Selle õlivahetuse all mõeldi vist ikka hooldust mida tavaliselt tehakse uuel autol esinduses ja millega läheb vähemalt tund aega mitte 20min (0,35h). Selle käigus kontrollitakse ka terve auto üle vastavalt tootja nõuetele. Seda ei saa võrrelda kodus ise tegemisega. Mitte, et mul midagi selle vastu oleks, kui mõned viitsivad ise oma tehnikat hooldada.
Elektriautodele on ju tegelikult samuti ette nähtud hooldus. Hoolduse protseduurid on samad nagu sisepõlemismootoriga autodel lihtsalt mõni filter ja vedelik on vähem vahetada. Kuna autofirmad ei taha loobuda sellest rahast siis maksab hooldus ikkagi päris palju. Kas Leafil ei old mitte seal 100€ kandis? Olen kuulnud, et mõnedele tehakse müügileping juba nii, et on nn. "tasuta" hooldus 5 aastat. Siis on vist raskem aru saada palju hooldusele kulub.
Seda ma silmas pidasingi, et kirjutatakse õlivahetusest, hind pannakse hoolduse oma ning jäetakse mainimata, et el.auto vajab samuti hooldust.
Minu arvates on elektriauto nii hea lahendus, et tema ülistamiseks pole vaja kasutada poliitikute võtteid.
Vaatasin motors24 videot, Leafiga Tartusse 2 osa. IONIQ-ut ei saagi kiirlaadijates kasutada. See on siis ikka päris tõsi, et Eesti on oma elektriautode laadimisvõimalustega mahajäänud.
EUs paigaldatakse uusi kiirlaadijaid hoogsalt ning kuna kõik paigaldatavad peavad omama CCS pistikut, on CCS ja Chademo arv võrdsustumas. Eesti vasakpoolse juhtkonna jaoks pole el.autod prioriteet, rõhutakse ühistranspordile (mis pole ka üldse halb) ja uute laadijate rajamiseks pole vist isegi plaani. Vaid Tartu kohalik omavalitsus plaanib linna uusi laadijaid.
Tartu võis ju plaanida aga kui neil omal hoovipeal masinate akud väsinud on, kas nad suudavad siis selle elektriauto teemaga edasi minna. Samuti pidi selle kiirlaadija ülespanek ja pidamine olema hirmus suur kulu. Taksod hõivaks need laadijad niikuinii koheselt. Kas nad selles valguses hakkavad panustama sellele? Samas kui nad paneks püsti just AC ja CCS laadijad siis see oleks üle Eesti märkimisväärne tegu ja äkki muud linnad kel võimalust tuleks järgi? Samas on tüütu kui enamus laadijad on elmo valduses ja igal linnal mingi oma (kliendi)süsteem. Siin teemas on palju tarku inimesi, kas keegi oskab öelda miks ei panda kiirlaadijatele kaardimakset? See panga viipekaardivärk oleks ju supermugav, kasutajale! Sinutoru videotest paistab, et isegi suurriikides pole laadijate juures pangakaardimakset. Kuigi tanklates on, alati kas see on võimalik tänu saiamüügile? Äkki elmo inimesed peaks siis ka uued laadijad varustama nännimüügi automaatidega, et toetada kulusid. Nt. inimene on jäänud passima mõne üksiku Eesti koha, laadija juurde ootama, tavaliselt ei suuda kiusatusele vastu panna võtta üks šokolaad või kohvi vms.
Kõige loogilisem samm oleks olemasolevate laadijate juurde lisada veel üks, millel on CCS püss ning elektriliselt kaks sisu kokku liita (kui see on tehniliselt võimalik, et hiljem saaks kasutamata ChaDeMo võimsust CCSile juurde lisada 50+50kW). Kehvem variant oleks lisada lihtsalt üks püstol olemasolevatele laadijatele ja olemasolevat võimsust jagada. 5 aastat saaks nii hakkama, aga teada fakt, ühest laadijast jääb varsti puudu ja teine laadija koos CCS püssiga tuleb ikkagi lisada.
Suureks kuluks on elektriline liitumine. Seetõttu teise laadijaposti lisamine esimese kõrvale on kindlalt odavam kui täiesti uue laadimispunkti (kasvõi 500m kaugusel teisel pool teed) loomine.
Linnasisesed laadijad ei ole reisimiseks nii tarvilikud kui need, mis linnade vahel on.
Motors24 sõit vajas 30kWh energiat TLN-TRT otsa jaoks (tundub õige, mina saan 20kWh'ga 125-130km sama ilmaga). Laadides 50kW'se võimsusega selgub, et laadida on vaja 35 minti. Kui kasutada ära esimesest otsast jäänud reserv, siis 30 minutit. Vahet pole, kas seda teha ainult Tartus või suvaliselt tagasiteel. Söögi teeb auto välja oma küttekuluga :D Tavasõidukiga 15€ ots, kokku 30€. Leaf2-ga 3€ kodune elekter, 4,5€ kiirlaadija elekter. Ühe päeva rahaline delta (säästliku dislaga võrreldes): 22,50€. Kahjuks peab diisliomanik küüsi närima või nälgima pool päeva ja koduni välja venitama.
Sellega tulebki meelde, et pean paarieurose arve ära maksma, käisin 2014 Leafiga Vana-Vigalas.
Olemasolevatele laadiatele CCS kabla juurde aretamine on arutlusel olnud. Laadijate tootja ABB vastus oli, et tehniliselt pole võimalik, ostke uued laadijad.
Saab. Ja CNG autosse mahub 350-450km gaasi, seega teeks ühe TLN-TRT-TLN sõidu tehtud kui tankida enne ja peale reisi kodulähedases tanklas, mis võtab 5 minti (natuke rohkem teatud tingimustes).
Hooldekulud, võrreldes bensiinimootoriga, on aga suuremad. Ja tanklates käimine on katastroofiliselt ebamugav (seda muidugi sellepärast, et meil pole CNG tanklaid, praktiliselt üldse). Ja autovalik on isegi kitsam kui elektriautode valik. Aga on puhas, väga puhas, saaste mõttes.
Kaalusin CNG'd. Nii palju kui infi sain, siis liiga tülikas see halb tanklakett ja võimetus kodus tankida ei kompentseeri.
hinna osas juhiks tähelepanu sellele, et need ei ole Boschi laadijad, vaid BMW laadijad.
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kogu arendusprotsess on makstud kinni BMW poolt (osaliselt CCS uuringu ja väljatöötamise rahadega). ABB seevastu töötas välja meie (hanke)tingimustele vastava laadija, mida on neil olnud võimalik müüa väljapoole Eestit arvatavasti loetud ühikud..
Tegelikult laadija juures ei ole kalleid komponente (komponendid kokku on vast 1000.-, komplekteerimine ja testimine teist samapalju), küsimus on vaid selles, kui palju on ühel laadijal vaja katta arenduskulusid (nt 1,8 miljonit 100 laadija peale või 1,8 miljonit 600 laadija peale annab 6 kordse omahinna vahe).
Seega- mida rohkem tehakse standardseid laadijaid ning mida enam neid paigaldatakse, seda odavamaks see laadija muutub.
Arnise mõtteavaldus lisalaadija ehitamisest on natuke vildakas. Laadimisvõimsuse suurendamiseks on vaja suurendada kahekordseks ka sisendfiider (alajaam, kaablid, kilbid, kapid; seega samasse liitumispunkti ühe laadija paigaldamine vs teise punkti ühe laadija paigaldus ei ole märkimisväärselt erineva hinnaga).
Ja ABB on sellest teadlik, et mitte keegi ei hakka laadimisvõrgustikku välja vahetama, kuna selleks lihtsalt ei ole raha.
Samuti ei ole raha ka selleks, et paigaldada ABB seadme kõrvale teine seade (kiire arvutus-> 120A*130.-=15 600.- + laadija hind on igal juhul rohkem, kui ABB poolt küsitud 20-24tuh)
Reaalselt vaja Eestisse 3 CCS laadijat vaid. Tartu, Narva ja Ikla trassile keskele igaühele ja kogu lugu. Linnas laed kodus või Elmo type 2 otsast. Neid CCS pesaga autosid, mis Tartusse ühe laadimisega välja ei vea on Eestis käputäis. Mõned i3-d ja vanemad VW Golfid, 10-20 autot kokku. Uued tulevad mudelid on juba sellise sõiduulatusega, et nende 3 laadijaga saab kindlasti kõik Eesti sõidud tehtud. Ehk Virtsu võiks ka siis neljanda panna kunagi. Täna ei kiirustaks nende laadijatega, 150-300 kWh CCS laadijad just turule jõudmas.
"hinna osas juhiks tähelepanu sellele, et need ei ole Boschi laadijad, vaid BMW laadijad."
Need on Boschi laadijad, mis pandi üles BMW poolt ning BMW lisas sinna ka oma reklaami.
Praegu ühe kaupa netist ostes, ntx oma asutuse alale paigaldamiseks, on 24kW laadija hind 8kEUR kanti. Kui riik ostaks 100+tk vähempakkumisega, tundub 6kEUR reaalsena.
Lunguuks - Ei kolmest CCSist jääb ikka puudu küll. Oleks see Tesla Supercharger, teine asi. Aga üldiselt tundub, et elektrikad hakkavad sõitma 200-400km. Seega iga 50-70km tagant võiks olla laadija. Ehk siis umbes poole vähem kui see mis praegu Eestis olemas. Laadijate tihedus peaks olema selline, et kui akus on 1/3, saab sõita igal põhimaanteel järgmise laadijani. Ja nii, et kui üks laadija sodiks sõidetud, siis ei jääks ükski marsruut läbimatuks. Ehk siis mitte rohkem kui 150km (et laadimine toimuks ikkagi kiires tempos, ei saa kasutada ülemist 20-25%).
ts - ega neid ampreid nii lambi hinnaga ei pea võtma nagu kodusele tarbijale neid müüakse. Teiseks, väljundvõimsus on 50kW, selleks on tarvis umbes 18kW per faas 230V puhul. Seega umbes 80A tuleb varuda (minuteada töötavad kõik L-N vahel).
Alajaamad ei ole nii mökud, et kuidagi ei anna 50kW lisada. Eriti kui laadija on piisavalt tark ja suhtleb alajaamaga ülekoormuse vältimiseks. Nii mõnigi laadija on "vastu alajaama seina". Infra hind on marginaalne selistes olukordades. Eriti hõredas kohas võib olemasolevat võimsust kahe jaama vahel jagada. Tõenäosus, et ChaDeMo ja CCS auto samaaegselt kusagil Missomaal on võibolla ei tasu investeeringut.
Kunagi ammu võibolla ABB küsis sellist summat, aga nüüd oleks 14k€/tk suht lagi veidi suurema tellimuse puhul ühe 50kW CCS laadija eest. Kõige tähtsam on ära oodata VIN koodi tugi (et mingit lolli makselahendust mitte aretama hakata). Auto peab valideerima ennast VIN koodi abil laadimisjaamale. Ja arve tuleb VIN koodi põhjal, mitte iga laadimisjaama operaatori põhjal. Neid operaatoreid mõnes riigis terve tosin ja täiesti lootusetu on normaalselt võrgustikke kasutada. Alati on mingi erikummaline äpp, viipekaart või veel midagi hullemat, mis neti puudumisel ei funka. Selle euro-kahe maksmine on nii raske, et ajab närvi. Ei taha sellist jama Eestisse. Ja ega Baltikumisse ka ei taha. Tesla süsteem on ideaalne.
150-300kWh laadijakarbid võivad tulla, aga autosid, mis rohkem kui 100kW suudavad imeda, tuleb käputäis (ja seda päris pika aja jooksul. 150kW-sele laadijale 3 CCS püssi, see ideaalne lahendus. Arvatavasti nii hakkabki olema. Kusjuures per üks laadimispesa on see odavam, loomulikult. Sellegipoolest arvan, et teine ring Eestile tuleks teha juba 2018-2019. Ja 24kW'sed variandid võib kohe peese pista. Kes hakkab kahtlema, saab kuuli minult isiklikult. Need ei sobi isegi linna.
CNG tankla maksab niivõrd palju rohkem, et oleks lausa kurb sellist asja praegusel ajal rajama hakata. 40 CNG tanklaga saaks terve Eesti katta mitmekordselt kiirlaadimisvõrgustikuga. Perspektiiv on elektriautodel märksa parem kui CNG autodel. Nagu ütlesin, elektriautode valik on juba täna suurem kui CNG autode valik.
Kusjuures, esimeseks ringiks lugesingi umbes 41 laadimiskohta CCS autodele (loomulikult jätsin suurlinnad tühjaks).
Maalisin mingi idee kaardile, punasega parajad kohad.
Üks miljon euri on terve riigi katmiseks naljanumber.
ole palun hea, tule maa peale tagasi-> Sa ajad juba (pehmelt öeldes) kommunsimi taga :)
Ära teoretiseeri asjade üle mis võiks olla ja mis ei võiks olla või mis peaks olema.
'ega need alajaamad nii nirud pole' - loomulikult ehitatakse 50kvA tarbimiseks 800 kva alajaam, kuna "äkki keegi tahab kunagi sinna veel midagi juurde panna"
Infoks siis, et 50kva ja 800kva alajaamade hinnavahe on ca 8kordne; kaablitega sama- 16mm2 kaabel maksab oluliselt vähem, kui 240mm2 kaabel.
ja järgmine asi- eraklient saab osta juurde 130.- A; ettevõtted tavaliselt nii odavalt ei saa ... (või arvad tõsimeeli, et Elektrilevi kingib oma kasumist kellelegile investeeringuid).
Praegune laadimisvõrgustik on projekteeritud selliselt, et iga 50km tagant oleks laadija. Igasugune projektsioon näitas, et vähemate laadijate arvuga ei ole võrku võimalik lugeda tervet riiki hõlmavaks.
tasumine ei hakka mitte kunagi olema VIN koodi põhine, kuna see eeldaks, et kõik laadijad on ühe operaatori hallata (Seda aga ei juhtu iial- isegi, kui EU võtaks kõigilt omanikelt kõik laadijad ja võrgud üle, siis Norras oled ikka mingi maksetingimuse otsas)
Elektrilevi pakub tavatarbijale kuni 63A peakaitset, kui suuremat tahad, siis nad.. arutavad asja. Isegi mina oma 3x50A peakaitsmega saaksin 24kW laadija omale paigaldada.
Arvatavasti on ka mujal nii, sest 24kW-25kW laadijad on masstoodang, kaaluvad 20kg..25kg, kruvid soovi korral seinale. Võrdluseks ABB CCS 50kW laadija kaalub 400kg. Hindadest juba kirjutasin.
See, et mõnest võimsast laadimispunktist põhimaanteede ääres piisab, eeldab, et inimestel on kodus laadimise võimalus. Enamusel eestimaalastest seda pole. Elektrivõrkude olukord alevikes ja väiksemates linnades ei vajagi ehk selgitamist.
Elektrilevi osas- peale teatud võimsuspiiri ületaimisel maksad naha ja karvadega kinni keskpingeliini, alajaama ja madalpingeliini.
50kw laadija voolutugevus 3-6 minuti vahel on 78A (20% akuga iMIEV-i näitel). Selleks, et 50kW kätte saada on vaja 80A üle dimensioneerida (kui on kaks laadijat kõrvuti töös, siis tarbivad nad voolu rohkem).
Mitte ükski kiirlaadija ei ole hetkel asukohas, kus oleks võrk niivõrd üle dimensioneeritud, et mingi 100A saaks vabalt seina lükata (võrdluseks- 3x100A on ca 20 korteriga maja peakaitse).
25kW on pigem selline taksojuhtide või el. autopargiga ettevõtete teema. Meie võrgustiku kiirlaadijad teeb kalliks soojendus/jahutussüsteem ning tuvalisus (20-25kg laadijad veetakse tee äärest lihtsalt minema ... need eeldavad ikkagi kinnist territooriumi.)
Arnis, sellist imedemaa unistusi 50-st laadijast suudad vaid sina kirja panna. Miljon panna laadimisvõrku mida tarbiks hetkel heal juhul paarkümmend autot? 50000 EUR+hoolduskulud auto kohta??? Esimene masstoodangu elektrikas meie pinnal saab olema VW ID ja see sõidab ühe laadimisega 3-400 km, seega alustaks sellest kolmest laadijast kuigi ka nende jaoks raha pole hetkel.
Olete ikka spetsid küll :D
Esiteks, nii väikeste võimsustega nagu 50kW või 150kW.... mida asja nagu.
Esiteks... alguses on alajaam. Siis on laadija. 50kW'ste puhul ei ehitata eraldi alajaama. Tesla vahest ehitab. Aga ega see kallis ei ole.
Näiteks, kohe varnast võtta Rocca laadijad, 2tk, 3m alajaamast.
Või... Kernu, 10m alajaamast.
Misasja te seletate. Mis teie kaebus on aru ma ei saa? Kaabel maksab palju või?
Saab ka
25kW on jah pigem taksodele vms. Eraettevõtete parkide jaoks.
Mitte tee ääres tankimiseks.
ts:
"tasumine ei hakka mitte kunagi olema VIN koodi põhine, kuna see eeldaks, et kõik laadijad on ühe operaatori hallata" - Ei eelda. See eeldab, et andmebaasile on ligipääs kõikidel operaatoritel. Umbes nagu IMEI kood. Kui see on lukus, siis operaator keeldub teenindusest. Kõik on võimalik teha. Antud olukorras on asi väga lihtne. Ja me ei räägi Eestist, me räägime vähemalt Euroopast kui ühest süsteemist. USA arvatavasti veel üks. Ja Aasia, oma mitte CCSiga, võivad teha mis tahavad.
Tesla kiirlaadijaid Eestisse esialgu küll vaja ei ole ja ideaalist on nad niipalju kaugel, et seal ei saa peale Teslade midagi laadida. Laadimisjaama jagamisel saab ainult üks auto kiirlaadimist teha, teine on ootel. Ei ole piisavalt võimsust.
Arvestades Eesti IT arengut, siis ei ole midagi ka elektriautode laadimisest loota. Eesti poliitika on lihtne. Eraettevõtja las maksab ja riik võta au endale, maksud ka!
Kuidas need laadijad püsti said? Tänu riigile? Ei. Tänu usinale ja leidlikule riigiametnikele. Arvate, et mõni minister oleks sellise ideega suutnud lagedale tulla?
Anne Sulling ja Hannu Lamp võib-olla suudavad teid selles osas aidata.
CNG tanklate ehitamine on palju kasulikum, kui ühe elektriautole mõeldud laadimisjaama. CNG käive on lihtsalt suurem. Ja need tanklad tulevad. Haapsalu linnavalitsus kinnitas juba eelmine aasta detailplaneeringu CNG jaama ehitamiseks.
Gaasiautode kõige suuremaks plussiks on võimalus sõita ka bensiiniga. Saab säästlik osa otsa, ei ole hullu. Elektriautoga sellist võimalust ei ole, kui just generaatorit kaasas ei tassi.
Oskavad küsida kindlasti korraliku raha ka alajaama kõrvale ehitatava ühenduse eest. Ampritasu, projekt, kooskõlastused, kaevetööd, ühendamised jne. Laadija vajab identifitseerimiseks ühendust sidevõrguga, maksmise ja kliendisüsteemi jne. Eks kaarditerminal külge oleks lihtsaim lahendus.
Erinevalt Sinust on mõned päriselt kursis kiirlaadijatega, elektri alustõdedega ning mis seal salata ka elektrisüsteemide ehitusega.
Rääkimata sellest, kuidas hallatakse ja hooldatakse laadimisvõrgustikku.
Täiesti ausalt - tule pilvepiirilt alla ja lepi sellega, et mitte iialgi ei ehitatata olemasoleva võrgustiku kõrvale teist võrku (combo pistiku valmiduse välistas kredex hanketingimustest siiani arusaamatutel põhjustel ).
Kogu võrk pannakse suvel uuesti müüki- eks siis paistab, mis tingimustel keegi seal korralikku äri näeb ning milliseks laadimisetasu kujuneb
huumori eesmärgil on päris tore seda teemat vahel külastada, kuidas ekstremistid (ehk el.auto fännid) on valmis väitma mida iganes. Tavainimese jaoks on siiski keskklassi mahutavusega universaalkerega el.auto hind juba niivõrd ulme, et ei taha mõeldagi veel lisanduvatele kasutamise puudustele (sagedane laadimine vaid kindlates punktides). Võibolla kunagi tulevikus.
Jäägem faktides täpseks. Normaalsuuruses universiaali või misiganes suuruses universiaalkerega elektrikat ei ole hetkel mitte ühegi meile tuntud tootja valikus. Hind on omaette teema, kuid sellist polegi võtta.
Elektitaksode oksjon on tore kindlasti, kuid taksi jääb taksiks. Kuskil kuulutuses kirjutati sellistest, et akust mõne aastaga 70% järgi ja ls 60-90km. Tekstid on tavaliselt pisut optimistlikumad, kui enda napile elukogemusele toetuda. Pluss teadmine, et mingid vennad on seal praktiliselt aastaid elanud, koos eelnevast tuleneva karmaga : ) Ainuke variant, et ostad ära ja müüd hädalistele juppe. Mis on üsna pika vinnaga äri.
Ise olen ses kontekstis golfi ja b klassi mersu poole vaadanud, et kui üldse, aga kallid on need uuemad. Vanematel golfidel jälle sõiduulatus nagu ta on ja mesal pole kiirlaadimist - üldiselt mõttetu rahapõletamise teema. Kuigi oleks mõnus kindlasti lühemaid otsi, kummide sahinal-müts peas ringi paarutada. A kui juba, siis ikka mingi päris auto moodi asjaga. No vaatab, mis elu toob. Ei tahaks seda väravat enne ära sõnuda, kui minusugune sealt ükskord läbi lastakse.
A!, Leafist on siiski olemas ka selline versioon, mis päris reaalselt võiks oma mahukuse poolest olla kasutatav ka pereautona, mitte niisama hipsterlikuks edvistamiseks: http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=2796365
Ja kui vaadata pistikhübriide, siis neid on juba hulgim ning leidub iga kolmanda tootja valikust. Neid saadki kasutatada pistikust pistikuni, aga kui ikka vaja kaugemale minna, saab ka väljalaskest ämblikuvõrgud välja puhuda ega pea rendiautot võtma või mingi laadijate kaardistamise ja kohustusliku kohvijoomise tsirkusega tegelema. Särtsuteema on praegu arenenud nii kaugele, et pole enam mõtet esitada küsimust, miks ei saa, vaid tasub mõelda niipidi, et kuidas saaks. Ja mida aeg edasi, seda lihtsamini sellele küsimusele vastuseid leiab. Ainult et veel mõnda aega püsib õhus see küsimus, et kas kompromissidega mugavuse arvelt ja nii palju peale makstes sel täna veel üldse on mõtet tegeleda. Arnisel on, enamikul veel mitte, enamikul isegi mitte tehnilistel põhjustel!
Soovitan pöörata tähelepanu ka sellele, mida ajakirjanduses nende müüki tulnud ja tulevate taksode akude kohta kirjutatakse - need on näiteks hetkel müügis olevatel autodel vahetatud ja vaevalt "igaks juhuks" ja ilma põhjuseta. Need reaalsed faktid on rohkem väärt kui arvamuspõhine kiidulaul ja teooria, mis praktikas ei realiseeru. Ei tahaks oma rahakoti pealt selliseid eksperimente korraldada, kuna foorumis süüdimatu jutu kirjutamine tähendab kellegi jaoks reaalseid kulusid ning neid ei saa minna kelleltki hiljem välja nõudma. Selline musta valgeks rääkimine on pigem karuteene ja vähendab usaldust mitte ainult rääkija, vaid kogu tehnilise lahenduse suhtes. Umbes nagu poliitikaski.
See Nissan on NV200 elektriversioon Leafi tehnikaga. Nüüd sel autol juba 40 kW akupakk, endise 24 kW Leafi aku asemel. Hind siiski suht kallis ja 200 km ta ikka ühe laadimisega ei sõida.
See kaubik ei lähe kahjuks mitte. Vanu pistkuga hübriide ka eriti valikus pole(normaalsuuruses universaale) ja uut autot osta ei kannata majanduslikult kuidagi. Sõbraga teinekord oleme huumorit teinud, et ehitaks ise midagi valmis, aga siiamaani pole asjaga algust tehtud. Loll ja vaene, lisaks laisk olen vist ka, nii see eluke läheb.
Seoses selle PSA ja Ampera flopiga, leidsin ennast mõttelt, et prantslased pole selle elektri hullusega eriti kaasa läinud-Renault'il on mingi mänguasi aga tundub, et eriti neil usku pole el.auto tulevikule....
Ma ei väidagi, et see eNV200 oleks ilus või hea. Paraku on see sisuliselt ainus täiselektriline, mis jätkusuutliku peremudeli (vähemalt 3 last) vajadustele üldse vastata saaks, sest istekohti pole põhjust arvutada, kui nende kolme lapse rattadki autosse ei mahu. Järelhaagisega igapäevaselt ringisõitmine läheks juba huumori valdkonda ja vähendaks lennukaugust veelgi. Ise käisin kunagi vaatamas pika kerega särtsu Kangood, samuti 5 istmekohaga ja pagasiruumi ikka oli, aga nende aku garantiitingimused ei ole mõeldud inimestele, kes autoga ka sõita plaanivad ning niisama seisma osta pole seda samuti mõtet. Enam kui 5 kohaliste särtsuautodega on juba täielikult kitsas käes (Tesla X vist ainus?). Aga mulle on seni jäänudki mulje, et nende särtsukate nishina nähakse eelkõige inimesi, kes defineerivad end edevate asjade ostmise kaudu, see paistab välja ka "vaadake kõik mind" disainikeeles. Millestki muust oma valikutes lähtuvaid inimesi ei peeta hetkel oluliseks, mis on auto hinda ja praktilist kasutamist silmas pidades vist ka täiesti loogiline:)
Jah, olemasolevatele visatakse miskit sisse, et:"näe, me ka siin" aga ega nad seda el.värki ise tõsiselt ei võta(või käib mingi rämedalt salajane arendustöö)
KKülalisele: ma olen seda siin teemas korduvalt varemgi öelnud, et just sellise vanema põlvkonna elektriauto võtmed visati mulle 18a tagasi tööl näppu, autosid oli mitmeid, sõber samal ajal Elcati (Subaro Domingol põhinev elektriauto) edasimüüja Soomes. Et kogemusi on pikalt, üsna laialt rindelt ja igasugustega (aga rohkem vanema põlvkonnaga, Teslad jms kõik veel proovimata). Akutehnoloogia on täna loomulikult hoopis teine maailm, aga praktilise poole pealt olid läbisõidud üsna sarnased leafide-mievitega, iga päev oli see pidev kaabliga mässamine nagu praegugi (eriti tore ju, kui omal käed asju täis), talvel kütet sisse lülitada ei raatsinud ja kui tuli aeg akupakk välja vahetada, maksis see kordades vähem tänaste särtsuautode omast (neist hindadest siin teema alguses korduvalt juttu olnud). Lisaks prantslastele olid juba siis olemas elektri Golfid jpm. Aeg on läinud edasi, autod ise igas mõttes keerulisemateks ja moodsamateks, aga praktilise kasutuse poole pealt ei erine elektriauto neist paarikümne aasta tagustest küll märkimisväärselt. Aga kui sel ajal oli fossiilipõletaja lihtne ja särtsukas pigem tehniliselt keerulisem, siis särtsukas on tänaseks jäänud tehnilise (mõttetult) keerukuse juures pigem samale tasemele, samal ajal kui nii bensiini- kui diislipõletajad on läinud nii keeruliseks kätte ära, et ei taha seal ise hooldusigi teha, lisaboonusena igasugused kallid ja ebatöökindlad lisavidinad ning niisama unsenerlahendused kolvigrupist poole meetri raadiuses... sellele on siin teemas paljud vihjanud, et elektriautol on vähem veaalteid sõlmi ja ma ise julgeks pakkuda, et see võib kujuneda tulevikus ka üheks oluliseks argumendiks, kui tekib särtsuauto ja fossilipõletaja ostul dilemma ning soov on sõita autoga komakoha võrra kauem kui "liisinguorjadel" kombeks.
Võrreldes elektrikatega 20 aastat tagasi on 2 olulist muudatust. Akude eluiga kordades suurem ja kiirlaadimine. Paljud ehk ei tea, et müügil ka koju/tööle sobivad seina kiirlaadijad. Näiteks 10 kW CCS või CHAdeMO otsaga laadija vajab kodus 3x20(ehk saab 3x16A ka hakkama) ning maksab ca 3000. 20 kW hind ka topelt. Firmasse kus elektrikaid veidi rohkem, igati mõistlik variant.
Ai ärge ajage oma jutuga veel rohkem isu peale : )
Tuleb vist ikka midagi liigutama hakata, mune soojendatud juba küll ja veel. Minu teema oleks kuhugi sinnakanti, ehk natuke uuem ja pika kerega variant.
Kiirlaadimine kodus on üldjuhul meelelahutus neile, kel ei ole veel kogemusi ja spekuleerivad mugavusest.
Autotootjad on asja parajalt lahendanud. Kuldreegel on see, et auto olgu võimelime ennast öö/tööpäeva jooksul (8h) täis laadima. Ehk 20-30kWh autodel standardvarustuses 3kW laadimisseade pardal. 30-60kWh masinatel 6kW seade, Veel suurema akuga masinatel (Tesla) 10kW-ne pardalaadija. 24kWh-sele Leafile pakuti näiteks 6kW-st pardalaadijat, aga see on tarbetu. Mul oleks sellest abi olnud keskeltläbi 5-6 korda aastas. Ehk see ei tasu ennast rahaliselt ära. Ja mida suurem aku, seda vähem on kiiremat kodulaadimist tarvis. Tesla pakkus 20kW-st pardalaadimist. See oli nii mõttetu, et seda enam isegi ei pakuda. Pakutakse 16kW. Ja seda ainult suurtemate akudega autodele.
Selle asemel, et üledimensioneerida pardalaadija (või osta CCS kodune laadija), oleks mõistlik parem üledimensioneerida aku. 3000€ eest saab umbes 100km sõiduulatust juurde.
# Võrreldes elektrikatega 20 aastat tagasi on 2 olulist muudatust. Akude eluiga
# kordades suurem ja kiirlaadimine.
Jutt on õige... ainult et akupaki hinnavahe võrrelduna kasutuseaga on endiselt vanakooli kasuks ja kohe väga ülekaalukalt! Kiirlaadimise kohta kirjutas arnis nii hea postituse, et raske on siia midagi lisada. Samast postitusest paistab paraku välja ka medali teine külg, millest siin teemas pidevalt on räägitud, et särts eeldab üsna hästi paika pandud auto kasutusharjumusi ja kõigil ülejäänud juhtudel on see seotud juba ebamugavusega. Kui ma ise mõne aasta eest särtsukat otsisin, siis ma ise loobusin kah juba eos kiirlaadimise vajadusest (mis ühtlasi avardas ka valikut, mis tollal oli niigi väiksem) ning arnise mainitud 5-6 korda aastas sõitude jaoks oleksin võtnud hoovist lihtsalt teise auto, mille paagi täitmise välp ("kiirlaadimisega"!:) ulatub paari tuhande km lähedusse. Ma räägin ju kogu aeg, et tänasel päeval on hübriidlahendus kõige mõistlikum, et osa km särtsuga ja osa km saurusevedelikuga. Ainult et miks ma peaks tahtma omale särtsu ja fossiilkütuse põletamise võimalust sama auto aiste vahel, kui erinevate autodega (keretüüpidega) saab seda funktsionaalsust suurendada veelgi? :)
Arnis, see sinu kasutusotstarbeks sobiv laadimine. Mul kulus küll 32A laadija vägagi talvel ära. Peale hommikust tiirutamist oli 20-30 km paagis ja lõunal sai paagi peaaegu täis õhtusteks sõitudeks. 16 või 10 A oleks jama olnud. See laadimistaristu müük saab huvitav olema. Eelkõige kannatavad elektritakso, Teslarent ja teised suurtarbijad. Mahupaketiga maksad 1.5-2 EUR laadimiskorra eest ja selle eest saab maksimum juhul 88 kWh elektrit, see oluliselt odavam ainult juba elektri hinnast. Tavatarbijale ehk mõned Eurid sinna-tänna. Tõenäoliselt oleks laadimisvõrgu ostjal mõtekas vähemalt pooled jaamad vedada lähiriikidesse. Iseasi kas see EU seaduste järgi enam lubatud. Täna on sisuliselt 1 laadija 5-6 auto peale meie riigis, ehk nende autode omanikud peaks maksma oma laadimistega kinni ühe laadija+ kogu süsteemi kogukulu. Puhas utoopia.
"Peale hommikust tiirutamist oli 20-30 km paagis ja lõunal sai paagi peaaegu täis õhtusteks sõitudeks."
Soojuspumbata auto? Mul see läbisõit talvel praktiliselt ei kuku (10-20%).
No misjaoks saada peale hommikusi sõite paak täis just lõunaks kui väljasõit on õhtul. Mina ka sõidan tihti mitu korda päevas. 12-15 esimene sõit, 70km ja mingi 20% jääb alles (sõit algab 80%st). Siis uuesti kas 20km või 80km õhtupoole. Aga üldjuhul vähemalt 4-5 tundi kodus. 4 tunniga saab 12kWh, mis on 60% akust, ehk 30%-st 90% peale (üldjuhul laen ainult 80%ni). Kui oleks 30kWh Leaf, oleks kiiremat laadimist veel vähem tarvis (ka sellise läbisõiduga nagu minul, ~30 000km/aastas). See, et sõiduulatus suureneb, ei tähenda, et päevased läbisõidud suurenevad (seda muidugi teavad ainult elektriauto omanikud, teised teavad, et aku on peale igat sõitu 0% ja "kaua läheb aega täis laadimisega" on järgmine lause).
Teistele kerge kuldreegel, 1A on umbes 1km/h. Ehk 16A laadimine on 16km/h laadimist. 32A on umbes 32km/h laadimist.
Ei hakata olemasolevaid laadijaid liigutama. See on ulme. Soome sellist lollust ei taha ja Lätis ja Venkus pole üldse midagi nendega teha.
Muideks, ELMO hinnad on liiga madalad. Mul pole selle vastu midagi kui hinda tõstetaks. 0.2€/kWh tundub olema selline väga tavaline hind. Isegi Tesla Superchargeritel on midagi sinnakanti. Arvan, et ka meie võrk võiks olla 0.2€/kWh. Peaasi et a) oleks 120A võimsus alati olemas b) töökindlus ei langeks ja c) toimuks viisakas areng (CCS püstolite puudumine hetkel põhimure).
Mida ma tahaks arengutöös näha peale CCSi? Paar laadijat Häädemeeste ja Riia vahel. Ja kindlasti ühtse süsteemiga, et ELMO kaart töötaks ka Lätis ja lätakate kaart võiks töötada ka meil (kuniks see VIN põhine süsteem valmis saab).
"Juba praegu ei saa aru miks elektriauto kere või vähemalt katus ei ole päikesepaneelidega kaetud."
Juhul kui see sarkasm polnud (mul on vahel naljast aru saamisega raskusi), auto katusele mahuks ehk nii 3m2 paneel. Paneelimüüja kalkulaatorit kasutades, selline paneel toodaks Eesti kliimavööndis keskmiselt 170Wh ööpäevas. El. aut sõidaks sellise energiaga umbes 700m.
Just. Ja ainuke hea mõte on päikesepaneel autol jätta 12V süsteemile (nagu Leafil ongi). Eesmärk on mitte lasta 12V akul tühjeneda kui auto seisab päevi (autol on SIM kaart mis on kogu aeg võrgus). Kahjuks Leafi puhul paneel on liiga pisike, suuremat oleks vaja. Aga noh, vähemalt linnuke on kirjas, et sel on paneel :D
Ühe aastaga suurenes patareiga autode müük:
EUs 48%
USAs 44%
Hiinas 53%..71% (erinevatel allikatel)
Eesti hoiab EUs kindlat esikohta patareiautode registreerimiste arvu osas.. tagantpoolt vaadates. Järgmisel, Lätil, pole lootustki järgi jõuda. Seal registreeriti patareiautosid üle 2x rohkem.
Hiinas ei ole küsimus komparteis vaid neil tõesti on linnades probleemid õhusaastega. Näiteks bensumootoriga rollerid on keelatud lausa :-) Piiratakse autodega liiklemist - paarisnumbrid/ paaritudnumbrid päevad.
Hiinas võid auto kohe osta, aga numbreid registreerimiseks jagatakse näpuotsaga (inimesed panevad ennast järjekorda terve perega), siis on veel loosimised. Osades linnades peab numbri ostma osjonilt - ja hind on autoga samas suurusjärgus, aga elektrikale saab väidetavalt numbri kohe ja ilma järjekorrata.
Hiina elektriautod muidugi ei näe välja nagu Teslad või Nisaan Leaf - pigem sinna iMiev kanti enamus, ehk siis koledad väikesed punnid :-)
Vaat siis, Eesti teadlane ähvardab õlisatraapidele tuule alla teha.
"TÜ magister ähvardab hirmkalli vesinikauto taskukohasemaks teha.
Tartu ülikooli magister Sander Ratso on loonud uudse tehnoloogia, mille kasutusele võtmine lööks hirmkallite kütuseelementide hinna alla ning muudaks need kõigile taskukohaseks laiatarbekaubaks.
Kütuseelement on seade, milles vesiniku ja hapniku ühinemisel tekib elektrienergia. Selliseid kütuseelemente kasutatakse vesinikautodes. Seega aitaks kütuseelementide hinna langus kaasa ka praegu ülikallite kuid väga keskkonnasäästlike vesinikautode laialdasele kasutamisele. "
Vesinikautol on patareiautoga võrreldes 1 eelis (kiirem laadimine) ja mitu miinust (madal kasutegur taastuvenergiast tootmisel, vesiniku transpordi keerukus ja taristu puudumine, kodus laadimise võimaluse puudumine). Kallis auto hind ka veel kuni TTÜ geenius-magistrand oma ähvardust teoks teinud pole.
Trollibuss ja el.raudtee tunduvad töökindlamana.
Eesti on ses mõttes kolgas, et siin enamus raudteevõrgust diisliga. Isegi Venemaal tundub, et enamus on elektrifitseeritud ja paljudes EU riikides justkui polegi diiselvedureid näha. Ntx Itaalias on rongidel autovagunid. Nii nagu meil minnakse autoga praamile, minnakse seal rongile ja tehakse pikki otsi kiiremini ja ökoloogiliselt puhtamalt.
Lähen korra tagasi CNG autole. TLN-TRT-TLN ei ole mitte 10€ vaid 15€ realistlikus küttekulus selle testi põhjal: https://www.am.ee/node/6403
Ja paaki mahub 300km. Mis on.. ebamugav. Mulle tähendab see 2x nädalas käia kulutada 10 minutit spetsiaalsesse tanklasse minemiseks ja seal tankimiseks (tingimusel, et Eestisse tuleb veel 40 CNG tanklat, vastasel juhul läheb ikka märksa rohkem aega tanklani jõudmiseks, keskmiselt). Mis on rohkem kui ma kulutan pistikusse ja pistikust toppimisele pluss kiirlaadijas ootamine.
Rootsi elektritee on katse. Mõttetu katse tõestada täiesti läbipaistvat asja - nii asju teha ei saa. Sellise raha eest saab SuperChargereid pista iga 250m tagant samale teelõigule.
# Lähen korra tagasi CNG autole. TLN-TRT-TLN ei ole mitte 10€ vaid 15€
Seal käis jutt Golfist. Diisliga päris tehase ettenähtut küll kätte ei saa, aga reaalne jääb maanteel ikkagi alla 4 sajale, st antud TLN-TRT-TLN näite puhul üsna täpselt sama hind mis maagaasiga. Aga ega selline maanteesõit ongi diisli eelis, CNG jällegi hea lahendus linna, eriti talvel. Ja mõlemad on ajutised lahendused, täpselt nagu ka särtsusõidukite tänane põlvkond.
Iga auto on ajutine. Kas sa ootad tooriumi reaktorit?
2011 oli max sõiduulatus 100km kättesaadava raha eest.
Nüüd saab sama raha eest 350km.
Kaua sa oodata soovitad :D ? 500km? 800km? 1600km?
Midagi oodata ei ole, miks siis nii väga elektriautot eelistama peaks.
Ma panen teile siia veel ühe variandi, mis ajakirjanduses populaarsust kogub, seoses aktsiisitõusuga.
Rahvusvärvides diisel. Mis see statistika oli? Aastas 150-160 inimest on karistada saanud. 3000 liitrit suudad läbi ajada, võib 1200 eurose maksimaalse trahviga veel kasumisse jääda.
# Kaua sa oodata soovitad :D ? 500km? 800km? 1600km?
Mida ma ootama peaksin? See kõik on juba olemas. Paarsada eurot maksev 90ndate tdi passat sõidab oma 105L kütusepaagiga tehaseandmete järgi uljalt üle 2000km järjest, reaalselt vaid natuke üle 2000km (neidki mul kunagi rohkem kui üks käest läbi käinud ja ikka väga mitukümmend tuhat km käes olnud). Gaasiseadmetega autodel on niigi kaks paaki, läbisõit mõnel suuremgi (samuti kogemusest räägin).
Progress tähendab milleski edasiminekut. Kas siis odavam auto, odavama kilomeetrihinna kaudu odavam kogukulu, veelgi suurem lennukaugus... Isegi emissioonidest rääkides on suruõhuauto "heitgaasid" samad mis särtsukal või piirituseautol võrreldavas suurusjärgus sellega, mis väljub Narva elektrijaama korstnast põlevkivi põletamise järel (autode vahel jaotatuna). Kui on milleski progress, seisaksid ostjad järjekorras. Möödunud aasta läbimüüginumbrid iseloomustavad hetke seisu suurepäraselt. Kahtlen tõsiselt, kas see progress tuleneb lihtsalt tänase akutehnoloogiaga suuremast akupakist. Sa ise oskad kindlasti paremini ennustada, millal tehnilised lahendused niipalju vastuvõetavaks saavad, et inimesed oma raha vabatahtlikult automüüjatele toovad.
PS: minu koduteele jääb üks CNG tankla ja mitu LPG tanklat, mitte ühtegi lisakilomeetrit sellest gaasitankimisest pole iialgi lisandunud. Nähes igapäevast liiklusvoogu ja seda, kui kaugele linnast välja see ulatub, saab vast tänasel päeval veel öelda, et nende "gaasiliste" kütuseliikide potentsiaalne sihtgrupp on suurem kui neil, kes sama hinnaklassi autoga oma igapäevased sõidud ainult särtsu abil (lisalaadimisteta) ära suudaks teha. Mina ei kuulu veel niipea nende hulka. Seni ootangi. Ainult seni, kuni sellele ka rahaliselt mõte tekib ega pea peale maksma kaasnevate ebamugavuste eest.
Gaasiauto on hea alternatiiv diislile ja ka bensukale, oma heade ja kehvade omadustega. Sõidab ta ikka nagu bensukas, mõned ebamugavused juures ja kallim soetada, aga odavam sõita. Elektrika puhul veelgi odavam sõita, veelgi kallim soetada ja laadimine üldjuhul ebamugav pikkadeks otsadeks. Erineb aga see eelmistest oluliselt sõiduomadustelt, lisaks puudub vibratsioon ja müra mootorist. Kelle brünett, kellele blondiin või siis särtsakas punapea.
Kui nüüd natuke ironiseerida Lunguuksi postituse kallal, siis ma pole elusees istunud sellises elektriautos, mis oleks vaiksem või vibratsioonivabam klassikalistest jänkimaailma luksautodest. Ei linnas ega maanteel. Suht suurest rehvimürast on siin teemaski juba varasemalt räägitud. Iroonia on eriti tuntav seetõttu, et need ülitasase käiguga V8-d on juba paarkümmend aastat maanteetingimustes ka nii ökonoomseks aetud, et maanteesõitudeks autot otsides kaotab tüüpiline ökonoomne eurojaps juba oma mõtte. Paljudel juhtudel isegi diiselmootoriga! Kes teab see teab. Samas alati on lihtsam elada ilma nende kogemusteta õndsas teadmatuses;)
Huvi pärast: Mis mudelitel nood ökonoomsed V8 mootorid on?
Siiani on probleemiks olnud kütuse põlemise omapära sp.mootoris - bensiini/õhu vahekord peab olema mingites piirides - liiga lahja segu ei põle korralikult, meh.energiat ei anna, küll aga rikub mootorit. Seetõttu suure silindrimahu ja võimsusega mootorid sisuliselt raiskavad kütust väiksel koormusel töötades. On loodud erinevaid lahendusi, ntx Chrysler Hemi, kus osa silindreid välja lülitakse, aga märgatavat effekti pole need lahendused andnud, rohkem turundusvärk, ja mõne aja pärast on neist loobutud.
Hea küsimus, olen ka nende V8tega maanteel ning linnas sõitnud, see ökonoomsuse jutt on küll väga mööda. Läheb samasse kategooriasse Arnise säästudega. Kui bensiinimootoriga auto tundub vibratsioonivabam kui elektrikas, siis on põhjust arsti juurde pöörduda. Jah, pehmemad ja vaiksemad need uued V8-d küll, aga pigem viimase 5-7 aasta omad kui 20 aastat vanad. Ökonoomsemad ka, aga kaugel ikka diislitest või elektrikatest.
Seda V8 offtopikut pole mõtet jätkata, kui selle asemel, et tunda ise huvi ja avastada enda jaoks kuulujuttudesse uskumise asemel midagi uut, on mõned inimesed võtnud pähe, et peab olema nii ja siis usuvad pimesi neisse dogmadesse. Nii kütusekulu kui vibratsiooni osas. Palun, uskuge, minu elu ei muutu sellest igavamaks ega loomulik õpihimu uute asjade avastamisel väiksemaks. Kuna nett on niigi täis videosid, kus hirm vanade V8-te peal münt püsti seisab nii tühikäigul kui kõrgetel pööretel, siis panen siia vibratsiooni illustreerimiseks hoopis ühe video MANi R6 diislist. Ei maksa unustada, et selle "vibratsioonirohke" mootori ja muu auto vahel on veel ka padjad, mis sageli pole lihtsalt kummitükid, vaid just vibratsiooni summutamiseks midagi hoopis keerulisemat. https://www.youtube.com/watch?v=UITMzlj9keo
Iseasi, mis point on üldse rääkida niigi olematust vibratisoonist olukorras, kus alates teatud aastanumbrist raputab hoopis vedrustus(e puudumine) auklikul teel soolikad segamini. Ja tee olud on need, mida me ise muuta ei saa. Autot saab valida.
Siiski tasub videote vaatamise asemel käia rohkem autoüritustel, näete ise kümneid kordi seda sama oma silmaga, ilusti küsides tehakse teinekord ka proovisõitu, ehk siis kaovad ka eelarvamused ja tekib julgus proovida autosid, mille kütusekulust omanikud põhjendatult hoopis midagi muud arvavad kui "kõigi autode spetsialistid", kes ise ainult paari üksikut omanud nende hulgast, mille kohta nad igal pool oma arvamust avaldavad.
PS: mul võttis kunagi Zhiguli Tartu otsa peale 30L kütust, järelikult kõik teised Zhigulid võtavad kah maanteel vähemalt 15 liitrit sajale, teisiti lihtsalt pole võimalik, sest minul oli nii! ;)
Jep, tänapäevaste V8-te keskmine kulu testides nii 13-14 liitrit, vanasti oli 17-18, ehk paar korda rohkem tavalisest pereautost. Tõestuseks võid vaadata näiteks avalikku Tanel Talve esinduskulude aruannet. Teema jah ei kuulu siia foorumisse.
Olen korduvalt sõitnud Riia otsa normaalse kiirusega, Suburban V8-ga. Maanteel oli bensiiniga 15 sajale ja gaasi läks 20 sajale. Mõõdetud tankimisega, mitte pardaarvuti järgi.
Kütusekulu on selline huvitav asi. Väikeautodel on see väike ja suure mootorimahuga autodel suur.
Reaalselt on asi nii. Ostad väikeauto, tehas lubab kütusekuluks 4 liitrit sajale. Reaalsuses on keskmine 8-10 sajale. See on fakt! 4 liitrit sajale on võimalik saavutada, kuid see eeldab päris korraliku ökotamist. Mäest alla jalg pedaalilt jne.
Olen teinud, saavutanud, pühapäev, liiklust ei ole, maantee kiirus 90-80 vahel.
Ma olen ka õnnistatud olnud suurte mootoritega autodega. E-klassi Mercedes V8 keskmine kütusekulu oli 11-12 sajale. 50/50 linn-maantee.
Eelnevalt sai liigutud väikeautoga, millel oli mootorimahtu 1.6. Kütusekulu oli tühjalt ja üksi sõites madalam. Kolm-neli inimest autos, pagasiruumis ka kotte, ja kütusekulu oli suurem, kui selle V8-ga liikudes. V8 kütusekulule ei mõjunud see, kas seal on üks inimene autos või 5 inimest autos.
Pikemaajaliselt vajab väiksem mootor varem suuremat remonti, kuna see lihtsalt teeb tööd rohkem ja kulub kiiremini.
Loomulikult on olemas V8-d, mille linnakulu jääb 20liitrit sajale ja peale. Enamasti on need kas pideva neliveoga või suured luksusklassi autod.
Siia näiteks võiks tuua ka Subaru XV, mis peaks piisavalt väike olema ja voolujooneline. Alla 8-9 sellega kütusekulu ei saa, pigem jääb 10 ja peale. Seda aastal 2018!
Siia kuluks lisaks Suburbanile ära veel üks näide topeltratastega Ford F450 või üldse Peterbilt 379 kohta. Siis peaks olema piisavalt hästi tõestatud, et Mievil ja Leafil sõiduautoklassis kütusekulu osas konkurente ei ole.
PS: oma auto kulust räägitaksegi kütusetshekkide põhjal, põhikooli järel ei tohiks olla ülejõu käiv peastarvutus tanklas püstoli hoidmise ajal.
nn.elektriinimesed on ajale jalgu jäänud! v-8 Mercedeselt, võttis juba u. 8 aastat tagasi trassil tsipa üle 7 liitri sajale.kw oli üle 300 ! tänapäevaste rida neljade bensukulu pole mõtet siin välja tuua,kuna elektrimehed seda nagunii ei usu,et nii odavalt ja mugavalt on võimalik bensu masinatega liigelda
Nagu öeldud, elektriinimesed on võrreldavad taimetoitlastega. Keskenduvad oma väärtuste kaitsmisele-õigustamisele.
Mina isiklikult, pooldan kõige. Mida võimsam seda parem :D
Absoluutselt ei huvita palju auto võtab teatud tingimustes. Tähtis on see, palju aastas raha tahab. Las votab 7l/100km. Ikkagi on rahaliselt see 100Euri per 1000km. Mõttetu ühe tagumendi liigutamiseks. Paneme samale vankrile gaasiseadme ja kohe tõuseb asjas potentsiaal. Ja ka hind. Ja see et gaasi rüüpab rohkem kui bensu ei ole tähtis, sest gaas maksab vähem. Kõvasti vähem.
Sisepõlemismootori kW-näitaja ütleb väga vähe auto kohta.80kWne Leaf teeb paljudele vanadele 160kWstele old-school tehnoloogia masinatele igal fooril pähe. 0-50km-ni. Ainukene koht kus kiirendus loeb. Maanteel pole mingit motet tõmmelda kui ei plaani kiirust räigelt ületada.
Elektrimootoriga auto remont, versus benskas-diisel. Ühel vahetada mõned väiksed asjad ja lased rahumeeli edasi.
Elektrimootoriga auto. Seal on suured põhikomponendid, mis lähevad tervikuna vahetusse. Tulevikus vast leidub ka ettevõtteid, kes suudavad neid asju parandada või pakkuda vahetusfondist midagi.
USA-s näiteks pakuvad ettevõtted akupakkidele vahetust. Hind soodsam. Akupakk on küll kasutatud uus. Eemaldatakse akud mis ei ole enam kõlblikud ja asendatakse parematega. https://youtu.be/lSwUEVx5G3U
Gaasiauto on soodsam tänu aktsiisierinevusele. Kui homme peaks valitsus ntx otsustama, et CNG auto kasutab fossiilset kütust nagu bensiiniliikur ja CO2 eritamine on vaid 20% väiksem, bensiiniga võrreldes. Paneme talle aktsiisi, mis on vaid 20% väiksem bensiini aktsiisist ning ülehomme polegi CNG auto enam soodne..
Praegused el.autod on on nagu Londoni el.võrk oma algusaegadel: igal pakkujal oma pinge, sagedus ja pistiku kuju. Ühine oli vaid kallis hind. Vaesed (enda sõnul "tavainimesed") fännasid mööda seinu looklevaid gaasitorusid edasi ja pidasid elektri kasutajaid friikideks.
Küll aja jooksul muutuvad el.autode akumoodulid ühildatavateks/asendatavateks nagu autode starterakud praegu on - pannakse minutitega uus moodul asemele, vana läheb utiliseerimisele.
KKülaline - pruuni juttu ajad. Sisepõlemismootorril "vahetad mõned väikesed jupid" - see oli nüüd kuld... kuldpruun. Edu seitsmenda silindri teise rõnga vahetusega. Kõigest 10 euri maksab. Voi lekkiv klapp. Või automaatkasti kolmas siduripakk. Või turbiinilukk.
Elektriautol on rikki minevate komponentide nimekiri ikka ülimalt pikk. Kontaktor ja laadija ja inverter ja mootori laager. Ja need komponendid lähevad iga 50 000km järel ju katki ka. 7 aastat on juba möödas ja "ei me ju ei tea kas äkki lähevad kõigil elektrikatel kõik asjad katki 9 dal aastal.
Jumal kui labidas oled. Elektriauto inverter maksab samapalju kui 3 kallist diisli pihustit. Ja inverteri vahetus toimub arvatavasti kiiremini kui 3 pihusti vahetus. Mitte et oleks kuulnud inverterite riketest. Aga no jah. Kõigest miljon elektriautot on statistikat teinud, see on ju mittemidagi ütlev.
Teistele teadmiseks, esimese põlvkonna takso Leafipark on soitnud 300-500 tuhat. Mitte midagi ei lenda. Aku väsib. Istmed kuluvad. Roolinupud kuluvad. Isegi veermik ei ole kapriisne. Aga see pole elektriauto spetsiifiline komponent.
Vähe on neid just hinna ja ka teadmatuse pärast . Mõlemad võtavad aega. Tänapäevaste elektriautode akude resurss on 3-400 000 km ja kaasa tuleb ca 5-8 aastat garantiid. Aku kestab sama kaua kui auto ja seda vahetada pole üldjuhul mõtet, eriti tänaste akuhindade juures. Ehk tulevik muudab seda. See V8 ja 7 liitri jutt nagu Siidiussil. Miks peaks ostma V8 ja sõitma nagu vanaema? V8-l ja Ameerikal on oma fänniklubi nagu ka elektrikatel. Mõlemad näevad asju oma puki otsast ja üldiselt päris kaugel reaalsusest. Mõlemad on rohkem või vähem hobid ja see väga teretulnud kui hobi läheb kokku liikumisvajadusega. Ei V8 ega elektrikas saa kulude poolel parem olema kui vana diisel MB. Samas sõita on väga hea nii V8 kui elektriga, palju parem kui ökopillidega. Ise sõidan elektrikaga pigem sellepärast, et minek on hea, auto enne sõitu soe, palju lühikesi otsi mis bensukale ei sobi, parkimine ja ühissõiduki rajad. Elaks kusagil metsas ja sõidaks ka pikki otsi, võtaks pigem V8. Kahjuks ühtegi hea hinna ja kasutusmugavusega elektrikat täna turul pole, aga paari aasta pärast läheb trall lahti ja aastase viivega jõuab see ka siia. Hyundai Kona, Leaf 60 kW, Tesla M3 ja VW ID. Eile muuseas nägin pealinnas ka uut Leafi elektritaksona sõitmas.
"arnis , sa nagu partorg, aga kui kõik nii roosaline, miks neid nõnna vähe om?"
Ega seni kütusepaake tootnud tehases järgmisel päeval akusid tootma ei hakata ei saa..
El.autode tootmise kasv oli viimase aasta jooksul 40%. Kapitalil on piir, oskustega inimestel on piir jne. See, et nii materjali- ja töömahuka asjanduse seeriatootmist õnnestub aastaga 40% suurendada on harukordne, ehk isegi ainulaadne. Ja hoolimata rasvasest hinnast "letil tolmu kogumas" neid pole.
Tootmise kasvu % on jah suur :-) Kui 10 asemel 14 tehakse = samuti 40%.
Mitu elektriautot Eestis 2017 müüdi?
Kapital piire ei tunne kui tegu on kasumit tootva asjaga, aga kui käib lihtsalt raha põletamine nagu seda täna Tesla teeb, siis on arusaadav miks keegi sinna investeerida ei taha.
Kuidas sellest "heast ja odavast" järsku "rasvase hinnaga", "materjali ja töömahukas" asi sai?
Sa oled ikka asjast täpselt vastupidi aru saanud. Olenemata Tesla suurest kahjumist panevad investorid sinna pidevalt raha juurde ja sellega pole neil probleeme olnud. Nissan väidab, et ainult nemad toodavad kasumit elektriautode müügi pealt, Ehk ka Renault. Prügi pole ka kasulik jäätmejaama viia ja odavam metsa alla visata, samuti odavam 30 aastat vana diisliga linnas suitsutada. Elektrika ost pole täna rahaliselt mõtekas, kunagi ei olnud hobuse vahetamine auto vastu samamoodi. Täna on elektrikate tulemine akutehnoloogia ja selle hinna taga, muus osas ei saa sisepõlemismootor kuidagi selle vastu enam. 8 aastat tagasi ei näinud ühtegi elektrikat teedel, 2 aasta pärast on see olemas igal suurel autotootjal.
siin nad küsivad suht krõbedat hinda väsinud akuga taksode eest. mis on selle hinna põhjenduseks- alla 100km sõiduulatus? ok, viis tonni maksan auto ja kuus uue aku eest oleks veel mõistlik lahendus, aga ligi kümme tonni vana käru eest natukene liiast. isegi mobilest leiab parema hinna-läbisõidu suhtega leafe. http://www.auto24.ee/used/2497220
elektriauto on tulnud, et jääda, tesla võib kasvõi pankrotti minna, see ei muuda midagi.
AGA meil neid praegu osta on vara !!!
Mina jagan oma bensutsekid km-te peale ära ja saan 10 senti /km bensukulu.
Teist samapalju tuleb auto hinna kahanemisest.
Et 20 senti /km saada ka hoolduste, ülevaatuste ja kindlustustega, pean 250 000 vist seda praegust masinat kannatama.
Hetkel võib elektriautot olla kallis soetada ja kokkuvõttes ei pruugigi teab mis säästu saada, sest alghind on kallis. Odavaim leaf on hetkel järelturult saada 6500 eest, uus maksab 33500, seega 200 000 läbisõitu vähendas väärtust 27 000 ehk 13,5 senti km-le. Muud kulud sinna otsa - saamegi 20 senti kokku.
Aga elektriautot praegu on siiski selles mõttes soodne soetada, et kunagi, kui neid juba rohkem on, väänatakse neile kilomeetrimaks otsa... praegu ma maksan ju bensuga pool kütusekulust ehk 5 senti/km makse .. vähemalt.
Kuidas seda maksu koguma hakatakse ? - näiteks ülevaatusel - lähed käid ära ja sulle esitatakse aastase läbisõidu 25 000 km eest tsekk 1250 eurile... :) soodne, sest bensu puhul olid selle juba enne sõitmist, ehk tankimisel ära maksnud. :)
Kindlasti ei tohi Eesti mingeid riiklikke soodustusi elektriautodele tegema hakata... meie osakaal maailmas on nii väike, et meie pisku raha ei mõjuta miskit. Me oleme üks 200-st riigist (ehk osakaal pool protsenti) aga meie rahvaarv on 0.17 promilli maailma rahvaarvust .
Ehk meie hääl on riigina on 30 korda võimsam kui meie osakaal inimkonnas.
Igal kliimakonverentsil peame ütlema, et tehtagu!!!! ja arendatagu!!!!,
(aga ise teeme alles siis, kui see meile taskukohane saab olema... mitte enne!)
Parim näide elektriauto tegelikust eelisest on kunagine kellegi kommentaar, et peredes, kuhu elektriauto osteti pere teiseks autoks, muutus see peagi pere esimeseks autoks.
Ja nii ongi - need kes ei jaksa kahte autot peresse soetada, pole mõtet ka elektriautot praegu osta...
Oodake rahulikult ja investeerige oma piskut raha oma hariduse ja elukvaliteedi parandamisse!!
Päikest !
PS
Pigem tormake oma paari tuhande euriga PV paneele ostma, need kestavad 30 aastat.
8 kuu pärast liitujad enam taastuvenergiatoetust ei saa!!!
Eestis ei osteta elektriautosid sest Eesti on täis selliseid nagu siin teemaski. 80% pole kuulnud mitte midagi rohkem kui sotstöötajate elektriautodest. Nendest 20%-st teavad pooled Teslast. Sellest poolest veerand oskavad ette lugeda vähemalt viite poesmüüdavat elektrikat.
Ja enamik nendest kes üldse midagi teavad, on 15-30 aastased, kes veel ei saagi üldse osta endale tutikat autot.
Need kel raha on, pikendavad oma nokusid Superbidega.
talupoeg, mis sa räägid sellest taastuvenergiatoetusest?
Selle V8 teema lõpetuseks, et kui mina kirjutasin puhtalt maanteekulust, siis teatud inimestel on vaja hakata ikkagi võrdlema Leafi Suburbaniga või trollima foorumit maanteekulu asemel keskmise kulu jutuga. Pointless on jätkata olukorras, kus vaieldakse vaidlemise pärast, kus enda esinemisetung on nii suur, et ei viitsita oponendi postitust mõttega läbigi lugeda või räägitakse teadlikult aia asemel aiaaugust. Et mitte tõele lähemale jõuda, vaid et enda arvamus ikka kindlasti peale jääks.
# Elektrika ost pole täna rahaliselt mõtekas, kunagi ei olnud hobuse
# vahetamine auto vastu samamoodi
Väga hea ääremärkus jälle! Tõenäoliselt, kui kasutada hobust nii, nagu seda kasutati autode tuleku aegu, on veel tänapäevalgi hobuse pidamine odavam auto pidamisest. Mitte küll esimene auto, aga auto juba mõnikümmend aastat hiljem tõi juurde täiesti uue dimensiooni inimeste liikumisvabaduses ja me oleme tänaseni valmis maksma selle eest hea meelega rohkem kui hobuse pidamise eest. Ma usun, et mõnekümne aastaga juhtub sama asi ka särtsuautode vallas. Tänase seisuga tähendab särtsuauto just liikumisvabaduse ja liikumismugavuse osas veel piirangut, mitte revolutsioonilist arenguhüpet edasi. Ootame veel, see kõik tuleb, päris kindlasti tuleb.
# 8 aastat tagasi ei näinud ühtegi elektrikat teedel
Kirjutan veelkord siia teemasse, et mitte 8, vaid 18 aastat tagasi oli mul Soomes tööandja poolt elektriauto ning sõber oli elektriautode edasimüüja ning need autod olid pea kõigis olulistes omadustes täiesti võrreldavad tänaste elektriautodega. Või kui täpne olla, siis mitte tänaste, vaid möödunudaastastega, sest umbes siin see piir asubki, kus mingist edasiminekust saab juba rääkida. Just kasutusmugavuse poole pealt, sest tehnoloogia ise oli 18 aastat tagasi midagi muud kui täna (sama puudutab ka fossiilkütustel konkurente), aga oli selle võrra ka odavam (nt sama läbisõitu võimaldava akupaki hind). Aga siis sai mulle juba selgeks see, et ma ei taha mitte kunagi hoida absoluutselt iga päev ühte kätt reservis ei auto juurde minnes ega auto juurest tulles, et pistikute ühendamisega tegeleda. Tänase kiirlaadija juurde minek on umbes nagu tankima minek, pühendud oma tegevusele, et see võimalikult kiiresti lõpetada. Aga see on midagi, mida ma kunagi ei taha teha kodus siis, kui tegevuse eesmärk on kusagil mujal. Ma usun, et see probleem lahendatakse samuti üsna pea. Tõenäoliselt esimese hooga mitte kontaktivaba laadimise näol, vaid et oma kohale parkides otsib pistik magneti abil ise pistikupesa ülesse ning ühendab end automaatselt lahti juhikohale istudes. Lihtsalt praegu on see probleem täiesti teisejärguline, kuniks reaalne läbisõit ühe "tankimisega" erineb fossiilipõletajatest umbes kümme korda ning selle reegli erandid on (ja jäävad veel mõnda aega olema) keskmisele inimesele rahaliselt kättesaamatud nishitooted.
Laenan ühte väärt tsitaati, mis iseloomustab vast kõige paremini seda põhjust, mis tõi meid hobuse seljast autorooli ja suuremas plaanis mille üle me siin üldse vaidleme:
You never change things by fighting the existing reality. To change something, build a model that makes the existing model look obsolete
Ei tea jah kellel siin edevus üle ääre veab. Maantee kulu vaatamine, rekkajuht? Äkki leiad ka mu postitusest osa, milles kirjutan, et metsas elades V8 hea variant? Sina Soomes sõitsid 18 aastat tagasi elektriautoga? 60datel käisid inimesed kuul ka.
kui arnis arvab, et eestlane ei tea midagi elektrikast ja sellepärast ei osta, siis arnis ilmselt ei mõista seda, et keskmine eestlane pole nii rikas, et endale 40 000 maksvat autot osta ja seda iga viie aasta tagant uue vastu vahetada, sest umbes sellise ajavahega tulevad uued parendatud mudelid- suureneb see ja too ja natukene kolmaski, sest lihtsalt tehnika areng tingib seda ja kui eile sain sõita 100km, siis pole erilist mõtet omada ülehomme ikka sama autot, kui teised inimesed sõidavad juba 500km. rikkamad inimesed võivad neid vahetusi teha ja samm sammult parema rooli istuda, vaene eestlane võtab asju esialgu talupojatarkusega ega torma- raha vähe ning tark teab, et seda pole mõtet asjata kulutada. loll muidugi tahaks kulutada, aga õnneks sellistel raha nii palju pole.
"Tootmise kasvu % on jah suur :-) Kui 10 asemel 14 tehakse = samuti 40%.
Mitu elektriautot Eestis 2017 müüdi..
Kapital piire ei tunne kui tegu on kasumit tootva asjaga..?"
Seetõttu ma kirjutasingi "seeriatootmisest". 10 tk pole autotööstuses seeriatootmine.
Eesti hoiab EUs kindlalt kahte rekordit: Siin toodetakse kõige räpasemat elektrit ja siin ostetakse kõige vähem el.autosid. Isegi meist vaesemas Lätis (taganpoolt teise koha omanik) osteti el.autosid üle 2x rohkem. Maailmas oli 2016 aasta lõpu seisuga 1,2M el.autot.
Kas on õige aeg el.autot osta, see on personaalne. Kelle jaoks on aeg, need ostavad, kelle jaoks pole, need passivad.
Absoluutselt kõigel siin maailmas on piirid, ka kapitalil.. ja isegi rumalusel.
"Absoluutselt kõigel siin maailmas on piirid, ka kapitalil.. ja isegi rumalusel."
Siin ma luban endale jääda eriarvamusele! Maailmas on väga palju raha, see on lausa ettekujutamatu kui palju seda tegelikult on ja kui kiiresti see on võimeline omanikku vahetama:-)
Kui on väike võimalus, et 1$ õnnestub teha 1,5$, siis see raha ka liigub, ehk siis tinglikult VAG grupi aktsiad pannakse müüki ja ostetakse asemele Tesla omad.
Rumalus seevastu ei tunne mingeid piire - mõned isendid on ikka pururumald (kohe väga rumalad) :-)
See et Lätlased midagi 2x rohkem ostavad kui Eestlased ei näita midagi muud kui seda et nad ostavad seda 2x rohkem kui Eestlased. Vaata Riias tänavapilti - seal on ka Ferrarisid/ Porschesid/ Lamborginisid rohkem kui Eestis. Ka Lätlasi on rohkem kui Eestlasi.
Mina liigitan täna elektriauto ostmata jätva Eestlase küll mõistlikuks inimeseks, sest samasuguse töö samaväärselt teeb TÄNA sisepõlemismootoriga auto ära ODAVAMALT kui võtta aluseks auto omamise kogukulud (millele lisandub boonusena vähem keberniiti laadimistega ja sõitude planeerimisega). Äkki see ongi peamine põhjus miks Eestis ostetakse vähem elektriautosid (kui Lätis).
Enamus mõistlikke inimesi omab 1-e autot ja seda peab saama kasutada kõigis olukordades, isegi Arnis tunnistab, et teeb osad sõidud diisebemmiga (oli vist bemm?) :-)
Neid kes kodus laadimisvõimalust omavad ja pikki sõite ei tee (250+km päeva jooksul), kiirlaadijad ei huvitagi. Endast räägin. Probleem on hoopis selles, et valik kasin - saada olevad mudelid ei sobi, peaksin praeguse sp.auto ka alles jätma ning 2 autot oleks mulle pigem tüliks kui kasuks.
Kilomeetrimaks elektriautole? Ühel või teisel moel maks tuleb kindlasti, lihtsam viis on koguda automaksu.
Elektriauto omamine hetkel on tänu sellele odavam. Mida hiljem osta, seda suurem on tõenäosus, tuleb maksta "aktsiisi".
Kas tulevikus elektriauto omamine on odavam, kui autosid on rohkem? Pigem mitte. Mida suurem on tarbimine, seda rohkem tuleb elektrit toota. Õhust ja armastusest see ei tule.
Lootus on uutel tehnoloogiatel, näiteks lainepüüdja mida eestlased arendavad.
Riik makse vajab, teid tuleb ehitada, laadimiseks infrastruktuur tuleb ehitada.
"There’s often a misconception that somehow plugging in is 100 percent efficient," Gruzen says. "But a plug-in is from just 88 to 94 percent efficient; WiTricity's wireless system runs at 90 to 93 percent.”
Arvestades hinda, kasutatavust ja efektiivsust võiks ennustada selle päris kiiret levikut. Lähitulevik on igatahes põnev.
Selliseid "meil on lahendus, tootmise jaoks oleks raha vaja" teateid tuleb lugeda rohkem mõistusega, kui emotsiooniga. Mobiilide juhtmevaba laadimise reaalne kasutegur on 60%..70%.
Sedasama aku laadimise vooluallikas+pingeallikas muundurit, mida juhtmega lahendus kasutab, oleks paratamatult vaja ning el.mag. välja abil energiat üle kanda vaid paari % kaoga on siiani utoopia olnud.
Lunguuks, kogu see teema keerleb ju maanteesõidu ümber. Sest kriitiline koht seal, kus puudub lisalaadimise võimalus, ongi üks vähestest, kuid samas väga kriitilistest kohtadest elektriautode juures üldse. Asulates ja lühikesi otsi sõites ei teki ka seda probleemi, et pole võimalust laadida. Maanteel ei sõida ainult rekkad.
Ja vastuse küsimusele oleksid leidnud ka selles teemast, kui esinemise asemel juba varem kirjutatut lugeda viitsiksid: https://en.wikipedia.org/wiki/Elcat_Electric_Vehicles
Ei töötanud postis vaid ülikoolis:) Akuversioone oli mitmeid erinevaid, aga reaalsus jäi ikkagi sinna 100km piirile, talvel soojas autos polnud sedagi. Ajastukonteksti vaadates olid päris lõbusad autod omal ajal. Kusjuures neid on toodud ka Eestisse ning sel ajal, kui maksumaksjate raha eest sõideti moodsa tehnikaga, kasutasid meie elektriautode entusiastid millegipärast endiselt vanakooli. Põhjustest on siin teemaski juba juttu olnud, keda huvitab, viitsib ka lugeda;)
... - keskmine eestlane ei ostagi uut autot. Keskmine eestlane ostab kasutatud autot. See on nii täna ja ka aastal 2028.
See tähendab, et keskmine eestlane ostab kasutatult ka elektriautot, seda ka 10 aasta pärast.
Tartlane_ - eksitav jutt. Pistikuga laadimine on 80-90% efektiivne. Sellepärast et AC tegemine DC-ks ei ole ideaalne.
Kui lisada juhtmevaba lahendus, siis olemasolev kadudega laadimine korrutatakse kokku omakorda kadudega. AC-DC kaod ei kao kusagile.
Ja 90% juhtmevabalt on lubadus, mitte reaalsus.
Igaõhtusel parkimisel on võimalik elektriauto pistikusse sõita. Natukese tahtmise korral on võimalik sama skeem ka kiirlaadimispunktides. Justnimelt pistikusse, mitte induktori peale.
Just. Minu isiklik pakkumine on see, et auto omanik sõidab autoga oma kohale ja stepsel topib ennast ise sisse. Seda ei saa garanteerida, et juht sõidab täpselt kontaktidesse ja seda ka ei paku, et kontaktid on monstrid ja "igale poole sobib".
Tavaline Type 2 püstol sobib. Mingi mehhanism veidi mudib seda õigesse kohta, ongi kõik.
