Arnis, kes sulle maksab ja kuipaju maksab, et sa tegeled elektriauto agitatsiooniga ? Ilmselgelt oled sa kellegi palgal või tegeled särtsukate müügitööga vms. Räägi ikka must valgeks ja tõesta et sa pole kaamel.
Arnis on lihtsalt üks suur elektriauto fänn. Selleks ei pea olema palgaline.
Milles on tänapäeva kiires arengus probleem? Tuleb uus tehnikavidin müügile, meeletu raha kulutatakse reklaamile. Kõik tundub nii hea ja aasta pärast on toode müügilt kadunud.
Ühisrahastus on tore asi aga reklaamida tuleks ikka seda, mis 95% veatult töötab.
Lihtne näide, Samsung S7. Tippmudel, paraku kõiki need telefonid olid vigased. Näitab levi olemas aga kui keegi soovib helistada, annab teate, telefon väljalülitatud. Kas seda parandati? Ei, vähendada suutsid aga enamus S7 omanike vist on harjunud juba paarkorda kuus telefonile taaskäivtust tegema.
Elektriautodega ma arvan on sama lugu! Ma arvan, ma ei tea seda!
Kõik on ilus, kuid tulevad erinevad probleemid, millele lahendust ei ole, vähemalt mitte odavat. Paraku inimesed kes on ostnud juba toote, lepivad sellega.
Elektriauto ei ole ideaalne veel ja nii lihtne see ongi.
KKülaline - just, enamik siin arvavad asju elektriautodest. Mõned arvavad liiga palju, mõned arvavad liiga vähe. Ka mina. Aga on hunnik asju, millest ma juba ei arva, vaid tean. Tean näiteks, miks rehvid elektriautol kuluvad kiiresti või miks auto piniseb kui käsipidur peal gaasi vajutada või miks on auto talviti tavaautost niiskem.
Elektriauto kui auto, on ikkagi sama mis tavaline sisepõlemismootoriga transpordikarp. Uksed ja aknad, peeglid ja istmed. Uuteks komponentideks on suur elektrimootor, suur inverter, suur aku.
Elektrimootoreid me teame läbi ja lõhki. Need teenindavad meid igal pool, alates liftist kuni hambaharjani välja. Ja on nad, väga töökindlad. Karta, et nood mingi kurja juureks saavad, on alusetu. See, et tuleb defekte? Kindlasti. Teslalgi oli elektrimootoriga defekte mis tuhandetele autodele jõudsid.
Teisteks komponentideks mida tavaautol ei leia on inverter. Mis on ilus nimi voolumuundurile. Ka need teenindavad meid igal pool. Estlink-idki töötavad inverteritega. Ja kusjuures esimestel päevadel mitte just töökindlalt :D
Ja viimaseks on aku. No Tesla on juba tõestanud, et saab asja hästi teha. Kuna see tõestus on juba tehtud, siis ei ole mõtet pabistada, et seda tulemust ei saa korrata.
Igatahes. Ei ole mõtet karta elektriautot kui "uus asi". Ei ole uus. On auto nagu auto ikka. Paar uut juppi on. Aga need jupid on meid mujal juba teenimas. Ja mingit viga neil ei ole.
Probleemid elektriautodega tulevad. Aga see, et neid lahendada ei saa - seda ei tule.
Probleemid ei leia lahendust siis ja AINULT SIIS kui lahendustel ei ole majanduslikku mõtet või kui keegi neid lihtsalt ei lahenda. Samsung S7 puhul mõlemad tingimused klapivad. Pole mõtet parandada sest keegi ei sunni. Elektriautosid ei olnud 10 aastat tagasi sest polnud majanduslikult mingit mõtet. Nüüd on. Ja nüüd lõpuks võeti asi käsile.
Anonüümsed trololoootajad mind ei küta.
Laulan ma seda laulu sellepärast, et ....... ... suguseid on Eesti servani täis. "Mulle pole vaja teie jama, minge haukuge teise puu juures". Mingi uus asi ja tahate pähe määrida, ma sain juba sõita sotstöötajate autoga, ei taha. MA TEAN KÕIKE NENDEST AUTODEST. Tõmmake nahka.
Miks siis elektrikal rehvid kiiremini kuluvad, auto piniseb kui käsipidur peal on ja niiskem tavaautost? Võibolla varem läbi käinud aga ma ei viitsi 17lk läbi vaadata.
väände muutus ajas on ulmekiire (0Nm-st 280Nm'ni vähem kui veerandsekundiga). Ja ka nõksutamine liikluses rebib igatepidi. Ja auto on raske. Ja mittenelikveolisel vedavad rattad ka pidurdavad. Mul esipaar kulub 4x kiiremini kui tagumine, näiteks.
Auto piniseb sest inverter lülitub ümber teistsugusele sagedusele, et mitte mootoris mähiseid mitte üle kuumutada (normaalselt on sagedus kõrge, sobib ideaalselt suurtel pööretel, aga kohapeal seistes madalamat vaja, esimesel sekundil madalaid sagedusi ei kasutata, kuna häirib kõrva, aga kui asja liikuma ei saa, siis kaitsemehhanism rakendub).
Mitsu-tüüpi masinatel on nii vähe võimalik sooja toota (aku väike), et seda välditakse, mistõttu hingeõhk vettib autosse. Leafi puhul kasutatakse soojuspumpa normaalselt sooja tegemiseks, seetõttu ei saa õhku kuivatada. Saab, aga siis kulu soojendusele suureneb märgatavalt. Ning muidugi ei köeta liigselt elektrikat, tavaliselt. Muidugi saab niiskuse ära, aga pole erilist põhjust niisama kulutada.
Tore et keegi tunneb huvi lamp asjade vastu.
Mõned asjad võivad tunduda, vanasti ja vanasti. Vanasti kui miinus 15 kraadi külma oli, pandi autol radiaatori ette papp, et tuul ei jahutaks. Tänapäeval häbeneks mõni mees silmad peast, kuidas küll naaber asjale vaataks. Päris ulme mis ikka oli. Ulme on tagasi, paremas lahenduses. BMW uutel mudelitel on kasutusel aktiivne iluvõre, mis vastavalt vajadusele sulgub või avaneb. Vähemalt on see 5 ja 7 seerial!
"väände muutus ajas on ulmekiire (0Nm-st 280Nm'ni vähem kui veerandsekundiga)."
Kui sp.mootoril tuurid üles gaasitada ja siis järsult sidur valla päästa, saab nii ulmekiire ja ulmesuure (hetkelise) momendi, millest el.auto vaid unistada võib..
Vanadel mossedel oli interaktiivne radikavõre: sai käsitsi radika "ribikardina" kinni-lahti sättida.
n.n aktiivne iluvõre (küll on kena nimi) on ka näiteks Fordi mudelitel olemas ja ei ole kuidagi seotus jahutusvedelikuga vaid ikka tuuletakistuse vähendamisega.
Termostaat niikuinii külma mootori puhul jahutusvedelikku radikast läbi ajada ei lase, esivõre sulgemine erilist rolli mängida ei tohiks.
"..Ja ka nõksutamine liikluses rebib igatepidi."
See pole el.auto paratamatu omapära, viitab pigem halvale tehnilisele disainile. Või siis on tahtlikult tehtud, demomaks el.mootori jõumomenti.
El. trelli võrdluseks tuues: korralikul võib olevalt lüliti asendist padrunit kas kahe näpuga paigal hoida või, kui lüliti põhja vajutada, nülib käenaha maha. Odav pahn on rohkem on-off toimega.
Aktiivne võre oli varem ainult temperatuurirežiimile ja veidi helile. Mäletan oma vanal 1997a bemmil sellist peale radikaid (seespool), regullis neid termostaat otse. Vahepeal tulid tuulega avanevad neerud. Need töötasid helisummutamiseks kohapeal tiksudes. Nüüd moodsad autod kasutavad nii heli, soojuse kui ka õhutakistuse regullimiseks (viimast saab ainult siis kui sulgumine toimub kohe välipinna lähedal).
wb - sidur on ajale jalgu jäänud. Selliseid asju enam ei osteta (manuaale). Sellegipoolest, kui jutt käib 0-1km/h kohta, siis Tesla Roadster reklaamis 10 000Nm.
Ja kui nii SP mootoriga nii teha, siis rehvid kuluvadki. Aga nii ei tehta. Elektriautol aga toimub see igapäevaselt.
Mitte elektriautol ei toimu see igapäevaselt, vaid mingil konkreetsel mudelil või konkreetselt juhil. Hästi disainitud mudelil toimub "gaasi" vajutamine sujuvalt, olenemata maksimaalsest võimalikust rataste pöördemomendist.
..et Eesti hoidvat viimast kohta patareiautode müügis eurioopas.
Väga hea - seni kuni need pole majanduslikult tasuvad, ei ole meil põhjust neid osta ja oma niigi väikest raha tuulde loopida. Hakkame ostma siis kui tasuvaks muutuvad...
Riigi raha on rahva raha ja seda ei tohi miskite ökofriikide eputamise peale raisata...
Kui me ka kogu oma eelarve elektriautode peale tambiksime - maailmas ei paneks seda keegi tähele. Meie osakaal maakera rahvastikus on 0.17 promilli.
Samas oleme üks 200-st riigist - st 0.5%.
Meie hääl maailmas (tänu meie oma riigi olemasolule) on 30 KORDA võimsam kui meie osakaal rahvastikus.!
Seega hääletagem elektriautode poolt igal võimalusel, kuid ärge ostkem neid enne, kui nad on majanduslikult tasuvad!
Pole vaja joosta hing paelaga kaelas veduri ees (ja veel oma raha eest) !
Pigem sõita rahulikult teises vagunis...
Võtame nüüd ühte ritta,
hakkame kõik homme pihta..
Lisaks kuulub Eestile veel 0,3 promilli maismaast.
Ega el.autosid pea riigieelarve eest ostma. Alla poole EU riikidest maksavad el.autode ostmisele peale, ülejäänud pakuvad nipet-näpet soodustusi - Eestis ntx võib (võis?) el. autoga ühissõidukite rajal liigelda.
See on isiklik, riigieelarvet vähekurnav otsus, el.auto või sp.auto või üldse mitte auto. Kas kulutada oma raha sellele mis meeldib või mängida võitja-on-see-kel-on-surres-kõige-rohkem-raha mängu..
Eesti aitaks maakera tervisele siis oluliselt kaasa, kui põlevkivi põletamise lõpetaks - eestlane saastab kordades rohkem, kui keskmine maakera elanik. El.autode arv on selle kõrval tühine nähtus.
Pekingi autonäitusel on näha 174 erinevat akuautot. Enemasti küll kontseptsioonid, mis kunagi tootmisse ei jõua.
Kui hiinlased vaid jutumeesteks ei jää ja sellesarnase auto https://www.autocarindia.com/car-news/2019-byton-electric-su
v-concept-unveiled-408093 tõesti EUs 40kEUR hinnaga müüki lasevad, hakkab vana maailma autotootjatel elu hapuks minema..
See võib tunduda füüsikaga kokkupuudet mitte omanud inimesele keeruline, ehk isegi arusaamatu, aga mootori väändemoment ei võrdu üldjuhul rataste väändemomendiga, nad on kordades erinevad, mõõtmisvahend ei mängi siin üldse rolli. 1250nm on Tesla mootori jõumoment, mitte rataste jõumoment.
Suht tavalise diiselmootori ja aeglustiga maasturi maksimaalne rataste (mitte mootori!) jõumoment on umbes 15000nm.
Ju läheb ka tavaautodel, mille kiirendus 3sek. sajani rohkem rehve kui neil, millel 13 sekundit. Elektrikal olemuslikult parem kiirendus, küll seda ka kasutatakse rohkem ja rehvikulu on siis paratamatu. Ehk aitab offtopicust.
Arnis ütles, et hetkeline väändemuutus kulutab kõvasti rehve, mille peale sina ütlesid, et sisepõlemismootoril pöörded üles ajada ja sidur lahti lasta (kuigi keegi ei stardi oma autoga niimoodi rohkem kui 1-2x auto omamise jooksul, aga elektrikaga gaas põhja ja tõmmet nautida on üsna tavaline) saab momendi, mida elektriautoga ei saa. Selle peale tõin välja Tesla momendi, mida saad nautida iga kell ilma autot lõhkumata (ehk järsult sidurit vabastamata), mille peale sina hakkasid midagi aeglustist kõvatama (mida kasutatakse pehme pinnase peal ehk pinnase, mis rehve ei kuluta või kulutab minimaalselt, olgu momenti palju tahes).
Rehvide kulutamine pole el.auto omapära vaid juhi omapära. Rullnoka BMWga, millel on bensiinimootor ja kesine väändemoment, saab minutiga rehvid siledaks kärsatada ning võimsa mootoriga limusiiniga sujuvalt kohalt minna.
Kiirelt sidurit lahti lastes tekkiv väändemoment on halb, autot lõhkuv väändemoment, aga sama suur el.mootori väändemoment on hea, autot mittelõhkuv väändemoment? A la valge suhkur on mürk, aga pruun suhkur on tervisele kasulik, mis sest, et organism sünteesib mõlemist samasuguse glükoosi?
"Tõmbe nautimine" on teema, milles ma ei oska kaasa rääkida, kahjuks. Mul on kiirendust vaja mõõdasõidul, kuna seda loetakse ohtlikuks manöövriks ning pole tervislik pikalt vastassuuna vööndis tolgendada. Aga sel juhul on oluline mootori võimsus, mitte väändemoment.
El.mootori suure väändemomendi suures pöörete vahemikus suur eelis minu jaoks on see, et käibukast pole vajalik.
Offtopiku kommentaariks veel, et kui mõned särtsuautode pooldajad väänavad teadlikult tõde, siis häirib see kohutavalt fossiilikummardajaid. Aga kui fossiilikummardajad ise samamoodi käituvad, oleks nagu kõik normaalne?? Foorum on huvitav pigem siis, kui see aitab tõele lähemale jõuda, mitte kus omi vaateid ja väärtusi vahendeid valimata peale surutakse.
Igaüks, keda vähegi huvitab, näeb bensiini, diisli, LPG, CNG, hübriidide ja särtsu variantide juures nii eeliseid kui puudusi. Kus on neid eeliseid rohkem, näitavad suurepäraselt praegused müüginumbrid. Muutub eeliste/puuduste suhe, muutuvad ka müüginumbrid ja kohe päris kindlasti muutuvad.
See on täiesti normaalne, et lahendus, mis sobib täna üksikutele või vähestele, ei ole veel ideaalne lahendus kõigi jaoks ja nii seda tuleks võttagi. Musta valgeks ja vastupidi rääkimine või väljenditesse-definitsioonidesse takerdumine ei muuda musta valgemaks. Sellepärast olekski mõistlikum jätkata teemat ASJAST rääkides ja jäägu need erandid lihtsalt illustreerivateks näideteks, milleni üks juba küünib või teine enam ei küündi. Samuti ei tohiks see kedagi häirida, kui erandlike inimeste erandlikke soove need erandlikud lahendused suurepäraselt lahendavad. Seda nii särtsu kui tahmapilve saatel. Üldsi soovitusi andes oleks mõistlik ka eelnevalt mainida, kas ka soovitaja ise on nn keskmine inimene (statistiliselt see hall mass).
PS: küsisin just tõsise huvi tõttu paar uue auto pakkumist esindustest. Küll proovisin korraliku eeltööga põhjendada endale, et võiks särtsu vähemalt kaaludagi, aga piltlikult öeldes excelis hindasid/tasuvusi arvutades ei mahtunud ükski särtsuauto tänase seisuga mitte ligilähedalegi. Ma arvan, et seda sama on teinud siiski väga paljud, kes ostavad uut autot endale (mitte firmale) ja mitte ainult liisinguperioodiks, vaid soovivad jätta endale võimaluse ka see auto kauemaks jätta. Ja kuna müüginumbritest lähtuvalt on enamus inimesi minuga samas paadis, oleks huvitav näha (veelkord, korduvalt) särtsuentusiastide arvutusi mitte enda otsuse õigustamise suunas moonutatult, vaid just loogilisi ja võrreldavaid detaile lahti seletades (sisuliselt kuluarvutus kombineeritud lisavarustusega). Ühelt poolt see kõik muutub ajas üsna kiiresti ja teiselt poolt "õigel ajal" (omadused vs hind vs soodustused) ostja võidab sellest ka kõige rohkem. Rohkem kui praeguste Leafide omanikud ja rohkem, kui ühest hetkest alates enam kunagi on üldse võimalik (kütuseaktsiisi mängimine ka särtsuautoomanike õlgadele).
Omalt poolt lisan paar linki, mis on fossiilipõletajate kahjuks. Mitte ainult täna uut autot valides, vaid mis paljude (aga mitte kõigi!) vanade autode pidamiskulusid olulisel määral mõjutab ja uue ostmise suunas võib kallutada.
Elektriauto tasuvuse tingimused:
Pidev sõit linna servast linna keskele + tasuta parkimine linna kõigis piirkondades + kodus laadimine
sel hetkel, kui Tallinn otsustas elektriautodele samasuguse parkimistasu kehtestada, kadus ära igasugune lootus elektriautoga nulli jõuda.
Biokütus ei ole argument sisepõlemismootorilt elektrimootorile üle minna, kuna uued autod on selle valmidusega juba ehitatud. Samuti on suurimaks elektriauto eeliseks toodud siin teemas juba mitmeid kordi, et fossilkütus saab otsa ja siis on ainus võimalus elektriga liikuda.
Jah, mis seal salata- mingil hetkel tekib see roheline hetk, kui hobiautodele tuleb hakata ostma kas kankudes erikütust - nagu praegu kahetaktilise bensiini müüakse- või siis ehitada toitesüsteemid ümber "loodussõbralikumaks" aga ... sisepõlemismootori kadumist aitavad biokütused edukalt edasi lükata (muuseas ladina-ameerikas on juba palju aastaid tavaline, et sõidetakse ainult etanooliga- mõned küll arvavad, et biokütuse valmistamine on viljaka pinna jube raiskamine, kuid... vähemalt sama suur reostamine toimub ka taastuvenergia osas- kas lasta põllulapp kinni kasvada, et saada "rohelist hakkepuitu" elektriautole või kasvatada samal territooriumil rapsi biodiisli valmistamiseks või maisi etanooli tarvis ei ole just väga suurt vahet.
See uudis teeb dislafänne rohkemgi (kahju)rõõmsaks, kui el.fänne. Kas Eestis on biodiisli lisamine diiselkütusesse ka juba kohustuslik?
Brasiilias on 25% etanooli lisamine bensiini kohustuslik, aga jah, paljud sõidavad seal puhta etanooliga. Asi on selles, et troopikavööndis suhkruroost piirituse tootmine on väga effektiivne.
USAs maisist piirituse tootmine on energiamahukas ja väheefektiivne.
Kas Eesti kliimas kartulist mootorikütust toota tasub, selle kohta andmeid ei leidnud, tõenäoliselt on see veel väheefektiivsem.
Efektiivsem oleks mitte pusida biomassis sisalduvate süsivesikute etanooliks teisendamise kallal, vaid biomass elektrijaama katlasse ajada ning el.autosid kasutada (kui mitte arvestada el.auto kõrget soetamishinda).
Midagi ei saa. Ilmselt hakkasid vendadel püksid püüli ajama ja panid igaks juhuks paar kilowatti rohkem purki. Või on siiski nii, et elemendid ei vasta etteantud mahule ja välja tuleb mida iganes, ehk jällegi näpukas. Üldiselt bardakk, nagu ka kogu ülejäänud elonmuski majapidamine. Samas, ideed on neil huvitavad ja julgustki jätkub, et asjadega edasi minna, midagi teistmoodi teha, kui keskmisel maa elanikul.
# Biokütus ei ole argument sisepõlemismootorilt elektrimootorile üle minna, kuna
# uued autod on selle valmidusega juba ehitatud
Ma väitsin hoopis seda, et piiritusega solgitud bensiin paneb paljude vanade autode omanikud fakti ette, et kas ehitad oma toitesüsteemi ringi (kulutad aega ja raha = kõikmõeldavad tihendid bensiinipumbast plokikaanetihenditeni pluss terve hunnik teisi kummidetaile, kütuseliinid jne) või siis peab ostma uue(ma) auto, mille puhul ei saa enam foorumis rääkida, et kulutasin paarsada eurot ning tehnika ressurssi on järel veel umbes miljoni km jagu keskmise kuluga 5 liitrit sajale (kusjuures üksikute erandlike näidetena mahub selle alla diislite kõrvale isegi bensukaid). Kuna uunikumi käigushoidmine on nagunii ühtlasi ka hobi, siis neil tõenäoliselt vahetataksegi ära kogu tihendimaailm ja elu läheb edasi, ise tegija jaoks pole ka jupikulu märkimisväärne (kuigi ajakulu on juba täiesti arvestatav). Ja ega see puudutagi kõiki uunikume, nt Saabidel-Volvodel tulid esimesed piiritust taluvad mudelid tootmisse juba seitsmekümnendatel ja seadus ei sea piiranguid, kui keegi soovib sajandi vanusele autole paigaldada kaasaegset mootorit - võid rahumeeli sõita kasvõi rikkis katalüsaatoriga, sest autole esitatavad nõuded vastavad endiselt auto tootmisaastale, mitte järelpaigaldatud tehnika ajastule:)
Aga kelle jaoks pole vana auto mitte hobitegevus, arvutab enne seda pealesunnitud lisainvesteeringut tõenäoliselt läbi ka võimalikud uue auto kulud, jagab need aastate peale laiali ja kasvõi praegusestki foorumi teemast innustatuna kaalub läbi ka võimalikud elektrivariandid. Seda ma just ise tegingi, aga polnud isegi mitte midagi ligilähedast, mille hinnapakkumisi olnuks mõtet küsima hakata. Nii et fossiilide põletamine peab minu kodus jätkuma veel mõnda aega...
Ma sellepärast siin kirjutasingi, et "elektriauto on parim" loosungite hõiskamise asemel võiks just see kõige teadlikum kontingent püüda siin näidata neid reaalseid kuluridasid, tuues valikusse ka Leafi alternatiive (sest kasutajate vajadused on samuti erinevad). Ehk siis leiab ka rohkem inimesi tee just tema vajadustele vastavate särtsusõidukite juurde, sest lõpuks jõuame paratamatult kõik nagunii nendeni.
Kogu see biolisanditeema pole õnneks maailmalõpp, sest diislitele tähendab see vanemate mootorite puhul vaid lisakulu (igal tankimisel pudelitäis lisandit), osa uuemaid mootoreid ei pirtsuta selle pärast nagunii ja ainult väike osa on hädas vaatamata sellele, et hoolega kütuselisandeid kasutavad.
Bensiinimootoritega läheb asi juba huvitavamaks. Täna on 98E veel solkimata, nii et kelle auto piiritust ei talu, võiks loogiliselt võttes minna üle 98E-le ja enamuse jaoks ongi probleem lahendatud. Kui siin vanade autode omanikud sõitsid varemgi patuga pooleks 95-ga, siis 98-le üle minnes tuleks juba hakata muutma surveastet (ei midagi keerulist, aga ega keegi hea meelega töötavat mootorit pulkadeks ei tõmba). Samal ajal kui enamus autosid talusid juba algselt 95E-d, kipub pirtsakate murutraktorite, tsiklite ja kõige muuga asi juba päris keeruliseks kätte minema. Suhelge Soome vanatehnika ja tsiklite foorumites ja saate üsna täpselt teada selle pasa, mis kõik sellele (juba ammuammu) järgnes. Mina ostsin sel ajal kokku üsna huvitavat "rikkis" tehnikat, panin sellele siin Eestis sisse normaalse bensiini ja mis veel müümata, nendega vuristan tänaseni ringi:)) Igal juhul on jäänud mulje, et on terve rida päramootoreid, trimmereid, el.voolugeneraatoreid jpm, mille probleemidele sisuliselt lahendus puudub, sest 98E kasutada ei saa, piiritusekestvaks neid muuta hästi ei õnnestugi ning rohkem variante nagu polegi. Sisuliselt jõuamegi ringiga särtsu juurde, sest rolleri asemel saab juba ammu osta Makita akutrelli akusid söövaid elektrijalgrattaid, saed-trimmerid töötasid elektriga juhtme otsas juba eelmise aastatuhande lõpus ning liitiumakude ajastul on need kõik tulnud lõpuks ka igapäevasesse kasutusse (ka minu kodus). Autodega on juba algust tehtud ja erandlikesse tingimustesse sobivaid lahendusi müüakse juba paarkümmend aastat. Sama lugu ka päramootoritega (see on mu järgmine projekt - sügisel ostetud ülikerge kiirkaater plaanis eelpoolmainitud jamade tõttu teha ümber elektrikaatriks:). Ainult tsiklid on mulle arusaamatul põhjusel täiesti avastamata turunish, sest kui bike jaoks on tehniline valmidus vaatamata kõrgemale hinnale (kopikas särtsuautode kõrval!) juba ammu olemas, rollerite ja lasterataste/atv-de puhul turul isegi edukaks osutunud, siis chopperi klassi dünaamikat võimaldav tehnika maksab iinast tellides täna juba pigem kommiraha. Miks keegi ei müü ega valmista seda kõike seeriatoodanguna?
Lühikokkuvõttena: sisuliselt ongi kogu see pealesurutud kütusesolkimise kampaania juba tasalülitatud elektri abil. Ainult elektriautod ongi veel jäänud, sest kõigi ülejäänud "mootorite" tasalülitamine erinevate särtsulahenduste kaudu on juba vastav kasutajate vajadusele. Ainult autode puhul veel diskuteerime siin lennukaugusest ja laadimise võimalustest (rekkad on tulevik, bussid Hiinas juba reaalsus). http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektribussid-loovad-ku
tusetoostust?id=81890031
nõks vale teema aga jah- 95 on boostitud 85-92 (sellest ka igasugused supersegud).
kusjuures praegu mõtlema hakata, siis tegelikult kohutuslikus koguses 5-10% etanooli lisamisega bensiini tuleks valitsusel lisada bensiinile ka alkoholiaktsiis (sisuliselt muutub bensiin ju lahjaks alkohoolseks tooteks)
98 on küll tavaliselt lisanditega, kuid peaks olema täiesti alkoholivaba 8lubati, et mõneks ajaks ka jääb).
Biokütus on tegelikult lollus... Olukorras kus me oleme juba võimelised 22% paneelile langevast päikesevalgusest otse elektriks muutma, raisata viljakat maad miski puskari ajamise peale. Samal ajal kui päikesepaneelid on võimalik panna katusele või muidu viljatule pinnasele. Biokütuse kaudu ringi minnes saame vist 100x vähem sellest energiast kätte. Aga ega see ettevàlmistatud põllumaa kaduma ei lähe, varsti on näljaseid suid piisavalt ja küll siis seal kapsast ja kartulit kasvatama hakatakse.
Muidu kõdunev ja ilmaasjata metaani eraldav biorämps on muidugi mõistlik kokku koguda ja ahju ajada, aga seda peaks siis soojuse tootmiseks kombikatlamajas kasutama.
Probleemiks jäävad esialgu akud ja nendega tuleb tegeleda. Kohalikes oludes siis pumphüdroelektrijaam - juba graniidikaevandus ise pidavat ju kasumlik olema, paralleelselt saab niimoodi alumise reservuaari jaamale puhta muidu kätte...
Lisaküsimus kah..
Miks elektriautode (ja ka hübriidide) tehnilistes andmetes pole ära näidatud lubatud haagise massi? Kas isegi RAV4 hübriidiga ei tohi käru vedada?
Sry eelmise kolmekordse postituse eest... mis ta siis on nii aeglane, see kommenteeriimise lisamine.. :-P
Jah, see on tõesti kahtlane. Haagised tehase poolt lubatud ei ole (hetkel erandiks Model X, mis kannatab ikka räigelt palju). Tegelikkuses Model S-i ajamid on samasugused nagu X-l. On põhjendamatu konksu mitte pakkuda, aga näe ei pakuta. Võibolla on probleem pidurites. Elektrikas kaalub ja tootja üritab kokku hoida (kuna auto on juba hirmkallis). Leaf kaalub samapalju nagu 5-seeria BMW. BMW pidurid on ikka pirakamad. Elektrikad üldjuhul pidureid ei kasuta, aga olemas peavad nad olema ja võimelised autorongi ka regeneratiivsuseta seisma jätta igasugustes olukordades.
On topitud järelturu konkse ka Leafile ja midagi huvitavat ei juhtu. Kere konstruktiivselt ei ole siiski ette nähtud.
Energia salvestamine vee abil on aktsepteeritav. Kasutegur edasi-tagasi pumpamisel on 75%. Mis on enamvähem okei. Kulutad 1MWh energiat ja saad hiljem 0.75MWh kätte.
Mootorit ei huvita, mis meetodil oktaaniarv saavutatud on. Mootorit huvitab, mis on oktaaniarv (mingi maani). Peaaegu kõikidele tavalistele autodele sobib 95 ideaalselt ja 98 ei anna grammigi juurde. Teatud hübriididele ja muidu sõidukitele, kus kütus võib paagis olla pool aastat, on mõistlik osta kallimat, kuna kütus lahtub (kuigi üldjuhul hübriididel on paak täielikult õhukindel). Ja 98-st saab 95 mingi aja möödudes. Ja edasi langeb veelgi.
Miks ei kaaluta pikamaasõidul kontaktliini?
Kiirteel oleks kontaktliin põrkepiirdes ja vasaku reas sõidaksid kõik autod ühtlase (max) kiirusega autonoomselt autopiloodil. Juht taoks reisijatega kaarte. Või magaks?
Ja auto laeks samal ajal oma mõistliku suurusega akut. Mööda - ja mahasõidud toimuks paremalt poolt aku abil.... Kodus ,tööl ja külas laeks seda táiendavalt tavalisest ühefaasilisest võrgust?
Ja veel eelnevatele laadimisteemalistele postitustele :
Millks seda VIN -laadimist vaja? Kulu on nii väike, et ehk paneks mündituvastaja aegreleed lülitama? 2-euri eest saaks tund aega.... .?
Ma aretaks omale aia külge sellise , kõrval poes käijad ikka pargivad mul seal... 50 sendi eest oleksin nõus veerand tundi särtsu andma.. selle ajaga saab poes käidud... 400% tootlus oleks....
Sest kontaktliin maksab hingehinda. Kui nii ei oleks, poleks maailmas diiselronge olemas
Raudteid on on maamunal ulmeliselt palju kordi vähem kui maanteid ja ikka ei saa neid isegu pooleldi elektrifitseeritud. Unusta ära. Elektriautol peab aku niikuinii olema. Seda pole vaja laadida sõitmise ajal.
Ei ole kulu väike. Üle euro 10 minutiga. Ja mündid on ajalugu. Üldse sularaha. Keegi ei viitsi hakata seda sulli sealt kokku korjama. VIN põhine tuleb, see on juba kindel (olenemata siin foorumis arvajatest).
Tavalaadijate puhul pole kilovattide eest üldse mõtet raha küsida. Ainult ligipãäsu eest (parkimistasu)
Kontaktliin ei maksa hingehinda, vaid on võrreldes rööpapaari rajamise hinnaga väike. Kallis on seal, kus üleüldse elektritaristu on kehv.
Enamus maailma raudteedest on tõesti elektrita, aga seetõttu, et enamus raudteedest on väikese käibega ja ammu aega tagasi ehitatud. Maailmas veeti juba 2006. a. enamus kaubavoost el.raudteel ja isegi meie mõistes vaene India on raudteede elektrifitseerimisega Eestist kaugele ette jõudnud. EUs on raudteed Eestist veel vähem elektrifitseeritud (protsentuaalselt) vaid Leedus ja Iirimaal.
Minu eelpool toodud üleskutse mitte raisata rahva raha pidaski silmas eeskätt toetusi elektriautode ostmisel. See 18 000 pealeplekkimine oli omal ajal täiega kuritegelik laristamine. Sisuliselt oli see reklaamikampaania.
Aga ka need muud soodustused- parkimine ja bussirea kasutamine- on teatud mõttes raha ümberkantimine.
Eriti aga mittemaksustamine. Kui ikka 5 senti km eest tuleks riigile aktsiisi maksta, siis läheks sõitmine ju suht diiselauto kuluga samasse klassi.ehk siis ka autode hinnad peaks olema samas klassis.
Äsja lugesin artiklit, kus seda hinnapariteeti ennustati aastaks 2025......pean oma 2008 aasta autoga sinnani välja logistama... :P
Suvaliste numbritega näide, mis puudutab eelkõige suurlinnu:
Arenenud ühiskonnas kulutatakse tervishoiule suuri summasid. Kui el.autodele tehakse näiteks mõnes metropolis 500M$ soodustusi, aga elanike tervise parenemise arvel hoitakse tervishoiu pealt 600M$ kokku, lisaks veel eluea pikenemine, kas see raha "ümberkantimine" on arukas tegevus?
Lihtsurelikud nii pikalt ette ei näe. Ausaltöeldes on meil siin Eestis selliste asjadega ikkagi liiga vähe toetusi.
Riik ei viitsi laadimistaristuga vaeva näha. Ei viitsi seadusemuudatusi teha, et kortermajade ees laadimisvõimaluse tagamine oleks lihtsam. Ei ole meil ka bussiradasid piisavalt. Ja isegi südalinnas ei saa parkida tasuta. See on küll veits jobult välja kukkunud. Mäletan, et algselt sai tasuta parkida, aga väidetavalt kutsub see liiga palju elektriautosid südalinna ja võeti maha see.
18000euri on jah liiga palju. Ma ei saa aru, mille jaoks mingeid toetusi maksta ja siis maksustada. Võtkem parem maks maha ja toetusi pole tarvis. Samamoodi voiks maksusoodustust rakendada sporditegevustele, koolitegevustele. Kõigele mis on ühiskonnale märgatavalt kasulik.
Korterelamu laadimispistikud on ühistu pädevuses... mida see riik siin tegema peaks?
Kui tühja akuga kugugi metsavahele peaks jääma ??? no ma arvan, et kuskilt metsatalust leiad enne pistikupesa, kui kanistritäie bensiini ... iseasi, et miskile mutikesele ära seletada, kui vähe see sinu laadimine seal rahalist kulu tekitab, on suht ilmvõimatu ülesanne.
Mul enesel küll pole elektriautot (veel), aga ei näe erilist vajadust kiirlaadijate võrgu järele. st - see olemasolev oleks jah hea töökorras hoida ja siia ongi see koer maetud - see tähendab et ma kasutaksin seda nii vähe, - ainult hädaolukorras - ning seega see ei saaks miskil juhul kasumlik ettevõtmine olla.
Minul isiklikult oleks vaja autoga käia ühes maamajas 100 km kaugusel, ja teises Saaremaal. Seal kohapeal ma saaks rahulikult uuesti laadida. Seega praegused müüdavad autod rahuldaks täiesti mu vajadused, ainus mure oleks hind ja haagise kasutamise võimatus - selle viimase tõttu peaks peres ikka kaks autot olema.
Mis on paljude perede puhul aga normaalsus niikuinii.
Kogu see teema kipub jõudma otsaga jälle "roheliste" juurde (2-taktiliste bensiinimootorite osakaal maailma mastaabis on väga hea näide!!), kuigi tegelik paratamatus seisneb pigem selles, et fossilkütuste varud on limiteeritud. Nagu varemgi kirjutasin, oleks igasuguste soodustuste asemel õiglasem panna kesklinna piirile ülesse teetolliautomaadid automaatse numbrituvastusega ning maksustada autod vastavalt reaalsetele heitmetele. Nii jääb valikuvõimalus, kas jätad auto parklasse ja kasutad ühistransporti, võtad (elektri)takso või maksad selle ühekordse tasu ja viid sünnitaja haiglasse või tood klaveri poest ära. Hilisõhtul ja öösel, kui linn tühi, võiks olla kõik kõigile lubatud. Pakun, et sellise mudeli puhul oleks kõige paremini tasakaalus puhas õhk ebanormaalselt suure inimkontsentratsiooniga kohtades ning see, et kellel tõesti vaja liikuda, ei jääks elu seisma. Oluline kitsaskoht on siin veel see, et regulatsioon ei tekitaks nn mõttetuid töökohti inimestele, kes saaks nt elektritaksode kunstlikult tekitatud vajaduse rahuldamise asemel tegeleda päris väärtuste loomisega. Tallinna puhul pole see täna nagunii veel probleem, aga kunagi on ja seda tulekski võtta kui tarbijakäitumist suunavat toetuste süsteemi, mitte kui liikumist vajava inimese karistamist.
Südalinna probleem ei ole samas päris võrreldav maailma päästmisega. All ka üks asjassepuutuv link "rohelisest energiast", mis illustreerib hästi praegu kehtivat absurdipoliitikat.
Kogu seda rohelist liikumist varjutab hunnik teisi keskkonnaprobleeme. Näiteks kasvõi liigse lihasöömise mõju planeedile tervikuna (mitte ainult lehmapeer, vaid kogu tööstusharu koormus). Lisasin siia ka illustreeriva pildi - ükski mu vana auto ei suitse nähtavalt (mis on, muide, ka ülevaatuse läbimise eelduseks, kuigi trollid üritavad pidevalt maalida pilte mingitest tossavatest diislitest), aga vähemalt 200+ päeva aastas tuleb toitu valmistada ja ülejäänud päevadel eelmise päeva jääke soojendada. Talvel köögis, aga märtsi algusest umbes jõuludeni teeme meie seda õuepliidil. Eile tehtud pilt iseloomustab hästi seda, mis tuleb korstnast, kuni pliit ülesse soojeneb. Neid erinevas suuruses osakesi tuleb sellest naturaalsest puidust iga päev kindlasti rohkem, kui on võimalik igapäevaselt summutajast väljutada. Probleem pole mitte minus, vaid täpselt samal moel teevad õues süüa igapäevaselt veel kaugelt üle miljardi inimese, aga kõik ülejäänud miljardid tahavad samuti süüa. Mingi osa teeb seda elektriga - nende jaoks aetakse praegu puitu või kivisütt elektrijaama ahjudesse nii kaua, kuni vesi, tuul ja Päike meie energiavajaduse lõplikult katta suudavad (=määramatus tulevikus). Ja kui siin liikumise VAJADUST püütakse igal moel karistada, siis söömise ja sooja (või vastupidi konditsioneeriga jahutatud) eluruumide VAJADUSE karistamist on täna veel üsna raske poliitikutel rahvale maha müüa.
Selle kõige pärast on ka lihtsam mõista õhusaaste probleemi Hiinas jm suurlinnades, kuid Eesti kontekstis on seda kõike tänasel päeval veel raske tõsiselt võtta ning niigi suhteliselt vaeselt ühiskonnalt ei saa nõuda võõra riigi tööstusele pealemaksmist, et saada vastu tänase seisuga meie oludesse just mitte väga hästi sobiva lahenduse ostmist poolvägisi. Meie kliimavöönd, asustustihedus ja eluviisid ei ole prioriteetsed ei kliimaprobleemide lahendamisel ega ka sihtgrupina särtsuautolahenduste väljatöötamisel. Probleeme tuleks lahendada seal, kus need on kõige põletavamad ja hetkel tundub selle algpõhjuseks Aafrika ja mitmete idamaade elanikkonna plahvatuslik kasv. Kõik ülejäänu on juba tagajärg, kuid algpõhjusega tegelemine oleks poliitiliselt ebakorrektne...
Riik peaks pöialt hoidma. Korteriühistud leiavad sada põhjust miks mitte esimest elektriautolaadimisposti mitte lubada, mõne jaoks on elekter õues väga ohtlik ja mõne jaoks o see väga kole asi. Küll läheb maja põlema, küll ei jätku parkimiskohti, küll peakaitse ei võimalda. Neid asju väidavad mitte spetsialistid vaid memmed ja taadid.
Olgu määrus, et KÜ on kohustatud võimaldama, kui ükskõik milline parkimiskoha kasutaja ja ühisomandi osanik seda soovib, EVSE seadme paigaldust.
On olukordi, kus 120km Leaf sõidab ka vaid 70km. Sellised olukorrad on haruldased, aga kiirlaadijad on sellegipoolest väga tähtsad. Neid "metsas võõra memme pistiku laadimisi" tegelikus elus ei juhtu. Selleks need kiirlaadinad ongi. Keegi ei viitsi memme juures 2 tundi passida. Näed tablool hoiatust, et sõita saab 30km, siis veendud, kas saad koju, kui ei saa, siis käid vahepeal laadimas 5min. Vahe ongi selline, 5min vs 2h.
mõni lehekülg tagasi tundus, et sa saad natuke aru, kuidas elekter töötab aga tundub, et ei muhvigi.
Ülaltoodud olukorras: kui mina olen korteriühistu esimees majas, kus on 30 korterit ja mille peakaitse on 160A, ning kuju jookseb klemmidele 50mm2 kaabel (täiesti tavaolukord) siis kui Sina (elektriauto omanik või riik) tuled jaurama, et käigu nüüd ühistu välja hunnik pappi, et Sa saaksid oma autot maja ees laadida, leian ma üsna kiirelt võimaluse maja eest parkimiskohtade kaotamiseks (see muuseas on väga lihtne).
Ning kui ma olen kinnisvaraarendaja, siis ma panen uuselamule keldrisse kaks laadimispesa ja ei ole minu asi, kuidas neid jagatakse 30 auto vahel.
P.S. ära palun loobi väiteid 5 minutise laadmistsükli kohta. See on kindlaim viis aku tuksi keerata (5 min jooksul toimub järgmine- laadija mõõdab aku seisundit ca 1 min; laadimispinge on maksimumis ja hakkab vaikselt langema - testimine toimub edasi-> sõltuvalt softist kukub 3 ja 4 minuti käigus laadmine nulli ning alles umbes 5 min alguses hakkab peale laadimine normaalse tugevusega-> kui selleks hetkeks võtta saba tagant, siis ei suuda soft aku olekut välja lugeda)
Vahepeal tõesti räägiti nafta lõppemisest, kuid nüüd on järjest uusi varusid üha rohkem juurde avastatud, lisaks veel hullupööra kivisütt ja gaasi kah, nii, et see pole enam aktuaalne.
Olulisem olla ikkka see CO2 teema.
Lihtne peastarvutus näitab, et tuul ja päike annavad täna elektritoodangu, mis vastab 12 päeva naftatoodangu kütteväärtusele. Minu meelest võib siin vabalt kasutada koefitsenti 3, ehk kasutuse seisukohast asendab tuulest ja päikesest saadav energia täna juba ühe kuu naftapumpamisega võrreldava koguse energiat.
Samas on päikesepaneelid kõigest hoolimata alles oma arengu ja masstootmise algusjärgus.
Sisuliselt olime 2017 olukorras, kus aastas lisanduv tuule-, ja päikeseenergia vastas aastas lisanduvate inimeste naftavajadusele, st et naftapumpamist polnud enam sellepärast vaja suurendada, et inimeste arv kasvas..
Iga inimese kohta pumbatakse aastas jämedalt neli tünni naftat maa alt välja.
Kuna PV odavneb ja sellest toodetud energia ja ka elektriauto hind kukub samasse hinnaklassi või odavamakski kui naftaanaloogid, siis toimub muutus iseenesest.
Ka neeger ei viitsi generaatori jaoks kanistriga diislit tassida, kui on võimalus selle asemel PV paneeli varjus lebotada
ts - Täitsa pael mida juttu.
3x160A peakaitsmega saab laadima panna samaaegselt 30 autot, ehk umbes 40-50 autot saab laetud 00:00-06:00 vahemikus nii, et kõik muud tarbijad on samaaegselt järel. Muidugi kui autosid on juba üle tosina, tuleb investeerida automaatikale, aga see on tulevikumuusika. Lähima dekaadi jooksul heal juhul tuleb pooltosinat autot. Enne kui süütenööri põlema paned, mõtle kus sa ise oled kui pauk käib.
See korterielu on mul viimase 19 aasta jooksul juba üksjagu meelest läinud, aga pikapeale hakkab üht-teist meenuma.
Tollase esimese korruse elanikuna hääletaks ma pigem pistikute just oma akna alla paigaldamise poolt, et ei peaks talvepäevadel kuulama sisepõlemismootorite käivitamise ja soojendamise hääli...
Kuigi see kõlbaks rohkem elektrik.ee foorumisse siis natukese ülalpool on 50 ruut mm kaabel ja 160 A peakaitse. Nii see elu meil läheb...loodame et on vaskkaabel.
sinuga vaielda või vasikaga võidu joosta- miks peaks korteriühistu maksma kinni infra, mida on on vaja elektriauto laadimiseks (sellest öisest laadimisest- tuleta mu eelmine sellekohane postitus meelde, vajadusel otsi üles). ja ära unista teoreerilisest tarbimisest või mingist müstilisest olukorrast, kus kõik korteriomanikud on vabalt valmis "rohelise eesmärgi nimel" panustama sellesse, et keegi saaks kuskil oma autot laadida (tahad ja korteri peakaitse kannatab, siis jumala eest- viskad pikendusjuhtme aknast välja ja laed niipalju kui süda lustib).
Aku koha pealt- pane link ükskõik millise autotootja ükskõik millisele dokumendile, mis kasvõi uduselt vihjab sellele, et 5 minuti laadminine on OK, siis ma võin selle auto osas nõustuda (nagu korra varasemalt mainitud- kui Sa ei ole teadlik sellest, kuidas toimub laadimistsükkel elektriautol ja mis sel ajal akuga toimub, siis ära loobi selliseid väiteid, et see akut ei mõjuta)
to Nipiga värk
loomulikult vask (alumiiniumi puhul oleks 70-t vaja)
Ja nagu juba varasemalt öeldud - kui elektriautosid peaks tekkima juba umbes 10% autopargist (koos on-grid päikesepaneelidega pole niigi palju vaja) siis on väga suur tõenäosus, et Eesti elektrisüsteem seda vastu ei pea.
Korrusmajas 6 auto laadimine lõpeb väga suure tõenäosusega elektroonikaseadmete riknemisega (elektriauto ei ole kütteelement, mille ainus määrav tegur on tarbitava energia hulk)
Pole vahet, kuidas unistada - korruselamute juurde elektriautod ei tulen kunagi (selleks on olemas ühistransport).
ts - ma ütlesin tulevikumuusika, ära ela 2030-ndates. Ela preagu. Lahenda aktuaalseid probleeme. Korteriühistu ei pea kinni maksma. Soovija peab kinni maksma (või riik toetaks sellist tegevust). Korteriühistu peab aga tagama selle, et korteriühistu elektrivärk ei ole amortiseerunud (160A tarbimise puhul midagi kusagil kärssab) ja omab kaitsemaandust. Korteriühistu peab lubama konkreetset parkimiskohta (kui parkimiskoht on reaalselt olemas ka). Kui pargitakse linna maale, siis linn, jällegi, lubagu teha seda mida vaja. Hetkel on protsess naeruväärselt keeruline. Vaja oleks taotluse ankeet näiteks eesti.ee saidile üles panna, et see moodsalt kõik tehtud saaks.
Väga paljud autod laevad akusid väga tihti. Ainult vanamoodsad autod ei tee nii.
Minu elektriauto aku saab umbes 1000 laadimistsüklit päevas. Iga kord kui parempoolse pedaali kõrgemale tõstan, toimub väga tugev laadimine (umbes pool maksimaalsest laadimise kiirusest). Ja laadimine kestus vahemikus 0.5-15 sekundit. Ja kiirlaadijas laen akut üldjuhul kuni 10 minutit. Ma ei tea kust sa sellist lollust õppisid, aga see on ikka väga hapu puuks, palun unusta see info ära. NiCd akud on ajalugu. Neid pole. Kõik. Jäta meelde, see mis sa tead on aegunud.
Täpselt sama asi on start-stop autodel pliiakudega. Iga kord kui välja sureb, tühjeneb, iga kord kui käima läheb, laeb. Seda juhtub vabalt sada kordi päevas.
ts - sellist asja ei juhtu, et elektrisüsteem ei pea vastu. Jutul lõpp. Kui asi areneb kaugemale, siis EVSE kontrollerid hakkavad asjal silma peal hoidma, ongi kõik. Aga üldjuhul on nii, et veekeetjat ei kasutata siis kui auto laeb. Ja kui sellest reeglist kinni pidada, siis ongi korras ilma igasuguste tarkade jubinateta. Juba praegu on sellised olemas ja ka kasutusel probleemsetes kohtades (Norras parkimismaja kus on sadakond laadimisposti). Jälgivad koormust. Seda on lihtne teha täiesti tavaliste voolutrahvodega. Mul ei ole. Mul on lihtne reegel, kui auto laeb, siis ühe konkreetse faasi peal olevaid küttekehasid ei kasuta. Selleks on pliidi alumine ahi. Muud asjad ei tarbi piisavalt, et antud faasi üle koormata. Ühefaasilise majapidamise puhul on veel lihtsam. Aga vajadusel EVSE mis mõõdab koormust ja dünaamiselt muudab laadimisvõimsust. Elektriauto laadimine on tähtsuse järjekorras kõige viimane. Ja unusta oma aku laadimise tarkused heaga ära. Mida võiks mitte teha sadu kordi päevas on rakendada kontaktoreid. Seetõttu on mõistlik soetada EVSE mis reguleerib laadimise võimsust, mitte ei plõksuta sisse/välja.
Ja 90% tõenäosusega on 2030 see aeg, kui hakatakse mõtlema elektrisüsteemi moderniseerimisele ja umbes 2040 ajal hakkavad ka elektriautod otsa saama (võimalik,et koos kõigi autodega - nagu juba varem mainitud, ei ole ebaefektiivsemat transpordiviisi, kui auto.
Ja elektrisüsteemi koha pealt - meil on olemas selline tore asutus nagu TTÜ, kus on selline tore instituut, mis tegeleb energeetikaga. Neil on avaldatud mitmeid uurimistöid elektertranspordi mõjust elektrivõrkudele - ehk loed mõne läbi :) võib kasuks tulla ...
Riik peab ja korteriühistu peab. Kõik peavad. Ja ikka rohkem ja kõvemini. Sellepärast, et mina tahan! Huvitav, miks bensupõletajad ei maura ringi, et riik peab iga maja ette kolonka püsti panema? Meil on vabaturumajandus - tanklaid tekib ja kaob vastavalt turu toimimisele. Miks ei taha miksritega sõitjad sama põhimõttega leppida? Vaid nõuavad, et riik peab ja kes veel peab...
Arnis jälle unistab. Olemasolevate kortermajade juurde laadimisvõimaluse lisamine on kallis lõbu. Küll ei maksaks suurt midagi uue maja ehitamisel rajada laadija paigalduse võimalus. Näiteks uusehitise puhul lisada nõue, et 20-50% parkimiskohtade juurde oleks veetud liitumispunkt laadijale ei maksa arendajale suurt midagi. Arvestades uusehituse eluiga on selle jooksul elektriautode arv kasvanud korralikult. Aga jah, eks “tasuta” ühistransport varjutab selle teema.
no kunagi kui sisepõlemismootoriga autod tekkisid, polnud ka kuskil tanklaid, aga aja jooksul said ärimehed aru, et kütusemüük toob kopika sisse ning hakkasid neid igale poole ehitama ja praegu leidub neid iga nurga peal, rohkemgi vist kui toidupoode. küllap vajadusel tekivad ka elektritanklad ning ärimees saab taas oma taskuid täita. rendivad paneelmaja esise maatüki, maksavad ühistule või linnale väheke maksu ning loomulikult panevad selle elektrihinnale otsa ning äri käib. võib ka välja töötada püsikliendi sooduskaardi, millega saad 0,00... senti odavamalt ja kui tarbid ööpäevas rohkem kui 20kW, saad selverist 0,3l energiajoogi odavamalt. tänapäeval on kõik, mis seotud energiaga, üks suur äri.
Vana maja puhul küsimus elektrivõimsuses, kilbi asukohas, projektis, kaevetöödes tihtipeale läbi asfaldi jne. Rääkimata paberimajandusest jne. Võta üks tavaline Mustamäe paneelmaja oma elektrisüsteemiga ja kujuta ette üle majaesise tee parklasse voolu vedamist ja laadimisposti paigaldust. 2000-3000 kõik kokku+ laadija poisikestele lõhkuda? See midagi muud kui majaaluses parklas juhtme vedamine mööda seina. Ei ole Mustamäe paneelmaja elanik ka elektriauto ostja niipea, pigem uusarenduse klient võiks see olla.
ei pea riik ega korteriühistu mingeid kaableid vedama- elektri müük on samasugune äri nagu iga teinegi. kui nüüd algab aega, mile elektriauto tõesti saavutab sellise seisu, et hakkab massiliselt levima, siis on kütusemüüjad kohe valmis ümber lülituma vedelkütuselt elektrile nagu ka praegu näiteks alexela müüb elektrit. kui nüüd riik tahab alguses soodustada el.autode levikut (oli mingi elmo aeg), siis ta võib anda toetust korteriühistutele laadimispnktide ehitamiseks nagu praegu antakse renoveerimistoetust, aga üldjuhul ei pruugi seda teha, sest samamoodi ei toeta ta praegu vedelkütuste müüki, vaid ainult maksustab seda- äri on äri ja riik võtab sellest ärist oma osa. kõik see on erabisnes ja turg reguleerib asjad paika.
mitte keegi ei kohusta kedagi elektriautot ostma, aga riik võib kohustada sisepõlemismootoritest loobuma. sõida bussi või elektrivõrri või jalgrattaga kui el.autot ei jõua osta.
täpsustuseks veel seda, et loomulikult ei keela keegi ühistul maja ette poste panemast ja elektrikilpe võimsamaks tegemst kui elering lubab rohkem tarbida, aga selle maksavad nagunii kinni ühistu liikmed ning üldiselt jälle laenurahadega. kas aga kõik ühistu liikmed sellega nõustuvad (laenuga), on iseasi.
Eesti elektrivõrk on pidevas arenemises, kuna tarbimine kasvab ka el.autodeta. Praegune tarbimismaksimum on >3x suurem, kui 1966 aastal, kuigi tolleaegsed suurtehased-suurtarbijad on ajalukku kadunud. Ma isegi jagelesin Elektrileviga 3 a. tagasi, kes tahtis ühele mu kinnistule alajaama paigaldada, et piirkonna el.varustust parendada - posti küljes olev hakkas lahjaks jääma. El.autode arvukus ei kasva üle öö ning kuna tarbimise suurenemine tähendab Elektrilevile (ja riigile) kasumi kasvu, milleks võimsuste suurendamine külmutada..
Uusarendajad hakkavad täiesti sundimatult laadimiskohti looma, kui el.autode arvukus kasvab - laadimiskohtadega arenduse eest saab küsida kõrgemat hinda.
2000-3000 Eurot on täitsa okei. Soetab kohe posti kahele autole. Poole odavam ühele autoomanikule. Jagame 1500 eurot 5 aasta peale saame 300euri aastas. Selle eest saab 3 paagitäit kütust masuudipressi. Aastas. Aru ma ei saa, kas tõesti on eestlased nii lühinägelikud. Ja see laadija kestab kauem kui auto. Tuleb uus elektrikas aga vana laadijaga saab edasi panna.
Paneelmaja ette laadimispunkti rajamine tundub raskesti teostatavana, aga valvega parklas osadele kohtadele sobiva IP-ga 3f pesa paigaldada ei tohiks kallis olla. Eriti Mustamäel on majade ees niikuinii liiga vähe parkimiskohti, juba 15 a. tagasi, kui ma Lasna- ja Mustamäel elutsesin, hoidsin seetõttu autot lähimas tasulises parklas. Kuna autod jäetakse sinna tüüpiliselt ööseks, pole kiiret laadimist vaja.
Ning Mustamäe maa-alustes ja -pealsetes parkimismajades on boksidel juba praegu el.varustus olemas.
Sama raske on lisada valgusti ja fonolukk prügikastimajakesele. Mis paljudel KÜ-del on. Ei ole midagi "rasket". Nagu öeldud, raha läheb, aga see tasub ära. Kel parkimiskohta ei ole maja ees, siis laeb tasulises parklas või maa-aluses garaažis või kusiganes auto paikneb.
Plug-in hübriide on mõtekas soetada ainult siis, kui igapäevasõidud mahuvad suures osas akumahu sisse. Üldjuhul on PHEVide akud 50km kanti. Või siis kui sõita Tallinna ummikutes igapäevaselt. Mulle jääb 50km elektriulatust väheks. 100km aga piisab, seetõttu ongi elektrikas, mitte pistikhübriid.
Kui ainult ummikuid sõidad, siis sõida ühistranspordiga.
Pistikhübriidil on hooldekulud suuremad kui elektrikal.
# Plug-in hübriide on mõtekas soetada ainult siis, kui igapäevasõidud mahuvad
# suures osas akumahu sisse.
Loogikaviga! Kui sõidud mahuvad akumahu sisse, on mõistlik just elektriauto osta ning erandlikel juhtudel kasutada seda paljukiidetud ja "ülimugavat" kiirlaadimisteenust. Aga kui on sageli vaja sõita ka rohkem, vedada haagist jne, on pluginahübriidid just omal kohal, kuna sellega saab neid lühemaid linnasõite teha täpselt sama odavalt kui särtsuautoga ja sõita näiteks Vahemere äärde sama mugavalt (ja ökonoomsemalt) kui tavalise fossiilipõletajaga.
Tesla 22kW wallcharger nagu Ammende Villas nüüd pole mitte CCS kiirlaadimine vaid tavaline 3x32 AC Type 2 ots. Täpselt sama nagu Elmo külmiku vasakpoolne vahelduvvoolu ots. Elmo kapis peab vaid endal juhe kaasas olema. CCS combo laadimise võimalus kõlakate järgi vaid Jüris ABB õuel. Küll on Tartu linn kuulutanud välja hanke laadimisjaamadele millel ka CCS combo.
63amg, ei miskit keerulist, kõik pistikuga autod alates 2018 tulevad ALATI tüüp2 pesaga tavalaadimiseks (erand oli 2010-2017 mitte EU's toodetud autodel, nüüd on see võõras pesa, tüüp1, välja pressitud jõuga).
Kiirlaadimiseks on soovitatav kasutada tüüp2 pesa laiendust. Jälle, Nissan pani uuele Leafile Aasia ChaDeMo lahenduse, ehk seda mis Eesti kiirlaadimisvõrk oskab anda. ChaDeMo laadijaid hakatakse siin Euroopas välja pressima. Asemele tulevad ikka need kombo 2. Senimaani mõned oskavad nii üht kui teist.
Aga üldiselt tüüp2 ja kombo 2 hakkab olema standard. Tesla jälle erand, neil on tüüp2, mida kasutatakse nii aeglase kui kiire laadimise puhul. Karta on, et ka Tesla võtab kasutusele laiendatud tüüp2 pesa. Ei sallita seda erinevate variantide värki enamikes kohtades. Keeruliseks ajab.
Ehk siis, osta kombo 2 pesaga auto ja KÕIK kiirlaadijad ja tavalaadijad mida alates 2018-st aastast paigaldatakse Eestis ja Euroopas, sobivad sinu autoga.
Samas need kiirlaadijad peavad end ära tasuma...
Seega kiirlaadijast saad elektrit 3x kallima hinnaga kui öösel kodupistikust...
Sellega ehk hoiaks nõudluse/pakkumise tasakaalus???
Natuke naermist ka vahele, jutud lähevad teil jube tõsiseks muidu.
Tundub, et nüüd järgneb tasumata teadaanne ühe müügis oleva elektrikäru piltide kõrvalt.
Renault ZOE nimel on viis maailma esimest patenti: 1. Esimene massitootmises elektriauto, mille sõiduulatus homologeeritud tsüklis oli rohkem kui 200 km (210 km) (NEDC – uus Euroopa sõidutsükkel). 2. ZOE sõiduulatus 70-150 km olenevalt sõidustiilist ja ilmastikutingimustest oli 2014 aastal klassi parim. See on võimalik tänu sõiduki Range OptimiZEr süsteemile, mis pikendab sõiduulatust mis tahes tingimustes. Uue põlvkonna regeneratiivne pidurdus laeb akut aeglustuse ja pidurduse käigus. Regeneratiivne aeglustus/pidurdus muudab terve mootori generaatoriks. 3. Tänu Chameleon laadijale oli ZOE esimene elektriauto, mille akut on võimalik ühest pistikust täis laadida 30 minuti kuni üheksa tunni jooksul olenevalt laadimisjaama võimsusest (3-43 kW). 4. ZOE akut on võimalik laadida kiirlaadimisjaamades (43 kW – 80% akust 30 minuti jooksul), mille rajamise kulu oli vaid neljandik seniste kiirlaadimissüsteemide omast (Eestis rajatud 2013-2014). 5. Esimest korda oli tehaseautos saadaval ka soojuspump, tänu millele ei toimu ZOE salongi soojendamine sõiduulatuse arvelt.
Elemente saab vahetada ka ükshaaval. Aga defektse elemendi tõenäosus on olematult pisike. Kasutatud elemente saab näiteks Ebayst.
Esindusest saab uue akupaki 7 kilo eest. Varsti peaks saama ka "taaskomplekteeritud" akupaki umbes 2 kilo eest, mille jääkmaht on vahemalt 80%.
Minu arvamus on see, et elektriauto on väga tore ja effektiivne asi, kuid tema suurimaks puuduseks on antud hetkel akud.
Kuni akud ei muutu odavaks ja nende mahutavus ei tõuse mitu korda, enne seda ei hakka ka elektriauto massiliselt Eestis levima.
Ühtlasi peab olema tagatud, et ka nende uute arenenud akude jaoks oleks võtta piisavalt loodusressursse ja nende hilisem taastöötlemine peaks olema võimalikult effektiivne ja vähe energiat kulutav.
Elektrimootor on väga effektiivne, kuid talvel on asi natuke kehvem, kuna siis on vaja suur osa akuenergiat kulutada kütte peale ja palaval suvel kliimaseadme peale, kuigi talvel kütmine võtab rohkem energiat ja ka akud ei anna külmaga niipalju välja, soojenedes küll akud teatud osa taastuvad, aga kuni teatud piirini, külmast talvest, siis jutt.
Ahjaa, elektriautod on ka liiga kallid, mis takistab nende levikut.
Järgmine asi on ohutus, kes vähegi kursis, teavad, et liitiumakud ei ole kõige ohutumad, kui nad viga saavad näiteks midagi sinna sisse torgata.
Ühest aku dokumentaal filmist mäletan, et seal leiutati selline liitiumaku, mis ei plahvata ega lähe põlema sinna millegi torkamise peale, samuti andis see võimaluse aku mahutavust kahekordistada.
Ehk siis, paremad akud on loodetavasti tulekul.
Üheks puuduseks on ka elektriauto vaiksus, mistõttu jalakäijad ei märka seda, selle vastu on räägitud muidugi elektriautole päris hääle tegemisest, millega tuleks ehk tõsisemalt tegelema hakata.
Samuti oleks vaja elektriautole toota elektrit ökoloogiliselt, näiteks tuulegeneraatorid.
Selge on see, et elektriautod on meie tulevik, ükskõik, kas neid toidetakse vesiniku või akude pealt, aga nad hakkavad massiliselt levima.
Nafta lihtsalt on piiratud ressurss ja selle pealt ei saa igavesti autosid toita.
Seda, kui vastupidavad on elektrimootorid ja muu elektriauto tehnika, me alles näeme 5-10 aasta jooksul.
Järgmine miinus ongi, mis saab elektriautost siis, kui akud on läbi? Kes tahab selle suure kulutuse teha, et uued akud osta?
Lisaks vana aku, mis ei võta enam nii hästi voolu vastu, ei hoia nii hästi sees ja ei anna ka nii hästi välja, see tõstab elektriauto km hinda.
Ehk siis laadimisvoolu, hakkab rohkem raisku minema.
Mingi rehvi kulumise jutt on üsna kõrvaline ja mõttetu teema, vaevalt see probleemiks on.Rehvid kuluvad ikkagi nii kiiresti, kui palju sa ise gaasi tallad.
Kuid esiveolisi autosid kärakaks nimetada, nagu seda 63amg tegi? See näitab ainult sinu intelligentsust, mis võiks olla parem. Ei ole mina veel täheldanud, et esiveoline auto rehve kuidagi sööks, küllap rullnokkade probleem, kes võimsate esiveoliste autode puhul gaasi ja piduri pedaali peal elavad iga ristmik.
