kui kainek saad saad aru ,et keegi pole sellega meist veel sõitnud

IRW, see kõikuv kiirus tähendab hoopis linnasõitu. See, kui sõidad kokku ca 150 minutit ja kiirendusi on selle sees max 1 minut, on sisuliselt ikkagi ühtlane sõit ja see 1 minut sisuliselt kulu ei mõjuta. Ei ole mõtet hakata tooma absurdseid näiteid, et mõni mees terve maantee muudkui kiirendab, kordagi pidurdamata:)

Tata Nano kohta öeldi vist kohe alguses, et selle kütusekulu on suht suur arvestades auto enda mõõtmeid. Sellise kõrge/kitsa kere puhul on see vist üsna paratamatu, eriti maanteesõidul, karta on et ka mootori arendamisel hoiti kokku (eriti kui see peab olema lihtsate vahenditega remonditav) ega ole tegemist just tehnika viimase sõnaga

Ma paneks siia väikese filosofilise mõttetera. Auto kütusekulu on manteekulu. Linnas lisandub sellele pidurite ja mootori pidev kütmine. Kui selle saaks ära jätta, võtaksid autod linnas veel vähem kütust kui manteel. Põhjuseks väiksem kiirus ja väiksem tuuletakistus.

VVV1-le vastuväide, et kõik autod kuni 1,2 l ei jaksa 120km/h sõita.
Oman Thaliat 1,2 ja max olen 170 saanud. Iseasi muidugi kiirendus ja müra.
Müra muidugi probleemiks ka mitmetel suurematel masinatel. Juhitavus oli kuskil 130-140 veel norm, edasi läks rool liig kergeks.
Küttekulu näitas max kiirusel 17,8L/100. Kas 1,8-ne kesklassi auto sel kiirusel võtab vähem või? Passatil oli suurem mootor, suurem kere, kulu ka 180 peal nõksu alla 20L/100.
Kõikide muude väidetega väikse auto kohta olen nõus! Harjumuse asi! Kes nõudlikum, kes mitte!

no aga linnas võtavadki väikse motoga vähem kui maanteel, sõita tuleb osata!!!!!

Kommenteeriks natuke seda VVV1 väidet, et ei jaksa 120ga sõita. Paljudel autodel on lihtsalt ülekanded sellised ja need pole ette nähtudki kiireks sõiduks, kuigi mootori võimsuse poolest võiks olla lõppkiirus ikka väga palju suurem. Hetkel müüdavatest uutest autodest võiks nimetada Suzuki Jimny (135km/h), 145 on märgitud max kiiruseks juba paljudel (Picanto, Hiaced jne). Vanemaid selliseid autosid olemas veelgi rohkem. Kui Max kiirus on suhteliselt lähedal 120-le ja pöörded piiraja lähedal, siis on üsna loomulik, et 120-ga sõites on mootori jaoks kurnamine ja ka kütusekulu on mõttetult kõrge. Tavaliselt sellistel autodel, mille lõppkiirus jäi 140 kanti, isegi ei märgitud tehnilistes andmetes kulu 120 juures, vaid selle koha peal oli lihtsalt "kriips". Kes palju erinevaid maastureid proovinud, teab samuti, et üks "kohmakas" masin lippab rõõmsalt ka 200-ga, kuid teisel samasugusel on võhm väljas juba 120 juures, lihtsalt pöörded saavad otsa, kuigi jõudu on samas nagu loomal. Samas paljudel maasturitel saadakse ideaalne kütusekulu just tühikäigupöörete lähedal (ca 60-ga sõitmine 5nda käiguga), ehk siis ideaalis linnasõit "rohelises tsüklis" ja siis saab ka kulunumbrid väiksemad kui maanteel tuuletakistusega võitlemise ajal.

beemveeediislile
Linnas on väiksel autol hetkekulu 5-käiguga 50-60-70 sõites küll väiksem kui maanteel 90-ga, kuid just nimelt hetkekulu. Linna tsükli keskmine tuleb ikka kulukam, kui fooride taga seista, kiirendada, ummikud, ülekäigurajad, jälle seista ja kiirendada. Kui saaks ühtlaselt kulgeda, jääks tõesti kulu nõks väiksemaks kui maanteel. Reeglina saab linnas lühikesi otsi teha, maanteel, aga tavaliselt pikk ots, ka see jättab linna kulu miinusesse maanteega võrreldes.

Eelmisest postitusest tuleb väga hästi välja, miks on ühel inimesel, kes sõidab 3km kaugusele tööle, linnakulu oluliselt suurem kui näiteks taksojuhil vm, kes mingite asjaajamiste pärast kogu päeva linnas sooja mootoriga ringi sõidab. Olen kunagi ka ise imestanud, kuidas on keskklassi diisliga võimalik saada kütusekuluks üle 10 sajale, kui samas teine sama suur auto saab näiliselt samades tingimustes hakkama ca kolmandiku võrra väiksema kuluga. Samas on petlik ka see sõidutrajektoori valik: kui ajan Tallinnas asju, sõidan läbi nt 100km ja kiidan oma väikest kulu, kuid kui oleksin valinud sellised tänavad, kust saanuks otsemini kuid pidanuks ummikutes istuma, oleks kulu küll suurem kuid kilomeetreid oleks kogunenud vähem. Kummal juhul on siis see kulu "õigem"?
Üks väike loogikavea parandus ka: enamikel autodel keeratakse mootoriga pidurdades "kraan kinni" ja kulu on null, kuid see ei kehti paljude vanemate autode puhul, millega pole tõesti ka mõtet mootoriga pidurdada vaid pigem säilitada hoogu nii kaua kui õnnestub. Samas ummikus oodates on pea kõigil diislitel kütusekulu pea olematu ja sellepärast ummikus seismine sisuliselt kütust ei raiska, erinevalt bensukatest. See on ka üks põhjusi, miks eelistan diisleid igapäevasõitude jaoks (üle 100km/päevas) ning bensukate/hobiautodega sõidan pigem siis, kui veel/enam ummikuid ei ole

Kärss....ma ei tea kas bmw 530 on keskklassi auto....igaljuhul suvel sain linna kuluks 16L/100km,aga see oli ka siis kui pidin pakke ja kirju vedama ja siis oli ikka väga jänune selliste lühikeste nõkerdamiste peale. ....kulu arvestasin tankimis järgi...kompuuter näitas sel korral 12,8L ...niiet kompuuter paneb ikka 1-2l pange...aga et üle 3L tuli endale ka üllatuseks...samas kui sõidsid niisama vabal ajal siis sain linna keskmiseks 11,3-11,5....väga hea sõiduga sain isegi 10,8...aga alla selle mitte kunagi...absurd kui siin räägitakse et linna on 10 ja isegi alla selle..

BMW 3L diisel ei ole ju mitte enam vanakooli mootor, need kulunumbrid sobiks juba pigem ökotavale manuaalkastiga samakubatuurilisele bensumootorile.

margus____ sa oled ka omet üks tubli mees, kes julgeb tõtt tunnistada ja tõestab kompuutri valetamist.

Kuid teistele, rääkides linnas 5nda käiguga sõitmisest 50-ga, siis ainult idioot teeb seda, rikub mootori ja ülekande ära, samuti võib kütusekulu sel juhul hoopis üles minna.

Ühesõnaga, minu pointid on asjaga selged.
Miks inimesed valetavad oma auto küttekulude kohta, tuleb välja, et põhjuseid on palju, aga neist põhilised on ikka enda auto ja enda paremaks valetamine, samuti mingi hullu au saamiseks valetatakse.
Samuti on paljudel juhtudel põhjused müstilised, miks valetatakse, ei tea mis osadel inimestel viga on.

to solksolk
Seda, et 5-käiguga 50 joristada mootorit ja ülekannet rikkub võib vaielda, kuid siiski põhimõtteliselt nõus sinuga. Seda, et rohkem kütet läheb, pole nõus. Vähemalt oma 55kw-ga olen üritanud katsetada. Näitab ühtlasel minekul 4,algusesse kuskile. Just nimelt ühtlasel minekul, sest kiirendada ei üritanudki sel moel. Siis oleks kindlasti jõuetus jne.........!

> Kuid teistele, rääkides linnas 5nda käiguga sõitmisest 50-ga,

Oeh, vaata oma ninaotsast kaugemale ja ürita elada selle teadmisega, et kogu maailm ei sõida ainult nende autodega, mis Sinul endal on. Mõnel autol ei kannata 50-ga veel kolmandatki käiku sisse panna, mõnel teisel on 5 käiguga 50-ga sõites pöörded juba 1500 ringis (paljud diiselkaubikud) ja veab ilusti, pööreid ju ca 2x rohkem kui tühikäigul. Samuti sõltub mootori õlitus paljudest muudest asjadest, kasvõi õlipumba tüübist: näiteks arendavad rootorpumbad juba tühikäigul ca sama palju rõhku kui hammasrataspumbad alles keksmistel pööretel (osta poest manomeeter ja pane armatuuri külge, kui Su autol seda originaalis juba pole, saad teada mis tegelikkuses toimub milliste pöörete juures).

Ma ei väitnudki ,et ühegi autoga 50-ga 5ndaga sõita ei tohi, aga kindlasti ei tohi koormatud autoga ega tõusust üles nii sõita.
Aga reeglina 5ndat panna ei tohi 50-ga, pealegi see, et kompuuter näitab 4, ei tähenda, et tegelt ka nii vähe läheb, lisaks ei ole teada, mis toimub nukkvõlliga sel ajal, sest õlirõhku mõõdetakse karterist, pean silmas siis õlitule põlema hakkamist.
ka sidur saab nii oma osa ja ülekanne.
Sellised pöördes kaubikud on siiski vanakooli värk.
Kui kõrge käiguga hakata kiirendama, siis see on veel eriline siduri surm ja mootori surm samuti, mootor saab üldse suurema vastusurve osaliseks, kõrge käiguga madala kiirusega sõites.
Üldiselt on hästi, kui saad diislil 4nda käigua 50-ga sõites sisse panna ja sellest täiesti piisab, pole mõtet neid kõrgeid käike taga ajada, eritihästi rikub nii ära külma mootoriga sõites 5nda käiguga 50-ga.

Eriti targad on veel need vennad, kes 60-ga sõites 5 käiguga hakkavad kiirendama täiega, lapats põhja, eesotsas hakkavad niimoodi saaled minema, üleüldse see kõrge käiguga töristamine hakkab esmajoones saalede peale.

Muudetud 25.03.09 19:17

Kui sa tõesti ennem ei väitnud, et ei tohi 5-ga 50km/h sõita, siis nüüd viimases postituses tegid selle väite ikkagi ära :)
Ma ei taipa, miks sinu maailmavaade on seda laadi, et midagi kuskilt ei usu, ega tasugi uskuda! Kui keegi ütleb, et temal nii oli, väidad sina, et pole võimalik! Kompuuter autos on ka selleks, et teda jälgida, mitte selleks, et mitte uskuda! Mingi ebatäpsus kindlasti on, kuid sinu arusaama järgi ei tähenda näidud/näidikud mitte midagi!

3a. tagasi käisin tuttavaga kaasas salongis kui ta Mazda 6 ostis. Oma kõrvadega kuulsin (palun, solksolk, usu, ma tõesti kuulsin) kuidas müügiesindaja ütles, et tänapäeva autodega võib linnas 5-käiguga julgelt sõita ja patsutas bensiinimootoriga Mazda 6-le kapotile õrnalt käega.

ärge vaielge selle solksolk`ga, pole mõtet, ta on paberitega....

minul hoiab kast pöördeid linnas ise kuskil 1400 peal (bens.), ju see on siis lubatud ja optimaalne

ainult viimne loll usub automüüja juttu beemwee.
Automüüjad ei pea tehnikast mitte kui midagi jagama, nad peavad ainult head plära oskama ajada, et auto ära ostetaks.
Samuti müüdava auto kohta, midagi enamvähem peavad teadma, aga tavaliselt pole need vajalikud teadmised, eriti tehnilist laadi neil automüüjatel.
5nda käiguga reeglina jah ei tohigi sõita 50-ga, sa väida mis tahad, paraku on teatav kari idioote, ja neid idioote on väga palju, kes ülimadalaid pöördeid taga ajavad ja oma väikesest küttekulust soiuvad.
Paraku tean ma, aga kahte juhust kus sellised madalate pöörete tagaajaid omal nukvõlli kehva õlituse tõttu tükkideks lasid.
Samuti tean ma vana Omegat, millel 5nda käiguga 70-ga sõites näitas kompuuter suuremat kulu, kui 4ndaga 70-ga sõites.

Muudetud 26.03.09 09:49

madalate pööretega nukkvõlli tükkideks laskmine on suurepärane saavutus...

huvitav, kuidas seda küll tehakse :-?

"normaalsete ökoautode" kohta ma küll ei tea aga minu teadmiste kohaselt on üldiselt autodel juba tühikäigul nukkvõlli õlitus garanteeritud... seega kui pöörded ei lange alla tühikäigu piiri... siis ei tohiks nagu suurt midagi juhtuda ... seega tasuks pigem otsida probleemi sellest, et õli on lihtalt vähe olnud ;-)

Enda kogemus igatahes näitab, et umbes 1400 rpm juures kipub õlirõhk "peas" juba ilusti 4 kanti jääma (tühikäik kuskil 2... olenevalt õlist)

viiekesi 5 käiguga 50km/h mäest üles ... püha jumal-> kui jõudu on siis miks mitte... kui jõudu ei ole sureb auto lihtslt välja (ökonoomsusest on asi muidugi kaugel)

ja ökonoomsusest veel-> keskmine linnakulu hiiglasliku mootoriga alla 10-ne 100-le kompuutri järgi on igati normaalne ju... kui kompuuter ennast ise ei nulli ja kasutaja ei vaevu seda tegema (90% vanaaegsetest "kompuutritest" ei suuda läbisõitu ise nullida, sealt tulevadki ulmenumbrid-> kui auto mõõdab keskmist kulu viimase 100000km peale, siis jah...)
hetkekulust ei ole aga üldse mõtet rääkida.

Seega kes tahab kontrollida kompuutri valetamist, siis paak täis, läbisõit kompuutris nulli ja uuesti paak täis (peale kahte kolme mõõtmist saab juba reaalse numbri kätte)

ja kui juba siis :-) ma olen teemaalgataja poolt juba mitu korda "haledaks valetajaks" tembeldatud kuna mu keskklassi sõiduk saab väidetavaltei saa nii vähe kütust võtta (ehk siis pidev paak täis - paak tühjaks mõõtmine ei ole ilmselt aktsepteeritav fakt :-D )

Lõpetuseks:
Teemaalgataja-> keep up the good work- teed kohe tuju heaks oma veiderdamisega

Usu keda tahad, kuid põhimõtteline pessimist ja absoluutne umbusaldaja ka ei saa ju eluaeg olla! Mis moodi sa saad üldistada neid auto müüjaid ühte lahtrisse-ei tea midagi! Samas peetakse foorumist saadud tarkust ka kahtlaseks, kuna ei tea kes mida suvatseb teada/väljamõelda! Ära unusta, et sa ise ka kirjutad siin tarkusi. Kas võime sinu juttu tõesti rohkem uskuda kui volitatud autosalongi müüjat?

1)on asju mida sa kindlasti tead;
2)on asju mida sa arvad teadvat;
3)on asju mida sul meeldiks, et teaks;
4)on asju mida sa tahad, et kõik teaksid nii nagu sina tahad!

Kuidas sul on õnnestunud üldse tarkusi koguda kui sa kedagi ei usu! Kas tõesti kõik on "omaenesetarkus"?
Sorry, aga mulle tundub sinu olek just selline su kirjutiste järgi!

Kui ennist oli UUEST Mazda 6-st juttu, siis sa paned kohe VANA Omega talle võrdluseks kõrvale! IRW!!!

Veel üks selgitus: Sul on õigus, et ära kõike usu. See ei tähenda ÜLDSE ära usu!

kõik oleneb kastist,kas kiire või aeglane....eelmine auto oli linnas 5 käik kiirus 60km/h ja pöördeid oli 1200...selge see et selline asi retsib kasti. pragune auto on linnas 60km/h 5 käik ja pöördeid 1600pööret...aeglane kast.

auto ei pruugi sul välja surra 5ndaga mäest üles minnes, aga see retsib mootorit ikkagi.
kle beemwee, sa oled ikka nii naiivne, mis tarkur see auto müügimees on?
Tema mõte on lihtsalt auto maha müüa ja kõik, kogu lugu.
automüüjaks saab see, kes kõige rohkem autosid müüb, ühesõnaga see kes kõige rohkem kägu ajab klientidele.
mis volitatud müüja irw:P Ega see teda targemaks ei tee:P

Aga, mis ma ikka vaidlen, näen et siin on hulga lolle koos, kes mõhkugi ei jaga asjast.
See, kust minu teadmised pärinevad on mu enda rida, on ka teisi allikaid, kust teadmisi saab ja on ka inimesi, keda saab uskuda, aga siin foorumis on neid ülivähe ja kindlasti pole nad ka mitte auto müügimehed.
Amet ei näita ka iniemse teadmisi, näiteks on meil paljud auto diagnostikud täielikud tainapead.

Umbes nii, et vaatavad bensupump ei löö, nemad kohe bensupump läbi, vahetavad ära, siis ikka ei tööta, siis alles märkavad, et juhe on katki, aga nad mõtlevad liiga kitsalt vaatavad ainult seda lõppu.
Selliseid lollpäid on meil kahjuks palju, ennast targana esitlemas.

Aga solksolk, kas sa siis ei saa aru, see jutt mis sa siin just nüüd kirjutasid, käib ka sinu kohta 100%.
Vihjeks ka - sina kindlasti mitte ei kuulu nende hulka, kelle juttu siin foorumis sab usaldada.

Vaata, solksolk, foorum on koht kus inimesed käivad oma arvamust avaldamas, teisisõnu väitlemas. Kas arvamus/väide on tõene või mitte jääb teiste, ülejäänud foorumis osalejate, endi otsustada.
Kui mina väidan, et piim tuleb poest siis ei saa minust veel valetajat. Ma tuginen oma viimasele poeskäigule milles ma tõin endale piima poest. Ja usu või mitte - ei olnud seal ühtegi lehma näha! Nüüd, kui sinu loogikat kasutada, peaksin ma kõik teised inimesed, kes mulle piima saamis lugu räägivad, valetajateks tembeldama.
Kui Sul endal puudub mis-iganes valdkonnas kogemus ja kui teised sulle seda kogemust püüavad jagada siis kuula see parem ära. Kui sa ei jaga seda arvamust siis (tark inimene on) ole vait.

:-P

miks peaks näiteks 5 käiguga 1400prm mäest üles mootorit retsima rohkem kui 4 käiguga 1400rpm? ja ikka tead, kuidas töötab õlipump?

madalad pöörded võimsal mootoril ei "retsi" mootorit rohkem, kui tühikäik... nõrk mootor aga kipub liiga madalatel pööretel välja surema

kas Sa ikka tead, et autodel on käiguülekanded erinevad... ja mõnel on isegi käike tervelt 6 ... näiteks ülalnimetatud Mazda 6-l (kui see on suurema, kui 1,8 mootoriga)

Tundub küll, et ainus ravim on klaas vett ja kumminuiaga kuklasse, siis kaks päeva mölatu! :D)

Kas ma nii väga seda Mazda müügi meest uskusin või mitte on iseasi. Tahtsin vaid kuuldud fakti siin ette tuua kui mind automaatselt meie kurikuulsa "uskmatu" poolt naviivseks peeti!
Sain vähemalt teada, et Mazdasi ei müü tark mees vaid foorumis kirjutab "tark mees"

To ts:
Ei olnud see Mazda 6 suurem kui 1,8 ja käike 5.

Vanemad masinad andsid ju selgelt tuima põrinaga märku kui käik momendi kiiruse jaoks kõrgeks jäi. Ega nüüdki saad mootori häälest aru, kuid paljud tänapäeva masinad siiski lubavad varem kõrgemat käiku lülitada. Kiirenduseks oleks küll parem madalamaks käiku vahetada, muidu see tuimus liig suur. Ja kindlasti pole mootorile, kastile jne. see kõrgema käiguga ühtlaselt 50-60-ga sõitmine nii katastroofilise mõjuga kui solksolk kirjutab!
See kahjulikkus võib rohkem ilmneda lahjematel ja vanematel masinatel. M2141 1,5 5.-se kastiga oli 5. käik ainult 90 peal kiiruse hoidmiseks tasasel pinnal. Mingit kiiruse tõstmist ei suutnud ta teha. Seal ei tulnud jutukski 5. käik varem sisse lülitada.

aga sa ts pane jalgrattal kõige kiirem käik sisse ja ürita mäest üles sõita , siis peaks pärast tunde järgi jalgades aimu saama, miks käike vaja on

to 205d

:-P

loe mu post korraks mõttega läbi ...

puust ja punaseks:
kui mootor on nõrk ja käik kiire, siis ei jõua madalatel pööretel vedada, kui mootor ei ole nõrk ja ülekanne on "aeglane", siis jõuab... omaasi, kuskohas see " madalate pöörete" piir on... [teatavasti on lisaks kasti ülekandearvule oluline ka difri oma...]


Kui mootor töötab 1400-l pöördel, siis ei ole mitte mingit vahet, mitmes käik sees on- esimene, viies või kuues... või kui polegi... õlitus on ikka sama [eelmine post oli õlituse ja poolekskeeratud nukkvõlli kohta, mitte 50-ga 5 käiguga mäest üles sõitmise kohta]

tegelikult on oluline küll, mis käik sees on, sest veoraskuse vahe on oluline, kas 1. käik või 5. käik, surve liikuvosadel ja silindriseintel on ikka väga olulise vahega.

Inimesed ei saa ikka vist veel aru ,et ei oma tähtsust kui võimas on mootor, kui vedada on raske, siis on ikka raske ja ka võimsat mootorit rikub see, isegi võib rohkem rikkuda võimas mootor nii ennast, kui käigukasti, sest tal on rohkem jõudu väänata.
paljud mootorid ei hakka mölisema, kuigi mootor ja käigukast kannatavad.
Ei saa mina aru, miks teatav osa inimesi tahab nii hirmsasti tühikäigu pööretel sõite, see ei anna mitte kui midagi, lisaks hakkab see silindreid tahmama, mis on ka kahjulik omaette.

tean, kuidas paljud mootorit puhastava, annavad vahepeal täiega talda, pöördeid jne, siis kulub ju sigamoodi kütust, siis see säästetud kütus ju raisatakse äre heh:P
Pealegi tõin teile hea näite vanast Opel Omegast, mis võttis rohkem kütet, liiga raske käiguga, liiga vara sisse pannes.


vaata beemwee, müügimeeste jutte olen ma palju kuulnud ja enamjaolt on tegu täieliku sogaga, aga just sinusuguste naiivsete pärast nad seda soga kokku ajavadki, sest teie usute ja ostate.
Tavaliselt jätan mina asja ostmatta, kui müügimees liiga maad ja ilmad kokku lubab, siis on selge, et midagi on valesti, sest head asja ei peaks niimoodi kiitma hullupööra.

Muudetud 27.03.09 09:50

Kaks asja ei ole mootorile head
1. suur koormus madalatel pööretel
2. ilma koormuseta kõrged pöörded

P.S. Difril ei ole mingit ülekandearvu, ülekandearv on reduktoril. Reduktor ja differentsiaal ei ole samad asjad.

Mul pole põhjust olnud valetada kuna sõidan Navigatoriga siis vaevalt keegi usuks kui ma ütleks linna kuluks 10l sajale. See iseenesest ebaloogiline kuna võtab min 16 ja üle.
Samas ma arvan ka jh et soovitakse oma autot igati kiita väikese kuluga aga need arvestagu seda et on ka teadjamaid mehi kes seda ei usu kui öeldakse 740 kuluks linnas 10-12l sajale.
Mulle ei annaks see midagi kui ma valetaks oma kytusekulu 5l madalamaks nii et ei näe erilist põhjust valetamiseks.
Samas olen kokku puutunud ka selliste vendadega kes valetavad oma kütusekulu näiteks suuremaks :D
Aga miks ?? Vb sellepärast et näidata või tõestada oma edukust näiteks rahalisel poolel.
Aga jh mina ei näe erilist mõtet valetamisel.

Kõike head soovides :)

Kui vaadata, kuidas automaatkastid (sh ka kuiva siduriga automaatkastid) käituvad, siis võib ikka väga madalatel pööretel kulgeda. Aga just kulgeda, mitte kiirendada. Minu autol lülitatakse 60 pealt 6. käik sisse ja hoitakse sees kuni 1500 rpm-ni. Järeldan, et jutt käigukasti ja mootori piinamisest on jama.

to *****, sul muidu õigus, aga kas sa tead mida tähendab ülekande arv?
kõigil ülekannetel on ülekande arv, ka difril.
Ühesõnaga näiteks tagaveol, näitab ülekande arv difril seda, mitu ringi peab tegema kardaan, et auto rattad teeks ühe ringi.

to NAVY kui sa sõidad hõreda liiklusega väikelinnas võid sa ka maanteekulust väiksema kulu saada, aga seda kindlasti mitte tiheda liiklusega ajal tallinnas.

to kaader
tehased ei ole teinud oma autosid lollikindlaks, samuti automaatkast ei tea mis veoraskus on autol, mistõttu loll autojuht võib ka automaatkastiga vabalt rikkuda mootorit.
automaat kast vahetab käike pöörete ja kiiruse järgi, veoraskusest ei tea ta midagi.
Samuti mingid pöörded/kütusehulk on tavaliselt automaatkastil paika pandud ka siis, kui sa gaasi ei vajuta ja käik sees on, et auto hakkab siis vaikselt liikuma, kuigi on autosid, mis ka käik sees ilma gaasita ei liigu kuskile.
Hea näide oleks esimesed kurvailmsed mersud, millest vähemalt osad vajasid liikumiseks gaasipedaali vajutamist.

To solksolk
Kui minu sugused on naiivsed, saab sinusuguseid ainult isehakkanud targaks pidada, kes absoluutselt ei süvene teiste lahtiseletustele, vaid laseb oma "katkise grammofoni" taktis edasi!
Sina võid kõike lolliks ja naiivseteks nimetada, kuid ükski tark seda ei teeks! Järeldus tee sellest ise!
Siin siiski arutatakse auto teemat teiste arvamusi arvestades, mitte laimates!

kodanik Solksolk siis oma bemmi roolis
>http://www.youtube.com/watch?v=tGJCeS-zeHs&NR=1<

mida see solksolk tõestada tahab? et inimesed valetavad või? absurdne värk- mingi mõttetu jahumine ja vaidlemine käib. inimesed,kas teil tõesti pole midagi targemat teha või teie jaoks ongi selline solgiga vaidelmine tark tegevus?

to , ma tahtsin jagada oma pahameelt kütusekulu valetajate suhtes, kuna mul hakkas väga üle viskama, kuidas inimesed mulle pidevalt oma auto kütusekulust utoopiat rääkima tulevad ja veel mitu korda mõned, samuti lootsin, et võibolla keegi jagab omi kogemusi sel alal.

Hetkejuhul on suht rahulikuks valetajate osas jäänud, kui see foorum siin välja arvata.
Ma üldiselt ei julge enam küsida ka inimestelt nende auto kütusekulu kohta, sest mu närvid ei pea seda vastust vastu, teadagi mis ****a sealt tavaliselt tuleb.

Olen jõudnud järeldusele, et ainus võimalus konkreetse auto kütusekulu teada saada on see auto omale osta ja ise järele proovida.

Muudetud 28.03.09 16:49

to solksolk
Esiteks, jutt on ülekandearvust, mitte ülekande arvust. Ma tean väga hästi, mida tähendab ülekandearv ja mis asi on ülekanne. Kui me nüüd võtame auto sillad ja kastid, siis diferentsiaal EI OLE ülekanne, reduktor on ülekanne. Reduktor on see, mis kannab pöörlemist edasi ja mille abil muudetakse pöörlemise suunda ja kiirust ning mis võimaldab pöörlemist jagada. Diferentsiaal laseb sel jagatud pöörlemisel erineva kiirusega tööd teha, ehk siis reduktorist väljuvad veovõllid saavad erineva kiirusega pöörelda.

mis ime inimene sa oled,et kellegi väidetav kütusekulu sind nii megalt närvi ajab? paljud inimesed valetavad iga päev isesuguseid asju ja kui vaadata poliitikute valesid, siis peaks end iga päev kümme korda oksa tõmbama.
aga huvitav on tõesti see,et inimesed viitsivad jahuda ja jahuda ja jahuda....
mingit uba nende jutus tegelikult pole,aga jahutakse täiega.

kle *****, mis tead, mis asi on ülekanne?
Ülekanne on näiteks kaks hammasratas omavahel, ehk siis jõugu kantakse üle hammasrataste abil, võib olla ka kettülekanne või siis rihmülekanne.
Sa ***** üldse autot oled näinud lähemalt?

vaata ,(koma) kui sulle isiklikult valetatakse totaalset ****a kokku ja siis minnakse veel närvi ka, kui neile ütled, et neid ei usu siis see asi viskab ikka üle küll.
nagu ütlesin on seda tehtud massiliselt mulle.
Kahjuks olin vanasti nii rumal ja küsisin inimestest mõnikord ka nende auto kütusekulu kohta, enam seda viga ei tee, kuna seda ****a, mis sealt tulema hakkab ei kannata tavaliselt kuulata.

Heh, mina küsin ka kütusekulu kohta ja kõik on lahkelt nõus näitama oma kompuutrinäitu, viimase nullimisel järgne keskmine kiirus annab ka vihje sõidurezhiimi kohta. Kompuutri valetamine on ju lihtne juurde arvestada, kuigi see on nii väike vahe, et ei lähe selle foorumi teemaga kokku. Ei ole mina kohanud inimest, kes valetaks mulle kütusekuluga ja siis kompu midagi muud näitaks. Äkki on solksolgi viga ikka milleski muus kui "teistes inimestes"?

Olen ise ka mõnda inimest kuulnud ütlemas oma auto kulu utoopiliselt väikeseks (minu arust), kuid just nimelt MÕNDA, mitte mingit massilist valet! Jääb mulje, et solksolgil on inimesed järjekorras ukse taga audientsi ootamas!, et oma auto küttekulu talle valetada! :)

On ju siiski olemas ka väikeste kuludaga autosi, millest eelnevalt on üritatud ka rääkida, kuid mingi kindla "massivale" idee pähe võtnu ei usu ega arvesta teiste väidetega!

Konkreetselt 142kw 2,8 R6-ga peab ikka VÄGA rahulikku sõitu tehes 11L/100-le saada linnas. Müügi kuulutustes just nii pakutakse. Norm oleks ikka 12-14. See ka suht mitte "lapatsit tallates" saadud.
Väike 1,2 55kw pakutakse 6,5-7l linnas. Normiks pean mina 7-8

Vot sellised valed on ilmnenud, kuid need pole ju mingi massi katastroofi kuulutavad!
Olen küll suuremat valet ka kuulnud, kuid sel juhul vist ütleja ise ka kahtleb pisut oma ütluse täpsuses!

Solksolgile ei mahu lihtsalt hinge ära, et keegi suudab saavutada väiksemaid kütusekülu numbreid, kui tema.

solksolgile
Võtame Sinu poolt toodud tagaveolise peaülekande ja selle hammasrattad. Koosneb ta siis kahest koonuselisest hammasrattast, vedava võlli küljes olevast väikeset vedavast ja suurest veetavast taldrikhammasrattast. Kuna hammasrataste suurus ja nendel olevate hammaste arv on erinev, siis pöörlevad nad ka erineva kiirusega. kiiruse muutumisega muutub ka ülekantav jõud, kiirus väheneb ja jõud suureneb. Seda kiiruste vahet väljendabki ülekandearv. Järgmist lauset loe aeglaselt ja kohe mitu korda.
Seda eespool kirjeldatud kupatust nimetatakse REDUKTORIKS ning kuna ta on REDUKTOR, siis ta EI OLE DIFERENTSIAAL.
Paneme siis selle ka, mis on diferentsiaal ja mida ta endast kujutab. Koosneb ta siis karbist, satelliitide teljest ja satelliithammasratastest. Diferentsiaalikarp on ülekande veetava hanmmasratta küljes, karbi sisse on kinnitatud satelliitide telg ja sellel teljel asetsevad kaks ühesuurust koonuselist hammasratast, diferentsiaalikarpi tuleva kumbagi veovõlli otsas on samuti koonuseline hammasratas. Kui mõlema poole rattad (järelikult ka karbist väljuvad veovõllid) pöörlevad ühesuguse kiirusega, siis veavad satelliithammasrattad rattavõlle kaasa, kuid ise on telje suhtes paigal(see on aeg, mil tegelikult diferentsiaali ei oleks üldse vaja). Kui nüüd rattad erineva kiirusega pöörlevad, siis hakkavad satelliidid ka teljel pöörlema. Lukustatavatest, poollibisevatest jne... ei hakka seletama, katsu sellestki jutust aru saada ja asja olemus ning töötamine omale selgeks teha. Kui muidu pihta ei saa, otsi netist jooniseid ja katalooge või mine raamatukokku.

Muudetud 30.03.09 18:09

Aga minu hinnangul on see ju valetamine,kui lubatakse kuulutuses mingi ulmekulu ja see pärast üldse tegelikkusega sarnane ei ole. Autokuulutusi läbi kammides on eriti üks plats silma jäänud,kus lubatakse vähe kulu ja palju rõõmu. Kui neid nüüd mingi vähe reaalsemate andmetega võrrelda ja arvestades veel sellega, et ametlikud numbrid on ka ilusamaks joonistatud, siis võib lõpuks tulla palju kulu ja vähe rõõmu.Kui lubate,toon mõned näited lõppu.
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/222/auto_php-id=5972
22-www_auto24_ee.html
ja
http://www.cars-cat.com/cars/volvo/v40/5doors_station_wagon_
1996/v40_2.0_4auto_2

http://www.auto24.ee/clients/agent_auto/used/detail.php?ct=d
0f8e41b2d02344035l6&l=est
ja
http://www.cars-cat.com/cars/audi/a6/4doors_sedan_1997/a6_1.
8_5v_5manual

http://www.auto24.ee/clients/agent_auto/used/detail.php?ct=d
0f8e41f617a344035l6&l=est
ja
http://www.cars-cat.com/cars/mercedes/e-class/4doors_sedan_1
995/e_200_2_5manual

Kle kärss, kuidas saab viga olla minus, kui inimene tuleb mulle väitma, et tema 5 seeria bmw bens võtab 5 sajale.

kle *****, kus sa elanud oled?
Ülekanne ei tähenda, et see muudetav oleks, kui on kaks hammasratast ontegu juba ülekandega.
paraku on tegu ka differentsiaaliga, tuled siin autotehastele vastu vaidlema või?
vaata uute autode andmeid, seal on ära toodud peaülekande arv.

http://www.auto24.ee/new/model.php?id=2&m=2&sr=1&
;sm=2
palun

Veermik, jõuülekanne
Käigukast 6-k manuaal
Ülekandearv 1. käik 4,323
2. käik 2,456
3. käik 1,659
4. käik 1,23
5. käik 1
6. käik 0,848
Tagurpidikäik 3,938
Peaülekanne 3,64 (vot näed, see ongi differentsiaal autol ja täitsa ülekanne)
Vedavad rattad tagavedu


http://en.wikipedia.org/wiki/Differential_(mechanical_device
)
ah et ei ole differentsiaal või?
kle *****, mine hiilga oma "suurepäraste teadmistega" kuskil joomaseltskonnas.

http://www.eki.ee/cgi-bin/inglise.cgi?if=et&Q=differenti
al&E=0&F=ALL
nii siin ka siis sõnastikust tõlge.

differential diferentsiaal-, eristav ; diferentsiaal, vahe


differential analyzer diferentsiaalanalüsaator (arvuti)


differential calculus diferentsiaalarvutus


differential equation diferentsiaalvõrrand


differential gear diferentsiaalülekanne



Nimetust reduktor kasutatakse rohkem siis, kui auto on neliveoline ja tal on jaotuskast kahe silla vahel, kuigi jah ka tagasilla reduktor öeldakse, kuid siis sobivam siiski differentsiaal öelda, ka esiveol on differentsiaal, see on tal lihtsalt ees ja natsa teistsuguse ehitusega, aga põhimõte sama.

Muudetud 01.04.09 21:46

Sa solksolk oled ikka uskumatult rumal ja jäärapäine. Kui võtad silla korpuse, siis seal sees on kaks asja-reduktor, millel on ka ülekandearv ja lisaks reduktorile on samas korpuses ka diferentsiaal, millel ei ole mingit ülekandearvu. Autotehastele vaidled ju Sina vastu, tehnilistes andmetes antav peaülekanne näitab reduktori ülekandearvu. Kui Sa vaatad enda antud wikipedia silla läbilõiget, siis see kahe koonuslaagri peal olev võll koos otsas oleva hammasrattaga ja selle poolt veetav suur taldrikhammasratas moodustavad reduktori, mille hammasrataste suhet näitav number on peaülekande ülekandearv. Diferentsiaal on ka seal ilusti näha, jääb taldrikhammasratta sisse. Saa aru, silla korpuses asub kaks erinevat asja.
1.reduktor
2.diferentsiaal
Sinu viga on see, et Sa loed kõike kupatust, mis korpuses leida on diferentsiaaliks.

***** viitsib vasikaga võidu jooksta. Kui nüüd juuksekarva neljaks ajada, siis diferentsiaali ülekandearv oleks 1. Üles tõstetud veosillaga autol (käik sees) üht ratast keerates keerleb teine vastassuunas sama kiirusega.
Kui juba teemast sai välja mindud siis veel üks väga suur väärmõiste mida kasutatakse on "difer undab". Diferentsiaal ei unda kunagi. Undab sillareduktor.
ÕS 2006 ütleb diferentsiaali kohta ...tehn auto v traktori planetaarmehhanism.

sa ***** oled ise rumal ja jäärapäine, ma poles uskunud ,et sa peale neid tõestusi ikka veel möliseda julged, sa oled tõesti lihtsalt väga loll.
isegi ametlikult kutsutakse seda asja differentsiaaliks, kui näiteks tellida tahad uut differentsiaali autole.

auto mootori sees on ka kolvid, kas me kutsume siis mootorit sellepärast kolbideks või?
asjal on ikkagi ühine nimetus mootor, samamoodi on autol differentsiaal selle asja üldnimetus, seda nimetust kasutavad ka autotootjad.
http://estore.websitepros.com/1397118/Detail.bok?no=41
näiteks siin on välismaal müüa differentsiaal ja täitsa sama nime all.
samuti differentsiaal koosneb hammasratastest, aga iga hammasratas on ülekanne, samuti need hammasrattad liiguvad, vastavas olukorras, kui näiteks üks ratas ringi läheb ja tegelikult igas kurvis need liiguvad, sest rataste pöörlemiskiirus on kurvis erinev.


http://www.differentials.com/specsi.html
ka siin on differential model, ehk siis differentsiaali mudel ja siis selle all on rida erinevaid differentsiaale.

põhimõtteliselt võid seda ka reduktoriks kutsuda, aga differentsiaal ka vale ei ole.

samuti pole tähtis, palju on ülekande arv, tegu on ikkagi ülekandega, olgu tegu või 1:1 ülekandega.

Muudetud 02.04.09 09:42

Kuidas te aru ei saa, et solksolgil on õigus isegi siis kui teatmeteosed, Inglise keele sõnaraamatud, autode EL standardite kohaselt mõõdetud tehaseandmed jne midagi muud ütlevad.

Kui kellelgi teisel on õigus ja solksolk vastu vaidleb, siis solksolgil on õigus. Solksolk on Eesti Chuck Norris.

Võtke lõdvemalt.

mulle tundub, et solksolk on üks paljudest töötuks jäänud eestimaalastest, kes püüab end siis vähemalt siin foorumis kehtestada ja välja elada, õlu ja sigarett ei anna enam piisavat rahuldust, rääkimata naisukesest, kes sellist närvipundart nähagi ei taha!

Aut kastist nii palju, et kas siis näiteks audi insenerid on sinust rumalamad, kui lasevad mootori pöörded praktiliselt olenemata kiirusest (linnas 30-70km/h) 1400 peale, ju see on optimaalne 2,0 mootori puhul. Või mis sina solksolk arvad?

offtopic:
Kes pakub välja stsenaariumi juhuks kui solksolk saab teada, et paljud autojuhid panevad autole alla suvekummid?

ära sa solk liialda- diferentsiaal kirjutatakse ühe "f"-iga

miks inimesed valetavad suvekummide mustri sügavuse osas

Kuule sa, solksolk, mida moodi sa nüüd usud autotootjate juttu? Ja sõnaraamatut ka usud? Kas sa ei karda, et nad sinusugustele naiivsetele selle jutu väljamõtlesid? :D)

> Kle kärss, kuidas saab viga olla minus, kui inimene tuleb mulle väitma, et
> tema 5 seeria bmw bens võtab 5 sajale

Ma ei tea, aga kellelgi teisel ju selliseid probleeme ei ole. Lihtsalt see jutt, millised on Sinu sõbrad, räägib nii mõndagi ka Sinu enda kohta;)

kulla beemwee, üks asi on muutuvad andmed, teine asi konkreetsed nimetused asjadele.

irw kärss, mu sõbrad pole mulle küttekulu osas eriti valetanud, üldiselt ikka poolvõõrad ja tuttavad.
see küll minu süü pole, kui kedagi oma asjaajamistega kuskil kohtan ja ta üsna ruttu mulle oma auto kütusekulust midagi kokku valetab.

Eks vanasti oli ka see, et siis ise küsisin nii mõneltki, palju tal läheb kütust ja siis hakkasin üha enam aru saama, et pole mõtet küsida, enamus nagunii valetab.

Olgu peale, sain sust aru: minu kuuldud jutud on muutuvate andmetega, sina kuuled ainult konkreetsete nimedega jutte!!! :D)
Leiaks ma ka inimesi kes mulle ainult konkreetselt räägiksid! Näiteks küttuse kulu ja jõuülekannete kohta!
Kahju, aga mul ei ole poolvõõraid tuttavaid kes valetamas mulle pidevalt käiks ja konkreetset tuttavat autoehitajat ka pole, keda uskuda võiks! Tean ainult automüüjaid kes ainult valetavad (sinu väide)! :D)

Natukene jätkuks nendele solksolgi maanteekiiruse juttudele. Eile oli nimelt vaja päevasel ajal kiiresti Tartus ära käia. Sinna oli kiire, tagasi tulles ei olnud, mõõtsin huvi pärast ära keskmised kiirused tundliku maastikule mõeldud GPS-iga (Garmin GPSMap 60c) ja samal ajal oli sees ka autonavigaator (TomTom 930T). Nende tulemused olid mõistagi samad, kuid erinev nii auto spidol kui ka odomeetril nähtust, aga see vahe ei ole praegu põhiteema.

A.
Sinna minnes üritasin sõita pidevalt 90-ga, sõidustiil oli üsnagi rullnokalik, ehk siis max võimalik kihutamine nii, et tõenäosus trahvi saada oleks minimaalne, tegin rekkadest alati nobedad möödumised (millega kaasnes ka kiiruse ületamine, gps järgi suurim kiirus möödasõidul loetud sekunditeks 138km/h, möödasõitude järel mootoriga pidurdus tagasi 90-le), peale möödasõitude kusagil kiirust ei ületanud, aga hoidsin ikka max lubatud kiiruse peal, keskmiseks tuli tubli 84km/h. Julgen väita, et:
- kiiremini ei ole enam võimalik trahvivabalt liigelda (patrulle piisavalt võsades)
- ENAMUS inimesi niimoodi ei sõida, vaid sõidavad TUNDUVALT aeglasemalt
- "tavalisema" autoga oleks olnud ka möödasõidukiirendustel kiirused väiksemad ning väiksem loomulikult ka keskmine kiirus.

B.
Tagasi Tallinnasse sõitsin nii, nagu sõidab enamus, ehk siis ühtlases liiklusvoolus, kiirustajatest möödujaid oli sama palju nagu enamike juhtide jaoks, möödasõidud tegin endiselt nobedalt kuid tegin möödasõite siiski nii vähe nagu "keskmine" autojuht. Mitmest autost, mis alustasid sõitu minuga koos Tartust, lahkusin alles Ülemiste ristis, ehk siis täielik mainstream, sama palju möödasõite ja sama suur keskmine kiirus, milleks oli 77km/h. Julgen väita, et solksolgi jutt kiirust ületavast maanteesõidust kui tavanähtusest on paras ********, kuna see jutt oli põhjendamatu ARVAMUS (ja pärast valetatud fakti pähe), mitte TÄPSELT ära mõõdetud ja reaalsetel faktidel põhinev. Valetajaks ma teda siiski ei nimetaks, sest jääb üle veel 2 varianti: tema andmed on kas väga vanad (möödunud suvest, kui kiiruseületajatele veel tähelepanu ei pööratud) või on ta ise rullnokast kihutaja ja peab automaatselt ka kõiki teisi liiklejaid sellisteks.

Mida ma aga üritasin tõestada, et kuna ENAMIKEL inimestel jääb keskmine maanteekiirus vahemikku 75-80km/h, on täiesti iseenesestmõistetav, et nende auto on sellise kiiruse juures ökonoomsem kui tehase poolt antud maanteekulu 90km/h juures ja sellise aeglasema sõidu kulu nimetamine maanteekuluks ei ole vale (just seda see ongi, reaalne maanteekulu). Loomulikult märkasin ma kogu tee seda spido näidu ja GPS näidu erinevust, kuid enamus inimesi ei vaata sõidu ajal GPSi ning sellepärast nad arvavad tõsimeeli, et nad sõidavadki 90-ga, kuigi nende tegelik kiirus jääb samal ajal märgatavalt madalamaks, mida omakorda aeglustavad mõned veelgi aeglasemad tegelased ning kiirusepiirangud (70km/h piirangu juures tõmbavad paljud kiiruse 60ni, nagu ka kurvides langeb kogu autokolonni kiirust kergelt), aga pärast muidugi jutustavad, et kiirus oli 90 kuna spido ju näitas nii. Ja meie kõik uskugu solksolgi valetamist, sest ta ju ütles nii avalikus kohas ja kõigi tunnistajate juuresolekul, järelikult peab olema tõde:)

PS: nii mõnigi auto, mis minust mööda "lendas", pidi tegema aega parajaks patrulli juures, nende keskmine kiirus oli veel madalam minu omast;)

Väga loogiline keskmise kiiruse lahtiseletus, hr. Kärss!
Kahtlen siiski selles üld keskmises, kas ta niigi suur tuleb! Oleneb muidugi maanteest, momendi liiklestihedusest jne.
GPSi eraldi mul autos pole, mõõdan ainult kompuutriga (täpsust ei tea) ja selle näit jääb tihti isegi 70-st alla. Seda mõlemil autol enamvähem ühte moodi.
Täpsustuseks: arvestan ka ikka ühest linnast teise sõitu kus arvestama hakkasin linna piirist. Erinevused tulevad muidugi, kas Tallinn-Tartu või Tallinn-Viljandi üle Rapla ja Türi. Viljandi maanteel neid piiranguid ja asula piirkondi tunduvalt rohkem.

vaata kärss, ma ei ole rullnokk, aga paraku näen ma liigagi tihti juhte, kes kimavad mööda ja ei näe mina küll kuskil politseipatrulle eriti tallinn-tartul suht harva, kui neid seal on reede õhtuti ehk rohkem.
Ma tõin ju näite sõitsin üks päev 100-ga tallinn-tartul ainult mõne km ja selle aja jooksul sõitis must 3 autot mööda, reaalne kiirus oligi mul 100, ma meelega testisin.

Sa kärss ei taha ikka veel aru saada, et keskmine kiirus kütusekulu ei mõjuta, kütusekulu mõjutab see, mis kiirustel sa reaalselt sõidad, kui kaua mis kiirusel ja kui palju sa kiirendad ja pidurdad, paraku see, et 90 üritatakse välja punnitada ja selle vahel on hunnik aeglustamisi ja kiirendamisi, mis paratamatult maanteel esile tulevad, siis kütusekulu läheb kõrgemaks, kui stabiilsel 90-ga sõidul, testitud asi, vaielda pole siin midagi.
Seega, inimeste jutt 90-ga sõidul väiksemast kulust, kui seda tehas ette näeb, on täielik jama.

Sa kärss võid mulle midaiganes ajada, aga mitte miski ei saa stabiilse sõidu vastu, kui sa sõidaks stabiilselt 80-ga siis saaksid jah võibolla väiksema kulu, kui tehas seda maanteekuluks lubab.

Keskmine kiirus läheb alla ka sestap, et tallinn-tartul on mitmeid asulaid, kus tuleb kiirust maha võtta ja see mõjub keskmisele kiirusele väga tugevalt.
Meenutaksin ka seda, kui tallinna lähedale pandi testiks üles kiiruskaamera ja tunni ajaga tabati üle 2000 kiiruseületaja, kes kõik ületasid rohkem, kui 5 km/h kiirust, seega, kus siin need 85-90 reas sõitjad on?
See toimus siis eelmise aastas lõpp.
http://www.postimees.ee/?id=55305

Muudetud 03.04.09 10:38

Hea näide Kärsalt. Ja kui be-em-wee sõnul on tema keskmine maanteel tihti alla 70-e, siis tuleb ju tõdeda, et Euroopa Liidu 2004. aasta standard, millele ma ülevalpool viitasin, ei panegi väga pange maanteekulu arestamisega, st kiirendus 120-ni, keskmine kiirus 63 km/h jne.

See on ju loogiline ka, sest linnande vahemaad on ju mõõdetud keskväljakutest ja isegi linna piirist-piirini sõites kulub aega rohkem, kui 90-ga sõites keskväljakust-keskväljakuni peaks.

Sama katse oleks loomulikult saanud teha ka kella ning kilomeetripostide põhjal (kunagi sai tehtud aga tulemusi ei mäleta).

Ma arvan, et peaaegu kõigil on selge, et neie Chuck Norrisel on isiklik probleem. Kahju ainult, et tegu on trolliga. Kindlat meelt teile enese talitsemisel.

kahju, et sa MD aru ei saa, kui tähtis on stabiilne sõit ökonoomsusele.
veel kärsale, kui sa 138km/h mööda sõitsid, siis see ju puhas rullnoklus sinu enda poolt ja see täielik kütuseraiskamine, tean tiheda liiklusega pole alati teisiti võimalik, aga äkki ei oleks vajagi mööda sõita, ajapuudus pole vabandus kiiruse ületamiseks.

Muudetud 03.04.09 10:39

Siin on asi selge. On vale arvamus ja Solksolk arvamus. Inimesi erinevaid , aga ,et kellegile hetke kütuse kulu on olulisem ,kui keskmine ,neid pole just kohanud. Keskmist kiirust kompuutris kisub alla ka kohapeal töötava mootoriga seismine. Kärsa poolt saadud kiirus on päris suur. Ise olen teinud katset veokaga põhjast Kilpisjärvist-Göteborgi ja keskmine kiirus tuli 70km/h Lihtsalt parklatesse sisse ja välja sõidud ja need mõned linnad kiskusid selle kiiruse alla.
Solksolk sinu postitus 23.08 14.03.2009 Kas seal ei tunnista sa ise ,et kütuse kulu ei saagi olla kõigil ühe sugune?

Täpsustuseks, et ma ei venita kunagi möödasõitudel vaid sõidan mööda alati "lapats põhjas" ja võtan jala gaasilt peale tagasirivistumist. Seadusega on see vastuolus, kuid kuna see kiiruseületamine toimub vaid loetud sekundid, siis vahelejäämise võimalus on siiski üsna väike (kogu elu niimoodi möödasõite teinud, et ka minu järel möödasõitjatel oleks kuhu tagasi rivistuda, vahele pole kunagi jäänud). Kui keegi nimetab seda rullnokluseks, siis elan selle üle, aga ma käitun liikluses nii, nagu ma tahan, et teised minuga käituks. Kindlasti õnnestub kunagi ka selle eest trahvi maksta, siis maksan, aga möödasõite ei hakka sellegipoolest tegema 5km/h kiiremini kui möödasõidetav.

PS: ma ei üritanud tõestada midagi kütusekulu osas, see Tartusse-tagasi on alla poole paagitäie ja nii lühikeste otste põhjal midagi väita ei saagi. See 10kr rohkem või vähem pika otsa peale ei ole mulle eluliselt tähtis. Sõitsin lihtsalt nii nagu sõidab 2 levinuimat tüüpi autojuhte: enamus aeglaselt ja vähemus piirkiiruse piiril. Need stabiilselt kiiruseületajad on praegu siiski haruldus ja neid näeb sellise otsa peal mõne üksiku. Lihtsalt huvitav, kuidas solksolk just neid üksikuid igal pool näeb. Üha enam hakkab mulle tunduma, et ta kuulub nende hulka, kes samuti spido peal 90 hoiab, ise reaalselt 83-ga sõites ning siis nimetab kõiki max lubatud kiirusega liikuda tahtjaid kihutajateks. Aga kui tal on nii eriline ja suure kütusekuluga auto, võibolla ta sõidab tõesti siis nii erilistes kohtades, kus kõik massiliselt kihutavad ja seadusesilm sel ilusti sündida laseb...

Kärss, palju huvitavam teema kui see kuidas solksolk sõidab, on ikkagi see kuhu ta sõidab. Mina tahaks teada kuskohas Eestis (või välismaal) ikkagi elavad inimesed, kes kohe massiliselt kütusekulu kohta valetavad või üldse nagu kütusekulu teemadel pidevalt vestlevad. Ma suhtlen enese arvates vägagi paljude inimestega, aga kütusekulu pole nagu küll jutuks tulnud.

sõidan ka vähemalt suvel mööda nii nagu kärss kirjeldas ehk siis võimalikult kähku, samas ei pea ka valeks seda, kui keegi aeglaselt mööda sõidab, kuid kui näete, et keegi ka teie taga on mööda sõitmas ja te teda takistate, siis palun ärge uimerdage, vajutage ikka gaasi ka!

92a 750. linnas on saadud ka 14L sajale....reaalne kulu ikkagi 20L kanti,kui püsid ühtlases liiklusvoolus ja sõidad,aga kui küsitakse siis on ikkagi et võtab 15....kuigi luisatakse 5L vähemaks.. ja muidugi on selliseid mehi kes ütlevad et nende E 34 525 ,141kw võtab linnas 10 :D

Jah ma tunnistan, et kütusekulu on erinev, aga kütusekulu on ülespoole erinev, mitte allapoole, ehk siis keegi ei saa utoopselt väikeste numbritega sõita, sest ta eiraks lihtsalt füüsikaseaduseid nii, mis on meile teade tehnoloogiaga võimatu.

No möödasõitudel vajutan ka mina gaasi, see on tõsi, kuid ega see ökonoomsusele muidugi head ei tee, aga mina tunnistangi oma küttekulu reaalselt.

Eks minu puhul suurendab ka asja see, et ma olen autohuviline ja ikka tuleb inimestega juttu autodest, samas enamjaolt ma neilt kütusekulu kohta ei küsi, aga nad ise räägivad sellest, eks ma olen oma autohuvi tõttu ka rohkem kokkupuutunud inimestega, auto teemal üleüldse ja mul on ka lihtsalt jopanud.

On muidugi üks grupp inimesi, kes võib küttekulu suuremaks valetada, need on rekkajuhid, seda põhjusel, et nende kütusevargus välja ei tuleks, ma ei väida siinkohal, et kõik rekkamehed kütust varastavad, aga on ju teada tuntud fakt, et autojuhid ikka paljud tõmbavad kütust.

21 sajandil veoauto küttekulu suuremaks valetada? Samas tunnistad ,et sina kütust ei osta: http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=113726&last_p
age=1#970377 Kas aitad vargusele kaasa või saad seda lihtsalt tasuta.

Nii, soojemate ilmadega naise A6 võtab maanteel 5.6 liitrit sajale (tehaseandmetel 4.7), linnas ca 7 (tehas näeb ette 6.7). Ja küsib juurde, kui otsa saab :)
Q7 joob kõik ära ja küsib juurde ka veel. Keskmine on praegu ca 12 ja ei ulu selle kulu suuruse üle. Kuskilt peab ju võimsus ka tulema ja dünaamika ühes sellega.
Ise olen kokku puutunud kütusekulu kohta valetajatega just automüüjate poolt. Kujutage ette: Audi A8 2004a 4.2 quattro tiptronic- müüja sõnul keskmine kulu 10 liitrit sajale. Linnas tema jutu järgi üle 13 ei ole võimalik. Lauslollus. Tehase andmetel peaks selle auto keskmine kulu olema 13 ja linnas 18-19. Mida kõike teha, et oma kaup maha müüa. Samamoodi ka BMW-d (uued)- tehaseandmed annavad ulmelisi andmeid (160kw diisel keskmine kulu 6.5-7 liitrit sajale), reaalne keskmine samal ajal on kuskile 8-9 vahele.

loen praegu uue e klassi mersu kliendilehest,et 220CDI võtab maanteel ca 4,6 sajale. auto tühimass on 1,7 tonni.

Sõitsin hiljuti 1,9 TDI 66kw volkariga Eestist Saksa. Peal 800 kg raskust. Keskmine kütusekulu oli 5.6l/100km kuni kiirteeni, sealt edasi punn põhja, keskmine kiirus 150, lõpp 180. Sellega langes keskmine kütusekulu 5,4l/100km. Kui palju ma peaksin õigetele andmetele juurde valetama, et teiesugused mind usuksid?

kle truu hobune, mida sa ajad, et kiirteel võttis vähem kütust? KLe, tead jäta valetamine.

to , sa vist väljendad oma postitusega seda, kuidas mersu valetab, olen sinuga nõus.

to vuffel, sul on õigus, bmw annab jah ulmelisi andmeid oma autodele, olen isegi märganud, bmw pole tegelikult oluliselt ökonoomsemaks muutunud, lihtsalt tehaseandmetega on rohkem valetama hakatud.


Kui rääkida nüüd kärsale keskmisest kiirusest, siis ma täna alles tund tagasi, sõitsin mööda tallinn tartut, oma 50km ja enne seda sõitsin mingi 25km kõrvalmaaanteed.
selle vältel, oli kaks ristmikku, 4 70km/h ala, üks 2 50 km/h väikest ala, keskmine kiirus tuli 92. panin püsikiiruse hoidja reaalselt 98 peale, spido järgi 100.
selle aja vältel sõitis minust kõrvalteel mööda 1 auto ja tallinn-tartul 3 ja politsei kuskil ei passinud, kuigi korra sõitis eravärvides autoga vastu küll.

autoks oli diisel mazda 6 ja ta näitas keskmiseks kuluks 5,3, ma ei tea kas sedagi uskuda, aga siin kütusekulu rääkijatest enamik oleks selle auto kuluks valetanud 4-4,5.
tõepoolest hetkekompuuter tihti näitas 4,5 ja 4,9, samas kui oli siledam tee näitaski sinna 5,6 ja 5,3 ja nii.

Muudetud 04.04.09 20:41

Nüüd kolm päeva järjest lühikesi linna otsi teinud väikse 55kw-ga. Kompuuter näitab labisõitu 208km. Keskmine kiirus 29,8km/h ja keskmine kulu 7,7/100-le. Kas sa, solksolk, seda vähemalt usud nüüd?

mõttetu mees see solk-ükskõik mis talle räägid,on vale. 4l on vale (liiga vähe), 20l on vale (liiga palju)- sellistega ei saa absoluutselt arendada argumenteeritud vestlust, ta raiub oma ajus kivistunud tõdesid ja teised kõik on lollid. paranoik.

vaata , kui ikka raiutakse andmeid, mis pole võimalik, siis ma ei usu, 20 asjale on küll võimalik.

aga beemwee, 7,7 on sõltuvalt autost võimalik ja sõltuvalt oludest, sinu olusid ja jutu õigsust, ma ei tea.

oi jummel küll, mis siin veel lahti on. ;))))

Konkreetselt bensiinikas Thaliast juttu. Ei ütleks, et ta muidu "üli" ökonoomne masin on. Tavaliselt mul linnasõitu ainult 20%, siis suvel üld keskmine isegi 5,7-6,2. Talvel nüüd vähem pikki otsi teinud sellega, siis üld keskmine sinna 7 kanti kippub!
Ei saa teinekord ise ka nendest mõjuteguritest aru! Kord suvel suuremjaolt linnas vaadatud jäi keskmine 6,5. Teine kord jälle alla 7 ei tasu unistadagi. Ise ei oska vahest liiklus tiheduse järgi öeldagi kuda mul nüüd kütet läheb. Neid mõjutegureid on palju ja erinevaid!

Ma ju pakkusin välja, et soovijad saavad ise järele proovida, et lõppeks see **** ajamine.
Ma ei saa sinna midagi parata kui rohkem ei võta. Suur vahe tuleb sellest kui tangid "Norra kütust" Eestis või Norras, kulu vahe 10%.

truu hobune, mina küll ei viitsi tulla proovima ja kuulama pärast su vabandusi, pealegi leiad sa tõenäoliselt juba enne kohtumist vabandusi, kui sul see passast üldse ongi.
150-180 sõites ei võta ta sul ühegi tanklates müüdava diiselkütusega 5,4, pigem 8 ja isegi üle 10 võib olla.

Muudetud 05.04.09 00:54

See ,et inimesed siin nii keema lähevad ja oma väljamõeldud ulmelisi kütusekulusid reklaamivad näitab juba välja, et nad ongi tüüpilised kütusekulude valetajad, nii mõnedki siit mõtlevad ka erinevaid lugusid välja.

Tüüpiline valetaja oled ju sina, kune ei viitsi testigi korraldada. Mis passatist sa räägid? 8-10 0n ulme liitrid, millest see auto pole kuulnudki. Mul on plaanis järgmine sõit videosse võtta, siis võin selle sulle müüa. Sõidan Tartust Oslosse mööda maad kiiremini kui laevaga minnes st. ~ööpäev! Kõige selle juures oleks kütusekulu 5,5l/100km, aga kuna ilmad lähevad soemaks, siis isegi vähem.

lasin soomEst kütet tuua, et tuleb vahe või ei- passat 2003 1,9 tdi. püsikiirusega 50 km jutti. mõõtsin asjaga, m ida teil pole. tegu automaadiga ja kulu 6l -100-le. kiirus lukus 115. kirja järgi peaks volkar naftane kalts plokikaanel[ilma niisutamata] sõitma kuule,aga ei. tegurid- niiske kliima,tolm, putukad[loe filtrite vahetus] on suht tihe. kaob diisli kasumlikkus sinna auku. järgmine auto bensukas[sõnakasutuselt rullnokk].

Ma ei ole töötu.

vaata truu hobune, 150-180 on päris suur kiirus, seal tõuseb tuuletakistus sigamoodi ja ka pöörded tõusevad kenasti, samuti rataste tühiring suureneb, see on alati olemas, aga mida suurem kiirus seda hullem on ka see.
Ühesõnaga küttekulu tõuseb ka siis hüppeliselt, seetõttu 5,4 on puhas loll jutt.
sa ei saa mulle videoga midagi tõestada, sest kompuutrit ma ei usu ja seda on lihtne petta, mingi hetk lased lihtsalt ratastel tühja käia tungi peal või mida iganes ja ongi kütusekulu kompuutri järgi 2 sajale, nii teevad osad vennad, et oma auto maha müüa.
5,4 võtab see passat saksa küttega võibolla 90-ga sõites.

Lihtsalt vahepalaks, et vanal Passatil 66kW TDI mootoriga on tehase poolt ettenähtud kütusekulu 90-ga sõites 4,1L/100km ja 120-ga sõites 5,6L/100km (120-ga sõites on isegi sama mootoriga Golf ette nähtud janusemana, tõenäoliselt kehvema tuuletakistuse tõttu). Neid andmeid vaadates tundub 150km/h keskmise kiirusega väiksem kulu natuke ebaloogilisena, kuid oleksin valmis seda siiski uskuma juhul, kui on tegemist chipitud masinaga (sel juhul see number täiesti loogiline, paljudel pole varem chippimisest muidugi aimugi), eriti kui see on koosluses mõne teise regiooni jaoks mõeldud eriti pikakäigulise nn kiirteede kastiga (nendel ka kulunumbrid maanteel väiksemad kui meie turule mõeldud masinatel, samas meil sõita sellisega oluliselt tüütum kui "tavalisega", eriti kui veel nõrgema mootoriversiooniga) või on pandud alla "sportliku" stiiliga väiksemad rattad, ehk siis spido ja odo valetavad suht palju ja tänu sellele ei saavutata ka seda tegelikku suht suurt tuuletakistust. Originaalkonditsioonis autoga selline kulu 150km/h KESKMISE kiiruse juures küll kuidagi võimalik pole...

Eelnevaid postitusi lugedes saate teada ka, mis autost jutt ja ikka avatud proovijatele. Miks te ajate sellist teooriat kui endast katsetajaid pole. Lähme sõidame, paneme Tallinnas paagi täis (55l) ja sõidame Oslosse ning tagasi. Vahepeal tankima ei pea (1100 km). Olen nõus ka suure summa vahele panema!

Ei viitsi, laevaga palju aega raisku läheb. Äkki mõtled läbi Lenska maad mööda?
Teine võimalus- Vastseliinast Tamperesse ja tagasi. 1000 kilti sõitu. Pežoo Expert. Paak täis(80L). Auto max koormatud edasi- tagasi otsal. Hel-Tamp kiirtee 110kmh. Vastsel-Tln 100kmh. Paaki tagasi mahtus kütust 58L. See on tase.

miks teile nii tähtis on, et ma teie väikseid kütusekulusid usuksin?
Näha on ju ,et siin mitmed lähevad närvi, kui ma ei usu nende kütusekulu, ilmselge näide sellest, kui tähtis on neile, et ma usuksin seda, ehk siis nad valetavad.

kärss, sul pole mõtet tolle tüübi passasti kiirtee kulu uskuda, ta on lihtsalt tüüpiline kõvataja/valetaja küttekulu teemal.
tema jutust on ju näha, et talle on väga tähtis, et teda usutaks.
kui on väiksemad rattad, siis vähe sellest, et kiirus on väiksem mille võrra tuuletakistus väiksem ja ka küttekulu, veel enam km-d näitab ju ka siis odomeeter rohkem, mistõttu kütusekulu tuleb näiliselt väiksem, justkui oleks samade liitritega rohkem sõita saanud, pealegi ta ütles 150-180kmh ju veel.

ahjaa kärss, mina tahaksin kohe näha selle vanema 66kw passati 4,1 maanteekulu andmeid, saad mulle internetist neid näidata?

Muudetud 06.04.09 15:30

>Näha on ju ,et siin mitmed lähevad närvi, kui ma ei usu nende kütusekulu, ilmselge näide sellest, kui tähtis on neile, et ma usuksin seda, ehk siis nad valetavad.

ilmselgelt psühhopaadi jutt

> ahjaa kärss, mina tahaksin kohe näha selle vanema 66kw passati 4,1
> maanteekulu andmeid, saad mulle internetist neid näidata?

Allikas on tollane Motorexi kataloog "Eesti Auto Aastaraamat 1996", välja antud AutoPressi poolt (trükkija Algraphics OY), leiad kindlasti igast raamatukogust. Vaata Passat B4 1.9TDI 66kW ning sedaankere (universaali kulu maanteel antud 4.2L/100km). Sellist autot kunagi müües andsin paberid kaasa, seal auto "kasutusjuhendis" olid samad numbrid. See kataloog oli lihtsam praegu riiulist võtta kui netist otsima hakata, netist otsi ise.

Muudetud 06.04.09 17:19

Minu siiani ökonoomseim sõit oli eelmisel suvel kui ma sõitsin Tallinnast Riiga ja tagasi.( autoks vanakooli garburaatoriga Mitsubishi Galant 63kw
Panin Tallinnas paagi täis (60l) ja asusin teele, sõit kulges mööda Viljandi maanteed , läbi Türi, Viljandi, lõppes õhtul Abja-Paluojas kokku 200km.
Hommikul sõitsin Penujast üle Läti piiri, sealt läbi Ruhja ja Valmera Riiga. Riias sees sõitsin mingi 40km. Tagasi mööda Ikla mnt ja ööseks jällegi Abja- Paluoja.
Järgmisel päeval asusin tagasi Tallinna poole.
Oma suureks imestuseks näitas kütuse mõõdik ikka veel veerand paaki Raplas.
Kindluse mõttes lasin seal aga paagi uuesti täis, sest minu arvutuste järgi oleks kütuse tuluke juba põlema pidanud.
Rapla tanklas olles oli odokal ees 720km, ja paaki mahtus 47l kütust.
Seega lihtne arvutus (47 :720) x 100
Kuluks siis 6,52 liitrit sajale.Keskmist kiirust arvutada ei oska , sest nii vanal masinal pole komput.
Kiirusest nii palju, et Eestis üle 95 ei vajutanud, kuid Riia Ikla maanteel panin 105ga.
Tegelikult oleks kulu veelgi väiksem tulnud, kuid minu teekond sisaldas palju käivitamisi, ja mootori täielikku mahajahtumisi.
Talvel linnas lühikesi otsi tehes olen aga sageli keskmiseks kuluks saanud 11l 100le

tahan näha et 180nega võtab mõni auto 5-6L sajale....sellise kiirusega läheb isegi diisel passatil 10 sajale,sellise kiirusega on juba sellise auto piinamine ja kütus tuleb peale nagu "kosest" .. söön oma mütsi ära kui keegi sõidab 66kw diisel passatiga 180km/h ja 6L 100km kohta...ei usu isegi et 150nega sõites kulu on 6L...

See, mida solgiämber usub, nüüd küll kedagi ei koti! Lisaks, et all on 195/55/R15, autoks vento 1,9 TDI 66kw. Hooldage oma liikureid ehk joovad vähem.

Solksolk, kas usud, et mu auto võtab 220 km/h juures ligi 21 sajale?

to Jeh, jah see on reaalne, sõltuvalt, mis auto sul on.
Mõni auto võtab vähem, mõni rohkem, aga kindlasti suur võimas ferrari nii vähesega toime ei tule, aga noh sul pole ka sellist asja:P

kuid truu hobuse jutt on täitsa mööda ju, ta üritab siin täiega meile midagi tõestada, samuti ärritub, ehtne kütusekulu valetaja jutt.

Mingi vana uudis juba oli see, et Toledo 1,9 diisliga (tehase maanteekulu alla 4L) sõitis mööda euroopat 3000km ja saadi rekord ökonoomsus midagi alla 3L sajale (vist oli kirjas 2,7L/100-le).

Muudetud 06.04.09 22:45

Miks peaks truu hobune valetama? Ise olen katsetanud sedasi et paak kanistriga täis(paagi korgi all olev naga tuleb alla vajutada,siis on igatepidi maksimum). Olen tava sõitudega saanud 1200 km näiduks,kuid siiski enne tankisin kui oleks õhku hakand süsteemi tõmbama. Naga vajutusega läheb 60 l. sisse,paisu ruumi siis ei jää. Sama meetodiga mõõtes ,käisin Tallinnast Uulusse ja tagasi (läbi Pärnu linna) sain 4,3l. Autoks Vento 1,9 TDI. 66 Kw. Ah seda ka et uuesti tankides on kanistris juba väljamõõdetud kogus sees.,,Silma järgi,, midagi mõõdetud pole.

Lihtsalt vahepalaks, et Passati paak oli 105L (st naga vajutamisega, kus ka paisumisruumi sai kütust täis lasta), automatkadel (st 4-5 inimest autos + tagant laeni täis) tankimised üle 2000km vahedega...midagi nagu valetada ka ei saa, sest keegi salaja kütust juurde valamas ei saanud käia, see "natuke alla viie" on siiski enamjaolt maanteekulu, keskmine tuli igapäevaselt tööl käies ikka rohkem, mootoriks intercooleriga 1.6TD.

Teate valetage palju tahate, mul hetkel kama, ma ei usu teid nagunii.