrd suur summa raha, et parem on siin vaielda lambist oma tunnete üle, kui võtta ja veenduda tõsisel tasemel läbiviidud testi tulemustes.

Muudetud 03.10.06 13:26

Targutada ja mingist artiklist välja lugeda seda mida täpselt parajasti kasulik on? Suht tüüpiline imo. Sest kui nüüd päris täpselt rida ajada siis on seal AB "katses" tegemist kübemefiltriga autodega. Neid kahjuks/õnneks meil ei müüda. Seega olles lõpuni objektiivne siis Saksast toodud masinal võiks kontrollida kas autol on kübemefilter. Seljuhul on jah chip suht riskibisnis. Muul juhul on kallimate chipitootjate lubatud tulemused täiesti saadaval. Seda on dünodes küll ja veel tõestatud. Kas tõesti arvate et mingi AB on esimene kes selliseid teste läbi on viinud? Seda enam, et osad kodanikud siin teevad igal võimalusel AB autoteste maha kui erapoolikuid ja veel 10-s surmapatus süüdi olevaid... Huvitav, et kui leitakse kasvõi terake oma "teooriat" toetavat nendest teostest, siis on AB suht arukas ajakiri kus teste viiakse läbi "täppisinstrumentidega". Muidugi mõni oluline fakt unustatakse mainida või siis peetakse seda väheoluliseks...

To keemik:
Müüakse küll eestis kübemefiltriga (DPF) mudeleid. Seda küll üldjuhul ainult siis, kui tehas sellest mootorist ilma DPF-ta versiooni ei paku. Näitena toon OctaviaVRS TDI (125kW 2.0TDI).

ma VW-t mõtlesin. VRS-d jms selline on juba pisut "eriline" niiet nende kohta ma kahjusk ei tea. Tänud tähelepanu juhtimise eest;)

VVV räägid siin kõiketeadvalt VW V10 st ja nagu see oleks tootmisest maha võetud, ehk valgustad tagamaid???
Järgmise põlvkonna Touaregil on see samane mootor vist pisut modifitseeritud kujul täitsa olemas. ja valikusse lisanduv veel üks diisel hoopis juurde.

Minu teada nõuab kübemefiltrit EL. Praegu vist on veel ülemineku aeg, aga Eestiski juba suur osa diisleid on küll juna kübemefiltriga.
Nende seadistamine on küll juba täppisteadus ja chipid keeravad need filtrid kindlasti tuksi.
Aga ilma kübemefiltrita, paljud ju sõidavad ja edukalt. Muidugi on ka erandeid. Kui on normaalne chip, siis on temast kindlasti võimsuselisa oodata ilma mootorit tuksi keeramata.

Loomulikult on see igaühe oma asi kas ta usub professionaalseid autoajakirjanikke ja autotestijaid või kedagi anonüümset "interneti täppismõõteriista keemikut". Mina eelistan uskuda esimesi ja seda mitte ainult sellepärast, et näiteks mingi autoajakiri niimoodi kirjutab, vaid mängu tulevad ka oma enda kogemused ja teadmised näiteks kasvõi füüsikast-keemiast, mis ei pea olema selleks, et asja olemust õieti mõista, sugugi mitte mingil süvatasemel, vaid piisab täiesti meie keskoolis õpetatava meeldetuletamisest, kes on ära unustanud või veel hullem pole seda kunagi selgeks saanudki - võiks meelde tuletada.
Sa "keemik" võid ju raiuda mida sa tahad ja kui palju tahad, aga vaevalt see loodusseadusi muudab või kuidagi tagurpidi toimima paneks. Ja seda enam, kui kasutad sellist varjunime võiks ka siis selle vastavad teadmised olla.
Mis puutub VW V10 diislisse, siis ei mäleta kust see uudis läbi käis, kuna ma ei loe ainult AB-d ja mitte ainult 1 korra kuus. Pealegi on lahti juba ka uued uudised 12 silindrisest diislist.
10 ja 12 silindrilise mootoriga auto ostab endale inimene, kes vaevalt, et hakkab massiliselt eelistama diislit bensiinile, kas või ainult sellistel põhjustel, et tema jaoks pole vahet kas kulutad sajale 10 liitrit või 15 liitrit kütust. Küll aga võib tema jaoks olla vahe kas näiteks peale tankimist peab kohustuslikus korras käsi pesema või mitte. Ning vaevalt, et diiselmootoritega väga kallid autod saavad kunagi väga populaarseks, sest diislil lihtsalt pole sellist mainet ja vaevalt, et tekib. Diiselmootoriga auto ostab meil inimene eelkõige selleks, et kokkuhoida eelkõige kütuse pealt. 6-8-10-12 silindrit mootoril pole just mõtekaim viis kütust kokkuhoida, olgu ta siis diisel või bensiin.

Muudetud 11.10.06 10:59

to VVV1. Mitte et ma sust midagi enamat ootasingi kui täiesti kontekstist väljas targutamist ja mingeid suuri sõnu loopivaid steitmente nagu "loodusseadused" jms. Ma mainisin sõnu nagu kübemefilter ja ka teisi infoallikaid peale autoajakirjanike (kes tuunimisest ja chipi ehitusest ise vaevalt et meist - lollidest, palju rohkem teavad). Spetsiaalsed - tuunimisele (ma ei mõtle siin mingeid Max Powereid...) jms keskendunud väljaanded on juba aastaid ja aastaid testinud nn. teaduslikult chippe ja nendest johtuvat kasu/kahju.
Diiselmootor on viimase 10 aastaga teinud sellise hüppe et isegi sinusugune selgeltnägija ei tohiks teha tuleviku suhtes liiga ennaltlikke järeldusi. Sa uuri parem mitu protsenti on Euroopas nn. luksusklassi masinatel diisli osakaal (Audi A8, MB S-klass, BMW 7, Jaguar XJ jms)? Suurtel diislitel on hoopis teised plussid kui kütusekulu jms. Ka "meie" inimene ei ole nii loll et ostab V8 diisli kütusekulu kaalutlustel. Kahju et sa asjatundjana seda ei näe.
PS. Tegelikult on ju Raivo EEE. Tamm ka autoajakirjanik... eks?

To keemik:
Mis plussid nendel suurtel diislitel siis on, samaväärsete näitajatega bensumootrile ei saa nad ligilähedalegi. Suur pluss on mõnus traktori põrin sõites ja disla hais kätel peale tankimist? Või on plussiks see, et saad kõigile rääkida palju su autol väänet on? Kõikide muude näitajate poolest jäävad nad igast küljest maha. Miks motospordis siis diiselmootoreid ei kasutata, kui nad nii võimekad on. Diisliga sõidetakse pigem ikkagi ainult kütusekulust ja ei ole mina veel siiamaani aru saanud milleks osta endale diisel luksusauto, kui naunii raha ei loeta ja suured diiselmootorid samaväärselt bensukatega kütust õgivad. Ja kui diiselautodel nii vinge vääne ja minek on, siis ****** neid chippida vaja on?

Keemiku näol minuarust on tegemist mingis väikeses faasinihkes oleva diislisõbraga. Ükskõik mida ei räägi, ikka saab vastu ühte ja sama joru, et te kõik olete lollid, aga mida olen tark ja ma väidan, et loodusseadused ei kehti turbodiiselmootorite puhul.
Minu arvates on tegemist puhtal kujul tavalise moekaubaga, mitte migit erilist majanduslikku kasu andva uuendusega diiselsõiduautode näol. Lihtsalt ühele meeldib üks ja teisele teine rohkem. Moed aga tavaliselt käivad ülesse-alla ja ei pea olema selgeltnägija, et selliseid asju teada ja mõista. Piisab, kui oled omale (kasvõi ainult kunagi keskkoolis ja miks mitte ka hiljem) mõned elementaarsed asjad selgeks teinud.
Minu pere omanduses on ka üks diiselmootoriga auto, mida saab ka vahest kasutada, aga faasinihet see mul loodetavasti ei põhjusta. Rääkimata, et ka muid diisleid ja turbodiisleid on saanud isiklikult proovida piisavalt, et mingeid järeldusi teha.

Muudetud 11.10.06 11:58

Lisakisn keemiku nimekirja veel n. phaetoni ja ka näiteks Volvo, isegi alfa, Landrover esindusmudelid.
Mugavus on ka see, kui tihti pead tankima- varem ma seda endale ei teadvustanud, aga kui mõni luksdiisel võtab ehk samaväärsest bensukast isegi 5-10L/100-le vähem kütust, siis võib ka see olla argument.
see kätepesujutt on liialdatud- kord 10-st ehk pesen oma käsi, suuremad tanklad hoiavad oma tankurid täita puhtad, kujuuures muutust on selgelt näha viimase aasta jooksul, arvan, et läänes on see probleem veelgi väiksem.
Loe ja imesta- mis tähendab, et samaväärsele bensukale ei saa nad ligilähedalegi???:) kui nad on samaväärsed, siis ma tõesti ei mõista su loogikat...
Traktoripõrinast- kulla mees, meil on aasta 2006 ja räägima luksautodest antud hetkel, siis sa tõenäoliselt ei tee nii mõnegi auto puhul isegi väljas vahet, kas see, mis tuksub, on diisel, või bens.
motospordi kohta niipalju: seda on siin nämmutatud küll ja küll- Isefi WRC-s tegid hiljuti diislid kaasa ja ei jäänud seal sugugi viimaseks, rääkides sellest, et kas keegi k avõidab bensukaid, siis ka sellest on siin palju nämmutatud:
http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=3223
ja samaväärselt nad ei õgi kütust; ja kui tead, mis see vääne tegelikult sõidumõnule juurde annab, siis sa ei räägiks siin sellist asjatundamtut juttu.

Ei saa ligilähedalegi? Mine hari ennast nüüd: http://www.bmw.ee/?c=/showroom.php?series=7
Ja motosport? "Audi has won every individual title with the R10 TDI before the last race in the most important sportscar championship". Allikas - motorsport.com ja jutt siis selle aasta Le Mansi võitjast.
Aga küsi veel mõni tobe küsimus...
PS. Kas oled kuulnud näiteks mersu G-klassi V8 "traktori põrinat". Karta on et pole.

Nüüd olen tõesti VVV1-ga nõus, et valik lähtub subjektiivsetest eelistustest ja kogemustest, aga samas ei arva, et see on lihtalt moekaup, t aon tulnud, et jääda seda juba 20 aastat, mil tormiline areng on diisli arengus toimunud ja see areng, tundub, et ei peatu veel niipea(nüüd subaru tegi juba Bokserdiisli)- mõned eelistavad ühtesid omadusi, teise teisi, siin aga juba ala läbi 10voli on teema, kuis üks püüab teisele selgeks teha, et tegelikult tõmblukuga kott on palju mugavam, kui truki- või magnetiga ja siis teine hakkab rääkima koti värvusest , siis järgmine koti raskusest, järgmine mahutavusest, järgmine tradistsioonidest jne.jne- lõppude lõpuks on kott ikkagi kott- missest et ühele on oluline, kui palju sinna sisse mahub, ja teisele on oluline see, mis värvi see on.
Kui üldse millegist saab lähtuda, siis faktidest, kui neid on- ja paljud faktid kinnitavad seda, et seni vaid kütuskulu, mis on diisli eelis olnud, pole enam sugugi ainus eelis.
Paljud aga ei suuda sellega vist kunagi leppida- ja raiuvad ikka edasi et punane tõmblukuga kott on palju parem, kui miski muu, see on lausa asendamatu, kõik muu on jama.

Miks chippida, sest see ongi see, millega võimalik stock diisel muuta veidi paremaks ja kiiremaks stock bensukast.

Kusjuures igaks juhuks juhiksin tähelepanu selle saudi uudises selle, et need võidid ei saavutatud mitte sugugi vaid sellel teel, et vähe tangiti, kiirem ringiaeg jäi samuti diislile.

http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?cache=no&vpos=&am
p;id=35551&cache=no - 745 TURBO diisel

VS.

http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?id=35540&cache=no -750 VABALTHINGAV

Hinnavahe:
745 TD - € 113.250

750 - € 106.800

Kiirendus:

745 TD - 6,8
750 - 5,9

Kütusekulu vahe 3.4 l, kui sellise auto ostan, siis ilmselt ei vaata kütusekulu. Ja sõidumugavuselt vaevalt diisel vastu saab. Mille kuradi poolest see diisel parem on? Mootorimaht praktiliselt sama (tegelikult korrutatakse ülelaadimisega auto mootorimaht 1,7 e. 4,5 l TD = 7,65 l vabalthingavaga, nendel konkreetsetel näidetel ainutl 0.5 l vahet)

http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?id=43338&cache=no - 335 TURBO

http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?id=43347&cache=no - 335 TURBO diisel

Hinnavahe 5500 € bensuka kasuks, minek bensuka kasuks. Mille kuradi pärast ma peaksin maksma 85000.- rohkem sitmeini liikuva auto eest. Toote näiteid Le Mans'ilt, see üks väheseid võistlusi kus diislid teevad ilma, WRC olid konkurentsis, ei jäänud viimaseks kuna osad autod katkestasid.

KRT, mu sõnum ei läinud läbi, aga ta ei jäänud sugugi viimaseks ka lõpuni sõitnute hulgas.
Saavutus seda enam parem, et selles sarjas ja valdkonnas üldse esimene kord, kui diisel kunagi osalenud on.

ennist tahtsin ütleda, et saksas on hinnavahe 750i ja 745d vahel pea olematu, eestis on vahe pisut suurem. huvitav, miks just neid hollandi hinnad sind huvitavad?
Ja sõidumõnu kohalt seda, et mida pead silmas?
Seda et bensukal ei ole diislilõgin salongi kuulda?:))))
Kui nüüd rääkida tõmbest, siis ära alahinda, diislil on laks selga suurem, vaatamat et tema 0-100-ni kiirendus on kehvem ja vaatamata, et diisel kaalub ca 100kg enam, seda see vääne teebki. eriti kiirustel, mis n. saksa kiirteedel, ehk 180+ kiirustel, seal hakkab diisli eelis alles esile kerkima.
Kui sõidumõnuks lugeda seda, kui kiirelt tuleb kätte n. 0-100 siis tõsi, bensukad teevad ära, aga sõidumõnu alla ma seda ei liigitaks.
ja kergem auto peabki kiiremini 100 kätte saama.

ja lemansi sõidugagi on alles algust tehtud, ehk diisel on tulnud sporti viimase paari aasta jookusl ja juba teeb ilma, seegi on omaette saavutus.
Ps. eesti son 335 hinnavahe jällegi alla 3000€
Ega sa ei peagi maksma sitemini liikuva auto eest rohkem, keegi ei sunni sind siin ühtegi autot ostma.
Ja ega sa ei saagi arvatavasti kunagi teadma, miks võiks maksta 3000€ enam diisli eest, mille 0-100-ni kiirendus on 0,6sek bensukast sitem.

Mis mineku näitaja see laks selga on? Tahad laksu saada, pane mõni pärdik tagaistmele kes sind selga laksutaks. Et siis sina oled nõus ainult mingi hirmsa mineku tunde (loe: laks selga) pärast kohe diiselauto ostma ja selle eest ka rohkem maksma. Ja kas tõesti on kõik suure mootoriga diiselautod ostetud selle tagamõttega, et küll ma kunagi Saksa kiirteedele satun ja kus ma siis alles näitan kõikidele bensumeestele kuidas minu auto üle 180 km/h kiiruse juures edasi läheb (ei sina ega ka mina ei saa praegu tõestada, et see nii ka tegelikult on). Tõin lihtsalt näite Hollandi saidilt, kuna mujalt ei viitsinud otsida nii põhjalikke andmeid. Üldiselt ei viitsi vaielda, elame kõik edasi õndsa teadmisega - sina sellega, et diisel on maailma parim lahendus, mina sellega, et bensiin on mõeldud auto kütuseks , diisel aga traktoritele ja muudele põllutöömasinatele. Ainuke eelis diislil ongi kütsekulu. Kuna meil käib jutt aga suurtest ja võimsatest mootoritest, siis mulle ei ole ikka veel (ja ilmselt ei suuda keegi mulle seda adekvaatselt ka lähiajal selgeks teha ) kohale jõudnud miks osta raskem, kallima ja sitemini liikuvam auto.

To katsetaja

Mulle ikka ei anna rahu üks asi. Nimelt seleta mulle, kui bensumehele siis konkreetsete BMW mudelite - 745 td ja 750 põhjal, miks eelistada diislit bensiinile. Jätame välja kiirenduse, kütusekulu, hinna ja ütleme, et autod täpselt sama varustusastmega (kuigi kõik näitajad, peale kütusekulu on bens. kasuks).

P.S varsti on siis F1, WRC ja ka kõikidesse teistesse sarjadesse oodata diiselmootoreid?

Su 3-se bemmi võrlduses on sellised puht tehnilised andmed: 335 bensiin - 5,5s 0-100, 400nm. 335 diisel - 6,1s, 500nm. Kiirenduse vahe on jah kõvasti "sitem" diislil - 0,6 sek. Pöördemoment on 100nm-i diisli kasuks. Kui vähegi autodest midagi tead siis tead ka seda kumba tunnetad paremini ja kumb on igapäeva kasutuse praktilisem - kas pea olematu kiirenduse vahe või 100nm momenti.
7-seerial vastavalt 700 (!) nm ja 490 ja nende konkreetsete võrdluses veel et turboga diislil tuleb see kätte 1700 pöörde juures ja vabalthingaval bensukal 3400-l. Kiirenduse vahe jälle alla 1 sekundi. Seega on "reaalselt" kiirem diisel kuna võimsus tuleb kätte palju madalamatelt pööretelt.
Ja kuna sa siin selle kütusekulu teema ka jälle üles tõstsid siis jah - diisel on kallim ja tarbib ka keskmiselt 2 liitrit vähem kütust sajale km-le.
Ja selle jutuga ei ole ma mingi "faasinihkes oleva diislisõbera :)))" - bemmi bensumootorid on tipptase mida võimalik saada. Lihtsalt tule oma august välja ja proovi mõnda eelnimetatutest - siis pane tarka edasi.

no ja veel - kuigi sa unustad sobivalt ja vähetähtsustad pöördemomendi (vaevalt et tead mis see on), siis loe need wrc, f1 reeglid lähemalt üle.... Ja kui Le Mansi taolised sarjad (ja ka paljude riikide Touring Car sarjad) hakkavad kasutama diislit, siis miks mitte - varsti on nad ka sinu lemmiksarjades.

Keegi pole väitnud et diisel on maailma parim lahendus, pigem vastupidi, keegi pidevalt väidab, et bensukas on maailma parim lahendus ja diilsit ei peask mõningate inimeste loogikat järgides üldse olemas olema, sest ta on ju igati sitem.
Sulle ei jõu akohale.... Seda sellepärast et sa ei ole kunagi millegi sarnasega sõitnud- sa räägid koguaeg, et liigub sitemini, seda teeb ta teatud formaati arvestades- ehk n. 0-100 kiirendusel, see ei tähenda, et sõidumõnu on tal palju väiksem- kiirendamised kõrgetel pööretel ja just lühiajalised kiirednamised pole diislitel sugugi sitemad, ta ei liigu sitemini igas kategoorias- n. veerandmiilil on siin isegi Eestis raske Touareg(stock seades) või suurema mootoriga bemarid (stockis) nii mõnelegi puhtverd bensukast sportautole ära teinud, ja see on see, mille annab pöördemoment. -ja see ongi see, mis paneb raske luksusauto tavaliikluses vilkalt liikuma, viklamalt, kui annab arvata see 0-100ni kiirendus, 0-100-ni kiirenus ei peegelda auto tavakäitumist liikluses.
Huvitav, mis arvad siis n. elektrimootorist- elektri kohta arvad tõenäoliselt, et see asi on miksrite ja kohvimasinate jaoks? Ava silmad kulla mees, võta teadmiseks, et tehnoloogia areneb, mitte ära liigita osasid põllutöömasinateks ja osasid teab milleks...

paneme siis 5-da seeria ka siia...
http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?cache=no&vpos=&am
p;id=35418&cache=no

http://www.autoweek.nl/carbasedata.php?cache=no&vpos=&am
p;id=37535&cache=no

http://www.einszweidrei.de/

Selle saidil on toodud ära autode REAALSELT saadud näitajad, mitte tehaseandmed, mis on saadud Saksamaal erinevate autoajakirjde poot tehtud testide põhjal aastatel 1960 - 2006. Mine vaskust tulbast BMW peale ja otsi üles aasta 2005, seal on kõrvuti kohe mudelid E65 745 d ja E65 750, mille näited ka mina tõin. Sinu toodud näide et 180 km/h hakkab diisli minek välja tulema ei pea ju paika 745 - 0- 180km/h 20,8 s, 750 0-200km/h 20,3s. kaaluvahe 54 kg. mitte 100, nagu sina väitsid.

745vs 750 ei ole kõik näitajad peale kütuekulu diisli kahjuks, vat selles asi ongi, et sina arvad et nii on.
0-100-ni on vaid üks osa auto käitumisest.
Käin välja väite, (missest, et sa kohe üptled, et kas see on siis siin Eestis tähtis, kuigi 0-100-ni on ülitähtis), siis n. 100-250km/h samade autode puhul, siis otsi netist, kas leiad andmeid?
WRC-s on diislid juba osalenud, Lemans mis on ük spikemate traditsioonidega autosarjavõistlus on diili poolt kinni pandud ja seda juba isegi võitluse kiireima ringiajaga, kurat teab, ehk kunagi on diislit ka mujale oodata?

to keemik

Ma toon reaalseid näiteid, sina kes sa istud oma diisli augus räägid koguaeg oma *****-dyno kogemusi. Traktorist jääb traktoristiks, on siis traktori nimeks bellaruss või bmw, diislid mõtlemad. Ela oma diisli maailmas edasi, lihtsalt mõttetu vaielda paadununud diislimeestega.

to katsetaja

Loe mu posti, mis vahetult enne sind kirjutatud.

http://www.einszweidrei.de/ - mine uuri reaalseid andmeid.

Ja ei väida, et kui hästi sealt otsida, siis leiab ka vastupidist.

Head otsimist.

No see kui tark sina meil siin oled, on mulle juba siin ammu paari teemaga selgeks saanud...
Joru paned ju sina - ühelegi faktile sa samaga vastata ei suuda. Ma siis küsin uuesti - kui sa nii tark oled ja mind keskkooli tagasi saadad (kus sa võibolla ka hetkel ise käid, kes teab;), too mõni lihtne "loodusseadus" mis mu jutu kummutab. Ja kui sina kord oled oma torni otsas nii vinge ja teiste täiesti põhjendatud vastuseid ei pea millekski, siis jah - kahjuks oled loll. Teised kodanikud ei puutu antud hetkel asjasse - sin aoled see kõike teadja siin ju. Avarda oma silmaringi pisut ja näe et asjadel on mitu nurka. Ja järelikult pole sa piisavalt hea ja värske diisliga sõita saanud. See et "su peres on 1 diisel" ei ütle su suurest kogemusest paraku mitte kui midagi.

Bla bla bla pöörake tähelepanu pealkirjale see on chip tuning mitte diisel vs otto!!!

to keemik

Olen proovinud erinevaid diisleid ja bensukaid ja ei saagi aru, misk seda diislit ülistatakse. Nagu sinu jutust ka välja tuleb, siis ikkagi ainult selleks, et saaks naabrimehele rääkida, palju su masuudipressil väänet on.

To kasutaja

Ka sulle teadmiseks, et olen proovinud erinevaid diisleid ja bensukaid ja endiselt ei jõua kohale, milles see diisel nii üle on siis.
P.S. Too näiteid kus veerandmiilis on ilma teinud raske Touareg(stock seades) või suurema mootoriga bemarid (stockis).

Kaaluvahe BMW kodulehe järgi oli 90-100kg vahel.
Ja ma rääkisin alates 150 või alates 180, mitte kuni sinnani.
Bensu peamine eelis on kiiruseni ala 150km/h, kus ta teeb suure vahe sisse, sealt edasi peab enamustel juhtudel muidu mude lähedaste kiiruslike omadustega diisel hakkama kaotataud vahet tagasi tegema, kui võtta aluseks kohe n. 150-250, siis on tulemusecd juba erinevad.
Sells suhtes on igasugu testid läbi ajaloo huvitavad, et selgelt on välja lugeda, millise hüppe on teinud viimase 20 aastaga diiselmootor, ja vahe on tõsiselt hakanud vähenema ka viimase 5 aasta jooksul, vaatame mis toovad järgmised 10 aastat...
Aga ironiseerida, nagu me olekime siin väitnud, et diisel on maailma A ja O on tobe, aga samas väita, et Bens ON A ja O on samamoodi tobe.
Igalühel on omad eelised.

mul pole elus olnud ühtegi isiklikku diisel autot - nii palju siis "paadunud diislifännist"
Ainus kes siin reaalsusest suht kaugel on, oled sina kes paraku oma pimedas diislivihkamises pole viimase paari aasta jooksul ühessegi sisse julgenud istuda. Teeme lihtsalt: kui mina sõidan oma "traktorist" 745d-ga 120km/h ja sina samal kiirusel oma 750 bensupüssiga - siis kiirendades mõlemad näiteks 160kmh-ni saad lutti just sina. Ja tead miks - sest minu masina 700nm saabub 1750 pöörde pealt samas kui sinu masina jõumaksimum 3500-lt. Kuna see teadus on sulle arvatavasti liiga raske siis ütlen lihtsalt nii - see et 0-st gaas põhjas 200-ni vajutades 750 kiiremini jõuab, ei tähenda reaalses elus (möödasõidud jms vajalik) suurt midagi.
Su lause " Traktorist jääb traktoristiks, on siis traktori nimeks bellaruss või bmw, diislid mõtlemad." - ütleb tõest,i et sinuga pole mõtet vaielda. Aga edu eelarvamustes.

See traktoriteema ikka:)))
Kunagi olid paljud trektoris ja veoautod bensukad, nüüd aga kipub bensukate põhialaks olema muruniidukid ja hiina mopeedid- muruniidukiks ta minujaoks jääb:D
ela oma bensukmaailmas edasi, sa paadunud bensumees:)
Seal testis on vägapalju infost puudulik- n. phaetoni V10 ja W12 võrdlus oleks väga huvitanud veel...
Endine F1 sõitja igatahes väitis, et see diisel selle auto peal teeb sellest maailma parema auto väites et lõppkiiruski on sel, kui võtta piirajad maha kaugelt üle 300:)
Sellest näitest touaregi- ja bemarite kohta, sry, see oli vist mile challange, mitte veerandmiili, minu viga- selle kohta leida infot ka siit Auto24-st, sedagi on siin neis 5-s volis D vs. B nämmutatud küll ja küll..

To keemik

Kogu selle aja jooksul taod sa ainult oma väände juttu, ma olen sulle andnud lugemiseks linke, kus must-valgelt kirjas reaalsed näitajad. Olen sõitnud ka paar aastat vanade diislitega ja ei aja kõvaks teadmine, et selle autol on VÄÄNE. Ja mina pole sind keskkooli saatnud, veel vähem käin ma seal ise ja Kasutaja VVV1 pole ka mingit pistmist. Lihtsalt naerma ajab see diislimeeste jutt, kus kiidetakse diislit ja räägitakse mingist tulevikutehnoloogiast (tulevik on ainult diisli päralt, benusmootorite arendus jääb seisma või läheb ajas tagasi eks?). Eks jääme siis ootama millal see tehnoloogia saabub ja kui selleks ajaks veel delfi.ee foorum alles on, siis vaidlen sinuga meelsasti edasi. Ka sulle edu oma väände ülistamises. Mul ainult väänet vaja kodus naise rahuldamiseks ja seda mul on piisavalt, sina aga vääna niikaua oma diiselmootoreid.

to. katsetaja

Seda saiti täiendatakse pidevalt, küllap ka sinu soovitud võrdlus millalgi seal üleval

Seda, et tulevik on vaid diisli päralt ei ole keegi ütelnud, see on vist mingi bensumeeste kartus...??
Täna Auto-24 uudistes märge x3-e kohta- selle mudeli puhul on praegu tippmootoriks just diisel ja seda mitte tippmootoriks vaid hinna tõttu, vaid ka kõikide tehniliste näitajate poolest...
Siin on märge sellest, kui kiirelt hetkel areneb diislitehnoloogia.

ok - eks pimedad saavad ka kunagi nägijateks. Aga viimasele härrale veel silmarõõmu ja "fakte" tema superlehelt;) http://www.einszweidrei.de/bmw/750i1995-1.htm

rahu maapeal.

Oeh.Järjekordne mõttetu vaidlus.Diisel ei ole tuleviku tehnoloogia,sest nende arenduses on jõutud peaaegu maksimumini ja edasine arendamine ei tasu enam ära sest see muudaks need liialt kalliks.Kes tahab endale ikkagi sportlikku autot, mis teeb ka vastavat häält ja ei aja musta tossu välja peaks valima bensiinimootori.Loomulikult on uued diislid väga head:palju momenti, peaaegu sama palju hobuseid kui bensul ja väiksem kütusekulu, aga mõelge ka sellele ,et enamik neist maksab uuena rohkem ja hinnavõit kütüse pealt pole just suur.Teine mõtlema panev asi on see,et kui te ei ole just uuemat sorti diiselauto omanik võib teie sõbrake vabalt talvel mitte käivituda ja selliseid asju võib karta isegi 2000 aasta saksa kvaliteetautode puhul!Chip tuning kui selline ei ole tegelikult väga hea asi, mida mootorile teha, sest see näiteks turbo ära rikkuda jne.Enamik tootjaid lubab küll suurt kasvu aga kui tahate siis pange chip peale ja iige auto dünostendi seal näete, et kasv pole üldsegi nii suur.Kui ikka hing ihaldab kiiret autot, siis tuleb lihtsalt osta auto, mis juba originaalis normaalse võimsusega ja kui ikka väheks jääb võib kasutada ülelaadimist ja muid mootori froseerimise võtteid,aga chip tuningult küll nüüd mingit imet ei maksa oodata.

to:hmmm...viitsisid ikka oma pläma kirja panna,kodus pole midagi teha väääääääää? sellisel ajal ollakse ööklubis!

kui sa kirjutad siin vabalthingava chippimisest, siis tõesti tasuks kulutada need tuhanded kollete või mille iganes tarvis. turboka võimsuse kasvus olen ise veendunud ja kulutatud raha toob smaili näole:) Jätke meelde, vabalthingava omanikud, et teie ei saa üle 10% võimsuse kasvu mitte kuidagi tänu chipile!

Bens-diisel. Sai natuke kiirendatud. Autodeks Passat 1998a 1,9 TDI 81 kw automaat (mitte tiptronic) ja Suzuki Grand Vitara 2006a 2,0 ~103 kw bens. Passat võitis. Rohkem pole midagi lisada.

Äri on ikka aetud tänu lihtsameelsetele, kes USUVAD seda, mida on hea uskuda, vaadamata sellele, et nad on ehk ka kunagi õppinud füüsikat koolis. Usus peituvat tohutu jõud.

Lõppude lõpuks määrab kõik turg. Ja mitte see, et pahatihti diisel tänapäeval kallim kui sama auto bensukaga vaid naftatööstus.
Kunagi olid ajad kui naftast taheti saada lambiõli. Bensiin valati maha kui saast. Siis tulid bensuautod ja petrooliumlampe hakkas välja tõrjuma elekter. Keemikud tegid kõik selleks,et naftast rohkem bensiini saada kui lihtlabasel erinevatel temperatuuridel destileerimine. Leiutati krakkimine millega osad pikemad süsivesinike ahelad lammutati ja saadi nii, madalama keemistemperatuuriga fraksooni ehk bensiini hulga suurenemine. Nüüd kui diislid massilised sõiduautodesse tulevad siis läheb tasakaal pikapeale paigast ära ja vastavalt sellele riputatakse üles ka hinnasilt tanklas. Täna on hinnavahe ligi kroon diisli kahjuks mis diiselmootori suuremat kasutegurit arvestades veel morniks ei tee. Aga kui mingi 4-5 aasta pärast on vahe ütleme kolm-neli krooni ning mingi diislimaks või uutele autodele mingid karmimad heitmenormid mille täitmine jube kulukas võib kogu turg kuradile lennata. Esimesel juhul kaotab pruugitud diiselauto müüa rohkem kui bensuka puhul. Teisel juhul lihtsalt ületab diiselmasina hind salongis bensuka oma sedavõrd ,et tema ostmisel puudub majanduslik mõte. Ja pärast müüa raskem.
Need põhjused võivad kombineeruda erinevates variantides.

Ma pakuks veel ühe oma seisukoha välja. Et kui üldse chippida, siis kasutada selleks mootoritootja/müüija/esindaja poolt n.ö. heakskiidetud varjanti, nagu näiteks Subarul on Prodrive. Igasuguste universaalsete chipitootjate toodete puhul võiks enne ühe tõsise kodutöö ära teha ja uurida, mida see asi tegelikult ikka annab ja mida mitte. Chipimüüija käest pole seda mõtet küsida, kui rahuldab sellise kvaliteediga info võib reklaamtekste lugeda internetistki.

On keegi kuulnud miskit sellist väidet, et chipitud mootor lõhub rohkem käigukasti (automaat ja manuaal kast), vastab see tõele?

Üldse seekord mitte norides aga sinult kui tuntud chipikriitikult siiski küsiksin... Kas üldse on keegi nn. universaalchippide tootja kes läbiks sinu sõela? Ma mõtlen siin a la Superchip ja co.

Mis mõttes chipikriitikult. Ma ei kritiseeri chippe. Ma kritiseerin inimesi, kes neid valesti kasutavad või siis kasutavad nii, et pole asja olemusest lõpuni aru saanud. Igal asjal on oma konkreetne kasutusotstarve, kuidas ja milleks teda kasutada.
Ei ole võimalik saada niipalju head ja paremat ilma selleta, et see endaga ka midagi negatiivset kaasa toob. Kui saad sellest aru mida negatiivset toob ja oskad sellega arvestada või veel parem, kui võtad kasutusele vastumeetmeid on kõik hästi. Enamus paraku ei oska ja seda just tulenevalt sellest, et nende arusaamine asja olemusest on puudulik, hõljudes kusagil magusas roosas hämus, mida müügimehed neile on silme ette maalinud. Või saa tahad öelda, et chipimüüjad on mingid hoopis teistsorti müüjad, kui ülejäänud. Müügitööle ei tule see vast eriti kasuks, kui ka negatiivsed küljed ära mainida. või jätta positiivsed küljed ilustamata. Elementaarne vist või kuidas !
Minul pole ka chippide osas mingit "sõela". Kui sind see huvitab võta ja loe näiteks AutoBildist vastavat artiklit, kus testid läbi viidi. Minuarvates piisavalt mitmekülgselt ja emotsioonivabalt on seal asjale lähenetud. Ma sain aru, et sulle see test seal ei meeldi. Pole ka nagu probleemi - su oma mure.

1.8 td sierrale chip tuning ja 2.5-se transiti turbo.On kompotist kasu?

mul on škoda superb 1,9tdi sel on 77kw, palju ma umbes saan kw-te kui ma chipi vahele istutan?

to georg. Sõltub chipist, auto seiskorrast jms aga 15-25%.

Sinu Skodal on 74kw mitte 77, see 77 on VW 1.6 mootoril ja bensukal.
Aga juurde saad nii palju, et 96kw ja 130HP, see siis Wetteraueri chipiga, Tallinnas paigaldatakse http://wetterauer.de/

mul 2006 aasta mudel, passis küll kirjas et 77

selline küsimus ka veel et kas siis jääb karantii alles kui ma chipi vahele panen?

Mine küsi esindusest, kas neil on midagi pakkuda, ja seda nii, et garantii ka alles jääks, endine Jap, ehk nüüdne Topauto vist pakkus seda ja koos garantiiga.

Hmm naljakas on kuulda inimeste lolli juttu nagu oleks tänapäeval ikka veel diisel mootorid nõrgemad kui bensukad.
Väike jutt teile kus on diisel kõigist bensukatest peajagu üle:

http://www.autonet.ee/uudised/audi/rs8-27988.html

(rõhk lausel: Muide, Aui R10 on nii kõva tegija, et USA-s American Le Mans Series võidusõitudel lubatakse konkureerivad autod rajale kergematena, sest vastasel korral poleks peale Audi meeskondade pjedestaalile suurt teistel asja.) Ja usun et uus audi rs8 sõidab enamus besukatest väga rahulikult mööda. Veel näiteid BMW-l on mootor 3,0 biturbo täiesti tavalise e39 kere peal, ja bmw 740 ei jõua talle mitte kuidagi järele ometi on tal 4,4 besukas. Nii et mõelge julgen arvata et see bensiini mootorite ülemvõimu aeg on juba jäädavalt läbi.

Ja on veel teisigi sarju kus diislid domineerivad näiteks dakari kus mootorite võimed pannakse viimase piirini proovile.