Tere mehed.Mure siis selles,et tahaks maja soojustada.Väljast on maja krohvitud,krohvi all on see puitlaastudest alusmatt ja siis on vana palkmaja.Väljast näeb krohvipind hea välja,tõeliselt hästi säilinud.Kas panen väga rukkisse kui hakata maja seest villaga soojustama?Seest oleks vaja nagunii palgini seinad lõhkuda,kuna seinad tuleks sirgeks ajada.Mida sisse panna?Kipsi küll ei tahaks.Või äkki pakute midagi asjalikumat,kust alustada võiks.Kõik mõtted teretulnud!

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=85003#0

Soojustamise üks esimesi reegleid on, et toapool seinal peab olema soojusmahtuvus. Kui seestpoolt soojustada siis pole sees enam seda massi mis soojuse endasse võtab ja pärast pisitasa välja annab. seega vastavalt kütmise tugevusele kõigub temperatuur. See tähendab, et tuba läheb kiiresti küll soojaks ja jahtub samuti ülikiiresti mis kui ei ole mingit pidevat väikest kütmist väga ebamugav.
teine põhjus miks seest pole hea soojustada on seina kastepunkt. Nimelt kui õues on külm ja sees soe siis seinas mingis kohas on kastepunkt kus õhuniiskus veeks kondenseerub. Kui seest soojuse juurdevool takistatud siis on see punkt seina kandekonstruksioonis. Ega see konstruksioonile head ei tee. Kuna välistemperatuur mängib siiis hakkab see punkt liikuma ja näiteks vesi konstruksioonis külmub. Jää on aga suurem kui vesi ning eriti kivimaja poorides hakkab seina lõhkuma. Seega püütakse väljast soojustada ja nii, et kastepunkt on kanndekonstruksioonist väljas villa sees ja vill hästi tuulutatav. Puumaja puhul pole asi nii kriitiline aga kivimaja puhul küll. kuid probleem soojusinertsi puudumisest jääb. Olen sattunud selliste seest soojustatud elamute peale külas käies ja üpris ebamugav on olla. seal.

Palun "Peeedu", seleta ära, mis on villa mõte kui ta on "hästi tuulutatav".

http://www.vennad.ee/asn/viewforum.php?f=29&sid=83d45f7c
bb9b39e4d5f069dfe63daceb

http://www.vennad.ee/asn/viewforum.php?f=11&sid=83d45f7c
bb9b39e4d5f069dfe63daceb

mg3nr1 on koolis füüsikas maganud. Vill märjana ei hoia sooja seega peab tagama selle, et ta oleks kuiv ja niiskus saaks välja tuulduda. See ei tähenda sugugi sellist kõrvu laperdama ajavat tõmbetuult vaid õhk peab läbi käima.
Niiskuse tungimine toimub soojemast külmema poole kuna veeauru rõhk muutub temperatuuriga ja seega enamasti tahab niiskus seestpoolt väljapoole saada. Puitmajal kui seest ei ole väga ülihead aurutõket tähendab see seda, et palk ja vill muutuvad märjaks. Sooja ei hoia ja palk mädaneb kui niiskus välja tuulduda ei saa.
Villamüügi kohtades peaksid olema mingid paberid kuidas soojustada. kuhu vill panna tuuletõkked ja tuulutusvahed nii, et mine vaata poodi.

vill, kust vahelt õhk pääseb liikuma ei pea hästi sooja, vähemalt kivimajal võib villa panna küll tihedalt kahe müüri vahele, aga esitatud küsimuse kohapealt oleks targem ikka väljastpoolt soojustada ning seest kasvõi palk jättagi

"Peeedu", kellegil teisel on füüsikaga probleeme - kui hästi peab sulejope sooja kui hõlmad tuule poole lahti teha?
Maja villale pannaksegi seetõttu peale tuuletõkke plaat ning seejärel jäetakse väike tuulutusvahe ning seejärel tuleb puid või kivivooder.
Seega niiskuse koha pealt on jutt õige kuid villa tuulutusvajadus on BS! Vastupidi - vill peab tuule eest kaitstud olema.

Tuuuletõkke plaat peab tuule kinni kuid peab tagama villa hingamise ja selletõttu peabki plaadi ja voodri vahel olema tuulutusvahe, et vill ummuksisse ei jäe. Suur tuul ei tohi villast läbi puhuda kuna just seisev õhk tagab soojuspidavuse kuid mitte mingil juhul ei tohi asi hermeetiline olla. Tuuletõkkeplaat peab kinni tuulesurve kuid laseb siiski õhku ja veeauru piisavalt läbi, et vill saaks oma eesmärki täita.
Asi peab hingama ja kui mõne tarkuri sõnavara nii pisike on, et tuulutamine tähendab hõlmad lahti olemist siis oma probleem.

No näed, jõudsidki tõeni välja - tore.
Kuid lõpetuseks pole vaja demagoogi mängida, sest su väidet - " vill hästi tuulutatav" - ei saa kuidagi kaheti mõista.

Vurz, olen sama asja (vanem palkkonstruktsiooniga maja) ise teinud, ja lõppes see niimoodi- lõpuks mõlemalt poolt palgini välja puhtaks, siis mäda puidu asendamine, siis uus soojustus. Kuna oli teatavaid lisafaktoreid, siis oli selle otsuseni jõudmine suht loogiline (krohv mitte just kõige kabedam, võimalik niiskuskahjustus). Seda tehes ütlesid kiibitsejad: see ehitab omale, mitte müügiks. Müügimajal on tõesti savi, aga omale küll neid kuulipilduja dzoti taolisi aknaavasid ju keegi ei taha. Kui tahad võin pikemalt pajatada omadest kogemustest.
NB Kui omale teed, siis tasuks ikka veenduda mis krohvi all tegelikult on, muidu võid lihtsalt väga ebameeldiva üllatuse saada. Minul läks lõdva randmega (ennem pigem rohkem kui vähem, et mädat sisse ei jääks) neljandik esimesest korrusest fiboks. Nii, et see pealtnäha "heas korras" võib väga petlik olla, siin on juba räägitud kastepunktist jne. Aga ainult sissepoolne lahendust ma sulle ei soovitaks... Niiskuse välja ventileerimine on väga oluline. Kui soovid, siis küsi nõu, jagan lahkelt omi PRAKTILISI kogemusi.

To ice1-1: Kas asendasid mädad palgid fiboga?Lugesin sellelt lehelt üht-teist: http://www.kodukeskus.ee/?page=998&id=84
Ise nüüd mõtlen,et vist ajan seinad seest sirgu mingi plaadiga ega soojusta jah seest.Aga mis plaat sisse oleks hea?Kipsi küll nagu ei tahaks.Ja kas plaadi ja palgi vahele kah midagi panna?Palgi vahed tihendan ka takuga ära.Mõtlen,et soojustan esimese hooga põrandad ja lae pealse ära,panen uue parketi maha ja lakke ripplae.Elan ühe talve veel ja kui sooja ei taha pidada,asun tuleval aastal välis seinte kallale.Kas panen oma mõttega väga puusse?Ja maja ehitan ikka endale-see mu lapsepõlve kodu.

Aga mis sul kipsi vastu on? Kui kardad, et kumiseb või, et laps jookseb seinast läbi siis pane tihedam karkass ja topeltkips. Seinas kipsiga võid juba teha mis tahad - värvida, tapeetida või mingi dekoratiivse krohviga üle...
Vot laepealse soojustusega ära koonerda, on selline koht nagu www.vennad.ee , sealt -> ehitusfoorum. Ja lugemist jätkub kauemaks...

Wurz, ära võta nüüd kõike kirjutatut ka puhta kulla pähe. Omast kogemusest tean, et igal meistrimehel on tavaliselt mingi "lemmikmaterjal" ja seda nii kiitmise kui ka mahalaitmise jaoks. See kodukeskuse lehel olev jutt (pean silmas just 4 lõiku, mis algab sõnadega "Fiboplokk tekitab...") paneb mind pehmelt öeldes õlgu kehitama. Ja seda oma kogemuste varal. Renoveerisin vana ristpalk maja, seest ja väljast krohvitud, väljas krohvi all ka pilliroost soojustus. Osa palki alt vundamendi servast läks asendusse fiboga, aga ka palki jäi alles. Soojustatud kivivillaga. Seejärel vana külge juurdeehitis- fibo, mis soojustatud penoga. Kuna esimesed töömehed soojustasid ja tuulekindlustasid puudulikult siis oli võimalus võrrelda mitme talve jooksul nii soojustatud aga mitte tuulekindlat köetavat, nii puit- kui fibokonstruktsiooni ja samaaegselt fibo kütteta ja soojustamata konstruktsiooni. Seejärel peale komplektset soojustamist ja vana, villaga osa täielikku ülesoojustamist ja tuuletõkkega ülelöömist oli võimalus võrrelda ka nii palk- kui fiboseina köetavas osas, samuti ka penoga soojustatud fiboseina kütmata osas. Fassaadikivi ladumise ettevalmistusel lõhkusin lahti ka kipsist aknapõsed (vaja oli aknad tõsta väljapoole ja ühisele joonele) selle töö käigus õnnestus ka seestpoolt üle kontrollida akna ümber olevate konstruktsioonide fibost-puidust kohad neli aastat pärast puidu plommimist. Oma elamises olen niisket-härmas nurka näinud ainult ühel, esimesel talvel ja seda kohas kus maanduse läbiviiku tehes poisid töötasid hooletult (pärast ise tuvastasin): 15-sest fibost oli augu ümber väljas kild, mis kahandas seina paksuse ca10 cm-ni, soojustus oli mitte just kõige tihedam selles kohas ja tuuletõkke jätsid liistuga fikseerimata, piisas ka ainult fibo kraatri täis laskmisest vahuga, kui juba olukord paranes, rääkimata edasisest tegevusest. Minul on fibo eraldatud palgist ruberoidiga ja julgen küll väita, et see fibo poolt puidu mädandamise juttu ei maksa nüüd küll tõepähe võtta. Kogu selle fibo mahategemise jutu lõpetuseks näitaksin lihtsalt oma kodus olevate erinevate konstruktsioonide seisukorda ja küsiksin lihtsalt "mida pakuksid paremat siia fibo asemele puidu kõrvale?"
Edasi. "...ajan seinad sirgu mingi plaadiga.." Aga mis plaat see võiks siis olla, kui sa kipsi ei taha? Tapeetimiseks ja muuks siseviimistluseks sobivaimaks pakuksin siiski kipsi: nii pahteldamiseks, värvimiseks, tapetseerimiseks, glasuurplaatimiseks sobivaim alus on ikkagi kips, nii OSB kui mingid muud plaadid on kahjuks ikka seotud mingite probleemidega (no proovi sa näiteks panna glasuurplaati näiteks OSB või Püssi plaadi külge), rääkimata veel ruutmeetri hinnast. Kui pelgad kumisemist, siis pane kaks kihti.
Olen tähele pannud, et ma ei kipu enam respekteerima teoreetikute arutlusi-arvamusi ja eelistan praktikute kogemusi, seda otsides tänapäeva sõna otses mõttes olematu kvaliteediga ehituskultuuris tuleb olla väga tähelepanelik. Arvesta, kui ehitad omale, siis mingi müügimaja pealt snitti võtta on väga riskantne.

kui hull see seestpoolt soojustamine on?

küsin sellepärast, et tahan korterit soojustada. samas tean 100%, et ühistu ei ole nõus maja väljast poolt soojustama... seega jääb minul ainult võimalus seestpoolt... kas see on siis tõesti nii hull, kui ma panen endale korterisse välisseina 66mm kipsikarkassi ja täidan selle villaga? tekitan ma sellega omale korteri sisse mingi mädaneva/kõduneva/märja seina?

Soojustamisel kehtib rusikareegel, et sissepoole võib panna max 1/3 soojustusest ja väljapoole ülejäänud 2/3. Soojustades ainult seespoolt on tõenäosus kahju teha päris suur. Jutt käib just nimelt kastepunkti nihkumisest ja see ei pruugi uues kohas olla enam konstruktsioonile hea.

seega kui on traditsiooniline paneelmaja... siis tal puudub väljas soojustus... ja seega ei tohi ma ka sissepoole midagi panna? oi jah... kas tõesti peab siis piirduma ainult kipsplaadi seina liimimisega?

Kui tahad seina sirgu ajada siis tõesti tuleb piirduda kipsiga, soojustusega ei soovitaks seespool paneelmajal küll tegutseda, tõenäoliselt hakkab seespoolse soojustuse alla betoonpaneeli sisepinnale tekkima kondens, talvel ka härmatis ja sealt läheb järgmine samm juba hallituse jne poole...

Teha võib igatsugu asju, aga kas sa saad soovitud tulemuse, vat see on juba iseasi...

Olen näinud, mis juhtus kui paneelmajal soojustati ära otsakorter ja seda seespoolt. Suvel tehti ja kevadeks otsaseinad hallitasid.

To ice1-1,aga kas siis on vajadust ka kipsi alla peale aluskarkassi midagi panna?Kas karkass teha paksemast materjalist või õhemast?Mõtlen just ,et palju see vahe seina ja kipsi vahel olema peaks.

Minu maja köögisein on nn. nõmme- sein. maakeeli oli see niimoodi:Tellis-saepuru 15-cm- must laud- kips. Lasin ümber teha, kuna oli teatud põhjustel kahelda vammi tekke võimalust ja sein sai järgmine: väljast tellis-katusekile tuuletõkkeks(musta värvi)-kivivillaplaadid 150mm- must laudsein-kipsplaadi reikad[20mm], niiskustõkkepaber-kipsplaat 13mm. Nüüd 2aastat hiljem sain teada, et küprokplaate peaks seina panema tegelikult 2kihti. Teinekord olen ehk targem.

...ärge vaielge Peeduga...

Vahe seina ja kipsi vahel pole määrav, pigem seab sellel piirid lood, kui ajad seinu sirgu. Nüüd niiskustõkkest- olen kuulnud ja näinud erinevaid versioone. Kahjuks pole alati olnud võimalik hiljem asju ülevaadata kuidas lahendused seinasees tegelikult toimivad (heastpeast uudishimust ei hakka ju keegi seina maha lõhkuma). Sestap räägin jälle oma faktilistest kogemustest, esimesel korrusel kasutasid meistrid niiskustõkkena kipsi peale rulliga kantavat mingit Aquastopi laadset vedelikku. Mingit niiskustõkkepaberit ega kilet ei kasutatud. Olin siis veel sellest kohast nii loll, et ei taibanud isegi netist lugeda, ka töömehed ei teadnud rohkem midagi öelda. Põhimõtteliselt kuulasin sel hetkel vanemaid ehitusmehi kes väääga skeptiliselt hindasid neid uusehitisi ja soovitasid mul kasutada traditsioonilisi aastakümneid (või ka suisa 100 aastaseid) ennast praktikas tõestanud lahendusi. Nüüdseks on ju selgunud, et need paari aasta tagused tolleaegsed uudse lahendusega ehitised, mille ümber meil vaidlused käisid, võib kokku võtta ühe sõnaga- müügimaja. Okei, niiskustõkkest, no hakkasin pärast hiljem netist lugema ja süda läks muret täis- kohe-kohe hakkavat niiskus tekkima, tilgad jne., palgid hakkavad kohe seenetama ja mädanema, vill märgub ja seejärel jäätub, siis konstruktsioon hakkab hallitama ja kaugel see vammgi enam on...... Ehk teisisõnu- lõhu kõik maha nii ruttu kui jõuad, päästad veel midagi materialegi. Tegelik elu osutus hoopis teistsuguseks: kahe aasta pärast, hakates nii komplektselt vana ja uue osaga tegema uut katust AVASIN knstruktsioonid (loomulikult kontrollisin pisteliselt ka varem kuna majandusliku kahju suurus oleks olnud ikkagi oluline) ja veendusin oma silmaga konstruktsioonide seisukorras. Vill oli ka tol väga tatisel talvel KUIV, ei mingeid märke maja sisemusest tulnud elutegevuse põhjustatud niiskuslainest, problöeeme oli katuse läbijooksu kohtades, aga kuna vana katuse ja soojustuse vahel oli tuulutuspilu (nagu vana eluaegne ehitaja mult soojustades nõudis) siis vaatamata tuuletõkke puudumisele selles kohas (uue katusega sai see viga kõrvaldatud), ei suutnud vesi tekitada villale olulist kahju kuna tuuldus enne. Ka katusele ostetud aluskilega tegin ise katseid nii külma kui kuuma veega, et veenduda selle kile niiskust läbi lubamise ulatuses või selle hoopistükkis puudumises. Me lihtsalt läksime katusemeestega vaidlema ja minu kui maksja ja seal elaja süda ei saanud enne rahu, kui oma "laboratoorsete" katsetega veendusin selle sobivuses mulle. Kui ikka on hingav kile, siis peab ta suutma seda teha ka minu silma all, kasuta lihtsalt loovalt mõistust ja tee katseid. Egas siis ilmaasjata kogenud inimesed diplomaatiliselt ütle, et kaasaegsete materialidega konstruktsioonide hermetiseerimiskatsed (ükstaspuha mille eest) ei pruugi lõppeda hästi, kõige aluseks jääb ikkagi tuulutus, mis niiskuse konstruktsioonist viib.
Karkassimaterial, valid puidu- ei kumise nii palju, aga vajab kuiva puitu ja ka siis jääb mängima- puit ikkagi ju, paigalduseks kruvid, kiilud,klotsid vms. Valid pleki- kumiseb rohkem, kiire installida kui olemas karkassitangid, neetidega läheb tiba rohkem aega ja võib jääda kägisema {omast kogemusest tean kui probleemseks võib osutuda kägisevast seinakarkassist (kipsi tagant!) selle käginat põhjustava needi leidmine}, metall samas enam mängima ei hakka. Hinda võrdle ise ja siis tee omad valikud.
NB ärge pidage mind hüper-super ilmatargaks jagan vaid omi praktilisi kogemusi

Rusikareegel on siiamaani minuteada selline, et endale ära seestpoolt kunagi soojusta, teistele võid teha kui tahetakse. Muu jutu võite raamatutest juurde lugeda :)

Palun täpsusta nüüd siis.
Milline vill sul nüüd kuiv siis oli? sinu jutust ei tulnud see välja.

sina kirjutasid:
esimesel korrusel kasutasid meistrid niiskustõkkena kipsi peale rulliga kantavat mingit Aquastopi laadset vedelikku. Mingit niiskustõkkepaberit ega kilet ei kasutatud. Olin siis veel sellest kohast nii loll, et ei taibanud isegi netist lugeda, ka töömehed ei teadnud rohkem midagi öelda. Põhimõtteliselt kuulasin sel hetkel vanemaid ehitusmehi kes väääga skeptiliselt hindasid neid uusehitisi ja soovitasid mul kasutada traditsioonilisi aastakümneid (või ka suisa 100 aastaseid) ennast praktikas tõestanud lahendusi.
....
Vill oli ka tol väga tatisel talvel KUIV, ei mingeid märke maja sisemusest tulnud elutegevuse põhjustatud niiskuslainest

EHK SIIS:see Aquastop pidas? ja nii vanade ehitusmeeste hirmujutud kui ka internetikommentaarid on asjatud?

Üks asjaolu on veel mida pead arvestama kui endale teed.
Loomulikult jääb kipsiga seinale õhuvahe mis enamasti ka tuulutab kuskilt natuke ja otseselt ummuksisse ja niiksuse konentratsiooni ei toimu.
Samas tähendab see, et tegelikult soojustad ka seest ja kipsplaat ei akumuleeri eriti palju soojust. seega siis võib tekkida sama effekt(oleneb muidugi kütteviiist), et sisetemperatuur hakkab hirmsalt mängima.

Olen elus pidanud ööbima paljudes majades ja näiteks tänapäeva renoveeritud puumajas. Seest kips, palk, soojustus, laudvooder tüüpi elamises koos plastakendega kus oli gaasiga vesi keskküte tundsin ennast jube vastikult. Teine kord lihtsalt alustuseks käisin ennast pesemas ja ujutasin põrandaküttega põranda korralikult märjaks. Kuna korter ise stuudio tüüpi 30 ruutu umbes siis sain niikaugele, et hommikul nina paks ei olnud ja uni normaalne.
Samas minu parimad uned aastakümnete jooksul on seotud ühe sugulase majaga. Palkmaja väljast laudvooder seest aga krohvimattidel lubikrohv ja tapeet. Kuigi alguses tundub alati, et linad niisked ja tädi kupatab linlase harjumatult vara magama, et kõik töönädalast ju väsinud. Magad seal alati nagu mauk. Ja lapsepõlvest alates seal kõik asemed ära katsetatud ning ikka hea uni.

Vanasti arvasime, et lihtsalt 100 aastat vana maja ehitati mingite veesoonte või muu loodusmaagiaga kooskõlas kuid nüüd uuemal ajal tundub, et asi oli pigem väga õiges ehitusviisis mis tagas hea mikrokliima. Ja sealt majast inimesed elavad ka kaua. Ehitaja ise oli 90 ja pool kui suri. Abikaasa vend ka üle 80 aast elasid.Tütar saab 92 ja selgema mõistusega kui enam vali mind inimesed.. Ja kõige noorem seal surnud elanik on väimees kes Siberis vangilaagris olnud 76 aastaga.

Nii, et pea seda asja ka silmas, et lisaks soojusele oleks ka muud komforti võimalik peale renoeerimist nautida

Kütteks on ikka vana hea ahiküte,ei tea arvata,kuidas ta sinna sobib just.

Asume siis täpsustama. Tõepoolest on jutust välja lipsanud paar sõna ja need muudavad palju.
Peab olema : esimesel korrusel kasutasid meistrimehed üliõhukese kihina kantud Aqua-stopp laadset vedelikku. Teisel korrusel, kus on puitkarkass konstruktsioon jäi igasugune niiskustõke tegemata. Ka ei mingit niiskustõkkepaberit, kilet.
Nüüd saad ka ise aru, et jutt käib sellest katuse ja vintskapi soojustusest mis oli seestpoolt niiskustõkkega eraldamata ja samas ka väljast tuule poolt kaitsmata. Nüüdseks on tuuletõke paigaldatud ja ikkagi pole pisteliste kontrollide käigus (ümberehitusest tulenevatest uute sõlmede pärast avatud kohad) niiskuse pealetungi, ammugi siis hallitust, näha. Praeguste kogemuste juures ei usu ma eriti, et see nii õhuke kiht Aquastopi mida mehed panid suudab ära hoida niiskuse läbitungimise, muidugi käib jutt tavalistest eluruumidest, mitte saunast/pesuruumidest.

Eraldi märgin ka seda, et seoses sellega, et olles üle elanud ka tulekahju, pool aastat pärast ostu, sain kogemuse kuidas käituvad erinevad materialid ja lahendused tulekahju korral. See materialide käitumise ja kogu situatsiooni analüüs tulekahjude uurijaga koostöös vääriks juba päris omaette teemat. Loomulikult annaks jumal, et selliseid asju kellegiga ei juhtuks, see on väga jube ja masendav. Tagajärg: KOGU küttesüsteem läks vahetusse, kaasa arvatud korsten, sest kokkuvõtte oli selline- "usu mind, su pere ei julge siin magama jäädagi kui punase kuke välja kargamise koht pole ülesleitud, kas korsten või küttekeha".

Ja teie SOKUD ärge tirige pikast jutust välja üksikuid tsitaate kombineeridest neist uut teksti, see on demagoogia ehk tõe väänamine.
Kirjutage teistele ikka seda mida ise ka praktikas kontrollinud olete, foorumitest teiste jutu ümber kirjutamine ja niisama targutamine on ju kohe näha

Naabril ka krohvitud maja ja nüüd lööb seina tuuletõkke plaadi ja plast fassaadikatte.Küsisin,et miks sa ei pane villa ka,vastas mees,et ma ei soojustagi,tahan lihtsalt uut fassaadi,kuna krohv pudeneb seintelt,sooja hoiab maja küll.Kas vana teeb väga lollisti.

aga mis ta valesti teeb?

Asi selles ongi,et tekkis endal kah kohe mõte,mul sama probleem,et krohv on kohati maha langenud,maja aga igati soojapidav.Kas sellest tuuletõkkest on kasu ka seal plastkatte all ilma villata?

tuulekindlus on soojapidavuse juures üks olulisemaid asju ja endal on ikka hea tunne, kui oled soojapidava maja veel paremaks teinud:) Aga tee lihtsalt krohvi parandused ja värvi uuesti üle, see on lihtsalt minu arvamus, sest tavaliselt tahetakse plastikvoodri taha peita igasugu jama pinda, aga mitte korralikku kivi/krohvi.

No plastmassi kasutamise, maja puhul, viiks ikkagi miinimumini... Peno betoonpõranda ja krohvi alla on ok. Kuid plastvooder ja peno laeplaadikesed on ikka hädaolukord.

Vaja juba uut nõu,kas keegi teab,palju peab olema 110 mm kanalisatsioonitorul kallet ühes meetris?Torusse läheb ka wc.Tänud jällegi!!!

meetri kohta võiks olla 1cm või isegi vähem, tegelt võiks seda küsida ehitusfoorumist, aga põhiline, et liiga järsku ei tee ja loomulikult vastupidi kaldega ka ei tee

Ühe sentimeetriga võid katsetada kuid kui WC läheb horisontaaltorusse siis seda on kindlalt vähe kui tavalise väiksema veekanalisatsioonitoru kaldeks soovitatakse 2,5 sentimeetrit. See peaks olema nn isepuhastumise kalle. Karta on, et kui 110 millimeetrisest horisontaaltorust püütakse paksu läbi suruda mingi 6 liitri veega nagu uuematel pottidel on siis head nahka ei tule. üldse WC puhul peaks võimalikult vältima horisontaalseid toruosasid.

täpselt head nahka ei tule, kui on liiga järsk, kuna vesi voolab hooga ära, paksu kaasa võtmata (loe edasi kandmata), aga mina olen lihtsalt hobi korras ehitaja, keegi kanali paigaldaja on kindlasti parem nõuandja.

1,5 cm meetripeale.Mitte üle kahe sendi.Muidu vedel lännu ja paks alles.