Sellel talvel on põhiline jutt, et kui palju küttepuid kellelgil on kulunud.
Osad kurdavad, et kuivi puid pole enam osta, ja sellest tekkis küsimus, et kuna talv on alles poole peal, siis kuidas said neil juba puud otsa.
Siit tahaks teada, et palju kellegil puid kulub ja kui suure elamise peale.
Endal on 120m2 elamine ja tavaliselt on kulunud 5m3 puid. Sellel aastal läheb muidugi vist 10m3 ära. Maja on 7 a vana ja soojustatud rohkem kui vaja. Kütan ainult korra õhtuti kaminat, siis on +24-25 kraadi. Hommikuks jääb +20kraadi alles.
Puid on veel alles umbes 20m3.
Tean inimesi kellel on sellel talvel kulunud 20m3 puid toas on hommikuti +15kraadi.
Maja 150 ruutu, vana Eestiaegne sõel, mida veel pole oluliselt remonditud. Õhtul +23, hommikuks +18 järgi. Aga see-eest on õhk värske (kuidagi peab ju end lohutama).
17 ruumi oli valmis tehtud, sellest on pool läinud. Aga pole hullu, metsas puid küll;)
130 ruudune, nagu eelkõnelejalgi, vana eestiaegne söel, 1 kuur on tyhi ca 7 rummi 2 teistkuuri veel täis ca 15 rummi. saab hakkama kyll. õhtuks saavutab majja kuskil 22 kraadi, hommikuks 17 vahest vähem. samamoodi lohutan ennast mõttega, et jahe õhk on tervisele hea:D:D
Vahest kui viskab lausa -30 kraadi kylma, siis lykkan abiks ka seinal olevad el radiaatorid, muidu jahtub hommikuks liialt maha.
90m2 köetavat pinda,soojustus korralik, tavaliselt 5-6 ruumi koos aastaringse sauna puudega.Sel aastal läheb kindlasti rohkem.-20...-25 on el. radikad päevaks toeks pandud, muidu langeb temperatuur õhtuks natuke liiga madalaks(17 kraadi ehk).Praeguse normaalse miinusega on temp. toas 19-23 vahel.
mul läheb 25-30m3 puid...ahi, pliit, kamin, saunaahi, grill..välikamin :), kõik söövad isuga puitu. ei nuta üldiselt, omad puud, tegemise vaev lihtsalt...nagunii peab metsakuiva ja murdu tegema. 110n2 on pinda. a ma käin 2x nädalas saunas ka..ja..ega ma üksi ei käi ju :)
Siinkohal oleks ka huvitav teada,et mitu korda keegi päevas kütab.Meil on kulunud puid kokku vast mingi 6-7 m3.
Maja on aastast 1930 palkmaja,seinad ja osa põrandatest soojustatud.Maja on ahju küttega ja kütan 1*päevas(õhtuti) pärast töölt tulekut.Siis veel õhtul pliidi alla ka tuli nii paariks tunniks.Nädalavahetusel teeme ka hommikuti tule alla pliidile.
Sooja on toas pärast kütmist kuni 25 kraadi ja väga külmaga langeb järgmise päeva õhtuks 17 kraadi peale.Nädalavahetusel on soojem kuna pliidi kütmine hommikuti annab kõvasti juurde.
Edu siis ilusal aga karmil talvel;)
5 m3 120 ruudusel majal?? endal 150ruutu, keskküte. 40m3 õhtul 20kraadi,hommik 13kraadi. maja soojustamata.samas teine maja ahju ja pliidiga, osaliselt soojust. 10m3 ruute 120 õhtu 23,hommik 16
Maja 120 m2 vanasti läks 10 rm, kui nüüd poiss ülepäeviti saunas käib ja sooja vee tegin ümber oma puidu küttele(enne boiler 220v) , siis vist 20 läheb ära, pliidiga teen ka süüa, maja tehtud 1969. Ehitajad panid 2 a tagasi villa aga suht mõtetult, seinad ikka külmad ja ühe katuseääre juures purikad, kuskilt läheb ikkagi välja. Majas siis ahiküte ja pliit koos soojamüüriga.Külmadel ilmadel - 25-30 väljas, õhtuti toas 23 kraadi ja hommikuks oli 17.
mul omal majal ka palkseinad, ei ole seest ega väljast soojustatud, seinad soojad, kuid mis on jube miinus, on see, et põrandad on jube kylmad, vaibad maas igal pool. suvel peab võtma ette ja põrandad soojustama ning vahetama, siis ilmselt maja pysib paremini soe...
olen siin möelnud, et peaks tellima eesti energiast selle termopildi, saaks näha, kust kõik see soe välja läheb ja kylm sisse tuleb.
sel talvel on läinud 5 ruumi, puid, aga tavaliselt talve jooksul ca 9-10.
Maja 150m2 ja mere ääres, ehk tuultele avatud, suurte külmadega sai ikka 2x päevas köetud, samuti kui on rohekm tuult, aga praegu kui väljas ca miinus 5, siis 1 kord päevas, õhtul ca 23 kraadi hommikuks ca 20.
Saun võtab omajagu, puude kulu tundub rohkem sellest olenevat...
Muidu on maja kütmas tavapärane katel, mis sooja ilma "patareita" otse põrandasse ajab, vajaduel kütan pisut kaminaga juurde.
Seest ja väljast krohvitud 200mm fibo, ja 50+50 villa, st 50mm ühte pidi ja 50mm risti eelneva kihiga ja ise pole eriti rahul ehitaja tööga, oleks saanud tuulekindlamaks maja teha, kui oleks vaeva näinud.
2 korrus on villa ca 25mm. majal pole ühtegi jääpurikat ja probleem pole niipalju selles et soe läheks välja, aga külm puhub rohkem sisse.
mul läks eelmine talv ca 5m3, aga see talv ikka vist mingi 10, eks näis, maja põrand 100m2, aga elutuba läbi kahe korruse, seega mahtu (mis ongi oluline ju tegelt) rohkem. Harva, kui laisk olen, siis kütan ka soojuspumbaga, aga seda soojemate ilmadega, kui ahju raskem doseerida on. Majal on seinas väljastpoolt alustades:värv-krohv-100mm FIBO-100mm peno- 50mm peno-150mm Fibo-perlfixiga kips. Kõik peno vahed on vahuga kinni ja kihid omavahel nihkes. Sein peab sooja suurepäraselt, aga ses suhtes mõtetu, et aknad on seinaga võrreldes tõsised raiskajad ja elutoas (kus mul termomeeter on) on juba kaks akent suurusega 1,5mx4m kumbki. Õnneks on paksud kardinad, mida oli suure külmaga (meil kuni -32) hea ette tõmmata. Samuti läheb sooja ära ventilatsiooniga, mis peab ikka ka olema, aga võiks siis juba soojusvahetiga.
See küttepuude kulu on täpselt samast liigist, kust teema " palju võtab kütust"
Kel võtab nii vähe, et ise ka ei usu
Kogemus endal- 180m2, maja kütab nii puukatel, kui ka soojuspumbad.
Ehk siis katel ainult külmadega igapäevaselt, või soojemate ilmadega 2x nädalas- plaaditud ruumides põr küte. Ja siiani ikka 10-15m3 aastas. Ei ole täpset arvet pidanud, kuna puu oma metsast. (maja 6a vana ja räästas jääpurikaid pole :) ). Aga põhitöö teevad pumbad, mitte katel.
Aga naise vanemad elavad ridaelamus, seal ka tihti naabrite vahel arutelu, et küll mul läheb aind 15 või teisel lausa 12m3 aastas. Kuigi kõik boksid ühesugused: kamin, saun, katel puiduga. Ja iga kevad ostavad KÕIK rmk-lt koorma 3m puid. Kui meie boksis läheb 30m3 aastas- suvel kütad ju puudega sauna, vahel grillrenni ka puid- kulu seegi ju. Kuidas siis teistel läheb poole vähem. See ju tähendaks, et tegelikkuses peaksid nad tegema puid üle aasta. Kuigi iga kevad saed undavad ja kõik tevad sama hunniku.
Mõttetu suurustamine, et vaata mind, kui vähesega mina lepin!
to. : audi4: nagu aru sain siis sul peno sissepoole pandud? kas efektiivsem poleks maja väljast soojustada? ja mida oleks targem kivi-majale kasut?? ning mida puit-maja puhul?? ja kui väljast piisavalt soojustatud ,kas seest ongi enam vajadust? endal väike mõtlemine: kuna esimene korrus fibo , teine korrus puit, et kuidas ja mida siis kasut?
to katsetaja: Kaua see põrand peale kütmist sooja hoiab veel? Ja kas läheb siis otse katlast põrandasse,kas temp. põranda jaoks kõrgeks ei lähe? Samas katel ei saa ju 40 kraadiga ka susiseda? norm.60-70 kraadi,see jälle põranda jaoks liig? Või kuidas asi lahentatud teil ?
said valesti aru, väljas pool on ainult 100mm fibo, seda seetõttu, et ma ei oma kogemust peno peale krohvimises ja nõrk jääb ka, niisiis ladusin fibo ja tegin siis nn vaesemehe krohvi:) Jäi päris kobe. Osaliselt sai sinna fibo peale ka laudis pandud, seda siis lihtsalt disaini mõttes.
Mida targem kasutada on, seda ma ei tea, ma pole elukutselt ehitaja, aga peno kivimajale soovitan küll, sest kergem on tuulekindlaks saada, kui villaga, ei ole vajumisohtu, ei ole vaja tuulutusvahesid jms, miinuseks aga ilmselt tuleohtlikkus (kuigi kivimaja seinas ei ole nagu vahet??) ja helikindlus on ka villal parem, elan aga maal ja seal vahet pole. Samas on katusel vill 25cm ja vihmaga koliseb ikka korralikult, põrandal 10cm peno, kivipõranda osa ikka külma võitu.
Puitmaja on igasugu niiskus ja hingamisreziimide tõttu ilmselt kapriissem, seega ei oska nagu soovitada. Ma isiklikult ei arva puidust kui ehitusmaterjalist üldse midagi, ka see, mis nüüd sai sees puitkarkassiga tehtud (vahelagi ja sellega kaasnevalt ka ülemise korruse vaheseinad), on järgmise maja puhul plaanis teha ikka kivist, ei mängi, ei kuiva, ei ela kogu aeg:( edu kütmisel!
Sain ikka õieti aru. Lihtsalt arvan et väljast penoga oleks lihtsam ja efekt suurem. Saad ka vundamendi ilusti ära soojustada, eks ta jah,peno peale krohvimine pole ka just odav,võrgud jne.samas tuttav pani 100mm peno peale laud karkassi ehk siis kruvidega läbi peno ja puit -vooder. peale.
ja vundament ka samamoodi tehtud ilma, et betoon valu seda vahepeal katkestaks ja külmasilla moodustaks, põhimõttesliselt on niimoodi kogu sein ülevalt otsast alates kuni meeter maa sisse ühte moodi soojustatud. lugu veel ka selles, et kui tehakse ainult peno välja poole, siis avatäidete kohtade tegemine tuleb puiduga teha ja see jälle üks paisumise-liikumise allikas, nii nagu mina tegin sai välimise voodri lasta paar senti sisemisest mööda ja avatäide lihtsalt toetas seestpool sinna vastu, väga lihtne ja kindel muide:) Aga see siin läheb ilmselt teemast mööda ja natuke liiga detailseks!
Mul läheb kusagil 4 Statoili võrgutäit talvega. Löön aga pakust pindu ja siis topin ühe kaupa ahju alla........Maja nii 180 ruutu. Ise olen rahul.....
Neid 5 m3 mehi ei maksa tõsiselt võtta. Kui keegi saab ilma lisa kütteta alla 15 ruumi aastas hakkama, siis peab olema tegemist väga väikese köetava pinna ja tasemel soojustusega.
Sulli ja Johnny eelpool olnud jutud on 100% usutavad. Teiste omad kas pooltõed või hoopis utoopia.
"to katsetaja: Kaua see põrand peale kütmist sooja hoiab veel? Ja kas läheb siis otse katlast põrandasse,kas temp. põranda jaoks kõrgeks ei lähe? Samas katel ei saa ju 40 kraadiga ka susiseda? norm.60-70 kraadi,see jälle põranda jaoks liig? Või kuidas asi lahentatud teil ?"
Betoon on oma 20cm paks, kus torud sees. Põrandas jookseb ca 40-60 kraadine vesi, ja kuumem kaup läheb teise korruse radikasse(80-90). põrandasse võtab sealt ringlusest parajalt niipalju vett, et hoida soovitud temperatuuriga vett põrandaringluses- asi reguleeritud termoventiilidega.
soojaks läheb katlatäiega ja soe püsib 20h ikka, ehk külmaga kütad kord päevas, kõva pakase ja tormiga läheb 2 katlatäit(sületäis) päevas.
keegi küsis, et kas tuuletõke on, siis loomulikult. Aknad on head ja mitte liiga palju pinda, arvan, et mul pole maja ka hästi soojustatud, aga alla 15 ruumi läheb minulgi. Ja mis siin ikka niiväga tõsiselt võtta, või mitte võtta: kui puid ostad, siis vaevalt et keegi puidumüüja omale ise teadlikult tünga teeb, pigem tahetakse mulle tünga teha ja pisut suuremat kogust näidata, kui tegelikult seda on.
2007/2008 talvel kolisin dets sisse siis kulus vaid 4 ruumi(pool talve ka), 2008/2009 aastaks sai ostetud 10 ruumi puid(puistena) ja 1 ruum jäi järgi. 2009/2010 sai ostetud ca 10 ruumi(puistena) ja arvan, et mul jääb pisut ikkagi järgi, ehk kulu sel talvel ehk 11 ruumi saab olema.
Saun on majas, ehk saunapäeval pole mõtet katelt kütta saun teeb maja ikka hästi soojaks.
Juurde mingi lisavahenditega ei küta, aga mugavuse tõstmiseks olen kaalunud mingi õhksoojuspumba lisamist...
tänan. aga teise korruse radikas jahtub ikka rutem maha?, ja kaua põrand peale kütmist ise veel soe on? ning mitu ribi katlal on? ning kas kasutad ka seda ketiga hooba ka,mis õhu peale andmist regulib?
heal lapsel mitu nime, kui on kolmemõõtmeline ruum, siis on ju m3 ja ruumimeeter lihtsalt selline rahvapärane nimetus. Või ma eksin?? Ära aja segi tihumeetri ja kuupmeetriga, seal on küll mingi 0,4-0,7 koefitsient jah!
Või noh siis täpsemalt:
Ruumimeeter virnastatud puidu mitteametlik mahuühik (tähis: rm), tähistab virna pikkuse,
laiuse ja kõrguse korrutisena saadavat mahtu, mis sisaldab tervet ja mädanike poolt
kahjustatud puitu, puidul olevat koort, praaknotte, raiejäätmeid jne. Vaata ka mõisteid
tihumeeter ja virnatäiuse koefitsient. Mõistet ruumimeeter kasutatakse puiduvirnas
sisalduva puidu mahu arvutamisel vahetulemusena virna üldruumala tähistamiseks. Virna
mahtu ruumimeetrites väljendatuna nimetatakse ka ümarpuidu virnastusmahuks.
igivana vaidlus- ükskõik,kus sellest juttu tuleb,hakatakse mõisteid segi ajama :)
siin üks link ja lk 3 on kenasti kirjas- 1 kuupmeeter(m3)= 1tihumeetriga (tm) ehk siis see on palkide mõõmiseks ja ruumimeetriks loetakse lihtsalt õhuvahedega laotud puitu (ka ümarpuitu ehk siis kasvõi palke)- sa võid selle riida ka hästi hõredalt laduda,aga arvesse läheb ikka rumm.
nii teevad ka küttemüüjad- peale seda,kui oled omal kodus kenasti tihedalt laotud riida üle mõõtnud,saad sa tunduvalt erineva ja hoopis väiksema tulemuse kui müüjalt palutud kogus oli, ehk siis 10 rummi asemel on riidas ca 8,5-9 või heal juhul 9,5rm. ja sügiseks kuivab ka sellst ca 25-30% kokku,niiet talveks puid enam justkui ei jääkski.
üks väga raskesti üheselt tõlgendatav mõõtühik on see ruumimeeter.
jutt käib puudest, mitte puidust! Kui arvutad küttepuude hulka ruumimeetrites, siis sa ju teed nii: pikkusxlaiusxkõrgus ehk mxmxm ja saadki m3 puid ehk siis ruumimeetri.
kle,see eelnev jutt polnudki sulle mõeldud,see on vähe targematele peadele. sa võid endistviisi oma kuupmeetrerid ahju toppida.
püüa omale selgeks teha,mida tähendab mõõtühik kuupmeter (m3)- kasvõi kuupmeeter vett, rahvapärase nimetusega ka kantmeeter. või liiv. või kasvõi mineraalvilla plaadid,mis ilusti laotud. erinevate ainete kuupmeetri kaal on vaid erinev,kuup on ikka kuup- meeter korda meeter korda meeter tihedat materjali. õhuvahedega laotud puidu korral kehtib mõõtühik ruumimeeter ja mott.
eeem...ruummeeter peaks olema virnas mõõdetud puidu kogus koos koore ja õhuvahedega (LxKxS)
tihumeeter peaks olema puhta puidu maht ilma koore ja ühuvahedeta....mina näen siin küll põhimõttelist vahet :), sest 1 ruummeetris on vähem kui 1m3, või tihumeetris :)
miks müüakse ehituspuitu alati tihudega-sest saekaatrist välja tulnud lauajupil on omadus olla kandiline,seega on teda võimalik ladustada õhuvahedeta ja seega mõõta m3 ehk tihumeetri põhimõttel. ka palkide ümber arvestamisel tihudeks arvutatakse palk teatud koefitsiendiga ümber nö neljakandiliseks materjaliks,sest sellise kujuga tükk elik pruss jääb alles,kui saekaatris pinnalauad maha saetakse.
vahe on selles, et kas 1m3 küttepuid või 1m3 puitu! Kui sa mõõdad ära oma küttepuude mahu riidas ja saad ühikuks m3, siis sul on ju küttepuude kogus m3-tes, kui palju seal aga otseselt puitu on, see on omaette küsimus, sõltudes ladumisest, kõverusest jpm faktoritest.
ja siis maksan samuti 9m3 eest mitte 10m3. lihtsalt peab olema kindel müüja ,kes ei saa endale taolisi nalju lubada. voi näiteks tean kes toovad lahtise koorma,inimene laob riita ja siis tuleb müüja mõõdab ära.
,,: "ka palkide ümber arvestamisel tihudeks arvutatakse palk teatud koefitsiendiga ümber nö neljakandiliseks materjaliks,sest sellise kujuga tükk elik pruss jääb alles,kui saekaatris pinnalauad maha saetakse. "
Esimene osa õige, st koefitsiendid on tõesti olemas ümarpagi tihumeetri arvestamiseks, aga arvesse läheb kogu puiduosa, sealt mingeid pinnalaudu maha ei arvestata.
see, et kas kuupmeeter võrdub tihumeetriga või mida puidu kuupmeetri all silmas peetakse, on juba kokkuleppe küsimus. Ehk siis kui räägitakse kuupmeetrist, siis ei ole üheselt selge, kumba silmas peetakse. Nii tihumeetri kui ruummeetri mõõtühikuks on m3 (ehk kuupmeeter: m3=kuupmeeter). Erinev on ainult mõõdetav subjekt (puit või puit koos õhuvahedega).
ka aeg on kokkuleppeküsimus:), käisin enne jõule tööülesannete tõttu Narva elektrijaamades, teadagi on seal põhiliselt vene kontingent, ning seal läks tasapisi jutt jõulude tähistamisele...teadaolevalt õigeusklikel on jõulud 2 nädalat hiljem...nad väidavad, et see on vana kalendri järgi...ma küsisin, mis tähtsust on kalendril...Jeesus eisaa ju 2 korda sündida või surra...kalender on lihtsalt kokkuleppeküsimus ja ei muuda aega ruumis :)
samamoodi on ka värvid kokkuleppe küsimus! Lihtsalt on otsustatud, et vot sellisele lainepikkuse vahemikule vastab selline värv ja ongi kõik!
Tegelt seletas Raul oma paari viimase lausega kõik ilusti ära, ka seda mida ma enne lühemalt püüdsin öelda: kas räägime ainult puidust või siis puidust koos õhuvahedega ehk siis küttepuudehunnikust, oluline on subjekt. Ühik on ikka m3, see, et rahvasuu üht asja ruumimeetriks, teist kandiks jne nimetab las jäägu siis igaühe enda otsustada. Kui on ikka teema pealkirjas m3 küttepuid, siis peab ikka suht loll olema, et aru saada m3 puitu.
Oi kui huvitava pöörde see teema jälle võtnud on:)
ruumil ja kuupmeetril sama võrdus 1m*1m*1m. vahe selles,et ruum on riidas arvestatud [nö.vahedega] kuupmeeter ehk kantmeeter[segu,vesi,hakepuit midaiganes. Neid 5rm. 120m2 majaomanikke ma küll ei usu.Kui te igapäev sületäie ära põletate,siis ei jagu sellest kuidagi hooajaks.Või kestab teil talv 1.dets-1.märtsini.Endal läheb laias laastus 15rm.pinda ca.180m2
eelmine talv oli nii soe, et kui mul naine lapsega kodus oli ja väljas nulli ümber, siis päev otsa telekat vaadates (ca 300W), õhtuks süüa tehes ja ka mõnda pirni laes põletades kütab toa ära, seda kõike ei ole aga siis isegi vaja kui väljas päike paistab, siin teeb selektiivklaas oma töö ja suured aknad on eeliseks, suvel aga jälle vastupidi, et üle ei soojeneks tuleb kardin ees hoida. Seega ei pea iga päev sületäit kütma, vaid saab ka nädala ilma! Mul isiklikult on vannitoas el põrandaküte, sest vannitoas 21-22C ei ole minu arust mõeldav peab olema rohkem, samas muud maja see ei küta oluliselt ja kogu pinnast on kaduvväike %. See aasta keegi kindlasti ainult puudega küttes 100m2 majas 5 m3 ei saa, mul läheb 2-3 korda enam ilmselt!
To.a4. ma ise vean puid ja inimesed kellel 40m2 korter puumajas,arvestavad alati 5-7rm.talveks ja kui väljas null ja sa 300w pirniga juba ära kütad siis pole mul enam midagi vastu rääkida.Enda majal ka 19 akent,suuri ja väikseid,ning selektiivklaasid kõigil.
Küttepuid mõõdetakse ruumimeetrites ehk ruumides, tähis on rm, vähem arukamad, kel juhtumisi raha laialt käes, mõõdavad(ostavad) võrkudes ja liitrites
Palki ja saematerjali mõõdetakse tihumeetrites ehk tihudes, tähis on tm
Kuupmeetrites ehk kantmeetrites ehk kantides võid haket ja saepuru mõõta(võib ka tonnides), tähis on m3
Briketti mõõdetakse tonnides, tähis on t
teoreetikutele siis puremiseks teema: kui võtta suvalise kujuga küttehalg..ja arvutada selle baasil nii m3, tm kui rummi arvühikud siis.. ega sellestki abi ole kui puitu kaalu järgi osta..või jääkniiskuse või tiheduse järgi.. pügada saate alati sest ideaalset lahendust pole. te võite ju suvalisi asju teistes mõõtühikutes arvestada, asja olemus sellest ju ei muutu!, maht jääb ju samaks. Asjal oleks mõtet siis kui antaks nii tihedalt kui vähegi võimalik m3 kaal, jääkniiskus ja puidu liik..siis oleks võimalik selle alusel saada teoreetiline keskmine energiahulk mida see sisaldab..aga et igal küttesüsteemil on omad iseärasused ei saa me kunagi max soojushulka kätte..ikka on kaod.. seega ainus lahendus on katlatele soojusmõõdikud! Kui see tehtud ja aasta kütetud räägime edasi. :), head kütmist kõigile..ikka säästlikult, ma loodan
Elan maal paksus kuusevõpsikus esimene majapidamine on 1,8km ja kütan autokummidega.Ehitasin ise katla.See on täna kõige odavam kütmisviis.4-8 kummi ööpäevas ja 3 tonnine akum. paak 80C.Kütta 100m2 ja garaaz 70m2.Kütab õhtu pimedas ja pole hullu midagi.45 minutit ja kogu lugu.3 aasta juba.
Kunagi ammu sai ka väheke oma metsa tehtud ja siis müüdud. Kui mu mäli mind ei peta, siis vähemalt paberipuul mõõdeti koorem m3-tes ja siis korrutati läbi 0,5 või heal juhul 0,55 koefitsiendiga, saadi tihumeetrid. Seega on 1tm ca 2m3 ehk siis 2rm. Seda, kas osta tasub, arvuta nii, et kas tasub teha endal 2rm küttepuid (saagida ja lõhkuda) 300krooni eest? Või las teeb seda keegi teine.
Naljakas lugeda tõesti, et 5 rummi puid ja maja aasta aega soe! Oma elamises seinas 200mm sooja, lagedes 250mm. Kõik väga tihe ja ülikorralikult soojustatud. Kõetavat pinda 210m2. Ventilatsioon võtab oma osa soojusest. Sauna teen 1-2 korda nädalas, vahest kaminat ka kütan, et tuld vahtida.. Eelmine aasta soojaga läks ca 15 rummi aga see aasta tundub et 20 välja ei tule. Pigem kuni 25. Katel kütab akupaaki ja majas kogu aeg 21-22C. Enamus radikad, osa põrandaküte. Ise rahul. Paljud siin teemas vist unustavad mainida, et neil õhksoojus või el.radikas kuskil nurgas abiks või kuum naine...
korter vanas majas ca 55 m2 puid on hetkel kulunud ca 2 m3 kuna naine kodune siis kytab tihedamini.... a tubasoe täpset tempi ei tea a õhtuti yldiselt aken tuulutuse peal
vahel ööseks kaa.
Soojustus seinas 10cm peno ja tuuletõke muud midagi. vahe muidugi selles et remont on ise tehtud mitte lastud teha;)
Kas te oma vaidlemisega siin natuke teemast mööda ei lähe!?
Endal 200 ruudune maja + 140 ruudune abihoone.
Põhiküte on majas maasoojuspump ja abihoones õhksoojuspump.
Majas on nii kamin kui pliit leivaahjuga (soemüürita) ja maaküte on nii seatud et kui esimestega kütta siis võtab viimaselt tuure maha.
Olen see talv vaikselt katsetanud et kas saab seda mitmetuhandeseks tõusnud elektriarvet alla ja nii 4 päeval nädalas mõned sületäied korraga kütnud. Nädalavahetustel päevall ka pliiti ja leivaahju päeval toidu tegemiseks.
Tulikivi kamina saab kahe sületäiega soojaks ja leivaahju läheb sületäis. Probleemiks on et kui kütad puuga toa soojaks siis keerab automaatika kütte maha ja esimese korruse põrand on jahe... nokk kinni saba lahti olukord.
Maja on väga korralikult soojustatud, küte esimesel korrusel põrandas ja teisel radikatega.
See talv on juba kulunud oma 4-5rm... selle nännutamise peale.
Seega võin öelda et need kes väidavad et põhiküttena puitu kasutades saab talve 5rm läbi lihtsalt valetavad. Või teevad ennast "ilusamaks".
Veel natuke teemast.
Eespool räägiti põranda kütmisest 40 - 60C veega... andke andeks, aga kui pumpad põrandasse 60C siis pole selle peal võimalik olla! Samamoodi kui pumpad radiaatorisse 90C siis kõrvetad ennast alguses ja pärast avastad kõiksugu imelikke asju siseviimistlusega juhtumas.
Olen näinud puiduküttega malmkatlaga automatiseeritud süsteeme ja seal toimub asi läbi soojusvaheti nii et ainuke koht kus tõesti kuum vesi ringleb on katla ja soojusvaheti vahel. Edasine lugu piirdub 60 kraadiga. Ka soe vesi.
Minul on asi nii reguleeritud et põrandasse läheb max 25C, radiaatorid ja soe vesi on max 55C pealevooluga.
Kogu töö teevad ära tubade temperatuuriandurid, kolmteeklapid ja reguleerkraanid. Süsteemi probleemiks on sõltuvus elektrikatkestustest, ilma elektrita ei tööta ükski tsirkulatsioonipump...
Ideaalne süsteem oleks koosneks minu arust heast malmkatlast ning täielikult automatiseeritud kütte- ja sooja vee süsteemist. Kogu automaatika ja pumpade toide tuleks dubleerida kohapealse väikese generaatoriga.
Aga... selline süsteem tuleb kahjuks ainult u 10-20% odavam kui maaküte millega pole aastaid mingit jama. Maksa paar kuud aastas paarituhande kroonist elektriarvet ja ongi kõik.
Selle ajaga mis kulub puude, tuha jms mässamisele saad teenida natuke raha.
Vot nii.
Maja köetav pind 120m2,ehit.1930,soojustanud ainult põrandad.jaanuaris õhksoojuspump suurt ei aidanud(välja ka ei lülitanud),kütta tuli iga päev kolm kollet,kulu umbes 3rm kuuga.Eelmine talv kulus 10rm,see talv 15-18(koos saunaga)Olen kunagi naljaviluks ära lugenud,et ühes rummis on natuke alla 300halu(50cm pikad)Nii,et kui ühte kollet iga päev 9-10haluga kütta,läheb rumm kuuga.
Kuna tegelen küttepuude valmistamise ja müügiga,siis on mul raske öelda palju puid on läinud.
Ahjupuid on läinud 2-3rm kaske.
Pliit on aga suur puuderöövel,aga seda olen toitnud senimaani jääkidega,mis tekkisid küttepuude valmistamisel(järkamisjäägid,puukillud,puukoor).
Täna tõin traktoriga viimse 0,6rm konteineri puujääkidega,maja ette ja eeloleva nädala lõpuks on see tühi.
Aga kuivi puid mul on veel müüa ligemale 180rm.Tõsi lühikesed puud hakkavad otsa saama(paar koormat on veel järgi).Eks siis hakkan lisatasu eest pikemaid tükeldama
Lorenzo,kas sa ise ka usud seda mida kirjutad?
Puu/ liik Niiskus 20%
Saare halud 1650 KWh/rm
Kase halud 1500 KWh/rm
Okaspuu halud 1300 KWh/rm
Sanglepa halud 1200 KWh/rm
Haava halud 850 KWh/rm
Hall lepa halud 700 KWh/rm
Tegelikult on kõikide puude kütteväärtus kilogrammi kohta üsna ühesugune.Okaspuudel mõnevõrra kõrgem.Samas näiteks kasekoor on ca 1,5 korda suurema kütteväärtusega kui kasepuit.
Kütteväärtus ruumimeetri kohta sõltub aga otseselt tihedusest.
Kuna tamm,saar,vaher ja kask on raskemad puud,siis nende kütteväärtus on suurem.Samas aga okaspuud on jälle kergemad,vähekene silub seda oksapuude kõrgem kütteväärtus.
Seega ei ole loogiline,et hall-lepa kütteväärtus on 2x viletsam kui kuusel.
Miskipärast eelistatakse küttepuuna siiski leppa,mitte kuuske.
Seega on kase-saare kütteväärtus ca 25-30% suurem kui hall-lepal ja kuusel ca 10% väiksem kui hall-lepal.Kui arvad,et kuusel on ligemale 2 korda suurem siis vahetame küttepuu ringi.Tood kuiva lepa ja annan sulle 1:1-le kuiva kuuse vastu.
Ehk see küttepuumüüjate väärinfo kuulub sinna valdkonda nagu putbriketi-pelleti tootjatel.Lugege minu 5a tagust teemat siitsamast foorumist.
jutt käib ju kütteväärtusest rm kohta!! Ma ei saanud küll täpselt aru, mida sa oma postitusega öelda tahtsid:( Kas eelpool olevad arvud on valed? Ma vahetaks sinuga küll 1rm leppa 1 rm kuuse vastu!
Seda ma öelda tahtsingi,et need kütteväärtused ei klapi.Need andmed on vist pärit halupuu.ee lehelt ja on täielik puru silma ajamine.
Võid lugeda teemat. http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=72951
Ja vahetamiseks,palun,too oma kuivad lepahalud minu juurde ja lao samasugune kogus kuusehalge oma transpordivahendile tagasi.
kui keegi just ebatsuugat ahju ei aja,siis kodumaise kauba suht rusikareegel ütleb,et puidu kütteväärtus on umbes 3kW/kg. mõnel ulatub see küll ka 4kW ligi,aga tavalise riidas kuivanud lepahalu puhul võite umbes kolme kilovatiga arvestada. niiet kui olete ühe sületäie ahju ajanud,siis umbes kümme kilo seda seal on ja umbes 30kw vabaneb energiat-osa sellest lendab muidugi rahuga ja teie raha eest korstnasse,aga suurem osa jääb siiski tuppa sooja andma.
To: kilovatt
"Eespool räägiti põranda kütmisest 40 - 60C veega... andke andeks, aga kui pumpad põrandasse 60C siis pole selle peal võimalik olla!"
Ega see ei tähenda, et põrand ongi nii soe, selline vesi jookseb sise, välja jookseb ehk 25-40 ja kui betoonikiht on piisavalt paks, siis hakkab põrand soojaks minema alles siis, kui ahjutäis juba põlenud on, aga kui soojaks saab, siis on ka soe 24h, kuni järgmise kütmiseni. mul ca 50-55 kraadi peal blokeerib põrandasse voolu ja on täitsa võimalik olla toas küll, pole seal midagi võimatut - jah põrand pole säästukas, betooni, mida see vesi kütab on ca20cm
Samuti läheb 90 kraadi radikasse teisel korrusel ja nii juba aastaid, pole küll midagi erilist siseviimistluses näinud, aga teisalt- pole ka papist maja, niipalju on, et nähtavad kandetalad on vingete pragudega, mida kõik külalised imestavad, aga ka ilusaks peavad. 25 kraadiga ma ei saaks tuba 3 päevaga soojaks:) Temperatuuriandurianduritega sai ka oma süsteemi sättida, aga puudus suur mõte- sügisel sätid ventiilid erinevate tubade kütmisel paika ja asi toimib terve talve ühe seadega, ehk kui keegi tahab andureid ja automaatventiile, siis mult saaks:)
Samas mainiks ka selle, et asi toimib ka ilma elektrita, ehk hakkab toimima loomulik tsirkulleerimine, aga see ei saada midagi põrandasse- soe läheb teise korruse radikasse ja jahe vajub sealt katlale peale, seega kui elekter ära, siis vaiske tulega hoiab maja soojana ilusasti, kuigi põrand hirmkülmaks läheb.
Katsetaja, see mis räägid võib tõesti nii olla ja usun et süsteem sellisena töötab mingitmoodi. Loodan et sul seal ikka mõned paagid ka süsteemis on mis leevendaksid asja tööd.
Minu point on selles et selline süsteem pole raamatu järgi õige.
Üldine reegel igasugusel kütmisel on suuremate temperatuurikõikumiste vältimine. Just see rikub konstruktsioone ja viimistlust.
Keerulisematesse detailidesse ei hakka laskuma.
Kuidas iseenesliku tsirkulatsiooni tööle saad kui vahepeal on küttesüsteem jahtunud?
Ja kas kogu küte ja soe vesi käivad otse ahjust läbi?
Käisin kogu selle loo paar aastat tagasi läbi ja nii lihtne see pole. Vähemalt mitte tingimusel et selline küttesüsteem peaks vähemalt 10 aastat tõrgeteta toimima.
Olen näinud ilmselt analoogilist küttesüsteemi sõbra suvilas aastaid tagasi kui pidime seda parandama - tänu ülekütmisele ja väikesele vee tarbimisele oli soojuspaisumisega kuuma vee majast väljapoole surunud ja sulatanud lahti majja tuleva plastiktoru ühendusmuhvi... kogu maja torustik oli malmühendustega tsinktoru nagu vene ajal ikka tehti.
Küttesüsteem on ikka kinnine ring ju, naljaks, kuidas tal see majja sissetuleva vee ühendusmuhvi lahti sulatas???
Kõik ei peagi alati raamatu järgi õige olema, vahel talupojalik lähenemine on hea, vahel mitte, ütlen, et minu puhul on hästi toiminud:)
temperatuurikõikumisi ju pole eriti (ööga jahtub võibolla ca 2-3kraadi sellise´-10 kraadise välistemperaturiga, kui õhtul kütmise lõpetab) , ühtegi salvestuspaaki pole- salvestatakse betoonimassiivi põrandasse. Loomulikult on paisupaagid jms. olemas, Mulle tundub su seisukohti lugedes, et väga head pilti sul küttesüsteemidest pole?
Tsirkuleerimine hakkab ise tööle ka mahajahtunud katlas(ärge küsige kuidas, sestma ei tea, aga töötab, lihtsalt agu tuleb anda vähe, et vesi keema ei läheks.)
Loomulikult käib kogu küte ahjust läbi, aga soe vesi köetakse kütteveega eraldi boileris, mida suvel saab siis elektriga kütta?
tsirkuleerima hakkab ikka seetõttu, et soe vesi on kergem kui külm jne. Aga arvan ka, et katsetaja poolt kirjeldatud süsteemile akumulatsioonipaagi lisamine oleks mõtetu, kuivõrd mingi 100m2 betoonpõranda mass on mingi mõnekümne tonni kandis, seega pole mingil ühe-kahe kuubisel akumulatsioonipaagil enam mõtet!
Majja sissetuleva vee võib kuumaks ajada küll - kui süsteemi on ehitanud-hooldanud sossepp-idioot. Omal kogemus kui elasin kortermajas kus oma katel. Nimelt puudus tagasivooluklapp ja toitevee kraani polnud ka keegi 30 a. puutund e. toitevesi oli pidevühenduses katlaga. Sai pidevalt seda teemat räägitud, aga kuna ma "noor nolk - mis sa ka tead", ei kuulatud enne kui ükskord kohalikud torujürid kaevupumba automaatika ***** keerasid ja pump trassi ( ja seega ka katlasse) 7,7 bar-i sisse lõi ja katlamajas soojaveeboileri ja majas mõned radikad purustas. Siis oli kisa palju ja kutsuti asjalikumad mehed kohale, kes minu juttu kinnitasid. Enne seda juhtus tihti, et toas külmaveekraanist tuli sooja katlavett - süsteemis vesi soojenedes paisus ja surus trassi tagasi.
Teemasse siis ka - nimetatud korter oli 51ruutmeetrit ja selle korteri peale arvestati kütteperioodiks 25 ruumi puid. Pärast seda kui see majja sissetuleva trassi "kütmine" lõpetati, vähenes puude kogus u. 20 ruumile e. 20%
Praegu elan oma majas, 80 ruutu ja 10-15 ruumi aastas (see aasta võib ka tiba rohkem minna)
ja teemasse,siis kõige täpsema küttekulu saab siis,kui puuriit on teie õuel 2a.seisnud,muidu võib ka tulemused kuni 30rm.talvega st.[odavalt ostetud poolkuiv]
Katse. Põrand 90m2 + 2 korrus.. Üsna hästi soojustatud maja. Praeguse -5 välistemperatuuriga. Põrandaküte ja katel ja akumulatsioonipaak. Küttevee kütmiseks +50 kraadi peale kulub 0,21m3 halupuud või 25kg puitbriketti. Kütteperiood kestab ligikaudu 150 päeva. 1 päev = 0,21m3/ 150 päeva = 30,5m3 küttepuid.
115 ruutu vene ajal ehitatud rahuldava soojustusega maja, puugaasikatel, 1.6 kanti mahuti, välistemp automaatika. Aastas läheb 30 ruumi puid. Alla 22 kraadi toas ei ole kunagi, pigem 24.
Maja võiks soojustada, kuid see läheks kena kopika maksma. Pealegi tuleb oma metsast kütet niigi rohkem kui jõuan ära põletada.
.Soojustage köik veetorud tulevad ja minevad kuni radaatoriteni 100 protsentti enne oma maja seinte sulgemist .
Ehitades omale oma maja, teevad omanukud suure vea, mitte soojustades oma maja vee torustikud,pöranda all seinte sees maa sees keldrites ja garaasis jne.
Te kaotate 40 protsentti soojusenergiat Miks.? Kuna teie torustikust enne tuppa radikasse jöudmist läheb soojus hulk kaduma 40 protsentti poolel teel.
Tegime katse .
Keegi korralik toru firma soojustas katlamajas sisse tulevad kuumaveetorud 100 protsentti korralikult projekti järgi .
.Jutumärkides muidugi.Punktist a aga 93 C `punkti B jöudis vesi jahtununa 13 m pärast 3 kraadi.Mida?
See tähendas et need torud olid halvasti soojustatud ja soojus lasi jalga.Asetasime fooljum kattega villa 5 cm paksusega sellele soojustatud torule pooleks tunniks ja siis eemaldasime villa .
Laser möötmine fikseeris soojuseks 47 kraadi sellel paigal.
Seega selgus et torud olid valesti soojustatud.
Turu läbilöige 38.....T ` 93 C
Turud olid soojustatud villaga 5 cm paksus.Katte plastik hele hall .
See on aga vale soojutus ja ei kölba kuhugi.
Siin peab mainima .Alates 100 mm villast hakkab alumiiniumist kattega soojustus toimima ja ka siis pole 100 protsentti vaid 80
.Kuidas kontrollida et kas minu maja soojavee torid on korralikult soojustatud? Aga eel pool mainitu.
Nii saad öige vastuse.
Möötes laseriga soja vee torusid millele on paigaldatud soojus kate ei tohi laser näidata rohkem sooja kraade kui 16 kraadi C.Aastas hoiate 1000 eurot sellega kokku muide.
Teame et kuum vesi radikas seisab vaid ylemises osas kuna kuumus liigub ylesse.Radikad peaksid olema vöimalikult pikad ja madalad ehk 40 sentimeetrit, pörandast 10-15 sentimeetrit körgel neljakymne ruutmeetrises toas soovitav 3 tk 2.5 meetrist radikat 40 cm laiad .
Milline hea soojus on teie kodus ja säästate miljoneid.
Proovitud ja töestatud katse.
Vot see oli nüüd küll tõsine eksperthinnang :)
Esiteks ei saa aru, mis tingimustel ja mida testiti, kui kuskil midagi mõõtes peale isolatsiooni eemaldamist oli 47kraadi? Mis oli 47 kraadi?
Kui suure maja sääst on 1000eur aastas? Mul hetkel ei kulu nii palju, mis teha?
Lisaks- radikad arvutatakse, mitte ei panda kõhutunde järgi "pikki ja madalaid". Mul 41m2 toas 2,2m ja 30cm kõrge. Ja rohkem pole vaja, miks peaks panema 3 tk ja lausa 2,5m pikkusega.
Hakkasin siin ka vaatama et kurat briketiga läheb kütmine kalliks , ja peab puud hakkama ostma. isegi elektriga on juba soodsam kütta kui 500eur tonni priketiga kulat. mõtlengi et mul väikene maja ka 60m2 x2 korrust kas osta 10 või nats rohkem ruumi puid. vanasti sai puudega köetud küll aga nüüd viimased 2 talve brikett. hinnatõus 100% briketile mulle ei sobi ennem ostaks oma metsa juba kurat ja teeks puid ise
Puu hind on ka vähemalt 2-3 kordistunud, nii et mingit erilist võitu ei pruugi tulla. Elekter on minu jaoks praegu veel vana hinnaga . Universaalteenusega ostes oleks elektri hind 4 kordistunud. Pellet on ka tugev 2,5x tõus.
Ainuke asi, mida teha saad, on valimiskasti juures valida õigeid inimesi. Muud midagi.
poliitikute lubadusi, et toome hinnad alla või teeme midagi tasuta või anname kohe raha kätte, ei tasu muidugi tõsiselt võtta.
Elektri hind tuleb alla kui tootmisvõimsusi juurde tuleb. puidu hind ei pruugi alla tulla enne kui Valgevenest või Venemaalt odava puidu import taastub. Eesti metsade intensiivsem raiumine, et katta ära puidusektori toormevajadus, ei vea pikalt välja. ja Eesti metsadega tuleb nagunii pealekasvu auk, kuna sõjajärgselt metsistunud põllumaad ja suhteliselt korraga raieküpseks saanud metsamaad on varsti lagedaks võetud ning peale ei kasva nii kiiresti midagi. metsatöösturid võtaks ise muidugi maha juba ka 1980 aastal istutatud puud :).
Valimistel oma hääle andmise otsuses on kaval vaadata ka seda millisel erakonnal on vähem vastaseid - ehk kes saaks vähem vastuhääli, kui neid oleks anda võimalik. Uuringufirmad on teinud mitmetel kordadel küsitlusi nii, et küsivad lisaks parteilisele eelistusele ka seda, kes on teine eelistus. Need pateid, keda teise eelistusena pakutakse välja oluliselt harvemini kui on nende üldine toetus, võib järeldada, et nendel on suur vastate ehk vastuhäälte hulk. Selliste parteidega ei taha hiljem ka Riigikogus keegi väga tegemist teha ja nad kipuvad olema tühikargajad.
mingi aeg oli meil näiteks kaks parteid, keda toetati teise eelistusena rohkem kui esimese eelistusena. See näitab, et neil on vähe vastaseid.
Vastuhääle andmine on täiesti võimalik - tuleb rikkuda valimissedel.
KUI tõesti MITTE KEEGI ei sobi.
Küttepuitu jagub meil veel kauaks, siin pole ikaldust ette näha. Iseküsimus, et inimesed on liiga laisad selle tegemiseks. Kuskilt kraavipervelt või pehmest õõtsikust rasketehnikaga välja ei too, seal tuleb kergetehnikaga toimetada ja käsitööd teha.
Eks küttupuude hind on üles läinud ka seetõttu, et pole odavtööjõudu lihttööde jaoks. Võõrtööjõudu saab rakendada vaid hästimakstavatele töödele, seetõttu peavad odavtöö tegema ära aborigeenid. Ja neid igalepoole ei jagu.
Tuleks valida erakonda, kes lubab lühajalist odavtööjõudu Eestisse.
Rikkamates ühiskondades teevad ära odavtöö võõrtöölised. Kas tahame saada härrasrahvaks või jääda endiselt orjarahvaks?
ise tehes küttepuidu puudust vast tõesti ei teki. mul isal oli kunagi 2,5ha metsistunud maad maamaja ümber ja sealt jätkus nii 100 aastaseid jämedaid kuuski tüki kaupa palgiks müümiseks kui ka lehtpuude tuulemurdu enda maja kütmiseks. enda majapidamise kütmiseks ei pidanud sisuliselt paar aastakümmet maha võtma muud kui tuulemurdu või kuivanud puid.
Valimisel hääletussedeli rikkumine jõudude vahekordasid ei muuda - seega parem anna siis juba oma hääl sellele, kes on kõige vähem vastumeelne :)
Ma olen ammu mõelnud, et valimistel võiks olla 1 poolt ja 1 vastuhääl. Mõni partei valimistulemus jääks siis miinusesse :)
@ArdiS1
See palgapiiranguta odavtööjõu pikemaks ajaks Eestisse meelitamine ei ole mingi lahendus. lühiajalise tööjõuna palgapiirangut minuarust ei ole nagunii (suvel maasikakorjajad ja miks mitte ka küttepuude tegijaid võid tuua siia palgapiirangu vabalt) ja Euroopa Liidu siseselt ei ole üldse mingit vahet - meelita sisse palju tahad Bulgaariast või Rumeeniast siia inimesi. Aga need ei tule siia madala palga peale, vaid lähevad Saksamaale.
Kui küttepuude tegemine kohalikust toormest on kallis, siis tuleb see kütteliik millegi efektiivsemaga asendada. Aga ahi või puupliit jäta alles ning puudetagavara samuti. nö kriisivaruks. Mul on kodus ahi olemas ja 5m3 puid ka kuuris, aga pole ahju kütnud aastaid. küte on õhk-vesi soojuspumba pealt. Aga kui vaja, siis saan kütta.
Siiski: kuna meil on suurepärakuline modifitseeritud d’Hondti jagajate meetod mandaatide jagamisest "üle jäänud" häälte "ära kasutamiseks", siis vastuhääle andmisel ei lähe minu hääl ümberjagamisele, vaid jääb minu enda antuks kõigi vastu. Südametunnistuse küsimus, mida kokkuleplased mõista ei suuda. Äärmiselt madala kasuteguriga asi ratsionaalselt mõtlevale analüütikule, nagu kodu kaunistaminegi, tunnistan.
Küttepuudega see küll seotud ei ole, aga tulevastele küttekuludele on üsna tugev mõju, kas jätkavad senised sullerdajad rahva heakskiidul või väljendab märkimisväärne osa oma vastuhäält.
Et valid x partei ja saad küttepuu odavamaks. Äkki isegi tasuta elektri.
Endised küttepuude hinnad olid nagunii nii odavad,et keegi ei hakkanud seda metsast välja vedamagi eelkõige eraisik ei hakanud tasuta oma metsa ära jagama. Käsitööna 45e ruum ei tasunud metsa minnagi maksid peale oma tööle. See oligi ainult võimalik tehnika ja masstootmisena kasumisse jääda.
Keegi ei räägi tasuta elektrist, vaid elektrist 5 senti kwh. 2 aastat tagasi selline hind ka oli, mul endal ju leping veel kehtib ja tean, et see on võimalik. See pole mingi ulme. 2 aastaga pole tootmine nii hullusti ära kukkunud, et nüüd peaks hind 4x tõusma äkki.
Aga ma saan aru, et paljudele on sellised kõrged hinnad väga kasulikud. Neile, kes toetuste abil on heinamaad päikeseparke täis tagunud ja riigisektor pumpab ka elektrihinna kaudu mõnusalt raha oma eelarvesse ja paisub mõnusasti. 1300 riigisektori töötajat tuli juurde, need kes hakkasid rahvale toetusi jagama:))))) Nemad muidugi on rahul.
Öeldakse, et sa oled see, mida sööd. Kui sööd s..tta , siis näed välja ka, nagu s.tt. Sama kehtib ka valimiste kohta.
Aga loomulikult suurt muutust nagunii tulemas ei ole. Selleks tuleks kogu süvariik laiali peksta, mis pole võimalik. Mingeid siirdeid kaudu on süvariik seotud paljude perekondadega ja siis pole ime, kui valitakse võimule tagasi ikka ja jälle needsamad rahapesijad, rollotajad, jollerdajad jms tegelinskid.
