jalgratta võrdlus on täiesti kohatu, sest tegemist täiesti teise asjaga.
Eestis ostetakse uusi autosid päris palju, ka lektriautosid üsna mitmeid ja kui see oleks meie kliimasse ja üleüldse sobivam auto, siis ostetaks seda rohkem, kui praegu.
Teise ringi elektriautodega hakkab paraku müügikuulutustes üsna tavaline olema, et aku läbi või aku pole enam parim.
Kindlasti hakkavad ka mitmed kasutatud elektriauto müüjad seda maha vaikima, mis seisukorras on akud ja nii hakkavad ostjad saama halbade üllatuste osaliseks.
Kui akud odavaks ja heaks ei lähe, siis mind kindlasti ei kutsu ostma kasutatud elektriautot, eriti arvestades asjaolu, et hetke kasutatud elektriautod ei ole kõige paremad, uued arenenumad alles saavad kasutatuks.
Kuid mis rumal jutt see on, et keegi enam manuaali ei osta? Manuaal käigukastiga autosid ostetakse küllaga, vaata kasvõi kasutatud autode müüki, näiteks 2-6a vanad autod.
Sõiduauto ja maastur 1788 sõiduautot on manuaalid, mis alates 2012a omad ja müügis on Auto24-s hetkel.
Sama teema automaat/poolautomaat 4560.
Kui rääkida pöördemomendist, siis kõige õigem on rääkida ikkagi sellest, millist pöördemomenti omab mootor, sealt algab kõik peale.
Solksolk ajab jah rumalat juttu. Ideaalne kliima on siiski püsivalt ca 20 kraadi, meie kliima seda pole. Selline temperatuur sobib akule ja ei kasutata eriti konditsioneeri ega kütet. Meil mõned 300000 sõitnud Leafi taksod müügis ja nende pealt väita, et paljudel aku nõrk on kollane ajakirjandus.
Leafi akule ideaalne akutemperatuur on +5*C...+20*C.
See tähendab ööpäeva keskmist tempi -2*C...+18*C.
Hetkel palava suvega on temp natukene üle ideaalse. Keset talve on alla optimaalse.
Tesla ideaalne tempvahemik on +10*C...+35*C.
Suvel tõmbab välja küll, talvel on kogu aeg mitteoptimaalne ja kulutused lühikeste otste puhul on tõsiselt kehvad (Tesla ei ole hea auto pika talve kliimale).
300 000 sõitnud taksodel on aku tõesti väsinud. Kui võtta 40kWh aku, väsitada seda 300 000km, siis saame 25kWh'se aku, mis on ikka veel parem kui tutikas 24kWh Leaf. Aga noh, auto on ka väsinud. Tavaelus 300 000km tähendab 15 aastat kasutust. See on sellisele lihtsale autole üsna üsna palju.
Aku on kasutatav kuniks ta on sobilik igapäevasõitudeks. 500km Tesla aku on 30 aasta pärast 300km.
Mitsu 100km-ne aku näiteks 300 000 möödudes sõidab 50km. Talvel 35km (kui just diiselkero mitte kasutada), seega enamikule mittesobilik, kindlasti mitte sobilik ainsaks autoks.
Üsna julge väide. Äkki põhjendad? Ma seaks kahtluse alla juba skepsise pärast, et kui suur tõenäosus on 30a jooskul mitte lihtsalt mahtuvuse vähenemiseks, vaid üksikute elementide rikkeks? Samal ajal vahetatakse üsna paljudel Leafidel akud täiesti välja veel enne 10a möödumist...
Mis juhtub liitiumakudega peale avariid? Pean silmas just väga tugevat põrutamist, mitte ära lõhkumist. Endal on üks väike aku läinud hetkega nii kuumaks (kukkus läbi kahe korruse põrandale), et ei saanud enam kättegi võtta ja viisin ämbri sees õue. Järgmiseks päevaks oli lihtsalt surnud. Üks aku on sarnase asja peale punni läinud, nii et kest rebenes, mahtuvus veidi vähenes, aga aku ise töötas veel aastaid:) Praegu peaks särtsuautodega neid avariikogemusi olema juba kuhjaga. Lihtsalt uudishimutsen, mitte ei otsi siit praegu mingit poolt- või vastuargumenti.
Ära muretse.
Seda avarii asja kardeti juba esimesest päevast alates. Kui ennem polnud midagi ette näidata, siis nüüd on. Põhimõtteliselt aku käitub nii, et kui on katastroofiline avarii, nii et akupakk on ka puru, siis süttib aku umbes 10-20 minuti pärast. Mitte varem kui kümnekonna minuti pärast. Soojusmahtuvus on nii suur, see üles kuumenemine võtab kaua aega. Absoluutselt kõik on saanud autost välja kes tahab.
Elektriautode akud ei rikne nõndaviisi. NiMH oli kapriisne, Li-ion ei ole (kui selle eest hoolt näha, mida auto teebki). Hetkel on Teslades maamunal kokku 2 miljardit akuelementi ja mitte ükski pole otsa visanud. Isegi Leafidel ei ole mingit defektset partiid tekkinud (peale tolle vana akutehnoloogia, mis vananes palavas ilmas kiiresti).
Leafide akude vahetus on täiesti realistlik. Sel pole midagi viga ja seda ei ole vaja karta. Ja avariidilistelt autodelt saab ka neid pakke.
Elektriauto hind/jääkväärtus sõltub akust, mitte nagu tavaautodel: teed mootorile või käigukastile kapitaalremondi ja isegi 5% auto hind ei tõuse. Leaf, mille aku on tutikas/90+% maksab märksa rohkem kui vana takso, millel on 70% akumahtu alles. Seda on lihtne kontrollida ja selle peale võib panustada. Mitte nagu tavaautodel, lubati küll kapremonti, aga a) tegelikult ei ole b) tegelikult lendab ikka laiali.
Huvitav, et kas see on ka autot ostes kuidagi fikseeritud? Kui ongi fikseeritud, mis saab siis kui ei vasta tõele ja selle aja peale on vastutaja ammu tegevuse lõpetanud?
BMW avalikustas oma i3-e 94 Ah akude eeldatava eluea. See on 845 000 km. Akud millel aktiivne vedelikuga temperatuuri hoidmine kestavad väga kaua. Kahjuks praegune Leaf nende hulka ei kuulu, küll aga tuleb see lähiajal Leafi 60 kW mudelile.
Eelnevale lisaks: Tesla patareis on 8000+ elementi ning kui 1 neist katkestusse läheb, väheneb patarei mahutavus 1/8000 võrra. Seda on pea võimatu märgata ning tõenäoliselt enamusest tuksis elementidest ei saadagi kunagi teada. Erijuhud, kui element lühisesse läheb ning mingi kaose korda saadab, on avastatavad.
Akupaki rikkeks on hetkel olnud põhiliselt kontaktori rike.
Elementidega midagi viga ei ole, aga kontaktorite on tõesti jama olnud.
Ei teagi, kas on äkki allhanketoode, nagu ka Boschi roolivõimendi poltide korrosiooniprobleem.
Imo, suht drakoonilised tingimused garantii silimiseks.
"Your vehicle's Battery and Drive Unit are covered under this Battery and Drive Unit LimitedWarranty for a period of:
•Vehicles with Standard Range Battery - 8 years or 100,000 miles (160,000 km), whichevercomes
first,
with minimum 70% retention of Battery capacity over the warranty period.
•Vehicles with Long Range Battery - 8 years or 120,000 miles (192,000 km), whichever comes
first,
with minimum 70% retention of Battery capacity over the warranty period."
No ei saa lubada ulmenumbreid. Ala 10 aasta pärast kaob 10% akut. Miks peaks. Kui garantii oleks selline, siis poleks akudel enam kusagile areneda ja elektriauto oleks lõpmatu ja lõppematu.
Tegelikkuses keskeltläbi lähebki Tesla pakkidel 1% aastas. Seda on näidanud paarisajatuhandene autopark.
Väike näide, mida liitiumaku teeb mehaanilise vigastuse peale. https://www.youtube.com/watch?v=AAZ62tUtc0w
Siin ei saa sa mingit 10-20 minutit pausi talle seada, ta käitub ikka nii nagu vigastus on ja auto võimas liitiumaku teeb palju võimsama tulevärgi.
https://www.youtube.com/watch?v=pizFsY0yjss
Siin on näide laptopiga, kuidas läheb üks akuelement ja peale seda järgmine jne ahelreaktsioonina lähevad plahvatused järjest hullemaks.
Elektriautos on asi veel hullem ja kuidas liitiumaku täpselt tulle lahvatab või plahvatab ja millal täpselt, see kõik sõltub vigastusest jne, mingit garantiid selleks ei ole, nagu siin 10-20 minutist Arnis väita üritas.
Sellist tulekahjut ei tohi ka veega kustutada, teeb asja hullemaks.
Kui sa arnis tuled väitma, et elektriautole on meie kliima ideaalne, siis sellega kaotad sa enda suhtes igasuguse tõsieltvõetavuse.
Kuid nagunii ei ole su jutt kuigi tõsiseltvõetav.
Ütleme nii, et 10a pärast näete, mis need akud tegelikult on.
-25ga väheneb akust kättesaadav mahutavus, kasutades küll aku soojeneb ja taastub, aga mitte täielikult.
-25ga tuleb ka autot kütta, mis võtab väga olulise osa sõiduulatusest.
Ma mitte ei arva, vaid tean neid asju.
Arnis paistab olevat elektriauto tõsine haipija, kes ei pelga asju tugevalt ilustamast, ideaalne libekeelne müügimees, keda targad ei usu.
Aku ohtlikkuse koha pealt Kärsaga täiesti nõus.
Arnis ah, et liitium pole kaprsiine nagu NI-Mh aku või?
Alustuseks pole Ni-Mh aku üldse kaprsiisne, lihtsalt ta pole nii võimekas, aga on kõvasti ohutum.
Seevastu liitiumaku on küll kapriisne, ohtlik ülelaadida, ühtlik liiga tühjaks lasta ja samuti ohtlik vigastuste suhtes.
Mismõttes 10-20 minutit paus? Kui liitiumaku saab mehaaniliselt vigastada, siis süttib ta põlema vastavalt vigastusele ja seda ei saa kuidagi garanteerida, millal see täpselt juhtub.
Lisaks on liitiumaku kustutamine väga keeruline, sellest oli ka uudis, kuidas mitukümment tuletõrjujat tükk aega liitiumakut elektriautol kustutasid.
Kui selles suures akupakis läheb näiteks mõni element piisavalt õnnetult hapuks või lausa lühisesse, siis nullib see ära terve elementide ploki ja akukaotus on uurem, kui 1/8000.
Aga, mis siin ikka vaielda, aeg teeb selle kõik Arnise sugustele paremini selgeks, kui mina.
Iga tehnikaga kaasnevad omad probleemid, ükski tehnika pole ideaalne ega igavene.
Elektriautode akupakkide käitumise kohta saate infot oma mobiilide ja laptopide akude pealt.
Näete, kuidas nende mahutavus aastatega väheneb ja kuidas tuleb ette ka probleeme.
Vahe on lihtsalt selles, et mobiiliakud on väiksemad ja lahjemad, kuid üldpõhimõte on neil sama elektriauto liitiumakudega.
Põlenud elektrikate arv arvestades nende arvu teedel on suhteliselt kordades väiksem kui bensuka põlemisvõimalus. Teatud juhtudel põleb jah, aga bensukate süttimisrisk oluliselt suurem. Elektrikas ka ei plahvata nagu bensukas, saab välja enne, kuigi jah auto põleb maatasa.
solgil on omadus leida iga asja juures üles just kõige negatiivsemad näited. aga et miljonid inimesed maailmas kasutavad läpakaid, nutikaid ja muud akudega staffi ning ei lähe sugugi iga päev põlema, teda ei huvita. üldiselt lähevad ka autod avariides põlema rohkem ollivuudi filmides kui päriselus. sellised lollide asjaolude kokkusattumised, kus tagajärjed tõesti karmid, on siiski väga harvad, aga et juutuub neid filme täis, siis nõrganärvilised pessimistid seal neid vaatavadki käte ja lõua värinal. vaata parem lennukatastroofe ja hakka kurtma, et üldse nad enam õhus ei püsi.
Kas sa ... üldse mõelda oskad?
Ma rääkisin elektriautost ka positiivset ja miks ma peaksin rääkima seda mis on niigi ilmne?
Kus ma ütlesin, et kõik liitiumakud plahvatavad? Sul on mõtlemise ja arusaamisega ikka tõsiseid raskusi.
Ma tõin lihtsalt välja liitiumakude ohud.
Kust otsast elektriautos rohkem aega on välja saada ja kust otsast ta vaiksemalt põleb ja kust otsast ta ei plahvata?
Tõin välja liitiumakude videosid, kus liitiumakud ikka väga järsult põlema lahvatavad, mis on bensiiniautostk indlasti ohtlikum.
Pealegi, siin mõni peaks ise vähem filme vaatama, bensiiniauto ei plahvata nii naljalt, see rohkem filmi teema.
Vaata Arnis, kui sul midagi tarka öelda pole ega argumente, siis ole parem vait, paistad targem, sinu lapsik ignorantne jutt paistab juba ammu kaugelt välja.
Liitiumaku võib harva plahvatada ja harva minna põlema, aga kui see juhtub on tagajärjed karmid.
Elektriauto miinused on need, mis takistavad hetkel selle levikut.
Kui need miinused kõrvaldatakse, siis hakkab ta ka rohkem levima.
Minule ei teki elektriautot ilmselt igapäeva autoks enne 15-20 aastat, eeldusel, et lõpuks enamik elektriautod ikkagi on.
Eriti arvestades asjaolu, kuna ostan ta ilmselt kasutatuna.
Elektriauto on põnev, aga hetkel ei ostaks seda.
Lühikeste otste jaoks oleks ta kindlasti ideaalne poes ja tööl käia lähedal, kellel on väike maa sõita tööle jne.
Ühe miinusena toon välja ka kalli ostuhinna.
#miljonid inimesed maailmas kasutavad läpakaid, nutikaid ja muud akudega staffi
Miljonid kasutavad, aga minul juhtus kahel korral ja veidi erinevalt. Loomulikult räägin liitiumakudest, mitte NiMhist, millele Arnis juttu üritab veeretada. Samuti ei tehta läpakate ja nutikatega eluohtlikke avariisid, autodega siiski tehakse... Õigemini avariisse sattudes on peaaegu alati ka ise võimalik valida, mil viisil selles avariis osaled, kas maandad oma liikumisenergia vastu teist autot, tapjakraavi, teepiiret, puud vms. Diiselauto puhul ei mõtle ma kunagi süttimisele, vaid enda ja teiste turvalisusele ja teen oma valikud sellest lähtuvalt. Elektriautoga ei oskaks ma sekundi murdosa jooksul elumuutvaid otsuseid tehes isegi mõelda niipidi, et lisaks inimestele ei tohi ka aku mehhaaniliselt viga saada. Aga võibolla ikka tohib. Sellepärast küsingi. Probleemi eitamine ilma põhjendamata ei kvalifitseeru mu silmis veel vastuseks.
Ma pole ise pööranud tähelepanugi, kui külma ilmaga on olnud elu kõige külmem sõit särtsuautoga. Tõenäoliselt -40 kandis oli, vahet pole, kas 3-4 kraadi vähem või rohkem, ebamugav ja ebapraktiline sellegipoolest, aga minu jaoks kõige ebameeldivam ikkagi see, millest siin teemas juba n+1 korda juttu olnud, et mitu korda päevas saab kaabliga mässata ja sõitusid ette planeerida saab väga ligikaudselt, sest 80 liitrit diislit paagis tähendab ideaalis ikka üle 1500km ja halvimal juhul sinna tuhande km kanti - mujal kui autoreisil ju ühe päevaga nagunii nii palju ei sõida. Isegi kui sellest vaid veerand alles, on ikkagi veel piisav, et ei peaks üldse mingi planeerimisega tegelema. Aga kes tuleb ja lahkub auto juurest alati käed taskus või kes suudab oma sõite mõnekümne km täpsusega ette planeerida, neile tõesti sobib ja kui auto saadud tööandja poolt (nagu mul oli) või muul viisil võõra raha eest, siis ainult "kütuse" eest makstes oma erasõite tehes on tõepoolest soodne.
Solksolk võiks nüüd avaldada, kui palju tal endal elektriautodega reaalseid kogemusi on. Sest esmapilgul jääb mulje, et kogu see tarkus on pärit Google ülikoolist või Youtube instituudist ja seegi veel lõpetamata haridus...
Ma poleks kuidagi ilma sinuta tulnud selle kalli ostuhinna peale. Palju uut ja asjalikku oled siia foorumisse toonud. Täna tulid välja Norras Hyundai Kona EV hinnad. Selle järgi saab meil olema 64 kW akuga auto hind 42-45000 EUR ja see korraliku baasvarustusega. Sellise aku kohta igati ok hind linnamaasturi kohta. Probleemiks saab pigem saadavus.
solksolk peaks selgeks tegema, mis vahe on põlengul ja plahvatusel. Näiteks bensiin põleb silindris, mitte ei plahvata.
Paugutab siin elektriautode plahvatustest. Ainult kui sinna pomm sisse panna.
Elektriauto akud alla -15*C kraadi ei lähe. Alla selle kasutatakse küttekeha aku tempi sellest piirist ülevalpool hoidmiseks.
Sõiduulatus ei lange kui salongisoojaga mitte jobuks minna.
Minu 6l/100km'le tarbiv diisel ei suuda salongi üles kütta sellise küttekuluga maanteel. Lihtsalt ei suuda. Alla -10 -13 kraadi hakkab mootor jahtuma. Webasto põleti hakkab ekstra kütust põletama et seda kompenseerida, aga enamikel autodel ei ole sellist luksust.
Sooja saab, aga küttekulu ei ole 6-7l/100km.
#Minu 6l/100km'le tarbiv diisel ei suuda salongi üles kütta sellise küttekuluga maanteel
Mis ajast Leafi suurused diiselautod rüüpavad MAANTEEL 6 sajale?? Pigem ikka 3.5-4 sajale.
Või kui rääkida ikkagi suurtest ja mahukatest autodest, mis elektriautodega täna veel eriti ei haaku, siis segi mu 90ndate Sharalaxyl on tehasewebasto peal (juba sel ajal polnud neid isegi võimalik osta ilma webastota, see oli standardvarustus!), mis toimib automaatselt läbi kliimaploki ja isegi see kolakas ei võta koos webastoga maanteel üle 6-7 sajale. Reaalselt oli ka talvel webasto välja lülitatud, polnud vajadust (autot seest saunaks kütta), elektriline esiklaasiküte hoiab klaasi alati puhtana ja kogu (selle vähese) sooja saab suunata küljeklaasidele. Ja ma räägin praegu mingist vanast 500 eurot maksvast autost. Raha eest saab n korda rohkem varustust, mugavust, ökonoomsust jne. Eriti, kui veel rääkida käesoleva aastatuhande autodest:)
arnis, ehk lõpetaks juba jama ajamise?
Sellest akuploki soojendust ei tea ma küll midagi ja kui see tal isegi on, siis väheneb selle arvelt tublisti sõiduulatus.
Kuidas külmaga sooja puhumise arvelt ei lange sõiduulatus arnis? Kuidas sa saad midagi nii rumalat väita?
Salongipuhuriga mitte lolliks minna? Sul on kaks varianti, kas istud külmas või kütad salongi. Kui külmas istud, siis tõesti sõiduulatus ei lange, aga siis lähevad sul klaasid jäässe kah.
Kui õues on -20 kuni -30 ja soojapuhur peab autos ikka päris korralikult kütma, siis auto sõiduulatus langeb ikka kõvasti, kuidas saab üldse vastupidist väita?
Kärss see planeerimine elektriautodega on jah tüütu, kuid see liigitubki minu väljatoodud probleemile, kehvad akud, mis vajavad arendamist.
Huvitaks veel tõesti asjaolu, kust võtab arnis jutu, et diisel ei jaksa salongi soojaks kütta? Ma ei tea, mu sõbral on 2009a diisel passat, mis võtab maanteel 4,5 sajale ja talvel suure külmaga hoiab ka salongi kenasti soojana, tõsi külmaga kütusekulu tõuseb, aga jääb endiselt tublisti alla 6 maanteel.
Kärss, ma ise tõesti ei ole elektriautot omanud, aga olen nende kohta piisavalt uurinud, usalduväärselt ja mul on korralikult tehnilist mõtlemist, seda ka elektri alal ning ma tunnen akusid keskmisest rohkem.
Selle kõige tulemusel ma oskangi seda kõike rääkida, mida ma praegu räägin.
Kui ma nüüd saaks näiteks 5 müügil oleva elektriautoga sõita mitu aastat, siis kindlasti oskaksin rääkida täpsemaid asju.
Kuid minu praegust juttu see ei muuda, sest ma räägingi väga üldisi asju elektriautost, milleks ma seda autot ise omama ei pea.
Ma siiski tean, kuidas käitub liitiumaku, ma ei pea selleks omama liitiumakuga autot, füüsikaseadused liitiumakule säilivad.
TV3-s tehti ka talvel külmaga Nissan Leafiga testsõit, käidi Tartus ära.
Ütleme nii, et selleks kulus terve päev ja kogemus oli päris karm.
Loomulikult me võime rääkida, et mitmetel elektriautodel on rohkem akusid ja nad saavad sellise asjaga paremini hakkama, täiesti tõsi.
Kuid kehvem on ka nendega külmaga sõita ja kui tahta sõita rohkem, kui vaid Tartus ära käia, siis on ka nende elektriautodega probleem.
Elektriauto muutub talutavaks siis, kui ühe laadimisega saab sõita sõltuvalt ilmast ja oludest 600-1000km ja laadimine ei võta kauem, kui 15 minutit.
Samuti peab elektriauto hind jõudma praeguste tavaautode tasemele.
See kõik juhtub, aga me ei tea veel, millal täpselt.
Vaata arnis, sinu norimine plahvatuse ja põlemise teemal on täiesti mõttetu.
Liitiumaku teeb mõlemat, nii põleb, kui plahvatab, mõlemad on väga ohtlikud ja liitiumaku põleb väga kõrgel temperatuuril.
Just nimelt nagu Kärss ütles, elektriautoga võib juhtuda avarii.
arnis jätab arvestamata ka väga tõsise asjaolu, nimelt praegune elektrivõrk ei kannata välja olukorda, kus enamik oleks elektriautod.
Mis tähendab, et läheb ka aega elektrivõrgu täiustamise ja elektrijaamade võimsuse tõstmisega ja nende juurde ehitamisega.
Siia sobib hästi tuua lugu Pealtnägijast, kus maakohas trafo liiga lahjaks jäi, kui mees tahtis mingit tööpinki kasutada ja tekkis minu mäletamist mööda pinge kõikumine.
Nüüd, kui sinna järele veel elektriautod laadima panna, olekski vist kööga selle trafoga.
Lihtsalt näide, et meie elektrivõrk vajab tõsist täiendamist, aga kes selle kinni tahab maksta? Kes tahab taguda tohutu raha elektrivõrku, et kõik saaksid sõita kallite elektriautodega, mille sõiduraadius ei ole just parim?
Jah, sellele kõigele tuleb lahendus, kõik laabub lõpuks, aga see võtab aega ja raha, see ei juhtu üleöö ja ka mitte 5 aastaga.
Ütlen veelkord, et ma ei nimeta elektriautot saastaks, lihtsalt ütlen, et ta vajab veel arenemist, aga muidu on ta hea asi.
solksolk. Sinusuguseid spetse on nii see foorum täis. Eesti täis. Rahvusvahelised foorumid täis. Mul pole muud öelda kui pane põlema kõik see mis sa tead akudest ja elektriautodest. Kõiki neid spetse ühendab üks ühine näitaja. Nad ei tea muud kui see, mida TV3es räägiti. Isiklikud teadmised on null. Ning ühine teadmiste pagas on sama puu alt kogutud (TV3).
Mis nüüd põlemisse ja plahvatusse puutub siis meenub ühe kunagise autoajakirjaniku sulest umbes selline mõttetera. Kujutagem ette, kui sada aastat tagasi oleks elektriautosid arendatud ja nendega seni ajani sõidetud ning nüüd tuleks keegi välja täiesti uudse vedelkütusega, nimetusega bensiin, mis on põleb ülihästi ja on plahvatav. Me paneksime selle nüüd õhukese, ühekordse seinaga paaki auto all.
Mida selle peale tänapäevased solgid arvaksid? Mis hirmsaid asju küll avarii korral juhtuma hakkaks?
Arnisel on vist pahad päevad...
Milleks see kakelung, saab ju argumentidega ka vaielda ja vastuargumente esitada :)
Plahvatamisest ja põlemisest - kes ei tea, siis bensiin plahvatab silindris, diiselkütus põleb kogu kolvi alla liikumise ajal. Diiselmootoriga auto häält kuulates (eriti vanemaid) arvaks küll vastupidist aga nii ta on.
Akupaki vigastusest tekkivat tulekahju plahvatuseks nimetada ei saa, see on põlemine. Plahvatus toimub millisekundiga, filmida pole seal suurt midagi peale järgneva tossu.
Ning üleüldse on autol palju pahasid omadusi. Näiteks tuleb uue auto saamiseks see uuesti osta. Jälle rahakulu. Hobusega on lihtsam - iga kolme aasta järel saad uue mudeli, lihtsalt natuke on nakitseda vaja vahepeal.
Põlema ei lähe, plahvatusohtu ei ole. Kütust osta pole vaja. Ei roosteta.
Seega iga normaalne inimene ostab endale hobuse ja mitte ohtliku tapjaauto.
"arnis
Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
solksolk. Sinusuguseid spetse on nii see foorum täis. Eesti täis. Rahvusvahelised foorumid täis. Mul pole muud öelda kui pane põlema kõik see mis sa tead akudest ja elektriautodest. Kõiki neid spetse ühendab üks ühine näitaja. Nad ei tea muud kui see, mida TV3es räägiti. Isiklikud teadmised on null. Ning ühine teadmiste pagas on sama puu alt kogutud (TV3)."
Sellest võib järeldada, et kõik kes teiega ei nõustu on lollid? Tesla otsib nii tarku inimesi ja pakub head palka.
Bensiin võib ju õhukeses plekkpaagis olla või siis plastikpaagis.
Kuid avarii korral ei sütti ega plahvata bensiin nii kergelt, kui seda teeb vigastuse korral liitiumaku.
Isegi tulirelvast bensiinipaaki tulistades ei juhtu tavaliselt midagi, müüdimurdjad on kurja vaeva näinud, et bensiini põlema saada.
Bensiini süttimiseks on vajalik siiski teatav temepratuur alates, liitiumaku, aga vajab lihtsalt vigastust, mis avarii korral võib tekkida ja ongi korras.
Ma näitasin juba mitmeid videosid, kuidas liitiumaku plahvatab või põleb, see oli ammu enne ka teada, kes vähegi akudest midagi teab.
Liitiumakude kohta on saadaval väga palju kirjalikku materjali.
Seega on need täiesti argumenteeritud asjad ja seda ei räägi ainult mina, mõnel on lihtsalt raskusi selle tunnistamisega või ei tea tea liitiumakust midagi.
Kes veel ei tea, siis üle 100 aasta tagasi oli väga suur osa autodest elektriautod, lihtsalt sisepõlemis mootoriga auto võitis, oma mitmete eeliste tõttu.
Need eelised on endiselt alles, kuid elektriauto jõuab jõudsalt järele, kuid siiski tuleb veel lahendada mitu miinust.
Huvitav on jah see, et teatud seltskond keeldub arusaamast elektriauto miinustest ja nende lahendamise vajalikkusest, mida kindlasti ka tehakse.
Enamik tavaliste sõiduautode süttimisi leiab aset tavaliselt ikka elektrist, mitte bensiinist.
Tavaliselt vana auto läbi ussitanud elektrisüsteem või oskamatult ümber tehtud elektrisüsteem, teatud osa inimesi ei isoleeri korralikult ära autos elektrikaableid, kui nendega midagi ehitab või ei mõtle piisavalt ette, igasugu kontaktid ja juhtmete läbikulumised.
Teatud olukorrad muidugi on, kus bensiin väga kuuma koha peale sattub ja nõnda auto põlema paneb.
Tänavapildist on ka kenasti näha, et elektriautosid on vähe.
20 aasta pärast on elektriautode arvukus kindlasti tublisti tõusnud.
Kuid praeguste akudega elektriauto levima hakata ei saa, see on kindel, neil on vaja arengut.
Need akud pole piisavalt head pluss nende ohtlikkus ja meil ei leidu lihtsalt piisavalt maavarasid, et niipalju liitiumakusid toota.
Lisaks läheks nende metallide hind, siis väga kõrgeks.
Seega on vaja uusi akusid, mis kindlasti ka tulevad, mis on paremad, ohutumad ja odavamad ning mille jaoks jätkub maavarasid küllaga ja mis on hästi taastöödeldavad.
arnise sugused võivad mind madalalt sõimata palju nad tahavad, aga see ei muuda asjaolu.
Elektri, elektrijaamade, elektrivõrkude ja akude põhiõted ja füüsika on ikkagi paigas ja seda arnise suguste sõim ei muuda.
Ühes saatejupis juba räägiti uutest ja parematest akudest, mis elektriautole tulevad.
Üks asi on mitte nõustuda, teine asi on väita sltta.
"Teise ringi elektriautodega hakkab paraku müügikuulutustes üsna tavaline olema, et aku läbi või aku pole enam parim."
Lambist võetud loll jutt. Sõnad "pole enam parim" on eriti nilbelt halvasti öeldud täiesti hea asi.
"Sellist tulekahjut ei tohi ka veega kustutada, teeb asja hullemaks."
Veel üks väärarusaam, mis on laialdaselt levinud.
"Kui sa arnis tuled väitma, et elektriautole on meie kliima ideaalne, siis sellega kaotad sa enda suhtes igasuguse tõsieltvõetavuse."
Tema poolt küll.
"Pealegi, siin mõni peaks ise vähem filme vaatama, bensiiniauto ei plahvata nii naljalt, see rohkem filmi teema." - sa peaksid vähem filme vaatama liitiumipõlengutest ja pigem reaalsetest stsenaariumitest fakte võtma.
"Vaata Arnis, kui sul midagi tarka öelda pole ega argumente, siis ole parem vait, paistad targem, sinu lapsik ignorantne jutt paistab juba ammu kaugelt välja." -
vaata solksolk, olen üle saja tuhande elektriautoga sõitnud, ma vast tean mõnikümmend tuhat korda rohkem sellest, kuidas elektriauto käitub, mis on selle head ja vead.
"arnis, ehk lõpetaks juba jama ajamise?
Sellest akuploki soojendust ei tea ma küll midagi ja kui see tal isegi on, siis väheneb selle arvelt tublisti sõiduulatus."
Alguses põlvili palud mul jama ajamise ja järmises lauses kirjutad, et sa ei tea mitte midagi sellisest asjast nagu aku soojendamine. Kui tahad samaharituna surra nagu praegu oled, siis pane internet kinni ja loe Dostojevskit. Saad aktuaalseid probleeme arutada tänapäevaühiskonnas.
"Salongipuhuriga mitte lolliks minna? Sul on kaks varianti, kas istud külmas või kütad salongi. "
Ma ei tea kas ma olen liiga noor, aga minu teada sai valida kliima temperatuuri ka viiskümmend aastat tagasi. Et siis teadmiseks, et lisaks MAX ON ja OFF režiimile saab valida ka mingi vahepealse õhu temperatuuri. See aga tähednab, et salongis ei ole ei -30, ega +25. Vaid midagi vahepealset.
"Kärss, ma ise tõesti ei ole elektriautot omanud, aga olen nende kohta piisavalt uurinud, usalduväärselt ja mul on korralikult tehnilist mõtlemist, seda ka elektri alal ning ma tunnen akusid keskmisest rohkem.
Selle kõige tulemusel ma oskangi seda kõike rääkida, mida ma praegu räägin.
"
Liiga vähe uurid ja liiga palju räägid. Või räägid midagi mida ei uurinud ja jätad rääkimata midagi mida olen uurinud. Keskmisest rohkem teada on liiga vähe, et sellisel teemal sõna tõsta. Eestis elavast miljonist teavad akudest keskmiselt seda, et akusid saab laadida ja patareisid ei saa. Sellest tasemest jääb vajaka.
"Kui ma nüüd saaks näiteks 5 müügil oleva elektriautoga sõita mitu aastat, siis kindlasti oskaksin rääkida täpsemaid asju.
Kuid minu praegust juttu see ei muuda, sest ma räägingi väga üldisi asju elektriautost, milleks ma seda autot ise omama ei pea.
"
No kindlasti mitte. Hindad raamatut kaane järgi ja oled veel nii kõva väites, et kuna raamatu kaaned on roosad, siis peale raamatu lugemist see ei muuda sinu arvamust.
"Ma siiski tean, kuidas käitub liitiumaku, ma ei pea selleks omama liitiumakuga autot, füüsikaseadused liitiumakule säilivad."
Liitiumaku on akude kategooria. Neid on palju erinevaid. Mida ma öelda tahan on see, et sa ei tea liitiumakudest piisavalt et nendest aru anda.
"Elektriauto muutub talutavaks siis, kui ühe laadimisega saab sõita sõltuvalt ilmast ja oludest 600-1000km ja laadimine ei võta kauem, kui 15 minutit."
Siit maalt lõppeb totude piir ja algab lauajalgade alagrupp. Võtad tavaautode sõiduulatuse ja tankimise aja ja teed selle etaloniks elektriautodele. pzdts.
"Samuti peab elektriauto hind jõudma praeguste tavaautode tasemele." - jätkub lauajalgade tekst. Tead ainult seda, et poes maksab auto 10 000€ ja rohkem väljaminekuid 5 aasta peale ei olegi.
"arnis jätab arvestamata ka väga tõsise asjaolu, nimelt praegune elektrivõrk ei kannata välja olukorda, kus enamik oleks elektriautod."
Veel lambist võetud debilism, ammu ümber lükatud.
Väga harva leiab isiku, kelle teadmiste pagas koosneb täies mahus valedest, müütidest ja väärarusaamadest. Aga praegu on selline asi juhtunud.
""Elektriauto muutub talutavaks siis, kui ühe laadimisega saab sõita sõltuvalt ilmast ja oludest 600-1000km ja laadimine ei võta kauem, kui 15 minutit."
Siit maalt lõppeb totude piir ja algab lauajalgade alagrupp. Võtad tavaautode sõiduulatuse ja tankimise aja ja teed selle etaloniks elektriautodele. pzdts."
Sinu "ustavus" särtsumasinale muutub juba hüsteeriliseks. Miks peab Otto Tavatarbija järgi andma nii enesestmõistetavas nagu sõiduulatus ja tankimise aeg? Ma arvan, et see argument on 100X siin juba el auto kahjuks välja toodud. Lisame veel järelkäru ja tulemus on?
Kahjuks on nii, et kõik ei saa kasutada 50% soodustust, tarbida tööandja voolu tasuta laadimiseks ja elada 20km töökohst eemal....
Palun vasta uuesti, kas el.auto hind kajastab ka tema tootmise energiamahukust?
A) jah- sitt lugu, kuna nii tootmine ja tarbimine ei kasuta just haldja pisaraid ja mägra peeru..
B) ei- tegemist on ülehaibitud tootega...
Elektriauto tootmine kulutab veidi rohkem kui tavalise auto tootmine.
Otto Tavatarbija teeb järeleandmise kohe kui märkab, kui palju odavam on uus autotüüp.
Hetkel on enamik Ottosid nii labidad, et ei oska liisingumakse numbrist kaugemale vaadata.
Kedagi ei huvita CO2 ega kaugele sõita saab, vaid kas see mulle sobib ja kui sobib, palju maksab.
to solk
"Bensiini süttimiseks on vajalik siiski teatav temepratuur alates"
ütle, kustkohast see temperatuur tekib külma mootorit käivitades?
to arnis.
kogu oma ilusa jutu juurde võiksid välja tuua vaid paar asja- palju maksab maakerale el. auto tootmine ja palju maksab tavaauto tegemine. ehk siis kogu see co jutt, mida nii palju heietatakse el. auto kasuks ja plärtsumootori kahjuks. selge ju see, et auto eluiga ja reostus algavad esimese mutri või kerepleki tootmisest alates.
See pole fiks. number.Keegi ei tea isegi seda, kui palju energiat (elektrit+soojusenergiat) kulub vedelkütuse tootmiseks, kuna nafta rafineerimine on kompleksne - saadakse mitu erinevat toodet samaaegselt, tehased on erinevad ja ka eri allikate nafta on erinev (väävli sisaldus jne) ning see on veits suva, kuidas jagada kulusid.
Teine asi on taaskasutus - kui vedelkütus on põletatud, siis teda enam pole. Metallid akus seevastu säilivad - neid ei pea järgmise aku valmistamiseks uuesti kaevandama. Praeguse tehnoloogia taseme juures on happeaku utiliseerimine effektiivsem, kui LiIon aku utiliseerimine. Paarkümmend aastat tagasi oli uue happeaku tegemine lihtsam, kui vana utiliseerimine ning kindlasti on paarikümne aasta pärast (kui mitte varem) LiIon aku utiliseerimine soodsam, kui uue tegemine.
Pärnusse on nüüd paigaldatud uus CCS laadija.
Opereerima hakkab arvatavalt Soome Virta (0,25€/kW)
--
küsin Leafi kohta:
1. 2014a auto ja paar päeva seistes on sisse istudes aku temp. 5 pulka,
miks nii? ma tean, et tal on talvel külmumise vastane soojendus, aga suvel?
inimesed ei viitsi kunagi juhendit lugeda, aga juhendis ilusti kirjas:
The temperature of the Li-ion battery varies according to the outside air temperature and driving conditions.
Leaf 2014 - 5 pulka tahendab et aku temp on vahemikus +15 + 25 kraadi, mis on maksimaalsele sõiduulatusele ideaalne. Ja ka aku eluiga on normaalne kui 6ndat pulka ei ole kaua.
wb andis hea vastuse. Umbkaudsed arvutused ütlevad, et elektriauto kokkuvõtlik reostus tavaautoga jõuab tasaväärseks kui mõlema autoga läbitudumbes 100 000km.
Seda tingimusel et elektrit tehakse kivisöest, mitte millestki puhtamast.
tnx vastuse eest. (ostsin alles ja pole tõesti manuaali läbi lugend, samas ootasin arnise vastust)
olen tähele pannud,et leaf ei taha eriti kiiret ja väga kiiret sõitu..
aku temp tõuseb kohe.. sobib aga hästi siin Tln-Nõmme kandis kulgemiseks.
Elmo 30kW rendikaga läks lausa punaseni välja.. see 24kW 2014a tundub hulka parem.
loomulikult on manuaalid nõrkadele. kõvad userid käivad foorumites targaks saamas ja uurivad 100 000km sõitnud gurude käest, kuidas elu käib. mina paraku olen elu jooksul aru saanud, et tarkus on esialgu raamatukaante vahel.
Njh :D
Kui tahad aku jääkprotsenti teada saada, siis võin korra jublaka diagnostikaporti pista ja öelda sulle, mida auto räägib.. asjadest.
Talvel on jumala suva see aku temp. Küll on väänet nii palju, et maksad selle lõbu rehvidega kinni kui kogu aeg 280Nm väänet välja tõmbad kohapealt startides ja ristmikutel pööret teostades :-D
Leafi sõiduulatus hakkab kolinal kukkuma kiirusel üle 100km/h (GPS järgi, ehk spido 113km/h). Aga noh, paljud autod teevad nii, eriti veidi suuremad, nagu Leaf.
lihtsalt uitmõte... kui 100 tuh km läbimine teeb inimesest elektriauto eksperdi (kelle argumentide kuldvaramusse kuulub fraas- " ainult mina tean, mis teile parim on ja te olete lauajalad, kui midagi muud arvate"), siis kas pool miljonit km läbinud bussijuht suudab kuuris ka veoautosid ehitada või piirdub ekspertiis ainult bussidega?
"..maksad selle lõbu rehvidega kinni kui kogu aeg 280Nm väänet .."
280Nm väändega läheksid väga vaevaliselt kohalt ära, aga õnneks on Leafi väändemoment 2220Nm.
Nojah, rattad tunnevad miskit muud kui see mida mootor annab. Õige.
Päevanali jätkub sellega, et Leaf on 10 senti kõrgem kui 5-seeria bemm.
Ja teine hull arvab, et on elektriauto ekspert sellepärast, et on nendest artikleid lugenud ja teab, misasi on liitiumiaku ja kolmefaasiline elekter.
Pole vaja peale astuda kui pole võimet teemasiseselt kritiseerida.
Pool miljonit läbinud bussijuht teab bussidest nii mõndagi. Kindlasti rohkem kui see, kes on sõiduautoga läbinud kaks miljonit. Sama analoogia diiselauto omanikul ja elektriauto omanikul. Roolid on jah mõlemal.
kui tahad midagi teada liitiumakude ja kolmefaasiliste mootorite kohta, küsi profilt mudelismiga tegelejalt- kõik need asjad on seal esindatud, küll väheke väiksemas mõõdus. aga ei midagi erinevat elektriautost. ei ole sina siin riigis ainuke guru.
# Pool miljonit läbinud bussijuht teab bussidest nii mõndagi. Kindlasti rohkem kui
# see, kes on sõiduautoga läbinud kaks miljonit. Sama analoogia diiselauto
# omanikul ja elektriauto omanikul. Roolid on jah mõlemal.
Bussijuht ja veokajuht teab sellepärast, et ta pole nendega ainult sõitnud, vaid pidanud jooksvalt lahendama ära ka hunniku tekkinud probleeme. Sõiduautoga on samas võimalik sõita tõesti mitu miljonit nii, et probleemid saab taandada mugavalt puskiirabi ning suhteliselt vähesele nutsule. Kui nüüd särtsuauto juht väidab, et ta midagi teab, tähendab see kas universaalset õpikutarkust või siis seda, et erinevalt plärtsumootoritest on ka temal olnud probleeme, mida nii lihtsalt enam ei lahenda.
Foorumite teemad omandavad väärtuse mitte kiidulaulu peale (mis on sisuliselt nagu reklaamtekst), vaid kui kiidulaulu ja probleemide eitamise asemel tuuakse välja just tegelikke probleeme, mis kasvatab ühe inimese spetsialistiks, samal ajal kui teine jääb lihtsalt "renditaksojuhiks", kelle tegevus baranka keeramisest kaugemale ei jõuagi. Teemat loevad hiljem need, kellel kas on kokkupuude ja nagunii teavad juba, mis on tõde ja mis bluff. Ja loevad ka need, kes veel ei tea, aga saavad varsti nagunii teada, mis on tõde ja mis bluff. Sellepärast pole nagu sügavat mõtet bluffida, kuna see vaidluses enda võitjana tundmine jääb üsna üürikeseks. Või siis saabki vaidlus koosneda vaid sellest, et "tegelikult ma ei tahagi talvel sõita toasoojas autos ja sellepärast see ongi maailma parim" :)
Aga ikkagi kipub kogu teema taanduma sellele, et üks tulihingeline fänn õigustab oma valikut sellega, et see, mis sobib talle, peaks automaatselt sobima kõigile. Toon absurdse näite: suur osa mu päevadest näevad välja sellised, et vajutan hommikul (ja ka õhtul) kiiruse (võimalusel) sinna 200 lähedusse sellisel teel, kus mõned uute ja jäikade vedrustusega autode omanikud millegipärast üle 30 eriti sõitma ei kipu ja siis, kui avarate põldude vahel looklev tee asendub liiklusvooluga, liigun kiirust ületamata penskari stiilis massiga kaasa. Pole vist vaja seletada, et Transitiga, haagissuvilaga, traktoriga või uunikumiga on sõidustiil "natuke erinev":) Kas poleks veider, kui ma päevast päeva käiksin foorumis õigustamas oma autovalikuid just selle üsnagi erandliku kasutamisharjumuse valguses ning mõtleks siis välja igasuguseid puudusi neile autodele, mis minu tingimustes (kiirusega auklik tee ja pärast maanteeökotamine vähemalt 5 inimesega autos) õigustavad end, aga poleks ei tüüpilisele maakale, tüüpilisele linnainimesele, tüüpilisele taksojuhile/kullerile, haagissuvilavedajale või tüüpilisele maanteekulgejale sugugi enam ratsionaalne valik? Siit ka täiesti subjektiivne põhjus, miks MULLE MEELDIB sõita erinevate autodega.
Tegelikult on elekter alati elekter ja aku on alati aku (sõltumata sellest kuskohas neid kasutatakse).
Selleks, et saada elektriautode alal spetsialistiks on vaja:
1. Elektromehhaanika põhiteadmisi
2. Salvestus seadmete põhiteadmisi
3. Autoehituse põhiteadmisi
4. Füüsika põhitõdesid.
Ja selles teemas argumenteerimiseks ka majanduse aluseid ning energeetikat..
Kui Sa oled läbinud elektriautoga 100 tuhat ja Sul on selle tõttu need kõik teadmised olemas, siis miks küll Sa nende teadmiste asemel loobid siin mingeid kahtlasi astroloogia hõngu kuid väiteid (pluss sotside sloganeid) selle asemel, et tunnistada üheselt - järgmised 5-15 aastat ei ole praegustel tingimustel elektriautod midagi enamat kui nišitoode.
Terve maailm vaatas pealt, kui see õnnetu elektriautode tehing toimus (sellised autod siia kliimasse), chademo jaoks ehitatud laadijast võrgustik aasta pärast seda, kui Euroopas lepiti kokku uus formaat (muuseas hankekutse välistas kõik pistikud peale chademo+Tesla kombo)
Tegelikult peaksime ju olema õppimisvõimelised... Miks siis taguda seda katkist trummi, et Narvas toimuv reostus on kuidagi parem, kui koha peal toimuv ja et elektriauto on meie kliimas nagu valatud (Sinu Leaf on võib-olla mingi superakuga või sõidab soojast garaažist 8km kaugusele sooja garaazi, kuid reaalselt ei pigista -15 kraadi juures teab, kui palju üle 30 km normaalset maanteesõidu välja - ummikusse satud, siis on eriti lõbus)
Kas elektriauto pidamine on odavam? Ei ole - nagu eelpool mainitud 15 tuh aastaläbisõidu juures läheb 10 aastat enne, kui samaväärse bensiinimootoriga kulutasemele jõuda... Ja siis on vaja uut akut. Kulu väide on täpselt sama jabur nagu nende inimeste oma, kes otsivad omale 5l 100-le kulutavat autot hinnaklassis 35-50 tuh €...
P.s. Sa ei vastanud küsimusele, et kas bussijuht tunneb ka veoautosid või ainult busse? Ja järgmine küsimus oleks, et kas ainult neid busse, millega see 500 tuh läbitud on või kõiki busse ?
"et tunnistada üheselt - järgmised 5-15 aastat ei ole praegustel tingimustel elektriautod midagi enamat kui nišitoode." - mis siin tunnistada? Kas CNG auto on nišitoode?
Bussijuht tunneb ainult busse, kui ta just veoautodega ei sõida. Sellest on vähe, et mõlemad sõidukid a) ei ole sõiduautod b) ei ole pisikesed. Kui sa just SAMATi marsakat ja mingit mikrokaubikut ei võrdle, need on tõesti väga sarnased. Eeldan et mõtled veoauto all mingit treilaga masinat või kallurit vms.
Sinu tasuvusarvutused ei ole piisavalt täpsed et teha tasuvusaja arvestusi (aastate täpsusega).
Leafis saab taga suur inimene istuda, 2 suurt või 3 keskmist.
Golfis ei saa suured taga istuda. Üldse.
Hinnavahe ei ole 16 tuhat, pigem 13. Tasuvusaeg on alla 200 000km.
7,1 L/100 km – 9,8 €/100 km (1,38 eur liiter)
Vs 16 kWh/100 km – 3,2 €/100 km (.2€ kWh)
Vahe 6,6€ 100 km peale.
15 tuh juures 990.- aastas; 20 tuh hinnavahe tasa tegemine võtab kui palju? Kui elekter on tasuta käes, siis on vahe 10 100le, 15 tuh juures 1500.- ; nulli jõudmiseks kulub kui palju?
Eeltoodud cng - auto maksab samapalju , läbitav vahemaa on sama, gaasi hind on odavam.. go figure
Arnis, muidu asjalik jutt, aga vahest väga mööda. Aku temperatuur on väga oluline näitaja nii mahtuvuse kui eluea suhtes. Samuti piirab auto ka võimsust aku madala temperatuuri juures. Leafi tagaiste on tõesti väga mugav, sellest ka omapärane välimus. Leafi sõiduraadius hakkab oluliselt kukkuma alates kiirusest 85 km/h ja seda auto kella järgi. Kuni 95 on veel kulu mingi mõistuse piires aga sealt edasi ronib lakke. Eestis jah on see enamikele ok, aga Saksa kiirteel pole Leafiga mitte kuhugile sõita. Ioniq teeb Leafile kulu osas väga pika puuga ja kui Nissan suudaks sama efektiivsuse oma autost välja võluda oleks jälle pikk samm tehtud.
Ma ristivastupidist väitnud ei olegi. Väljundvõimsust Leaf praktiliselt ei piira. -25ni on maksimsalne 80kW saadaval.
Aku temp mahtuvust ei muuda. Küll aga kättesaadavat osa. Siiski mitte palju. Leafi puhul. Keemiad on erinevad erinevatel autodel. -10ga on 85-90% ikka saadaval.
Minu kogemus ütleb et täpselt 90st GPSi järgi hakkab kadu märgatavaks muutuma. Nüansid. Neid pole mõtet palju jahvatada. Enamik on siin kinni tasuvusajas ja mõttetuses.
kogu see roheline jura, mida meile püütakse pähe taguda, on totaalne bulliess. maakeral kehtib üks lihtne seadus- energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. elektriauto tootmine ja kasutamine pole kuskilt otsast rohelisem kui tavaauto oma. siin maailmas energia= raha. põhimõtteliselt võib öelda, et kui elektirauto maksab rohkem, siis tema tootmine on kallim ja seega energiat tema tegemiseks on kulunud rohkem.
nüüd teine maakeral kehtiv reegel- iga asja liigutamiseks on vaja energiat ja kui see tonnine metallitükk veerema panna, siis pole vahet, kas liigutad teda sisepõlemismootori või elektriga- energiat kulub kilovattide mõistes ühtemoodi ja kuigi sisepõlemismootor on suur raiskaja, ei näe me seda, palja raisatakse energiat elektri tootmiseks- kõigepealt too kütus maapõuest välja, siis pane ta põlema, mis on kõige ebaefektiivsem meetod, igal pool energiatootmises on kaod alates generaatorist, jätkates ülekandeliinide ning alajaamade trafodega ja kui ta lõpuks sinu koju seinakontakti jõuab, on päris mitu protsenti õhku haihtunud.
muidugi on sisepõlemismootoris kaod veelgi suuremad, aga eks siin hakkabki mängima tootmise hinnaerinevus- tasaarveldus on alati pikk protsess.
teise asjana on samasugune bulliess biokütused, millega nüüd kõike solgitakse- ka nende tootmine pole mingi heleroheline protsess, vaid on üsnagi mustades värvides, sest kasvõi õlipalmi kasvatamiseks põletatakse eelnevalt maha suur hulk vihmametsi. rapsi ja muude õlitaimede kasvatamine nõuab samuti energiat, sest künna- külva- väeta- lõika- muunda õliks protsess ei toimu iseenesest.
võib olla on meie kõige rohelisem tegelane kärss- ta kasutab vanade autode resursi nö lõpuni ära ja kuigi ta sisuliselt elab autoroolis ning teda ei huvita, mitu liitrit kütust ta auto neelab (need vanad siiski neelavad piisavalt) ja seega jätab oma suure jalajälje planeedile, on see ehk natukene soodsam kui ühe el. auto tootmine ja ülalpidamine.
see, et me otseselt ei näe, millises maailma riigis reostamine toimub, ei tähenda seda, et meie igapäevategevus kuidagi roheline on- igaüks, kes tarbib, ka reostab.
aga see vaidlus siin akude üle on muutunud juba absurdiks- teema nimeks on elektriautode mõttekus.
Elektriauto mõttekuse määrabki suures joones tema aku- kaua temaga MUGAVALT sõit saab, kaua ta TÄIS laeb, palju ta jaksab jne....
Ülejäänud ei erine "norm" autost: endiselt 4 ratast, katus, istmed, mootor(vahet pole, kas sis.põl. või el.) Vahet pole, palju elektroonilisi vidinaid ja hujoovinaid sinna külge pookida, auto on ikka põhimõtteliselt sama, mis ta 100a tagasi oli.
Täpselt- auto on auto. Erinevus tekib nüüd siin, et kas sisepõlemismootori ja elektrimootori ning akude tootmisel on mingi hinnavahe ja kumma kahjuks/kasuks. Lisaks veel el. auto puhul tohutu hulk pardaelektroonikat ja kindlasti ka rohkem vaske juhtmete näol.
pardalektroonika osas on tänapäevased autod enamikus ühte masti ja vasega siin suurt vahet ei ole.
Kuna juhtimine käib can-iga siis see, mitu kivi autosse paigutatud on ei ole juhtmete arvu osas absoluutselt oluline.
Autodes kasuatava arvutusvõimsus on olematu hinnaga, siis kui 25 aastat tagasi oli neli-viis juhtplokki vaid insenertehnilisel tippsaavutusel, siis praegu on ka golf-il suurusjärgus 20 kivi (mootor, kast, abs, ebd, kliima, raadio, kesklukk, immo, alarm jne). Sama ka vase osas-> kui 5 juhtplokki ja 60 releed vajasid kümneid vasekilosid, siis CAN teeb sama asja ilusti neli-viis korda väiksema juhtmepundiga ära.
Erinevus on siiski vaid akus (kõigi teiste elektriauto detailide ehitamine on tegelikult kordades odavam, kui sisepõlemismootoriga auto puhul). Muidugi on vahe sees ka tootearenduses ning selles, et "roheline on kallim" (suur osa riike jätkuvalt maksavad elektriautode ostjatele toetust- kas otse või läbi väiksema maksustamise, tootjast oleks rumal see raha vedelema jätta)
Arnis! Sa oled ikka paras koomik siin. Daevo matiz. Hunday gets. Vana mersu A klass. Need kõik on kõrgemad kui 5 seeria bmw. Viimane isegi kõrgem kui leaf. Kas nende kohta ütleme kah siis suurem auto või?
Lisaks kui hakata numbritega laiama võiks täpne olla või lisada peaaegu. 2016 a viienda seeria bmw on 8.4 cm madalam kui leaf. Siit tuleb veel maha lahutada kliirensite erinevus. Ning leafi puhul ka akupakk põhjaall. Lõpuks siseruumi kõrguste vahet vist ei jäägi. See et väljast suur kast tundub ei tee autost veel suuremat autot.
Milleks asju tuletada auto kõrguse vms järgi, kui autodel on andmed spetsides kirjas:
Uus Leaf: teise rea pearuum - 947mm.
Uus 5-seeria BMW: teise rea pearuum - 977mm(sedaan)/996mm(Touring)
Te vist unustasite ära mis väide oli. Väide oli, et Leaf on suuremat sorti hätshbäkk. See, et mõni parameeter on võrdne või tiba väiksem kui 5-seeria, ei ole piisav ütlemaks et Leaf väike on. 5-seeria on väga suur suur, 90+% sõiduautodest on pisemad. Väga suurest allapoole lugedes: suur, üle keskmise, keskmine, alla keskmise, väike, väga väike.
Leafi esiistuja pea kohale mahub mitu rusikat ka kahemeetrisel.
Turunduses öeldaksegi, et enamusel klientidel on õigus. Ja kui turundus ikka ei toimi, pole viga mitte kunagi klientides, vaid tootes või turunduses. Kummas siis see probleem särtsuautode puhul on?
Kui üldse vastama vaevud, palun ära vasta ühesõnaliselt, sest anonüümses foorumis vaevalt kedagi huvitab, MIDA keegi arvab. Siin huvitab rohkem see, MIKS keegi just niimoodi arvab.
Kui ma vaatan ringi oma tutvusringkonnas nii kodus kui piiri taga, siis väga palju (ja üha rohkem) on inimesi, kes oleksid potentsiaalsed uue auto ostjad, kuid sõidavad edasi oma vanade autodega, sest nende juures on omadusi, millega uued ei suuda konkureerida. Sageli on selleks mingid konkreetsed ja ülimalt lihtlabased omadused (nt "kriimuvabad" värvimata stanged, kliirensi/kütusekulu suhe, kolmanda istmerea mugavus vm) või siis püsikulud mitte liisingumakse näol, vaid tavalised jooksvad kulud (imeliku mõõduga rehvide hinnad, teeninduse määratud jabur hooldusehind, kasko hind vms). Inimeste mõttekäik ei jõua üldse nii kaugelegi, kas äratasumiseks (plärtsumootoritega kulu võrdsustumiseni) kulub enne 100tkm või 200tkm. Piltlikult öeldes osteti kunagi 10K eest hea auto, mille turuväärtuseks on tänaseks 500e ja pole vahet, kas osta välja järgmine 10K eest, liisida midagi 40K eest või kulutada seda raha kasvõi reisimisele selle 500e väärtuseni kukkunud autoga, sest need, kes on jõudnud vanusesse, kus on võimalik lubada juba ühtteist, on kasvanud välja sellest kalliste asjade ostmise abil oma vaesuse varjamise vajadusest ning raha kulutatakse sellele, mis pakub mugavust või emotsiooni. Ise räägid ju siin teemas seda sama, et esimesed mõnisadatuhatkilomeetrit maksad peale ja siis Leaf tasub ära. Aga halvustad samas neid, kes sõidavad vana autoga täpselt samal põhjusel, et head asja pole vajadust ega soovi ära müüa. Mu kommentaari mõte on eelkõige selles, et täna ei lahenda särts veel eriti ühtegi probleemi, mis selles suunas kallutaks ja see, kui äratasumisest saab rääkida alles peale garantii lõppu, ei ole konkurentsieelis uue auto ostmise kaalujal. Välja arvatud juhul, kui tegemist pole kas tulihingelise margifanaatikuga või selle teema kontekstis ühe konkreetse tehnoloogilise lahenduse fanaatikuga. Masse ei saa sundida fännama poolikuid või halvasti toimivaid või halvas mõttes isikupäratuid lahendusi. Täpselt sama võiks öelda ka vanakooli USA raua või Vene raua kohta, kuid ometi on neis midagi, mis liigutab hinge ega teki vajadustki tõestada foorumites, et just nende valik on õige. Aga neid liigub tänavail rohkem kui särtsuautosid ja seejuures üldse mitte ratsionaalse kilomeetrikuluga. Kas pole sisuliselt tegemist mitte täpselt sama nähtusega?
Ma ei halvusta neid, kes sõidavad vana autoga. Vana autoga sõitmine on okei. Ma halvustan seda, kui vana auto suitseb ja haiseb (tavaliselt diisel, kuid mitte ainult). Selline auto tuleb kas korda teha või viimasele teekonnale saata. Kui vana auto töötab hästi, tuled töötavad, ei haise, ei tilgu, siis pole midagi halba selles.
Kui rääkida elektriautode soetamisest, siis tuleks ikka eristada uue auto ostu kasutatud auto ostuga.
Kes ei kaalu tutika auto ostu võib üldse mitte süveneda sellesse teemasse, kas osta uus CNG või uus diisel või uus elektrikas ja millal ära tasub. Elektriautode soetamisest tuleks mõelda igaühel, kes tõsiselt kavatsebki soetada uue auto. Neid ei ole palju, aga neid on. Need, kel on võimalus aga ei osta uut autot ühel või teisel põhjusel, neil pole vaja laita maha sellist tegevust nagu "uue auto ost". Nagu korduvalt ütlesin, üldjuhul Eestis soetatakse kasutatud püss ja sõidetakse see raipeks. Antud olukorras tuleks siis kaaluda kasutatud elektrika ostu. Neid on väga vähe, aga juttu saab juba teha. Kas 9000€ eest kasutatud Leaf tasub ära või ei tasu... 5 aastaga? Võrreldes mõne teise samaväärse autoga. Selline oleks siis paras juhtmelõng neile, kes kaaluvad osta kasutatud sõidukit.
Kui üldse pole raha mitte millegi jaoks kui ainult kütus, naine ja õlu, siis pole üldse vaja mõelda. Peab ainult tööl käima.
Vana USA rauda või muud sellist kraami ei kasutata transpordivahendina vaid emotsionaalse rahulduse saamiseks. Ehk siis mänguasi, mis suudab transpordi funktsiooni täita. Loomulikult ei saa sõidukulu olla ratsionaalne, sest see pole ainuke asi mida see raud teeb. Kui naine kannab 500€ eest meiki näos, siis mees istub mänguasja sisse ja eputab sellega.
Mina tean kedagi, kes on jõudnud elu ära elada ja on peale minu ülilühikest demosõitu nii hea kogemuse saanud, et on soetanud endale elektrimasina - ainult sellepärast, et see pakub rohkem meelehead kui ükskõik mis muu kütusepress. Toda raha ei huvita. Bränd ei huvita.
Elektrikal on eelised, mille eest raha andmine on igatepidi õige tegu.
Nüüdseks on täiesti kindel, et automaailm läheb täiesti elektrisse.
Suured tootjad on miljardid juba investeerinud. Seda ei saanud paar aastat tagasi veel öelda muideks. Selle tulemusena võib minu "promomist" kasvõi potist alla lasta. Elektrikad tulevad ja ühel päeval pole osta enam masuudipresse nõndaviisi, et neid saaks odavalt ekspluateerida (ostad 1000€ eest mingi asja ja sõidad sellega kõik oma sõidud odavalt ära). Ja selle kiirendamiseks topitakse saastemaksud peale, et asi kiiremini edasi läheks.
Arnis, dilemma ei ole mitte uue vs kasutatud auto ostmine, vaid IGAL autoostu kaaluval inimesel on juba kasutatud auto olemas. Seda pole vaja üldse ostma hakatagi! Dilemma on pigem selles, kas osta uus või mitte osta. St kui tegin eelmisel korral hea ostu ja uus pakutav ei ole parem... miks peaksin siis uue ostma ja selle eest veel juurdegi maksma? Auto ostmine ei ole kohustus, mida peab täitma iga 10 aasta või paarisaja tuhande km järel. Hea asi kestab veel paljupalju kauem ja uut ostma saab motiveerida ainult midagi uut (omadusi) pakkudes. Müügistatistika näitab, et särtsusegmendis on sellega tõsiseid probleeme.
# Vana USA rauda või muud sellist kraami ei kasutata transpordivahendina
# vaid emotsionaalse rahulduse saamiseks. Ehk siis mänguasi, mis
# suudab transpordi funktsiooni täita.
See oligi mu jutu point, et TÄNA on elektriauto laiade masside mõistes sisuliselt sama - mänguasi, mis mõne jaoks suudab ka transpordi funktsiooni täita. Ma usun, et enamus, kes mu eelmise lausega nõustuvad, ootavad juba ammu seda aega, kus elektriauto suudaks ka reaalselt VAJALIKE omaduste osas tänase (loe: sajandi vanuse!) tehnoloogiaga konkureerima hakata.
Selle soovitusega ei nõustu, et kui raha pole, peab tööl käima. Keegi pole kunagi saanud rikkaks hästi palju tööl käimisega. Rikkaks saadakse sellega, et makstakse teistele palka. Aga selleks peab olema praegu rikas, et osta omale selline elektriauto, mis suudaks rahuldada kasvõi ainult keskpäraseidki vajadusi ja ma ei räägi praegu Leafist. Aga neid ostetakse ikkagi mitte keskpäraste omaduste, vaid hoopis "mänguasjaomaduste" pärast...
ma olen paar aastat kaalunud uue auto ostu, aga pole leidnud seda õiget põhjust, miks mul seda vaja on. elektrika ostu ka, aga elu ja tegemisi laiemalt vaadates on selge, et 100% ta ennast minu puhul ei õigusta ja mingit pooltoodet pole ka mõtet selle raha eest osta. samahästi võib ju mõned rahapakid põõsa alla maha matta- samamoodi õues kasutult vedelev raha. nii lasemegi koos naisega vanade autodega edasi ja mingit muret nendega ei ole- kord aastas tuleb ehk midagi kõpitseda, aga igaljuhul odavam pidada kui uue ostuks või liisimiseks kuluv rahasumma. aga tunnen ka ühte inimest, kes ostis uue auto, sest ta ei osanud rahaga muud targemat peale hakata. mitte et tal seda just üleliia oleks, aga vot tahtis ja ostis. enamuse ajast see seisab garaažis, sest sõitmist tal üsna vähe. eks ise teab.
"Võidab see, kel on surres rohkem raha" mäng ei kuulu mu lemmikute hulka, seetõttu ostan uue auto, kui tuleb mõni müügile, mis meeldib. Kui peaksin kiirlaenude najal palgapäevadeni välja vedama, siis oleks teised lood..
Aga el.auto ei tulnud seepärast, et tarbijad raha kokku hoida saaksid. Pigem seetõttu, et nii autode tarbijad kui nende läheduses olevad muud inimesed tervemad oleksid ja kauem elaksid.
panen ühe hoiatuse kasut leafi ostjatele.
2011-2013/mai leafid olid nende vanade akudega, mis peaaegu kõik läksid vahetusse (garantii, 4 pulka kadunud), või lihtsalt kustusid kiirelt..
siis 2013/06 alates tehti Euroopa Leafe UK-s ja juba uuendatud 24kW akuga, need ongi hetkel ainukesed ja soovitatava akuga leafid, ehk mida võiks kasutatuna osta (vast mingi 5-8k € eest), mingi 1-2 pulka võibolla on akut kadunud.
Neid tehti kuni 2017a.
Vahepeal aga hakati tegema ka 30kW akuga leafe (müüakse meil ca 18k€ eest), need on sama kehvade akudega nagu 2011 tehti, aga õnneks on neil pikk garantii, s.t. Nissan vahetab aku uue vastu kui 4 pulka kadunud..
kuidas on lood uue 2018a 40kW leafiga ma täpselt ei tea.
lihtsalt teadmiseks..
(enda leaf 2014a on suure läbisõiduga ja 2 pulka kadunud)
tänapäeval võidab see, kes suudab elu jooksul rohkem asju tarbida. tarbimine on ju majanduse alus- tehased huugavad, prügimäed kõrguvad. nii uhke tunne ju, kui kirstu pannakse kaasa nimekiri elu jooksul ostetud asjadest. elame ju asjademaailmas, miks siis mitte neid osta.
leaf2014 - see oli nüüd küll räige. Selline vananemine toimub kas taksodega või USA's kuumades osariikides, kus välitemp on 30 ja üle.
Meil sellist rämdeat akude vahetust ei toimunud.
Kust said selle suure läbisõiduga 2014 Leafi? Takso?
Areneda tuleb, infot erinevatest allikatest leida. Tuleb tunnistada negatiivset, tuleb tunnistada positiivset. Meil kõigil ei saa olla alati õigus. Teema peab arenema, inimesed peavad arenema. Arnis sulle siin midagi. Mõtle mis juhtuks siis, kui üks hommikul ärkad ja kirjutad, elektriauto on täielik saast.
Elektriauto Eesti tingimustes ei ole otstarbekas.
Miks sai elektriauto võimalikuks? Kliimasoojenemine, poliitikutele tehti piisavalt lobitööd, selgtamaks olukorda. Sunnitakse autotootjaid vähendama heitgaase ja lihtne lahendus selleks on elekter. Ei saa unustada, elektriautot sooviti tootma hakata massiliselt palju palju aastaid tagasi, naftatööstus kulutas väga palju raha lobitööks, et seda ei juhtuks.
Nüüd on vaated muutunud. Keskkonnakaitse, säästmine vähemalt hetkel on väga kulukas ja vaatamata elektriauto tootmiskuludele on tema võit keskkonna säästmine. Heitgaasid puuduvad. Kes on käinud kaugemal reisil ja näinud sudusse mattunud suurlinnu. Need inimesed enam ei mäleta, milline näeb välja selge taevas.
Eestis on ikka väga hea elada.
Fakt on see, et ühiskond ei ole hoolinud piisavalt ümbritsevast loodusest. Ookeanis leidub üksiku saare moodi moodustisi, mis koosnevad plastist ja muudest jäätmetest. Need on asjad, mida ei pea nägema, need on asjad, mida tuleb enesele teadvustada.
Kas ühiskonda huvitab, pigem vähe.
Norrat tuuakse eeskujuks aga põhjus seisneb lihtsalt meeletus säästus.
Tesla juutuuberil on üks video, kus 150tuh km läbinud Tesla. Sääst on 30 tuh eurot. Seda kütuse, teemaksude kui muude maksude pealt.
Ma ei usu, et 15 aasta pärast oleme elektriautodega samas seisus. Areng toimub, investeeringud mida autotootjad arendusse panevad, peavad kiiresti tasa teenima. Pigem on küsimus neile jätkusuutlikus hoolduskeskustega ja kuidas seda lahenda. Kuluvaid osi on vähem, tööjõudu on vaja vähem, varuosades müügist saadav tulu väheneb ja seda meeletult.
Kütust neelavatele mootoritele on tehtud juba planeeritud kulumine, sundimaks inimesi ostma uusi autosid. Elektriga seda väga vist ei tee.
Nissan Leafist võime rääkida palju tahame, tegelikult on üks paras riskiga ost. Võtame kasvõi need Elektritakso autod mis müüki pandi.
Kui mõned inimesed teavad inimesi, kes on peale proovisõitu ostnud elektriauto, siis mida tean vähemalt kahte inimest, kes on omanud Nissan Leafi ja nende vaevalist müümist on tagasi bensiinimootoriga auto juurde tulnud.
Vanasti oli ärimeestel vaja kahte telefoni, üks puhtale ärile, teine mustale ärile.
Elektriautodega juhtus sama. Leiti vabandusi enesele, see meie teine auto ja alati on "normaalne" auto võtta pikemateks sõitudeks. Kahe auto omamine on siiski luksus või hobi, mida igaüks omale lubada ei saa.
kui välja jätta õlivahetus, siis vajab ka elauto remonti ja hooldust, seega töökohtade arv eriti ei vähene, pigem võib suureneda elektrit tundvate inimeste tõttu. aga selleks, et keskmine eestlane saaks läbi sõita 150 000km, peab ta autot ca 10a omama. üldiselt on nii, et mida kallima asja sa ostad, seda rohkem tuleks teda kasutada, et tekiks mingi tasateenimise efekt. ei ole vist mõtet osta 1000€ telekat kui vaatad teda pool tundi päevas. täpsuse huvides tuleb siiski mainida, et see on minusuguse kirikuroti arvamus- rahakad kodanikud mõtlevad veidi teistmoodi.
wb kommentaar on selle ca 1800 kommentaari juures kõige õigem ja kokkuvõtlikum, millest võiks ka lähtuda: "Aga el.auto ei tulnud seepärast, et tarbijad raha kokku hoida saaksid. Pigem seetõttu, et nii autode tarbijad kui nende läheduses olevad muud inimesed tervemad oleksid ja kauem elaksid." Väljastpoolt maakera saame energiat päikesest: tuuleenergia, hüdro ja päikesepaneelid, eelkõige just nende efektiivsest kasutamisest sõltub inimkonna tulevik. Kas nafta saab otsa 2030 või 2300, aga otsa saab ikka. Meie lapsed maksavad kindlasti 3-4 EUR ühel päeval bensiiniliitri eest, päiksepaneel aga maksab ikka sarnaselt tänapäevale.
Arnis, Su 2) punkt on vastus 1) punktis esitatud küsimusele. Neid hallatakse erinevalt, neis on erinev kliima, loodus, võimalused jne. Kõik haldusüksused ei kuulu 5 rikkama riigi hulka ja 5 rikkamat meie planeedil pole rikkamad selle pärast, et nad oleks targemad või töökamad, vaid et nende haldusüksuste piirid on tõmmatud ümber millelegi väärtuslikumale kui teistel. Näiteks naftale... Aga teoreetiliselt võiks olla üks rikkamaid riike ka väga väikese inimeste arvuga piirkond, kelle territooriumilt voolab läbi suur jõgi, mille ette nad on ehitanud tammi. Peamised vastuolud maailmas tulenevadki sellest, et puhast energiat ja tarbimist nõutakse nendelt, kelle jaoks on see on pea võimatu (väga kulukas), aga nõudjateks on need, kellelt neid teenuseid vaesemad ostma peaks.
Vist peab hakkama igale leheküljele panema sedasama pilti, miks Eestis ei ole elektriautostumine praegu loodussäästlik. Tingimused muutuvad, homme ehk on, aga me ei saavuta seda kindlasti mitte elektriautosid propageerides.
# Meie lapsed maksavad kindlasti 3-4 EUR ühel päeval bensiiniliitri eest,
# päiksepaneel aga maksab ikka sarnaselt tänapäevale.
Tsivilisatsiooni areng ei ole peaaegu kunagi lineaarne. Juba tänavuse aasta jooksul võib toimuda majanduses midagi, mis kiire inflatsiooniperioodi tõttu viib kütuse hinna kaugelt kõrgemaks. Samuti võib aasta jooksul käia üks korralik kõmakas mõnest tulemäest, mis viib päikesepaneelide kasuteguri mitmeks aastaks üsna alla ja tõmbab ühtlasi alla ka nende hinnad. Mõlemad näited on tsüklilised protsessid, kumbki ei jää juhtumata, küsimus on vaid selles, et millal juhtub... Nagu ka nafta lõppemisega, mille puhul on täna isegi vara ennustada, kas alternatiiviks saab elekter, mingi sünteetiline kütus või üldse isikutranspordi kontseptsiooni muutumine. Tänane särtsuauto ei paista välja kui lahendus, vaid kui vaheetapp.
Eestis on el.autostumine üldiselt sama loodussäästlik, kui Norras. Vaid harvadel olukordadel, kui Nordstream piirvõimsusel töötab, muutub el.auto Eestis vähemloodussäästlikuks.
No kui päikesepaneelile ei tule enam päikest mingi katastroofi tõttu siis mis loodusega juhtub päikseta? Pole siis vaja enam ühtegi liikurit... See maakaart väljendab elektri tootmise saastet, igaühel on aga võimalus osta vaid veidi kallimat roheenergiat. Asi on tahtmises, isegi mitte rahas. Elektriauto suur eelis on saaste tekke allika kaugus inimasustusest.
Polaaröö ei ole kottpime. Loodus on elanud seda üle juba lugematu arv kordi ja elab ka tulevikus üle kindlasti paremini kui inimtsivilisatsioon praegusel kujul, kus keegi ise leiba-piima-liha ei kasvata, vaid see tuleb poest. Ja raha tuleb seina seest.
# Elektriauto suur eelis on saaste tekke allika kaugus inimasustusest.
See on kindlasti eelis, aga kas ka lahendus? Mulle igal juhul tundub, et see linnadeks nimetatav "koonduslaagrielu", mis on ebaloomulik inimesele igal viisil (sotsiaalsest käitumisest hormonaalseni!), tekitab kõigi oma külgedega nii palju probleeme igal tasandil, millest see autosaaste polegi vast kõige hullem. See lihtsalt paistab paremini välja kui kõik muu ebaloomulik.
Arstidele õpetatakse esimesest kursusest peale, et ravida ei tule mitte haigust vaid inimest. See heitgaaside liigutamine nende turjale, kelle tagaaeda ehitati elektrijaam, tähendab rohkem paratamatust, et "õige partei poolt hääletajad on vähemuste ees alati eelisseisus", kuid ühe sümptomi kõrvaldamine ei kõrvalda probleemi. Ammugi ei võimalda inimesel kui sotsiaalsel olendil tulla tagasi keskkonda, milles ta suudab elada tervena ja kaua ilma keemiat sissesöömata ja erinevat tüüpi stressist põhjustatud haigusi põdemata. Füüsilise poole pealt vähendab särtsuauto küll heitgaaside hulka, kuid paiskab õhku rohkem lenduvaid kummi- ja teekatteosakesi. Ühelt poolt olekski vaja globaalset paradigmamuutust ja mikrotasandil muutust elektriauto enda kontseptsioonis, kus enamus probleeme on kuhjunud õnneks vaid energiaallika ümber. Kui tänane ja saja aasta tagune plärtsuauto on üsna sarnased, siis tänane ja saja aasta pärast kasutuses olev särtsuauto on teineteisega võrreldes tõenäoliselt juba üsna erinevad.
Jäme rehkendus näitab täna, et bensiiniauto kilomeetrihind elutsükli jooksul kisub 20 sendi kanti. Sellest vähemalt 5 on aktsiis ja/või muud maksud. Pigem rohkemgi.
Elektriautol on täna maksueelis. Kui see ära kaob, siis pole rahaliselt suurt vahet, kumba autot kasutada, seega ei saa ka eeldada,et inimene peaks elektriauto eest rohkem maksma.
Eesti lõpetab peagi taastuvenergiatoetuse lambist maksmise uutele taastuvelektri tootmise paigaldistele, sest muuhulgas elu näitab ka, et mida suuremad on toetused, seda suuremad on ka seadmete hinnad. Vaba konkurents tuleb.
Huvitav, kas vaba konkurents jõuab ka naftakartellini? Kas jäävad viimasena pumpama vaid saudid, kes pidavad seda suutma teha ka 9 USD/barrel?
wb ajas eelpool vist Nordstreami ja Nordpooli segi?
Esimesena sai kiiresti ja kaugele liikuma hakata pärast rongide ja raudtee kasutuselevõttu.
Seejärel leiutati auto.
Kui lennukeid üritatakse hoida õhus võimalikult palju ja sellegipoolest lähevad nad mahakandmisele alles 25-30 aasta möödudes, siis sõiduautod enamuse oma elueast seisavad paigal. Kes oma GPS statstikat on vaadanud, siis keskmine kiirus on pigem kuskil
50 km /h ja 200 000 läbisõitu tuleb seega 4000 tunniga. See on pool aastat.
Kõik autod korraga ei mahuks lihtsalt teedele ära.
Sama juhtub ka elektritootmisega. Meil kõigil (majaomanikel) saab olema isiklik tootmisvõimekus, mille potentsiaal ületab meie isiklikud vajadused kordades. Tänu elektriautode arengule arenevad ka akud ja seega elektrivõrguühendus muutub millekski esmaabikapi sarnaseks turvanähtuseks. Selle katkemisel ja oma muunduri rikke korral tuleb v-olla oma elektriautoga minna linnast maja akusse elektrit tooma ?
Naudin manitseja kommentaare, kuna suudab mõnusalt "nihkes" mõelda maailma asjade üle. Ega esimene suur küsimus kokkuhoius peitubki selles, et kui 25-30 aastat vana lennukiga lennata on prestiizhne, miks peab siis äkki auto olema vähem kui liisingperioodi pikkune? Kui sellest künnisest üle saaks, laguneks autotööstus koost, kuid surve keskkonnale väheneks hüppeliselt. Selle taustal oleks juba täiesti loogiline nõuda juurde toodetavatelt autodelt päris karme keskkonnanõudeid.
Pikk kasutusiga eeldab aga ka "lennukikvaliteeti", mis oli standard kusagilt 70ndate lõpust 80ndate keskpaigani (autod isalt pojale). Nii jõuaksime tagasi olukorda, mis valitses 80ndatel läänemaailmas, et inimene ostiski uue auto, sõitis sellega miljon+ kilomeetrit, teine omanik lasi veel pool miljonit otsa, vahetas lõpuks saaled-rõngad ja esimese omaniku lapsed ostsid selle (või sellise) omale tagasi puhtalt emotsionaalse väärtuse pärast ning kasutavad seda tänaseni hobiautona. Standardiks seda nimetada vast ei saa, aga mujal maailmas paljude sõprade-kolleegide juures käinuna julgen küll öelda, et seda kohanud palju rohkem, kui esmapilgul üldse reaalne tunduks.
Sisepõlemismootoritega autod ei jõua sellise "säästva arengu" juurde tagasi tõenäoliselt enam kunagi, sest nende turundusstrateegia on võrreldav sokiäriga ning kvaliteetse sokipaari tootmisel tuleb panustatud ressursipiir üsna kiiresti vastu ning sedasama näeme autode puhul juba aastakümneid. Mis omakorda ongi tinginudki selle majandusliku lõksu, et uut autot ei taheta pidada kauem kui garantiiaeg ja esimesed kümmekond aastat hävivad omanikud hinnalanguse tõttu ropult nagu särtsukate puhulgi, kuid peale hinnalanguse peatumist kaob kõrgete pidamiskulude tõttu ka tarbimisväärtus, jääb eelkõige lammutus/varuosa väärtus - põhjus, miks neid isalt-pojale autosid eriti lammutustes ei kohta, kuna nende autodega tegeledes jääks romulad ise nälga. Saame peagi näha, kuidas mahuvad romulapilti varsti särtsuautod.
Siin on elektriautodel tegelikult suur võimalus, millest Arnis kogu aeg räägib, sest "kuluvosi" on ju naeruväärselt vähe. Kui nüüd suudetaks auto puhul kõik ülejäänu teha kah lutsukommistiilist huvitavam ning plastiku asemel kasutada materjale, millest ehitatakse autojuhi elutuba teistes sama hinnaklassi autodes, näeksin ma juba eelpool mainitud paradigma muutust, mis annaks särtsukale täiesti reaalse konkurentsieelise ka praegu, kui tehnoloogia pole veel valmis. Ainult et potentsiaalse uue auto ostja tahab osta sel juhul ajatut disaini ühe järjekordse pooliku kartuli asemel ja ühtlasi ka garantiid, et täna müüdaval Leafil või mudel-S-l on tehnika/aku vahetatavad 10 ja 20 ja ka 30 aasta pärast uuema põlvkonna vastu sama lihtsalt (ja odavalt!) nagu aastakümnetetagustel isalt-pojale fossiilipõletajatel, mis kirjutasid end oma kestvuse-usaldusväärsuse poolest jäädavalt ajalukku kui klassikud. Kas Leafist saab kunagi uus "põrnikas" või Teslast "mersuklassika"? Särtsukatel on see potentsiaal täiesti olemas, aga paraku ehitatakse neid ikkagi kui kiirelt ümbertöötlemiseni jõudvaid ühekordseid taskurätte, erinemata sellega kogu ülejäänud lühiajalistest autotööstuse produktidest. Ja veelkord, ainult kütuse/jõuallika poolest erinemine teistest ei too kliente, seda näitab ka turustatistika. Kui seda muutust ei too autotootjad, tuuakse see maksude näol seaduse jõuga, millest oleks ütlemata kahju...
"Huvitav, kas vaba konkurents jõuab ka naftakartellini? Kas jäävad viimasena pumpama vaid saudid, kes pidavad seda suutma teha ka 9 USD/barrel?"
Saudid ei suudaks seda teha merepõhjast. Naftat toodetakse üle ja kõik see seisab kusagil. Vanad tankerid on ka kasutusele võetud, hoiustamiseks. Transport jne. Kas odav hind suudaks tagada ohutuse.
Elektriautot võiks võtta ka autotootja unistusena. Auto mille väärtus langeb ja taastamine on liigne kulu. Rohkem uusi autosid müüki, rohkem tulu.
Arnis: "Leafis saab taga suur inimene istuda, 2 suurt või 3 keskmist.
Golfis ei saa suured taga istuda. Üldse."
Mismõttes? Golf 7sse mahub 4x190 cm ära. 4x180 cm on ruumi juba üle. Tagaistmele mahub ka 3 tk, aga muidugi nii päris eurotripile ei läheks.
Vana leafi ei mahtunud normaalselt 180+ cm enam ära + taga oli põrand ebameeldivalt kõrge, st põlved õhus.
Selleks, et -20ga autosalong pidevalt normaalselt soe oleks, peaks sul vähemalt 300W pidevalt soojendust järgi olema, võibolla ka rohkem, seda on raske nii täpselt öelda.
Samas, kui võtad täiesti külma auto -30ga, siis ilmselgelt algne üleskütmine peab olema mitu korda suurema võimsusega.
arnis, kus ma rääkisin salongi soojenduse on offist? Ma pidasin silmas seda, et külmaga salongi kütmine võtab palju energiat, sellepärast ma ütlesingi, et sul on kaks võimalust, kas kütta salongi või mitte.
Salongi kütad sa ikka piisavalt soojaks, mitte liiga palju ja mite liiga vähe, kuid arnis demonstreerib väga effektselt, kuidas ta ei tea, kui palju voolu võtab selline kütmine.
Samuti jätad sa arnis arvestama asjaolu, et üks asi on võtta elektriauto hommikul kodust pistiku otsast, aga teine asi töölt hakata tagasi sõtima, kohast, kus ta ei saa pistiku otsas olla näiteks ja õues on -30, siis näed alles sõiduulatuse vähenemist, kui pead täiesti külma auto võtma ja selle üles kütma.
See, et ma akupaki soojendus küttekehast midagi ei tea, ei muuda mitte midagi.Seda ei ole kõigil elektriautodel muideks, niipalju uurisin ja seda tasub kasutada vaid auto pistikus olemise ajal, sõidu ajal tühjendab see liiga palju akusid.
See, kui paljude elektriautodega sina tehnikast jagamatu arnis sõitnud oled ei muuda mitte midagi, kui sa elektrist ja akudest põhitõdesidki ei tea.
Muideks, soojeneb vaikselt akupakk ka ise, kui sõidad või seda laed.
Kuid talve miinuskraadid ilmselgelt avaldavad tugevat mõju sõiduulatusele ja sellele vaidleks vastu vaid väga ignorantne inimene, kes energiast midagi ei tea.
Tead arnis, sinuga ei ole võimalik vaielda, sest kõigile faktidele sa lihtsalt ütled ei ja ütled, et mina ajan jama.
Samas seda kõike öeldes demonstreerid sa väga edukalt enda võhiklikkust.
Ma ütlen veel mõned põhiasjad välja ja kui sa aru ei saa, siis su oma viga.
See on ammu teada, et elektrivõrk ei kannata välja, kui kõik oleksid elektriautod, siin sa arnis lihtsalt ei tea midagi meie alajaamade ja elektriliinide võimusest.
Ah, et liitiumaku erinev või? Elektriauto liitiumaku võib detailselt erineda, kuid tema põhitõed on täpselt samad, mis sinu mobiili liitiumakul.
Miks ma ei peaks bensiiniautot tooma etaloniks? Kas sa arnis oled loll või mängid lolli? Loomulikult toon ma bensiini ja diiselauto etaloniks, sest nende pealt me praegu ju elektriautaode peale minemas olema, seega on nendega võrdlus igasti loogiline.
arnis on ilmselgelt tehnikakauge inimene ja globaalne mõtlemine elektriauto mõjust tal puudub.
Tegemist on lihtsalt elektriauto usufanatikuga, kellel puudub reaalsustaju.
Sellistega lihtsalt ei ole millestki väidelda, sest tema lihtsalt eitab kõike ja ajab oma ilustatud jama sinna juurde.
Mul on veel üks küsimus, kas keegi adminnidest oleks nii kena ja paneks arnisele mõneks ajaks bänni, lausvaletamise eest elekriauto osas siin foorumis.
Äkki ta hakkab siis mõtlema, mida siin kirjutab.
Muidu äkki mõni loll usubki teda ja ostab endale elektriauto ja siis imestab, miks see auto on kõvasti kehvem, kui arnis tulihingeliselt kiitis.
arnisele on siin lehekülgede viisi toodud elektriautode miinuseid, tema enamjaolt lihtsalt tuimalt eitab neid, ehtne elektriauto usufanaatik, kes reaalsust ei taju.
Ma kommenteeriks veel eespool ühe rumalat küsimust kasutaja ... kes küsis, kust külm mootor bensiini süütamiseks vajaliku temperatuuri võtab.
Sulle vastuseks, küünla sädemest, oled sellisest asjast kuulnud?
Samuti jätab arnis arvestamata ühe asjaolu. Kui nüüd akud arenevad tublisti ja tekib näiteks 5 minuti laadimine, siis hakkavad tekkima suured voolukõikumised nende autode laadimise tõttu.
Kuna see laadimine tekitab lühiajaliselt suure voolu, samas ei sobi elektrijaamadele sellised suured kõikumised.
Ma ei pea silmas ühte elektriautot, vaid sajad uhanded elektriautod, mis hakkavad ennast suvalistel hetkedel laadima, sealhulgas võimsad elektrirekkad.
Ma ei mäleta, kui suur see võimsuse piir oli, aga kui suured tööstused ületavad teatud hetkelise voolusuuruse, siis rakendub neile kõrge elektritasu tükihinnaga. Seetõttu üritavad osad tööstused seda vältida ja käivitavad oma võimsaid tööliine jupikaupa, mitte korraga, kuna nende käivitus tekitab hetkeliselt suure voolu.
trafopunktidega on juba praegu osades kohtades probleeme, kuna jäävad teatud asjade puhul lahjaks ja rikkamad suuremad tööstuspiirkonnad on endale lisakaabli tellinud ja võimsama trafopunkti, mis maksab kõvasti raha.
Kuid elektriautode levikuga seoses on vaja sellist laiendamist teha üle Eesti ja ma küsin siinkohal, kes maksab selle kinni?
Eks lõpuks ikka meie, tarbijad.
Nii, et arendamist vajavad meil siin mitmed asjad, elektriauto suur levik ei teki üleöö, see võtab aega oma 20 aastat.
Kui Nissan Leaf maksaks 20 000 Eurot, siis oleks ok seda osta, aga praegu on elektriautod pigem rikka inimese mänguasjad.
Paraku maksab see 33 900 Eurot hetkel.
Pannes kõrvale, et 17 937 Euroga saab tutika Golfi ja 20 818 Euroga tutika Passati ja mitte kumbalgi ei ole elektriauto probleeme, nagu väike sõiduulatus, pikk laadimine ja drastiline külmamõju sõiduulatusele, pluss liitiumaku puudumine, mis vigastust kardab.
Kahjuks solk sa ajad täiesti lolli juttu ka teiste meelest peale Arnise. Ma ei tea kus riigis sa elad kus -30 kraadi. Siin riigis pole seda ammu olnud ja kui viimati ka oli siis pooled autodest ei läinud käima. Küll tegid seda elektrikad ja olid ka enne läbi telefoni sooja pandud ning puhaste klaasidega. Kuna sa võrdled hea baasvarustusega Leafi hinda plangu ja olematu võimsusega Golfi hinnaga ja kritiseerid ise teiste võrdlusi, siis parem alusta enese sõnavõttude läbi lugemisega enne postitamist.
